kindel alus. Näide Pragmatistlikku arusaama tõest paistab jagavat näiteks apteeker filmist ,,Suvi" (Tallinfilm, 1976), kes Tootsi küsimusele, kas sissevõetud rohi polnud mitte punsliõli, vastas:"Mis see teie asi on! Peaasi, kui ta aitab. Jooge, mis Teile antakse ja uskuge, lootke ja armastage, siis saate kõigest ja kõige üle võimuse!" Filosoofid, kes pragmatistlikku tõeteooriat pooldavad Charles Sanders Peirce (1839-1914) William James (1842-1910) John Dewey (1859-1952)
Miks ei nõustu Platoni vastuseisuga demokraatiale? Kristel Lusikas, G2C Inimesed pooldavad ühiskonnas demokraatiat, kuna läbi demokraatia saab lihtinimene osaleda valitsuse töös. Riigis kus demokraatia puudub otsustaks valitsus, kuidas peab toimima riigisüsteem. Teatmeteosed sõnastavad demokraatia mõistet, kui on valitsemisevorm, milles osaleb terve ühiskond üldise valimisõiguse kaudu. Miks Platon väitis vastu demokraatiale? Kas Platonil oli õige arusaam demokraatiast? Sel ajal kui elas Platon, oli Ateena polises riiklik ja poliitiline elu ebastabiilsed
Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Ideoloogia ei ole erapooletu:ühtesid nähtusi taunib, teisi peab soovitavaks. Poliitiline ideoloogia annab oma nägemuse ideaalsest ühiskonnakorraldusest. Parempoolsed ideoloogiad soosivad erasektorit ja sotsiaalseid erisusi. Need on: 1. LIBERALISM Ülim väärtus indiviidi vabadus. Riik peab kindlustama vabaduse seaduste ja kohtusüsteemi abil. Majanduses pooldavad vabaturumajandust, konkurentsi, avatud turgusid, riigi minimaalset sekkumist. Sotsiaalvaldkonnas-inimese elujärg sõltub inimese enda jõupingutustest. Maksud madalad, inimene otsustab ise, millele kulutab. Sotsiaalliberaalid: vabadus on isiksuse arengu tingimus, aga mitte omaette eesmärk. Pooldavad riigi sekkumist majandusse, peab kujundama sotsiaalpoliitika, mis toetaks igaühe arengut. 2. KONSERVATISM Ühiskond tugineb traditsioonidele, rahvuslusele, kristlikule moraalile, pooldavad
PAREMPOOLSED IDEOLOOGIAD Liberalism peab ülimaks väärtuseks indiviidi vabadust. Ühiskond peab olema kujundatud nii, et indiviididele oleks loodud maksimaalne tegevusvabadus. Vabaduse ideest lähtuvad ka kõik teised liberaalide vaated. Majanduses pooldavad nad vabaturumajandust, konkurentsi, avatud turgusid ja minimaalset riigi sekkumist. Kõrged maksud ja rohked seadused ning eeskirjad pärsivad nende meelest ettevõtluse arengut. Pole õiglane karistada rikkaid kõrgete maksudega. Inimesele peab jääma võimalus otsustada, kas ta kulutab teenitud raha toidule, eluasemele, lõbustustele, haridusele või oma tulevikupensioni kindlustamisele. Riik ei peaks tegelema kulukate sotsiaalprogrammidega, vaid motiveerima inimesi rohkem töötama.
Erakond Isamaa nägemus Eesti riigi rollist majanduses Isamaa pooldab vaba turumajandust, mille kohaselt riik sekkub vähe majandusse. Nemad võitlevad selle eest, et madalapalgaliste maksukoormus langeks, seejuures piiramata ühtegi muud seadusega lubatud tulust mahaarvamist. Samuti pooldavad nad ka teiste maksumaksjate maksude vähendamist sissetulekutelt, kuid see-eest võiks suurendada makse tarbimiselt, raiskamiselt ning reostuselt ehk keskkonnatasud, mis tagavad põhjendatud ja stabiilse maksukeskkonna, on oluline teema. Ei poolda progressiivset tulumaksu. Isamaa toetab Eesti ettevõtlust ja sellega seoses uute töökohtade rajamist Eestisse. Ka start-up'ide soosimine on riigis tähtsal kohal, kuna need on majanduskasvu ja töökohtade loomise vedurid.
Ideoloogia on korrastatud idekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Poliitilised ideoloogiad, millele tugineb erakondade ja sotsiaalsete liikumiste tegevus, annavad hinnangu eksisteerivale poliitikale ja pakuvad oma nägemuse ideaalsest ühiskonnakorraldusest, see seletab kuidas võiks korraldada majandust ja sotsiaalseid suhteid, kaasata rahvast valitsemisse, lahendada toimetuleku ja võrdsuse küsimusi. Need ideoloogiad, mis pooldavad pigem erasektorit ja sotsiaalseid erisusi on parempoolsed. Levinumad parempoolsed ideoloogiad on liberalism, konservatism ja kristlik demokraatia. Liberalism- peab ülimaks väärtueks indiviidi vabadust, majanduses pooldavad vabaturumajandust, konkurentsi, avatud turgusid ja minimaalset riigi sekkumist, sotsiaalsed nõudmised on majanduspoliitikaga seotud, pole õiglane karistada rikkaid kõrgete maksudega, inimesele peab jääma võimalus otsustada, millele ta raha kulutab.
