Mesoliitikum Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg on paleoliitikumi ja neoliitikumi vaheline üleminekuaeg, muinasaja teine suur periood. Mesoliitikum algas koos Maa kliima tunduva soojenemisega pärast viimast jääaega 12 000 aastat tagasi, mis tähendas pleistotseeni lõppu. Mesoliitikumi algusajaks loetakse umbes 8000 eKr. Mesoliitikum lõppes põlluharimise algusega ühes või teises piirkonnas. Mõnes piirkonnas oli pleistotseeni lõpus põlluharimine juba alanud, nii et mesoliitikumist ei saagi rääkida. Mesoliitikum on seega ajavahemik pärast pleistotseeni lõppu ning enne tüüpilisi neoliitilisi kultuure. Iseseisev ajastu oli see eriti Euroopas, kus ta kestis paleoliitikumi lõpust ja põlluharimise algusest Ees-Aasias kuni põlluharimise alguseni Euroopas, mis oli seal ühtlasi neoliitikumi algus. Kesk-Euroopa lõunaosas lõppes mesoliitikum umbes 8000 eKr ja Kesk-Euroopa põhjaosas umbes 4500 eKr.
Mõõkhambuline tiiger Johan Hollak, Kert Laansalu Tiigri kohta Smilodon fatalis 42 milj. - 11 000 aastat tagasi Eotseeni ajastikust pleistotseeni ajastikuni Välja ulatuvad silmahambad Leitud Põhja - ja Lõuna - Ameerikas Ehituselt robustsemad, karu meenutavad Klassifikatsioon ja sugulased Kaslaste sugukond Smilodontiinlaste hõimkond Smilodoni perekond Megantereon Paramachairodus Huvitavat Kihvad jahipidamiseks Torkas kihvad tähtsatesse organitesse, arterisse Emased ja isased umbes sama suured Tõrvaaukudesse jäänud säilmed Väljasuremine koos suurte rohusööjatega
sarnanesid üldjoontes tänapäevastega. Paljud praegu laialt levinud taime- ja loomaliigid nagu näiteks maod, laululinnud, konnad, rotid, hiired ning taimedest rohttaimed hakkasid kiiresti levima just Neogeenis. Ka esimesed inimese eellased ilmusid Miotseeni lõpus. 3) Kvatenaar (1,81 miljonit aastat tagasi) Paleoklimaatiliselt jagatakse Kvaternaar kaheks - Pleistotseeniks ja Holotseeniks. Ajastule on iseloomulik mandrijäätumus (jääaeg), mis oli eriti ulatuslik põhjapoolkeral. Pleistotseeni organismid ei erinenud oluliselt nüüdisaegsest, aga selgroogsete faunas oli Pleistotseeni alguses veel rohkesti Neogeeni loomi (näiteks mõõkhambuline tiiger, hipparion), kes elasid koos Kvaternaarile eriomaste liikidega. Paljud karmi kliimaga kohastunud liigid (näiteks mammut, karvane ninasarvik) on tänapäevaks välja surnud. Keskaegkond ehk Mesosoikum Mesosoikum ehk Keskaegkond oli
Uusaegkond Uusaegkond ehk kainosoikum • Algas 65 miljonit aastat tagasi ja kestab siiamaani • Uusaegkond jaguneb kolmeks ajastuks – Paleogeen – Neogeen – Kvaternaar Need omakorda kolmeks ajastikeks Paleogeen • Eestis sel ajal tekkinud kivistisi pole • Jätkus imetajate kiire areng; • ilmusid kiskjalised, kabjalised, vaalalised, loivalised, esimesed londilised, närilised ja ahvilised; • Austraalias arenesid kukkurloomad; • Pleistotseeni teisel poolel ilmusid paljud nüüdistaimed. Ürgimetajad Luustik nagu roomajatel Puudub väliskõrv Piimanäärmed ja karv- sarnasus praeguste imetajatega Sipelgasiil Nokkloom Teo rekonstruktsioon Merisiilikud Hiidvöölane, kaalus 1 tonn Rekonstruktsioon kolme varbaga liigist Mesohippus Koerasarnased mesonühiidid ja suured lennuvõimetud linnud diatrüümad Neogeen • Algas 23,8 milj a tagasi, lõppes 1,8 milj aastat tagasi
