Süsivesikud on energiarikkad ained Loomad kasutavad toidus olevaid süsivesikuid nagu suhkur ja tärklis, energiaallikana. Taimed valmistavad oma elutegevuseks vajalikke süsivesikuid ise. Taimedes leidub neid kuivainest 75-90%, loomades kuni 2% ja seentes 1-3%.. Nad kuuluvad rakkude, kudede ning mõningate hormoonide koostisesse. Süsivesikud jagunevad kaheks: Lihtsuhkrud ehk monosahhariidid Liitsuhkrud ehk polüsahhariidid ehk oligosahhariidid. I Monosahhariidid Ehk lihtsuhkrud, kus C arv on 3-6 Näiteks: 1. RIBOOS - C5H10O5 RNA koostises 2. Glükoos C6H12O6 ehk viinamarjasuhkur. Kõikide organismide peamine energiaallikas. Tekib fotosünteesis, loomad saavad toidust, Rakuhingamisel vabaneb energiat 17,6 kJ/g; veresuhkur = glükoos veres Insuliin reguleerib veresuhkru sisaldust. 3.Fruktoos C6H12O6 ... ehk puuviljasuhkur Leidub ohtralt mees, puuviljades, mahlades
taimsetes ja loomsetes organismides. 12. Sahhariidide klassifikatsioon. 3 suurt rühma: 1) monosahhariidid e lihtsuhkrud 3-6 süsinikku (C6H12O6 glükoos/fruktoos) 2) oligosahhariidid e madalmolekulaarsed liitsuhkrud koosnevad 2-3 monosahhariidi jäägist (C12H22O11 sahharoos e roo- e peedisuhkur; laktoos e piimasuhkur; maltoos e linnasesuhkur kaks glükoosijääki) 3) polüsahhaariidid e kõrgmolekulaarsed liitsuhkrud (C6H10O5)n n väärtus tuhandetes (tärklis, tselluloos, glükogeen) 13. Glükoos (viinamarjasuhkur) molekul kannab nii alkoholi kui aldehüüdi omadusi CH2 CH CH CH CH - CHO | | | | OH OH OH OH 14. Glükoosi füüsikalised omadused: > valge värvus > kristalne aine > lahustub vees > sahharoosist vähem magusam 15. Glükoosi keemilised omadused: > glükoos oksüdeerub aldehüüdrühma arvel karboksüülhappeks (glükoonhape) - hõbepeeglireaktsioon > glükoosi redutseerimisel vesinikuga muutub 6-aluseliseks alkoholiks
Füüsikalised omadused: tahked, vees lahustuvad, valged, lõhnatud, madala sulamistemperatuuriga, magusa maitsega. Keemilised omadused: hüdrolüüsuvad. (reaktsioon veega) a) CO2+H2O=O2+C6H12O6 b) c) C6H12O6=2CO2+2CH3CH2OH 3. Mis on sahhariidid ja kuidas neid liigitatakse. Osata tuua ka näiteid liigituse kohta. Sahhariidid on on keemilised ained, mille molekulid on biomolekulid, mis koosnevad süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest. Liigitus: 1) lihtsuhkrud ehk monosahhariidid. nt glükoos, fruktoos, sahharoos, laktoos. koosnevad ühest või kahest suhkrust. (puuviljades, aedviljades, mees) 2) liitsuhkrud ehk polüsahhariidid. nt tärklis, glükogeen, tselluloos. koosnevad enam kui kahest suhkrust. (teraviljades, kaunviljades, pähklites, kartulis, mais) 3) oligosahhariidid. on valdavalt moodustunud 2-3 monosahhariidi omavahelisel ühinemisel 4) kiudained 4. Tärklise molekuli ehitus, füüsikalised ja keemilised omadused. Ehitus: Hargnenud ahel ja lineaarne ahel. valem:
Sahhariidid Sahhariidid ehk suhkrud ehk süsivesikud. Enamikul sahhariididel on vesiniku ja hapniku suhe nagu vees 2:1 (CnH2mOm). Sahhariidid on orgaaniliste ühendite kõige levinum klass. Üle 70% eluslooduses esinevast süsinikust on sahhariidide koostises Sahhariidide liigutus: 1. monosahhariidid (viis või kuus süsinikku) 2. oligosahhariidid (koosnevad 2-4 monosahhariidi molekulist, mis on omavahel seotud) 3. polüsahhariidid ( (C6H10O5)n tselluloos, tärklis, glükogeen) MONOSAHHARIIDID Monosahhariidide liigitus ja struktuur: 1. süsiniku aatomite järgi: · pentoosid (viie süsinikuga) C5H10O5 · heksoosid (kuue süsinikuga) C6H12O6 2. karbonüülrühma asukoha järgi: ketoos aldoos Fischeri projektsioon. Sahhariidide struktuuride tasapinnaliseks esitamiseks kasutatakse Fischeri projektsiooni
