Interactive Whiteboards and Learning 13.11.2010 Essee Puutetahvel ja õppimine Alguses tahan öelda, et IKT-vahendite kasutamine on hea ja kasulik. Õpilastele on see huvitav ja mõnes mõttes lihtsustab õpetaja tööd tunnis. Teiselt poolt jäävad aga ikka alles need õpilased, keda õppimine (ka IKT-vahendite abil) ei huvita ja kes segavad siis teisi. Samuti on miinus aeganõudev ettevalmistustöö. Selle miinuse saab aga plussiks muuta, kui mõelda, et kord sisestatud materjal jääb alles ja edaspidi on seda vaja vaid veidi muuta või kohendada. Kunstitundides saab puutetahvlit kasutada näiteks teemadest ülevaadete ja kokkuvõtete tegemiseks, tööülesannete tegemiseks, illustratsioonide näitamiseks, filmikatkendite ja piltide vaatamiseks, veebilehtede tutvustamiseks jms. Hea on ka see, et on õpilastel huvi käia tahvli juures ise kirjutamas ja harjutamas. Puutetahvlile materjali valmistamine on aga...
Võimalike riskide märkamine ja nende äratundmine pole alati lihtne, kõiki võimalikke põhjuseid ei saagi ette näha, aga levinuimad eksimused on selles referaadis käsitletud. 11 Tene Must Põlemine, plahvatus, tulekaitsevahendid- ja süsteemid 11 KASUTATUD KIRJANDUS Klaos, M. Põlemine ja tulekahju, Tallinn 2013 http://opetaja.edu.ee/112/112/50.htm (2.11.13) Klaos, M. Tulekahjude tekkepõhjused, Tallinn 2013 http://opetaja.edu.ee/112/112/51.htm (2.11.13) Klaos, M. Tuleohutus nõuded, Tallinn 2013 http://opetaja.edu.ee/112/112/52.htm (2.11.13) Klaos, M. Tulekahju kustutamine ja esmased nõuded, Tallinn 2013 http://opetaja.edu.ee/112/112/61.htm (2.11.13) Klaos, M. Plahvatusohtlikud esemed, Tallinn 2013 http://opetaja.edu
THOMAS TALLIS Kerti Klaos, Reelika Tüür THOMAS TALLIS • 1505 – 1585 • Inglise helilooja • Pole säilinud ühtegi fotot • „Tallys“ ELULUGU • Pärit kuninglikust perest • Karjäär algas 1532 • 1543 sai kuninglikku õukonda • 1575 omandas koos William Byrdiga nooditrükkimise privileegi LOOMING • Tegi nii katoliku kui anglikaani kirikumuusikat • Loomingus on kõrvuti ladina ja anglikaani riitusele loodud muusika • https://www.youtube.com/watch?v=yNAFeCLDSgE KASUTATUD KIRJANDUS • http://en.wikipedia.org/wiki/Thomas_Tallis • http://www.britannica.com/EBchecked/topic/581620/Thomas-Tallis • http://www.medieval.org/emfaq/composers/tallis.html • http:// webcache.googleusercontent.com/search?q=cache%3Ahttp%3A%2F%2Fw ww.medieval.org%2Femfaq%2Fcomposers%2Ftallis.html • Õpik AITÄH VAATAMAST!
