Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Põrgupõhja uus vanapagan". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
valetaja, valetamise, vanapagan, romaanis, põrgupõhja, hullem, valetamine, ütlus, uskuda, emotsioonid, arvustus, hansen, tammsaare, allegooriline, arvab, patte, karistus, petis, kergeusklik, pereisa, romaanist, katsu, kipub, isekas, tegude, silmis, edasta, varjamine, petmine, tehnikad, armastajad, populaarsed, tunnet, poeedid, romantika, sisaldadanad lahkusid oma endistelt töökohtadelt, kui rahvusvahelised juhid võtavad arvesse teineteise ähvardusi ja lubadusi, kui valija väärtustab kanditaatide lubadusi, kui psühhiaater kuulab ära patsiendi kaebused ja kui vandekohus hindab tunnistajate tunnistusi. Kõikides neis näidetes on informatsiooni allikat kasutatud teada saamiseks, kas keegi on tõetruu. Valetamine ja enese-pettus Valetaja kavatsemine on üks kahe kriteeriumi järgi vahet tegemine vale ja pettuse vahel. Valetaja ettekavatsetud valik sihtmärgi eksiteele viimisel. Valetaja võib ka tegelikult rääkida tõtt, kui see ei ole nende kavatsus. Tõene inimene võib provotseerida valet informatsiooni- halb soovitus võib tulla näiteks börsimaaklerilt- kuid see polnud nende kavatsus. Valetajal on valik; valetaja võib valida võimaluse mitte valetada. Teine kriteerium valede ära tundmiseks teistest pettustest, on see, et sihtmärk ei ole teadvustanud ennast valetaja kavatsusest teda eksitada
Valetamine Psühholoogia Sinu nimi Sinu klass Sinu õpetaja 2011 Mis on valetamine? Küsimused mitteusaldatavuse kohta tulevad ette paljudes kontekstides - kui lapsevanemad küsivad oma lastelt, kas nad tarvitavad narkootikume oma vabal ajal, kui ülemus küsib töökandidaatidelt põhjuste kohta, miks nad lahkusid oma endistelt töökohtadelt, kui rahvusvahelised juhid võtavad arvesse teineteise ähvardusi ja lubadusi, kui valija väärtustab kanditaatide lubadusi, kui psühhiaater kuulab patsiendi kaebuseid või kui vandekohus hindab tunnistajate tunnistusi
võtma, lõdvestuma või võimlema. Stresis inimesed on tihti närvilised, nende liigutused on kiired ja äkilised, hoiavad omaette, vältides teiste inimeste puudutusi. Kui märkate et inimesel on stress, suhtuge temasse mõistlikult ja aidake tal lõdvestuda. 10. Peatükk ,,No kes siis valetab?" Isegi kõige paremad valetajad ei suuda kontrollida osasid oma kehareaktsioone. Valetamise käigus tõuseb vererõhk, muutub hingamine ja nägu võib kahvatuks minna. Ainult kogenud valetajad oskavad selliseid asju varjata. Valetaja näoilme ja sõnad ei pruugi kokku minna, kui te seda märkate, siis võite kindel olla, et rääkija valetab. Samuti püüavad valetajad vältida silmkontakti, pilgutavad silmi tihedamini kui tavaliselt. Valetav inimene niheleb ja kipub oma nina sügama ning oma pead ära pöörata, et teine inimene nägu ei näeks
,,Kas teil on afäär" küsib Zjamel temalt, pigem meelde tuletades, et ta on ka veel olemas kui tõsiselt muretsedes. Aga Bernardil ongi suhe Etheliga. Teisalt, Bernard ei võta seda suhet tõsiselt. Ethel on abielus ja Bernard on seotud Zjameliga, kel on olnud hiljuti rasked ajad. Bernard ei taha Zjameli endast välja ajada, kuigi talle ei meeldi Zjamelile valetada ka. Hambaid krigistades ja Nietzsche lausungit meenutades, et valetamine on eluks vajalik ja lihtsalt osa hirmuäratava ning probleemse iseloomu olemasolust, ta ütleb : ,,Loomulikult mitte, kallis ja suudleb teda." Zjamel tunneb end palju paremini. Ja niikuinii paari kuu pärast Bernard ja Ethel tüdinevad oma suhtest ja keegi ei mõtle enam sellele. Kas Bernard tegi õigesti? Valetaja valetamine on sama vana kui kõne, see ei saaks olla teisiti. Kõik teavad seda. Jumal, arstid, õpetajad, filosoofid- isegi mõned linnud valetavad üksteisele. (Nad
