Poeetikast ja Aristotelesest Poeetika Õpetus luulekunstist, selle olemusest ja mõjust, tema vormidest, vormi ja kujunduse seaduspärasustest ja väljendusvahenditest. Poeesia teooriana kuulub ta kirjandusteaduse alla, meelisklusena kunstiteoste olemusest esteetikasse, kuna poeesia väljendusvahendite uurimises osas on tal puutepunkte stilistika ja retoorikaga. Normatiivne poeetika toob ära reeglid, millest selle poeetika arvates peaksid kirjanikud juhinduma Deskriptiivne poeetika kirjeldab olemasolevat kirjandust ja tuletab sellest kirjanduse seaduspärasused Immanentne poeetika Aristotelese Osaliselt säilinud käsitlus "Luulekunstist" on ilmselt esimene teos, mis süstemaatiliselt käsitleb poeesia probleeme. Teos on tõenäoliselt kirjutatud Aristotelese viljakaimal perioodil alates aastast 336. e.m.a. Ilmselt on tegemist teosega, mis oli mõeldud kitsamale ringile lugemiseks (esoteeriline), võib-olla midagi loengukonspektilaadset. Teoses o...
Platoni kõrval. Tema õpetus mõjutas oluliselt Euroopa mõttelugu kuni varauusajani välja. Peale selle oli Aristoteles veel zooloog, füüsik, arstiteadlane, kirjandusteoreetik. Aristotelese tähtsamad teosed on: `'Esimene filosoofia'', `'Kategooriad'', `'Esimene analüütika'', `'Teine analüütika'', `'Toopika'', `'Füüsika'', `'Nicomachose eetika'', `'Poliitika'' ja `'Poeetika''. Meie ajani on jõudnud see osa `'Poeetikast'', milles Aristoteles avaldab oma vaateid peamiselt tragöödia kohta. Kasutatud allikad on vikipeedia (https://et.wikipedia.org/wiki/Aristoteles), miksike (http://www.miksike.ee/docs// lisa/6klass/5kreeka/aristoteles2.htm), ajaloo õppevara ( http://oppevara.hitsa.ee/vanaaeg/kultuur-ja-eluolu/f ilosoofia /), pildid on pärit Googlest.
põgenes Euboiale Chalkisesse ja suri seal varsti. Aristoteles ei olnud üksnes antiikaja silmapaistvaim filosoof, vaid ka zooloog, füüsik, arstiteadlane ja kirjandusteoreetik. Aristotelese tähtsamad teosed on “Esimene filosoofia”, “Kategooriad”, “Esimene analüütika”, “Teine analüütika”, “Toopika, “Füüsika”, “Nikomachose eetika”, “Poliitika” ja “Poeetika”. Meie ajani on jõudnud see osa “Poeetikast”, milles Aristoteles avaldab oma vaateid peamiselt tragöödia kohta. Aristoteles kui filosoof Aristotelest peetakse formaalse loogika loojaks, millest omakorda kõige tähtsamaks peetakse süllogismi kasutamist järelduste tegemisel. Et rõhutada loogika sõltumatust empiirilistest objektidest, kasutab ta mõistete ja sõnade asemel tähti, nagu tänapäevalgi tavaks. Aristotelese jaoks oli inimene poliitiline olend (homo politicus),
Noorde lugejasse suhtub Runnel väga tõsiselt. Ta suunab lapse tähelepanu esmalt lähimasse elumiljöösse, seejärel asub silmaringi ja mõtlemise avardamisele. Dialoog lapsega on vaba ja loomulik. Ulatuslik on Runneli esseistika ja kriitiline looming, ta on avaldanud isikupärased kogumikud “Ei hõbedat, kulda” (1984), “Mõõk ja peegel” (1988) ja “Isamaavajadus” (LR 1991). Runneli esseed on kirjanduskesksed. Arvustustes lähtub ta autori poeetikast, jõudes sedakaudu tekstis avalduva vaimse isikuni; on tõlgendanud väga erinevate kirjanike loomingut (J. Kross, J. Viiding, V. Luik, P. Haavaoks, V. Beekman, M. Traat, P. Kuusberg, M. Vallisoo jt). Runneli publitsistlike tööde koondkogu “Jooksu pealt suudeldud” (1998) on mõttetiheduse ja omapäraste vaatenurkade poolest eesti mõttekultuuri väljapaistev teos. “Eesti mõtteloo” sarjale on koostanud J. Luiga artiklikogud “Mäss ja meelehaigus” ning
