Poola Vabariik Üldinfo Poola kohta Pindala: 322 577 km², Rahvaarv: 38,6 miljonit Keskmine eluiga: mehed 69,7 a., naised 78,0 a. Rahvuslik koosseis: 98% poolakad, 1,3% sakslased, 0,7% leedulasi, juute, valgevenelasi ja ukrainlasi. Pealinn: Varssavi, elanike arv üle 1,6 miljoni. Põhiseadus: Kehtib 1997. a. kevadel vastu võetud uus põhiseadus, mille järgi Poola on parlamentaarne vabariik, kus seadusandlik võim on kahekojaline. Religioon: Umbes 95% elanikkonnast on rooma katoliiklased. Riigikeel: poola keel, mis kuulub slaavi keelte hulka. Loodusvaradest leidub Poolas kivisütt, vaske, väävlit, looduslikku gaasi, hõbedat, pliid, keedusoola. Metsade all on umbes 28% riigi territooriumist (põhiliselt okaspuud, eriti mänd), haritav maa moodustab umbes 46% kogu maismaa pindalast. Poola Geograafiline asukoht
................................................................................3 1.1 Poola Vabariigi üldandmed.............................................................................................3 1.2 Poola riigi ajalugu............................................................................................................5 1.3 Poola Vabariigi loodus.....................................................................................................7 1.4 Poola Vabariigi rahvastik, tavad ja kombed..................................................................9 2. POOLA VABARIIGI TURISMI PÕHINÄITAJAD JA PEAMISED VAATAMISVÄÄRSUSED...........................................................................................13 2.1 Turismi põhinäitajad ja trendid....................................................................................13 2.2 Poola Vabariigi peamised vaatamisväärsused.............................................................14
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Timmo Soots Referaat Poola Juhendaja: Endla Pesti Olustvere 2014 Sissejuhatus Referaadis räägin täpsemalt Poola riigist. Riigi rahast, elanike arvust jms. Riigi üldiseloomustus Pindalalt on Poola 63. kohal maailmas ja 9. kohal Euroopas. Maismaa hõlmab 312 685 km², territoriaalvete pindala on 8,7 tuhat km². Merelahtede pindala (Szczecini ja Visla laht) on 1,2 tuhat km². Riigikeeleks on poola keel. Poola pealinn on Varssavi (Warszawa) - 1,6 mln elanikku. Rahaühikuks 1 zlotti=100 grossi. Riigikord on parlamentaarne demokraatia. Parlament - kahekojaline Rahvuskogu valitakse üldistel otsestel valimistel 4 aastaks. Poola Vabariigi riigikorra õiguslikud alused on sätestatud 2. aprillil 1997. a. vastu võetud Poola Vabariigi Põhiseaduses. Poola president on Lech Kaczyski (alates 23. detsembrist 2005. a.). Poola Vabariigi President vali
Poola Pindala on 322 577 ruutkilomeetrit ja piiri kogupikkus on 3504 kilomeetrit, millest 80 protesnti on maismaapiir. Rannajoone pikkus on 624 kilomeetrit. Poola asub Läänemere lõunakaldal. Poola geograafilised koordinaadid on 49 - 55 kraadi N ja 14 - 24 kraadi E. Riik on põhjast lõunasse 876 kilomeetrit lai ja idast läände 689 kilomeetrit lai. Samadel laiuskraadidel on näiteks ka Saksamaa, Ukraina ja Inglismaa. Samadel pikkuskraadidel näiteks Rootsi, Slovakkia ja Ungari. Samade pikkuskraadide sisse kuuluvad ka meie suured saared, mille all mõtlen ma Saaremaad ja Hiiumaad. Metsade all on 28% territooriumist. Poola kaart meenutab ringi, väga kõverat ja lainetavat ringi. Poola kaart: Poola keskmine maapinnakõrgus merepinnast on 173 meetrit ja kõigest 3% Poola territooriumist on kõrgemal kui 500 meetrit üle merepinna. Kõrgeim mägi on Rysy, mis ulatub 2499 meetrini Karpaatia mäestiku Tatra piirkonnas. See asub 95