ole lubaduse andmisel mõtet. Kas hädavale on õigustatud? See oleneb olukorrast. Sa võid säästa inimest mõnest suuremast negatiivsest uudisest, aga kui ta hädavalest teada saab, siis kas asi oli tõesti seda väärt? Vale on õigustatud ainult siis, kui see on heal eesmärgil. Kui tahetakse teha kellelegi üllatust, selleks pead valetama näiteks oma asukoha kohta, kus oled või midagi muud, mis läheb üllatuse tegemiseks vaja. Õigustatud on ka lastele valetamine, sest väikeste laste pähe ei tohi tekkida mõtet, et maailm on julm ja ebaõiglane koht. Lapsed usuvad päkapikkudesse ja jõuluvanasse, mõned isegi hambahaldjasse. Nende olemasolu teeb laste tuju paremaks ning nad on tänulikud, kui saavad jõuluvanalt detsembris kinke. Seda rõõmu ei saa ometi neilt ära võtta. Aus olles säilib inimese maine. Olles kord juba valetanud, hakatakse kahtlema sinu aususes. Kes tahaks suhelda inimesega, kes luiskab ja valetab? Keegi ei taha
A.H. Tammsaare ,,Põrgupõhja uus vanapagan" I lk 5-19 Üksikusse Põrgupõhja talusse tuleb uus peremees Jürka, koos kaasa Lisetega. Väidetavalt saadi luba Põrgupõhja elama asuda taevalt. Said ühelt Leeni-nimeliselt minialt salaja kassipoja. Kohtusid esimest korda Kaval-Antsuga, kes algul pisut lollitab pererahvast, mängides muidu majulist. Põrgupõhja uue pererahva esimene suur rõõm oli kassi kinnipüüdmine. Jürka välimuse kirjeldus + naer ei tulnudki nagu inimese suust LK 6 Leeni: ,,Inimene läheb aastatega vanemaks ja targemaks." II lk 19-28 Pererahvas sai teada, et nad olid kogu aeg Antsu endaga kõnelnud. Läksid Kaval-Antsult koju: vankrilogu, hobusetukas, sahk, lammas, tall, seapõrsas, söödav kraam, lehm; oleksid pidanud nüüd üpris rõõmsad olema, aga ei olnud ometi. Karu murdis lehma, vedas padrikusse
Väline surve võib kaasa tuua vastasseisu. Kergem rääkida, kui uurija pole negatiivselt meelestatud. Uurija otsib toetust oma uskumusele. Faktid võivad mitte teotada, aga uskumus püsib. Uus info vs otsida tõestust olemasolevale. Kui küsitlejad arvasid, et isik on süüdi, siis küsisid ka rohkem süüdi olevaid küsimusi. Liiga palju küsimusi võib hakata vastu töötama (piirangud infotöötluse kasutamisel; pausid, kuna peab mõtlema). Seda võidakse omakorda pidada valetamise allikaks - liiga kiire küsitlemine. Teiseks, mälu on konstruktiivne - kui anda ette mõtteid ja fakte, siis võidakse konstrueerida midagi, mis polegi õige. 21. Millised on põhilised valeütluste andmise põhjused (3) Gudjonssoni järgi? 1. Vabatahtlikult antud ülestunnistused teab kurjategijat, üritab teda kaitsta (avalikkuse tähelepanu, mulje avaldamine, politseile kättemaksmine, enda karistamine) 2
KIRJANDUSTEOSE ANALÜÜS TEOSE AUTOR: Anton Hansen Tammsaare TEOSE PEALKIRI: Põrgupõhja uus Vanapagan. TEOSE ZANR: Satiiriline allegooria ILMUMISAASTA: Tartu 1939 1. Autorist kokkuvõte (pere, haridus, ametid, eraelu, tervislik seisund jt. võimalikud loomingule mõju avaldanud tegurid) Anton Hansen Tammsaare sündis 1878 tavalisse taluperekonda. Kasvades ülesse 12 lapselises perekonnas ei ole Tammsaare võõras talurhava raskustele ja väljakutsetele. Tammsaare näitas juba noorena välja huvi kirjanduse vastu õppides Väike-Maarja kihelkonna koolis. Kuid
