kumera, lapiku ja tömbi, ümara ja kandilise tööpinnaga. Lisaks kasutatakse nende valmistamiseks erinevaid materjale: terast, alumiiniumi, puitu, plastmassi, kummi ja ka nahka. Terasest plekksepa vasarad Pleki õgvendamise jaoks kasutatakse plekksepa vasaraid, mis erinevad tavalise lukksepa vasarast oma “keerulisema” kuju poolest, mis on vajalik erinevatel pindadel töötamiseks ning erinevat laadi töötluse teostamiseks. Terasvasaratega õgvendatakse plastseid deformatsioone, nt volte, teravaid mõlke jne. Muudest materjalidest plekksepa vasarad Nende löök on pehmem kui terasvasaratel ning kuna nende materjal on terasest pehmem, siis ei venita nad plekki välja. Selliste vasaratega antakse tavaliselt deformeerunud detailidele, enne pindmistööde juurde asumist, tagasi nende esialgne kuju. “Kui su ainuke tööriist on haamer, hakkab iga probleem sarnanema naelaga.” A. H. Maslow.
pingekomponent Nihkedeformatsioon - keha kuju muutus, mille käigus keha elementaarrööptahukate nurgad muutuvad, muutumatuks jäävad aga rööptahuka mõõtmed. Tekib nihkepingete mõjul Nihkemoodul võrdetegur, mis iseloomustab materjali jäikust Reoloogilised omadused: Nihke jääkmoodul - väljendab viskoelastse materjali sitkust ja on proportsionaalne materjalis pingetsükli jooksul salvestunud energiaga. Nihke kaomoodul - väljendab materjali plastseid ehk viskoosseid omadusi. Voolavuspinge - pinget, mille juures deformeerumine toimub koormuse suurenemiseta Reoloogilised omadused: Plastsus materjali võime purunemata muuta talle rakendatud väliskoormuse mõjul oma kuju ja mõõtmeid ning säilitada jäävat (plastset) defor-matsiooni pärast väliskoormuse lakkamistViskoelastsus Nihkeviskoosus väljendab vastupanu voolamisele (nihkepinge ühe nihkekiiruse ühiku kohta) Reoloogilised omadused:
2 2 3.Vastused 1. Ist on avapõhine. 2. Istu moodustavad hammasratas ja võll 3. Antud ist ei ole ISO 286-1:2010 standardi soovitatud istude hulgast. 4. Arvutused näitavad, et tegu on pingistuga. Piirpingud on toodud eelpool arvutustes. Ping peab olema optimaalne, et garanteerida piisav hõõrdejõud detailide vahel (elastsete deformatsioonide arvel), kuid samas tuleks vältida plastseid deformatsioone e. materjali voolamist ja väsimuspurunemist. ________________________________________________________________________________________ Harjutustunnid: Assistent, tm. Alina Sivitski, tuba AV-416; [email protected] MHE0041 MASINAELEMENDID l TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-0-2- A MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL 2010/2011. õ.a. SÜGISSEMESTER
(või 95% pingudest on selles vahemikkus). Kontrollitakse pingistu kontaktialas tekkiv survepinge ei põhjustaks materjali voolamist [T2= Maksimaalne lubatav survepinge võllile (et vältida materjali voolamist): [T1= Saadud pingistu maksimaalne arvutuslik ping lähtudes maksimaalsest tõenäosest pingust ja parandist u: Sellele pingule vastav survepinge: Järeldus: valitud pingist Ø50 G7/s7 ei põhjusta plastseid deformatsioone võlli ja rummu kontaktialas isegi maksimaalse tõenäose pingu juures. Analüüsida, mis on pressliite eelised ja puudused võrreldes eelmises kodutöös projekteeritud liist ja hammasliitega! Hõõrdliidete eelised võrreldes liist ja hammasliitega · Võllil ja rummul puuduvad nõrgestused, mis eksisteerivad liist ja hammasliitel · Puudub nurklõtk seega neid võib kasutada reverseerivates ülekannetes. Pressliite puudusteks on:
Maksimaalne lubatav pinge rummule (väärtus, mis on üle pT väärtuse põhjustab materjali voolamist): 98 MPa Maksimaalne lubatav survepinge võllile (et vältida materjali voolamist): 185 MPa Saadud pingistu maksimaalne arvutuslik ping lähtudes maksimaalsest tõenäosest pingust ja parandist u: 0,0795 Sellele pingule vastav survepinge: 42 MPa Järeldus: valitud pingist Ø90 H7/t6 ei põhjusta plastseid deformatsioone võlli ja rummu kontaktialas isegi maksimaalse tõenaose pingu juures. Hõõrdliidte eelised ja puudused võrreldes seondliidetega Hõõrdliidete eelisteks on: 1. Võllil ja rummul puuduvad nõrgestused (liistusooned jt). 2. Puudub nurklõtk seega neid võib kasutada reverseerivates ülekannetes. Pressliite puudusteks on: 1. Puudub võlli ja rummu asendi reguleerimise võimalus. 2. Keerukas paigaldada ja lahtivõtta (pressimine või koostamine temperatuuri gradiendiga). 3
all. Nende löök on pehmem kui terasvasaratel ning kuna nende materjal on terasest pehmem, siis ei venita nad plekki välja. Selliste vasaratega antakse tavaliselt deformeerunud detailidele, enne pinnimistööde juurde asumist, tagasi nende esialgne kuju. Kapron- ja kummivasaraga õgvendatakse ja pinnitakse elastse deformatsiooniga kohti, nt sujuvad mõlgid, „mängiv“ ukse- või tiivaplekk. Terasvasaratega õgvendatakse seevastu plastseid Muudest materjalidest plekksepa vasarad deformatsioone, nt volte, teravaid mõlke jne. ALASID JA LUSIKAD Õgvendamise juures on keerulise kujuga autoplekki vaja toestada väga erinevatest kohtadest, seepärast on ka plekksepa alasid erinevate kujudega, et saada toestatavale kohale võimalikult tihedalt ligi. Samaks otstarbeks kasutatakse ka plekksepa Plekksepa alasid
mille ES = 35 m; EI = 0 ning ei = +71 m; es = + 106 m. Nmin.tabel = 0,071 0,035 = 0,036 mm ja Nmax.tabel = 0,106 0 = 0,106 mm. Siinkohal tuleb mainida, et Kontrollime, kas nõutud ping on tagatud, kui arvutada tõenäose pingu, P = 0,97. Arvutatakse tõenaosed minimaalsed ja maksimaalsed pingud: Tegur Cp sõltub tõrketa töö tõenäosusest: P 0,999 0,99 0,98 0,97 0,95 0,9 Cp 0,5 0,39 0,34 0,31 0,27 0,21 Järeldus: valitud pingist Ø80 H7/s7 ei põhjusta plastseid deformatsioone võlli ja rummu kontaktialas isegi maksimaalse tõenäeose pingu juures. Tuleb mainida, et tõenäoste pingude arvesse võtmine võimaldas (tõrkedeta töö tõenäosusega P = 0,95) suurendada maksimaalselt lubatava koormuse ~1,3 korda. Hõõrdliidete peamised eelised seondliidete ees on: 1. Võllil ja rummul puuduvad nõrgestused: · detaile ei ole nõrgestatud liistusoonega; · puudub liistusoone ja hammastega kaasnev pingekonsentratsioon detailide
105 Ø50H7/r6 6. Kontakpindade pinnakaredused Võlli ja rummu liitepindade pinnakaredused peaksid olema piirides: Rq = (0,8 ... 3,2) m. Siledad pinnad ei ole soovitatavad, pinnad tuleks karestada pikisuunas. Kuna pressliites tekivad suured pinged, mis võivad põhjustada liitepindade plastseid deformatsioone ja detailide purunemise, tuleb pressliite töökindluse tagamiseks kontaktsurve p väärtusele sätestada piirang ning arvutuslikult leitud pingu võib võtta veidi suurema, kuna liite pressimisel pinnakonarused osaliselt tasanduvad. Istu tuleks optimeerida, et oleks tagatud rummu tugevus ka suurema pingu korral, kasutades tugevamat materjali või muuta konstruktsiooni, et kontaktsurve väheneks.( suurendades läbimõõtusid ).
