Seenerakk on väga sarnane loomrakuga ning kest kitiinist, kest on elastne. 3. Ebasoodsates tingimustes tekitavad bakterid spoore. Nad lasevad endast umbes 1/3 vett välja ning kattuvad tiheda kihiga. Nende ainevahetus peaaegu seiskub 4.Hulkrakne seen koosneb viljakehast, mis on maa peal ning mü.tseenist maa all. Viljakeha koosneb peamiselt kübarast, jalast ja tupest. Mütseel on seeneniidiohk. 5.Taimerakk saab elutegevuseks vajaliku energia fotosünteesi abil, mis toimub rohelstes plastiidides kloroplastides.6. Bakterid on jääkainete ja surnud organismide lagundajad. Aitavad kaasa mulle tekkele ja kasutavad toiduks teistele organismidele kahjulikke aineid. Bakterid elavadteiste organismide soolestikus ning aitavad kaasa nende elutegevusele. 1.1)Vale.Bakterid on prokariootsed organismid.2)vale. pärmseened kuuluvad ainuraksete seente hulka.3)vale. taimed on autotroofsed organismid.4)vale. seenemütsul on harunenud hüüfide poolt moodusstunud seeneniidistik. 2
rRNA-st. moodustab harjakesi ehk ühendavatest kristasid, mille vahele jääb kanalikestest vedel maatriks. neid leidub karedal ER- Kindlustab hingamise raku GK on raku l, tsütoplasmas, tasandi sisemebraanistiku mitokondrites ja ühtne element. plastiidides. Struktuur erineva kujuga kahekihilise membraaniga ümbritsetud oraganellid Pilt
• On ka mitokondrites ja kloroplastides; • Mida rohkem valke üks rakk peab sünteesima, seda rohkem ribosoome selles rakus on Ribosoomide ehitus • Väikesed kaheosalised rakuorganellid; • Ribosoomides puuduvad membraanid; • Koosnevad ribosoomi-RNA ja valgu molekulidest. Ribosoomide ülesanded • Valkude sünteesimine Ribosoomide asukoht rakus • Võivad paikneda tsütoplasmas, mitokondrites ja plastiidides. Mitokondrite iseloomustus • Rakuorganell; • Valgusmikroskoo bis nähtavad; • Paljunevad pooldumise teel; • Ühes rakus sadu mitokondreid; • Mida rohkem energiat rakk vajab seda rohkem mitokondreid Mitokondrite ehitus • Kaks membraani: sile välismembraan ja sissesopistunud sisemembraan; • Sile välismembraan kaitseb ja katab • Sisemembraani sopistustes muundatakse toitainete lagundamisest saadud energia raku jaoks sobivaks;
5. mürgid (mao- ja putukamürgid on valgulise koostisega) 4. DNA desoksüribonukleiinhape Nukleotiit koosneb pentoosist+lämmastikhappest+forforhappejäägist. Lämmastikaluseid on 4 tüüpi: A-adeniin, G-guaniin, C-tsütosiin, T-tümiin. Struktuur: primaarstruktuur nukleotiidide hulk ja järjestus polünukleotiidahelas DNA molekul koosneb 2 ahelast ja püsimise aluseks on vastavusprintsiip sekundaarstruktuur DNA on rakutuumas, plastiidides, mitokondrites, põhiline kromosoomide ehitusmaterjal. DNA ülesandeks on päriliku info säilitamine ja edasikandmine Enne raku pooldumist toimub DNA kahestumine ehk replikatsioon. 5. RNA - ribonukleiinhape Kõik RNA erivormid sünteesitakse DNAlt. Ülesandeks on päriliku info realiseerimine. RNA on rakutuumas, tuumakeses ja tsütoplasmas. RNA koosneb= süsiniku riboos + forforhappejääk+lämmastikalus. Lämmastikalused on A-adeniin, G-guaniin, C-tsütosiin, U-uratsiil.