Vahel tundus, et naiste armastamine ja piinamine üheaegselt pakkusid talle mingit naudingut. Ta andis lubadusi, mida ta ealeski ei täitnud. Seega pani ta tihti naised enese ees väljapääsmatusse olukorda ja oli siis isegi kurb. Kuid kõik see võis olla tingitud sellest, et Nipernaadile meeldis riskeerida ja näha, mis sest kõigest lõpuks välja tuleb. Aga loomulikult läbikukkumise korral...: "Aga kus siis meie kallis sugulane on?" Toomas Nipernaadi oli suurepärane valetaja. Valetamine aga tundub siinkohal liialt karm sõna olema. See, mida ta tegi, on midagi tõe ja vale vahepealset. Võiks öelda, et Nipernaadi ei valetanud meelega. Ta justkui ei teinud seda teadlikult. Esitades oma järjekordset versiooni endast oli ta ise oma jutu tõesuses täiesti kindel. Ta nö uskus oma valesid ja talitas nende järgi. Ta seletas: "Andke andeks! Tõttöelda polegi ma üldse põllumees ega oska hoida üldse atra peos. Olen nimelt rätsep, küla
Saatanat saatvasse seltskonda kuulub näiteks Peemot, kes kujutab põrgudeemoni laiska, kuid kavalat külge. Elu ja surma üle otsustab sünge ja endassesüvenenud Abodonna. Wolandile endale jääb keskne osa, mille tähtsust võiks võrrelda mõistuse olulisusega inimesele. Põrgugvürst on sama mitmekülgne kui iga üksikisik. Kumbki kirjanik ei pea kuraditki kõikvõimsaks - suutes valitseda aega ja ruumi, jääb ta siiski võimetuks mõne indiviidi mõistuse ees. Bulgakovi romaanis "Meister ja Margarita" püüab Woland maagiat rakendades manipuleerida lihtinimese psüühikaga. Kuradil õnnestub tekitada inimese mõttemaailmas vaid lühiajalist segadust ja mõistmist. Hiljem seletavad asjaosalised toimunut ikka enda reaalsusest lähtudes - püüd lihtsustada keerulist kui inimaju enesekaitsevahend. Kurat pole võimeline muutma inimkonna mõtlemise toimimise aluseid. Millisena näevad käsitletavad kirjanikud saatana toimet inimesele?
1.küsimus Õiguspsühholoogia aine,objekt,meetodid Õiguspsühholoogia ühte ossa kuulub kriminaalpsühholoogia. Keerulised on õiguse ja psühholoogia vahekorrad.On väidetud,et õigus ja psühholoogia tegelevad paljuski ühiste asjadega,sest mõlemad distsipliinid püüavad mõista(seletada),ennustada ja reguleerida inimeste käitumist sotsiaalses keskkonnas.Nende vahel on mitmeid erinevusi: Õigus rõhutab konservatiivsust,psühholoogia rõhutab arengut,muutlikkust; Õigus on autoriteedile tuginev,psühholoogia empiiriline; Õigus põhineb poolte vastandumisel,psühholoogia tugineb ekspereminteerimisele; Õigus on ettekirjutav,psühholoogia kirjeldav; Õigus on reaktiivne,psühholoogia proaktiivne; Õigus on operatiivne,psühholoogia akadeemiline Defineerime kriminaalpsühholoogiat kui psühholoogiliste lähenemiste,teooriate ja meetodite kasutamist kriminaalse käitumise mõistmisel,selgitamisel,prognoosimisel ja kontrollimisel.Kriminaalpsühhol