Vt ka Jonathan Safran Foeri "Äärmiselt vali ja uskumatult lähedal" (2005) b) modernismi mõjud. Möödunud sajandi esimese poole eksperimendid elustuvad mitmetes uutes romaanides. Kõigepealt on täheldatud nn "ühe päeva romaanide" taastulemist. Üks päev on teost raamiv kujund, millega mõõdetakse kogu elu ja terve maailma tähendust. Vrd. Virginia Woolf "Mrs Dalloway" (1925) või James Joyce "Ulysses" (1922) ja Don DeLillo "Cosmopolis" (2003). Teine modernistlikust poeetikast pärit võte on paljude vaatepunktide kasutamine, kus lugu jutustatakse viie-kuue tegelase teadvusvoolude kaudu, mis kõik omavahel ristuvad; samal ajal jääb "tõde" ikka ähmaseks ja lõpp avatuks. Vt nt Ali Smith "Juhuslik" (2005). c) realismi uus laine, "reaalsuse" jõuline sissetung ilukirjandusse, pöördumine fakti või dokumentaalsuse poole. Üheks klassikaliseks märgiks selle puhul on (auto)biograafilise elemendi järsk tõus ilukirjanduses
raamatute veedade järgi. Aarjalaste hõime juhtisid sõjapealikud ehk radzad, nende kõrval korraldasid ühiskonnaelu preestrid. Veedad "Vedad" (sanskriti keele sõnast "teadmine") on iidsed tekstid, mis on pärit vanast Indiast. Nendega seotud raamatud sisaldavad teadmisi, matemaatikast, meditsiinist, astronoomiast, , arhitektuurist, Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks skulptuurist, muusikast, tantsust, Teine tase poeetikast, jne. Kolmas tase Neljas tase Viies tase Kastikord §
Pärast Aleksander Suure surma süüdistasid poliitilised vastased teda jumalasalgamises; ta põgenes Euboiale Chalkisesse ja suri seal varsti. Aristoteles ei olnud üksnes antiikaja silmapaistvaim filosoof, vaid ka zooloog, füüsik, arstiteadlane ja kirjandusteoreetik. Aristotelese tähtsamad teosed on "Esimene filosoofia", "Kategooriad", "Esimene analüütika", "Teine analüütika", "Toopika, "Füüsika", "Nikomachose eetika", "Poliitika" ja "Poeetika". Meie ajani on jõudnud see osa "Poeetikast", milles Aristoteles avaldab oma vaateid peamiselt tragöödia kohta. Aristoteles süstematiseeris peaaegu kõik oma aja teadmised ja pani aluse mitmele uuele teadusharule. Keskajal usuti, et Aristotelese kirjutistes on kirjas peaaegu kogu tõde, mida inimkonnal tarvis läheb. Mõtlemise vorme uurides rajas ta formaalse loogika(mõisteõpetus, süsteemse mõtlemise alustest ehk esimeses tähenduses teadus mõtlemise vormidest ja reeglitest (mõtlemistehnikad))
temast antud tingimustes tamm kasvab." "Loomulikud asjad tekivad iseenesest, kunstlikud asjad loob aga inimene." "Kärbse lendamise sihtpõhjus on see, et kärbes otsib väljapääsu toast." ARISTOTELESE TÄHTSAMAD TEOSED "Esimene filosoofia" "Kategooriad" "Esimene analüütika" "Teine analüütika" "Toopika, "Füüsika" "Nikomachose eetika" "Poliitika" "Poeetika" NB!Meie ajani on jõudnud see osa "Poeetikast", milles Aristoteles avaldab oma vaateid peamiselt tragöödia kohta