üldiselt, et eesti ei peaks kuuluma natosse) 2) Keskerakond (savisaar, erineb teistest, sest aegade jooksul kõigis erakondades on perioodiliselt juhatuse ümbervalimised ja liider vahetunud, aga seal mkm, savisaare isikukultus, valijaskond on vene keelne elanikkond (üle 80% neist valivad KE), venelased armastavad KE, sest pooldab kodakondsuse seaduse lõdvendamist, leeevendada keeleseadust, neil on sõprusleping Ühtse Venemaaga (võimul praegu Venemaal), majanduses pooldavad astmelist tulumaksu, polldavad suuremat riigirolli majanduses, populistlik partei, penisionäris ka armastavad KEd (naiivsusest, arvavad, et penisioneid kahekordistatakse) 3) Rahvaliit (Karel Rüütli) (esindab eelikõige maarahva huvisid. pooldab suuri dotatsioone põllumeestele riigieelarvest, pooldavad kaitsetolle põllumajandustoodetele, linnades on rahvaliidu toetus väike, tõenäoline on, et nad ühinevad keskerakonnaga või sotsiaaldemokraatidega)
võimu kandjaks on rahvas.Diktatuur-ainuvalitsus, sõjavälise riigipöörde teel võimule tulnud reziim.Autoritaarneriik-isiku või institutsioon ebademokraatlik valitsemine.Totalitaarne riik-isiku või institutsiooni hirmuvalitsus. 4)Paks riik-ulatuslikku sotsiaalset turvalisust pakkuv riik.Õhuke riik-riik mis pakub inimestele minimaalset sotsiaalset turvalisust ning sekkub vähe ühiskonna majandustegevusse.5)Parempoolne erakond- jõukale valijale orjenteeritud erakonnad, pooldavad madalaid maksusi, vaba tulumajandust, sotsiaalsed tagatised väikesed (IRL, Reformierakond).Pahempoolne-sotsiaalset võrdsust ja võrdseid võimalusi taotlevad erakonnad, Pooldavad kõrgeid maksusid, korralik pension. Pooldavad riigi sekkumist majanduse ellu.Selline liigitamine sai alguse 18. sajandi lõpust Prantsuse revolutsiooni päevilt, mil Rahvuskogus traditsioone asutavad saadikud istusid juhata poolt vaadates saali paremal tiival ja uuendusmeelsed vasakul
Ideoloogiad: liberaalne, sotsiaaldemokraatlik, konservatiivne, roheline ideoloogia jne LIBERAALNE SOTS. DEM. KONSERVATIIVNE ROHELINE *Ülim väärtus indiviidi *Keskseks väärtuseks *Tugineb traditsioonidele, *Väärtustab vabadus. võrdsus võrdsed rahvuslusele ja kristlikule keskkonnakaitset. *Majanduses pooldavad võimaluse kõigile. moraalile. *Majanduse vabaturumajandust. *Ühiskond peab tagama *Pooldavad stabiilsuse ja detsentraliseeritus, toodete *Heaolu tagamisel lähtutakse igale liikmele inimõigused. ettevaatlikke, järkjärgulisi taaskasutus jms vabaduse, konkurentsi ja *Majanduses pooldavad reforme. *Roheline maksusüsteem individualismis põhimõtetest
Riigi peamine roll on vabaduse kindlustamine seaduste ja sõltumatu kohtusüsteemi abil. Majanduses pooldatakse vabaturumajandust, konkurentsi, avatud turgusid ja minimaalset riigi sekkumist. Pole õiglane karistada rikkaid kõrgete maksudega. Inimesele peab jääma võmalus otsustada, millele ta teenitud raha kulutab. Konservatism ja kristlik demokraatia: ühiskond tugineb traditsioonidele, rahvuslusele ja kristlikule moraalile. Pooldavad stabiilsust ja ettevaatlikke, järkjärgulisi reforme. Kollektiiv on tähtsam kui üksikisik. Konservatiivid pooldavad sotsiaalsete erisuste säilitamist nii rahvuslikul kui ka varanduslikul alusel. Majanduses riigi sekkumise vastu ning eraomanduse ning mõõdukate maksude poolt. Kaitstakse rahvusliku kapitali ja ettevõtajate huve. Kohusetundlikult tööl käiv inimene peaks teenima piisavalt, et kindlustada nii enda kui ka oma pere toimetulek. Riik maksab abirahasid ja
võimu demokraatlikel valimistel. Äärmusideoloogiad: Fašism; natsionaalsotsialism; kommunism. Fašism – totalitaarne, tugeva diktaatori ja sõjaväega riigikord, mis rõhutab riigi ja rahvuse austamise tähtsust. Natsionaalsotsialism – Saksamaal valitsenud poliitiline, ideoloogiline, majanduslik, sotsiaalne ja sõjaline rassidoktriin, mis tähtsustas saksa rassi ajaloolist ja vaimset erandlikkust ja aarjaliku heaoluühiskonna vajadust. Kommunism – kommunistid pooldavad maa ühisomandit ja võrdsuse põhimõttel kaupade, teenuste ja rikkuste ümberjagamist. Konservatism: Peamine väärtus – tavade, suhete ja saavutatu säilitamine. Perekond/kombed. Sotsiaalne heaolu – kogu kollektiiv on tähtsam kui üksikisik. Majandus – riigi liigse sekkumise vastu ja mõõdukate maksude poolt. Ettevõtete huve kaitse. Maksud – pooldavad kaitsetollide ja kvootide kehtestamist. Mõõdukat maksud. Stabiilsed ja järkjärgulised reformid.
kirjalikud õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võimuinstitutsioonide vahel Klassikaline riigivalitsemine lähtub võimu hierarhilisusest ehk ülevalt- alla sõltuvusest. Üldjoontes tähendab see bürokraatlikku valitsemist. Poliitilised ideoloogiad Ideoloogia- korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Poliitilised ideoloogiad annavad hinnangu eksisteerivale poliitikale ning pakuvad oma nägemuse ideaalsest ühiskonnakorraldusest. Need ideoloogiad, mis pooldavad pigem erasektorit ja sotsiaalseid erisusi, on parempoolsed. Need aga, mis tähtsustavad avalikku sektorit ja võrdsust ühiskonnas, on vasakpoolsed. Parempoolsed ideoloogiad Levinumad on liberalism, konservatism ja kristlik demokraatia. Liberalism peab ülimaks väärtuseks indiviidi vabadust (USA, Suurbritannia). Majanduses pooldavad nad vabaturumajandust, konkurentsi, avatud turgusid ja minimaalset riigi sekkumist. Liberaalide sotsiaalsed nõudmised on majanduspoliitikaga tihedalt seotud
Albert Kivikas Nimed Marmortahvlil Koostas: Rauno Marks Ülevaade 4-osaline romaanisari I osa hakkas ilmuma ajalaehes joonealusena Tervikuna avaldati 1936. aastal Räägib Vabadussõjast ja koolipoiste osast selles Tugineb tegelikult asetleidnule ja Kivikase mälestustele Tegelased Pooldavad iseseisvat Pooldavad punaarmeed: Eestit: § Käsper § Käämer § Tääker § Ahase vend § Mugur § Ahase vanemad § Martinson § Miljam § Konsap § Kohlapuu Iseloomustus § Käsper Kommertskooli poiste rühma juht sõjas § Tääker enesekindel, vaimustunud relvadest § Mugur vapper §
Parempoolsed ideoloogiad Levinumad parempoolsed ideoloogiad on liberalism, konservatism ja kristlik demokraatia. Liberalism peab ülimaks väärtuseks indiviidi vabadust. Ühiskond peab olema kujundatud nii, et indiviididele oleks loodud maksimaalne tegevusvabadus. Riigi peamist rolli näevadki liberaalid just vabaduse kindlustamises seaduste ja sõltumatu kohtusüsteemi abil. Vabaduse ideest lähtuvad ka kõik teised liberaalide vaated. Majanduses pooldavad nad vabaturumajandust, konkurentsi, avatud turgusid ja minimaalset riigi sekkumist. Kõrged maksud ja rohked seadused ning eeskirjad pärsivad nende meelest ettevõtluse arengut. Liberaalide sotsiaalsed nõudmised on majanduspoliitikaga tihedalt seotud. Nii lähtutakse heaolu tagamisel samuti vabaduse, konkurentsi ja individualismi põhimõtetest. Kuigi sünnilt on kõik inimesed võrdsed, sõltub igaühe elujärg isiklikest jõupingutustest. Nagu öeldakse, on igaüks oma õnne sepp.
