Elektrivälja levimiskiirus, võrdne valguse kiirusega vaakumis. Elektrjväli on elektromagnetvälja piirjuht. Elektrivälja tekitab ka muutuv magnetväli. Sel juhul on tegemist päöriselektriväljaga. Potensiaalide vahe Positivselt laetud keha elektrivälias olev positiivne laeng tõugatakse kehast eemale. Järelikult ligub positiivne laeng elektrivälja suurema potentsiaali poolt väiksema potentsiaali poole. on Kahe punkti vahel, millel ühesugune potentsiaal laeng liikuda ei saa. Potentsiaaliks nimetatakse elektrilaengute erineva intensiivsusega kuhjumisi. Elektrilaengu liikumiseks on vajalik potentsiaalide vahe. Potentsiaalide vahet nimetatakse pingeks. Pinget täistatakse tähega U.
1. keskkonna dielektriline läbitavus näitab,mitu korda on elektrivälja tugevus homogeenses dielektrikus väiksem samade laengute poolt vaakumis tekitatud väljatugevusest. =o/ 2.Vabadeks laenguteks nim laenguid, mis saavad elektrivälja mõjul vabalt ümber paikneda. 3. elektrostaatilise välja punkti potentsiaaliks nim sellesse punkti asetatud laengu potentsiaalse energia ja laengu suuruse suhet. 4. kahe punkti potentsiaalide vahe ehk laengute pinge võrdub välja poolt laengu ümberpaigutamiseks ühest punktist teise tehtud töö ja selle laengu suhtega. 5. 1 volt on pinge, mille korral elektriväli teeb 1C ümberpaigutamisel tööd 1J. 6. Ekerpotentsiaalpind on elektriväljas selline pind, milles kõikidel punktidel on ühesugune potensiaal. Nende pinnad on alati risti jõujoontega
3.Elektrivälja tugevuse valem,ühik. E=F/q (N/C) 4.Elektrivälja jõujooned. Mõttelised jooned, mille igas punktis on Evektor suunatud piki selle joone puutujat (jõujoon on inimese poolt välja mõeldud abivahend) 5.Homogeenne elektriväli. Raskusjõu väli(ühtlane, ühesugune väli) Homogeense välja jõujooned on omavahel paraaleelsed sirged, mille vahekaugus ei muutu. 6.Mida nimetatakse elektrivälja potentsiaaliks? Suurus, mis kirjeldab elektrivälja võimet teha laengu nihutamisel tööd Töö, mida tehakse laengu liigutamisel ühest punktist teise 7.Töö elektriväljas,valem,ühik. A=U*q (J dzaul) 8.Mis on elektriline pinge? Valem ühik. Elektrivälja kahe punkti potensiaalide vahe. U=A/q 9.Mida iseloomustab kahe juhi elektrimahtuvus? (juhi) võime salvestada laengut 10.Mahtuvuse valem,tähis,ühik. C=q/U (C/V) Farad F 11.Mis on kondensaator?
Kus külgvedeliku viskoossus, piirpinna edasiliikumise kiirus, elektrivälja tugevus, vaakumi dielektriline läbitavus, Piirpind nihkus allapoole ehk negatiivse elektroodi poole, seega osakesed olid positiivselt laetud. Tulemused Antud laboratoorses töös oli vaja uurida elektroforeesi nähtust ning arvutada elektrokineetiline potentsiaal ning määrata osakeste laengu märk. Minu katses elektrokineetiliseks potentsiaaliks tuli 0,0116 V ning osakesed olid positiivselt laetud.
Potensiaalne energia suureneb kõrguse kasvades, väheneb kõrguse kahanedes. Nullnivoo valik vaba (tav. maapind). Grav.välja töö: ,,+" alla (keha kukub); ,,-" üles (keha tõuseb). Pos.laeng liigub välja jõudude mõjul jõujoonte suunas: elektriväli teeb pos. tööd; pot. Energia väheneb. Neg.laeng jõujoonte vastassuunas: elektriväli teeb pos.tööd; pot.en väheneb. Potensiaal kasut elektrivälja kerjeldamiseks. Füüsikaline suurus. Antud välja punkti potentsiaaliks nim seal asuva laengu pot. en. ja laengu jagatist. = Wp /q Po. Näitab, kui suur on ühekulonilise laengu pot.en. antud punktis. Näiteks punkti pot 90V näitab, et antud punktis asuva ühekulonilise laengu pot.en. on 90J. Ekvipot.pinnad kujuteldavad pinnad, mille kõikide punktide pot. on ühesugune. --- või __ (jõujoontega risti!). Jõujoone suunas pot. kahaneb. = kQ/r Kahe punkti vaheliseks pingeks nim langu ümberpaigutamiseks tehtud töö ja laengu jagatist. U=A/q
m/s. Tuulest elektri tootmise arendamist piiravad Eestis elektrivõrgu ulatus ja elektrisüsteemi struktuur tuulest toodetud elektritoodangu ebaühtluse tõttu on vajalik elektrisüsteemis hoida töös reservelektrijaamasid, mis suurendab elektri hinda. Tuulest toodetava elektri mahtude suurendamiseks tuleb teha mahukaid investeeringuid elektrisüsteemi paindlikkusse nii elektrivõrgu kui tootmisvõimsuste osas ning rajada gaasiturbiine. Eesti tehniliselt rakendatavaks hüdroenergia potentsiaaliks on kuni 40 MW paigaldatud võimsusi, arvestamata seejuures Narva hüdroelektrijaama potentsiaalset võimsust. Taastuvate energiaressursside alla liigituvad ka must leelis ja prügilagaas, millest Eestis samuti elektrit toodetakse. Mitmetes põllumajandusettevõtetes on käimas uuringud biogaasi tootmise alustamiseks energeetilisel otstarbel, perspektiivikas on ka prügipõletamise energia potentsiaal. Praegu toodetakse üle 90% elektrienergiast põlevkivist, seetõttu kütuse tarnekindlusega
Et staatilist elektrit tunda, on vaja 3000-voldist laengut Et kuulda, on vaja 4000-voldist laengut Et näha, on vaja üle 5000-voldist laengut Tihti moodustab laeng nullpotentsiaaliga esemel ka induktsioonülekande teel teiselt laengut omavalt materjalilt. Näiteks arvuti- või telerikraani ees olevatele esemetele või operaatorile võib üle kanduda potentsiaal pingega umbes 10 000 V. Mõõtmised näitavad arvutiekraani potentsiaaliks 18 000-20 000 V. Selle laengu “maandussurinat” kuuleme siis, kui sõrmega ekraani puudutame või sealt tolmu pühime. Tolmu koguneb ekraanile rohkem kui kõrval olevatele esemetele. Põhjuseks on staatiline elekter. Naistele on kindlasti tuttav olukord, kui kleit või seelik tõmbub ümber säärte, eriti talvel, kui mantel seljast võtta. Taas üks staatilise elektri ebameeldiv külg. Laengute suurus meie kehal võib ulatuda 5000 voldini, nende suurus sõltub ka õhu suhtelisest niiskusest