Rakvere Gümnaasium 'Eesnimi Perekonnanimi' 11B POOLA ESMASEKTOR Referaat Rakvere 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 ARENGUTASEME ÜLDISELOOMUSTUS............................................................................ 4 PÕLLUMAJANDUS..............................................................................................................5 METSANDUS.................................................................................................................... 7 KASUTATUD ALLIKAD............................................................................................... 10 2 SISSEJUHATUS Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas. Poola piirneb läänest Saksamaaga, lõunast Tsehhi ja
Poola rahvastik ja asustus 1. a) Poolas elab 38,482,919 inimest (2009 aasta juuli) b) Poola on keskmine riik ja maailmas on ta rahvaarvu poolest 36. kohal. c) Argentiinas 40.913.584, Hispaanias 40.525.002, Keenias 39.002.772, Marokkos 34.859.364 2. a) 123 in/km² (2006) b) Poola on üsna ühtlaselt asustatud. Igas riigi osas leiame linnu, mille rahvaarv on suur. Nii näiteks Varssavi on kõige tihedamini asustatud linn, mis asub kesk-Poolas. Teine on Lód, mis asub samuti keskosas. Järgmine suurem linn on Kraków, mis asub mäestilulisel alal lõuna- Poolas. Siis tuleb edela-Poola linn Wroclaw ja läänepoolne linn Pozna. Kuuendal kohal rahvaarvu poolest on põhja-Poolas asuv linn Gdask. Poola läänepool on rohkem asustatud tänu seal asuvale Saksa-Poola madalikule, mille mullad hästi viljakad. 3. (1950-1980 aasta andmed puuduvad) 1990. aastal oli rahvaarvu kasvu protsent 0.4, aga 2000 aastaks langes -0.1%-ni. See oli küllalt suur langus, kui
rahvas 6. aastaks. Võimalik on kuni 2 ametiaega. Presidendi peaülesanne välispoliitika kujundamine. Seadusandlik võim on 200-kohalisel parlamendil, mida nim, Eduskund, mille liikmed valib proportsionaalsuse alusel rahvas (ametiaeg 4 aastat). Valida võib alates 18. eluaastast. Täitevvõimu teostab Riiginõukogu, kes vastutab parlamendi ees. Peaministri valib parlament ja kinnitab president. Soomes on mitmeparteisüsteem. Soomes kehtib 2000.a. loodud põhiseadus. Soome keskmine rahvastikutihedus on 15,5 in/km2. Asustustihedus väheneb põhjapoole liikudes. Linnarahvastiku osatähtsus on 61%. Üle 100 000 elanikuga linnu on kuus, suurim Helsingi. 2% rahvastikust on välismaalased, neist 23% vene, 13% Eesti ja 8% rootsi kodanikud. Üle 80% moodustavad luterlased. Soome asub 60o pl põhjas ning asub Fennoskandia kilbil. Aluskorras on kristalsed kivimid, mis ka paljanduvad, need on peam. graniit, gneiss ja kvartsiit. Maapind peamiselt
Hessen (7) Pealinn: Wiesbaden Mecklenburg-Vorpommern (8) Pealinn: Schwerin Nordrhein-Westfalen (10) Pealinn: Düsseldorf Rheinland-Pfalz (11) Pealinn: Mainz Saarimaa (Saarland) (12) Pealinn: Saarbrücken Saksi-Anhalt (Sachsen-Anhalt) (14) Pealinn: Magdeburg Saksimaa (Sachsen) (13) Pealinn: Dresden Schleswig-Holstein (15) Pealinn: Kiel Tüüringi (Thüringen) (16) Pealinn: Erfurt Rahvastik Rahvastik numbrites ja paiknemine Saksamaa on suurriik, kus elab 82 422 299 inimest, millega on ta rahvaarvult suurim riik Euroopas. Saksamaa iive on olnud üldjoontes juba 18. sajandist positiivne, kuid 21. sajandil on hakanud vaikselt langema, olles hetkel isegi negatiivselt -0,02%. Prognooside kohaselt on aastaks 2050 Saksamaa rahvaarv langenud 70 miljonini. Saksamaal on rahvastikutihedus 227 inimest ruutkilomeetri kohta, kuid see varieerub riigisiseselt. Suurim on ta endiste/praeguste
Ukraina jääb Mustast merest põhja ja Ukraina kirdepiiri äärde jääb Aasovi meri. Ülejäänutest külgedest piirab Ukrainat maismaa. Suurus Ukraina pindala on 603 700 km2. Euroopas on Ukraina suuruselt viies riik. Ukrainast suuremad on Venemaa, Prantsusmaa, Türgi ja Hispaania. Ukraina on Eestist 13 korda suurem. Naaberriigid Ukrainal on 7 maismaanaabrit ja üks ülemere naaber. Ukraina idanaaber on Venemaa, põhjanaabrid on Valgevene ja Poola. Edelasse jäävad Slovakkia, Ungari, Rumeenia ja Moldova. Moldova on osaliselt Ukraina territooriumis sees. Teisel pool Musta merd on Ukraina vastas Türgi. LOODUS Pinnamood Ukraina on väikeste kõrgustikega tasane maa. Kõrgeimad mäed on Karpaadid riigi lääneosas. Ka kõrgeim mäetipp Goverla, mis on 2061 meetrit üle merepinna, asub Karpaatides. Ukrainas on suuremateks madalikkeks Dnepri madalik, Musta mere madalik ja Polesje madalik. Ukrainas on jõe- ja