dramaatikale. (Ent kõneletakse ka ,lüürilisest draamast` ja lüürilisest meeleolust, võib- olla tähenduses tundeline, emotsionaalne?) Teisalt nimetatakse ka luule zanri alla mittekuuluvaid tekste ,luuletusteks`, seda eriti siis, kui tekstid ei ole kirjutatud proosavormis. Nõnda on Schiller määratlenud oma draamatriloogiat ,,Wallenstein" kui ,dramaatlist luuletust `. Antiikajal ei kujunenud välja täpset lüürilise zanri mõistet. Nii ei leia me ka Aristotelese (384-322 e. Kr.) ,,Poeetikast" nii selgepiirilist lüürika mõistet kui eepika ja dramaatika puhul. Süstemaatiline jaotus kolmeks zanriks ilmneb esmakordselt 16. sajandil Itaalia renessansspoeetikas. Alles 18. sajandil muutus luule ja kunsti mõiste, see vabanes järk- järgult antiikajast pärinevatest reeglitest. Sellel perioodil võtsid luuleteoreetikud erinevad luuletuste vormid lüürika zanri nime alla kokku. Sellega kaasnes lüürika tõstmine eepika ja dramaatikaga võrdväärsele staatusele.
inimesed käituvad enam-vähem sarnaselt sõltumata kultuurilisest kontekstist. Just sellest seisukohast on seda antropoloogilise lingvistika raames palju kritiseeritud, väites näiteks, et kõnetegevus on lahutamatult seotud sellega, kuidas vaadeldav kultuur käsitleb isikut. Just arusaamine isiku ja ühiskonna omavahelistest vahekordadest erineb aga kultuuriti väga palju, sellest lähtuvalt erinevad ka kõnestrateegiad. Kolmas allikas esituse mõistele on poeetikast ja laiemalt kunstiteooriast lähtuv primaarselt kunstilise või poeetilise suhtlusakti esitamine, milles olulised on õnnestumine, oskused ja loomingulisus. Juba Roman Jakobson rõhutas, et keele poeetiline funktsioon ei ole oluline mitte ainult verbaalse kunsti puhul (kuigi on just seal domineeriv), vaid kuulub toetava lisandina igasugusesse verbaalsesse tegevusse. Selline poeetiline sooritus on eriti omane
maailmaruumi; luulekujundid tekiv jutustamise käigus. John Milton(1608-74)- kuulsaim raamat- ,,Kaotatud paradiis" (kirj siis kui sattus põlu alla 1667; 12 laulust, ilma riimita, tegelased Aadam&Eva, saatan); 1671- ,,Tagasi võidetud paradiis". Ühendas poliitilise puritaanilku maailmavaate; ise esindas keskklassi, puritaanlust; võttis osa kuninga kukutamisest. Saksa polnud 17saj riik,mis oleks suundasid määranud. Martin Opitz(1597- 39)- ,,Raamat sks poeetikast"1624.( peaks klassitsistlik luule välja nägema, millised on luule moraalsed alused) luule peab olema selge,loogiline; kinnitas silbilis-rõhulise värsisüst. Paul Fleming(1609-40) 17saj suurim Sks poeet. Opitzi õpil; käis Tln, armus Elsasse; suhtles Eestis kaupmeestega, kõrg- ja keskkihiga. Draama- arenes kiiremini Ing ja Hisp-s. Draama kuldne sajand kestis 16.s keskpaigast 17.s keskpaigani. Hisp rahvusdraama rajaja oli Lope de Vega. Bteater- mitmekesine temaatika, palju liikumist,