Igal elektriväljal paikneval laengul on mingi jõud, ja selle jõu mõjul tehakse laengu liikumisel mingi hulk tööd. Töö laengute ümberasetsemisel elektri välja ühest punktist teise ei sõltu liikumise teest, vaid ainult nende punktide vahelisest kaugusest, mõõdetuna piki välja suunda. WTF?? Suurust, mida mõõdetakse positiivse laengu ümberpaigutamisel lõpmatusest välja antud punkti tehtava töö ja ümberpaigutatava laengu suuruse suhtega nim. välja potentsiaaliks. Potentsiaal on skalaarne suurus. Välja kahe punkti potentsiaalide vahet nim. välja pingeks nende punktide vahel. Juhi laengu ja tema potentsiaali suhtega mõõdetavat suurust nim. juhi elektrimahutavuseks. (täht C) elektrimahutavus iseloomustab juhi võimet salvestada elektrilaengut, mis tähendab sisuliselt seda, kui palju see või teine juht on võimeline mahutama enda sisse või enda pinnale. ??Kondensaator koosneb kahest juhist, mis on teineteisest eraldatud õhukese dielektrikukihiga
KOLLOIDOSAKESTE ELEKTROKINEETILISE POTENTSIAALI ELEKTROFOREETILINE MÄÄRAMINE TÖÖ EESMÄRK Uurida elektroforeesi nähtust, mtes piirpinna kolloidlahus-dispersioonikeskkond liikumise joonkiirust. Selle phjal määrata osakeste laengu märk ja arvutada elektrokineetiline potentsiaal ( potentsiaal- DEF: Mõttelist pinda, milles vastasioonid kolloidosakestega enam kaasa ei liigu, nimetatakse nihkepinnaks ehk libisemispinnaks ja sellele pinnale vastavat potentsiaali väärtust nimetatakse -potentsiaaliks). TÖÖVAHENDID Elektrofereesi kiirust mõõdetakse joonisel 1 kujutatud seadmes. TÖÖ KÄIK Hoolikalt pestud ja kuiv U-toru kinnitatakse hoidiku külge, külgtoru täidetakse juhendaja poolt määratud kolloidlahusega, U-torusse kallatakse umbes 15 ml külgvedelikku ja asetatakse kohale CuSO4-ga täidetud vahelahused. Seejärel asetatakse kohale soolasillad ja Cu-elektroodid, mis ühendatakse alalisvoolu toiteallikaga. Nüüd avatakse ettevaatlikult U-
ELEKTRILAENG ehk edaspidi lihtsalt laeng(this q vi Q) on mingit keha iseloomustav fsikaline suurus.Laeng nitab,kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilises vastastikmjus.Kui see keha on teiste laetud kehade suhtes paigal,mjuvad talle elektrijud.Liikuvale laetud kehale aga vivad mjuda ka magnetjud.Laengu olemasolu kehal saab kindlaks teha vaid elektri-ja magnetjudude phjal. ELEMENTAARLAENG- on prootoni (positiivne) vi elektroni (negatiivne) elektrilaeng. Elementaarlaeng on universaalne fsikaline konstant ja tema this on e. e=(1,6021892 pm 0,0000046) cdot 10{-19} C. Iga keha elektilaeng on alati elementaarlaengu tisarvkordne. Sellel reeglil on kaks erandit. Kvarkide elektrilaeng on e/3 tisarvkordne. Samuti vib teoreetiliselt olla murdarvuline kvaasiosakeste elektrilaeng. Teoreetiliselt testas elementaarlaengute olemasolu 1881. aastal saksa fsik Hermann von Helmholtz. Eimesena sai mtmistulemused ja testas elementaarlaenu olemasolu amee...
võrra (E-epsilon), ja valem F=kq1q2/Er2. Töö Elektriväljas Töö laengute ümberasetumisel elektri välja ühest punktist teise ei sõltu liikumise teest, vaid ainult nende punktide vahelisest kaugusest,mõõdetuna piki välja suunda. Potentsiaal ja potentsiaalide vahe Suurust, mida mõõdetakse positiivse laengu ümberpaigutamisel lõpmatusest välja antud punkti tehtava töö ja ümberpaigutatava laengu suuruse suhtega, nim. välja potentsiaaliks antud punktis.Potentsiaal on skalaarne suurus. + laetud keha elektrivälja punktide potentsiaalid on positiivsed, - on negatiivsed.Välja kahe punkti potentsiaalide vahet nim. välja pingeks nende punktide vahel.Praktilises elektrotehnikas võetakse potentsiaali nullpunktiks maa pinna mistahes punkt. Potentsiaali ja potentsiaalide vahe ühikud Tööühik 1 dzaul,laengühikuks on kulon, pot. Ja pot-aalide vahe ühik on dzaul/kulon ehk volt. Elektrimahtuvus
Seda tüüpi elektrit nimetatakse staatiliseks, sest laeng püsib laetud objektil merevaigul, kammil või inimesel, kuni elekter leiab mingi viisi äravoolamiseks või elektrilahenduseks. Tihti moodustub laeng nullpotentsiaaliga esemel ka induktsioonülekande teel teiselt laengult omavalt materjalilt. Näiteks arvuti- või teleriekraani ees olevatel esemetel võib kanduda potentsiaal pinge umbes 10000V. Mõõtmised näitavad arvutiekraani potentsiaaliks 18000- 20000V. Selle laengu "maandussurinat" kuuleme siis, kui sõrmega ekraani puudutame või sealt tolmu pühime. Tolmu koguneb ekraanile rohkem kui kõrval olevatele esemetele. Põhjuseks on staatiline elekter. Naistele on kindlasti tuttav olukord, kui seelik või kleit tõmbub ümber säärte, eriti talvel. Laengute suurus meie kehal võib ulatuda 5000 voldini, sõltuvalt õhu suhtelisest niiskusest. Kui ilmad on kuivad, kasvavad laengud märgatavalt suuremaks kui niiskete ilmade puhul.