Valuutafond, mis püüab vältida ülemäära järske, maailmamajandust ohustavaid 5 valuutakursside kõikumist. See asutati 1944. aastal. UNIDO(United Nations Industrial Development Organization) tegeleb halva ekspordi, reostuse kontrolli, rahvusvaheliste kvaliteedistandardite, vananenud tehnoloogia ning muude majandusprobleemidega. (allikas 1) Rahvastik ja asustus Dominikaani Vabariigis elab 9,183 milj inimest (July 2006). Dominikaani Vabariik on küllaltki väike riik, pindalaga 48 730 km2, kuid rahvaarvu poolest on keskmise suurusega. Umbes sama palju inimesi elab ka Kreekas, Portugalis ja Rootsis. Tihedamini on asustatud pealinna Santo Domingo ümbrus ja riigi keskosa. Selline rahvastiku paiknemine tuleneb sellest, et seal (kas keskosas või pealinna ümber?) kasvatatakse palju kohvi, banaane ja suhkruroogu
Hõredam on asustus maa äärmises kaguosas ning tihedam Kaunase ja Vilniuse ümbruses. 68,5% rahvastikust elab linnades ja 31,5% elab maal. TEEMA 5 7 Suurimad Linnad Suurimaks linnak on pealinn Vilnius(vaata joonist 1), mis asub Kagu-Leedus, elamiskohaks on see 540 000. Leedulased moodustavad linna elanikkonnast 58%, poolakad 19%, venelased 14% ning muud rahvad moodustavad 9%. Linna pindala on 263 km2. Vanalinn on on Vilniuse ajalooline paik ning see on ka üks suurimaid vanalinnu Ida-Euroopas. Samuti on tähtsad hooned Vilniuse Katedraal ja Vilniuse Ülikool. Teisena kõige suurem linn on Kaunas, kus elab 360 000 elaniku. 93% elanikest on leedulased, venelasi 5% ning ülejäänud rahvad moodustavad elanikkonnast 2%. Kaunas asub üsna Kesk-Leedus, kus asuvad ka kaks Leedu pikimat jõge. Kaunast kutsutakse ka Leedu kultuurilinnaks, kuna seal asub palju muuseume, vanu ehitisi
Hõredam on asustus maa äärmises kaguosas ning tihedam Kaunase ja Vilniuse ümbruses. 68,5% rahvastikust elab linnades ja 31,5% elab maal. TEEMA 5 7 Suurimad Linnad Suurimaks linnak on pealinn Vilnius(vaata joonist 1), mis asub Kagu-Leedus, elamiskohaks on see 540 000. Leedulased moodustavad linna elanikkonnast 58%, poolakad 19%, venelased 14% ning muud rahvad moodustavad 9%. Linna pindala on 263 km2. Vanalinn on on Vilniuse ajalooline paik ning see on ka üks suurimaid vanalinnu Ida-Euroopas. Samuti on tähtsad hooned Vilniuse Katedraal ja Vilniuse Ülikool. Teisena kõige suurem linn on Kaunas, kus elab 360 000 elaniku. 93% elanikest on leedulased, venelasi 5% ning ülejäänud rahvad moodustavad elanikkonnast 2%. Kaunas asub üsna Kesk-Leedus, kus asuvad ka kaks Leedu pikimat jõge. Kaunast kutsutakse ka Leedu kultuurilinnaks, kuna seal asub palju muuseume, vanu ehitisi
.................................................................................6 1.6 Loomastik.......................................................................................................................................6 2. Riigi arengutaseme iseloomustus.....................................................................................................7 3. Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse...............................................................................9 4. Rahvastik........................................................................................................................................10 6. Energiamajandus............................................................................................................................13 7. Põllumajandus................................................................................................................................15 8. Metsamajandus ja metsatööstus .....