mis kutsub lugejat otsima kujunditele uusi tähendusi ja seoseid, looma ,,oma teost". Postmodernism laiemas tähenduses hõlmab kogu tänapäevast elustiili, arvuti- ja mobiiliajastu inimeste argielu, kõiki inimtegevuse valdkondi. Eesti kirjandusse ilmusid postmodernistlikud tekstid 1960ndatel, domineerivaks sai postmodernism 1990.aastail. 20.sajandi keskpaigast äratas tähelepanu omanäoline ladinaameerika kirjandus, mille poeetikast hoovad ürgset loodus- ja maalähedust. Enne Jorge Luis Borgest Ladina-Ameerikat kirjandust õieti maailmakaardil polnudki, Borgesest aga sai hinnatuimaid ja tõlgitumaid maailmakirjanikke. Teda võib pidada üheks postmodernistliku kirjanudse ning maagilise realismi teerajajaks. Jorge Luis Borges (1899-1986) Argentina kirjanik Jorge Luis Borges sündis Buenos Aireses kodanlaseperekonnas. Tema enda sõnutsi kasvas ta üles aias ja inglise raamatute piiramatu valikuga raamatukogus. Borges
Mis on kirjandus? Mis iseloomustab kirjanduslikke tekste? Mida tähendab J. Lotmani lause “Kunst on sekundaarne modelleeriv süsteem”? Miks on kirjandusteose vorm oluline? Milliseid erinevaid võimalusi pakuvad kirjandusele erinevad meediumid? Mille poolest erineb suuline tekst kirjalikust tekstist? Miks on võimalikud erinevad kirjanduse mõisted? Miks on võimalikud kirjandusliku teksti erinevad tõlgendused? Miks on oluline eristada teksti ja autori läkitust? Poeetikast ja Aristotelesest tragöödia, selle mõiste, struktuur, seos mütoloogiaga, Poeetika keel Õpetus luulekunstist, selle olemusest ja mõjust, tema vormidest, eepos vormi ja kujunduse seaduspärasustest ja väljendusvahenditest.
*Inglismaal, mis elas üle suurima murrangu oma senises ajaloos-kodanliku revolutsiooni *luuletajad hakkasid ülistama kuningat *tähtsate riikide ja üldinimlike probleemide käsitlemine *kodanlusele toetuv kuningavõim rajas ühtse rahvusriigi 3.OLULISED AUTORID JA TEOSED BAROKK Hisp: *B.Gracian ,,Vaimuteravus ja loovuse kunst" *L.de Gongora ,,Üksindused" *F.de Quevedo ,,Unenäod" ,,Kelm don Pablose elukäik" Saksa: *M.Opitz ,,Raamat saksa poeetikast" *P.Fleming *Tirso de Molina draama- ,,Kahtluse pärast hukka mõistetud" komöödia-,,Sevilla pilkaja ja kivist külaline" ,,Vaga Marta" *P.Calderon de La Barca ,,Armastus,au ja võim" ,,Kindlameelne prints" ,,Zalamea kohtunik" ,,Õhu tütar" ,,Imevõlur" ,,Elu on unenägu" ,,Suur maailmateater" KLASSITSISM Prants: *Rene Descartes ,,Arutlus meetodist" *Nicolas Boileau ,,Luulekunst" *Jean de
kirjanduse poole". See idee pärineb neilt. Nad iseloomustavad selle sõnaga väike suure kirjanduse rüpes oleva igasuguse kirjanduse revolutsioonilisi tingimusi. Nendele migitele tingimustele, võimalikkusele see väikese kirjanduse kontseptsioon ka viitab. See ei pruugi ise veel kirjandus olla, need on võimalikud uued keele rajajooned, poeetika jne. Eesti kirjanduse sees on meil nt võru kirjandus, mis oma ideaalis ei peaks lähtuma mitte eesti kirjanduse poeetikast, vaid iseenda kultuuriliste arusaamade hulgast jne. See tähendab, et võru kirjandus ei imiteeriks eesti kirjanduse vorme, võtteid ja teemasid, vaid ammutaks need iseenda keelest ja traditsioonist. Kui lugeda nt Kauksi Üllet, siis ta kasutab esiteks oma keelt, kuid ka vormikeel on hoopis erinev. Tema eeskuju ei tule range vormiga eesti luulest, vaid pigem rahvalaulust ja sellisest traditsioonist. Väikse kirjanduse puhul võime rääkida ka eksperimentaalsest kirjandusest. Igasugune