Kui positiivne laeng asetada elektrivälja, siis ta liigub elektrivälja jõu mõjul. Seejuures tehakse tööd. Järelikult omab elektrivälja iga punkt energiat. Selle energia määramiseks kasutatakse mõistet potentsiaal Positiivselt laetud keha elektriväljas olev positiivne laeng tõugatakse kehast eemale. Järelikult liigub positiivne laeng elektrivälja suurema potentsiaali poolt väiksema potentsiaali poole. Kahe punkti vahel, millel on ühesugune potentsiaal laeng liikuda ei saa. Potentsiaaliks nimetatakse elektrilaengute erineva intensiivsusega kuhjumisi. 32 Elektrilaengu liikumiseks on vajalik potentsiaalide vahe. Potentsiaalide vahet nimetatakse pingeks. Pinget tähistatakse tähega U. U = 1 2. Kui mingis punktis tekitatakse potentsiaal korraga mitme laengu poolt, siis resulteeriv potentsiaal võrdub üksikute laengute poolt tekitatud potentsiaalide algebralise summaga: = 1 + 2 + 3 + n... Mõtisklus 1
Seega väljuvad jõujooned positiivselt ning suubuvad negatiivsele kehale. Kahe lähestikku asetatud samanimelise laenguga kehalt väljuvad jõujooned püüavad teineteist "tõugata" ja muutuda omavahel paralleelseteks. Kahe paralleelse plaadi vahel on elektrivälja jõujooned suuruselt ja suunalt ühesugused ja sellist elektrivälja nim ühtlaseks ehk homogeenseks elektriväljaks. Potentsiaal Potentsiaaliks antud punktis nim suurust, mis iseloomustab elektrivälja jõudude tööd positiivse laengu edasi viimisel ühest punktist teise. Potentsiaali tähistatakse fii tähega. Kahe punkti vahel, millel on ühesugune potentsiaal laeng liikuda ei saa. Potentsiaaliks nimetatakse elektrilaengute erineva intensiivsusega kuhjumisi. Elektrilaengu liikumiseks on vajalik potentsiaalide vahe. Potentsiaalide vahet nim pingeks. Pinget tähistatakse tähega U. U= fii1 fii2
suurem, väiksem. Kõrgpinge üle 1000 V- vahelduv, üle 1500V- alalis, 220V- madalpinge, 0... 50V inimesele eluruumis ohutu pinge. 330000V kõrgeim liinipinge Eestis. Pinge ja väljatugevuse seos E= U/d. seega jagades pinge lõigupikkusega saame elektrivälja tugevuse. Saadud valemist järeldub, et E ühik võib olla ka V/m. 1V/m= 1N/C.Kõrget pinget võib võrrelda kõrgelt langeva veega, kus iga liiter teeb rohkem tööd, kui madalalt langedes. Potentsiaaliks nim. max tööd, mida elektriväli 1C nihutamisel võib teha. Elektrivälja ja laetud keha igal punktil on mingi potentsiaal + või . Elektrivälja töö 1C nihutamisel on max, kui laem viiakse lõputusse või maasse, kus E=0. Maa enda potentsiaal loetakse praktikas võrdseks 0, kuigi on tegelikult kosmilisete kiirguste tagajärjel negatiivne = Amax/ q = Wp/q. Wp on laengu q potentsiaalne energia. 1) Pinget võib nim. ka potentsiaalide vaheks. 2) Potentsiaali võib nim. ka pingeks keha
Seda tüüpi elektrit nimetatakse staatiliseks, sest laeng püsib laetud objektil merevaigul, kammil või inimesel, kuni elekter leiab mingi viisi äravoolamiseks või elektrilahenduseks. Tihti moodustub laeng nullpotentsiaaliga esemel ka induktsioonülekande teel teiselt laengult omavalt materjalilt. Näiteks arvuti- või teleriekraani ees olevatel esemetel võib kanduda potentsiaal pinge umbes 10000V. Mõõtmised näitavad arvutiekraani potentsiaaliks 18000-20000V. Selle laengu "maandussurinat" kuuleme siis, kui sõrmega ekraani puudutame või sealt tolmu pühime. Tolmu koguneb ekraanile rohkem kui kõrval olevatele esemetele. Põhjuseks on staatiline elekter. Naistele on kindlasti tuttav olukord, kui seelik või kleit tõmbub ümber säärte, eriti talvel. Laengute suurus meie kehal võib ulatuda 5000 voldini, sõltuvalt õhu suhtelisest niiskusest. Kui ilmad on kuivad, kasvavad laengud märgatavalt suuremaks kui niiskete ilmade puhul
Ülesanne 1 Taskulambipirni hõõgniit on 6,5 mm pikkune ja elektrivälja tugevus temas on 700 N/C. Leiame, kui palju tööd teeb elektriväli laengukandjate nihutamisel hõõgniidis ühe tunni jooksul, kui voolutugevus lambis on 0,26A. Ülesanne 2 Ühe tunni jooksul teeb elektriväli auto lähitule lambi hõõgniidis töö 150 kJ. Seejuures on voolutugevus hõõgniidis 3,4 A ja elektrivälja tugevus 900 N/C. Leida hõõgniidi pikkus. 6. Elektrivälja potentsiaal. Elektrostaatilise välja potentsiaaliks nimetatakse suurust, mis iseloomustab elektrivälja potentsiaalset energiat antud väljapunktis. Elektrostaatilise välja punkti potentsiaali saame, kui jagame sellesse punkti toodud laengu potentsiaalse energia laengu suurusega: E qEd = p = = Ed ,
LOOMA- JA TAIMEFÜSIOLOOGIA Närvisüsteem Neuron koosneb rakukehast ja jätketest. Jätked, mida nimetatakse ka närvikiududeks, jagunevad aksoniteks ja dendriitideks. Raku puhkeolekus esinevat elektrilist pinget rakusisese ja -välise keskkonna vahel nimetatakse puhke(oleku)potentsiaaliks. Neuronitel on see umbes -70 mV. · Rakumembraanis paiknev Na+-K+-ATPaas tõstab igas tsüklis kolm Na iooni rakust välja ja raku ümbritsevast keskkonnast kaks K iooni rakku sisse. (raku sees K konts. suur) -4 mV · Kuna raku puhkeolekus on membraanis leiduvad K -(lekke)kanalid osaliselt avatud, siis liiguvad osad K+-ioonid rakust välja kuni elektrokeemilise tasakaalu tekkeni Puhkepotentsiaali langust (negatiivsemaks muutumist) ehk polarisatsiooni suurenemist
Kahe paralleelse plaadi vahel on elektrivälja jõujooned on suuruselt ja suunalt ühesugused ja sellist elektrivälja nimetatakse ühtlaseks ehk homogeenseks elektriväljaks. 8 1.6 POTENTSIAAL Kui positiivne laeng asetada elektrivälja, siis ta liigub elektrivälja jõu mõjul. Seejuures tehakse tööd. Järelikult omab elektrivälja iga punkt energiat. Selle energia määramiseks kasutatakse mõistet potentsiaal Potentsiaaliks antud punktis nimetatakse suurust, mis iseloomustab elektrivälja jõudude tööd positiivse laengu edasi viimisel ühest punktist teise. Potentsiaali tähistatakse fii () tähega. Positiivselt laetud keha elektriväljas olev positiivne laeng tõugatakse kehast eemale. Järelikult liigub positiivne laeng elektrivälja suurema potentsiaali poolt väiksema potentsiaali poole. Kahe punkti vahel, millel on ühesugune potentsiaal laeng liikuda ei saa