tütarraku maht on ainult pool kuni kolmandik omaraku esialgsest mahust (suurusest). Siis tekib rakust auksospoor, millega kaasneb raku esialgse suuruse taastumine. Sageli kaasneb aukspooride tekkega suguline protsess. Rohevetiktaimed (Chlorophyta) on rohevetikate hõimkond, kuhu kuulub umbes 500 perekonda 8000 liigiga fotosünteesivaid eukarüootseid organisme. Nagu maismaataimedki, sisaldavad rohevetiktaimed klorofülli ja A ja B ning varuainena on tavaliselt plastiidides olev tärklis. Rohevetiktaimed on seotud mändvetikate ja embrüofüütidega, moodustades üheskoos taimeriigi. Rohevetikate hõimkonda kuulub nii üherakulisi kui ka hulkrakseid liike. Enamik neist on mageveelised, kuid esineb ka suur hulk mereveeliike. Vähesed liigi suudavad elada ka näiteks puutüvedel, olles aerofüütsed rohevetikad. Pruunvetiktaimed (Phaeophyta) on vetikahõimkond kuhu kuulub ligikaudu 1500 liiki. Suur osa
vorm 2-ahelaliste lõikudega ja osaliselt sekundaarne struktuur biheeliks käändunud molekul (tRNA, mRNA) Tuumas, tuumakese, Tuumas, kromosoomides, plastiidides, tsütoplasmas ja selle organoidides leidumiskoht rakus mitokondrites, eeltuumsetes rakkudes ka (rRNA), plastiidies, tsütoplasmas, ka viirustes mitokondriaalsed viirused molekulmass ..
ksantofülliga, alamail taimedel kromatofoorides sisalduv pigment, mis annab taimedele rohelise värvuse. Keemiliselt on kolrofüll parfüriin, mille molekuli kuuluvad lämmastiku aatomid on seotud magneesiumi aatomiga. Klorofülli tähtsaim ülesanne on valgusenergia muundamine keemiliseks energiaks. 2. Ksantofüll Taimede lehtedes, õites ja viljades leiduv kollane pigment mis on hapniku sisaldav karotinoid. Tekib plastiidides koos miteme teise pigmendiga, esineb looduses nii vabalt kui ka estrite koostises. Moodustub karotiini oksüdeerumisel. Värv on kollasest punaseni. 3. Karoteen Karotenoidide või ka tetraterpeenide klassi kuuluvad ühendid. . Nende ühendite pikad konjugeeritud kaksiksidemete ahelad neelavad valikuliselt valgust ja tänu sellele omadusele on looduslikud värvained ehk pigmendid. Neile ühenditele on iseloomulik kollane kuni punane värvus.
Krom-sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene) Histoonid : kaitsevad DNA'd Nukleosoomne fibrill-DNA kompleks valkudega(histoonidega) Rakumembraan: Koosneb: fosfolipiididest ja valkudest Tähtsus :a) kontrollib ainevahetust raku ja väliskeskkonna vahel.b) Moodustab sopistisi e. mesosoome -ümbritseb raku tsütoplasmat ; - paikneb rakukesta all ;- võib osaleda ka erinevate ainete sünteesil. Ribosoomid paiknevad karedal tsütoplasmavõrgustikul, mitokondrites ja plastiidides. Need koosnevad valgust ja RNA-st. Ribosoomides kulgeb valgusüntees. Golgi kompleks koosneb membraaniga ümbritsetud tsisternikestest, põiekestest ja neid ühendavatest torukestest. Tsisternikestes moodustuvad ja kogunevad näiteks polüsahhariidid, mis erituvad sealt põiekeste abil. Golgi kompleks osaleb ka rakumembraani ja rakukesta sünteesil. Mitokondrid on ümarad või ovaalsed kahe membraaniga ümbritsetud oraganellid. Sisemine membraan on sisse sopistunud ja moodustab harjakesi e
: *tsentrioolid *lüsosoomid -Endoplasmaatiline retiikulum (ER) e. Tsütoplasmavõrgustik toimub ainete liikumine. - Golgi kompleks: * on osa raku sisemembraanist *Piltlikult öeldes talitleb Golgi kompleks kui postkontor - ta pakib ja märgistab valgud või lipiidid ning saadab siis erinevatesse raku osadesse/ valkude ümbertöötlemine ja pakkimine põiekestesse *tsisternides (vedelikumahutites) kogunevad polüsahhariidid -Ribosoome leidub *karedal ER's *tsütoplasmas *mitokondrites *plastiidides (väljaspool ribosoome sünteesitavad valgud on nendele teatud organellidele vajalikud, nt mitokondris olevad ribosoomid sünteesivad mitokondrile vajalikke valke. -Mitokonder energia muundamine raku elutegevuseks sobilikku vormi (ATP) Rakuhingamine: GLÜKOOS ----> CO2 + H2O + ATP -Lüsosoomid *1 membraan *põiekesed, mis sisaldavad ensüüme *moodustuvad Golgi kompleksist * lõhustavad valke ja lipiide ja lüsosoomi mittevajalikke struktuure. Eristatakse PRIMAARSEID