Alpid, Himaalaja, Kaljumäed, Kaukasus jt Neogeeni kliima, taimestik ja loomastik sarnanesid üldjoontes tänapäevastega Hakkasid levima paljud taime- ja loomaliigid nagu näiteks maod, laululinnud, konnad, rotid, hiired ning taimedest rohttaimed Esimesed inimese eellased ilmusid Miotseeni lõpus Kvaternaar(1,806-) Nüüdisajal jätkuv geoloogiline ajastu Ajastule on iseloomulik mandrijäätumus (jääaeg), mis oli eriti ulatuslik põhjapoolkeral Pleistotseeni organismid ei erinenud oluliselt nüüdisaegsest, aga selgroogsete faunas oli Pleistotseeni alguses veel rohkesti Neogeeni loomi (näiteks mõõkhambuline tiiger, hipparion), kes elasid koos Kvaternaarile eriomaste liikidega. Paljud karmi kliimaga kohastunud liigid (näiteks mammut, karvane ninasarvik) on tänapäevaks välja surnud Kasutatud materjalid http://www.ut.ee/BGGM/index http://www.miksike.ee/docs/elehed/7klass/5geoloogia/7-5-11-1. htm Bioloogia gümnaasiumile 2. osa 4
Austraalias arenesid kukkurloomad. Selgrootute hulgas olid arvukaimad karbid, teod, korallid, käsnad, merisiilikud. NEOGEEN (23,8 - 1,81 miljonit aastat tagasi) Neogeenis jätkusid juba Paleogeenis alanud kontinentide kokkupõrked, mille tulemusena moodustusid sellised kõrged mäeahelikud nagu Alpid, Himaalaja, Kaljumäed, Kaukasus jt. Neogeeni kliima hakkas külmenema, muutudes sesoonsemaks. Ajastu lõpus hakkasid tekkima uued mandriliustikud, mis valitsesid kogu järgneva Pleistotseeni. Neogeeni kliima, taimestik ja loomastik sarnanesid üldjoontes tänapäevastega. Paljud praegu laialt levinud taime- ja loomaliigid nagu näiteks maod, laululinnud, konnad, rotid, hiired ning taimedest rohttaimed hakkasid kiiresti levima just Neogeenis. Ilmusid esimesed inimese eellased. KVATERNAAR (algas 1,81 miljonit aastat tagasi) Ajastule on iseloomulik jääaeg, mis oli eriti ulatuslik põhjapoolkeral. Kvaternaari kliima on
pinnavorme. Meie ala settelise aluspõhja kujundanud mered taganesid lõplikult Devoni ajastu lõpus (u. 350 miljonit aastat tagasi), jättes maha tasase liivase madaliku, mis laius Soomest Lätini ja Venemaalt Rootsini ning kaugemalegi veel. Erosiooniprotsessid, mille käigus kujunesid pärastine Soome lahe ja Kesk- Eesti idalääne suunaline nõgu, algasid Kainosoikumi alguses (u. 65 miljonit aastat tagasi) ja kestsid Pleistotseeni jääaja alguseni umbes 2 miljonit aastat tagasi. Sel ajal jätkus maismaa lääne suunas Gotlandini ning reljeef oli tunduvalt enam liigestatud kui praegu. Põhja-Eesti paekallas oli ligikaudu 150 m kõrgune, eraldades paelava perve Soome lahe süviku põhjas voolanud ürgjõest. Selleks ajaks olid Devoni-ajastul kujunenud settekihist vabanenud juba Devoni- eelsest ajast pärinevad Pandivere ja Ahtme paekõrgendikud ning Narva jõe madalik.