Laengust Q kaugusel r avaldub väljatugevuse valemiga: Kui väljapunkti kaugus suureneb 2 korda siis väljatugevus väheneb 4 korda 3. Elektrivälja jõujooned Erinimelised laengud tõmbuvad, samanimelised tõukuvad Jõujooned on kujut. jooned, mis näitavad el.välja paigut. Positiivsele laengule mõjuva jõu suunda. Jõujooned algavad positiivselt laengult ja lõppevad negat. laenguga. 4. elektrivälja potentsiaal + ül El välja mingi punkti potentsiaaliks nim. antud punkti paigutatud W 1s = = 1V laengu potentsiaalse energia ja laengu suuruse suhet. Q 1 c - elektrivälja potentsiaal. Ühik V (voltides) W = Q = *W W - potentsiaalne energia. Ühik J (dzaulides) Q
22.11.12 15:01 (C) V. Kalling 24 Potentsiaal · Erinevatel laengutel võib olla antud väljapunktis erinev potentsiaalne energia, kuid potentsiaalse energia Wp ja laengu q suhe on selle punkti jaoks jääv suurus. · See suurus iseloomustab elektrivälja punkti energia seisukohalt, s.t. ta on selle väljapunkti energiakarakteristik. 22.11.12 15:01 (C) V. Kalling 25 Potentsiaal 1 · Elektrostaatilise välja punkti potentsiaaliks nimetatakse sellesse punkti asetatud laengu potentsiaalse energia ja laengu suuruse suhet: 22.11.12 15:01 (C) V. Kalling 26 Potentsiaalide liitumine · Laengu potentsiaalne energia vaadeldavas elektrivälja punktis on määratud mitte ainult välja karakteristikutega, vaid ka selle laengu suuruse ja märgiga ning potentsiaalse energia nullnivoo valikuga. · Potentsiaal on skalaarne suurus. · Kui kahe laengu poolt tekitatud elektriväljade
Nagu kõik teised keharakud, nii omavad ka südamelihase rakkude membraanid rahuolekus elektrilist laengut. Juhul, kui mingi tegur ei aktiveeri platoo rakku, omab rakumembraan laengut 80 millivolti (mV), mida nimetatakse puhke-potentsiaaliks. Näiteks silelihase puhkepotentsiaal on 30mV. Alati on see näit repolarisatsioon negatiivne! Kui närvi- ja lihasrakud on aktiivsed, depolarisatsioon toimub neis membraanipotentsiaali lühiajaline muutus positiivses suunas tekib aktsioonipotentsiaal
Närviraku füsioloogia On kahte tüüpi elektrilisi signaale, mida närvisüsteem raku tasemel vaheldumisi tekitab: astmelised potentsiaalid suhtlemiseks üle lühikeste vahemaade ja tegevuspotentsiaalid suhtlemiseks üle pikkade vahemaade. Astmelised potentsiaalid on kasutusel signaali ülekandes ühe närviraku dendriitidest läbi närviraku keha aksoniküngastikule. Kui astmeline potentsiaal tekib dendriitidel või rakukehal vastuseks virgatsaine mõjule, nimetatakse seda postsünaptiliseks potentsiaaliks. Kui see tekib meelerakus või sensoorses neuronis nimetatakse seda vastavalt retseptorpotentsiaaliks või generaatorpotentsiaaliks. Tegevuspotentsiaal ehk närviimpulss tekib aksoniküngastikul ja kulgeb närviraku aksonilõpmeni. Need 2 potentsiaali saavad tekkida, kui membraan sisaldab vajalikke ioonkanaleid ja on algselt puhkepotentsiaali seisundis. Ioonkanalite tüübid: · lekkekanal, mis spontaalselt vaheldumisi avaneb ja sulgub K ja Na ioonide läbivooluks
teeme kindlaks, millega võrdub plaatkond-i homogeense elektrivälja ruumtihedus: W=C*U(ruudus)/2=E0*Es*S*U(ruudus)/2d. kui korrutada d/d--- W=E0*Es*U(ruudus)/2*S*d-- W=E0*Es*e(ruudus)/2*V--jagame V-ga-- W=E0*es*e(ruudus)/2 POTENTSIAAL on füüsikaline suurus, mis võrdub mingisse elektrostaatilise välja punkti asetatud elektrilaengu potentsiaalse energia ja laengu suuruse suhtega. tähis . suurust, mis näitab pot. energia laengut ühiku kohta, nim elektrivälja potentsiaaliks . a= Wpa/g -> Wpa=aq b=Wpb/q -> Wpb=bq See võimaldab leida pot. Energia suurust. A=- Wp=-(Wpb-Wpa)=Wpa-Wpb= aq- bq=(a-b)q POTENTSIAALI REEGEL: Kui elektrivälja tekitavad mitu laengut, siis pot. väärtus mingis punktis võrdub üksikute laengute poolt tekitatud potentsiaalide algebaliste summaga. =+...+n POTENTSIAALIDE VAHE JA PINGE - Töö üldjuhul võrdub laengusuuruse ja potentsiaalide vahe ehk pinge korrutisega. A=d Pinge e potentsiaalide vahe on füs
vektorit: gradF ( ⃗x )=¿) Gradiendi tähistamiseks kasutatakse ka sümbolit ⃗ ∇ (või ∇), mis kannab nime nabla. 20. Milline vektorväli on potentsiaalne? Mis on vektorvälja potentsiaal? Vektorvälja ⃗f nimetatakse potentsiaalseks ehk konservatiivseks, kui leidub skalaarväli F nii, et ⃗f = gradF. Seejuures nimetatakse skaalarvälja F vektorvälja ⃗f potentsiaaliks. 21. Defineerida skalaarkorrutis ja vektorvälja divergents. Vektorite x⃗ = (x1, . . . , xn) ja ⃗y = (y1, . . . , yn) skalaarkorrutiseks nimetatakse järgmist arvu: ⃗x · ⃗y = x1y1 + . . . + xnyn. Vektorvälja ⃗f divergentsiks kohal ⃗x nimetatakse järgmist skalaari: ∂ ∂ ¿ ⃗f ( ⃗x )= ⃗ ∇ ∙ ⃗f ( ⃗x )= f 1 ( ⃗x ) +…+ f ( ⃗x ) ∂x 1 ∂ xn n 22
suunas) liikumatus dispersioonikeskkonnas (tahke faasi liikumapanemisel vedelikus) (vastandnähtus elektroosmoosile). 6. Mis määrab elektrokineetiliste protsesside intensiivsuse? Elektrokineetiliste protsesside intensiivsuse määrab elektrokineetilines ehk -potentsiaal. Elektrokineetiliste nähtuste kiirust ei määra kogu potentsiaali hüpe , vaid potentsiaali hüpe liikuva ja iikumatu piirpinna vahel. 7. Mida nimetatakse elektrokineetiliseks potentsiaaliks? Millised faktorid mõjutavad elektrokineetilise potentsiaali väärtust? Kuidas muutub -potentsiaal negatiivselt laetud osakestel, kui viia sooli KNO3, Ba(NO3)2 ja La(NO3)3? Tahke ja vedela faasi liikumisel teineteise suhtes ei toimu libisemine vahetult tahke aine pinnal, s.o. elektrilise kaksikkihi sisemise ja välimise kihi vahel, vaid kaugemal. Adsorbse kihi ioonid ja ka osa difuusse kihi ioone jäävad paigale, ülejäänud difuusse kihi ioonid liiguvad koos vedelikuga.