Tsütoplasmavõrgustik koosneb kanalitest ja nende laienditest, mida mööda liiguvad rakus ained. Karedapinnalisele endoplastilisele retiikulumile kinnituvad ribosoomid, mis muudavad selle pildi mikroskoobiga vaadates karedaks. Seal toimub valkude süntees. Siledapinnalisele endoplastilisele retiikulumile ei kinnitu ribosoomid. See oslaeb lipiidide moodustumisel ja transpordil. Ribosoomid paiknevad karedapinnalisel endoplasmaatilisel retiikulumil, tuumamembraanil, mitokondrites ja taimedel plastiidides. Ribosoomid sünteesivad valke ja transpordivad neid edasi. Mõlemal rakul on ka Golgi kompleks, mis koosneb membraaniga ümbritsetud tsiternikestest, põieksetest ja neid ümbritsevatest torukestest. Tsiternikestes moodustuvad polüsahhariidid. Golgi kompleksis jõuab lõpule valkude ümbermõõtmine ning nende paiknemine põiekestesse ja lüsosoomidesse. Lüsosoom on membraaniga ümbritsetud põieke, mille ülesanne on lagundada vanu ja mittevajalikke rakuosi ja molekule
Enamuse sellest moodustab vesi, milles on lahustunud erinevad ained. Tsütoplasma seob kõik raku osad omavaheliseks tervikuks. Tsütoplasmavõrgustik koosneb membraaniga ümbritsetud ja omavahel ühendatud torukestest ja kanalitest. Neid mööda toimub ainete liikumine raku ühest osast teise. Eristatakse kareda- ja siledapinnalist tsütoplasmavõrgustikku. Ribosoomid paiknevad karedal tsütoplasmavõrgustikul, mitokondrites ja plastiidides. Need koosnevad valgust ja RNA-st. Ribosoomides kulgeb valgusüntees. Golgi kompleks Golgi kompleks osaleb rakumembraani ja rakukesta sünteesil. Mitokondrid on ümarad või ovaalsed kahe membraaniga ümbritsetud oraganellid Plastiidid on ainult taimedele omased kahe membraaniga ümbritsetud rakuorganellid. Nad sisaldavad erinevaid pigmente. 9. 10. Plastiidide liigid ja nende ülesanded. Kloroplastid fotosüntees. Kromoplastid pigmentide süntees ja säilitamine.
· Rakukest ümbritseb ja kaitseb taimerakku · Oma jäikusega annavad rakukestad kogu taimele tugeva toese ja püstise asendi · Rakukest osaleb ainete neeldumisel ja liikumisel (ainevahetuslik funktsioon) · Rakukest koosneb tselluloosist, hemitselluloosidest ja pektiinainetest Plastiidid · Plastiidid on ainult taimedele omased kahe membraaniga ümbritsetud rakuorganellid, mis sisaldavad erinevaid pigmente · Plastiidides toimub fotosüntees, varuainete ümberkujundamine ja varuainete säilitamine. · Plastiidid on pooldumisvõimelised organellid Plastiidid jagunevad: · Proplastiidid · Etioplastid · Kloroplastid strooma, tülakoidid, graan · Kromoplastid · Leukoplastid elaioplastid, amüloplastid, proteinoplastid Proplastiidid ja etioplastid · Kõik soontaimede eritüübilised plastiidid tekivad algkudedes asuvatest muutliku
4 Krüptomonaadidele on iseloomulik nukleomorfi olemasolu. 5 Krüptomonaade on teada alla 300 liigi. 6 Stramenopiilide sünapomorf on kolmeosaliste karvakestega kaetud viburi olemasolu. 7 Stramenopiilide hulka kuuluvad muu hulgas ka pruunvetikad ja ränivetikad. 8 Fototroofsetele stramenopiilidele on iseloomulik klorofülli c esinemine. 9 Stramenopiilid on monofüleetiline rühm. 10 Fototroofsete stramenopiilide plastiidi katab neli membraani. 11 Fototroofsete stramenopiilide plastiidides on tülakoidid paigutunud pakitult lamellides. 12 Stramenopiilide rühmal puuduvad orgaanilisest ainest rakku katvad soomused 13 Krüsofüüdid on peamiselt levinud magevees. 14 Krüsofüütidele on iseloomulikud rakku katvad ränist soomused. 15 Enamik krüsofüüte on üherakulised või koloonialised. 16 Krüsofüütide viburid on apikaalsed. 17 Krüsofüütidel puudub kinetoplast 18 Krüsofüüdi silmtäpp on valgustundlikust laiendist viburi aluse lähedal.
sekundaarne struktuur biheeliks osaliselt käändunud molekul (tRNA, mRNA) Tuumas, tuumakese, Tuumas, kromosoomides, tsütoplasmas ja selle plastiidides, mitokondrites, leidumiskoht rakus organoidides (rRNA), eeltuumsetes rakkudes ka plastiidies, mitokondriaalsed tsütoplasmas, ka viirustes viirused molekulmass ..