1. Miks levisid pärast I maailmasõda peatselt jälle maailmas sõda pooldavad meeleolud? Rahukonverentsil tehtud otsused külvasid põhjuseid II Maailmasõjaks. Kaotaja poolel olnud riigid(Venemaa, Saksamaa, Ungari, Türgi jne)hakkas enda alasid tagasi nõudma Saksamaa ei suutnud reparatsioone maksta Kõneldi `maailma ümber jagamisest' õiglaselt 2. Miks ei olnud Saksamaa, Ungari, Venemaa, Itaalia ja Jaapan rahul I maailmasõja tagajärgede ja Versaille lepingu tulemusetga? 18
Tegu on kodutööga, milles käsitleti üht aktuaalset eetilist küsimust. Teema: Kas abort on naiste põhiõigus või loomuvastane kuritegu. Töö alla on toodud ka kasutatud kirjandus Abort olemuselt on raseduse katkestamine kirurgiliselt või tablettide abiga. Taoline praktika ulatub tagasi juba vana-rooma ja vana-kreeka aegadesse. Meedia ja tänapäevane kajastus abordile on väga vastuoluline. Mõningad pooldavad aborti, teisalt on abordil ka palju negatiivset. Et raseduse katkestamisel on niivõrd palju vastakaid arvamusi, saab selle kindlasti liigitada pigem filosoofilise küsimuse alla. Nimelt on ju abort loomuõiguse vastu. Kuid milles täpsemalt seisnevad need vastakad arvamused
Riiklik regulatsioon Konkurents ja turg Astmeline tulumaks Võrdeline tulumaks Religioon (Maru)rahvuslus Riiki laastavad KILLUSTUNUD Vene erakondade tahtmised: · kodankondsusseaduse leevendamine · pooldavad suhteid Venemaaga Erakondade valijaskonnad e. Elektoraat: Keskerakond · peamiselt venekeelne · pensionärid( populistlikud e. Rahvale meeldivad lubadused) · vähe informeeritud · peamiselt madala haridustasemega Rahvaliit · maarahvas Ideoloogia ideesüsteem, mis propageerib kindlaid vaateid Hinnang hetkeolukorrale Loob pildi ideaalsest ühiskonnast Poliitilised ideoloogiad väljenduvad erakondade põhikirjades. Levivad propaganda abil ja muutuvad ajas.
Keskkonnaga seonduv on järjest enam päevakorral sotsiaalses mõttes, eeskätt inimese tervise ja heaolu tagatisena. Keskerakond näeb Eesti keskkonna tervise tulevikku mahepõllumajanduse, loodushoidliku eluviisi, alternatiiveenergeetika ja keskkonnahariduse arendamises. Isamaa ja Res Publica liit: Isamaa ja Res Publica Liidu maailmavaade on parempoolne ehk konservatiivne erakond. Konservatiivide arvates tugineb ühiskond traditsioonidele, rahvuslusele ja kristlikule moraalile. Seepärast pooldavad nad stabiilsust ja ettevaatlikke, järkjärgulisi reforme. Konservatiivid pooldavad sotsiaalsete erisuste säilitamist nii rahvuslikul kui ka varanduslikul alusel. Isamaa ja Res Publika Liit pooldab turumajandust, vaba ettevõtlust ja algatusvõimelist ühiskonda. Toetavad avatud majandust ning kohtlevad kapitali võrdselt. Ei eristata välis- ja sisekapitali, kuigi konservatiivid eelistavad traditsiooniliselt omakapitali. Parim sotsiaalpoliitika on tööpoliitika
Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Ideoloogiad jagunevad: 1. Mittepoliitilised ideoloogiad, mis pole seotud valitsemise ja ühiskonnakorraldusega (budism, ateism, darvinism). 2. Poliitilised ideoloogiad, millest lähtub erakondade ja sotsiaalsete liikumiste tegevus, mis annavad hinnangu eksisteerivale poliitikale ja pakuvad nägemuse ideaalsest ühiskonnakorraldusest. Poliitilised ideoloogiad jagunevad: 1. parempoolsed, mis pooldavad erasektorit ja sotsiaalseid erisusi. 2. Vasakpoolsed, mis tähtsustavad avalikku sektorit ja võrdsust ühiskonnas. Vasakpoolsed ideloogiad sotsiaaldemokraatia Keskne väärtus võrdsus võrdsed võimalused kõigile Majandused pooldatakse segamajandust Valitsus reguleerib majandust maksusüsteemi abil Suurema tulu saajad peavad maksma kõrgemaid makse Riik peab pehmendama turukonkurentsi mõju ning tagama igale inimesele väärika elatustaseme. kommunism
Erakonna eesmärgiks on võimule pääsemine ja oma huvide realiseerimine poliitikas. 4. Kes võivad kuuluda Eesti Vabariigi erakonda? Eesti Vabariigi erakonda võivad kuuluda vaid Eesti Vabariigi kodanikud. 5. Mille poolest erinevad vasakpoolsed erkonnad parempoolsetest? Vaskapoolsed rõhutavad sotsiaalset õiglust ja võrdsust ühiskonnas, parempoolsed aga indiviidi vabadust, konkurentsi ja õigust valikule; Vasakpoolsed pooldavad riigi suuremat rolli majanduses ja kodaniku elus, parempoolsed riigi vähest sekkumist majandusse ja kodaniku ellu; Vaskapoolsed pooldavad astmelist tulumaksu, parempoolsed võrdelist ehk proportsionaalset. 6. Mille poolest erinevad paremerakonnad vasakpoolsetest? Vt. küs 5. 7. Mis on ametiühing? Kelle huve see kaitseb? Ametiühing on tööliste majanduslikke huve kaitsev organisatsioon. Kaitseb tööliste huve. 8. Mille poolest erineb siht. e. huvigrupp erakonnast? Kaks erinevust.