domineerivaks saab soojusliikumine. See on difuusne kiht. Difuusses kihis jaotuvad ioonid korrapäratult. Ioonid on küll veel elektrostaatiliselt adsorbse kihi laenguga seotud, kuid soojusliikumine põhjustab vastasioonide hajutatud olekut. -potentsiaali definitsioon: Mõttelist pinda, milles vastasioonid kolloidosakestega enam kaasa ei liigu, nimetatakse nihkepinnaks ehk libisemispinnaks ja sellele pinnale vastavat potentsiaali väärtust nimetatakse -potentsiaaliks Lisandite mõju -potentsiaalile -potentsiaal on kolloidosakese püsivuse mõõduks. Sellepärast on kasulik teada kuidas muutub -potentsiaal lahuse kontsentratsiooni muutumisel, elektrolüüdi lisamisel, lahuse pH muutmisel, temperatuuri muutumisel. Indiferentsed elektrolüüdid on elektrolüüdid, millistel ei ole ioone, millised võiksid asetuda kolloidosakese tuuma kristallvõresse. Eelteatena tuleb öelda, et kolloidsüsteemide koaguleerimiseks kasutatakse praktikas just indiferentseid
Keemiline tasakaal on olukord, kus reaktsiooni kiirused edasi- ja tagasisuunas on võrdsed. Tasakaalu minek on seda kiirem mida väiksem on aktivatsioonibarjäär, aga barjääri suurusest ei muutu lõpptulemus. Aine potentsiaalne keemiline energia ehk keemiline potentsiaal on suurus mida mõõdetakse reaktsiooni käigus vabanenud energiaga mooli kohta. lahuses tulevad sisse ka teised jõud. Seda komponenti nimetatakse standardseks keemiliseks potentsiaaliks µ0. Kui aine A muutub aineks B, siis summaarne A 0 RT ln B energeetiline efekt oleks . Kui reaktsioonis osalevate ainete kontsentratsioonid on võrdsed, ainult siis on reaktsiooni energeetiline efekt võrde molekulisisese muutuse poolt põhjustatuga µ0 [J/mol]. Reaktsiooni energeetiline
r – kapillaari raadius, m; g - 9,81 m/s2; σ – vedeliku pindpinevusjõud (veel 0,073 N/m); α - märgmisnurk Darcy seadus - eksperimentaalselt tuletatud võrrand, mis kirjeldab vedelike voolamist läbi poorse keskkonna. Valem: kw – materjali veejuhtivus, m2; ηw – vedeliku dünaamiline viskoossus, N*s/m2; χw – niiskusläbivus, kg/(m*s*Pa) Niiskusjuhtivus – sõltub materjali niiskussisaldusest. Seega võib niiskusvoo potentsiaaliks kasutada ka niiskussisaldust. Valem: Dw – niiskussisalduse juhtivus (ehk niiskussisalduse muutumise kiirus). 25. Konvektiivne niiskusvool, õhuvool läbi homogeense materjali ning läbi pragude ja aukude Konvektiivne niiskusvool – konvektsiooni korral liigub niiskus piirdes õhuvoolu mõjul läbi poorse materjali või pragude ja aukude kaudu. Põhjused: õhu tiheduse erinevused (korstna efekt); õhusurve; tuul; ventilatsiooni õhuvooluhulkade erinevus. Valemid valemilehel
23) Potentsiaalne väli. Milliseid tingimusi peavad vektorvälja komponendid rahuldama selleks, et see väli oleks potentsiaalne? Näidata, et potentsiaalne väli on keerisevaba. · Vektorvälja F(P) nim potentsiaalseks, kui ta mingi skalaarvälja gradient, st F(P)=gradU(P) ehk (F1(P), F2(P),...,Fm(P))=(U'x1(P), U'x2(P),...,U'xm(P)). Funktsiooni U(P) selles valemis nimet vektorvälja F(P) potentsiaaliks. [Potentsiaalsed on näiteks gravitatsioonijõu väli, elektrijõu väli jms.] Milliseid matemaatilisi tingimusi peab vektorväli rahuldama selleks, et ta oleks potentsiaalne? · Kui F (P)on potentsiaalne, siis vastavalt seosele (F1(P),F2(P),...,Fm(P))=(U'x1(P), U'x2(P), ...,U'xm(P)) Fi(P)= U'xi(P) iga i=1,...,m korral. · Võrdused Fj (P)= Fi (P) xi xj kus i, j =1,..
23) Potentsiaalne väli. Milliseid tingimusi peavad vektorvälja komponendid rahuldama selleks, et see väli oleks potentsiaalne? Näidata, et potentsiaalne väli on keerisevaba. · Vektorvälja F(P) nim potentsiaalseks, kui ta mingi skalaarvälja gradient, st F(P)=gradU(P) ehk (F1(P), F2(P),...,Fm(P))=(U'x1(P), U'x2(P),...,U'xm(P)). Funktsiooni U(P) selles valemis nimet vektorvälja F(P) potentsiaaliks. [Potentsiaalsed on näiteks gravitatsioonijõu väli, elektrijõu väli jms.] Milliseid matemaatilisi tingimusi peab vektorväli rahuldama selleks, et ta oleks potentsiaalne? · Kui F (P)on potentsiaalne, siis vastavalt seosele (F1(P),F2(P),...,Fm(P))=(U'x1(P), U'x2(P), ...,U'xm(P)) Fi(P)= U'xi(P) iga i=1,...,m korral. · Võrdused Fj (P)= Fi (P) xi xj kus i, j =1,..