Korrosiivsus määratakse metallplaadi abil (vask, teras vm.), mida hoitakse 3 tundi 100°C kuumutatud määrdes. Kvaliteetne määre ei tohi esile kutsuda plaadi värvuse muutumist või muid korrosiooni tunnuseid. Kolloidne stabiilsus. See näitaja iseloomustab, kui kergesti õli on määrdest välja pressitav. Seda kontrollitakse erilises katseaparaadis. Stabiilsust iseloomustab ka auruvus. Kontrollitakse, kui palju väheneb määrdeproovi mass kuumutamise ajal. Määrete liigitus Plastseid määrdeid toodetakse erinevaks otstarbeks ja neid on üle 100 nimetuse. Otstarbe järgi jagunevad nad: · antifriktsioonmäärded; · kaitsemäärded; · tihendusmäärded. Paksendi päritolu järgi jagunevad määrded: · rasvased; · poolsünteetilised; · sünteetilised. Rasvasteks nimetatakse neid määrdeid, mille paksendi (seebi) lähteaineks on taimsed või loomsed rasvad. Sünteetiliste ja poolsünteetiliste määrete paksendi on valmistatud
Metallmaterjalid · Metallmaterjale kasutatakse ehituses eelkõige nende tugevuse, elastsuse, keevitatavuse pärast. · Metallide puuduseks on nende korrodeerumine mitmesuguste keskkonnamõjutuste tõttu. · Peale selle omavad metallid kõrgetel temperatuuridel suuri plastseid deformatsioone. · Samas on metallid aga head sooja- ja elektrijuhid. Metallid jaotatakse mustadeks ja värvilisteks (näiteks teras ja vask). Tegelikult võiks jaotada ka rauda sisaldavateks ja mittesisaldavateks metallmaterjalideks (näiteks terased ja malmid ning alumiinium, vask, tsink jne). Mustad metallide koostis on põhiliselt raud ja süsinik mitmesugustes vahekordades. · Lisanditeta rauda ehituses ei kasutata - ta omadused pole selleks sobivad
Tööviljakuse tõus 1,5...2 korda 8. Eeltoodust tulenevalt toodangu omahinna vähennemine kuni 2 korda. 10. Füüsikalis- mehaaniline saamisviis ja keemiline saamisviis. Füs.- meh: peenestamine, sulametalli pihustamine, oksiidide taandamine, metallide soollahuste elektrolüüs, karbonüülide lagundamine. 11. Kalibreerimist 12.Poorid toimivad pingekonsentraatoritena, vähendades materjali tugevust ja eriti plastsust. 13. Määrdeid??? Kasut. Grafiit, sulfiide, flouriide, nitriide, plastseid metalle, fluoroplasti jne. 14. Filtritena gaaside ja vedelike segamiseks; aeraatoritena gaaside ja vedelike segamiseks; leegisummutitena gaasileegi leviku takistamiseks; ,,higistavate" materjalidena pindade jahutamiseks; sooja- ja müraekraanidena; aerorennidena pulbriliste materjalide transpordiks; katalüsaatoritena jne. METALLIDE TEHNOLOOGIA: 1. Suurepärane tugevus ja väsimustugevus, kalestumine- plastsus väheneb. Ei tea kas plastse küldeformeerimise kohta sama. 2
Metallmaterjalid Miinused: · Metallmaterjale kasutatakse ehituses eelkõige nende tugevuse, elastsuse, keevitatavuse pärast. · Metallide puuduseks on nende korrodeerumine mitmesuguste keskkonnamõjutuste tõttu. · Peale selle omavad metallid kõrgetel temp. suuri plastseid deformetsioone. · Samas on metallid aga head soojad- ja elektrijuhid (oleneb olukorrast) Metallid jaotatakse mustadeks ja värvilisteks (nt teras ja vask) Tegelikult võiks jaotada ka rauda sisaldavateks ja mittesisaldavateks metallmaterjalideks(nt terased ja malmid ning alumiinium, vask, tsink jne) · Mustad metallide koostis on põhiliselt raud (Fe) ja süsinik (C) mitmesugustes vahekordades. · Lisanditeta raud ehituses ei kasutata ta omadused pole selleks sobivad
