Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Põhjavesi". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
karst, kurisu, stalagmiit, stalaktiit, laes, karstikoopad, pinnavorm, kivisool, karstikoobas, moodustis, geoloogiline, karel, lahustumine, põhjavesi, lõhed, kivimites, lubjakivi, pinnavee, äravool, tühik, tagajärel, rippuv, stalaktiididMaapind soojeneb kiiremini kui meri, sest meri on pidevas ringluses ja seetõttu jahtub meri aeglasealt, kuna ta hoiab soojust kui juba soojenenud on. Termiline ekvaator Rannikutüübid: · Järskrannik (kulutus protsessid, laineenergia jõud on suur) · Lausrannik (kuhje protsessid, laineenergia jõud on väike) Maasäär on ühe otsaga maismaa külge kinnitunud ning teise otsaga avaveekokku (enamasti merre) ulatuv kitsas ning madal peamiselt liivast ja kruusastkoosnev pinnavorm. Maasääred moodustuvad lainetuse poolt kuhjatud lahtistest rannasetteist. Maasääred kujunevad siis, kui lained ei liigu mitte otse ranna suunas, vaid selle suhtes nurga all. Selle tagajärjel hakkab toimuma setete pikiränne mööda rannikut, mille tulemusel maasääred moodustuvadki. JÕGI Jõe toiteallikad: · sademetevesi · lumesulamisvesi · pinnaveekogud põhjavesi
eesti esineb karsti nähtusid põhja ja kesk eesti lubjakivi ja dolomiitide esinemise alal. Maapinnal esinevad karstivormid- *karrid *avalõhed *neeluauk *karsti lehter *karstiorg maa all esinevad karstvormid- *karstiallikad *salajõed *karstikoopad tuhala nõiakaev- all on salajõed ,suur vee ajal on nii palju vett et vesi tungib välja seda ohustab kaevandus,tahektakse rajada karjääri ehk vesi pumbatakse välja karstikoopa laest ripuvad alla tilkekivid e stalaktiit põrandalt kasvavad kõrgele stalagmiidid need tekivad koopast tilkuvast veest, ladestub välja lubisool probleemid karstiga- *põhjustab madalate alade liigniiskust *raskendab ehitustegevust *maapinna sisselangemised Soo soo on püsiva liigniiskusega ala kus ladestub turvas soo tekib kui sademete hulk ületab auramise ja puudub vee äravool turvas- *niiskuse ja hapnikuvaeguse tõttu osaliselt lagunemata,jäänud taimejäänustest tekib sete
- Liustik kasvab kui sajab juurde rohkelt lund ning kliima püsib jahedana. Kahaneb siis kui kliima soojeneb või väheneb sademete hulk. *4.Miks tekib kõrbes oaas ? Sest kuskil liiva sees on veesoon. *5.Selgita kuidas tekib arteesiakaev ? - Kui vesi satub maapõues nõgusalt asuvate vetthoidavate kivimikihtide vahele ja sinna tuleb kõrvalt vett üha juurde , satub põhjavesi suuresurve alla.Survelist põhjavett nimetatakse arteesiaveeks. *6.Mis on karst ? Kivimite lahustumist vees ning selle tagajärjel tekkivat pinnamoodi nimetatakse karstiks. *7.Mis on karstivormid ? Nimeta neid. Karstivormid on põhja ja pinnavee lahustava toime tulemusena tekkinud pinnavormid .. , karrid, karstikoopad, karstiorud jne . *8.Millistes piirkondades esineb karst ? Vahemere maades , Kagu-Aasias ning Kariibi mere saartel , Lääne-Ukrainas Podillija kõrgustikul. *9.Mis on stalaktiidid ja stalagmiidid
Liustiku risti- ja pikilõhed M A A T E A D U S M A A T E A D U S Wikipedia Oos on pikk kitsas ja järsunõlvaline positiivne pinnavorm, mis on moodustunud liustikualustes tavaliselt pikilõhedes M voolavate jõgede surveliste sulamisvete poolt. Koosnevad jämedamast liivast ja kruusast. A A OOS T E A D U S