Küsimustik rahvustoidu eelistuste kohta põhikooliõpilasele. Lugupeetud Ülenurme Gümnaasiumi õpilane! Sinu poole pöördub gümnasist Sten Erik Klaos, kes kirjutab uurimustööd tööd teemal ’’Rahvustoit kui pärimuskultuuriosa’’. Sinu vastused on tähtsad ja aitavad kaasa hea töö valmimisele. Vasta julgelt nii, nagu teie kodus kombeks on. Sinu vastused on anonüümsed ja neid kasutatakse ainult selle töö raames. Sten Erik KlaosE-mail: [email protected] 1. Üldinfo Vanus: _15___ Klass:__9__ Sugu:__m___ Perekonnaliikmete arv: __5__ Kas elad vanavanematega koos?:__Ei__ 2
Anne Vabarna Hanna-Marii Kaljas Kaia-Liisa Hakk Kerti Klaos Anne lapsepõlv Anne sündis PõhjaSetumaal Peipsi järve rannal asuvas Võporsuva Click to edit Master text styles külas 21. detsembril 1877. aastal. Second level Anne lapsepõlv möödus nagu kõigil Third level setu talutüdrukutel tol ajal: eluks Fourth level
aastal Helsingis Soome vastu, ning esimese poolaja lõpul oli Eesti kaotusseisus 4:0. Teise poolaja lõpul juhtis Soome juba 6:0. Peale seda mängu hakkasid eestlased kõvasti trenni tegema. 14. detsembril 1921. loodi Eesti Jalgpalli Liit, mis liitus 1923. aastal FIFA- ga ja 1992. aastal UEFA-ga Eesti koondise mängijad. Esimesse Eesti Jalgpallikoondisse kuulusid järgmised mängijad: R. Paal, G. Sepp, O. Silber, A. Pihlak, A. Kuulmann, E. Klaos, H. Paal, K. Ree, A. Prunn, O. Üpraus, E. Joll, R. Põder ja V. Tell. Osade mängijate jaoks oli see ainus mäng Eesti koondises, sest peagi leiti uusi ja paremaid mängijaid, keda võeti koondisesse. Enne II Maailmasõda oli Eesti koondises mänginud täpselt 100 mängijat. Paljud neist said ainult mõne mängu mängida, kuid Evald Tipner tegi lausa 67 mängu. Teised mängijad nii palju mänge ei mänginud. Kõige lähemale
2. SUITS ,,Üks tulekahju arengut iseloomustav tegur on põlemissaaduste eraldumine. Põlemisega kaasneb alati põlemissaaduste soojuslagunemine. Enamiku ainete põlemisel jaotuvad põlemissaadused põlemistsooni ümbritsevas keskkonnas ja täidavad selle suitsuga." (Sarin, 2015, lk. 37) Tulekahju puhul inimese vaenlane nr 1 on suits. Põlemise käigus eraldub kuumuse toimel erinevatest ainetest mitmed gaase, hapniku hulk väheneb (Klaos, 17.09.2013). ,,Kõige sagedamini põlevad tulekahju ajal süsinikku, vesinikku ja hapnikku sisaldavad orgaanilised ained: puit, paber, riie, naftasaadused jne. Sellest tulenevalt kuuluvad suitsu koostisse tavaliselt lämmastik, hapnik, süsinikoksiid (vingugaas), süsinikdioksiid (süsihappegaas), veeaur ja vaba süsinik imeväikeste tahkete osakeste kujul. Ainete ja materjalide mittetäielikul põlemisel tekivad
Tartu Kunstigümnaasium Geograafia 10. klass Nancy Klaos JAAPAN Referaat Tartu 2010 Sisukord 1. Sisukord 2 2. Sissejuhatus 3 3. Üldandmed 3 4. Geograafiline asend 4 5. Loodus 4 5.1 Pinnamood 4 5.2 Kliima 4 5.3 Taimed ja loomad 4 6
Hiina Rahvavabariik pärast II MS Nõo Reaalgümnaasium aprill 2012 ' Koostaja: Ardo Klaos Juhendaja: Ege Lepa Eellugu Sündmused sajandi algul. Hiina oli võrreldes Jaapaniga nõrk ja mahajäänud maa. Võõramaine Quingi (mandzu) dünastia (1644 1912) oli äärmiselt ebapopulaarne. Xinhai revolutsiooniga (1911 1912) see kukutati. 1. jaanuaril 1912.a. kuulutati välja Hiina vabariik. Page 1 of 1 Monarhia kukutamine ei toonud siserahu . Maa eri osades
oskab kasutada tööks vajalikke info- ja kommunikatsioonivahendeid ning erialaseid andmebaase; järgib suhtlemise ning klienditeeninduse põhimõtteid; Päästekorraldaja eriala lõpetajale omistatakse päästekorraldaja (tase 4) kutsekvalifikatsioon. (SKA kodulehelt 04.05 2014) Päästekolledži nõukogu koosseis: Kuno Tammearu - Päästeameti peadirektor, kolledži nõukogu esimees Margo Klaos - Päästeameti Lõuna päästekeskuse juht Tarmo Terep - Päästeameti päästetööde osakonna juhataja Aivi Sirp - Päästeameti personali- ja asjaajamise osakonna juhataja Krista Haak - Sisekaitseakadeemia õppeprorektor Ain Karafin - Sisekaitseakadeemia päästekolledži direktor Janek Lass - Sisekaitseakadeemia päästekolledži direktori asetäitja Feliks Angelstok - Sisekaitseakadeemia inseneriainete ja matemaatika õppetooli professor