Kuna eeldame, et ka hulka defineeritakse pindkihi ja faasi sisemuse kontsentratsioonide nimetatakse nihkepinnaks ehk libisemispinnaks ja sellele pinnale keskkohta ning kile õhenemine on takistatud. See on Gibbsi efekt. pindaktiivse aine lahuse ruumis on vaid 1 mool pindaktiivset ainet, vahena pinnaühiku kohta. Kui adsorbendi pinna suurus pole teada, vastavat potentsiaali väärtust nimetatakse potentsiaaliks- Siit on ka selge, miks puhtad vedelikud ei moodusta püsivaid vahte. siis c=1/V ehk V=1/c (3). Asendame võrrandis (1) d ja V siis väljendatakse adsorptsiooni nt 1 g a-ndi kohta ja väljendatakse Lisandite mõju: on kolloidosakese püsivuse mõõdupuuks. Aerosooliks nimetatakse süsteemi, milles dispersioon-ikeskkonnaks väärtustega võrranditest (2) (3), saame Sd= - RT/C*dc ja =1/S=- mool/g
jõul Sadenemisp tekib laetud kolloidosakeste kindlasuunalisel liikumisel vedelikus. Kui surume kollidlahust läbi membraani, siis tekib mõlemal pool membraani potentsiaalide vahe- voolamispotentsiaal. -potentsiaali definitsioon: Mõttelist pinda, milles vastasioonid kolloidosakestega enam kaasa ei liigu, nimetatakse nihkepinnaks ehk libisemispinnaks ja sellele pinnale vastavat potentsiaali väärtust nimetatakse potentsiaaliks- Lisandite mõju: on kolloidosakese püsivuse mõõdupuuks. Indeferentsed elektrolüüdid ei muuda olulikselt kolloidosakeste potentsiaalihüpet . Kuna aga vastasioonide kontsentratsioon elektrolüüdi lisamisel suureneb, siis elektriline kaksikkiht surutakse kokku ja alaneb. 0-olekut nimetatakse iseoeletriliseks olekuks, kus elektrilise kaksikkihi paksus alaneb kuni A-kihi paksuseni difusioonikihi kokkusurumise tõttu. ;
Sadenemispotentsiaal tekib laetud kolloidosakeste kindlasuunalisel liikumisel vedelikus (peenestuskeskkonnas). Kui surume kolloidlahust läbi membraani, siis tekib mälemal pool membraani potentsiaalide vahe, mida nimetame voolamispotentsiaaliks. 22. -potentsiaal ja lisandite mõju -potentsiaalile Mõttelist pinda, milles vastasioonid kolloidosakestega enam kaasa ei liigu, nimetatakse nihkepinnaks ehk libisemispinnaks ja sellele pinnale vastavat potentsiaali väärtust nimetatakse - potentsiaaliks. Indiferentsed elektrolüüdid: on elektrolüüdid, millistel ei ole ioone, millised võiksid asetuda kolloidosakese tuuma kristallvõresse. Kuna vastasioonide kontsentratsioon elektrolüüdi lisamisel suureneb, siis elektriline kaksikkiht surutakse kokku ja selle tagajärjel -potentsiaal alaneb. Mitteindiferentsed elektrolüüdid: sisaldavad kolloidosakeses sisalduvaid ioone. -potentsiaal esialgu tõuseb 0 tõusu tõttu, ja läbinud maksimumi, hakkab langema. 23
domineerivaks saab soojusliikumine. See on difuusne kiht. Difuusses kihis jaotuvad ioonid korrapäratult. Ioonid on küll veel elektrostaatiliselt adsorbse kihi laenguga seotud, kuid soojusliikumine põhjustab vastasioonide hajutatud olekut. Mõttelist pinda, milles vastasioonid kolloidosakestega enam kaasa ei liigu, nimetatakse nihkepinnaks ehk libisemispinnaks ja sellele pinnale vastavat potentsiaali väärtust nimetatakse -potentsiaaliks. Elektrokineetilisteks nimetatakse nähtusi, millised võib jagada kahte rühma: 1) väljaspoolt rakendatud elektrivälja toimel kolloidse süsteemi faasid hakkavad liikuma või 2) kus faaside liikumisel tekib potentsiaalide vahe. Esimesse rühma kuuluvad elektroforees ja elektroosmoos. Elektroosmoos see on peenestuskeskkonna liikumine välise elektrivälja mõjul. Peenestatud faas jääb paigale. Elektroosmoosiga on võimalik kuivatada ka pinnast, toiduaineid, ehitusmaterjale.
Siit saame laengu q väljas asuva laengu q´ potentsiaalse energia jaoks qq´ avaldise WP k const. Konstandi väärtus potentsiaalse energia avaldises valitakse tavaliselt nii, et laengu r eemaldamisel lõpmatusse muutuks pot. en. nulliks. Sel tingimusel WP k qq´ . Suurust φ=Wp/qp nim. välja r potentsiaaliks antud punktis ja seda kasutatakse kõrvuti väljatugevuse E elektriväljade kirjeldamiseks. Laengute süsteemi poolt tekitatav välja potentsiaal on võrdne köigi üksikute laengute poolt tekitatavate potentsiaalide algebralise summaga. 1 4 0 qi ri
voldise pinge juures 30 000 amprine vool ning samaaegselt kiiratakse valgust,
raadiolaineid, röntgen- ja isegi gammakiirgust. Plasma temperatuurid äikeses võivad
ulatuda u. 28 000 kelvinini ja elektronide tihedus võib olla suurem kui 10 24 m-3. Kuna
plasmad on väga head elektrijuhid, omavad elektrilised potentsiaalid suurt tähtsust.
Keskmistatud laetud osakeste vahel leiduvat potentsiaali, sõltumata, kas ja kuidas on
seda võimalik mõõta, nimetatakse "plasma potentsiaaliks" või "ruumipotentsiaaliks".
Kui plasmasse sisestada elektrood, on selle potentsiaal märkimisväärselt madalam
plasma potentsiaalist "Debye varjestuse"-nimelise nähtuse tõttu. Plasmade hea
elektrijuhtivuse tõttu on nende elektriväljad väga väikesed. Sellest tuleneb oluline
"kvaasineutraalsuse" mõiste, mis ütleb, et negatiivsete laengute tihedus on suurte
ruumalade peale ligikaudne võrdne positiivsete laengute tihedusega (ne =
tähelepanuprotsess jt. Psüühilisteks seisunditeks – üldine aktiivsuse tase, olek, meeleolu, psüühiliste protsesside kulgemise eripära; on lühema- või pikemaaegsed, vähem või rohkem teadvustatud. Psüühilisteks omadusteks – konkreetse inimese psüühika tüüpilised erijooned, iseloomustavad inimese psüühika kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu jm seisukohalt, on teatud potentsiaaliks või eelduseks, mis lubab ennustada üht või teist käitumist või reageerimisviisi. 4. Nimeta psühholoogia harud: Psühhofüsioloogia – uurib inimkäitumise bioloogilisi aluseid, tihedalt seotud organismi manustavate ainete mõju uurimisega meeleolule, tajule, mõtlemisele ja käitumisele. Isiksuse psühholoogia – uurib isiksust, ehk inimkäitumise neid aspekte, mis inimesi üksteisest eristavad ja mis iseloomustavad inimesi erineval määral.