(konnotatiivse, sekundaarse) märgi tähistajaks Mütoloogilised süvastruktuurid kultuuris Tartu-Moskva koolkond J. Lotman, B. Uspenski, V. Toporov jt. Kultuurisemiootika teesid (1973). "Kultuur" ja "mittekultuur" (loodus, tsivilisatsioon, kaos, alateadvus, lapselik, arhailine, patoloogiline) Kontinuaalsed (pidevad) ja diskreetsed (pidetud) tekstid J. Lotmani artiklid argikäitumise poeetikast: "praktiline" (loomulik, spontaanne) ja "rituaalne" käitumine 13. Vene formalistid (Tõnjanov, Sklovski), D. Bordwell "Poeetilise" (mittenarratiivse, mitteklassikalise) kino mõiste A. Gaudreault "Au littéraire du filmique: systeme du récit" (1988) Monstratsioon Narratsioon Kirjandusloo mudeldamine 19.-20.saj Naturalism: Hippolyte Adolph Taine (1828-1893) Triaad: pärilikkus, "moment" (ajaloolised tingimused), keskkond
välja astumist. Saksa kirjandus. Alles 17.sajandil algas saksamaal luule ja kirjanduse areng. Mõned luuletajad võtsid oma südameasjaks luule arendamise ja uuendamise. Vahepeal ei saanud luule areneda, sest oli reformatsioon ja ajad olid rasked. 17.saj I poolel oli 30- aastane sõda, mis oli saksamaal kurbade tulemustega. Martin Opitz oli üks neist arendajatest ja uuendajatest. Kirjutas "Raamat saksa poeetikast" (1624), mida on peetud pööranguliseks hetkeks saksa luuleloos. Pleaadi manifest (1549) oli üks, millele ta teose kirjutamise toetus. Opitz kirjutab erinevaid klassikalisi värsivorme, kirjeldab ja tutvustab neid, ning mida on võimalik nende vormide abil väljendada. Komöödia, tragöödia, ekloog, eleegia jne teemad. Opitz nõuab klassikalist selgust väljenduses, seda dendentsi mis hakkas valitsema klassitsismis. (Klassitsism jõustus alles kümmekond aastat hiljem
Priiskav, külluslik, toretsev. Pulmalauludele eelnes alati pühendus autorilt. Pöördumine, üliväärikas, ülilugupidav - ülivõrded on olulised. Ilma nendeta kõlaks matslikult. Enamasti kirjutasid kirikuõpetajad eestikeelset pulmaluulet. Heinrich Gösecken, Daniel Göbel jt õpetatud mehed, kes kirjutasid eestikeelset juhuluulet. Pulmalaulu kirjutamine ei olnud niisama. Eeldas ka teatud reeglite järgimist. Eeskujuks kujunes Saksa luuletaja Martin Opitz. Raamat Saksa poeetikast, ilmus 1624. Annab kindlad reeglid, kuidas luuletusi kirjutada, annab värsiõpetuse. Annab soovitused, kuidas kirjutada pulmalaulu. On öeldus, et pulmalaulu kirjutamisel võiks kasutada looduskirjeldusi. Peab kujutama armastust ja noorpaari igatsust teineteise järele. Tuleb kirjeldada pruutpaari jõukust ja voorusi. On tavaline et luuletus lõppes puändiga, mis pumarahvale nalja valmistas. Tollastes luuletustes anti pruudile hellitusnimetusi, mis tänapäeval mõjuvad naeruväärsetena