· Liberalism-toetavad inimese vabadust,propartsionaalset tulumaksu,riigi vähest sekkumist majandusse.(vabaturumajandus) · Sotsiaalliberaalid-majanduspoliitikaga tihedalt seotud.Ei karista rikkaid kõrgemate maksudega,inimesel on võimalus otsustada kuidas raha kulutab. · Konservatis on liberalismi vastand.Nende arvates tugineb ühiskond traditsioonidele,rahvuslusele ja kristlikule moraalile.Konservatiivid pooldavad sotsiaalsete erisuste süilitamist.On ka majanduses riigi sekkumise vastu ning eraomanduse ja mõõdukate maksude poolt.Konservatiivid kaitsevad rahvusliku kapitali ja ettevõtjate huve.Sotsiaalne heaolu-suguvõsa,naaberkonna tööandja roll. 5. Vasakpoolsed ideoloogiad Enimlevinud sotsiaaldemokraatia. Sotsiaaldemokraatia keskseks väärtuseks on võrdsus,võrdsed võimalused kõigile. Majanduses pooldavad segamajandust,kus valitsus reguleerib majandust
*Leiavad, et riik peaks sekkuma majandusse. *Nt. Sotsiaaldemokraadid, sotsialism, kommunism. Ideoloogiad LIBERALISM KONSERVATISM SOTSIAALDEM. KOLMAS TEE *Ülim väärtus indiviidi *Tugineb traditsioonidele, *Keskseks väärtuseks *Heaoluriik peab muutuma vabadus. rahvuslusele ja kristlikule võrdsus võrdsed võimaluse paindlikumaks ja *Majanduses pooldavad moraalile. kõigile. konkurentsivõimelisemaks vabaturumajandust, *Pooldavad stabiilsuse ja *Ühiskond peab tagama ning nõudma iniviidilt konkurentsi, avatud turgusid ettevaatlikke, järkjärgulisi igale liikmele inimõigused. suuremat panustamist. ja minimaalset riigi reforme. *Majanduses pooldavad *Heaolu tuleb tagada avaliku, sekkumist
2010. aasta seisuga toetab Keskerakonda 86% mitte-eestlastest valijatest ja ainult 14% eestlastest valijatest. Mulle ongi jäänud mulje, et Keskerakond on pigem venelaste kui eestlaste erakond. 2004. aastal sõlmis Keskerakond koostööleppe Venemaa võimuerakonna Ühtse Venemaaga. Kui Tallinnas toimus aprillimäss, siis Savisaar (linnapea) oli kahtlaselt vait. Nimelt just tema erakonna valijad laamendasid linnas ja rikkusid seadust. Kui Keskerakonda pooldavad just mitte-eestlased, siis võiksid nad ka ülekutse neile teha, et eesti keel ära õppida ning teha kodakondsuseksam. Mina pole küll kuulnud ühtegi sellega seotud kampaaniat Keskerakonna poolt, kuigi neil oleks võimu see teostada. Kui Riigikogu valimised võidaks erakond, keda pooldavad mitte-eestlased, siis see oleks päris halb. Õnneks saavad kodakondsuseta isikud valida üksnes kohaliku omavalitsuse valimistel, kuid mitte Riigikogu valimistel. Keskerakond kasutab valesid vahendeid
*poliitilsed ideoloogiad- millele tugineb erakondade ja sotsiaalsete liikumiste tegevus, annavad hinnangu eksisteerivad poliitikale ning pakuvad oma nägemust ideaalsest ühiskonnakorraldusest. Poliitiline ideoloogia seletab, kuidas võiks korraldada majandust ja sotsiaalseid suhteid. PAREMPOOLSED IDEOLOOGIAD * liberalism peab ülimaks väärtuseks teadmist, vabadust, indiviidile loodud maksimaalne tegevusvabadus. -majanduses pooldavad nad vabaturgmajandust, konkurentsi, avatud turgusid ja minimaalse riigi sekkumist -Sotsiaalsed nõudmised on majanduspoliitikaga tihedalt seotud. Sp pole õiglane karistada rikkaid. Kõrgemate maksudega inimesele peab jääma võimalus otsustada, kas ta kulutab teenitud raha toidule, eluasemele, lõbustusele või oma tulevikupensioni kindlustamisele konservatism- ühiskond tugineb traditsioonidele, rahvustusele ja kristlikule moraalile. Kuigi kollektiiv
tegevusvabadus. Riigi roll vabaduse kindlustamises seaduste ja sõltumatu kohtusüsteemi abil. Vabaturumajandus, riigi mitte sekkumine majandusse. Riik ei peaks tegelema sotsiaalprogrammidega. Konservatism- Ühiskond tugineb traditsioonidel, rahvuslusel ja kristlikul moraalil. Hindavad kollektiivi, kuid sotsiaalsete erinevuste säilitamist. Majanduselt on riigi sekkumise vastu, mõõdukate maksude ja eraomanduse poolt. Kaitsevad rahvuslike huve. Sotsiaaldemokraatia- Pooldavad majanduse riigistamist, rikkuse võrdset jagamist inimeste vahel. Keskne väärtus on võrdsus. Võrdsete võimaluste loomine kõigile. Majanduses pooldavad segamajandust, kus riiklikul sektoril on kaalukas osa. Valitsus reguleerib majandust, põhiliselt maksudega. Riik peab pehmendama turukonkurentsi ja tagama igale inimesele väärika eluaseme. Tasuta haridus- ja meditsiiiniteenused. 38. Võrdle liberalismile, konservatismile ja sotsiaaldemokraatiale omaseid tunnuseid. Too välja erinevusi.