Vakuoolid- on rakumahlaga täidetud põieke, mis on ümbritsetud ühe membraaniga e tonoplastiga. Vakuoolide ÜL: toitainete, varuainete, jääkainete ja vee säilitamine. Teatud ainete lagundamine. Rakukest- ümbritseb ja kaitseb taimerakku. Oma jäikusega annavad rakukestad taimele tugeva toese ja püstise asendi. Rakukest koosneb tselluloosist. Plastiidid- on ainult taimedele omased 2 membraaniga ümbritsevad rakuorganellid, mis sisaldavad erinevaid pigmente. Plastiidides toimub fotosüntees. Varuainete ümberkujundamine ja säilitamine. Metabolism- kõik organismis toimuvad keemilised reaktsioonid kokku. Tagab organismi aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Assimilatsioon- organismi kõik sünteesireaktsioonid. Oluliseimad assimilatsiooniprotsessid organismis: Fotosüntees (ainult rohelistes taimedes!), DNA süntees, RNA süntees, Valgusüntees, Lipiidide ja sahhariidide süntees Dissimilatsioon- organismi kõik lagundamisreaktsioonid.
DNA, RNA ja valgud sünteesitakse olemasolevate molekulide (DNA/RNA) ahelate alusel, mis määravad sünteesitavate molekulide monomeeride järjestuse. Replikatsioon toimub iga kord enne raku jagunemist see leiab aset nii mitoosi- kui ka meioosieelselt kõigis päristuumsetes rakkudes. Replikatsioon tagab rakujagunemise käigus päriliku info võrdse ülekande lähterakust tütarrakkudesse. Transkriptsioon toimub eukarüootsete rakkude tuumas, plastiidides ja mitokondrites, prokarüootide tsütoplasmas. Transkriptsioonil saadakse lähtemolekuliga võrreldes erinev molekul. Transkriptsioonil tekivad eritüübilised RNA molekulid: mRNA(info), tRNA, rRNA(ribosoomi). Transkriptsiooniks vajalikud tingimused: 1. DNA üksikahel ( A-T-C-C-G-A) 2. Kõigi 4 nukleotiidi piisav olemasolu 3. Vastava ensüümi olemasolu (RNA-polümeraas) Transkriptsiooni käik: · Algab RNA polümeraasi kinnitumisest teatud kindla nukleotiidse
soomustes) sisalduv valkaine. 2 Fibroiin sisaldub looduslikus siidis. Proteiidid ehk liitvalgud Liitvalgud koosnevad lihtvalgust ja sellega ühinenud mittevalgulisest komponendist ehk nn. prosteetilisest rühmast. Fosfoproteiidides on prosteetiliseks rühmaks fosforhape. On oluliseks lüliks nii taimede kui ka loomade ainevahetuses. Lipoproteiidides on lihtvalgud ühinenud fosfatiididega. Leidub nii taimsete kui loomsete rakkude tsütoplasmas ja plastiidides. Glükoproteiidid on tähtsamaid liitvalke. Kromoproteiidides on lihtvalgud seotud värvainetega. Nt rohelistes lehtedes CO 2 assimilatsiooni katalüüsiv kloroplastiin (klorofüll + valk). Nukleoproteiidides on lihtvalgud seotud nukleiinhapetega. Nukleiinhapped on kõrgmolekulaarsed ühendid, mis nukleoproteiididena sisalduvad kõigis elusates rakkudes. Valgu molekulide struktuur Valgu uuringutes on erilist tähelepanu pööratud peptiidahelate võimalikele ruumilistele
Esimene stabiilne ühend 3fosfoglütseraat (3Cühend) Fotohingamine toimub 1 C4 taimed Pärgrakud olemas Rubisco on pärgrakkudes Esimene stabiilne ühend- oksaalohape (oksaaloatsetaat)- 4Cühend Fotohingamist ei ole 12. Kas meie laiuskraadil on levinud C3 või C4 taimed? Miks? C3 taimed 14. Millised plastiidid muudavad viljade oranziks, punaseks kollaseks? kromoplastid 15. Millistes plastiidides leidub klorofülli? - kloroplastides 17. Millised plastiidid hoiustavad tärklist? amüloplastid 18. Miks sügisel muutuvad rohelised lehed kollaseks, punaseks, oranziks? Sügisel muunduvad lehtedes kloroplastid kromoplastideks, sest klorofüll lagundatakse ja plastiidis moodustavad enamuse kollases ja punases spektri piirkonnas valgust peegeldavad karotenoidid 19. Kas plastiidid muunduvad üksteiseks? Näide. - jah Kloroplast kromoplastiks