Kurd on tektooniliste Kirjelda maakoore kurrutusi, teket, tagajärgi. - jõudude tulemusena tekkinud kihiliste kivimite paine. Kurrud tekivad enamasti tektooniliste survepingete (horisontaalpingete) tulemusena, kuid võivad tekkida ka maakoore vertikaalsete liikumiste tulemusena Kirjelda maakoore rikkeid ja nende tekke mehhanisme. Rikked on näiteks lõhed ja murrangud. Tekivad siis, kui Mis on lihtkraater? Lihtkraater on negatiivne pinnavorm, mille sügavaim koht on kraatri keskel Näiteks Barringeri kraater Arizonas. Mis on komplekskraater? Komplekskraatril on aga kraatri keskel keskkõrgendik Mis on kaldeera? vulkaani või selle tipu kokkuvarisemisel tekkinud negatiivne pinnavorm. Mis on nekk? Vulkaani llõõri täinud keha, mis on püsima jäänud. Mis on tektooniline lõhe? Rööpselt kulgevate lõhede süsteem, mis esinevad kõvastunud kivides. Mis on tektooniline murrang
Vaba ruumi laamade vahel pole.. Nii lahknemise kui sukeldumisega kaasneb vulkaaniline aktiivsus. Enamik vulkaane seotud laamade liikumisega, mõningad palju sügavamate maa siseste protsessidega vulkaanid kuumadel täppidel Kuumad täpid on piirkonnad, kus kuum tahke kivimaine tõuseb vahevöö sügavusest. Kuum täpp alati ühel kohal, tema peal liigub aga laama tekkinud ahelikku võivad moodustuda saarestikud (hawaii) Maar vulkaanilise plahvatuse tagajärjel tekkinud negatiivne pinnavorm. Lameda, madala põhjaga laiad vulkaanilised kraatrid. Enamasti täitunud veega. Plahvatuse põjuseks kuuma magma tungimine põhjaveekihti, vesi aurustub ja põhjustab suure rõhu tõttu plahvatuse. Väljapaiskav materjal moodustab kraatrivalli, kraatrisse koguneb vesi, moodustub järv. Kaldeera on vulkaani või selle tipu kokkuvarimisel tekkinud negatiivne pinnavorm. Tefra - Tahkel kujul vulkaanist väljutatud materjal (tuhk). Lahaar vulkaanilised mudavoolud
Too näiteid? Purskekivim(basalt) on kindlasti vulkaanipurske product ja Süvakivim(graniit) on magmakivim 3. Kuidas toimub kivimite muundumine kivimiringes. https://et.wikipedia.org/wiki/Kivimite_ringe 4. Kuidas tekkivad settekivimid? Too näiteid. Settekivimid on tekkinud lahustest väljasadestumise teel või murenemissaaduste ja organismide jäänuste ladestumisel ja kivistumisel. Nt: keemilised setendid on veekogude põhjas sadestuvad mineraalsed soolad nagu näiteks haliit ehk kivisool ja lubi. Biokeemilised setendid on tekkinud elusorganismide skelettidest ja kodadest nt lubjakivi, dolomiit ja mergel. 5. Võrdle soo arengustaadiume (madalsoo, siirdesoo, raba). Madalsoo on soo arengu algetapiks ning moodustunud veekogu kinnikasvamisel või maapinna soostumisel. Turbakiht ei ole madalsoos veel kuigi paks ja taimed toituvad mineraalaineterikkast põhjaveest Siirdesoo on üleminekufaas madal- ja kõrgsoo vahel, kus turbakiht on juba paksem ja põhjaveetoite roll hakkab vähenema
mitteparalleelne. Tektoonilised lõhed esinevad kõvastunud kivimites rööpselt kulgevate lõhede süsteemina. Sageli võib samal alal esineda mitu üksteist erineva nurga all läbivat lõhede süsteemi. Murranguks nimetatakse rikkeid, mille puhul mööda lõhepinda kivimiplokid on üksteise suhtes nihkunud paraleelselt kas vertikaalselt või horisontaalselt. Lühivastused (1-2p): 1. Mis on lihtkraater? Too näide. Lihtkraater on negatiivne pinnavorm, mille sügavaim koht on kraatri keskel, n Kaali kraater Saaremaal, Barringeri kraater Arizonas, Ameerika Ühendriikides. 2. Mis on komplekskraater? Too näide. Komplekskraatril on kraatri keskel keskkõrgendik, mille teket seostatakse kivimite elastse tagasilöögiga vahetult peale meteoriidiplahvatust, n Kärdla mattunud meteoriidikraater Hiiumaal. 3. Mis on kaldeera? Kaldeera on vulkaani või selle tipu kokkuvarisemisel tekkinud negatiivne pinnavorm.