KÜLM SÕDA , RAUDNE EESRIIE(LK 6-12) 1. DEFINEERI EHK SELGITA MÕISTE, NIMETUS VM JA ISELOOMUSTA RAUDNE EESRIIE oli Nõukogude Liidu poliitiline üritus kaitsta oma poliitilist mõjuala võõrmõjutuste eest mitmesuguste abinõudega, nagu piiride hermeetiline sulgemine, vaba teabevoolu takistamine, salapolitseiline kontroll, tsensuur jm. "raudne eesriie", millega edaspidi hakati nimetama eraldusjoont demokraatlike lääneriikide ja NSVL mõjualuste Ida-Euroopa maade vahel. KÜLM SÕDA oli Nõukogude Liidu ja Lääne poliitiline, majanduslik konflikt Teise maailmasõja järgsel rahuperioodil. Laiemas tähenduses nimetatakse külmaks sõjaks otsest sõjalist vastasseisu vältivat konflikti, milles osapooled piirduvad majandusliku, poliitilise ja luuretegevusega üksteise vastu. Külmaks sõjaks nimetatakse kahe üliriigi - USA ja Nõukogude Liidu - vahelist vastasseisu pärast II maailmasõda. Vastasseisu vormid
Läänemere vesikonda). Suuremad jõed on Desna, Dnepr, Dnestr, Donets, Rossi, Samara ja Tisza. Ukrainas on üle 3000 järve ning üle 22 000 tiigi ja veehoidla. Viited http://et.wikipedia.org/wiki/Ukraina#Ajalugu http://impressaclub.com/pics/upload/ukraine_2.jpg http://www.miksike.ee/docs/referaadid2007/ukraina_varjekass.htm https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/up.html Ukraina rahvastik. Ukrainas elab 45 700 395 inimest, seega on Eestis elanike ligi 35 korda vähem. Rahvaarvult on Ukraina maailmas 28 kohal ning temaga enamvähem sama rahvaarvuga on Colombia ja Birma. Rahvastiku 82,5 inimest ruutkilomeetri kohta. Sarnase rahvastiku tihedusega on veel Horvaatia. Joonis. 1. Ukraina rahvastiku paiknemine Ukraina rahvastik asub suhteliselt ühtlaselt, kuid on ka kohti, kus rahvastiku tihedus on suurem (näiteks Põhja-Ukraina, kus asub Kiiev, nende pealinn) ning kus on tihedus
Rocca al Mare Kool Humanitaarained Mattias Kaiv 9b klass Saksamaa Referaat Tallinn 2008 Rocca al Mare Kool, Mattias Kaiv, 9b 2 Sisukord Sissejuhatus...............................................................................................................................3 Üldandmed................................................................................................................................4 Loodus.......................................................................................................................................5 Ajalugu......................................................................................................................................9 Riik..........................................................................................................................................17 Kultuur..................................................................
.... 3 1. Riigi geograafiline asend ........................................................................................... 4 2. Riigi kuulumine suurregiooni .................................................................................... 4 3. Riigi arengutaseme näitajad. ...................................................................................... 5 4. Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse. ....................................................... 6 5. Rahvastik ................................................................................................................... 7 6. Linnastumine ........................................................................................................... 10 7. Energiamajandus. ..................................................................................................... 10 8. Põllumajandus.....................................................................................................