(nt Permi ajal suri välja 96% liikidest, 84% perekondadest ja 52% sugukondadest. 8. Sümbiogeneesi hüpotees. Sümbiogeneesi ehk endosümbioosi hüpotees eukarüootse e päristuumse raku tekke seletus. Kuulub evolutsioonilise progressi alla. Üks prokarüootne lähterakk omandas fotosünteesi ja aeroobse hingamise ,,kodustades" vastavad bakterid, muutes need rakuorganellideks kloroplastide ja mitokondrite näol. Põhjus, mis arvatakse nii on see, et mitokondris ja plastiidides on oma DNA, ribosoomid ning nad mõlemad on ümbritsetud kahekordse membraaniga. Nad suudavad ka praegu iseseisvalt paljuneda. 9. Eluslooduse süsteem, taksonid + näited., süstematiseerimise alused. Teaduslik süstemaatika teadusharu, mis tegeleb elusolendite rühmitamise ehk klassifitseerimisega. (17.saj John Ray -> 18.saj Karl von Linné liikide koondamine taksonitesse süsteemi ülestikustes järkudes ehk kategooriates) Takson (kr
BIOKEEMIA III TEST XX Fotosüntees 6 CO2 + 6 H2O C6H12O6 + 6 O2 1. Kloroplastide ehitus. Kus fotosünteesi erinevad staadiumid toimuvad? Fotosüntees toimub nii prokarüootsete kui ka eukarüootsete organismide membraanides. Taimedes kulgeb fotosüntees kloroplastide (üks liik plastiide) tülakoidmembraanides. Kloroplastid sisaldavad DNA, RNA ja ribosoome, olles autosoomse DNA ja valgusünteesiga organellideks rakus. Plastiidides toimub fotosüntees, varuainete ümberkujundamine jt. taimele olulised protsessid. Plastiidid on pooldumisvõimelised organellid. Nende keskmine läbimõõt on 3-8 µm. Kõik soontaimede eritüübilised plastiidid tekivad algkudedes asuvatest, muutliku kujuga läbipaistvatest kehakestest - proplastiididest. Pimedas arenevad proplastiididest võrdlemisi vähediferentseerunud ehitusega, prolamellaarkehi ja protoklorofülli sisaldavad etioplastid
Neist toodetakse agarit kallerduvat ainet, mida kasutatakse toiduainetööstuses ja meditsiinis. Rohevetikad üle 8000 liigi, enamik elab magevetes, vähemal määral leidub neid ka mullas, puutüvedel ja isegi lumel. Rohevetikate seas on nii üherakulisi, koloonialisi kui hulkrakseid vorme. Osa rohevetikaid elab sümbioosis vees elavate algloomadega, selgrootute või seentega. Rohevetikad on taimedele väga sarnased, sisaldavad sama tüüpi klorofülli ning plastiidides sisalduv säilitusaine on tärklis. On liike mis suudavad taluda madalaid temperatuure, tugevat päikesekiirgust, erakordselt madalat toitainete taset. Osad võimelised kasvama lumel, põhjustades lume värvumise punaseks, roheliseks või oranziks. Koloonialine kerasviburlane kuulub rohevetikate hulka, koloonia moodustub kuni kümnetest tuhandetest omavahel tsütoplasmajätkega ühendatud kaheviburilistest rakkudest. Koloonia rakkude osas esineb tööjaotus osa rakke omandab sugulise
33. Mis on translatsioonil kasutatav lugemisraam? Raam, kust RNA ahela lämmastikaluste triplette loetakse. Raaminihkel on tõsised tagajärjed, sest kõik koodonid loetakse nii, et sünteesitakse täiesti vale aminohappelise järjestusega valk. 34. Mis on geen? DNA järjestuse lõik, funktsionaalne ühik, mis kodeerib valku või struktuurset, katalüütilist või regulatoorset RNAd 35. Ribosoomide ehitus ja funktsioon. Ribosoomid - neid leidub karedal ER-l, tsütoplasmas, mitokondrites ja plastiidides. Ribosoom koosneb kahest allüksusest - väikesest ja suurest - mõlemad omakorda valgust ja rRNA-st. Ribosoomidel kulgeb valgusüntees. Ribosoomid sünteesitakse tuumas paiknevatel tuumakestes ja liiguvad selt läbi tuumamembraanis olevate pooride tsütoplasmasse. Osa neist liitub ER-ga moodustades kareda ER-i. Ribosoomide kogumikku nimetatakse polüsoomiks. (ER - endoplasmaatiline võrgustik) 36. Translatsioon e. valgusüntees