Sahhariidid ehk suhkrud ehk süsivesikud. Enamikul sahhariididel on vesiniku ja hapniku suhe nagu vees 2:1 (CnH2mOm). Sahhariidid on orgaaniliste ühendite kõige levinum klass. Üle 70% eluslooduses esinevast süsinikust on sahhariidide koostises Sahhariidide liigutus: 1. monosahhariidid (viis või kuus süsinikku) 2. oligosahhariidid (koosnevad 2-4 monosahhariidi molekulist, mis on omavahel seotud) 3. polüsahhariidid ( (C6H10O5)n tselluloos, tärklis, glükogeen) MONOSAHHARIIDID Monosahhariidide liigitus ja struktuur: 1. süsiniku aatomite järgi: · pentoosid (viie süsinikuga) C5H10O5 · heksoosid (kuue süsinikuga) C6H12O6 2. karbonüülrühma asukoha järgi: ketoos aldoos Fischeri projektsioon. Sahhariidide struktuuride tasapinnaliseks esitamiseks kasutatakse Fischeri projektsiooni. Selleks keeratakse süsinikuahel vastu paberi tasapinda nii, et kõik kõrvalrühmad
5) Bioregulatoorne funktsioon 6) Retseptorite funktsionaalsus 7) Toiteline ülesanne 8) Biosünteetiline roll Süsivesikud jagunemine Süsivesikuid on kolme liiki: lihtsüsivesikud, liitsüsivesikud ja kiudained. Kõik nad koosnevad suhkrutest. Üht süsivesikut eristab teisest neis sisalduvate suhkrute arv ja viis, kuidas need on ühendatud. 1) Monosahhariidid (monoosid) ehk lihtsuhkrud ühe suhkruga 2) Oligosahhariidid 2-10 suhkrut 3) Polüsahhariidid (polüüsid) ehk liitsuhkrud rohkem kui kaks liitunud suhkrut Monosahhariidid · 3-8 süsiniku aatomit · Lihtsuhkrud 1) Polühüdroksü-aldehüüdid e. aldoosid 2) Polühüdroksü-ketoonid e. ketoosid Glükoos ehk viinamarjasuhkur Levinuim monosahhariid Looduslikult esineb D-glükoos Fruktoos ehk puuviljasuhkur Leidub mees, puuviljades ja mahlades Ainult D-fruktoos omab tähtsust toiduainetes Galaktoos Piimasuhkru komponent
Valga 2008 Sisukord Sisukord 2 Sissejuhatus 3 Tärklis taime turvaline tagavara 4 Tärklise saadused 5 Ehitus 6 Füüsikalised omadused 7 Keemilised omadused 8 Tärklise monomeer 9 Leidumine looduses 10 Kasutamine 11 Tärklis inimese organismis 12 Kokkuvõte 13 Kasutatud kirjandus 14 Lisad 15 3
Tema keemiline valem on (C6H10O5)n, seega on tärklise põhili-seks koostisosaks glükoosi jääk C6H10O5. Tärklise molekulis on glükoosi jäägid seotud glükosiidsete sidemetega. Ta koosneb 2 glükoosi polümeerist (põhivormist): amüloosist ja amülopektiinist. Enamasti on nende suhe 20:80 või 30:70. • Amüloosi molekulmass on tunduvalt väiksem, võrreldes amü-lopektiiniga. Amüloosi ahelad ei hargne, kuid nad pole ka tavamõttes sirged, sest nad keerduvad spiraalselt. Amülopektiini ahelad on tugevalt hargnenud, moodustades ruu-mika ja harulise struktuuri. • Tärklis sisaldab eluliselt vajalikke sahhariide, seetõttu on ta ini-mestele ja loomadele oluline energiat andev toitaine. Nii taimedes kui loomades laguneb tärklis ensüümide toimel. Loomadel esinevas loomses tärklises (glükogeenis) on rohkem hargnenud versiooni – amülopektiini.