HVLP HV SHS kaasaegsed liikurmehhanismid P > 100 bar Vene õlidel oma tähistus. Neil on 10 viskoossuse klassi ( 5 ... 100). Vt. tabel. Näiteid õli kasutustemperatuuridest 32 _ -28 oC ... +70 oC 46 _ -25 oC ... + 90 oC Plastsed määrded Määrdeõlide kõrval kasutatakse autotehnikas ka plastseid määrdeid. Neid kasutatakse sellistes sõlmedes, kus: 1. vedela õli puhul on raske tihendada 2. raske on kaitsta detaile siseneva vee, niiskuse ja tolmu eest Plastsed määrded need on 2 või enama aine emulsioon. 70 95 % - tavaliselt nafta- või sünteesõli 3 30 % - tahkesti ( moodustab kolloidosakeste tahke karkassi, mille poorides paikneb õli. 0 10 % - lisandid 0 0,1 % - täidised Tahkestid: · rasvhapete soolad e. seebid ( näit
Nad kas pikenevad või lühenevad jõu mõjul enne purunemist. · Habrastele materjalidele on omane puruneda ilma nähtavate deformatsioonideta (betoon). Deformatsioon (strain) on keha või materjali omadus muuta oma kuju ja vormi massis kaotamata. Kõik deformatsioonid võivad olla pöörduvad või pöördumatud Deformatsioone jaotatakse plastseteks ja elastseteks. · Plastseteks nimetatakse neid deformatsioone, kus materjali kuju mõjuva jõu eemaldamisel ei taastu. Neid plastseid deformatsioone, mis kasvavad välist jõudu suurendamata, nimetatakse materjali voolavuseks (yield strength, yield point). Plastseid deformatsioone, mis kasvavad aja jooksul kindla rõhu all, mis ei ole suuteline välja kutsuma analoogset deformatsiooni lühiajaliselt mõjudes, nimetatakse roomavuseks · Elastseteks nimetatakse neid deformatsioone, mille puhul materjal taastab oma kuju peale mõjuva jõu eemaldumist. 1.5.4.1.1.Tõmbetugevus, RT
), mida hoitakse 3 tundi 100°C kuumutatud määrdes. Kvaliteetne määre ei tohi esile kutsuda plaadi värvuse muutumist või muid korrosiooni tunnuseid. · Kolloidne stabiilsus. See näitaja iseloomustab, kui kergesti õli on määrdest välja pressitav. Seda kontrollitakse erilises katseaparaadis. Stabiilsust iseloomustab ka auruvus. Kontrollitakse, kui palju väheneb määrde mass kuumutamisel. 3.5 Määrete liigitus Plastseid määrdeid toodetakse erinevaks otstarbeks ja neid on üle 100 nimetuse. Otstarbe järgi jagunevad nad: 1) antifriktsioonmäärded; 2) kaitsemäärded; 3) tihendusmäärded. Paksendi päritolu järgi jagunevad määrded: · rasvased; · poolsünteetilised; · sünteetilised. Rasvasteks nimetatakse neid määrdeid, mille paksendi (seebi) lähteaineks on taimsed või loomsed rasvad. Sünteetiliste ja poolsünteetiliste määrete paksendi
keskkonnas jne. Määrded ADNOC GREASE No. 2 on (NLGI klasside järgi) on plastsed määrded, mis on valmistatud kõrgekvaliteetsetest baasõlidest, liitiumseebist (tahkest), rooste- ja oksüdatsiooniinhibiitoritest. Need on libedad pruuni värvi plastsed määrded, millel on suurepärane tugevuspiir, hea vastupanuvõime oksüdatsioonile, roostele ja veega ärauhtumisele. ADNOC plastsed määrded on sobivad rattalaagritele, hoovastikule, vedrustusele jt. plastseid määrdeid vajavatele sõlmedele. Neid võib kasutada ka tööstusseadmetes normaalkoormustel. Pidevaks tööks on nad efektiivsed temperatuurivahemikus -20° ... 125°C, kuid võivad taluda ka juhuslikke kõrgtemperatuure kuni 160°C. ADNOC GREASE NLGI 2 määrdega määritakse vedrustuse sõrmi, pukse, jahutusvedeliku pumba laagreid jne. Määrded Effektiivsed määrded, mis sobivad kasutamiseks laialdasel temperatuuriskaalal. Valvoline Multi-
27. 28. 29. 30. 31. 32. 33. 34. 35. 36. Kuidas arvutatakse pöördemomendiga koormatud pressliidet (valemid +seletus)? 37. 38. 39. Kuidas näeb välja pressliite tugevustingimus telgjõu ja pöördemomendi koosmõjul? 40. 41. Kirjeldada võlli ja rummu pinge tööseisundid pressliite korral? 42. 43. Kuidas kontrollida, et pressliites tekkivad pinged ei põhusta liitepindade plastseid deformatsioone ning detailide purunemist? 44. Millistest reeglitest tuleb kinni pidada pressliite kujundamisel? Mida võib põhjustada pressliite liiga suur või liiga väike ping? 45. Pressliite kvaliteedi praktilised probleemid: Detailid on väga jäigad ning liite vajalik ping on detailide valmistamistolerantsidega samas suurusjärgus; 46. 2