Elektronide liikumine toimub negatiivsema redokspotentsiaaliga ühenditelt positiivsema redokspotentsiaaliga ühendite suunas ja meenutab mitokondriaalset elektronide transpordi ahelat. Kirjutage nitraadireduktaasi poolt katalüüsitava reaktsiooni üldvõrrand NO3- + NAD(P)H + H+ --> NO2- + NAD(P)+ + H2O Kirjutage nitritireduktaasi poolt katalüüsitava reaktsiooni üldvõrrand Nitriti reduktaas viib läbi nitriti redutseerimist ammoniaagiks. See toimub kloroplastis või muudes plastiidides, sest nt kloroplastis on redutseerimiseks vajalikud elektronid. NO2 + 6e- + 8H+ --> NH4+ + 2H2O Nimetage peamised lämmastiku transportvormid (ühendid) juurtest pealmaaosadesse Ammoniaak, glutamiin, glutamaat Nimetage Eestis kasvavaid putuktoidulisi taimi. Millisel kujul saavad taimed lämmastikku putukatest? Huulheinad, võipätakas, vesihernes Saavad aminohapete kujul. Nimetage 5 väävlit sisaldavat ühendit taimedes Metioniin, tsüsteiin, biotiin, CoA, gluteniin
Eristatakse kareda- ja siledapinnalist tsütoplasmavõrgustikku. Karedapinnalisel paiknevad ribosoomid. Viimased muudavadki membraanid mikroskoobis nähtavalt karedaks. Seal toimub rakule omaste valkude (kaasaarvatud valguliste ensüümide) süntees. Siledapinnalisel tsütoplamavõrgustikul ribosoome ei ole. See osaleb lipiidide (näiteks taimsete rasvade, eeterlike õlide ja vaikude) moodustumisel ja transpordil. Ribosoomid paiknevad karedal tsütoplasmavõrgustikul, mitokondrites ja plastiidides. Need koosnevad valgust ja RNA-st. Ribosoomides kulgeb valgusüntees. Golgi kompleks koosneb membraaniga ümbritsetud tsisternikestest, põiekestest ja neid ühendavatest torukestest. Tsisternikestes moodustuvad ja kogunevad näiteks polüsahhariidid, mis erituvad sealt põiekeste abil. Golgi kompleks osaleb ka rakumembraani ja rakukesta sünteesil. Mitokondrid on ümarad või ovaalsed kahe membraaniga ümbritsetud oraganellid. Sisemine membraan on sisse sopistunud ja moodustab harjakesi e
Kare (7) - seal paiknevad ribosoomid (need muudavadki ER-i "karedaks"), mis osalevad valgusünteesil. Lisaks sellele toimub karedal ER-l ensüümide süntees, ainete transport, uute membraanide, vakuoolide ja mõnede organellide moodustumine. Sile ER (12) koosneb harunevatest torukestest ja nende laienditest, kuid pole ribosoomidega kaetud. See osaleb eeterlike õlide, vaikude jt ainete moodustumisel ja transpordil. Ribosoomid (6) - neid leidub karedal ER-l, tsütoplasmas, mitokondrites ja plastiidides. Nad koosnevad valgust ja RNA-st. Ribosoomidel kulgeb valgusüntees. Golgi kompleks (11) - koosneb membraaniga ümbritsetud tsisternidest ja põiekestest. Tsisternides moodustuvad ja kogunevad polüsahhariidid ja need erituvad sealt põiekeste abil. Lüsosoomid (13) - ühekihilise membraaniga ümbritsetud põiekesed, mis sisaldavad ensüüme. Ensüümid lõhustavad aktiivses olekus valke, lipiide jt. aineid. Mitokondrid (14) - erineva kujuga kahekihilise membraaniga ümbritsetud oraganellid
Põhiline kloroplastide mass koosneb valkudest, lipoididest, pigmentidest ja mineraalsooladest (valgu hulk 30-45% kloroplasti kuivkaalust, tsütoplasmas 80-95%, lipoidid 20-40% kloroplasti kuivkaalust, tsütoplasmas 2-3%). /.../ Kuna fotosünteesi tähtsus (päikese kiirte energia vangistamine ja selle muutmine kõrgmolekulaarsete ühendite keemiliseks energiaks) on seotud just kloroplastidega, on siin ka palju füsioloogiliselt aktiivseid aineid. Nii näiteks on plastiidides kontsentreerunult kõik 7 rasvades lahustuvad vitamiinid A (provitamiini karotiini näol), D, E, K, palju vees lahustuvaid vitamiine B1, B2, C ja niisugused tähtsad orgaanilised ained, nagu steroolid, letsitiinid jt. Siin sisalduvad ka raku põhilised biokatalüsaatorid fermendid, sh. ka rauda ja vaske sisaldavad redoksfermendid. 2. 3 Pigmendid Klorofüllid