Kvaternaar liiv, kruus, aleuriit 25. Eesti maavarad aluspõhja kivimites? Põlevkivi, fosforiit, lubjakivi, dolomiit, liivakivi, savi 26. Eesti maavarad pinnakattes? Eesti pinnakatte moodustavad enamasti kobedad, veel kõvastumata setted: kruusad, liivad, savid. Lisaks veel turvas, järve- ja meremuda, moreen, rändkivid, -rahnud, veerised. Kruus, liiv ja möll on kujunenud aluspõhja kivimite mehhaanilise purustamise käigus. 27. Mis on karst? Karsti all mõistetakse nähtusi ja protsesse, mis tulenevad kivimite lahustumisest pinna- ja põhjavee toimel. Karst on karstumise tagajärjel tekkinud pinnavorm või nende kogum. Karstivormid on kas maaalused koopad või nende sissekukkumisel tekkinud negatiivsed pinnavormid.Karst on levinud nähtus ka Põhja-Eestis Ordoviitsiumi lubjakivide avamusalal. Karst on levinud kohtades, kus maapõues esineb kergesti lahustuvaid kivimeid, lubjakive,
akumulatsioon. Transport:veeremina, hõljumina, lahusena ● Mere geoloogiline tegevus-kulutus,transport, akumulatsioon, settimine ● Jää geoloogiline tegevus-kulutus: Eestis aluspõhja pealispinnalt ära kantud 30-80 meetri paksune kiht. Jää kulutuse tulemus Peipsi, Võrtsjärve nõod. 2. Eesti maavarad aluspõhja kivimites? Põlevkivi, fosforiit, mineraalvesi, paekivi, dolomiit 3. Mis on karst? Geoloogiline protsess, mis tekib ja areneb suhteliselt kergesti vees lahustuvates kivimeis, ning väljendub iseloomulikes maapealsetes ja maa-alustes karstivormides (karstumise tagajärjel tekkinud pinnavorm või nende kogum). Karstivormid on kas maaalused koopad, kanalid või nende sissekukkumisel tekkinud negatiivsed pinnavormid. Karst on levinud nähtus ka Põhja-Eestis Ordoviitsiumi lubjakivide avamusalal. Karstivormide liitudes tekivad järsuveeruslised karstinõod
..transport...akumulatsioon. Transport: veeremine, hõljumine, lahusena. *Merede geoloogiline tegevus - Kulutus, transport, akumulatsioon, settimine. *Jää geoloogiline tegevus Kulutus Eestis aluspõhja pealispinnalt ära kantud 30...80 meetri paksune kiht. Jää kulutuse tulemus Peipsi, Võrtsjärve nõod. 2. Eesti maavarad aluspõhja kivimites? Põlevkivi, fosforiit, mineraalvesi, paekivi, dolomiit. 3. Mis on karst. Karst on karstumise tagajärjel tekkinud pinnavorm või nende kogum. Karstivormid on kas maa- alused koopad või nende sisse kukkumisel tekkinud negatiivsed pinnavormid. Karst on levinud nähtus ka Põhja- Eestis Ordoviitsiumi lubjakivide avamusalal. Põhja-ja pinnavee keemilisest, osalt mehaanilsest toimest tingitud nähtus lubjakivi, dolomiidi, kipsi ja kivisoola esinemisaladel. Karsti peamine eeldus on voolava vee, lahustuva kivimi ja lõhelisuse olemasolu. Nende koosmõjul kujunevad karrid, karstilohud ja lehtrid, avalõhed
Kasvab aastas 1mm. Turba mattumisel ja tihenemisel võib saada kivisüsi, põlevkivi, gaase, naftat Reljeef ehk pinnamood- vaadeldava maa-ala pinnavormide kogum Pinnavorm ehk reljeefivorm- looduslik või inimtekkeline maapinna/ merepõhja osa, mis erineb ümbritsevast alast( kõrguse, siseehituse ja tekkeloo poolest) Pinnavormide tekked? Kosmogeensed, endogeensed( vulkaanid, laavaväljad), tektogeensed( tektoonilised) Kaldeera- vulkaani või selle tipu kokkuvarisemisel tekkinud nega. Pinnavorm Nekk- vulkaanilisest kivimist keha Kurrutamine- kivimikihtide lainetaoline paindumine Rike- katkestus kivimkeha pidevuses( lõhed ja murrangud) Lõhe- rike, kus kaks kivimikeha on teineteisest eemaldunud. Liikumine mitteparalleelne Tektoonilised lõhed- esinevad kõvastunud kivimites rööpselt Murrang- rikked, kus kivimiplokid on üksteise suhtes liikunud Eksogeensed- maa välisenergia mõjul tekkinud Glatsiaalsed- mandrijää või liustike kulutav kuhjav tegevus