Põhjuseks madal terase kvaliteet, liiga jäik konstruktsioon, suured sisepinged keeviskonstruktsioonis. 16. Keevituspinged ja deformatsioonid. Keevitusdeformatsioonide vähendamine, keevitusrakised. Keevisõmbluste termotöötlus. Metallide keevitamisel tekivad toodetes sisepinged e. keevituse jääkpinged, lühidalt keevituspinged. Eristatakse piki- ja ristpingeid. Plastsetes materjalides sisepinged ületavad voolavuspiiri ning tekitavad plastseid deformatsioone, mida nimetatakse keevitusdeformatsioonideks. Viimaste all mõeldakse nii mõõtmete muutusi piki- ja põikkahanemist kui ka kuju muutusi detailide väändumine, läbipaindumine, väljakummimine ja nurkdeformatsioon. 17. Jootmine, olemus ja iseärasused. Jootmisel kasutatavad materjalid. Jootliited ja jootmistehnoloogia. Jootmine on materjalide ühendamise protsess, kus kasutatakse tahkes olekus joodiseid, mis sulatamise juures
2. Mineraalvillad- toorained, tootmine, omadused, kasutamine. 3. Rull-katusekattematerjalid (PVC, SBS). 4. Raskebetooni koostismaterjalid ja nõuded nendele. B. 1. Metallide korrosioon ja kaitsmine korrosiooni eest. Metallmaterjale kasutatakse ehituses eelkõige nende tugevuse, elastsuse, keevitatavuse pärast. Metallide puuduseks on nende korrodeerumine mitmesuguste keskkonnamõjutuste tõttu. Peale selle omavad metallid kõrgetel temperatuuridel suuri plastseid deformatsioone. Samas on metallid aga head sooja- ja elektrijuhid. Metallid jaotatakse mustadeks ja värvilisteks (näiteks teras ja vask). Tegelikult võiks jaotada ka rauda sisaldavateks ja mittesisaldavateks metallmaterjalideks. Korrosiooniks nimetatakse materjali soodumust hävida materjalis toimuvate ebasobivatest keskkonnatingimustest tingitud reaktsioonide tõttu. Reaktsioon võib olla keemiline või elektrokeemiline
nagu MIG/MAG keevituse puhul. Tootlikus on käsikaarkeevitusel väiksem, kui MIG/MAG keevitusel. MIG/MAG keevitusel on õmblused paremad, kui käsikaarkeevitusel. MIG/MAG keevitamisel ei teki räbu. Käsikaarkeevitust saab kasutada ks välitingimustes, erinevalt MIG/MAGist. 10. Kümkeevitus- pm surutakse materjaid kokku; on tardfaaskeevitus suurte survete ja sellega kaasnevate plastsete deformatsioonide kasutamisega. Kasutatakse plastseid materjale Cu, Al, Ni, Au, Ag, Zu keevitamiseks, materjalide paksus 0,2...0,15 mm. 11. Hammasrataste töötlemine- töödeldakse freesiga, iga hammas eraldi, tegui lihtsa pingiga, väike täpsus ja kvaliteet. 12. Põkk-keevitus- materjalid on ühes tasapinnas 13. Metalsete pulbrite tootmine mehaanilisel meetodil- malmid kõrgahjudes, titaani saadakse: rikastamine-> TiCl4 saamine-> TiCl4 taandamine Mg-> käsititaani rafineerimine-> plokkide
vajumit kui ka tema üksikute osade vajumite erinevust ning võrdlema neid piirväärtustega (piirväärtused punktis 4.4). Kasutuspiirseisundi kontrollimisel on nii koormusteks kui ka pinnase deformeeritavust iseloomustavateks parameetriteks normsuurused. Tavaliselt kasutatavate meetodite puhul on vajumi arvutuse eelduseks lineaarne seos pinge ja deformatsiooni vahel. Pinnase tugevus peab olema tagatud nii, et ei tekiks plastseid deformatsioone. Eeldatakse, et juhul kui kasutada EPN-ENV 7.1-s ette nähtud tugevusparameetreid ja osavarutegureid, siis pinnases plastseid deformatsioone ei teki. 4.3.1. Aluse deformatsiooni liigid. Hoonete ja ehitiste piirdeformatsioonide iseloom sõltub aluse deformatsiooni liikidest. Ühtlase vajumi puhul vajub vundamendi pealispind paralleelselt iseendaga. Selline vajumine põhjustab vaid ehitise siirde, ehitist deformeerimata.