ühtse lubikojaga limused (fotod 2-4). Tigude keha koosneb peast, jalast ja sisusekotist, mis asetseb spiraalses, harvemini mütsi- või napakujulises kojas. Neogeen Neogeenis jätkusid juba Paleogeenis alanud kontinentide kokkupõrked, mille tulemusena moodustusid sellised kõrged mäeahelikud nagu Alpid, Himaalaja, Kaljumäed, Kaukasus jt. Neogeeni kliima hakkas külmenema, muutudes sesoonsemaks. Ajastu lõpus hakkasid tekkima uued mandriliustikud, mis valitsesid kogu järgneva Pleistotseeni. Neogeeni kliima, taimestik ja loomastik sarnanesid üldjoontes tänapäevastega. Paljud praegu laialt levinud taime- ja loomaliigid nagu näiteks maod, laululinnud, konnad, rotid, hiired ning taimedest rohttaimed hakkasid kiiresti levima just Neogeenis. Ka esimesed inimese eellased ilmusid Miotseeni lõpus. Australopithecus afarensis ehk australopiteek. Australopithecus africanus ehk osav inimene (Homo habilis). Kvaternaar
Minevikus toimuvad sündmused ulatuvad tulevikku. o Mandrite ränne. Bioloogid avastasid. Nt lennuvõimetud linnud L-Am Tinamou, Rhea; Aafrikas Jaanalind; Indoneesias Kiwi; Austraalias Emu ja Cassowary. · Kliima muutused suhteliselt lühiajalised. Tänapäeva liikide levik on ka minevikus toimunud kliima muutustega seotud. Nt pleistotseeni (jää aja ajastu) 1,8 mln aastat tagasi kliimamuutus. Madalate temp kohastumus kõrgmägede isoleeritud taskud (arktiline alpide tasku), seal kasvab sageli vaid üks liik. · Lokaalsed kk-d e habitaat (kasvuala) pakub unikaalseid tingimusi liigilevikuks. Nt on olemas sellised seeneliigid, mis kasvavad vaid kriidipaljandikud.
jäävaheaegu. Praegu me elame Kvaternaari ajastul, mis algas pärast Neogeeni ajatut umbes 2,5 miljonit aastat tagasi. Klimaatiliselt on Kvaternaar olnud väga rahutu ja ebastabiilne, jääaegade koguhulka me ei tea. Selgesti eristuvad Holsteini ja Eemi jäävaheaja ning Elsteri, Saale ja Weichseli jääaja setted, mis Eestis kannavad kohalikke nimesid: Karuküla ja Prangli jäävaheaeg ning Sangaste, Ugandi ja Järva jääaeg. 10 000 aastat tähistab Pleistotseeni (jääaja) ja Holotseeni (pärastjääaja) rahvusvaheliselt kokkulepitud piiri. 9 Aluspõhja pealispinna reljeef. Pinnakatte paksus. Liustike teke 10 Liustikud tekivad maismaal, lume kuhjumisel ja eeldusel, et maha sadava lume hulk ületab aastaringselt sulava lume koguse. Liustike tekkeks on vaja mõõdukalt külma kliimat
- Mis on löss? Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu Devon levis liivakivi - Kirjelda Eesti aluskorra struktuurset asendit? - Millised kivimid on esindatud Eesti aluskorras? - Milliste ajastuste settekivimid on Eesti aluspõhjas esindatud? - Millised kivimid on Ordoviitsiumis ja Siluris Eesti aluspõhjas? - Millistes ajastutes on esindatud liivakivid Eesti aluspõhjas? - Milliste jääaegade setted on esindatud Eesti Pleistotseeni setetes? - Kus on Eestis kõige õhem pinnakate? - Milliseid liustikusetteid võib leida Eesti pinnakattes? - Kuidas jagunevad neotektoonilised liikumised Eesti kontekstis? Maavarad: Eesti maavarad Maavara - maakoorest võetav mineraalne või orgaaniline aines, mida saab kasutada inimese majandustegevuses otseselt või kaudselt temast inimtegevuseks vajalikke aineid ja materjale tootes. Maavara - aine, mille kaevandamine on majanduslikult kasulik ja mis seetõttu on