lahkusest, avatud olekust ja ühtekuuluvustundest. Sõprus peab viima inimese muretuse ja kerguseni, seetõttu ei kujuta sõprade tülitsemist. Olulisel kohal vein: kommunikatsiooni suunaja, mitte unustama panija (nagu eleegikutel) 121. Horatiuse Ars Poetica (,,Luulekunst") nimeta teose peamine eeskuju ja mõningaid teemasid. Kirjutatud hiljemalt 10 eKr Aines vaheallikate kaudu Aristotelese Poeetikast 476 heksameetrit Näiliselt ebasüstemaatiline, pearõhk komöödia ja tragöödia käsitlemisel Säilis ja oli Euroopas tervikuna tuntud kogu kesk ja uusaja, mõjutas Euroopa luuleteoreetilist mõtet 18. sajni, Ridamisi tuntud sententse (nt in medias res asjade keskele). 122. Milliselt Rooma luuletajalt pärinevad väljendid carpe diem, exegi monumentum ja non omnis moriar? Mida need tähendavad? Horatiuse väljendid carpe diem - naudi päeva
• A. metafoorikäsitlus põhineb arusaamal, et nimed kuuluvad asjade juurde ja ainult erandkorras
(luules) võib nimesid üle kanda. (tänapäeval ei pea paika)
• Metafooride käsitlus Poeetikas on esimene teadaolev empiiriline keeleteaduslik käsitlus: A. näitab,
kuidas me mõnikord saame aru sõnadest ka siis, kui need ei ole oma tavalises tähenduses. Kasutab
poeetika ühe näitena: laev seisab ankrus. Laev ei saa seista.
• Veel üks näide Poeetikast:
• Mõnel
,,Liblikas", ,,Mees, kes teadis ussisõnu") ,,Rehepapi" fenomen: kui nali on ära naerdud, siis tuleb selle tagant välja tõsine maailm ja probleemid. Eestlaste kohanemise teema, muutumisvajadus. Kirjutatud lähtuvalt eesti külakirjanduse traditsioonist. Pole vaeva nähtud ajaloolise reaalsuse tekitamisega. Miljööloome kujundiks kliima, ilm, hämarus (iga ptk alguses on midagi ilmaga seonduvalt. See on üks osa poeetikast. Üldiselt on sünge, päike paistab 2 korda alguses ja lõpus. See loob selle kunstiline raami). Realismi ja fantastilise süntees (ärapetetud katk, kes tuli sea kujul. Fantaasia olendid on võrdväärsed elusloenditega. Vaimud kõnnivad ringi hingedeajal. Mööda minnes moondutakse libahundiks, krati tegemine). Sünge külakaanoni ümberkirjutamine tumedaks koomikaks, mõisakujundi ümberpööramine. Töö kui eestluse
Rabelais romaan ,,Gargantua ja Pantragruel", mida ta käsitab kui renessannssikultuuri dokumenti. Ajalooline reaalsus rekonstrueeritakse ühe teksti kaudu (vrdl annalistide KK Prantsusmaal). Karnevalikultuuri mõiste seotud groteski, ümberpööramise, vabastava naeru, väljakukõnega. Oluline ka Bahtini eristus rahvakultuuri ja ametliku e kõrgkultuuri vahel, ehkki selle üle on hilisemad uurijad polemiseerinud. Juri Lotmani tööd vene aadlike argikäitumise poeetikast 18, 19. sajandil asetuvad samuti kultuuriajaloo traditsiooni. Tegu on siis Peeter I aegse Venemaaga ja vene aadli uute kommete õppimisega. Teatud kultuurilise käitumise reeglite õppimine oli siin eriti eksplitsiitne. Rääkida argikäitumise poeetikast tähendab väita, et teatud igapäevase tavategevuse vormid olid teadlikult orienteeritud ilukirjandustekstide normidele ja seadustele ning neid kogeti otseselt esteetilistena. (Lotman 1999 [1977]: 263)