Sahhariidid ehk süsivesikud on orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. Need jagatakse mono-, oligo- ja polüsahhariidideks. (Tabel 3) Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatomite arv on enamasti kolmest kuueni. Viiesüsnikulistest monosahhariididest on olulisimad riboos ja deoksüriboos (nukleiinhapete koostises). Kuuesüsinikulistest suhkrutest on looduses olulise tähtsusega glükoos (viinamarjasuhkur) ja fruktoos (puuviljasuhkur) mõlemad on organismide põhilisteks energiaallikateks. Oligosahhariidid on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mis organismides on valdavalt moodustunud kahe-kolme monosahhariidi omavahelisel ühinemisel (näiteks, glükoosi ja fruktoosi ühinemisel saame sahharoosi). Looduses ongi enim levinud kahest monosahhariidist moodustunud disahhariidid kolmest või enamast monomeerist koosnevaid oligosahhariide kohtab tunduvalt vähem
Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid. Tegu on väikese molekulmassiga heemi sisaldav valk. e) uurea e karbamiid e kusiaine on orgaaniline ühend süsinikust, lämmastikust, hapnikust ja vesinikust, keemilise valemiga CON2H4 või (NH2)2CO. Normaaltingimustel valge, lõhnatu, tahke, vees hästi lahustuv aine. f) GTP on nukleotiid. (e nukleiinhappe monomeer). Tegu on makroenergilise ühendiga. Biopolümeerid on elusorganismides tekkivad polümeerid, nagu polüsahhariidid (tselluloos, tärklis). Makromolekul kovalentsete sidemete abil lihtsatest molekulidest konstrueeritud biomolekul. Kui subühikuks on sama tüüpi monomeerid (aminohapped, nukleotiidid, lihtsuhkrud) on tegu biopolümeeridega. 2.Kirjeldage, millistel tingimustel saab vesinikside formeeruda. Otsustage, milliste alltoodud ühenditega võivad vee molekulid seostuda vesiniksidemetega ja näidake, kuidas see toimub a
.......................................................................... 10 2 SAHHARIIDID Glükoos Sahhariidid ehk süsivesikud on orgaaniliste ühendite kõige levinum klass. Üle 70 % eluslooduses esinevast süsinikust on sahhariidide koostises. Sahhariidide ehk süsivesikute hulka kuuluvad sellised igapäevaselt tuntud ja elutähtsad ained nagu suhkur, tärklis, tselluloos jt. Monosahhariide on väga palju. Kõige tähtsamad on glükoos ja fruktoos. Glükoos esineb põhiliselt mitmesuguste ühendite koostises, kuid ka vabal kujul leidub neid kõigis organismides. Rohkesti on seda puuviljades, millest ka vanemad rahvapärased nimetused viinamarjasuhkur. Monosahhariidide keemilised omadused võime lihtsalt ja üsna suure kindlusega tuletada alkoholide ja karbonüülühendite kohta, lisades vaid molekulisisese tsükli moodustumise. Nimelt
4. HARJUTUSTUND SÜSIVESIKUD Mono-, oligo- ja polüsahhariidid 1. Andke definitsioon järgmistele mõistetele: a) süsivesinik (keemia alusel) - Biomolekul, mis koosneb vaid vesinikust, süsinikust ja hapnikust. Süsivesikuteks loetakse polühüdroksüaldehüüde ja -ketoone või aineid, mis annavad hüdrolüüsi käigus vastavaid ühendeid. Nimetus tuleb empiirilisest valemist (CH2O)n b) Oligosahhariid - liitsuhkrud, mis koosnevad 2-10 glükosiidsidemega seotud monosahhariidi jäägist. Jaotatakse redutseeruvateks - vaba hemiatsetaalrühm on olemas; ja