eksisteerinud ja ajaloo käigust. BD on suurim vanades ökosüsteemides . Troopilistes vihmametsad kümneid miljoneid aastaid. Püsivus tekitab komplekssust ja see omakorda püsivust. 16. Elurikkuse muutumine poolustelt ekvaatori suunas, selle nähtuse võimalikud põhjused Bioloogiline mitmekesisus ei paikne Maakeral juhuslikult, vaid muutub piki keskkonna gradiente (tunnuse muutlikkuse rida) Kõige tuntum on kasv poolustelt ekvaatori suunas. Aeg oluline faktor. Pleistotseeni jääajad. 17. Pindala ja isoleerituse mõju elurikkusele Liikide arv kasvab pindala suurenedes, kuid oluline roll on elupaiga heterogeensusel BD väheneb isoleerituse suurenemisega. 18. Troofilised suhted ja toitumisahelad ning nende mõju liikide arvukusele (herbivooria, kisklus jne…) 19. Elupaikade heterogeensuse ja keerulisuse mõju elurikkusele Kõik keskkonna faktorid varieeruvad ajas ja ruumis. Mida enam varieeruvad paikade suurus, vanus, tüüp, arv, seda suurem on BD
Kvaternaari ladestu ehk pinnakate Pinnakatteks nimetatakse kõige nooremaid ja kõige pealmisi pudedaid setteid, mis on kujunenud viimase 1,5 2 miljoni aasta jooksul. Harilikult koosneb pinnakate vanemate kivimite murenenud peamisest kihist. Eestis on pinnakate kujunemises olulist rolli etendanud mandrijää, mis viis suure osa varasemast murendmaterjalist minema või paigutas ümber ning tõi uut materjali asemele. Pinnakattes on valdavad Pleistotseeni setted, Holototseeni setted katavad Pleitotseeni katkendlikult ja õhukeseke kihina. Pinnakate on Eestis kõikjal võrlemisi õhuke: Põhja,Lääna, ja KeskEestis on see enamasti alla 5 meetri, paepealsetel isegi kohati puudub. LõunaEesti tasandikel on pinnakate paksus 10m piire. Kvaternaar on jaotatud paleoklimaatilisest printsiibist kaheks: Pleistotseeniks ehk jääajaks ning Holotseeniks ehk pärastjääajaks
Iseloomulik on suur poorsus. Löss on enamasti helekollast või pruunikat värvi. Löss koosneb küll peeneteralistest osakestest, kuid kaltsiitse tsemendi tõttu on nad sageli nii tugevasti üksteise külge kleepunud, et lössikihist võib moodustuda ka vertikaalne sein. Tuntuimaks lössi esinemiskohaks on Hiina põhjaosas asuv Hiina lössiplatoo, kuid lössi leidub ka mujal. Nimetus "löss" on pärit Saksamaalt Reini orust. Lössiformatsioonid on tekkinud Pleistotseeni ajastikul tuulte kantud tolmust ja liivast. Lössi settematerjali lähtekohaks on olnud kõrbed, kuivanud jõeorud, liustiku setted jne. Lössi moodustavad mineraaliterad on enamasti nurgelised, mis viitab nende suhteliselt väiksele kulutusastmele. Lössil kujunenud mullad on viljakad, kuid väga haavatavad erosioonile. MARMOR On laialdaselt levinud metamorfiid. Nad koosnevad kas kaltsiidist või ka dolomiidist. On tekkinud lubjakivide või dolomiitide metamorfoosil
isendeid. Kreeka putukate liigirikkus on rekordiline, ligi 30 000 liiki, ja pärast kõigi putukaliikide põhjalikku uurimist eeldame, et see arv tõuseb üle 50 000. Eriti tähtsad on putukaliigid, mis elunevad ürgmetsades surnud puudes ning puutüvedes ja –õõnsustes. Seetõttu elavad paljud loomaliigid rikkaliku entomofauna arvel. Kõige tähtsamad põhjused, miks Kreeka on koduks nii paljudele liikidele, on: • Pehme kliima, mis teeb võimalikuks putukate aastaringse aktiivsuse. • Pleistotseeni jääaja setete puudumine hoolimata tugevast reljeefist. • "Poolsaare efekt", mis suurendab endeemiliste liikide arvukust. Mõnedes poolsaare kaugetes äärepiirkondades (nt Tayetosi mägi) on peaaegu 45 % liikidest endeemilised. • Paljud mandriosa ja saarte mägialade metsad on koduks arvukatele endeemilisele taimestikule, mida kasutavad arvukad selgroogsed liigid (linnud, kahepaiksed, roomajad, väikeimetajad ja nahkhiired).