Vahel tundus, et naiste armastamine ja piinamine üheaegselt pakkusid talle mingit naudingut. Ta andis lubadusi, mida ta ealeski ei täitnud. Seega pani ta tihti naised enese ees väljapääsmatusse olukorda ja oli siis isegi kurb. Kuid kõik see võis olla tingitud sellest, et Nipernaadile meeldis riskeerida ja näha, mis sest kõigest lõpuks välja tuleb. Aga loomulikult läbikukkumise korral...: "Aga kus siis meie kallis sugulane on?" Toomas Nipernaadi oli suurepärane valetaja. Valetamine aga tundub siinkohal liialt karm sõna olema. See, mida ta tegi, on midagi tõe ja vale vahepealset. Võiks öelda, et Nipernaadi ei valetanud meelega. Ta justkui ei teinud seda teadlikult. Esitades oma järjekordset versiooni endast oli ta ise oma jutu tõesuses täiesti kindel. Ta nö uskus oma valesid ja talitas nende järgi. Ta seletas: "Andke andeks! Tõttöelda polegi ma üldse põllumees ega oska hoida üldse atra peos. Olen nimelt rätsep, küla
õigsuses on. Analüüsi eesmärgiks oli välja selgitada, kui head infoallikad on inimesed ütluste tõepärasuse hindamine. Lisaks 1901. a Berliini Ülikoolis, mil Stern ja Liszt korraldasid loomuliku eksperimendi loengu vaheajal lavastati vaidlus 2 õpilase vahel, mis lõppes tüliga ning päädis sellega, et üks õpilane võttis püstoli. Seejärel tuli ruumi professor ning katkestas tüli pealtnägijad osalesid tunnistajatena. Analüüsist selgus, et ükski ütlus ja seletus ei olnud vigadeta. Sellest eksperimendist kasvas välja omaette valdkond tunnistajate ütluste analüüs. Moderne kaasaegne õiguspsühholoogia sai just alguse ütluste eksperimentaalsest uurimisest. Tehti ka teisi eksperimentaalseid katseid. 1904. Wertheimeri programmartikel, kus kasutati esimest korda väljendit kuriteokoosseisu psühholoogiline diagnostika kas süüdioleva katsealuse teadvuses on mingisugused kokkupuuted toimepandud kuriteoga? 1921. aastal võeti
kultuuri tundmine. Peategelane on Leemet. Kõik siin maailmas ei ole püsiv. Mida aega edasi, seda rohkem asjad muutuvad ja uuenevad ning vanad kombed ja tavad jäävad minevikku. Inimesed käivad n-ö moega kaasas. Erinevad maailmavaated. 16. A.H.Tammsaare „ Tõde ja õigus“ Tõe otsmine 17. Fjodor Dostojevski „ Kuritöö ja karistus“ Kahte sorti inimesed: harilikud inimesed ja haruldased inimesed.Üksindus, oli meeletutes hingepiinades. Romaanis seostuvad vaesusega mitmed probleemid, nende hulgas alkoholism, prostitutsioon, eneseväärikuse kaotamine ning kuritegevus. Alkoholismi all kannatas teoses näiteks endine riigiametnik Marmelodov, kes jõi selle tõttu maha ka pere viimased sendid. Tema tütar Sonja teenis elatist prostituudina, et aidata vaesuse käes kannatavat isa, tema naist ja kolme nälja käes kannatavat last. Selle käigus kaotas ta eneseväärikuse. Raskolnikov on ka väga abivalmis
Eriti pakub siin huvi tahtmatu reflektoorne pupillide avardumine, väga usaldusväärne kehakeele vorm, eelkõige sellepärast, et seda ei saa teadlikultkontrollida. Näo puudutamine Kui inimene vestluses puudutab kätega oma nägu, siis annab see märku ebakindlusest. või valelikkusest – kuuldes ennast või kõnelejat valetamas, katab inimene alateadlikult kätega oma kõrvu, suud või silmi. Näo puudutamist loetakse üldse üheks esimeseks valetamise signaaliks. Samas võivad need liigutused tähendada ka kõhklust, ebakindlust ning liialdamist. Kui tõstame rääkides käe suu ette, siis püüab aju takistada alateadvuses keelele tulevaid sõnu. Väidetakse isegi, et kui me näiteks räägime ja kuulaja katab suu käega, siis on ta veendumusel, et teie valetate. Teine võimalus oma valetamist varjata on nina sügamine. Puudutatakse mitu korda kergelt või üks kord kiiresti, peaaegu märkamatult ninaalust huulelohku.
