Selle referaadi peamiseks eesmärgiks on rohkem teada saada oma kodumaa loodusest. 2 1 Lahemaa rahvuspargi andmed Lahemaa rahvuspark on loodud Põhja-Eestile iseloomuliku looduse ja kultuuripärandi, sealhulgas ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastike, rahvuskultuuri ning alalhoidliku looduskasutuse säilitamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Siin kaitstakse metsa-, soo- ja rannaökosüsteeme, samuti poollooduslikke kooslusi (loopealsed), geoloogiamälestisi (balti klint) ning ajaloo- ja arhitektuurimälestisi. Lahemaa on Euroopa üks tähtsamaid metsakaitsealasid. Lahemaa on Euroopa üks tähtsamaid metsakaitsealasid. Lahemaa rahvuspark kuulub üle- euroopalisse Natura 2000 võrgustikku Lahemaa linnu- ja loodusalana. Asutatud: 01.06.1971 Pindala: 72 500 ha, Sellest maismaad 47 410 ha Sellest merd 25 090 ha Tsoneering: Reservaate 76 ha (0,2%)
kasvatusliku ja puhkeväärtusega loodusobjekte (ökosüsteeme ja maastikke), paljudes riikides ka ajaloo- ja kultuuripärandit. Lahemaa rahvuspark Lahemaa rahvuspark Lahemaa rahvuspark on loodud Põhja-Eestile iseloomuliku looduse ja kultuuripärandi, sealhulgas ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastike, rahvuskultuuri ning alalhoidliku looduskasutuse säilitamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Siin kaitstakse metsa-, soo- ja rannaökosüsteeme, samuti poollooduslikke kooslusi (loopealsed), geoloogiamälestisi (balti klint) ning ajaloo- ja arhitektuurimälestisi. Lahemaa on Euroopa üks tähtsamaid metsakaitsealasid. Lahemaa rahvuspark kuulub üle-euroopalisse Natura 2000 võrgustikku Lahemaa linnu- ja loodusalana. Rahvuspargi pindala on 72 500 ha, sellest maismaad 47 410 ha ja merd 25 090 ha Lahemaa rahvuspark on asutatud 1. juunil 1971. Soomaa rahvuspark Soomaa rahvuspark Soomaa Rahvuspark on loodud suurte soode,
Ülevaade: Lahemaa rahvuspark on asutatud 1. juunil 1971. a. Rahvuspargi pindala on 72 500 ha, sellest maismaad 47 410 ha ja merd 25 090 ha . Lahemaa rahvuspark on loodud Põhja-Eestile iseloomuliku looduse ja kultuuripärandi, sealhulgas , maastike, rahvuskultuuri ning alalhoidliku looduskasutuse säilitamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Siin kaitstakse metsa-, soo- ja rannaökosüsteeme, samuti poollooduslikke kooslusi (loopealsed), geoloogiamälestisi (balti klint) ning ajaloo- ja arhitektuurimälestisi. Lahemaa on Euroopa üks tähtsamaid metsakaitsealasid (NSV Liidus omataolistest esimene). Lahemaa rahvuspargi kaitset korraldavad Riikliku Looduskaitsekeskuse JärvaLääneViru regioon ning Harjumaa ja LääneVirumaa Keskkonnateenistused (vastava maakonna piires). Rahvuspargis elab 24 kala, 213 linnu ja 37 imetajaliiki, suur haruldus on euroopa naarits.