Kvaternaarisetted katavad Pakri poolsaart peaaegu kõikjal, v.a ala poolsaare tipus, kus paas on otse maapinnal. Setete paksus on üldiselt väike(1 – 2 m). Suurem paksus on seotud Läänemere rannamoodustistega, mis sageli kulgevad rööbiti paekalda servaga. Mõnevõrra suurem on setete paksus klindiesisel tasandikul – poolsaare kirderannikul – ja ka poolsaare keskel kõige kõrgemal alal. Kvaternaarisetted on valdavalt esindatud Holotseeni Läänemere setetega. Ülem - Pleistotseeni kuuluva Järva kihistu Palivere staadiumi liustiku põhimoreen 3 on säilinud ainult laiguti poolsaare keskosas, samuti põllküla- Kersalu vahelisel alal, väiksemate laikudena Lõunasadamast põhjas ja idas. Läänemere setted pärinevad Antsülusjärve, Litoriina- ja Limneamere staadiumist. Neist Antsülusjärve setted levivad poolsaare keskosas, kus need moodustavad loode – kagu – suunalise pikliku vööndi
teatud tegurid, mis määravad ära, mis kombel nad kk-a sobivad. Keskkonna tegurid:Ajalooline tegur väga pikaajalised. Minevikus toimuvad sündmused ulatuvad tulevikku.Mandrite ränne. Bioloogid avastasid. Nt lennuvõimetud linnud L-Am Tinamou, Rhea; Aafrikas Jaanalind; Indoneesias Kiwi; Austraalias Emu ja Cassowary. Kliima muutused suhteliselt lühiajalised. Tänapäeva liikide levik on ka minevikus toimunud kliima muutustega seotud. Nt pleistotseeni (jää aja ajastu) 1,8 mln aastat tagasi kliimamuutus.Madalate temp kohastumus kõrgmägede isoleeritud taskud (arktiline alpide tasku), seal kasvab sageli vaid üks liik.Lokaalsed kk-d e habitaat (kasvuala) pakub unikaalseid tingimusi liigilevikuks.Nt on olemas sellised seeneliigid, mis kasvavad vaid kriidipaljandikud. Kunagiste populatsioonide lausleviklate jäänukid ehk reliktid. Nt nunataktid alpi rododendorn kasvab jääst vabaks jäänud mägede tippudel ehk munataktidel
Eesti asub Ida-Euroopa platvormil - Millised kivimid on esindatud Eesti aluskorras? Gneiss, graniit - Milliste ajastuste settekivimid on Eesti aluspõhjas esindatud? Devoni, Siluri, Ordoviitsiumi, Kambriumi, Vendi - Millised kivimid on Ordoviitsiumis ja Siluris Eesti aluspõhjas? Savikivim ja karbonaadid - Millistes ajastutes on esindatud liivakivid Eesti aluspõhjas? Kambrium, Devon, Vend - Milliste jääaegade setted on esindatud Eesti Pleistotseeni setetes? Elster, Saale, Weichsel - Kus on Eestis kõige õhem pinnakate? Põhja-Eestis - Milliseid liustikusetteid võib leida Eesti pinnakattes? Moreeni, liiva, kruusa, savi, aleuriiti Maavarad: Eesti maavarad Maavara - maakoorest võetav mineraalne või orgaaniline aines, mida saab kasutada inimese majandustegevuses otseselt või kaudselt temast inimtegevuseks vajalikke aineid ja materjale tootes.