Vakuoolid on rakumahlaga täidetud põieke, mis on ümbritsetud ühe membraaniga. Rakukest on rakumembraanist väljaspool olev kest. Rakukest esineb taimerakkudel ja seenerakkudel, loomarakkudel aga enamasti puudub. Rakukest annab rakule tugevuse ja kindla kuju. Rakukesta materjaliks on enamasti tselluloos, hemitselluloos või kitiin. Plastiidid on ainult taimedele omased kahe membraaniga ümbritsetud rakuorganellid, mis sisaldavad erinevaid pigmente Plastiidides toimub fotosüntees, varuainete ümberkujundamine ja varuainete säilitamine. Plastiidid on pooldumisvõimelised organellid Rakutsükkel on raku elukäik pooldumisest pooldumiseni. Rakutsükkel koosneb reast sündmustest, mis viivad raku jagunemise ja kahekordistumiseni. Rakutuuma omavate ehk eukarüootsete rakkude rakutsükkel jaotatakse kolmeks osaks: interfaas toimub raku kasvamine, mitoosiks vajalike toitainete kogumine ja DNA kahekordistamine;
Vakuoolid on rakumahlaga täidetud põieke, mis on ümbritsetud ühe membraaniga. Rakukest on rakumembraanist väljaspool olev kest. Rakukest esineb taimerakkudel ja seenerakkudel, loomarakkudel aga enamasti puudub. Rakukest annab rakule tugevuse ja kindla kuju. Rakukesta materjaliks on enamasti tselluloos, hemitselluloos või kitiin. Plastiidid on ainult taimedele omased kahe membraaniga ümbritsetud rakuorganellid, mis sisaldavad erinevaid pigmente Plastiidides toimub fotosüntees, varuainete ümberkujundamine ja varuainete säilitamine. Plastiidid on pooldumisvõimelised organellid Rakutsükkel on raku elukäik pooldumisest pooldumiseni. Rakutsükkel koosneb reast sündmustest, mis viivad raku jagunemise ja kahekordistumiseni. Rakutuuma omavate ehk eukarüootsete rakkude rakutsükkel jaotatakse kolmeks osaks: interfaas toimub raku kasvamine, mitoosiks vajalike toitainete kogumine ja DNA kahekordistamine;
- - valguline kandja või kanal Spets kandja ENERGIA H2O gaasid Org happed, steroidid , monosahhariidid Na/K ioonid Plastiidid plastiidid on ainult taimedele omased kahe membraaniga ümbritsetud rakuorganellid, mis sisaldavad erinevaid pigmente plastiidides toimub fotosüntees, varuainete ümberkujundamine ja varuainete säilitamine. plastiidid on pooldumisvõimelised organellid Plastiidid jagunevad: proplastiidid etioplastid kloroplastid - strooma, tülakoidid, graan kromoplastid leukoplastid - elaioplastid, amüloplastid, proteinoplastd Proplastiidid ja etioplastid
See laseb aineid valikuliselt sisse ja ja välja. Raku keskel on tuum, milles hoitakse pärilikkusainet. Tuuma ülesanne on juhtida raku elutegevust. Rakud ei saa kasvada lõpmata suureks. Tuum sisaldab pärilikkusainet, mille abil toimub rakkude paljunemine. Rakud jagunevad kaheks rakuks ehk poolduvad. Pooldumisel tekib igast rakust kaks täpselt ühesugust rakku. Energiat annavad rakkudele jõujaamasarnased mitokondrid ja rohelised päikesepatareid - plastiidid. Plastiidides toimub toitainete süntees, mitokondrite abil töötlevad taimerakud ümber toitaineid ja saavad neist energiat. Kõik raku sisemuses asuvad osad ujuvad poolvedelas plasmas. Suure osa taimerakust täidab vakuool, mis on täis rakumahla. Vakuool hoiab raku pallikesena pinges. Rakumahlas liiguvad kõik raku toitained. 39. Restriktaasid - ensüümid, mida toodavad bakterid enesekaitseks. Nad lõikavad
plastiidide ja jäiga rakukesta olemasolust. Samas tuleb aga märkida, et rakkude põhilised eluavaldused -- DNA replikatsioon, samuti valgusüntees ning membraanide ehitus on nii taime- kui ka loomarakkudel ühesugused. 1.1. Membraanstruktuurid Membraanstruktuurid võivad koosneda ühest või kahest membraanist. Kahe membraaniga ümbritsetud organellideks on plastiidid, mitokondrid ja tuum, kõik nimetatud organellid sisaldavad suuremal või vähemal määral DNA-d. Plastiidides toimub fotosüntees, varuainete ümberkujundamine jt. taimele olulised protsessid. Plastiidid on pooldumisvõimelised organellid. Nende keskmine läbimõõt on 3-8 µm. Kõik soontaimede eritüübilised plastiidid tekivad algkudedes asuvatest, muutliku kujuga läbipaistvatest kehakestest -- proplastiididest. Pimedas arenevad proplastiididest võrdlemisi vähediferentseerunud ehitusega, prolamellaarkehi ja protoklorofülli sisaldavad etioplastid