Leidub osades vitamiinides ning alkaloidides. Fosfor esineb nukleiinhapete koostises. Esineb makroergiliste ühendite (ATP, GTP, CTP, UTP) koostises. Väävel leidub kahes aminohappes metioniinis ja tsüsteiinis, ka osades vitamiinides. Süsivesikud ehk sahhariidid Süsivesikud on orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. Süsivesikud jagatakse mono-, oligo- ja polüsahhariidideks. Sahhariidide peamised ülesanded: 1. Energeetiline glükoos 2. Struktuurne, ehituslik kitiin, tselluloos 3. Varuaine glükogeen, tärklis 4. Kaitsefunktsioon taimedes rakutsütoplasma suhkrustumine kaitse ärakülmumise vastu 5. Toitefunktsioon piimasuhkur imetajate piimas 6. Ligimeelitav õistaimedel nektar putukate ligimeelitamiseks 7. Bioregulatoorne süsivesikud koos valkudega kuuluvad hormoonide koostisesse Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud süsinike arv on väike, C arv 3-6
Moodustavad 99% kõikidest aatomitest inimkehas. Elemendid on molekulide tekitamiseks sobivad, sest moodustavad kovalentseid sidemeid elektronpaaride jagamisega. Biomolekulid: Valgud (ehk proteiinid, hargnemata biopolümeerid, koosnevad 20 aminohappest, moodustavad ensüümid (lipaas),retseptorid(insuliini retseptor); Nukleiinhapped (hargnemata biopolümeerid, monomeerideks nukleotiidid (dna, rna)); Süsivesikud (ehk karbohüdraadid, monomeerideks monosahhariidid, nendest tekivad polüsahhariidid mis on seotud glükosiidsidemetega; olulised energiaallikad, osalevad ka rakk-rakk äratundmisprotsessides); Lipiidid (ei moodusta polümeere!; võimelised moodustama suuri struktuure, kuid monomeerid on ühendatud nõrkade jõududega; oluline roll energiaallikana, signaalmolekulidena). Biopolümeer valgud, nukleiinhapped, süsivesikud. 2. Sidemed biomolekulides kovalentse sideme parameetrid, sidemeenergia. Nõrgad sidemed ja interaktsioonid iseloomustus, roll biomolekulides.
Nad on hästi kättesaadavad, kõrge energeetilise väärtusega ja neid on kerge säilitada. Süsivesikute arvele langeb meie organismi elutegevuseks vajaminevatest kaloritest 55-60%. Inimeste jaoks on 320- 350 (400-450) g süsivesikuid ööpäevas piisav kogus. Arvestades, et 1 gramm süsivesikuid annab umbes 4,1 kcal energiat, oleks nende summaarne energeetiline tulem 1300-1450 kcal. FUNKTSIOONID ORGANISMIS 1. Energeetiline funktsioon ◦ Organismi põhiline energiaallikas - ~ 60 % kogu ööpäevasest energiast saadakse süsivesikute arvelt (glükoos ja fruktoos on kõikide heterotroofsete organismide energiaallikaks). ◦ 1 grammi süsivesikute lagunemisel eraldub 4,1 kcal (17,1 kJ) energiat. 2. Plastiline ehk ehituslik funktsioon ◦ Kõikides kudedes ja organites on süsivesikuid. Nad on rakukestades, rakkude põhiline ehitusmaterjal (taimedes tselluloos ja pektiinained; lülijalgseis ja seentes kitiin; kõigi organismide nukleiinhappeis riboos ja
suuri (pikki) makromolekule, nagu polüpropüleen või polütetrafluoroetüleen (teflon). Polümeer- on aine (materjal), mis koosneb paljudest erineva pikkusega polümeersetest molekulidest, mille vahel toimivad füüsikalised koosmõjud. Polümeermaterjal- Polümeeridest saab valmistada järgmisi polümeermaterjale: plastmassid (polümeerid, mida saab valada), kiud, elastomeerid (kummid), liimid (adhesiivid), pinnakattematerjalid,komposiitmaterjalid. 37. Ennustage, mis tüüpi polümeeri antud monomeer võib moodustada. Määrake kindlaks polümeeri moodustav elementaarlüli. Polümeeri sünteesi lähteained, mis muutuvad reaktsioonil korduvateks ühikuteks, kannavad nimetust monomeerid. Kas liitumispolümeeri- Liitumispolümerisatsiooni produkt on korduvatest ühikutest koosnev polümeer, nt polüetüleen -(CH2-CH2)n-. Välja on töötatud rida polümeere, mis põhinevad CHX=CH2 tüüpi monomeeridel.
Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid 20 Karbonüülühendid 22 Karboksüülhapped 24 Estrid ja amiidid 28 Polümeerid 32 Sahhariidid 33 Valgud 36 Valik harjutusülesandeid orgaanilises keemias 39 4 SISSEJUHATUS ORGAANILISSE KEEMIASSE Orgaaniline keemia · XIX saj. orgaaniline keemia elus organismidest pärinevate ainete keemia.
Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid 20 Karbonüülühendid 22 Karboksüülhapped 24 Estrid ja amiidid 28 Polümeerid 32 Sahhariidid 33 Valgud 36 Valik harjutusülesandeid orgaanilises keemias 39 4 SISSEJUHATUS ORGAANILISSE KEEMIASSE Orgaaniline keemia · XIX saj. orgaaniline keemia elus organismidest pärinevate ainete keemia.
Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid 20 Karbonüülühendid 22 Karboksüülhapped 24 Estrid ja amiidid 28 Polümeerid 32 Sahhariidid 33 Valgud 36 Valik harjutusülesandeid orgaanilises keemias 39 4 SISSEJUHATUS ORGAANILISSE KEEMIASSE Orgaaniline keemia · XIX saj. orgaaniline keemia elus organismidest pärinevate ainete keemia.
Toidupiiritust ( kasutatakse ka meditsiinis tinktuuride valmistamiseks ja parfümeerias) valmistatakse toiduainetest. Lühidalt võib toidupiirituse tootmise kokku võtta järgmise skeemi abil Tärklis Maltaas Vees lahustuvad suhkrud Pärm Meski (kartul, teravili) (linnased) Maltoos C12H22O11 Käärimine ~14% piiritust destilleerimine (C6H10O5)n ja glükoos C6H12O6 Glükoosi käärimist kirjeldab järgmine võrrand 0 +IV -II C6 H12 O6 à 2 C O2 + 2 CH3-CH2OH seega käärimisel süsinik osaliselt oksüdeerub (süsinikdioksiidiks) ja osaliselt redutseerub (piirituseks). Käärimissaadusi on tegelikult palju - üks olulisemaid on veel piimhape CH 3-CH(OH)-COOH Tehnilist piiritust toodetakse ka tselluloosi hüdrolüüsil saadud glükoosist (hüdrolüüspiiritus) ja Eteeni hüdraatimisel
Toidupiiritust ( kasutatakse ka meditsiinis tinktuuride valmistamiseks ja parfümeerias) valmistatakse toiduainetest. Lühidalt võib toidupiirituse tootmise kokku võtta järgmise skeemi abil Tärklis Maltaas Vees lahustuvad suhkrud Pärm Meski (kartul, teravili) (linnased) Maltoos C12H22O11 Käärimine ~14% piiritust destilleerimine (C6H10O5)n ja glükoos C6H12O6 Glükoosi käärimist kirjeldab järgmine võrrand 0 +IV -II C6 H12 O6 2 C O2 + 2 CH3-CH2OH seega käärimisel süsinik osaliselt oksüdeerub (süsinikdioksiidiks) ja osaliselt redutseerub (piirituseks). Käärimissaadusi on tegelikult palju - üks olulisemaid on veel piimhape CH3-CH(OH)-COOH Tehnilist piiritust toodetakse ka tselluloosi hüdrolüüsil saadud glükoosist (hüdrolüüspiiritus) ja Eteeni hüdraatimisel
Esinevad inimkehas nii avatud ahelana kui tsüklilises vormis (alates pentoosidest). Kuna sahhariididel saab olla väga palju isomeere => mitmekesisus võimaldab täita rohkem ülesandeid. Valdav enamus monoose D- isomeerid (ka derivaadid). Süsivesikutel alfa ja beeta anomeerid (nt alfa-D-fruktoos jne). Trioosid glütseeraldehüüd, dihüdroksüatsetoon Tetroosid erütroos Pentoosid riboos, desoksüriboos Heksoosid glükoos, fruktoos, galaktoos Heptoosid sedoheptuloos Disahhariidid: monosahhariidide anhüdriidid valemiga C12H22O11. Moodustavad kahest monosahhariidi jäägist kas kahe poolastetaalse hüdroksüülrühma või ühe heksoosi poolatsetaalse hüdroksüülrühma ja teise alkoholrühma ühinemisel vee eraldumisega. Disahhariidid on: Laktoos piimasuhkur, galaktoos + glükoos. On piima põhisüsivesik, mida sünteesitakse laktatsiooniperioodil piimanäärmetes.