Lehtstantsitakse tavaliselt külmalt, kusjuures lähtetooriku paksus tavaliselt ei muutu. Kuumlehtstantsimist kasutatakse väikese plastsusega metallisulamite ning suure paksusega (>15....20mm) pleki stantsimisel. Tinglikult saab lehtvormimisprotsessid liigitada kahte gruppi: Eradusoperatsioonid, kus toimub tooriku ühe osa teisest eraldamine etteantud kontuuri mööda. Kujumuute- e. Vormimisoperatsioonid, kus tasapinnlisele toorikule antakse plastseid deformatsioone kautades ruumiline vorm. 6. Lehtstantsimisel kasutatakse peamiselt mehaanilisi presse s.t mehaanilise ajamiga presse. Samuti kasutatakse hüdropresse ning stantsimise vasaraid. 7. Lõikamise põhiprotsessid on treimine, freesimine,puurimine, hööveldamine, kammlõikamine, hamba-lõikamine, lihvimine. 8. Metallilaastu liigid Töötlemisel on oluline, et tekkiv metallilaast eemalduks kergesti lõikekohast ega segaks lõikeprotsessi.
10. Kuidas valmistatakse põlevkivituhkbetoontooteid? 11. Kipstoodete plussid? 12. Kipstoodete miinused? 13. Kuidas valmistatakse betoone? 14. Nimeta betooni koostisosad. 15. Nimeta betooni lisandeid. 16. Raudbetooni olemus (kuidas töötab raudbetoon)? METALLMATERJALID Plussid - Tugevus - Elastsus - keevitatavuse Miinused - Roostetamine - Kõrgetel temperatuuridel suuri plastseid deformatsioone - Head sooja- ja elektrijuhid Metallid jaotatakse mustadeks ja värvilisteks (näiteks teras ja vask). Tegelikult võiks jaotada ka rauda sisaldavateks ja mittesisaldavateks metallmaterjalideks (näiteks terased ja malmid ning alumiinium vask, tsink jne). Mustade metallide koostis on põhiliselt raud (Fe) ja süsinik (c) mitmesugustes vahekordades. Lisanditeta rauda ehituses ei kasutata – ta omadused pole selleks sobivad. Rauale lisatavad
probleemid Müüritise deformatsiooniomadused Deformatsioonid müüritise koormamisest Nagu uurimised on näidanud moodustab müüritise deformatsioonidest põhilise osa mördi deformeerimine. Seega on müüritise deformatsioonide vähendamise teeks mördivuugi hoidmine minimaalse (normaalse) paksuse juures. Müüritise kui hapra materjali deformatsioonid on peale elastsete deformatsioonide seotud mikropragude tekkimisega nii mördis, kui ka kivides. Mikropragude teket võib vaadelda, kui plastseid ja pöördumatuid deformatsioone. Plastsete deformatsioonide tõttu on - diagramm müüritise puhul kõverjooneline. Sisejõudude määramiseks võetakse elastsusmoodul f/3 kõrguselt E = tan Müüritise pikaajalise koormamisega kaasneb ka roomamise nähtus. Kõrgetel pingetel tekkivad müüritisse ajajooksul täiendavad mikropraod (oluline on siin mördi osa), deformatsioonid suurenevad ilma koormust (pinget) tõstmata. Muud deformatsioonid Roomamine (roome)
Korrosiivsus määratakse metallplaadi abil (vask, teras vm.), mida hoitakse 3 tundi 100°C kuumutatud määrdes. Kvaliteetne määre ei tohi esile kutsuda plaadi värvuse muutumist või muid korrosiooni tunnuseid. Kolloidne stabiilsus. See näitaja iseloomustab, kui kergesti õli on määrdest välja pressitav. Seda kontrollitakse erilises katseaparaadis. Stabiilsust iseloomustab ka auruvus. Kontrollitakse, kui palju väheneb määrde mass kuumutamisel. Määrete liigitus Plastseid määrdeid toodetakse erinevaks otstarbeks ja neid on üle 100 nimetuse. Otstarbe järgi jagunevad nad: 1) antifriktsioonmäärded; 2) kaitsemäärded; 3) tihendusmäärded. Paksendi päritolu järgi jagunevad määrded: · rasvased; · poolsünteetilised; · sünteetilised. Rasvasteks nimetatakse neid määrdeid, mille paksendi (seebi) lähteaineks on taimsed või loomsed rasvad