seatud eesmärgid aastani 2020 ja meetmed eesmärkide saavutamiseks. Poollooduslikud kooslused ehk pärandkooslused on loodusliku elustikuga kooslused, mis on arenenud pikaaegse mõõduka karjatamise ja niitmise tulemusel. Pärandkoosluste säilitamine on meie looduskaitse üks olulisemaid vastutusvaldkondi. Poollooduslikud kooslused on loopealsed ehk alvarid, pärisaruniidud, nõmmeniidud, lamminiidud ehk luhad, soostunud niidud, puisniidud, rannaniidud ja puiskarjamaad. Poollooduslikke kooslusi iseloomustab suur rohttaimede mitmekesisus, mis loob tingimused ka teiste elustikurühmade rohkuseks. Nii on Eestis poollooduslikud kooslused oluliseks kasvupaigaks näiteks ligi 700 taimeliigile. Pärandkoosluste loodusväärtused säilivad ainult inimese kaasabil. Ilma niitmise või karjatamiseta niidud võsastuvad ning neile omane liigikoosseis muutub, liigirikkus väheneb. Senise traditsioonilise niitmise ja karjatamise lakkamisele järgnev võsastumine, kadastumine
Maal elutsevate liikide mitmekesisus on väga suur ning ajaloo vältel on liike kogu aeg juurde tekkinud ja välja surnud. Mida mitmekesisem on meid ümbritsev loodus, seda vähem haavatav on meie elukeskkond - selline on üks keskkonnapoliitika juhtmõtteid. Praegu tuntakse Maal kokku umbes 1,6 miljardit liiki. Iga päev kaob neist igavikku 50 - 100. Meie 45 227 ruutkilomeetril on säilinud nii loodusmetsi, ulatuslikke soostikke kui ka liigirikkaid poollooduslikke rohumaid, nagu ranna-, luha- ja puisniite. Võrreldes teiste 57. paralleelist põhja poole jäävate aladega on Eesti taimestiku ja loomastiku mitmekesisus üks maailma suuremaid ja siin leidub mitmeid Euroopas haruldaseks jäänud liike. Liikide hävimine Arvatakse, et juba järgmise paarikümne aasta jooksul võib kaotsi minna iga neljas praegu Maal elavatest liikidest. Hävinud liigid viivad endaga kaasa inimese poolt
pärisaruniidud, sh. sürjaniidud, liigivaesed soostunud niidud ja sooniidud. Niitude levik seostub reljeefi ja mullastikuga. Kõrgendike lagedel ja nõlva ülaosas on sageli paluniidud, mille levikut on soodustanud ka muldade erodeerumine. Küngaste nõlvadel levivad kuivad pärisaruniidud ja jalamil niisked pärisaruniidud. Lohkudes ja orgudes esinevad sõltuvalt mullastikust ja veereziimist niisked pärisaruniidud, soostunud või sooniidud. Sooniidud on tavalised ka järvede kallastel. Poollooduslikke niidukooslusi on rohumaade hulgas võrdlemisi vähe, sest põldheinakasvatus muutus Lõuna-Eestis üldlevinuks juba üle 100 aasta tagasi. Endistele niitudele on rajatud metsakultuure, osa neist on võsastunud, osa kasutatakse endiselt heina- või karjamaana. Suhteliselt rohkem on säilinud niiskeid pärisaruniite, sooniite ja soostunud niite, kuid endised ulatuslikud sooheinamaad on muutunud madalsoometsadeks. Fragmentidena leidub ka nõmmeniite. Ähijärve idakaldal on taastatud puisniit
Rahvuspargi pindala on 725 km², sellest maismaad 474 ja merd 251 km². See on Eesti ja kogu Nõukogude Liidu esimene rahvuspark. Miks loodi? Lahemaa rahvuspark on loodud Põhja- Eestile iseloomuliku looduse ja kultuuripärandi, sealhulgas ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastike, rahvuskultuuri ning alalhoidliku looduskasutuse säilitamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Mida kaitstakse? Seal kaitstakse metsa-, soo- ja rannaökosüsteeme, samuti poollooduslikke kooslusi (loopealsed), geoloogiamälestisi (balti klint) ning ajaloo- ja arhitektuurimälestisi. Lahemaa on Euroopa üks tähtsamaid metsakaitsealasid. Üle 70% Lahemaa pindalast moodustavad metsad. Millest koosneb Lahemaa? Lahemaa rahvuspark koosneb maastikuliselt Lahemaast, Lavamaast ja Kõrvemaast. Lahemaa rahvuspargi territoorium hõlmab praegu alasid kahest maakonnast ( Harjumaa ja Lääne- Virumaa) ning neljast vallast (Kadrina, Kuusalu, Loksa ja Vihula).