Bioelemendid vesinik, hapnik, lämmastik, süsinik, väävel, fosfor Bioloogilised makromolekulid valgud, RNA, DNA, polüsahhariidid, lipiidid omavad ,,suuna taju", kannavad informatsiooni, on ruumilise struktuuriga, bioloogilise struktuure hoiavad koos nõrgad jõud Molekulaarne hierarhia anorgaanilised eellased, metaboliidid, monomeersed ehituskivid, makromolekulid, supramolekulaarsed kompleksid, organellid Eluslooduse hierarhia molekul, makromolekul, organell, rakk, kude, organ, elundkond, hulkrakne organism, populatsioon, kooslus, ökosüsteem, biosfäär Keemiliste reaktisioonide põhitüübid rakkudes
sai N. Zinin nitrobenseenist aniliini, siis oli see aluseks värvainete tööstuse rajamisele ja 1856. aastal saigi inglise teadlane W. Perkin esimese aniliinvärvaine. I.Tekstiilikiud 1. Kiudude klassifikatsioon (Anti Viikna järgi). Definitsioon: Kiud on üldmõiste. Kiu all mõistetakse (tekstiilimaterjali), mida iseloomustab hea painduvus ning pikkuse ja läbimõõdu suur suhtarv. (A. Viikna). Orgaanilise päritoluga kiud koosnevad kõrgmolekulaarsetest ainetest ja on seega ehituselt polümeerid. Kiude, millest saab valmistada erinevaid materjale (riiet, niiti, tehnilisi tekstiile), klassifitseeritakse: 1 Loodusliku päritoluga kiud; tehiskiud, sünteetiliselt saadavad kiud ja teised kiud: A. Loodusliku päritoluga kiud (loomse päritoluga e. valkkiud, taimse päritoluga e. tsellulooskiud, mineraalse päritoluga kiud.) * loomse päritoluga e. valkkiud (loomade karvad lammaste, kaamelite,
Anomeersed süsiniku aatomid on karbonüülsed süsiniku aatomid, mis hemiatsetaalsete/hemiketaalsete tsükliliste struktuuride moodustumisel muutuvad asümmeetrilisteks süsinikeks. D-suhkrud: kui anomeerse C aatomi juures paiknev OH-rühm on Haworth'i projektsioonis suunatud tsükli tasapinna alla, siis -anomeer, kui üles, siis -anomeer. L-suhkrud: vastupidine asetus. Esindajaid: riboos, glükoos, fruktoos, galaktoos. 3. Monosahhariidide derivaadid. Suhkurhapped: karboksüülrühm C-1 keto- või aldehüüdrühma asemel. karboksüül C-1 asendis > aldoonhapped (N: glükoonhape, galaktoonhape). Ainult lineaarne karboksüül C-6 asendis > uroonhapped (N: glükuroonhape, galakturoonhape). Tsükliline või lineaarne. Redoksreaktsioonide käigus suhkur oksüdeeritakse suhkurhappeks.