/ Maateaduste Alused I (6.sept) Isomorfism-nähtus kus mineraali kristallstruktuuris teatud aine on teise poolt asendatud (Na-Ca, Fe-Mg). Erineva ainete vahekorraga mineraale nimetatakse kokkuleppeliste piiride(protsentides) järgi erinevalt. Ametlikult kinnitatud ~3600 mineraali liiki(anorg.). Kivimid esinevad kivimkehadena(kiht, soon, laavavool..). Aktiivselt kasutuses mõnisada eri nimetust. Kindlat klassifikatsiooni otseselt pole. Settekivimid - kihilised, sisaldavad fossiile. Moondekivimid - plaatjad (kildad) (300-400'C moodustunud) või vöödilised (gneisid) (suurem temp), kus võib esineb koldelise sulamise jälgi (migmatiseerumine), osaliselt juba tard- e magmakivim Magmakivimid - massiivne, ühes tükis ja hästi nähtavate kristallidega (maapinnas rahulikult tardunud). Vulkaanilised kivimid võivad olla ka klaasjad või räbulised, ning halvasti nähtavate kristallidega. Geostruktuur kindla tekkeviisiga kivimkehade kooslus (kilpvulkaan, liustik, mäestik, kontinent
raskem soojast. Paduvihm, äike. Sajab frondi taga. SOE FRONT peale tungib soe õhumass. Kerge soe õhk liigub külmale õhule peale ja jahtub. Lausvihm, lumi, tuisk, jäide. Sademed frondi ees. 5. Kirjeldage karsti ja sellega seotud pinnavorme? Karstiks nimetatakse põhja- ja pinnavee poolt kivimite keemilise lahustamise ja mehhaanilise kulutamise ja mehhaanilise kulutamise tagajärjel tekkinud pinnavormide ja maasiseste vormide kompleksi ning selle tagajärjel kujunenud veereziimi. Karst on karstumise tagajärjel tekkinud pinnavorm või nende kogum. Karstivormid on kas maaalused koopad või nende sissekukkumisel tekkinud negatiivsed pinnavormid, karrid, karstilehtrid, tunnelid, maaalused järved ja jõed, allikad, stalaktiidid, stalagmiidid. Karst on levinud nähtus ka Põhja-Eestis Ordoviitsiumi lubjakivide avamusalal. Arenemiseks vajab lahustuvat kivimit, puusavalt vett, sügaval asuvat põhjaveetaset.
Paduvihm, äike. Sajab frondi taga. SOE FRONT peale tungib soe õhumass. Kerge soe õhk liigub külmale õhule peale ja jahtub. Lausvihm, lumi, tuisk, jäide. Sademed frondi ees. Kirjeldage karsti ja sellega seotud pinnavorme? Karstiks nimetatakse põhja- ja pinnavee poolt kivimite keemilise lahustamise ja mehhaanilise kulutamise ja mehhaanilise kulutamise tagajärjel tekkinud pinnavormide ja maasiseste vormide kompleksi ning selle tagajärjel kujunenud veereziimi. Karst on karstumise tagajärjel tekkinud pinnavorm või nende kogum. Karstivormid on kas maaalused koopad või nende sissekukkumisel tekkinud negatiivsed pinnavormid, karrid, karstilehtrid, tunnelid, maaalused järved ja jõed, allikad, stalaktiidid, stalagmiidid. Karst on levinud nähtus ka Põhja-Eestis Ordoviitsiumi lubjakivide avamusalal. Arenemiseks vajab lahustuvat kivimit, puusavalt vett, sügaval asuvat põhjaveetaset.