Kuna kolooniadest saadi suhteliselt kergesti kasumeid, kulutati neid liigselt meelelahutustele, lõbustustele. Rebase jaht- Inglise traditsiooniline lõbustus Poliitiliselt süsteemilt on Inglismaa piiratud kuninga võimuga riik. Tegelikult juhivad riiki parlament ja peamisnister nii ka tänapäeval. Inglismaa oli tüüpiline kahe parteisüsteemiga riik, st et riigis on 2 suuemat erakonda või parteid, kes on kordamööda võimul. Esimesed parteid on tekkinud: 1. Konservatiivid- pooldavad kirikut, kristlikumoraali. 2. Liberaalid- pooldavad kiiremaid ümberkorraldusi. Saksamaa 20.sajandi algul KÜSIMUSED: 1. Iseloomusta milline oli Saksa tööstuse areng võrreldes teiste riikidega. 19.sajandi lõpuks oli Saksamaa tõusnud maailma juhtivate tööstusmaade hulka. Eriti kiiresti arenes metallurgia. 2. Miks oli saksa tööstus huvitatud maailmaturust? Suurelt osalt kasutas tööstus välismaalt sisseveetavat toorainet
julgeoleku ja sisekorra tagamiseks,selle otsused on kohustuslikud kõigile,korraldada igapäevaelu,esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises,võimul on üks keskpunkt ja selge võimuasutuste hierarhia.riigvõimu komponendid-spets asutused ja institutsioobud,mille kaudu võimu teostatakse,inimesed, kes on koolitatud valitsemisülesannete täitmiseks,kirjalikud õigusnormid. PAREMPOOLSED IDEOLOOGIAD:levinuimad on liberalism(ülim väärtus on indiviidi vabadus,majanduses pooldavad vabaturumajandust,konkurentsi,avatud turgusi ja minimaalsed riigi sekkumist,sots nõudmised on maj.poliitikaga seotud,taotletakse ikka vabadust,konkurentsi,individualismi)konservatism(kujunes välja libearismi vastandina,nende arvates tugineb ühiskond traditsioonidele,rahvuslusele ja kristlikule moraalile,pooldavad stabiilsust,ettevaatlikke ja järkjärgulisi reforme,kollektiiv(rahvus)on tähtsam kui üksikisik,pooldavad sotsiaalsete erisuste
Vasakpoolsete ja parempoolsete parteide haridus eesmärkide võrdlus. Parempoolsed: Kohustuslikuks peavad vähemalt põhihariduse omandamist. Soodustavad individuaal- ja koduõpet. Kutsehariduse omandamise võimalusi soovivad muuta paindlikumaks, et kutseõpet võimaldada ka neile, kel on lõpetatud vaid algkool. Parempoolsed pooldavad konkurentsi. Näiteks tahavad nad, et õpilasel oleks võimalik saada ühesugust kvaliteetset haridust nii era- kui riiklikust kõrgkoolist. Kõrghariduse eest tasumiseks pakuvad nad riigi poolt tagatud õppelaenu. Vasakpoolsed: Alus-, põhi- ja kesk- või kutsehariduse omandamine peab olema tasuta ja kohustuslik. Kooliharidus peab olema ühetaoliselt hea üle Eesti. Vasakparteid panustavad kutseharidusse, et ka gümnaasiumid pakuksid valikainena kutseharidust.
puhul toimuvad valimised. Mis aga otseselt ei tähenda, et monarhia peab olema ebademoktraatlik konstitutsioonilise monarhia puhul on monarhi võimsiiski põhiseaduse jm piiratud. Poliitilised ideoloogiad. Ideoloogia on korrastatud ideedekogum, mis propageerib konkreetseid vaateid; poliitiline ideoloogia annab oma hinnangu toimuvale ja pakub omapoolse nägemuse ideaalsest ühiskonnakorraldusest. Parempoolsed ideoloogiad pooldavad pigem erasektorit ja sotsiaalseid erisusi, vasakpoolsed aga avalikku sektorit ja võrdsust ühiskonnas. Liberaalid peavad tähtsaimaks indiviidi vabadust, st indiviidile peab olema loodud maksimaalne tegutsemisvabadus, majanduses pooldatakse turumajandust, vabaturgu. Madalad maksud, vähe seadusi ja minimaalne riigipoolne sekkumine, mis võiks pärssida ettevõtluse või indiviidi arengut. Sotsiaalpoliitika lähtub sellest, et riik ei peaks looma kulukaid
Avalik-õiguslikud institutsioonid EV-s: Paljud ei allu otseselt riigile (mõnele ministeeriumile), vaid korraldavad oma tööd iseseisvalt.Riik säilitab kontrolli nende tegevuse üle, eraldaeds raha ja tellides teenuseid. Nt.raviasutused, ülikoolid, avalik-õigluslik ringhääling, TV Erasektor: Erasektori ettevõtted, nende ühine eesmärk: Täisühingud, OÜ-d, AS-d. Ühisjooneks: kasumi taotlemine ja eraomandus. Riigi majandusse sekkumise teooriad: ühed pooldavad riigi jõulist sekkumist majandusse, teised on aga selle vastu. Viimased, vabaturumajanduse pooldajad, väidavad, et turg juhib majandust justkui nähtamatu käega ning seetõttu pole riigil tarvis majandust reguleerida. Need kes pooldavad, ütlevad, et vigadeta toimivat turgu ja konkurentsi pole reaalsuses olemas. Kuna esinevad turutõrked, peabki riik sekkuma, et neid puudusi likvideerida. Õiguslike normide kehtestamine, pehmendada turutõrkeid, koguda makse, jaotada neist saadava tulu
1. Poliitilised ideoloogiad (mõiste, jagunemine, seletused) Ideoloogia- korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi Jagunemine Vasakpoolsed Parempoolsed Tähtsustavad avalikku sektorit Pooldavad erasektorit ja ja võrdsust ühikonnas sotsiaalseid iseärasusi Liberalism Konservatism Sotsiaaldemokraatia Kommunism Indiviidi vabadus ülim. Tugineb rahvusele, Võrdsed võimalused Majanduse Majanduses pooldavad traditsioonidele, kõigile. Majanduses riigistamine, vabaturumajandusi, kristlikule moraalile. Eelistatud segamaj, rikkuse
tegevuslubade, kauplemise, keskkonnahoiu või muude küsimuste kohta. Lisaks õiguslike normide kehtestamisele sekkub riik majandusse, et pehmendada turutõrkeid, koguda makes ja jaotada neist saadava tulu abil rikkust ringi, samuti selleks, et planeerida ühiskonna majanduslikku arengut. Majandusteadlased on palju vaielnud selle üle, kui ulatuslikult peaks valitsus majandusse sekkuma. Laias laastus eristatakse kahte vastandikku seisukohta – ühed pooldavad riigi jõulist sekkumist majandusse, teised on aga selle vastu. Viimased, vabaturumajanduse pooldajad, väidavad, et turg juhib majandust justkui nähtamatu käega, mistõttu riigil pole tarvis majandust reguleerida. Need aga, kes pooldavad riigi aktiivsemat rolli majanduses, väidavad, et vigadeta toimivat turgu ja konkurentsi pole reaalsuses olemas. Kuna esinevad turutõrked, peabki riik sekkuma, et neid puudusi kõrvaldada.