vasta teadlikule tegutsemisele. Paljud poliitikud on kehakeele matkimise alal asjatundjad ning kasutavad neid valijate mõjustamiseks. Kõige aenam kasutatakse valelike väljendite varjamiseks nägu. Valetades püütakse naeratada, noogutatakse pead või pilgutatakse silmi. (Pease 1994: 18). Valetamisel töötab meie alateadvus meist sõltumatult ning meie kehakeel annab meid. n. ö. ära. Valetamise ajal kiirgab alateadvus välja närvienergiat, mis väljendub öeldule otse vastupidist kinnitavates liigutustes (Pease 1994: 18). Näoilme Inimese tajumine teise poolt algab näo tajumisest. Eristatakse kuut primaarset emotsiooni hirm, õnnelikkus, üllatus, viha, kurbus, vastikus. Kehakeele uurimise teerajaja Charles Darwinit teos " Inimeste ja loomade emotsioonide väljendumine
surra. IV osa on Indreku ja Karini vahel. Nad ei ole hingesugulased. Tüli käigus Indrek läheb ära ja võtab revolveri kaasa ja selle peale Karin ütles "Keda sa jälle tapma lähed?" Karin oli Indreku vastu julm, sest "Indrek tappis Mari". Indrek tulistab Karinit, sellel järgneb kohtuprotsess, aga sellega ei kaasne karistust. Nende sündmuste tõttu Indrek nõuab lunastust. V osa Indrek pöörab Vargamäele tagasi, püüdes töö kaudu lunastust saada. Põrgupõhja uus Vanapagan "Põrgupõhja uus Vanapagan" Tema viimane romaan, mis ilus 1939 oli selline teos, mille kohta ei ole siia maani head käsitlust. Sellest on raske aru saada, sest seal on sümbolid. See teos on "Põrgupõhja uus Vanapagan". See on kummaline teos, sest määras paljus ära Tammsaare saatuse nõukogude ajal. Tammsaare suri õigel ajal, sest teised kirjanikud pidi kirjutama kahetsuskirju (salgama maha oma varasema loomingu). Tema aga oli selleks ajaks juba surnud ja tema ei pidanud
Anton Hansen Tammsaare A. H. Tammsaare (ebatäpselt ka Anton Hansen Tammsaare, Anton-Hansen Tammsaare, Anton Hansen-Tammsaare või Anton Tammsaare; kodanikunimi Anton Hansen; (30 jaanuar 1878 Albu vald- 1. märts 1940 Tallinn) oli eesti kirjanik. Tema tuntuimad teosed on: Tõde ja õigus, Kõrboja peremees, Juudit ja Põrgupõhja uus Vanapagan 1 Anton Hansen sündisJärvamaal Albu vallas . Ta õppis omal käel lugema ja läks 8-aastaselt kooli. Esimesed teadmised omandas Sääskülas koolis, hiljem õppis Väike-Maarja kihelkonnakoolis, kuhu tuli õpetajaks tuntud luuletaja Jakob Tamm. Seal alustas ta ka ise luuletuste kirjutamist. Kui ta lõpetas kihelkonnakooli, ei avanenud talle kohe edasiõppimise võimalust ning teda taheti jätta koju töömeheks
• deontoloogilised • voorusteooria I Teleoloogiline eetika ehk tagajärje eetika Eetikateooriad, mille järgi teevad käitumise heaks või halvaks käitumise tagajärjed. Vaatleb eetiliste küsimuste puhul eelkõige tegusid ja nende tagajärgi (nt utilitarism, konsekventsialism) Näit. hindaks teleoloog käitumise õigsust või väärust (valetamine...) selle järgi, mis see endaga kaasa toob. Teleoloogi jaoks pole olemas teo sisemist väärtust. Valetamise puhul on halb valetamise tagajärg. Kui vale teeb kasvõi natuke head, kui tõerääkimine, siis on kohustus valetada. II Deontoloogiline eetika ehk kohuse-eetika Käitumise moraalne väärtus asub neis tegudes enestes. Mõned teod on vaatamata kõigele (vaatamata tagajärgedele) moraalselt kohustuslikud. Deontoloog aga peaks näit. valetamist ennast sisemiselt vääraks. III Vooruseetika Eetikateooriad, kus keskseks on vooruse mõiste.