7|Page Lennuväljad Sadamad Turism Turism moodustab umbes 8% Saksamaa SKP-st ja annab 2,8 miljonit töökohta(turism on suuruselt teine komponent teenindussektoris). 2006 toimunud jalgpalli MM aitas Saksamaa turismile väga palju kaasa, tuues igalt poolt üle maailma sadu tuhandeid fänne Saksamaale. Eestist pakutakse erinevate firmade poolt lennupileteid Saksamaale Saksamaa vaatamisväärsused: Brandenburgi väravad Rohkem kui ükski teine koht on see Berliini sümbol Saksa ajaloo areeniks. 1989. aastal müüri langemise ajal tähistasid tuhanded ida- ja lääne-sakslased piiri avamist ja Saksamaa taasühendamist. Brandenburgi väravad on maagiliseks külgetõmbepunktiks kõikidele Berliini külalistele. Kriidikalju Jasmundi poolsaare valge särav kriidirannik on Rügeni saare sümbol. Võimsad kriidikihid 8|Page
neljandikku. Põllukultuuride saagikus on maailma tipptasemel. Teraviljast (odrast) pruulitakse maailmakuulsat Carlsbergi ja Tuborgi õlut. Samuti majandab Taani end suhkruga ise ära- Lollandil kasvatatakse ohtralt suhkrupeete. (joon. 12).Suur osa Taani tööjõust on tegev tööstuses, toodetakse kodumasinaid, laevu, elektroonikaseadmeid. (http://www.zone.ee/uba/geo/taani) 9 Rahvastik Taani Kuningriigis elab 5,38 miljonit elanikku. Rahvastiku tihedus 124,9 elanikku ruutkilomeetri kohta on suurem kui naabermaades Norras ja Rootsis, kuid väiksem kui Saksamaal. 85% taanlastest elab linnas ja 15% maal. Keskmine eluiga meestel on 74 ja naistel 79 aastat. Immigrandid ja nende järeltulijad moodustavad umbes 8% Taani rahvastikust. Enne 1980. aastat Taani elama asunud kodanikest tuli enamus peamiselt teistest Põhjamaadest, EL-i
B. Õpetaja: Siiri Seljama Vinni 2010 SISUKORD: 1. RIIGIÜLDANDMED..............................................................................3 1.1 Pindala............................................................................................4 1.2 Rahvastik.........................................................................................4 1.3 Haldusjaotus.....................................................................................5 1.4 Riigikord..........................................................................................5 2. RIIGI ARENGUTASEME ISELOOMUSTUS...............................................7 2.1 Riigi arengutaseme iseloomustus............................................................7
oskavad ehk nimetada ka Ayers Rocki. Tegelikult on see kõik vaid jäämäe tilluke veepealne osa. Austraalia on kontrastide maa nii kliima, maastik kui ka loodus kõiguvad äärmusest äärmusesse. Kosmopoliitsete ja kõrget elukvaliteeti pakkuvate suurlinnade kõrval on selle maa peamiseks vaatamisväärsuseks siiski imekaunis loodus, mille sarnast ei kohta kusagil mujal maailmas. Ausad, otsekohesed ja ülimalt sõbralikud inimesed muudavad reisi veelgi nauditavamaks. Järgnevalt mõned vaatamisväärsused: Great Ocean Road Melbourne'ist lääne poole mööda mägist ja käänulist rannikuäärt kulgeb riigi üks kauneimaid maanteid Great Ocean Road. Läbides kümneid õdusaid kalurikülakesi jõuab maantee kõrge ja sopilise liivakivirannikuni, mida ääristavad mitmed majesteetlikud liivakivimoodustised. Neist kuulsaimad on 12 Apostlit, aga ka The Arch, London Bridge ja Bay of Islands . The Grampians Great Ocean Roadist põhja poole jääb Gramipansi rahvuspark, mis on nimetatud samanimeliste