Esinevad inimkehas nii avatud ahelana kui tsüklilises vormis (alates pentoosidest). Kuna sahhariididel saab olla väga palju isomeere => mitmekesisus võimaldab täita rohkem ülesandeid. Valdav enamus monoose D-isomeerid (ka nende derivaadid). Süsivesikutel alfa ja beeta anomeerid (nt alfa-D-fruktoos jne). Trioosid – glütseeraldehüüd, dihüdroksüatsetoon Tetroosid – erütroos Pentoosid – riboos, desoksüriboos Heksoosid – glükoos, fruktoos, galaktoos Heptoosid – sedoheptuloos Disahhariidid: monosahhariidide anhüdriidid valemiga C12H22O11. Moodustavad kahest monosahhariidi jäägist kas kahe poolastetaalse hüdroksüülrühma või ühe heksoosi poolatsetaalse hüdroksüülrühma ja teise alkoholrühma ühinemisel vee eraldumisega. Inimkeha disahhariidid on: Laktoos – piimasuhkur, galaktoos+glükoos. On piima põhisüsivesik, mida sünteesitakse laktatsiooniperioodil piimanäärmetes.
Kordamisküsimused Geenitehnoloogia I 1. Millised molekulid on polümeerid? Polümeerid ehk kõrgmolekulaarsed ühendid on ained, mille molekulid koosnevad kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest elementaarlülidest. Looduslikud polümeerid: polüsahhariidid (tselluloos, kitiin, tärklis), valgud, nukleiinhapped (DNA, RNA). Polümeerid on väga suured molekulid, moodustunud kui sajad monomeerid liituvad pikkadeks ahelateks. 2. Nukleotiidide lühiiseloomustus. Nukleotiidid on orgaanilised molekulid, mis moodustavad suuri biopolümeere- nukleiinhappeid, näiteks DNA ja RNA. Nukleotiidid on DNA ja RNA molekuli alaüksused, mis koosnevad lämmastikalusest (N-alus), suhkrust
kergemad ja hüdrofoobsed ehk vett hülgavad. Lipiide talletatakse rakkudes ja nad talletavad ja vabastavad energiat. Lipiidid kuuluvad rakumembraani koostisse. Lipiidid ei moodusta polümeere! Lipiidid on võimelised moodustama suuri struktuure, kuid seal on monomeerid ühendatud omavahel nõrkade jõududega. Süsivesikud ehk karbohüdraadid on lineaarsed või hargnevad biopolümeerid, mille monomeerideks on monosahhariidid. Nendest tekivad polüsahhariidid, mis on seotud glükosiidsidemetega. Olulised energiaallikad, kuid osalevad ka äratundmisprotsessides rakk-rakk interaktsioonides. 2. Sidemed biomolekulides kovalentse sideme parameetrid, sidemeenergia. Nõrgad sidemed ja interaktsioonid iseloomustus, roll biomolekulides. Biomolekulide vahel on kas kovalentsed sidemed või nõrgad vastasmõjud. Kuna kovalentse sideme tugevus on pöördvõrdeline seda moodustavate aatomite
1. Inimese organismi keemilisest koostisest 2. Valgud (liht -ja liitvalgud), aminohapped, peptiidid, valgumolekuli struktuur 3. Nukleiinhapped 4. Süsivesikud (keemiline olemus, klassifikatsioon, glükoos ja fruktoos, glükoossideme keemiline olemus 5. Lipiidid (keemiline olemus, klassifikatsioon: , ___________________________________________________________________________ Elusa ja eluta looduse võrdlus 1. Elusorganismidele on iseloomulik keerukas seesmine struktuur; 2. Elusorganismide iga koostisosa omab kindlat funktsiooni; 3. Elusorganismid on võimelised väliskeskkonnast energiat ammutama, seda muundama ning