1. (15) Millised on maakoort kujundavad eksogeensed protsessid? 2. (12) Eesti maavarad aluspõhja kivimites? 3. (11) Mis on karst. 4. (10) Pinnaste liigitus insener(ehitus)geoloogias? 5. (9) Mis on põhjavesi? 6. (9) Mis on pinnase lõimis ja kuidas seda määratakse? 7. (9) Aktualismi printsiip 8. (8) Mis on piesoisohüps? 9. (8) Mis on hüdroisohüps? 10. (8) Maa siseehitus 11. (8) Jää geoloogiline tegevus 12. (8) Iseloomustage survelist põhjavee kihti 13. (8) Filtratsioonimoodul ja selle määramise meetodid? 14. (8) Elu areng mesosoikumis 15
SOE FRONT peale tungib soe õhumass. Kerge soe õhk liigub külmale õhule peale ja jahtub. Lausvihm, lumi, tuisk, jäide. Sademed frondi ees. 5. Kirjeldage karsti ja sellega seotud pinnavorme? Karstiks nimetatakse põhja- ja pinnavee poolt kivimite keemilise lahustamise ja mehhaanilise kulutamise ja mehhaanilise kulutamise tagajärjel tekkinud pinnavormide ja maasiseste vormide kompleksi ning selle tagajärjel kujunenud veereziimi. Karst on karstumise tagajärjel tekkinud pinnavorm või nende kogum. Karstinähtused: Karrid, orud, avalõhed, sahtid, koopad, tunnelid, maaalused järved ja jõed, allikad. 6. Nimbocumulus- Kihtrünkpilved äikesevimade ajal esinevad 7. Mis on advektiivne udu? Advektiivne udu tekib sooja niiske õhumassi liikumisel üle külma aluspinna, millega kaasnev õhutempi langemine kastepunktini või alla seda. see on siis kui soe õhk liigub üle külma maapinna, tavaline udu. Advektsiooniudu paksus võib ulatuda 500mni
MAA KUJU Maateaduse peamised osad on loodusgeograafia e. füüsiline geograafia ja geoloogia Loodusgeograafia tähtsamad harudistsipliinid on: geomorfoloogia – teadus Maa reljeefist ja pinnavormidest meteoroloogia – teadus Maa atmosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest klimatoloogia – teadus Maa kliimast kui pikajalisest ilmade režiimist hüdroloogia – teadus Maa hüdrosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest okeanograafia – maailmamere uurimisega tegelev teadusharu mullageograafia – muldade levikut ja selle põhjuseid uuriv teadusharu biogeograafia – teadus elusorganismide ja nende koosluste geograafilisest levikust paleogeograafia – teadus Maa biosfääri arengust geoloogilises minevikus maastikuökoloogia – teadus, mis uurib aineringete ja energiavoogude, samuti organismide ja nende koosluste dünaamikat loodusgeograafilistes kompleksides e. maastikes Kõigi maateaduste haru
Sünklinaal on negatiivne (e allapoole suunatud) kurd. nt: kurdmäestikud 3. Kirjelda maakoore rikkeid ja nende tekke mehhanisme. Rike on katkestus kivimkeha pidevuses. Rikked tekivad kivimite habraste deformatsioonide tulemusena. Lõhe on rike kivimeis, mille puhul on toimunud ainult kivimkeha katkemine. Murrang on rike kivimeis, mille puhul kivimiplokid on üksteise suhtes nihkunud. Lühivastused (1-2p): 1. Mis on lihtkraater? Too näide. Lihtkraater on negatiivne pinnavorm, mille sügavaim koht on kraatri keskel, n Kaali kraater Saaremaal, Barringeri kraater Arizonas, Ameerika Ühendriikides. 2. Mis on komplekskraater? Too näide. Komplekskraatril on kraatri keskel keskkõrgendik, mille teket seostatakse kivimite elastse tagasilöögiga vahetult peale meteoriidiplahvatust, n Kärdla mattunud meteoriidikraater Hiiumaal. 3. Mis on kaldeera? Kaldeera on vulkaani või selle tipu kokkuvarisemisel tekkinud negatiivne pinnavorm. 4. Mis on nekk?
Maailmas on vähe puhast põhjavett võrreldes Eestiga. Arengumaades tarbitakse umbes 30 korda vähem vett inimese kohta päevas, kui Eestis, mis tähendab, et neil on vesi täiesti otsakorral. 8 3. PÕHJAVEE KÄIK 3.1 Karstialad Nimi ,,karst" on tulnud Jugoslaavias asuva Karsti platoo järgi. Eestis on karst laialtlevinud Põhja-Eestis, Saaremaal. Paljudes kohtades koosneb pinnas vees lahustuvatest kivimitest. Aeglaselt liikuv põhjavesi lahustab neid ja kannab lahustunud aineid edasi. Selle tagajärjel tekivad kivimitesse väikesed uurded ja lõpuks suured koopad. Nende sisselangemisel moodustuvad maapinnal lohud ja lehtrid. Seda nähtust nimetatakse karstiks. Sellest tekkinud tühemeid ja pinnavorme nimetatakse aga karstikoobasteks. Suurtes koobastes võib osa