võrreldes maastiku- ja looduskaitsealadega mõned erisused. Park on inimese loodud kooslus, mida kohe pärast rajamist on hakanud mõjutama looduslikud tingimused ning mis sarnaselt poollooduslike koosluste (puisniidud, puiskarjamaad, rannaniidud jne) ja avatud maastikega kaob, kui järjepidev hooldus lakkab. Pargiaasade liigiline koosseis on kujunenud pikaajalise niitmise tulemusena ning neid peaks seega käsitlema samamoodi kui poollooduslikke kooslusi. Oma eripärast tulenevalt vajab hoolt ka pargi puistu. Kuna pargid on elavast materjalist, siis vajavad nad pidevat hooldust ning vajadusel ka täiendamist uute puude ja põõsastega. Niipea, kui kaob inimese hool, hakkab park elama oma elu looduse reeglite järgi: võsastub, kuni metsistub. Siis on algset kujundust juba raske, kui mitte võimatu taastada. Tegelikult seostub parkide elujõud otseselt omaniku või
Rahvuspark asustati 1. juunil aastal 1971. See asub Põhja-Eestis. Lahemaa rahvuspark on Eesti suurim. Selle pindala on 72500 hektarit, millest 47410 hektarit maismaad ja 25090 hektarit merd. Rahvuspark on loodud Põhja-Eestile iseloomuliku kultuuripärandi ja looduse, sealhulgas ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastike, rahvuskultuuri ning alalhoidliku looduskasutuse uurimiseks, säilitamiseks ja tutvustamiseks. Seal kaitstakse metsa-, soo- ja rannaökosüsteeme, samuti poollooduslikke kooslusi nagu loopealsed, geoloogiamälestisi nagu Balti klint ja ajaloo- ning arhitektuurimälestisi. http://www.lahemaa.ee/?id=670 Lahemaa rahvuspark jaguneb kolmeks: 1. Loodusreservaat: 0,1 territooriumist, Esku ja Remnispea, seal pole inimeste viibimine lubatud, reservaadid on tähistatud 2. Sihtkaitsevöönd: 18% pindalast, ei toimu majandustegevust, võib viibida, korjata marju ja seeni NB
......................................................................................................................5 Kasutatud allikate loetelu:......................................................................................................6 Iseloomustus Puisniidud on pargitaolised hõredad puistud, mis on välja kujunenud looduse ja inimese sajandite või isegi tuhandete aastate pikkuse koostöö niitmise, karjatamise ja hooldamise tulemusena. Nii puisniite kui ka kõiki teisi poollooduslikke niidutüüpe ja loopealseid nimetatakse pärandkooslusteks. Puisniidud olid ajalooliselt eriti iseloomulikud Läänemere- äärsetele maadele, eriti Eestile ja Lõuna-Rootsile, mingil määral oli puisniite ka Lõuna-Soome saartel. Leedus ja Lätis leidus suuremate jõgede kallastel üksnes lammipuisniite. Praeguseks on puisniidud meie maastikupildist peaaegu täiesti kadunud. Kogu Eesti alale on puisniite alles jäänud ehk sama palju kui neid veel sajand tagasi kuulus üheainsa küla juurde.