Juht on aine, mis sisaldab vabu laenguid (elektrone/ioone). 188. Mis on vabade laengute kandjad metallis? Elektronid 189. Mis on vabade laengute kandjad vedelikus ja gaasis? Ioonid 190. Milles seisneb elektrostaatilise välja ekraniseerimine? See seisneb selles, et elektrilaeng muudab ruumi omadusi enda ümber nii, et tekib elektriväli E = -grad* 191. Defineerige elektrostaatilise välja potentsiaal Elektrivälja mingi punkti potentsiaaliks nimetatakse välja antud punkti paigutatud ühislaengu Q poentriaalset energiat W. = W/Q U = = A/q Ühik 1V 192. Defineerige elektrostaatilise välja tugevus Elektrostaatilise välja tugevus on füüsikaline suurus, mis antud punktis võrdub sellesse punkti asetatud laengule mõjuva jõu ja selle laengu suhtega. F E= q 193. Mis on pinge? Potentsiaalide vahet nim pingeks.U=1-2
2. Mida nimetatakse elektriliseks laenguks. 3. Mis on elektrilaengu mõõtühikuks, kuidas laengut tähistatakse ja millist laengut ta endas mahutab? 4. Elektriväli. Mida nimetatakse elektriväljaks? 5. Kuidas saab elektrivälja kindlaks teha? Kuidas elektrivälja jõujooned mõjutavad üksteist? 6. Mida kujutavad endast jõujooned? Jõujoonte suund. Millist elektrivälja nimetatakse ühtlaseks ehk homogeenseks elektriväljaks? 4.Potentsiaal. 1. Mida nimetatakse potentsiaaliks? Kuidas potentsiaali tähistatakse? 2. Millega võrdub resulteeriv potentsiaal kui mingis punktis tekitatakse potentsiaal korraga mitme laengu poolt? 3. Mida nimetatakse pingeks? Kuidas pinget tähistatakse? 4. Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem. Mõõtühikute kümnendliited Nimetada tähtsamaid konstante. 5.Alalisvool (põhikoli füüsikakursusest). 1. Nimetada vooluahela osad. 2. Mis on vooluring? Kas vooluahelas võib olla ka mitu vooluringi? 3
Protsesside suuna ja tasakaalu olekud määrab termodünaamika kindlas hulgas lahuses või lahustis nim. lahuse kontsentratsiooniks. mille potentsiaali loetakse tinglikult võrdseks 0-ga. teine seadus: Kõik protsessid looduses toimuvad iseenesest ainult Kontsentratsioone väljendatakse: 1) massi protsentides -- näitab Metallelektroodi potentsiaaliks loetakse potentsiaalide vahet, ühes suunas. Iseenesliku protsessi toimumise tulemus on süsteemi lahustunud aine massi sajas massi osas lahuses. Lahjade lahuste puhul mis esineb H-elektroodi ja oma soola lahusesse asetatud tasakaal. Mikroolekute arvu, mille abil saab teostada antud makro- käsutatakse ja milligramm protsenti. 2) mahu protsentides - aine maht metalli vahel. Erinevate potentsiaalidega elektroodide olekut nim
Mõõta igal lambil pingelangud. Saadud andmed kanda tabelisse. Kontrollida mõõtmistulemuste põhjal kas Kirchoffi II seadus on õige ja teha järeldus. 4. Tabel. U (V) U1 (V) U2 (V) U3 (V) 30 10 10 10 Järeldus: 1. Kuidas muutub pinge suurus teistel lampidel kui antud ahelasse lülitada jadamisi veel üks tarbija? 2. Selgitada, mida nimetatakse potentsiaaliks? 3. Mida nimetatakse pingeks, kuidas pinget tähistatakse ja mis ühikutes mõõdetakse? Millal on pinge 1 volt? 4. Kuidas ja millega mõõdetakse elektripinget elektriahelas? Kuidas ühendatakse mõõteriist elektriahelasse? Põhjendada ühendamise viisi. 5. Mis muutub elektriahelas kui üks lamp välja lülitada antud ahela korral? 6. Mis muutub elektriahelas kui üks lamp juurde lülitada antud ahela korral? 9
See on difuusne kiht. Difuusses kihis jaotuvad ioonid korrapäratult. Ioonid on küll veel elektrostaatiliselt adsorbse kihi laenguga seotud, kuid soojusliikumine põhjustab vastasioonide hajutatud olekut. -potentsiaali definitsioon: Mõttelist pinda, milles vastasioonid kolloidosakestega enam kaasa ei liigu, nimetatakse nihkepinnaks ehk libisemispinnaks ja sellele pinnale vastavat potentsiaali väärtust nimetatakse -potentsiaaliks. Lisandite mõju -potentsiaalile. -potentsiaal on kolloidosakese püsivuse mõõduks. Sellepärast on kasulik teada kuidas muutub -potentsiaal lahuse kontsentratsiooni muutumisel, elektrolüüdi lisamisel, lahuse pH muutmisel, temperatuuri muutumisel. -potentsiaali nullolek on isoelektriline täpp. Graafik: Esialgu kaksikkiht täidetakse, kuna tavaliselt see ei ole täielikult täis. Kui see saab monomolekulaarselt täis, siis potentsiaal tõuseb 1st 2ni
ioonid). *Teine osa kolloidosakese laengut kompenseerivatest ioonidest ei ole seotud osakesega ja osaleb soojusliikumises (ülejäänud difuusse kihi ioonid liiguvad koos vedelikuga). Sellist laetud kihti, mis tekib tahke ja vedela faasi vahelisel piirpinnal nimetatakse elektriliseks kaksikkihiks . *Elektrokineetiliste nähtuste kiirust määrab potentsiaali hüpe liikuva ja liikumatu piirpinna vahel. Seda potentsiaali nimetatakse elektrokineetiliseks ehk -potentsiaaliks. See suurus määrab elektrokineetiliste nähtuste intensiivsuse ning on oluline näitaja ka kolloidlahuste püsivuse määramisel. *Paljud kolloidlahused sisaldavad peale valmistamist suurema või väiksema hulga molekulaarseid aineid(peamiselt elektrolüüte) Need lisandid tuleb eemaldada, sest liigne elektrolüüt üldiselt vähendab kolloidlahuse püsivust. Elektrokineetilised nähtused *Mõistet elektrokineetiline kasutatakse, kirjeldamaks nähtusi, mis tekivad laetud osakeste liikumisel