Verbaal. pesta, hammustada Chomsky teooriat on kasutatud ka: kuidas kirjeldada religioosseid rituaale. Toimus suur murre ka kirjanduse teoorias, mille algatas Roman Jakobson (18961982) Alustas Moskvas, hiljem Praha, siis USA. Tema töödes jäi kindlaks vene formalistide teesi, et kirjanduse analüüs eesmärk võiks olla täpsete lingvistiliste meetodite abil välja selgitada, mis see on, mis teksti kunstiliseks muudab. Teha see mõõdetavaks. Avaldas epohhiloova artikli: Lingvistikast ja poeetikast, kus ta toob ära oma kommunikatsioon skeemi. Kui toimub kommunikatsioon akt: on sel 6 aspekti. · keegi, kes info/teate välja saadab. · keegi, kellele see on adresseeritud · kanal, mille kaudu teade liigub · teade ise · kood, Chomsky must kast (lauseid moodustav masin) , olemas mõlemast sõltumatult · kontekst ehk tegelikkust, see millest kood räägib, viitab
ei saa aega peatada ja seletada ning kirjeldada, nagu raamatus III. Strukturalistlik poeetika Roman Jakobson. Metafoor ja metonüümia kui kaks mudelit ; Baudelaire´i luuletuse "Kassid" analüüs koos Lévi-Straussiga. Lingvistilised märgid moodustuvad kahepoolse protsessi -- selektsiooni ja kombinatsiooni -- läbi. Juri Lotman. "Loengud strukturaalsest poeetikast" (1964), "Poeetilise teksti analüüs"-- luuleteksti analüüs erinevatel tasanditel lähtuvalt struktuuri mõistest. Tz. Todorov IV. R. Barthes´i semiootika (märgiteooria) rmt-s "Semioloogia alused"(1965). Kõik sotsiaalsed praktikad on märgisüsteemid, mis toimivad sarnaselt keelele. Näiteks riietusmoes võime eristada "kõne lause" (süntagma): pluus+ seelik+lakkkingad või pluus+püksid+tossud.
Ta hakkas kirjutama näidendeid Vene ajaloo ainetel. Seal oli ajalugu väga vähe. Rohkem oli tegu mütoloogiliste lugudega. Näidendid olid vene keeles, tegevus toimus kas Novgorodis, Kiievis või Moskvas. Need tragöödiad olid kirjutatud juba klassitsistliku teatri reeglite järgi. Ta modifitseeris vene kirjanduse arengut. Ta tõi sisse sellised seadused, mille järgi peaks kirjutama teoseid. Need reeglid olid võetud nii antiigipoeetikast (Aristoteles, Horatius), aga ka Pr autori Boileau poeetikast. See klassitsismimanifest kandis pealkirja ,,Kuidas saada kirjanikuks". Seal olid toodud kindlad reeglid, zanrisüsteem ja seal oli antud ka näpunäiteid, kuidas kirjutada erinevates zanrites. Seal oli välja toodud ka klassitsistliku teatri seadused. Igale zanrile on omane süzee ja kangelased ning stiil. Draama jaoks on oluline ka koha-aja-tegevusühtsus. Tegevus peab toimuma ühes kindlas paigas, see võib kesta üks ööpäev ja seal peab olema üks kindel süzee, mis peab
Ta vaidleb sotsialistidele vastu. Tema peamiseks oponendiks on Tsernõsevski. Nende poleemika jätkub teoses ,,Märkmeid põranda alt". D süüdistab neid selles, et nad ei väärtusta isiksust, lihtsustavad inimese isiksuse elu. D hakkab esimesena vene kirjanikest kirjeldama alateadvust. D ei ole rahul, et inimese elu püütakse parandada revolutsiooni tee. ,,Märkmeid" peetakse ,,Kuritööja karistuse" tähtsaimaks eeltekstiks. Dostojevski romaanide poeetikast Engelgardt avaldas ,,Dostojevski ideoloogiline romaan"; määratles väga täpselt D romaanide struktuurse elemendi. D püüab kujutleda ideed. Idee ongi dominant, põhiline 12 element. Tagaplaanile jäävad olustikukirjeldused, loodusekirjeldused (D romaanide tegevus toimub linnas). Bahtin tema konseptsioonist lähtusid väga paljud uurijad. Ta käsitles D romaane
annaabi.ee 