selle ühe aastaga juba nii palju mälestusi ja toredaid hetki! Kindlasti on selle nelja aastaga palju edasi arenenud ja areneb veel, kuid on miski.. miski, mis mõjutab kogu seda protsessi.. nendeks on koolis käivad õpihimulised ja aktiivsed noored! Kokkutulekut ootan sama palju.. nagu omal ajal gümnaasiumi lõppu. Ehk siis ootan huviga - Hanna-Riina Klaos * Mis tunne oli esimesel koolipäeval siia majja tulla? Esialgu oli kindlasti õudne ja hirmus, kõik uus paneb esialgu jala all värisema. Kindlasti oli ka väga palju ootusärevust, kuna ees ootas uue klassiga ja klassijuhatajaga kohtumine, uue keskkonnaga harjumine. Tunne oli sees aga uhke, suurte laste kool ju ikkagi. Hirmutunne õnneks oli siiski esimese nädala lõpuks juba unustatud, vanemad õpilased võtsid meid pigem
lan=EE&sid=891&tid=813&l2=463&l1=29 (11. veebruar 2011). Keskkonnaministeerium. Suure, keskmise ja väikese metsade tuleohuga maakondade jaotus. http://www.keskkonnainfo.ee/failid/200903_m_tuleohuga_maakondade_jaotus_kkm_m_210207.pd f (13. veebruar 2011). Keskkonnaministeerium, Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus. Aastaraamat mets´ 2008. OÜ Paar, Tartu.:. 123 lk. Kiil, A. D. 2001. Forest Fire Behavior and Managment. Käsikiri. Kiil, A. D., Alton, H. Metsatulekahjud. Eesti Metsaselts.:. 193 lk. Klaos, M. Metsatulekahjud. http://www.koolielu.edu.ee/112/112/60.htm (10. aprill 2010). Kütt, V. 2007. aasta metsatulekahjud maakondade lõikes. http://www.keskkonnainfo.ee/failid/200902_metsatulekahjud_2007.pdf (08.veebruar 2011). Kütt, V. Metsa tuleohutusnõuded. http://www.metsad.ee/mkro/200907_voldik_metsa_tuleohutusnouded.pdf (19.aprill 2010). Kütt, V. Metsatulekahjud aastail 1921-2009. http://www.keskkonnainfo.ee/publications/16337_PDF.pdf (23. veebruar 2011). Kütt, V
2058 2122 Kivi Urmet Tartu 04:57:09 M21 2436 2020 Kivikas Urmo Tartu 06:41:20 M21 1321 1384 Kivimäe Raul Tallinn 04:11:30 M21 75 54 Kivioja Raimo Lääne-Viru 02:58:44 M21 696 1265 Kivirüüt Margus Tartu 03:40:44 M21 1342 1329 Klaassen Märt Tartu 04:12:02 M21 1537 1573 Klamp Tarmo RichardHarju 04:22:28 M21 830 1555 Klaos Hugo Lääne-Viru 03:47:38 M21 1723 2222 Klavins Arturs Läti 04:32:37 M21 2419 2703 Klemm Sten Harju 06:21:00 M21 1372 2779 Klippberg Kristo Tallinn 04:13:17 M21 540 89 Klukin Aleksandrs Läti 03:33:28 M21 1910 1556 Kobin Veiko Pärnu 04:46:30 M21 1355 1267 Koidu Valmar Tartu 04:12:37 M21 652 719 Koitla Erik Harju 03:38:12 M21
Kaarlõp, Kristo Kaarmann, Kadri Kaarna, Helle Kaasik, Oliver Kadak, Jana Kadas- tik, Rando Kalaus, Laura Kalda, Kärdi Kalda, Liis Kalda, Kristjan Kaldur, Raul Kalvo, Mihkel Kama, Laur Kanger, Marge Kanne, Karin Kapp, Silva Kasela, Arvi Kass, Ind- rek Kaus, Ilmar Kerm, Renee Kermon, Andres Kert, Kerttu Kibbermann, Källi Kiik, Martin Kiilo, Hele Kiisel, Jaak Kikas, Ülle Kikas, Krõõt Kilvet, Kirke Kisand, Andres Kitter, Kaiko Kivi, Kristi Klaasmägi, Kadri Klaos, Aivar Kodumäe, Raivo Kolde, Anas- tassia Kolde, Junika Kolga, Riivo Kolka, Anti Konsap, Kaspar Korjus, Piret Korjus, Markko Krause, Karel Kravik, Toomas Krips, Ivo Krustok, Mari-Liis Kruup, Ivo Kruu- samägi, Kaie Kubjas, Andres Kukk, Külli Kukk, Meelis Kull, Ivo Kund, Külli Kund, Mirjam Kundla, Tiia Kurel, Hanno Kuus, Anni Kuusik, Elis Kõivumägi, Sulev Kõks, Elvis Kõll, Mirko Känd, Oskar Kärmas, Lauri Kärner, Emilia Käsper, Rainer Küngas,
annaabi.ee 