Korrosiivsus määratakse metallplaadi abil (vask, teras vm.), mida hoitakse 3 tundi 100°C kuumutatud määrdes. Kvaliteetne määre ei tohi esile kutsuda plaadi värvuse muutumist või muid korrosiooni tunnuseid. Kolloidne stabiilsus. See näitaja iseloomustab, kui kergesti õli on määrdest välja pressitav. Seda kontrollitakse erilises katseaparaadis. Stabiilsust iseloomustab ka auruvus. Kontrollitakse, kui palju väheneb määrde mass kuumutamisel. Määrete liigitus Plastseid määrdeid toodetakse erinevaks otstarbeks ja neid on üle 100 nimetuse. Otstarbe järgi jagunevad nad: 1) antifriktsioonmäärded; 2) kaitsemäärded; 3) tihendusmäärded. Paksendi päritolu järgi jagunevad määrded: · rasvased; · poolsünteetilised; · sünteetilised. Rasvasteks nimetatakse neid määrdeid, mille paksendi (seebi) lähteaineks on taimsed või loomsed rasvad
erinev. Kvaliteedi järgi jagatakse sanitaartehniline keraamika fajansiks, poolportselaniks ja portselaniks. 19 4 Metallid Metallmaterjale kasutatakse ehituses eelkõige nende tugevuse, elastsuse, keevitatavuse pärast. Metallide puuduseks on nende korrodeerumine mitmesuguste keskkonnamõjutuste tõttu. Peale selle omavad metallid kõrgetel temperatuuridel suuri plastseid deformatsioone. Samas on metallidaga head sooja- ja elektrijuhid. Metallid Mustmetallid Värvilisedmetallid (raud,süsinik) Malmid(C=1,7- Terased(C<1,7%) alumiinium, vask 4,5%) duuralumiinium pronks
4.4 Müüritise deformatsiooniomadused 4.4.1 Deformatsioonid müüritise koormamisest Nagu uurimised on näidanud moodustab müüritise deformatsioonidest põhilise osa mördi de- formeerimine. Seega on müüritise deformatsioonide vähendamise teeks mördivuugi hoidmine minimaalse (normaalse) paksuse juures. Müüritise kui hapra materjali deformatsioonid on peale elastsete deformatsioonide seotud mikropragude tekkimisega nii mördis, kui ka kivides. Mikropragude teket võib vaadelda, kui plastseid ja pöördumatuid deformatsioone. Plastsete deformatsioonide tõttu on - diagramm müüritise puhul kõverjooneline. Skeem 4.17 Tüüpiline - diagramm lühi- ajalisel koormamisel Sisejõudude määramiseks võetakse elast- susmoodul f/3 kõrguselt E = tan (nimeta- takse ka algelastsusmooduliks, on määra- tud seekandi järgi). Empiiriliselt saadakse sama tulemus E 1000 fk . Müüritise pikaajalise koormamisega kaas- neb ka roomamise nähtus. Kõrgetel pinge-
Eestis on neid plaate kasutatud vähe. Asbestpaber ja asbestpapp. Neid valmistatakse asbestvillast ja mingist liimainest. Segu valtsitakse ühtlase paksusega lehtedeks. Kasutatakse kõige enam kuumade pindade isoleerimisel. 15.8. Plastsed soojaisolatsioonimaterjalid Plastsed isolatsioonimaterjalid on taigna- või pastataolised. Need võivad olla 212 ka päris vedelad. Pinnale, mida isoleeritakse, kantakse plastseid soojaisolatsioonimaterjale kas määrimise või pihustamise teel. Peale määrimist või pihustamist materjal kuivab või tardub. Soojaisolatsioonisegud. Neid kasutatakse kuumade pindade (torud, katlad, boilerid jne) isoleerimiseks. Segu määritakse pinnale kihthaaval. Eelmine kiht peab enne järgmise määrimist olema ära kuivanud. Tänapäeval isoleeritakse kuumi pindu valmiskujul torukoorikutega. Segusid kasutatakse ainult väga keerukate pindade katmiseks, kuhu ei sobi