50 mm (enamasti 3946,5 mm). Tugevaseinalise koja värvus varieerub kollakaspruunist valkjashallini, kojalt võib leida kuni viis (osaliselt kokkukasvanud) tuhmpruuni või pruunikasvioletset vööti. Koja suue on suur ja kergelt ovaalne ning suudmeserv ja huul valkjad või valkjasroosad. Väga väike naba on osaliselt suletud huulega. Viinamäetigu asustab rikkaliku taimestikuga elupaiku. Eestis elab ta parkides, aedades, salumetsades, eelistades poollooduslikke ja inimmõjuga piirkondi. Levib inimese kaasabil ja sügavas laanes teda harilikult ei kohta. Viinamäetigu oli aastatel 19581994 Eestis looduskaitse all. Praegu on ta LääneEestis ja saartel kohati üsna harilik loom ning ta on jõudnud üsna paljudesse paikadesse ka mujal MandriEestis. 2. KIRITIGU on samuti suure kojaga liik. 5,5 kiiresti kasvava keermega koja laius varieerub 1418 mm (enamasti 1222 mm) ja kõrgus 1022 mm (enamasti 18 25 mm)
jätkub. Kogu pinnavormistikku tuntakse aga Uku-Viitna radiaalse mõhnastikuna. KOKKUVÕTTEKS Lahemaa rahvuspark on loodud Põhja-Eestile iseloomuliku looduse ja kultuuripärandi, sealhulgas ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastike, rahvuskultuuri ning alalhoidliku looduskasutuse säilitamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Seal kaitstakse metsa-, soo- ja rannaökosüsteeme, samuti poollooduslikke kooslusi (loopealsed), geoloogiamälestisi (balti klint) ning ajaloo- ja arhitektuurimälestisi. Lahemaa on Euroopa üks tähtsamaid metsakaitsealasid ning seetõttu ma loodan, et selle eest kantakse hoolt veel pikka aega.
Tekkeviisi põhjal eristatakse esmaseid ja teiseseid niidukooslusi. Esmased niidud tekivad maatõusu tõttu merest kerkival rannikul ja laidudel (rannaniidud) või säilivad metsatuna üleujutuse (mõned lamminiidud) või kasvukoha kuivuse tõttu (mõned looniidud). Teisesed niidud on tekkinud inimese majandusliku tegevuse tagajärjel kunagiste metsade asemele. Pärandkooslustena käsitletakse põliseid inimtekkelisi poollooduslikke koosluseid, eelkõige puisniite, alvareid, luhaheinamaid, rannaniite, aga ka teisi karja ja heinamaid, kus inimmõju on piirdunud vaid niitmise ja karjatamisega. 3 3. NIIDUTÜÜBID 3.1 ALVARID 3.2 Iseloomustus Alvareid on kõige lihtsam iseloomustada kui õhukesemullalisi lubjarikkaid niite, milledel puud ja põõsad
Hinnang inimmõjule Inimmõju Karula maasikurajoonile on nii positiivne kui ka negatiivne. On tunda, et Karula kant muutub järjest ilusamaks. Ringi liikudes tajub muutusi maastikus – põllumaad ja niidud on hooldatud, hooned korrastatud, teede ja järvede äärtes on võsa lõigatud. See kõik kokku moodustab kauni kompleksse maastiku.(Tarupettäi 2008) 2008. aasta seisuga on Karula rahvusparki, mis asub Karula maasikurajoonis, inventeeritud 411,5 hektarit poollooduslikke kooslusi. See number ei ole lõplik, vaid täieneb aasta aastalt. Samas mõned poollooduslikud kooslused kaovad, kas siis kultuuristamise, ülesharimise või kopra ja metssea tegevuse tulemusena.(Tarupettäi 2008) Kaitsealal ringi liikudes on näha, et puudus on nii heina- kui ka karjamaast. Inimesed taastavad üsnagi suurel hulgal endisi heinamaa-alasid. Puhastatakse võsastunud põldude servades juba metsaks muutunud maad. (Tarupettäi 2008)