Taan Jätte RISTUMINE PEATEEGA Moto: ma kirjutasin selle raha pärast 2 Tegelaskujud: Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht: Siin Tegemisaeg: Nüüd 1. v a a t u s 1. stseen 2 3 OSVALD: (teritab süvenenult pussnuga. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega üksi elanud.) Teritan nuga. Nüri noaga saab võid määrida, keedumuna pooleks lüüa, pükste pealt moositilka ära võtta. Terava noaga saab pehmet saia lõigata, tomatit lõigata, pliiatsit teritada, liha lõigata. (Teritab veel natukene aega ja lööb siis noa tugevasti laua sisse. Samaaegselt koputatakse uksele. Osvald istub liikumatult. Koputus kordub mitut puhku, kuni koputajad ise ukse avavad ja tuppa piiluvad.) ROLAND: Tere, meie koputasime. LAURA: Rola
kujutad? Et ma ütlen „Kui sa nii väga tahad, ROLAND: Sa oled juba kaotanud. eks siis võta!“? Mis jutt see on?! Ja OSVALD: Aga ma pakun lahenduse, kus harjumusega panid sa kõvasti bambusesse. kaotajaid ei ole. Vähemalt kaotus ei ole nii Sa vist ei tea armastusest midagi … raske või täpsemalt – kunagi saab sellest OSVALD: Ühte asja ma tõesti ei tea. kaotusest võit. Ma tahan seda uskuda. ROLAND: Siis tee see endale selgeks! ROLAND: Mida sa sogad? OSVALD: Selle ma teen selgeks, jah. Miks OSVALD: Meid seob Lauraga üks jõud, mis te räägite ettekujutusest? Ma ei kujuta on määratud saama pööraseks inimlikuks midagi ette. Kõik on juba olemas. On jäänud õnneks, ja ma usun, et ka armastuseks. ainult sekeldused. Need mulle ei meeldi. ROLAND: Kas te olete tuttavad? Seda ta siia Aga ilma vist ei saa
keelatakse neil kodus otsustamast! Kus on siin mõistmine? «Kui ma tööl olles mõtlen kodustele probleemidele, siis hakkangi jooma. Töö juures on palju vaba aega ja hakkadki kõiki asju enda jaoks lahti mõtlema. Siis tekibki seis, kus voolab sisse stress. Ligi tükivad paanika ja igasugused imelikud mõtted, mis täielikult segavad rahulikuks jäämist. Kui teha väike lonks alkoholi, muutuvad probleemid iseenesest justkui lahendatuks. Mis siis, et järgmisel päeval on asi kaks-kolm korda hullem.» Alguses võttis Kert vähem, aga nüüd on alkoholist saamas ta sinasõber. Head tuttavad soovitavad küll, et mees, jäta maha, viimane aeg! Kuid Kert on juba niikaugel, et võtab viina isegi töö juurde kaasa, sest teab, et öövalvetes on üksi ja seal keegi ei sega. On juhtunud, et ülemus tabab teda purjus olekus, ning nüüd on Kert ettevaatlikum. «Kui ennast sõprade juures purju võtan, siis reeglina lülitub sisse autopiloot. See tekib siis, kui pilt kaob eest ära
TALLINNA TEENINDUSKOOL Helen Kant 011MT Kehakeel Lõputöö Juhendaja: Mare Kiis Tallinn 2009 SISUKORD Sissejuhatus ...........................................................................lk 3 Suhtlemiszestid ja nende päritolu ................................................lk 4 Isiklik ala ...............................................................................lk 5 Peahoiak ...............................................................................lk 5 Näo puudutamine ....................................................................lk 6 Mida tähendab käsi põse ja lõua toeks .........................................lk 6 Pilkkontakt ja signaalid silmadega ...............................................lk 7 Käed ja jalad kui tõkked ............................................................lk 8 Enesekindlus ja ärevus ...........................
Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool Hotelliteenindus HT22 Keia Hark KEHAKEEL Referaat Juhendaja: Anneli Kana Tallinn 2009 SISUKORD 1.KEHAKEEL..............................................................................3 1.1.SILMSIDE................................................................................................. 3 1.2.KEHAHOIAK.............................................................................................. 4 1.3. LIIGUTUSED (žestid)................................................................................5 1.4.NÄOILME.................................................................................................. 7 1.4.DISTANTSIOONID......................................................................................8 SISSEJUHATUS Sõnade abil anname edasi vaid 7% teabest, hääle abil 38 %, mittes
4.Sina pead austama oma isa ja ema. Algne mõte. Üleüldise lugupidamise kõrval peeti silmas täiskasvanud laste kohustusi oma vanemate vastu. Kui vanemad sattusid raskustesse, näiteks jäid vanaks ja haigeks, pidid lapsed neid toetama ja ka ülal pidama. Eeldati ka, et väikesed lapsed peavad olema sõnakuulelikud oma vanematele. Väga rängaks eksimuseks peeti seda kui lapsed oma vanemad ära põlgasid, neid unustusse jätsid või veelgi hullem kui keegi oma vanemaid sajatas. Kristlik täiendus. Jeesus ja esimeste põlvkonna kristlased pöörasid palju tähelepanu lesknaistele, kellel meest enam toeks ei olnud. Just nemad vajasid eriti tuge. Tänapäev. Vanemate austamine ei võrdu kõiges sõnakuulmisega, allumisega. Lapsel võib olla oma seisukoht ent seda tuleb teha vanematele teatavaks nõnda, et ei kaoks austus oma vanemate vastu. Vältida inetuste ütlemisi : "mutt", "känd" jne.