a. tagasi) asendus kiiresti nüüdistüüpi inimesega (H. s. sapiens; varaseim euroopa rass tuntud kromanjoonlasena). See inimtüüp levis mingist veel teadmata tsentrist, võib- olla Lähis-Idast, uskumata kiirusega üle kogu maailma (ajavahemikus 50...40 tuh. aastat tagasi, kuigi Ameerikasse vist märksa hiljem) (E.Trinkaus, W. W. Howells, 1979). Kuid eksisteerivad ka teistsugused vaated ja seletused. Näiteks V. V. Bunak (1980) esitab nn. famnogeneesi teooria, mille kohaselt võivat varase pleistotseeni fossiilses materjalis australopiteekuste kõrval eristada kõiki vorme, mida stadiaalse arengu kohaselt tuntakse kui arhantropusi, paleoantropusi ja neoantropusi. Bunaki arvates tekkisid need iseseisvate arenguliinidena mingisugusest varasest protantropusest (Australopithecus) ja jätkasid paralleelset arengut pika aja kestel, kuni kõik liinid peale neoantropuste (H. s. sapiens) välja surid. Selletaolist seisukohta oli varem juba väljendanud ka L. Leakey
Teooriat aktsepteeriti kaua, looduskeskkonna uuringud ei kinnitanud aga nii katastroofiliste muutuste toimumist. Süstemaatilised välitööd varase toidutootmise uurimiseks algasid 1940.-ndate lõpul. Esimeseks uurijaks oli Robert Braidwood Chicago ülikoolist, kes viis Gordon Childe ideede kontrollimiseks läbi uuringuid Kurdistani mägedes. Ekspeditsiooni koosseisus ka geoloogid, zooloogid. Uuringute tulemus andis Braidwoodile alust lükata tagasi Childe idee pleistotseeni lõpus toimunud katastroofilisest kliimamuutusest toimunud oli vaid väike muutus vihmasadude jagunemises. Braidwood: tuumikalade v tuumiktsoonide teooria. Tema järgi toimus majanduse muutumine järjest kasvavast kultuurilisest erinevusest ja inimpopulatsioonide spetsialiseerumise tulemusena. Väitis, et inimesed on loomult vastuvõtlikud uuendustele ja eksperimentidele hakkasid manipuleerima nende ümber tuumikalades elavate loomade ja taimedega
Ta lippab ühest maakohast teise. Igal pool talle ei meeldi. Ohverdamispaigas viljastas ta kusemisega maad. Ta pillas oma kuldse sarve maha ja lausus: See on tshiigr - Meandashi tundur! 4 I PÕHJAPÕDER (Rangifer tarandus) Põhjapõdra (Lisa 1) sugulusaste teiste hirvlastega pole selge. Ta on omapärane hirvlane, kes tekkis pleistotseeni alguses ja formeerus täielikult plistotseeni keskel. Põhjapõdral on pikk kere ja kael, jalad aga suhteliselt lühikesed. Tema tüvepikkus on kuni 200-220cm, õlakõrgus kuni 110-140cm, mass kuni 100-220kg. Kõige väiksemad põhjapõdrad elavad Kaug-Põhja saartel ja tundras, kõige suuremad aga Lõuna-Siberi taigas ja mägedes. Keskimiste varvaste sõrad on neil suured, laiad ja kühvlina kõverdunud: kaks sõrga koos moodustavad nagu suure
mõistatuslike faktide puhul omal kohal olevat. Lõppude lõpuks on teadlastel samasugused ajud nagu meil kõigil ülejäänutel. Teadus on tõepärane sellepärast, et teatud määral tunnistame me kõik, kui tähtis on välja selgitada, mis ümberringi toimub ja prognoosida, mis meid tulevikus ees ootab. Ometi oleme süstemaatilise teadustööga tegelemiseks kasutanud oma ajusid umbes 500 viimase aasta jooksul. Kust tulevad meile sellised suured õppimisvõimed, kui me neid pleistotseeni ajastul ei kasutanud? Ja vastus on, et need võimed arenesid välja nii beebide kui väikeste laste jaoks. Liigina vahetame me oma ebaküpsuse õppimise eeliste vastu. Me jääme ellu, kuna me muudame oma käitumist vastavalt ümbritsevale keskkonnale, kus me elame. Mitte ükski olevus ei sõltu sündimisest peale nii palju teistest, kui inimlaps ja mitte ükski olend ei võtaks nii kauaks enda kanda sellist sõltuvuse koormat ja ei