Kaitsealused piirkonnad maismaal 19,6 (%) SOOLISED NÄITAJAD Keskharidus (naiste-meeste suhe) 0.8 Nooruki sündimuskordaja (sündide arv 37,3 1000 naise kohta vanuses 15-19) Aktsiad parlamendis 0,2 Emade suremus suhe 48,0 Soolise ebavõrdsuse indeks 0,536 INIMESTE TURVALISUS Töötuse määr 1.4 (%) (% tööjõust) Loodusõnnetustest mõjutatud rahvastik 171,743.3 1 (miljoni elaniku kohta) Tapmiste määr (100000 inimese kohta) 5.9 1 Röövimiste määr (iga 100.000) 107,1 1 Taimaa oli 1980. aastal ühe ühiku võrra kõrgemal, kui teised IdaAaasia ja Vaikse ookeani riigid. See vahe on aastatega vähenenud, sama tendentsi on näha ka maailmatasemega võrreldes. Riik kuulub arengutasemelt keskmiselt arenenud riikide hulka. 169 riigi seast platseerub Tai 92. kohale RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID:
Sellised meeleolud valitsesid rahukonverentsil, mis algas Pariisis jaanuaris 1919 ning lõppes 28 juunil 1919. Versailles rahulepinguga. Mõni kuu enne I Maailmasõja lõppu tuli USA president Thomas Woodrow Wilson välja rahukavaga, mida hakati nimetama Wilsoni 14. Punktiks. Ta proovis lõpetada sõda kahjutasude nõudmiseta ja riigipiiride muutmiseta. Koloniaal vaidlused tuleb lahendada läbirääkimiste teel. Saksamaa keeldus, kuna lootis veel võita. Saksa Vabariigi põhiseadus töötas 1919 aastal välja Weimari linnas Asutav Kogu, mistõttu tolle aja Saksamaad nimetatakse Weimari Vabariigiks. Sõjas kõige rohkem kannatanud Prantsusmaa nõudis Saksamaalt võimalikult suuri reparatsioone. Sõja süüdlane peab kompenseerima kahjud. Inglased toetasid prantslasi, sest reparatsioonide arvelt lubati inglaste eluolu parandada. Versailles rahu järgi: * Prantsusmaa sai endale Elsass-Lotringi * Saksa alasid jagati Poolale, Tsehhoslovakkiale, Belgiale ja Taanile
loodus Mets katab 30% riigiterritooriumist . Saksamaal elab 76 liiki imetajaid, hunt ja karu on hävitatud. Farmidest on loodusesse lahti pääsenud mink, kährikkoer ja pesukaru. Saarmas ja metskass on jäänud haruldaseks. Kunagi hävitati Saksamaa loodusest ilves, nüüd on teda Baierimaale taasasustatud. Sõralistest on sisse toodud muflon ja tähnikhirv, taasasustatud kabehirv. rahvastik Saksamaa on 82 miljoni elanikuga Venemaa järel elanike arvult teine riik Euroopas ja suurim Euroopa Liidus. Rahvastik paikneb riigis ebaühtlaselt, kõige tihedam on see Ruhri linnastus ning Reini jõe orus ja Ida- Saksamaal. Meeste keskmine vanus on 74,8 ja naistel 80 aastat. Saksamaa loomulik iive 1000 elaniku kohta on -120 . Sakslased 92% , türklased 2% ja muud rahvused 6% . Peamiseks usundiks Saksamaa Liitvabariigis on kristlus, mis on levinud 90% usklikes.