ladestunud sete muutub kõvastunud settekivimiks Lubjakivi keemiline koostis kaltsiumkarbonaat Tüüpilised settekivimid: o Lubjakivi o Liivakivi o Savikivi Purdkivimid e detriitsed kivimid: o Liivakivi o Savi o Konglomeraat Biogeensed settekivimid: o Lubjakivi o Turvas o Põlevkivi Kemogeensed e. keemilist päritolu settekivimid: o Haliit kivisool o Sülviin kaaliumkloriid o Kips väävliühend Detailsem settekivimite rühmitamine põhineb setendite omadustel: - Setteosakeste suurus - Keemiline koostis - Mineraalne koostis Kemogeensed settekivimid: - Evaporiidid - Karbonaadid (dolomiidid) - Ferroliidid ülaküllastunud raua sisaldusega - Manganoliidid mangaanist üleküllastunud - Lateriidid ja boksiidid seonduvad troopiliste piirkondadega Biogeensed settekivimid: - Lubjakivid
jaheda temperatuuriga kliimaga aladel. Seega on turvas levinud peamiselt kõrgetel laiustel. Eestis moodustub turvas peamiselt turbasamblaist, aga ka kõigi teiste rabataimede (tupp-villpea) jäänustest. Eesti rabades turbakiht on u 1mm/a. Turba mattumisel ja tihenemisel võib temast saada kivisüsi, põlevkivi, nafta, gaas. 53. Pinnavormid, pinnamood, reljeef Reljeef e pinnamood on vaadeldava maa-ala pinnavormide kogum Pinnavorm e reljeefivorm on mis tahes looduslik või inimtekkeline maapinna või merepõhja osa,mis erineb ümbritsevast alast kõrguse, siseehituse ja tekkeloo poolest Kosmogeensed pinnavormid - Metoriidi kraater(liht ja komplekskraater) Endogeensed pinnavormid - Maa siseenergria mõjul tekkinud vulkaanilised ja tektogeensed Eksogeensed pinnavormid Maa välisenergia mõjul tekkinud Glatsiaalsed pinnavormid mandrijää või liustike kulutav kuhjav tegevus
Põhjavee liikumisega on seotud mineraalainete ümberpaigutumine, s.t. ärakanne ühest kohast ja settimine teisal. Mehaanilisel ärakandel saab vesi kaasa viia vaid peeni saviosakesi või peent liiva, kuna kivimiosakeste vahelised poorid on väikesed. Kivimiosakeste mehaanilist ja lahustunud kujul väljakandmist kivimeist ja setteist liikuva põhjaveega nimetatakse sufosiooniks. Eriti suur toime on põhjaveel seal, kus aluspõhjas leidub vees lahustuvaid kivimeid nagu kivisool, lubjakivi, kips jt. Lahustumisprotsesside tagajärjel kujunevad siin kivimites omapärased pinnavormid ja maasisesed õõnsused, spetsiifiline põhja- ja pinnavee režiim, mullastik ja taimestik. 15. Jõeorgude tüübid. Org, säng ja soot, terrasside tüübid, ovraagid ja balkad. Sängorg on ainult voolusängist koosnev org. Sellised orud esinevad tasastel aladel, kus põhjaerosioon on väga nõrk. Nad on küljeerosiooni tõttu väga looklevad
mineraalidest koosnev kogum. on vulkaanipurske tagajärjel MAAK - mineraalne maavara, mille maapinnale jõudnud. kaevandamine on majanduslikult KIHTVULKAAN - suhteliselt suur ja otstarbekas. pikaealine valdavalt koonilise kujuga LITOSFÄÄR - Maa väline tahke vulkaaniline pinnavorm, mis on kivimkest. tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel VAHEVÖÖ - kiht Maa sisemuses, maapinnal. mis asub allpool maakoort ja ülalpool tuuma. KILPVULKAAN - lai ja suhteliselt lame vulkaan, mis koosneb SISETUUM - Maa tuuma keskosa,
37.Millest sõltub põhjavee kaitstus Eestis? Lõimisest, alad mis on kaetud paksu savikihiga on hästi kaitstud reostuse eest, aga alad kus valitseb liiv või lõheline lubjakivi on nõrgalt kaitstud, sest neist pääseb reostus kiiresti läbi. Põhjavee loodusliku kaitstuse määrab põhjaveekihti katva suhteliselt vettpidava pinnasekihi paksus, selle koostis, filtratsiooniomadused, pinnaseosakeste reoaine sidumisvõime ja keemiline aktiivsus. 38.Mis on karst? Nähtused ja protsessid, mis tulenevad kivimite lahustumisest pinna-ja põhjavee toimel. Kaasneb omanäolise veerežiimi kujunemine, teatud mullatüübid, taimeliikide ja -koosluste levik. Vajalikud tingimused: vees kergesti lahustuva kivimi olemasolu, vee olemasolu, karstuvate kivimite esinemine, lõhede olemasolu. Tekivad spetsiifilised pinnavormid nagu karrid, karstilehtrid, lohud, uurded, lõhed, kanalid, jäänukid, koopad jne. Lisaks lahustavate kivimite olemasolule mõjutavad