Põrgupõhja uus vanapagan Anton Hansen Tammsaare Vanasse Põrgupõhja tallu, kus pole juba aastaid keegi elanud, kolis uus paar - Jürka (erakordselt tugev, rohmaka kehaehitusega, üsna tahumatu kuid samas teatud olukordades kaval) ja Lisete (tilluke ja peenike naine). Varsti peale sissekolimist läksid nad jalutama ja küsisid igalt vastutulevalt inimeselt, kelle käest nad saaksid seapõrsa osta. Üsna pea sattus neile vastu tulema Kase talu minia, kes lubas neile seapõrsa asemel kassipoja anda
Aga mitte nii terav, et endale näppu lõikad. *** Ilus on alati veidi maitsetu, sest ilu on silmatorkav, maitsekas aga harjumuspärane ja silmapaistmatu. *** Iga avastus teeb ühe probleemi ajutiselt selgemaks, mituteistkümmend aga pikaks ajaks segasemaks. *** Kui sa ei suuda millessegi uskuda, siis usu sellesse, mida näed. *** Filosoofilisus: olla vaba norust, olla vaba mõnust. *** Maailma tunnetamine: võtta sülle hoone, milles sa ise samal ajal sees oled. *** Und on lihtne näha, aga ümberjutustamisega võib tekkida raskusi. *** Dilemma: olla hull või mitte olla Napoleon.
" (George Moore) · "Raske õppustel, kerge lahingus." (Aleksander Suvorov) · "Rumal arvab olevat tark mees, tark mees peab ennas rumalaks." (W. Shakespeare) · "Sa lood ise oma universumi, edasi kõndides." (Winston Churchill) · "Saladus on vastuseks kõigele, mis on olnud, kõigele, mis on, ja kõigele, mis iial olema saab." (Ralph Waldo Emerson) · "Seda, kes ei võta nõu kuulda, ei saa ka aidata." (Benjamin Franklin) · "See, kes iga raamatut usub, on hullem sellest, kes üldse ei loe." (jaapani vanasõna) · "See, kes vaatab väljapoole - magab; see, kes vaatab sissepoole ärkab." (Carl Gustav Jung) · "Siin maailmas pole oluline, mitte see, kus me oleme, vaid see, millises suunas me liigume." (Oliver Wendell Holmes) · "Siiski jääb elu kõigi aegade kõige suuremaks aardeks." (Euripides) · "Sõnad on inimkonna tugevaim narkootikum." (R. Kipling) · "Taevas pole ühtegi huvitavat inimest." (Nietzche)
Me rääkisime umbes tund ja aina rohkem ja rohkem hämmastas mind tema vastuste küpsus ja sügavus. Nagu selgus vestluse käigus, kuulusid mõned neist vastustest "häälele telefonis." Enne vestluse algust pöördus David minu poole ja ütles, et eile õhtul, pärast seda kui ta sai teada, et ta hommikul minu juurde tuuakse, palus Aghton tal öelda psühho- loogile, et ta palub isiklikult kirjutada üles kõik, mida arutatakse, isegi kui see mulle ei meeldi, palus uskuda, et kõik, mis öeldakse, on reaalne ja et ma ei muretseks vaasi pärast, mille lõhkusin täna hommikul, püüdes akent sulgeda. Kujutage ette kui ehmunud olin ma neist sõnadest, sest olin ainus, kes seda teadis! 2 Nii anti mulle kinnitus, et kõik, mida see poiss koges, oli tõsi. Justkui tume loor kisti mu silmadelt. Siis sain aru, kui alusetud olid kõik mu ettekujutused neile