Arvutusmeetodid sisejõudude määramiseks: elastne arvutus plaati vaadeldakse elastse elemendina, sisejõud leitakse ehitusmehaanika meetoditega; elastne arvutus koos paindemomentide ümberjaotamisega elastse arvutusskeemi järgi leitud sisejõudusid (paindemomente) jaotatakse mõningal määral ümber, säilitades konstruktsiooni staatilist tasakaalu ja arvestades plastset deformeerumisvõimet; plastne arvutus sisejõud leitakse, võttes arvesse võimalikke betooni ja armatuuri plastseid deformatsioone (betooni roome, terase voolamine). Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 124 9.3 Ühes suunas töötav plaat 9.3.1 Ühes suunas töötava plaadi arvutamine Arvutusskeem Plaadist eraldatud ühiklaiusega riba vaadeldakse jätkuvtalana. Joonis 9.5 Ühes suunas töötava plaadi arvutusskeem Elastne arvutus Paindemomendid määratakse, vaadeldes elastset plaati. Betooni ja terase plastsete deforma-
nimimõõde. Vajalik pindsurve eeltoodud valemist pmin = FSS / µA. Sellest tulenev ping Lame valemist Nmin=1000pmind(C1+C2)/E+U, kus E on elastsusmoodul (E=2,1. 105), tegurid C1=(d2+d12)/ (d2-d12)- ja C2=(d22+ d2)/ (d22- d2)+ , kus d1 on toru siseläbimõõt ja d2 on puksi välisläbimõõt ning U=5,5 (RaS+RaH). Suurim lubatav pindsurve tugevustingimustest lähtudes, et vältida plastseid deformatsioone nii sisemises kui ka välimises detailis on pmax1= 0,5 T(1-(d1/d)2), kus T on voolavuspiir ja pmax2= 0,5 T(1-(d/d2)2), kus T on voolavuspiir. Nmax1= 1000pmax1d(C1+C2)/E ja Nmax2= 1000pmax2d(C1+C2)/E. 15 Ist tuleb valida minmaalset ülekandevõimet ja purunematust tagavate pingude alusel. N alusel saab leida lähima pingu standardtolerantsi T0
e) f) Sele 15.6. Laagrivõrude kinnitus võllil ja korpuses. a) pressistuga; b) vedruseibiga; c)otsseibiga; d) ümarmutriga; e) kaanega; f) randiga korpuses; g) ümarmutriga ja randiga laagril; h) vedruseibiga. 15.4 Määrimine ja tihendamine. Määrde ülesanne laagris on vähendada hõõrdekadusid ja detailide kulumist, kaitsta pindu korrosiooni eest, vähendada vibratsiooni ja müra. Määretena kasutatakse õlisid, plastseid ja tahkeid määrdeid. 96 Viskoossus on õlide üks tähtsamaid näitajaid. Mida vedelam, st. väiksema viskoossusega on õli, seda väiksem on õlikihi kandevõime aga vöiksem on ka takistus sisehõõrdumisest. Dünaamiline viskoossus iseloomustab õli kihtidevahelist liikumistakistust, st. sisehõõrdumist. Kinemaatilise viskoossuse määrab aeg, mis kulub etteantud õlikoguse
7) cot - + cot - + cot - + 2 2 2 Juhul kui zmax on null, ei teki pinnases plastseid tsoone. On alust arvata, et piiratud levikuga plastsete tsoonide esinemine ei põhjusta veel olulist vajumi mittelineaarset sõltuvust koormusest. Endise NSVL normides SNiP eeldati, et plastne tsoon võiks areneda veerandi talla laiuse sügavusele (zmax = B/4) ja sellele vastavat survet nimetati pinnase arvutustugevuseks R. Valemi võib sellisel juhul kirjutada kujul
annaabi.ee 