Suuremad jõed on: · Tajo · Duero · Ebro · Guadiana Jõgede vett kasutatakse peamiselt põllumaade niisutamiseks. Veepaise ja veehoidlaid on rajatud Hispaanias juba alates Rooma ajast. Veeenergia varu arvatakse olevat Hispaanias 16,5 mln. KW. Laevatatav on ainult Guadalquiviri jõe alamjooks kuni Sevillani. Duero jõgi Keel ja rahvastik Hispaania keel asub maailma keelte hulgas oma leviku poolest kolmandal kohal, peale hiina- ja inglise keelt. Hispaania rahvastikust kolmveerandi moodustavad maa lõuna- ja siseosa asustavad hispaanlased. 75% rahvastikust on hispaanlased, ülejäänud on kataloonlased, galjeegod, baskid. Võõrsil elab üle 2,7 mln. hispaanlase, sealhulgas: · 1 mln. Lääne- Euroopas. · 1,7 mln. Põhja- ja Lõuna- Ameerikas. Rahvastiku tihedus on 92,6 in/km2 . Kõige tihedamini asustatud on suurlinnade
Demograafiline üleminek (eluea pikenemine, sündimuse järsk suurenemine ja seejärel langemine, millele järgneb ühiskonna vaikne vananemine) ja individualiseerumisprotsess selle osana toovad kaasa muutused eluhoiakus, vabanemise fatalismist; hoiaku muutudes tekivad inimestes eeldused valitsemisprotsessi sekkumiseks (motivatsioon + mõistmine, et kõik ei pea olema nii, nagu on alati olnud); 12. Eesti „ultrademokraatia“ (1920-1933) 1920. aasta põhiseadus oli äärmusparlamentaarne, riigijuhi institutsioon jäeti vasakpoolsete eestvõttel välja kartuses, et võim võib liialt ühe isiku kätte koonduda; ühekojaline 100liikmeline Riigikogu valiti kolmeks aastaks, valimiskünnis puudus (kehtestati 1926. 2%), tulemuseks sagedased valitsuskriisid ja väga lühiajalised valitsused, sest parlamenti pääsenud erakonnad (palju) ei suutnud omavahel kompromissile jõuda; Riigivanem oli suuresti esinduslik figuur, valitsuse juht, samas valitsus oli
- Lääne jaoks Idas arengupeerus ja despotism (oluline 18saj.) - Varem oluline barbaarne põhi/tsiviliseeritud lõuna Piirkonnad: 1. Lääne-Euroopa: ,,Rahvusriikide" kujunemine ja atlandi orientatsioon 2. Kesk-Euroopa: Poliitiline killustatus (Saksamaa, Itaalia) 3. Kesk-Ida-Euroopa: Eeskujuks lääs (piiriks Elbe) (Saksa idaalad, Baltikum jne.) 4. Ida-Euroopa: Puuduvad euroopalikud struktuurid (Venemaa ja Türgi) Euroopa rahvastik: -1500a. umbes 80-85 miljonit -1600a. umbes 100-110 miljonit -1700a. umbes 185-190 miljonit - Gregoriuse kalender (uus. K) kasutusele 1582 - Esialgu Kat. maades - Prot maades 18 saj. (nt. SB 1752,Rootsi 1753) - Eestis 1918 Reformatsioon 1. Eellugu keskajal (14.-15.saj.) - Roomakat. kiriku ülemvõim ja autoriteet hakkas devalveeruma: - Paavsti Avignoni vangistus (1303-77) - Suur skisma (1378-1418): Kirikukogud ...Kes juhib kirikut ? Reformikatsed nurjuvad Reformimiskatsed:
......................................................................................2 Sisukord......................................................................................................................................3 1. Riigiandmed...................................................................................................................4 2. Geograafiline asend ja kliima.........................................................................................5 3. Rahvastik........................................................................................................................7 4. Majandus........................................................................................................................9 5. Huvitavaid fakte...........................................................................................................11 Kokkuvõte...................................................................................................
SUURBRITANNIA RAHVASTIK Suurbritannia saarel asuvad kolm riiki: Inglismaa, Šotimaa ja Wales. Kogurahvaarv on 2011. aasta seisu järgi 62 641 000. Umbes 53 468 600 inimest elab Inglismaal, 5 710 400 Šotimaal ja 3 462 000 Walesis. Suurbritannia rahvastik kasvab väga suure kiirusega. 2001 aastast kuni 2011 aastani kasvas rahvastik kolme riigi peale 3,7 miljoni võrra. Kus juures pealinna, Londoni, rahvaarv kasvas lausa 12%, see tähendab 7,8 miljonilt 8,6 miljonile. Sellel graafikul (Joonis 1) on näha Ühendkuningriikide rahvaarvu kasv viimasel ajal ja ära on märgitud ka ennustatav tõus. Joonis 1. Suurbritannia hõlmab 229,800 km² ning rahvastiku tihedus on 277 inimest/ km². Lähimateks naabriteks on Suurbritannial Prantsusmaa, Belgia, Iirimaa ja Holland. Vaadates
ROCCA al MARE KOOL Humanitaarainete õppetool Bulgaaria Referaat Juhendaja: Tallinn 2005 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 Bulgaaria Loodus..............................................................................................................5 Rahvastik ja Kultuur......................................................................................................... 6 Majandus.......................................................................................................................