Ordoviitsiumi ladestu asub P-E, Pakerordi lade, Kukruse lade. Siluri ladestu asub Kesk-E ja Saaremaal, Jaagurahu lade. Devoni ladestu asub L- Eestis, Gauja lade. 8. Mis on viirsavi? (teke ja levimus Eestis) on liustikuesistes jääjärvedes settinud varvidest koosnev sete. Kvaternaarsetest savidest on E peamiselt mandrijääst väljasulanud ja jääpaisjärves settinud viirsavi. Lääne-E ja saartel. 9. Mis on glatsiokarst? (mõju Eesti reljeefile) Negatiivne pinnavorm, kus jää jäi moreeni sisse, sulas ära ja nende kohale kkujunesid lohud, mille põhjas on tänapäeval järved. Termokarst oli mandrijää taandumise järel tavaline nähtus ka Eesti alal, sest mandrijääst jäi maha palju irdjää panku, mis pinnakatte all aeglaselt sulasid. 10. Mis on Madal-Eesti? Kirjelda Madal-Eesti loodusgeograafilist eripära võrreldes Kõrg- Eestiga
ÜLDGEOGRAAFIA MAA SFÄÄRID Maa sfäärid on süsteemid (terviklikud objektide kogumid, mida iseloomustab * elementide omadused; * hulgad; * paigutus; * omavahelised seosed. Maa süsteemid on avatud süsteemid, toimub aine ja energia vahetus süsteemi ja teda ümbritseva keskkonna vahel. Vastand suletud Maa süsteemid on dünaamilised muutuvad ajas, eri kiirusega. Vastand- staatilised Maa sfäärid on kihilise ehitusega ja omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Koostis Ligikaudne Tihedus Muutused Sfäär paksus, ulatus Litosfäär (jäik Maakoor ja 50-200 km Aeglased,(igapäevaselt kivimiline kest) vahevöö ülaosa sügav, ulatub püsiv), kivimiringe, O, Si, Fe, Ca, kuni pinnal mulla teke
Kujunemise järgi Kulutusvormid nt. jääkündenõod, jääkriimud Kulutuskuhje nt. voored Kuhjevormid nt. otsamoreenid, moreentasandikud Kulutusvormid Jääkriimud väiksemad kulutusvormid, PõhjaEestis ja saartel. Jääkündevaod Tekivad jääkriimude suurenemisel Hõõrdelohud Tekkinud jää ja aluspõhja vahele jäänud kivide veeremisel Ihkkeeled On jää poolt siledaks kulutatud pindade positiivsed pisivormid Kaljuvoored Munaja kujuga loodekagusuunaline pinnavorm Kulutusnõod ja kulutusvagumused nõod on ovaalse põhikujuga, mida jää on liikudes sügavdanud. Vagumused on aga pigemad ja avatud otstega orulaadsed. Kulutuskuhjevormid Voored ovaalsed laugete nõlvadega künnised, kus jää on toiminid nii setete kuhjaja kui kulutajana. Kokku on Eestis rohkem kui 1000 voort ja voorjat künnist. 1. Moreenkattega voore, tuum koosneb aluspõhalistest kividest 2. Õhukese või olematu moreenkattega 3
avamere suunas. Settimine toimub rannikuvööndis kiiremini ja intensiivsemalt, settekihi paksus väheneb mere suunas.Erineb ka setete koostis, rannale lähemal on jämeterised setted, mere suunas muutuvad nad järk-järgult peenemaks. Need setted on maismaa purunemise produktid ja neid nim. terrigeenseteks seteteks. Mere geoloogiline tegevus jaguneb: 1.Murrutus e. abrasioon 2. Kuhjavtegevus e. akumulatsioon. 10.Voolu- ja põhjavete geoloogiline tegevus, karst. Voolav vesi teeb olulist tööd seal, kus sademete hulk ületab auramise, olles seal põhiliseks pinnavorme kujundavaks eksogeenseks jõuks. Voolava vee tegevuses eristatakse:1) pindmine uuristus e. pinnaerosioon 2) jooneline uuristus e. lineaarne erosioon, mis oleneb:pinnase mehaanilisest koostisest,nõlvakaldest,taimkattest,voolava vee hulgast 3) vooluvete kuhjav tegevus e. akumulatsioon. Jõgede erosioon oleneb kliimast, pinnamoest ja ala geoloogilisest ehitusest. Viimase
Pildil kohal A on soot ja kohal B on delta Kuidas on need tekkinud? Soot on jõest eraldunud ehk kui vesi oli looklev siis ajapikku ta kulutas maad ja leidis otsesema viisi. Vanad looked eraldusid jõest. Delta tekib siis, kui alamjooksul on veevool aeglane ja jõgi kannab peent setet suudmesse, need kuhjuvad järjest ning jõgi peab muutma suunda. See kordub mitu korda ning tulemuseks on lehtrikujuline moodustis jõe alamjooksul. Millistel Eesti suurematel jõgedel neid esineb ? Eestis on deltad Emajõel ja Kasari jõel ning soote 7. Selgita, miks tekib suurvesi erinevatel jõgedel erineval ajal. Too näiteid. Suurvesi tekib erineval ajal, sest see oleneb kõik mis piirkonnas või kliimavöötmes jõgi on. Suurvesi algab nt mäestikes? kus lumi sulab varem 8. Millistes maailma piirkondades on läbi aegade olnud kõige enam üleujutuste ohvreid ja miks?