Neogeenile. Algas 65+(-) 3 miljonit aastat tagasi, kestis ligikaudu 42 miljonit aastat. Nimetuse võttis 1866 aaastal kasutusele saksa geoloog K. F. Naumann. Paleogeen jaotatakse Paleotseeniks, Eotseeniks ja Oligotseeniks. Paleogeenis jätkus imetajate kiire areng; ilmusid kiskjalised, kabjalised, vaalalised, loivalised, esimesed londilised, närilised ja ahvilised. Austraalias arenesid kukkurloomad. Selgrootute hulgas olid arvukaimadkarbid, teod, nummuliidid, korallid, käsnad ja merisiilikud. Pleistotseeni teisel poolel ilmusid paljud nüüdistaimed. Eestist Paleogeeni setteid teada ei ole. Hilis-Kriidi massilisest väljasuremisest säilusid ainult mõned balemniidid; ammoniidid, rudistiidid ja merelised roomajad kadusid meredest lõplikult. Säilusid merelised organismid, kes on tüüpilised ka tänapäeva meredes- molluskid, pärisluukalad ja paljud teised hiljem käsitletavad grupid. Kui Paleogeeni õistaimed sarnanesid Hilis- Kriidi taimedega, siis loomad erinesid täiesti
vastab üks geoloogiline ajastu. Pinnakatteks nimetatakse kõige nooremaid ja kõige pealmisi, pudedaid setteid, mis on kujunenud viimase 1,5-2 miljoni aasta jooksul. Harilikult koosneb pinnakate vanemate kivimite murenenud pealmisest kihist. Eestis on pinnakatte kujunemises olulist rolli etendanud mandrijää, mis viis suure osa varasemast murendmaterjalist minema või paigutas seda ümber ning tõi uut materjali asemele. Pinnakattes on valdavad Pleistotseeni setted, Holotseeni setted katavad Pleitotseeni katkendlikult ja õhukese kihina. Läänemere ümbrust hõlmav u. 1 mln km² suurune nelinurkne mandrilise maakoore plokk kujunes välja siis, kui sulgus ürgne Svekofennia ookean (Svekofennia kurrutus 1,9 mrd a.t.). Moodustus Svekofennia kurdmäestik, tulevane Eesti asus selle mägimaastiku keskosas, mida pidevad kulutused tasandasid küklikuks tasandikuks (lavamaaks).
Tüüpese: taas nooleots, iseloomulik: ulatuslik eeltöötlus ja vähene retušš Ahrensburgi kultuur Levikuaeg – ca 15 000 – 10 000 cal eKr Põhiline levikupiirkond: Põhja-Saksa ja Madalmaad Peamised elatusalad: mammutite ja põhjapõtrade küttimine Juhtese: kolmnurkse teraga retušitud nooleots Osa uurijaid (nt Christian Carpelan) loeb üheks Kunda kultuuri mõjutajaks Epipaleoliitikum ja mesoliitikumi algus Kliimamuutused ja ökoloogiline taust • Pleistotseeni lõpp, algab Holotseen (ehk jääajajärgne aeg) • Muutused maailmamere tasemes lühikese aja jooksul: meretaseme kiire tõus: • jäämaksimumi ajal maailmamere tase 121 m tänapäevasest madalamal • Aastaks 7500 eKr – tõusnud ca 75 m, sh kaks kiiret tõusuperioodi vahemikus ca 10500-9500 eKr ja 8500-7500 eKr • Taimestikumuutused Põhja-Euroopas: tundra asendub metsaaladega
lavamaa, järgmisteks on Devoni lavamaa ja Ülem-Devoni karbonaatkivimeist lavamaa. Eesti aluspõhi on kergelt kaldu lõuna suunas, mida lõuna poole seda madalamks muutuvad kivimikihid. Selgelt näeme vaid Põhja-Eesti astangut. Üldiselt on Eesti aluspõhja reljeef ja selle kõrgusvahed väga sarnased nüüdisreljeefiga. Kvaternaari ladestu (pinnakate) kujunenud viimase 1,5-2 milj. aasta jooksul. Kvaternaari ajastu jaguneb holotseeni (jäävaheaeg) ja pleistotseeni (jääaeg) ajastikeks. Stratigraafilisel liigestamisel pole esikohal loomastiku ja taimestiku arenemisel põhinev vaid paleoklimaatiline s. o jääaegade ja jäävaheaegade vaheldumine. Tekib probleem, et jääaegade hulk on ebaselge (mida lugeda jäävaheajaks?). On teooriad, et me elame praegu jäävaheajas või jääaja lõpus (poolused on ju jäätunud). Jääaegadega on toodud erinevaid setteid, mida nimetadakse Kvaternaari seteteks. Kvaternaari