aastal pesitsevate, sulgivate ja läbirändavate lindude kaitseks. 1976. aastal kanti Matsalu rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk Ramsari nimekirja. Ramsari konventsioon tunnustab neid kaitsealasid, kus märgalad on säilitatud ning nende kasutamine on jätkusuutlik. 2004. aastal nimetati Matsalu looduskaitseala ümber Matsalu rahvuspargiks (pindala 48 610 ha). Lisaks lindudele, kaitseb Matsalu rahvuspark ka Lääne-Eestile iseloomulike poollooduslikke kooslusi (ranna- ja luhaniidud, loopealsed ja puisniidud, roostikumassiivid, väikesaared) ja Väinamere kultuuripärandit. Matsalu rahvuspark on üks Euroopa tähtsamaid veelindude pesitsus- ja rändepeatusalasid. Matsalu rahvuspark on ainukesena Baltimaades pärjatud Euroopa Nõukogu Diplomiga, millega tunnustatakse Matsalu bioloogilist, geoloogilist ja maastikulist mitmekesisust. KAITSEKORD Kaitsekorda kaitsealal reguleerib kaitse-eeskiri, mis on vastu võetud Vabariigi Valitsuse
Samuti on positiivne heitveega keskkonda jõudva reostuse ja ka kõigi põhiliste õhusaasteainete atmosfääri paisatud koguste vähenemine . 4.2 Eesti looduse liigilise mitmekesisuse säilitamine läbi põllumajanduse Viimasel kümnendil on taas suurenenud traditsiooniliste maaharimisvõtete osatähtsus põllumajanduses, kus on omavahel ühendatud keskkonnahoid ja põllumajanduslik tegevus ning taimestiku ja loomastiku mitmekesisuse säilitamine. Näiteks on poollooduslikke pärandkooslusi hakatud riigi ja EL toetusel laialdasemalt taastama ja karjatamiseks kasutusele võtma. Kui pärandkoosluste harimisel ühendatakse keskkonnahoid majandustegevusega, siis loodusobjektide kaitsel keskendutakse otseselt liikide ja ökosüsteemide säilitamisele. Kaitstavate loodusobjektide pindala kolmekordistumist kümne aastaga saab pidada Eesti panuseks elurikkuse kaitsmisel ja säilitamisel . KOKKUVÕTE
ning lopsakas ja liigirohke alustaimestik, kus kasvab palju sõnajalgu (Linkrus 1998). Linkrus tõstab haruldasematest liikidest esile mets-kuukressi (Lunaria rediviva), täpilise iminõgese (Lamium maculatum), karulaugu (Allium ursinum), hammasjuure (Cardamine bulbifera) ja mets-jürilille (C. impatiens). Kõige esinduslikum on pangamets põhjaranniku kirdeosas (Saka-Ontika-Toila pankranniku kohal) (Kalda 1958 ref Linkrus 1998). Soome lahe rannikumadalikul leidub ka mitmeid poollooduslikke pärandkooslusi (sh soostunud niidud, pärisaruniidud). Hinnanguliselt on säilinud alla 3000 ha poollooduslikke kooslusi, millest suure või väga suure looduskaitseväärtusega on ligi 45%. (Mesipuu 2011) Taimkatte poolest 7 võiks veel eraldi käsitleda Soome lahe saari, ent antud uurimustöö formaat neil pikemalt peatuda ei luba. 1.8. Loomastik Loomade arvukus ja liigiline mitmekesisus on suurim rannikumadaliku keskosas (Lahemaal),
2 Kasutatud kirjandus 23 Sissejuhatus Lahemaa rahvuspark on loodud Põhja-Eestile iseloomuliku looduse ja kultuuripärandi, sealhulgas ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastike, rahvuskultuuri ning alalhoidliku looduskasutuse säilitamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Siin kaitstakse metsa-, soo- ja rannaökosüsteeme, samuti poollooduslikke kooslusi (loopealsed), geoloogiamälestisi (balti klint) ning ajaloo- ja arhitektuurimälestisi. Lahemaa on Euroopa üks tähtsamaid metsakaitsealasid. Lahemaa rahvuspark kuulub üle-euroopalisse Natura 2000 võrgustikku Lahemaa linnu- ja loodusalana. Rahvuspargi pindala on 72 500 ha, sellest maismaad 47 410 ha ja merd 25 090 ha Lahemaa rahvuspark on asutatud 1. juunil 1971. a. 3 1
juunil 1971. a. Rahvuspargi pindala on 72 500 ha, sellest maismaad 47 410 ha ja merd 25 090 ha .Lahemaa rahvuspark on loodud Põhja-Eestile iseloomuliku looduse ja kultuuripärandi, sealhulgas ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastike, rahvuskultuuri ning alalhoidliku looduskasutuse säilitamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Siin kaitstakse metsa-, soo- ja rannaökosüsteeme, samuti 11 poollooduslikke kooslusi (loopealsed), geoloogiamälestisi (balti klint) ning ajaloo- ja arhitektuurimälestisi. Lahemaa on Euroopa üks tähtsamaid metsakaitsealasid. http://www.lahemaa.ee Soomaa rahvuspark http://matkarajad.maaturism.ee/index.php?pg=object&id=35 Vahe-Eesti loodusmaastiku lõunapoolne piirkond on oma suurte rabade ja regulaarsete üleujutiste poolest unikaalne kogu Põhja-Euroopas. 1993.a