Kärolin & Joseph Liberaalse maailmavaate eestvedaja Eesti eduloo kandja Vaba ja võimalusterohke keskkond Üksikisiku vabadus, inimeste ja ettevõtjate kaitse, madalad maksud ja sallivus Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Pooldavad parempoolset poliitikat Kõige suurem valitsusvastutuse kandja Koostööd tehakse mitmete erinevate parteidega Juhtivaim erakond riigikogus Liikmeid 13180 Liikmeid Rae Vallas 40 Liikmeid riigikogus 33 Võimuasetus valitsuses Ansip on valitsust juhtinud alates aastast 2005 7/13 ministri kohtadest kuulub Reformierakonnale A. Ansip, H. Pevkur, R. Lang, J. Ligi, T. Rõivas, U. Paet, K. Pentus- Rosimannus Reformierakond rae vallas
Parempoolsed ideoloogiad - liberalism *indiviidi vabadus *majanduses – vabaturumajandus, konkurents,avatud turud, minimaalne riigi sekkumine *pole õiglane karistada rikkaid kõrgete maksudega *igaühe õigus otsustada, kida oma eluga teeb - konservatism *liberalismi vastand *kollektiiv on tähtsam, kui üksikisik(ei tähenda võrdsuse ülistamist) *õhiskond tugineb traditsioonidele, rahvuslusele, ja kristlikule moraalile *konservatiivid pooldavad sotsiaalsete erisuste säilitamist *mõõdukad maksub, riik sekkub vähe *kaitsevad ettevõtjate huve (suhtuvad tõrjuvalt avatud majandusruumi) *Sotsiaalse heaolu tagamisel peavad konservatiivid esmatähtsaks traditsiooniliste koosluste – suguvõsa, naaberkonna, kirikukoguduse, seltside ja tööandja rolli Vasakpoolsed ideoloogiad *sotsiaaldemokraatia *võrdsus ehk võrdsed võimalused kõigile *majanduses – segamajandus, kus erasektori kõrval eksisteerib kaalukad riiklik sektor
erakondades ei oleks ette tulnud meediaga ebaviisakat või kohatut käitumist ja suhtumist. Võib õelda ka, et meedia ongi selleks suurimaks mõjutajaks olnud, sest erakondadest, nende liikmetest, nende headest ja halbadest omadustest ja käitumisest räägitakse peaaegu iga päev. Pidevalt võime kuulda sellest, kas televiisorist või siis lugeda ajalehest või isegi kuulda mõnda asja raadiost. Perekonna poolsed mõjutused minu arvamuse kuunemisele on seotud enamasti sellega, et kui vanemad pooldavad ühte erakonda, siis mõnikord isegi tahtmatult juhtub lapsega samamoodi, et laps hakkab pooldama sama erakonda, mida pooldavad vanemad. Kuna vanemad on mingi ajani lapsele väga tähtsad, siis hakkab see arusaam välja kujunema juba väga noorest east peale. Edaspidi, kui vanematel laste otsuste osas enam nii suurt rolli ei ole, on nad ikkagi need, kes annavad oma lapsele nõu, kui viimane seda vajama peaks
tegevust. EER tahab anda võimu ka inimestele, et nad saaksid otsustada asjade üle nii valimiste ajal, kui ka nende vahel ehk siis otsedemokraatia realiseerimise soov. Nad ei poolda tuumaenergia kasutamist, rääkimata tuumajaamast endast. Tahavad kasutada taastuvenergiaallikaid (näiteks tuul, biomass, päikeseenergia) maksimaalselt - elektri, soojuse ja mootorikütuste loomiseks. Erakond propageerib kodumaiseid toiduaineid ning tahavad vähendada sõltuvust teistest riikidest. Samuti pooldavad nad tasuta kõrgharidust, sellega seoses leiavad nad, et ülikoolides peaks olema rohkem tasuta kohti. Rohelised toetavad eurole üleminekut. Samuti leiavad nad ka, et iga inimene peaks ise enda kulud kandma. Nad tahaksid teha eelarvet läbipaistmaks ja mõistetavamaks ning nad märgiksid kindlasti ära loodusressurssidele kuluvad rahasummad. Pooldavad madalaid makse. Madalat tulumaksu, mis muudetaks kaheks osaks. Üks osa laekuks riigile ja teine osa vallale
sotsiaalse liikumise tegevusele 13. oska seletada olulisemaid parem ja vasakpoolseid ideoloogiavorme? Mida uut on toonud moodne vasak- ja parempoolsus? Parempoolsed Liberalism indiviidi vabadus. Vabaturumajandus, konkurents, avatud turud, minimaalne riigi sekkumine, Konservatism tugineb traditsioonidel, rahvuslusel, kristlikul moraalil. Kollektiiv on tähtsam kui üksikisik. Pooldavad sotsiaalsete erisuste säilitamist. Majanduses riigisekkumise vastu, eraomanduse ja mõõdukate maksude poolt. Kaitsevad eeskätt rahvusliku kapitali Sotsiaalses heaolus on esmatähtsad suguvõsadm naaberkonnad, kirikukogudused, seltsid ja tööandjad. Vasakpoolsed Sotsiaaldemokraatia võrdsed võimalused kõigile, sega majandus, valitsus reguleerib majandust, suurema tulu saajad maksavad rohkem makse, riik peab tagama
vastutama ALUSEELDUS : ratsionaalsus Inimareng ratsionaalsuse suunas Tururatsionaalsus Demokraatlik ratsionaalsus Võrdsed võimalused, õiglus Sallivus ja mitmekesisus /sotsiaalliberalism/Positiivne vabadus-on loodud ka võimalused oma vabadust realiseerida. NT luuakse õpikeskkond Negatiivne vabadus-vabadus piirangutest, vabadus teha ükskõik mida. NT kõik võivad tulla ülikooli KONSERVATISM(traditsioonid, rahvuslus, pooldavad sotsiaalsete erisuste säilimist, ei poolda riigi sekkumist, mõõdukad maksud, sotsiaalne heaolu suguvõsa-vanurid pere hoole allv vanadekodus. Töö oluline, see määrab vanaduses heaolu. Naine on koduhoidja. Traditsioonid Kõlblusnormid, religioon oluline Skepsis inimese suhtes, areng ei vii parema suunas Orgaaniline ühisskonnanägemus, targemad-hjuhivad, nõrgemad-tulevad kaasa Riik on oluline, usk riiki Ebavõrdsus on normaalne