ioonid). *Teine osa kolloidosakese laengut kompenseerivatest ioonidest ei ole seotud osakesega ja osaleb soojusliikumises (ülejäänud difuusse kihi ioonid liiguvad koos vedelikuga). Sellist laetud kihti, mis tekib tahke ja vedela faasi vahelisel piirpinnal nimetatakse elektriliseks kaksikkihiks . *Elektrokineetiliste nähtuste kiirust määrab potentsiaali hüpe liikuva ja liikumatu piirpinna vahel. Seda potentsiaali nimetatakse elektrokineetiliseks ehk -potentsiaaliks. See suurus määrab elektrokineetiliste nähtuste intensiivsuse ning on oluline näitaja ka kolloidlahuste püsivuse määramisel. *Paljud kolloidlahused sisaldavad peale valmistamist suurema või väiksema hulga molekulaarseid aineid(peamiselt elektrolüüte) Need lisandid tuleb eemaldada, sest liigne elektrolüüt üldiselt vähendab kolloidlahuse püsivust. Elektrokineetilised nähtused *Mõistet elektrokineetiline kasutatakse, kirjeldamaks nähtusi, mis tekivad laetud osakeste liikumisel
Järelikult mõeldaks tseeta-potentsiaali all kolloidosakese potentsiaali tollel kaugusel. See kaugus sealjuures piiritleb mitselli välimist piiri. Järelikult on mitselli pinnal tseeta-potentsiaal, graanuli pinnal psii-potentsiaal ja tuuma pinnal elektroodipotentsiaal. Ja nagu näha, ulatub kaksikkiht kolloidosakeste piiridest kaugemalegi. Tseeta-potentsiaal täpne definitsioon on järgmine Libisemispinnale vastavat potentsiaali nimetatakse tseeta potentsiaaliks. Libisemispind on pind, millega difuusne kiht lõpeb (kaksikkiht ei liigu kaasa) Lisandite mõju elektrolüütide liigid Indiferentsetes elektrolüütides puuduvad ioonid, mis võiks astuda kolloidosakese kristallvõresse. Samas võib ioonide seas olla sama vastasioon. Mitteindeferentsetes elektrolüütides on olemas ioonid, mis võivad astuda kolloidosakese kristallvõresse. Indeferentset elektrolüütide mõju
Metalli negatiivne laeng hakkab positiivseid ioone tagasi tõmbama. Tekib tasakaal, kus metallist lahkub ajaühikus sama palju ioone kui tagasi tuleb. Potentsiaalide vahet metalli ja ümbritseva lahuse vahel nim ELEKTROODPOTENTSAALIKS. Elektroodi potentsiaalide suhtelisi väärtusi mõõdetakse võrdlus elektroodi vesinikelektroodi abil, mille potentsiaali loetakse tinglikult võrdseks 0-ga. Metallelektroodi potentsiaaliks loetakse potentsiaalide vahet, mis esineb vesinikelektroodi ja oma soolalahusesse asetatud metalli vahel. Erinevate potentsiaalidega elektroodi ühendamisel tekib GALVAANIELEMENT. Zn-Cu galvaanielemendis on tsink-plaat Zn SO4 lahuses Ning Cu on CuSO4 lahuses. nende vahel on boorne vahesein, mis võimaldab ioonide liikumist ning takistab lahuste soojenemist
peegeldamisel, tunnetusprotsessid (aistingud, tajud, kujutlus, mõtlemine, tähelepanuprotsess)), psüühilisteks seisunditeks (üldine aktiivsuse tase, olek, meeleolu, psüühiliste protsesside kulgemise eripära; on lühema- või pikemaaegsed, vähem või rohkem teadvustatud) ja psüühilisteks omadusteks (konkreetse inimese psüühika tüüpilised erijooned, iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikuse, aktiivsuse taseme, mahu jm seisukohalt, on teatud potentsiaaliks või eelduseks, mis lubab ennustada üht või teist käitumist või reageerimisviisi). · Millised küsimusi uurib psühhofüsioloogia? Isiksuse psühholoogia? Sotsiaalpsühholoogia? Arengupsühholoogia? Psühhofüüsika? Too iga haru kohta näide. Psühhofüsioloogia uurib inimkäitumise bioloogilisi aluseid (peam. neurokeemilised), tihedalt seotud psühhofarmakoloogiaga ehk organismi manustatavate ainete mõju uurimisega
suhtega. Kui me tähistame potentsiaali tähega siis ,kus W on laengu potentsiaalne energia ja q on laengu suurus. Potentsiaal on skalaarne suurus. Kui kahe laengu poolt tekitatud elektriväljade potentsiaalid on vastavalt ja , siis võrdub nende väljade kogupotentsiaal . Elektriväljas paikneva proovilaengu potentsiaalne energia võrdub tööga, mille teevad elektrilised jõud selle proovilaengu viimisel lõpmata kaugele. Elektrivälja potentsiaaliks mingis ruumipunktis nimetatakse sellesse punkti asetatud proovilaengu potentsiaalse energia ja selle proovilaengu jagatist Töö laengu liikumisel elektriväljas. Elektriliste jõudude poolt tehtud töö laengu liigutamisel elektriväljas võrdub selle laengu ning tema lõpp- ja algasukoha potentsiaalide vahe ehk pinge korrutisega. Järeldused: 1) elektriliste jõudude poolt tehtud töö ei sõltu laengu liikumise trajektoorist, vaid ainult selle trajektoori otspunktidest,
või pikemaaegsed, vähem teadvustatud või selgemini teadvustatud ning avaldavad olulist mõju psüühilise tegevuse produktiivsusele ja kvaliteedile. Psüühilised omadused konkreetse inimese psüühika tüüpilised erijooned. Iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse jm. seisukohalt. Nt võimed, temperament, iseloom, isiksuse suundus (vajadused, huvid, väärtussüsteem, ideaalid). Nad on teatud potentsiaaliks või eelduseks, mis lubab ennustada käitumist või reageerimisviisi. Hüpotees püstitatakse uuritava nähtuse omaduste kohta -> professionaalsete meetodite abil kogutakse teadusfaktid, mis võimaldavad nende omaduste kohta midagi öelda -> kontrollitakse kas faktid on seaduspärased ja tulenevad tegelikult meie poolt uuritavast (uuring on valiidne ning tulemust põhjustab meid huvitanud muutuja st fakt pole artefakt) -> faktid üldistatakse ja tehakse järeldused teooria
annaabi.ee 