annektsiooni) tulemusena. Teise maailmasõja lõppedes okupeerisid Austria liitlasväed. Austria jagati neljaks okupatsioonitsooniks. Pärast iseseisvuse täielikku taastamist Austria riigilepinguga 1955 oli Austria demokraatlik riik "raudse eesriide" ja Lääne-Euroopa vahel. Austria liitus Euroopa Liiduga 1995 ja euroalaga 1999. Vaatamisväärsused Graz Põnev, vahelduv ja vana ning uut ühendav arhitektuur on Grazi tugevus. Vanalinn näeb välja väärikas ning on täis nikerduste ja seinamaalingutega villasid. Samuti asub vanalinnas Austria vanim tegutsev pagaritöökoda ning põnev kunstimuuseum Friendly Alien, kus on tunne, nagu oleks UFO vanalinna maandunud. Grazi rongijaam pakub huvi oma modernse arhitektuuri ning omapärase laemaalinguga. Omaette vaatamist väärt on aga Murinsel ehk tehissaar keset jõge, kuhu saab jalutada ning pääseda ka jõe teisele kaldale. Tehissaarel on
vene õppekeelega. Vanim Eestis tegutsenud kool - Tallinna Toomkool- lõpetas venestustingimustes hoopis tegevuse. 1892. aastal viidi vene keelele üle ja Jurjevi ülikooliks ümbernimetatud Tartu ülikool. 5. Hariduse ümberkorraldamise kõrval püüti eestlaste meelsust muuta õigeusu levitamise teel. Eriti innukalt tegeles sellega kindralkuberner Sahhovskoi Eestimaa kubermangus. Üle kogu maa rajati vene usu kirikuid. Kindralkuberneri enda ettevõtmisel ehitati suur ja lohmakas õigeusu katedraal otse Toompeale, kindralkuberneri residentsi vahetusse lähedusse. Sahhovskoi rajatud on ka tänini tegutsev Pühtitsa (Kuremäe) nunnaklooster Ida-Virumaal. 6. 1880. aastate lõpul asus venestust toetama rahvuslikus liikumises osalenud Ado Grenzstein. 7. Venestuse vastu võitleva noore põlvkonna etteotsa tõusis Villem Reiman (1861-1971). Viljandimaal Kõpus talurentniku pojana sündinud Reiman Töötas pärast Tartu ülikooli usuteaduskonna lõpetamist Kolga-Jaani kirikuõpetajana
Euroopa keelte mosaiik on välja kujunenud pikkade aastatuhandete jooksul. Inimeste pidev liikumine on toonud juurde uusi keelerühmi ning surunud välja vanu, seades viimased paiguti koguni väljasuremisohtu. Euroopa põhikeeled kuuluvad indoeuroopa keelerühma. Teadlased arvavad, et need keeled pärinevad proto-indoeuroopa keelest, mille täpse arengu üle vaieldakse tänaseni. Mitmekeelsed linnad Keeled arenevad Euroopas ka praegu, kus sisserändajate kogukonnad toovad endaga kaasa aina uusi keeli. Sellistes mitmekultuurilistes linnades nagu London, Pariis, Brüssel ja Berliin räägitakse sadu keeli. Euroopa Liit on arvamusel, et keel ja identiteet on tihedalt seotud ning et keel on kõige otsesem kultuuri väljendamise viis. Seetõttu on keelepoliitika kujundamisel peetud lugu keelte mitmekesisusest, soodustatud mitmekeelsust ja vajadusel kaitstud väljasuremisohus keeli. Euroopa liidu ametlikud keeled
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