.. Alati naera, ka siis kui süda tahab valust lõhkeda, sest naermine on alati võit enese üle. Naera südamest, ära hooli sellest, et nukrus käib südames ringi! Naera see mure vähemaks kuni ta hoopis kaob! Ma armastan teda, ta ajab mu naerma. Naerata , sest elu ei vääri pisaraid. Sina oled ainuke, kes suudaks mu taas naeratama panna, aga sa ei hooli minust. HIRM: Hirm on meie kõige suurem vaenlane! Minu suurim hirm on see, et võin su kaotada. Hirmust püksipissimine pole veel midagi, hullem veel oleks, kui ei pissiks. Vabandust, aga ma olen nii hirmunud, et pillasin su südame maha. Hirm on see, kui sa ei suuda teha midagi mida sa tahad. Elama hakkame me alles siis kui ületame oma hirmud. Sa kardad? Tere tulemast minu maailma. Hirm pimeduse ees ei muuda seda, et ma õhtuti väljas käin. Hirm valu ees ei muuda seda, et ma seda kunagi tundma ei peaks. Ma kardan jälle haiget saada, sa oled lubanud et ma ei saa, kuid ma pean seda tihti kuulma ja tundma. IGATSUS:
" (Ralph Waldo · "Kui ihkad rahu, siis valmistu sõjaks." (Vegetius) Emerson) · "Kui Jumalat ei oleks, tuleks ta välja mõtelda." · "Seda, kes ei võta nõu kuulda, ei saa ka aidata." (Voltaire) (Benjamin Franklin) · "Kui kõik mõtlevad ühtemoodi, tähendab see, et keegi · "See, kes iga raamatut usub, on hullem sellest, kes ei mõtle." (Walter Lippmann) üldse ei loe." (jaapani vanasõna) · "Kui ma ei suuda olukorda kontrollida, lasen ma seda · "See, kes vaatab väljapoole - magab; see, kes vaatab teha olukorral enesel." (Henry Ford) sissepoole ärkab." (Carl Gustav Jung) · "Kui ma kuulen kedagi ütlemas, et elu on raske, siis · "Siin maailmas pole oluline, mitte see, kus me oleme,
tulles kodunt." (George Moore) · "Räägi tõtt ja sul ei ole vaja midagi meeles pidada!" (Mark Twain) · "Sa lood ise oma universumi, edasi kõndides." (Winston Churchill) · "Saladus on vastuseks kõigele, mis on olnud, kõigele, mis on, ja kõigele, mis iial olema saab." (Ralph Waldo Emerson) · "Seda, kes ei võta nõu kuulda, ei saa ka aidata." (Benjamin Franklin) · "See, kes iga raamatut usub, on hullem sellest, kes üldse ei loe." (jaapani vanasõna) · "See, kes vaatab väljapoole - magab; see, kes vaatab sissepoole ärkab." (Carl Gustav Jung) · "Siin maailmas pole oluline, mitte see, kus me oleme, vaid see, millises suunas me liigume." (Oliver Wendell Holmes) · "Siiski jääb elu kõigi aegade kõige suuremaks aardeks." (Euripides) · "Sõnad on inimkonna tugevaim narkootikum." (R. Kipling) · "Taevas pole ühtegi huvitavat inimest." (Nietzche)
Egiptus väiksena muljet ei avaldanud, sest sain sealt nakkushaiguse ning sattusin isegi haiglasse...Kuid puhkusreis üldiselt oli meeldejääv. Kui küsida, et mida ma sellest raamatust õppisin? Kindlasti esimene vastus see, et ma tutvusin paljude vanade riikide kommetega ning traditsioonidega, näiteks Kreeta, Süüria, Egiptus. Veendusin veelgi rohkem selles, et inimesed pole muutnud. Kuigi inimesed olid tollal ajal rohkem naiivsemad oma ebausus ning vastupidi usus. Kuid kõik see petmine, valetamine, silmakirjalikkus, varastamine, joomine jne on ka tänapäeval ning oli ka minevikus. Samuti panin tähele, et ka kauges minevikus lahendasid inimesed oma probleeme alkoholiga. Lõpuks kaotas Sinuhe igasuguse usu inimestesse, jumalatesse, võimu...Ta sai aru kui kuri ja omakasupüüdlik ja manipuleeriv võib inimene olla. Raamatus oli väga palju kurbust armastus, surm, praeguse eluga võrldemist ning ausust. Ma leidsin selles raamatus nii palju tänapäeva
annaabi.ee 