tänapäevases Soome lahes Ürg-Neeva, kuhu suubus mitmeid lisajõgesid. Aluspõhjakihtide lõunasuunalise kallakuse ja kivimite lõhelisuse tõttu allusid Ürg- Neeva lõunapoolsed kaldad kergemini erosioonile ning kujunes välja järsk lõunapoolne oruveer. Seda kulutati ja lõhuti jäävaheaegadel. Jääaegadel mandrijää purustas klinti, voolis välja klindineemikud ja lahed ning süvendas jõeorge. Eestis on säilinud setteid kolmest viimasest Pleistotseeni mandrijäätumisest ja nendevahelistest soojaperioodidest (jäävaheaegadest). Paleoklimaatiliselt jaotatakse Kvaternaar: Holotseen (nn jääajajärgne aeg) Pleistotseen (nn jääaeg) Kvaternaari setete seas valdavad Pleistotseeni ehk jääaja setted. Eestis on säilinud setteid kolmest viimasest Pleistotseeni jäätumisest ja nendevahelistest soojaperioodidest (jäävaheaegadest). Holotseeni (pärastjääaja) setted katavad
planeedisüsteemide ja Maa loomisele, mis leidis aset hoopis varem. Siis Gn 1:2 (maa oli tühi ja paljas...) kirjeldab maailma seisundit määramata aja vältel enne inimmaailma loomist. Nii tekitatakse ajaline "aken" Gn 1:1 ja 1:2 vahele, kuhu mahutada Maa kogu geoloogiline ajalugu. Puudus: 1850ndail leidsid arheoloogid primitiivseid ränikivist tööriistu väljasurnud pleistotseeni imetajate luude vahel. Järelikult pidid inimesed olema elanud nende väljasurnud imetajatega üheaegselt. Seega oli inimene olemas olnud palju kauem kui Piibli kronoloogia võimaldas arvata. 24 3. Idealistlik tõlgendus: loomise "päevad" ei esinda ajaperioode, vaid pöördelise tähtsusega momente loomise ajaloos. Nii ei peegelda kuus päeva mitte kuut
afarensis (vasemal) – palju lühem, inimlikum. Viimase 3 miljoni aasta sees on maailmas elanud üheaegselt mitmeid inimlaste liike, väljaarvatud praegu. Perekond Australopithecus hargnes kaheks klaadiks. Ühed, A. robustus ja A. boisei, olid jämedamate luude ja hammastega, ilmselt spetsialiseerusid taimtoidule. Kolmas liik, A. africanus, jäi segatoiduliseks, oli saledam, ja väiksema erinevusega sugude vahel. Viimasest sai alguse perekond Homo. Umbes 2 miljoni aasta eest, Pleistotseeni alguses, lahknes saledamat tüüpi lõunaahviliigist A. africanus perekond Homo. 141. Inimlaste ( Hominidae ) algkodumaa ja tähtsamad väljaränded. Aafrika, väljaränded tulevad allpool välja nkn. ahsoo.. 142. Homo erectus : kus ja millal elas, mida saavutas? Temagi tekkis Aafrikas, umbes 1,52 miljoni aasta eest, ja oli kohastunud elule troopikas: pikk ja sihvakas, esileulatuva ninaga nagu meiegi, ja tõenäoliselt tõmmu karvutu nahaga
faktide puhul omal kohal olevat. Lõppude lõpuks on teadlastel samasugused ajud nagu meil kõigil ülejäänutel. Teadus on tõepärane sellepärast, et teatud määral tunnistame me kõik, kui tähtis on välja selgitada, mis ümberringi toimub ja prognoosida, mis meid tulevikus ees ootab. Ometi oleme süstemaatilise teadustööga tegelemiseks kasutanud oma ajusid umbes 500 viimase aasta jooksul. Kust tulevad meile sellised suured õppimisvõimed, kui me neid pleistotseeni ajastul ei kasutanud? Ja vastus on, et need võimed arenesid välja nii beebide kui väikeste laste jaoks. Liigina vahetame me oma ebaküpsuse õppimise eeliste vastu. Me jääme ellu, kuna me muudame oma käitumist vastavalt ümbritsevale keskkonnale, kus me elame. Mitte ükski olevus ei sõltu sündimisest peale nii palju teistest, kui inimlaps ja mitte ükski olend ei võtaks nii kauaks 38
annaabi.ee 