1/3 rakuväline. Kõikide biosüsteemide eksisteerimine vajab vet. universaalne lahusti, mis aitab toitainete transportimist ja omastamist ning ainevahetust; aitab säilitada hapete-aluste tasakaalu. aitab moodustada uusi kehaomaseid aineid 2. Sahhariidide biokeemia. Sahhariidid - ehitus, klassifikatsioon. Koosnevad: süsinik, vesinik, hapnik 3 rühma: 1.Monosahhariidid- Koosnevad C, H, O Sisaldavad aldehüüd- või ketoonrühma. glükoos C6H12O6, riboos C5H10O5 2.Oligosahhariidid- liitsüsivesikud. koosnevad 2..10 monoosijäägist, seotuna glükosiidsidemega 3.Polüsahhariidi: 1)Homopolüsahhariidid- Koosnevad paljudest ühe- taolistest monoosijääki-dest. Piir on kokkuleppeli-ne, on kõrgmolekulaarsed ühendid, mille molekul- mass peab 1000-sse küündima. 4 2)Heteropolüsahhariidid- Korduvad süsivesikulised üksused, mid on seostatud
sidemete abil komplementaarsusprintsiibi alusel ja veemolekulide osavõtul · Nende komplekside baasil koos veega formeeruvad rakud. Monomeerid - väikesed molekulid, mis on polümeeridele ehitusüksusteks; võivad ka omaette funktsioneerida Polümeerid - pikad molekulid, mis koosnevad sarnastest või identsetest monomeeridest Sahhariididorganismi ehitusmaterjalid ja kütus Monosahhariidid Glükoos (gly) C6H12O6 C=O (karbonüülrühm); -OH (hüdroksüülrühm) Põhiliseks rakkude toitaineks Monomeerideks di- ja polüsahhariididele Paljudes puuviljades ja marjades, eriti viinamarjades Sahharoosist vähem magus Fruktoos Mesi, puuviljad Magusam kui sahharoos Täielikul oksüdeerumisel annavad energiat 17kJ/g Disahhariidid
fosfaat) on energiarikkad e. makroergilised ühendid. Makroergiliste molekulide reageerimisel teiste biomolekulidega vabaneb energia, mille arvelt toimuvad mitmed energeetiliselt ebasoodsad protsessid (biosüntees, liikumine, osmoos). MOLEKULAARNE HIERARHIA: Anorgaanilised eellased CO2, H2O, NH3, N2. Metaboliidid püruvaat,tsitraat, suktsinaat Monomeersed ehituskivid aminohapped, nukleotiidid, monosahhariidid, rasvhapped, glütserool Makromolekulid valgud, nukleiinhapped, polüsahhariidid, lipiidid. Supramolekulaarsed kompleksid ribosoomid, tsütoskelett Organellid tuum, mitokondrid, kloroplastid. ELUSLOODUSE HIERARHIA: Molekul väikseim iseseisev osake Makromolekul kovalentsete sidemete abil lihtsatest molekulidest konstrueeritud biomolekul. Organell reaktsioone ajas/ruumis eraldav rakusisene moodustis. Rakk eluslooduse väikseim struktuurne ühik Kude sarnase tekke/ehituse/talitlusega rakkude kogum.
(lämmastik N, fosfor P, väävel S) - moodustavad 98% raku keemiliste elementide kogumassist. Mikroelemendid- Fe(raud), Cu(vask), Zn(tsink), M(mangaan), Co(koobalt), I(jood) Anorgaanilised ained: Vesi 70-95% enamus organismides Keemilised ühendid rakkudes: Anorgaanilised ained: Vesi 80% Soolad 1,5% Orgaanilised ained: Valgud( 14% Lipiidid( 2% rasvad, steroidid, õlid, vahad) Sahhariidid( 1% riboos, desoksüriboos, glükoos, tärklis, tselluloos, glükogeen) Nukleiinhapped DNA 0,4%, RNA 0,7% Madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid 0,4 % (aminohapped, nukleotiidid, vitamiinid jt) Vee tähtsus organismidel (rakkudes): *Vesi on hea lahusti ja enamik aineid on organismis(rakus) lahustunud olekus. * Vee molekulid osalevad paljudes rakus toimuvates keemilistes reaktsioonides *Aitab säilitada organismisisest temperatuuri(suur soojusmahtuvus)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