Euroopaliku ühiskonnakorralduse aluseks on jõukas ja arvukas keskklass. Meie majanduspoliitika nurgakiviks on sotsiaalne turumajandus ning harmooniliselt ühiskonna ja tema üksikliikmete huvisid ja vajadusi ühendav maksusüsteem, sn astmeline tulumaks. 2. Reformierakon Vabadusest lähtub ka Reformierakonna ideoloogia. Täpsemalt inimese vabaduse ülimuslikkusest mis tahes ühiskondlike institutsioonide ja eeskätt riigi suhtes. Liberaalid pooldavad ühesugust maksumäära kõikidelt tuludelt, eeskätt aga tarbimiselt. Liberaalid on valmis poliitiliseks koostööks kõikide erakondadega eeldusel, et viimased ei tegutse avalikult ega varjatult demokraatliku riigikorralduse vastu. 3. Isamaal ja Res Publica Liit Mõistame ja esindame kõigi ühiskonnaliikmete huve ja taotlusi. toetume kultuurile ja humanistlikule traditsioonile. näeme inimest kui ühiskonna
Nimed marmortahvlil Albert Kivikas Sisukord Tegelased Henn Ahas Tegevustik Film Filmija raamatu erinevused Koostaja Tegelased Tegelased jagunevad kahte leeri:Pooldavad punaarmeed: Pooldavad iseseisvat Eestit: Käsper Tääker Käämer Ahase vend Mugur Ahase vanemad Martinson Miljam Konsap Ahas alguses kahe leeri vahel Kohlapuu Iseloomustu s : Käsper veendunud vabariiklane Tääker enesekindel Mugur vapper Martinson raamatuhuviline, filosoof Miljam suure söögiisuga, naljataja Konsap julge
Nimed marmortahvlil Albert Kivikas Sisukord Tegelased Henn Ahas Tegevustik Film Filmija raamatu erinevused Koostaja Tegelased Tegelased jagunevad kahte leeri:Pooldavad punaarmeed: Pooldavad iseseisvat Eestit: Käsper Tääker Käämer Ahase vend Mugur Ahase vanemad Martinson Miljam Konsap Ahas – alguses kahe leeri vahel Kohlapuu Iseloomustu s : Käsper – veendunud vabariiklane Tääker – enesekindel Mugur – vapper Martinson – raamatuhuviline, filosoof
Lähemalt : Somaalia Piraadid - Somaalia ranniku lähistele ilmusid piraadid, kes nii nagu vanasti võtavad võimu mere peal. Rüüstades laevu ja pantvange võttes loodetakse saada omale noosi. Teadaolevalt on mereröövlid kaaperdanud juba 38 laeva, pantvangis on arvatavasti ligi 300 meest. Kaaperdatud laevade ja pantvangide eest nõutakse lunaraha. Selle olukorra parandamiseks ja nooside röövimise lõpetamiseks pooldavad mõned neist mõõdukamat taandumist, samas kui radikaalsemalt meelestatud röövlid ei taha kedagi kuulata. Majandus ehk Finantskriis - Rahaturgude kriis, kõrged kütuse- ja toiduhinnad ning suurenev inflatsioon on viimasel ajal pidevalt maailma juhtivate ajalehtede esikülgedel st. kogu maailmas on võimu võtmas majanduskriis. Üha rohkem vabastatakse inimesi töökohtadest, hinnad alanevad ja elu tingimused halvenevad.
ideoloogia, seega toetan sotsiaaldemokraate. Sotsiaaldemokraatia keskseks väärtuseks on võrdsus, täpsemalt võrdsed võimalused kõigile.See tähendab, et ühiskond peab tagama igale oma liikmele inimõigused, võimaluse saada haridust ja arstiabi, omandada elukutse ja leida tööd.Kõige tähtsam ongi ju omandada haridus, mille abil saame endale sobiva töökoha, vajadusel saada ka arstiabi olenemata meie sissetulekust või positsioonist ühiskonnas. Majanduses pooldavad sotsialistid segamajandust.See on majanduskorraldus, mille puhul eksisteerivad nii riiklikud, munitsipaal- kui ka eraettevõtted. Valitsus reguleerib majandust eeskätt maksusüsteemi abil, mis peab vältima suuri toimetulekuerisusi ühiskonnakihtide vahel. Kusjuures suurema tulu saajad peavad maksma kõrgemaid makse. See on hea kuna me kõik peame panustama oma ühise riigi heaollu vastavalt oma võimalustele. Sotsiaaldemokraadid arvavad, riik peab pehmendama
poliitiline. Ideolooga tugevus sõltub ruumist ja teavitustööst. Poliitiline ideoloogia haarab kõiki eluvaldkondi. 2.Parempoolsed ideoloogiad Liberalism- indiviidi vabadus, riik ei peaks sekkuma majandusse, propartsioonaalne tulumaks." Anna näljasele õng, mitte kala" Sotsiaalliberaalid riik peaks leguleerima majandust ja looma sotsiaalpoliitika, mis toetaks igaühe arengut. Konservatism sotsiaalsed erinevused peaksid säilima. Kaitsevad rahvuslikku kapitali, pooldavad stabiilsust ja järk-järgulisi reforme. Kollektiivne on tähtsam kui üksik riik. Riigitugi on füüüsiliselturvalisusel mitte sotisaalsel. 3.Vasakpoolsed ideoloogiad Sotsiaaldemokraadid-rogressiivne maksumäär, riigi ülesannne on vähendada ebavõrdsust. Tasuta: haridus, meditsiin, abirahad. Vasakpoolne äärmus on kommunism. Kõik on võrdselt vaesed. Tänapäeval on vasak ja parempoolsus teineteisele lähenenud ja selgelt piiri on võimatu tõmmata. 4.Sotsiaaldemokraatlik heaolumudel
HUSI VAATED: Kritiseeris simooniat, indulgentside müüki ja liiga kõrget tasu sakramentide eest. Ta nõudis kirikuvarade riigivõõrandamist. KONSTANZI KIRIKUKOGU: Kutsuti kokku 1414. aastal Lõuna-Saksamaal. See pidi kaotama kirikulõhe ja kindlustama ühe paavsti võimu, teostama kirikureformi, välja kuulutama ketserluse. See oli koos 3,5 aastat. Jan Hus mõisteti surma ja 06.07.1415 põletati ta ketserina tuleriidal. Kariklased Praha jõukad kodanikud ja reformatsiooni pooldavad aadlikud. Ideoloogideks ülikooli teadlased. Nad nõudsid kirikuvarade sekulariseerimist, indulgentside keelustamist. Taboriidid linnarahva vaesemad kihid ja talupojad. Tunnistasid vaid Kristust. Rõhutati rohkem majanduslikku ja sotsiaalset külge. HUSSIITIDE SÕJAD: Aprillis 1420 kuulutas selle paavst Martinus IV välja (ristisõja tsehhi ketserite vastu). Lahingus Praha lähedal Vitkovi mäel võitsid hussiidid.