. Lammaste arvu vähenemine on seadnud Võru mk 5886 .. ohtu tüüpiliste loodusmaastike säilimise aladel, kus traditsiooniliselt on Lambad Kitsed lambakasvatusega tegeldud, kuid Füüsiline isik 43465 4375 viimastel aastatel loobutud. Seetõttu suur Juriidiline isik 3427 21 osa poollooduslikke rohumaid on kasutamata ja võsastuvad. Viimasel kolmel aastal on lammaste arvukus 10 stabiliseerunud ja ületalve peetavate lammaste ja kitsede arv on jäänud 30 tuhande piirimaile. Keskmine lambakarja suurus on väike. Kitsede kasvatamise täpseid statistilisi andmeid momendil Eestis ei ole, sest üleriigiline põllumajandusloendus oli 2000
linnuliikide elupaigana. Olulistemateks metsastumise põhjusteks peetakse servakuivenduse mõju ning loodusliku arengu seaduspärasusi [10]. Mustallika Looduskaitseala (49,3 ha) asub Patja külas Jõgeva vallas. Alguses võeti loodukaitse alla 3-hektariline ala, kus kaitsti allikasood ja seal elavaid looduskaitsealuseid loomi. Hiljem määrati Mustallika loodususkaitseala looduskaitsealaks. Nüüd kaitstakse seal lisaks ka looduslikke ja poollooduslikke kooslusi ja ka sealset faunat ja floorat [11]. Pargid ja põlispuude grupid Kassinurme linnumäe (Kalevipoja sängi) kaitseala, Kuremaa (Kuremaa järveäärse puhkeala) kaitseala, Siimusti lauluväljaku ala koos ümbritseva metsaga, Julius Aamisepa selektsioooniaed, Kurista linnamägi ja Vilina linnamägi, Kassinurme park ja puiestee, Kärde park ja Kivijärve põlispuude rühm ning mõisaparkidest Jõgeva, Kuremaa, Kurista ja Vaimastvere [3]. Kaitsealused üksikobjektid
poolsaari, saari ja rannakülasid näitama ka oma rahvuspargis. Samuti pidi rahvuspark andma ettekujutuse põllumajanduse arengust ja tingimustest. Rahvuspargi ala asustus ei tohtinud olla tihe, seal pidi olema palju metsi, soid ja rabasid. Kõigile neile nõuetele leiti kõige paremini vastavat Lahemaa. Nii on pargi ala valitud ja piiritletud eeskätt looduslikel maastikulistel kaalutlustel. Lahemaa rahvuspargis kaitstakse metsa-, soo- ja rannaökosüsteeme, samuti poollooduslikke kooslusi (loopealsed), geoloogiamälestisi (balti klint) ning ajaloo- ja arhitektuurimälestisi. Lahemaa on Euroopa üks tähtsamaid metsakaitsealasid. Lahemaa rahvuspark koosneb maastikuliselt Lahemaast, Lavamaast ja Kõrvemaast. Lahemaa rahvuspargi territoorium hõlmab praegu alasid kahest maakonnast ( Harjumaa ja Lääne-Virumaa) ning neljast vallast (Kadrina, Kuusalu, Loksa ja Vihula). Lahemaa Rahvuspark oli omataoliste kaitsealade seas esimene tollases Nõukogude Liidus
Eestis on bioloogiline mitmekesisus rikkalik.Liikide hävimine vähendab ökosüsteemide poolt inimeste heaolule ja keskkonnale kaudselt mõju avaldavaid positiivseid tegureid. Bioloogiline mitmekesisus loodusvarana on taastumatu!Siin kasvab ligikaudu 1450 liiki soontaimi, 550 liiki sammaltaimi ning 2500 liiki vetikaid.Meie 45 227 ruutkilomeetril on säilinud nii loodusmetsi, ulatuslikke soostikke kui ka liigirikkaid poollooduslikke rohumaid, nagu ranna-, luha- ja puisniite. Võrreldes teiste 57. paralleelist põhja poole jäävate aladega on Eesti taimestiku ja loomastiku mitmekesisus üks maailma suuremaid ja siin leidub mitmeid Euroopas haruldaseks jäänud liike. Looduskaitse eesmärgiks on säilitada looduslikku mitmekesisust ja liigirikkust. Selleks tuleb hoida ja parandada kaitsealuste liikide kasvu- ning paljunemistingimusi.