kristallid Kuju tuleneb mineraali sisemisest struktuurist, samuti ka tekketingimustest. Seetõttu võib kristalli kuju olla muutlik, kuid enamasti on teada iga mineraali enim levinud vormid. Näited: kips plaatjad kristallid, kvarts kuuenurksed prismalise kristallid, püriit kuubilised kristallid. 46. Mineraalagregaadi mõiste teraline, peitkristalliline, metakolloidne, dendriit, druus, sekretsioon, konkretsioon, oiid, nõrgvormid e. nõrud, stalaktiit ja stalagmiit. Mineraalagregaatide tüübid - korrapäratult kokkukasvanud kristallide tüübid: Teraline ja peitkristalne mass. Dendriidiline e põõsasjas agregaat. Druus. Ühelt aluselt kasvavad tulpjad kristallid. Konkretsioonid. Mingile keskmele kristalliseerunud muguljad peitkristalsed (sageli radiaalkiirelised) mineraalsed massid. Pehmes keskkonnas mineraliseerunud. Võivad olla ka liitunud mitu tk. Nt kaltsiidiga täitunud kuivalõhedega liivsavi konkretsioon
Vulkaanide liigitus ehituse ja tegevuse järgi. 1)Kilpvulkaanid on võrreldes ülejäänud vulkaaniehitistega suhteliselt lamedad. Purskavad reeglina aluselist laavat, mis võrreldes ränirikkamate laavadega on tunduvalt vedelam. Seega saab laava kraatrist kaugemale voolata, moodustadeski lameda kilpvulkaani. Oma mahult reeglina märksa suuremad ülejäänud vulkaanidest. NT: Hawaii saare. 2) Kihtvulkaan on suhteliselt suur ja pikaealine valdavalt koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. Laia levikuga. NT: Island. Maavärin. Maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumiselt koos kivimite rebenemisega. Tsunami - Rannalähedases merepõhjas aset leidunud maavärina tekitatud hiidlaine. Nähtused, mis kaasnevad vulkaanidega: kaldeera, mudavool (Kolumbiuas Armero linnas), lõõmpilv, "suits" veeaur, maavärinad, hiid kraater, Kaldeera järv
ja koostis muutub avamere suunas. Settimine toimub rannikuvööndis kiiremini ja intensiivsemalt, settekihi paksus väheneb mere suunas.Erineb ka setete koostis, rannale lähemal on jämeterised setted, mere suunas muutuvad nad järk-järgult peenemaks. Need setted on maismaa purunemise produktid ja neid nim. terrigeenseteks seteteks. Mere geoloogiline tegevus jaguneb: 1. Murrutus e. abrasioon 2. Kuhjavtegevus e. akumulatsioon. 9. Voolu- ja põhjavete geoloogiline tegevus, karst. Voolav vesi teeb olulist tööd seal, kus sademete hulk ületab auramise, olles seal põhiliseks pinnavorme kujundavaks eksogeenseks jõuks. Voolava vee tegevuses eristatakse:1) pindmine uuristus e. pinnaerosioon 2) jooneline uuristus e. lineaarne erosioon, mis oleneb:pinnase mehaanilisest koostisest,nõlvakaldest,taimkattest,voolava vee hulgast 3) vooluvete kuhjav tegevus e. akumulatsioon. Jõgede erosioon oleneb kliimast, pinnamoest ja ala geoloogilisest ehitusest
annaabi.ee 