peeta enam nii tähtsaks, kui varem. Inimesed on hakanud ka rohkem lahutama, võrreldes viimaseid aastakümneid. Ka Eestis on lahutamiste arv märgatavalt suurenenud. Peale lahutust abielluvad siiski paljud veel korduvalt ning see põhjustab erinevatesse leibkonda kuulumise. Lastele mõjub see tegelikult rängalt, kuigi pahatihti vanemad ei saa sellest aru. Mina arvan, et tänu sellele ei pea need lapsed, kelle pärisvanemad on lahutatud abielu üldse oluliseks, vaid pooldavad siiski lihtsalt kooselu. Kuid siiski, see oleneb muidugi inimesest endast. Kui vanasti oli nii, et üks vanematest tegi tööd ja teine hoolitses lapse ja kodu eest (üldiselt oli selleks siiski ema) siis nüüd käivad mõlemad leivateenijad tööl. Üha enam on ka üksikvanemaid, kes peavad ise tööl käima ja veel lapse eest hoolitsema. See on kurb, eriti ebaaus on see laste suhtes, loomulikult oleneb see ka sellest, mis asjaoludes, kasvatatakse last üksi
katseloomadena teaduslikel eesmärkidel. Minu arvates on selline teguviis teaduslikel eesmärkidel senikaua õigustatud, kui neid katsetusi sooritatakse näiteks hiirte peal. Kohati tundub see mulle ka ohtlik, sest kunagi ei või teada, mis valesti läheb ning võibolla GMO pääseb mingi õnnetuse läbi laborist lahti, kohastub elama väliskeskkonnas ja hakkab külvama tohutut kahju. Võttes arvesse, et on kahte leeri kuuluvaid inimesi: ühed, kes pooldavad GMOd ja teised, kes seda ei poolda. Mina leian, et GMOsid võib luua, kuid mõistuse piires, sest loodusele lõpmatuseni vastu astuda pole võimalik. Linda Siska 11.B
( Heaoluriik ehk sotsiaalriik on riik, mis garanteerib kodanike nii poliitilisi ja sotsiaalseid õigusi. Riik otseselt ei sekku turumajandusse, kuid vähendab ühiskonna liikmete vahelist sotsiaal-majanduslikku ebavõrdsust maksu-, majandus- ja sotsiaalpoliitikaga.). Võrdsed võimalused kõigile- see tähendab, et ühiskond peab tagama igale oma liikmele inimõigused,võimaluse saada haridust ja arstiabi, omandada elukutse ja leida tööd. Majanduses pooldavad sotsialistid segamajandust, kus erasektori kõrval eksisteerib kaalukas riiklik sektor. Valitsus reguleerib majandust eeskätt maksusüsteeemi abil, mis peab vältima suuri toimetulekuerisusi ühiskonnakihtide vahel. 6.slaid Arenguetapid: 19. sajandi lõpp - 1917 - Sotsialistliku mõtte sünd, eraldumine kommunismist. 1917 - 1945 - Sotsiaaldemokraadid hakkasid pooldama rahvuslust 1945 - 1970ndad - Keinsluse põhimõttete kasutamine, heaoluriigi põhimõte
Sellele järgnes 400 aastat koloniseeritust, mil hävitati peaaegu kogu põlisrahvas ning toodi sisse arvukalt Aafrika neegerorje. Hispaania Kuningriigi mõju all olles nimetati Puerto Rico algselt Borinquen’iks, hiljem muudeti saare nimi taas algseks. Sündmuste keerises haaras Ameerika sõjas Hispaania vastu saarel võimu. Aastal 1917 said Puerto Rico elanikud USA kodakondsuse, millele järgnes Puerto Rico põhiseaduse jõustumine aastal 1952. Seda, et saare elanikud pooldavad asumaa staatust ning ühendust USA-ga, kinnitab rahvahääletus aastatel 1967, 1993 ning 1998, mil otsustati Puerto Rico poliitilist staatust mitte muuta. POLIITIKA Kuna eelnevalt Hispaania mõju all olnud saar kandis ka vastavat nimetust (hispaania keeles: Estado Libre Asociado de Puerto Rico), oli see USA Kongressile vastuvõetamatu, mistõttu võeti aastal 1952 kasutusele ametlik ingliskeelne nimetus (Commonwealth of Puerto Rico). 2004 aasta
Abort, südametunnistus ja seadus Aborditegemine on teema, mille kohta on inimestel mitmeid erinevaid arvamusi. Mõned väidavad, et abort peaks olema seadusega keelatud, aga teised ei näe probleemi ja pooldavad seda. Kas abort peaks olema seaduslik või mitte ja kas aborti tehes inimesed süümepiinu ei tunne? Enamikes riikides on abort lubatud, aga on ka riike, mis on selle ära keelanud. Keelustamist põhjendatakse enamasti sellega, et aborti tehes tapetakse inimene ja see on lubamatu. Mina arvan, et teatud juhtudel on ikka mõistlik rasedus katkestada ja seadus ei tohiks selle tegemist keelustada. Näiteks, kui ema, isa on liiga noored ja/või ei suudaks lapsele head elukeskkonda pakkuda.
annaabi.ee 