märgalana (Kuresoo, 1998). Matsalu märgala moodustavad madalaveeline Matsalu laht sellesse suubuva Kasari deltaga ja neid ümbritsevad kooslused- niidud, roostikud, puistud ning lahega piirnev Väinamere osa rohkem kui 40 saarega. Matsalu märgala peamiseks väärtuseks on selle rohkete rändepeatus-, pesitsus-, toitumis- ja sulgimisalade linnustik. Samuti leidub seal veel rohkesti mujal Euroopas haruldaseks jäänud või kaduvaid poollooduslikke taimekooslusi- luhu-, ranna- ja puisniite (Kuresoo, 1998). Matsalu lahe pindala on 67 km² ja see väheneb aegamööda Kasari delta juurdekasvu tagajärjel. Matsalu märgala ilmet kujundab Kasari jõgi. Ulatuslik delta on moodustunud jõevete poolt toodud setetest, järjest on suurenenud biogeensete ainete hulk jõevees, mis avaldab märgatavat mõju delta ja lahe elustikule (Kumari, 1985). Matsalu suurimaks väärtuseks on 3000 ha roostikke lahe idaosas oma
USD. Klassikaline looduskaitse tagada loodusharulduste ja liikide säilumine. Rask-metallid õhus ja mullas. As, Bi, Cd, Hg, Pb, U suurenenud sisaldused turbakihis ja mullas, linnade ümbruses suurem saaste Tallinn, Maardu, Sillamäe Pb, Zn, Cu, Sn, Hg, S, Mo, Sr jt. Kirde-Eesti geokeemiline atlas. Piirnorm maksimaalselt lubatud piirväärtus. Maailma eri paigus erinevad. Euroopa intensiivse põllumajanduse piirkondades looduslikke või poollooduslikke alasid vaid 2%, ca 20...30% taime- ja loomaliike kaitse all. Põhjavee saastumine nitraatide ja õlidega Valel ajal väetistega antavast N-ist uhutakse 50% 45 päeva jooksul põhjavette. Eriti õrnad on karstialad, õhukesed paepealsed, devoni avamused, seal on ohtlikud ka laudad, silohoidlad töökojad. Muldade leelistumine Kirde-Eestis Ca-rikaste heitmete tõttu, kannatab 9% Eestimaast, rabade leelistumine, taimekoosluste muutumine rabade degradatsioon. Probleemid mujal
juunil 1971. a. Asub Loksa ja Kuusalu vallas, Lääne-Virumaal Kadrina ja Vihula vallas. Rahvuspargi pindala on 72 500 ha, sellest maismaad 47 410 ha ja merd 25 090 ha . Lahemaa rahvuspark on loodud Põhja-Eestile iseloomuliku looduse ja kultuuripärandi, (sh ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastike, rahvuskultuuri ning alalhoidliku looduskasutuse) säilitamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Kaitstakse: · metsa-, soo- ja rannaökosüsteeme · poollooduslikke kooslusi (loopealsed), · geoloogiamälestisi (balti klint) · ajaloo- ja arhitektuurimälestisi. Lahemaa on Euroopa üks tähtsamaid metsakaitsealasid. Karula rahvuspark Karula rahvuspark võeti kaitse alla 1979. aastal Karula maastikukaitsealana, mille baasil moodustati 1993. aastal Karula rahvuspark. Asub Valga-ja Võrumaal Karula ja Mõniste vallas. Rahvuspargi pindala on 11 043 ha. Kaitse-eesmärgiks:
· Geograafiline asend: Lääne-Eestis ja saartel on kooslused, mis on kohastunud mahedama, soojema ja pehmema kliimaga (sarnane Lääne- ja Kesk-Euroopale). · Pealiskorra kivimite ja veeolude mitmeksisus, millest on tingitud ka muldade mitmekesisus (erinev pH). · Eesti territooriumi pärast jääaegne areng, millest tingitult on palju erinevaid pinnavorme ja maastikutüüpe (Lõuna-Eesti kuppelmaastik). · Inimtegevuse mõjul on palju erinevaid poollooduslikke koosluseid (puisniidud, loopealsed, rannaniidud) · Taimkate on vaid üks osa ökosüsteemist; kopratammid (lammi- ja lodumetsad), meresaared lindude pesitsusalana. Taimekooslused jagatakse kahte suurde taimkonda: maismaa- ja veetaimkond. Maismaataimkonda kuuluvad: metsa rohumaade raba kaljude
kaitse alla võetud. Eestis on aga liik oma areaali laiendamas. Mustlaik-apollol on kindlad nõudmised elupaigale. Tema röövik on monofaag, toitudes ainult lõokannuse perekonda kuuluvatel liikidel. 2003. aastal Eostes tehtud vaatlusel selgus, et lõokannused kasvasid 5 peamiselt jõge ääristavate puuriba ja metsa all ning harvemini niidul ja liigniisketes tingimustes. Valmik vajab eluks aga avatud, kuid samas ka tuulevaikseid poollooduslikke rohumaid, kus kasvavad toidutaimed ning toimub paaritumine. Sellisteks elupaikadeks on Eestis jõgesid ääristavad puuribadega niidud, mis pakuvad tuulevarju, kus leidub röövikute ja valmikute toidutaimi. Mustalik-apollode kaitsmisel tuleks arvestada eelkõige tema elupaiganõudlustega. Tuleks säilitada veekogude äärsed puuribaga poollooduslikud rohumaad. (Tartu Ülikool Loodus-ja tehnoloogiaosakond, 2008 ) Nukitssitikad (Onthophagus)
Ka kultuurniitudel kasvavad sageli puud ja näiteks parkides on koos puud ja muru, kuid neid ei peeta pärandkooslusteks ega poollooduslikeks elupaikadeks 5 Niitudest veel... · Inimtegevuseta Eestis leiduks vaid lagedaid rannaniite, mujal oleks tegu hõredate puistutega (suurte rohusööjate mõjul tekkinud lagendikud, looduslikud häiringud nt loopealsetel või soostunud metsades); · Tänapäeval tõeliselt poollooduslikke niite väga vähe leida, enamus on varem olnud põllumaad; endised niidud on aga võsastunud; · Niite saab säilitada vaid neid niites ja karjatades (mitte muruhooldusreziimil!) PUISROHUMAAD: 1) puisniit pikaajalise niitmise tulemusel kujunenud hõre puistu, mida jätkuvalt niidetakse; 2) puiskarjamaa pikaajalise karjatamise tulemusel kujunenud hõre puistu, kus jätkuvalt karjatatakse loomi;
mitmekesisus). Kõrge looduslik väärtus aladele, kus leidub väärtuslikke elupaiku või maastikuelemente, mille sisse või vahetusse naabrusse jääb suuremaid looduskaitseobjekte (loodus- ja maastikukaitsealasid) mille sisse või vahetusse naabrusse jääb väärtuslikke metsa- või soo-alasid, mis ei ole kaitsealad mis on mosaiiksed, st sisaldavad looduslikke, mitte istutatud metsatukki,, poollooduslikke rohumaid, veekogusid ja väiksemaid märgalasid Looduslikud ja looduslähedased elemendid on: põlispuud ja -puudegrupid, alleed rändrahnud, kivikülvid, kiviaiad, vanad kivikangrud vähese puistuga ja/või niiduga põllusaared väikeveekogud lohkudes (sh. karstivormid) hekid ja põõsasribad astangud, paljandid, järsud veerud, kamardunud uhtorud põllu- ja teepeenrad
annaabi.ee 