Rakukest · Rakukest ümbritseb ja kaitseb taimerakku · Oma jäikusega annavad rakukestad kogu taimele tugeva toese ja püstise asendi · Rakukest osaleb ainete neeldumisel ja liikumisel (ainevahetuslik funktsioon) · Rakukest koosneb tselluloosist, hemitselluloosidest ja pektiinainetest Plastitsiidid · Plastiidid on ainult taimedele omased kahe membraaniga ümbritsetud rakuorganellid, mis sisaldavad erinevaid pigmente · Plastiidides toimub fotosüntees, varuainete ümberkujundamine ja varuainete säilitamine. · Plastiidid on pooldumisvõimelised organellid Plastiidid jagunevad: · Proplastiidid · Etioplastid · Kloroplastid strooma, tülakoidid, graan · Kromoplastid · Leukoplastid elaioplastid, amüloplastid, proteinoplastid Proplastiidid ja etioplastid
Taimsed vahad on nt puuviljadel, okastel ning täidavad kaitsefunktsiooni. c) Fosfolipiidid – üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga, kuuluvad rakumembraani koostisesse. d) Steroidid – taimeraku membraanides on 30-50% lipiididest steroidid. e) Terpenoidid: Terpeenid ehk monoterpenoidid, taimed vajavad terpeene kaitseks putukate vastu, nt mentool. Karotinoidid ehk oligoterpenoidid koosnevad 4 terpeeni ühikust, asuvad plastiidides, taimedele olulised fotosünteesi abipigmendid. Kautšuk ehk polüterpenoidid – piimhape nt võililles. Nukleiinhapped – koosnevad nukleotiididest, moodustavad pikki ahelaid. DNA – desoksüribonukleiinhape. 4 lämmastikalust: A(adeniin), G(guaniin), T(tümiin), C(tsütosiin). RNA – ribonukleiinhape. Esmane struktuur AUGGCACCGU. mRNA (info), tRNA, rRNA (ribosoomi). Alkanoidid – lämmastikku sisaldavad heterotsüklilised aluselised ühendid, mürkained selgroogsete vastu.
2-ahelaliste lõikudega ja sekundaarne struktuur biheeliks osaliselt käändunud molekul (tRNA, mRNA) Tuumas, kromosoomides, Tuumas, tuumakese, plastiidides, mitokondrites, tsütoplasmas ja selle leidumiskoht rakus eeltuumsetes rakkudes ka organoidides (rRNA), plastiidies, tsütoplasmas, ka viirustes mitokondriaalsed viirused molekulmass ...10 nukleotiidi Sõltuvalt RNA tüübist 10 -10 Vastupidavus denaturatsioonile On vastupidavam võrreldes On vähem vastupidavam
2-ahelaliste lõikudega ja sekundaarne struktuur biheeliks osaliselt käändunud molekul (tRNA, mRNA) Tuumas, kromosoomides, Tuumas, tuumakese, plastiidides, mitokondrites, tsütoplasmas ja selle leidumiskoht rakus eeltuumsetes rakkudes ka organoidides (rRNA), plastiidies, tsütoplasmas, ka viirustes mitokondriaalsed viirused molekulmass …10 nukleotiidi Sõltuvalt RNA tüübist 10 -10 Vastupidavus denaturatsioonile On vastupidavam võrreldes On vähem vastupidavam
põhiline struktuurne sekundaarne ja tertsiaarne sekundaarne ja tertsiaarne vorm 2-ahelaliste lõikudega ja sekundaarne struktuur biheeliks osaliselt käändunud molekul (tRNA, mRNA) Tuumas, kromosoomides, Tuumas, tuumakese, plastiidides, tsütoplasmas ja selle leidumiskoht rakus mitokondrites, organoidides (rRNA), eeltuumsetes rakkudes ka plastiidies, tsütoplasmas, ka viirustes mitokondriaalsed viirused Sõltuvalt RNA tüübist 10 molekulmass ...10 nukleotiidi -10
Lisaks sellele osaleb õhulõhede avatuse ja suletuse reguleerimises. Abstsiishape on 15-süsinikuline ühend (C15H20O4), mis sarnaneb struktuurilt karotenoidiga. Abstsiishapet on leitud kõikidest taime organitest ja kudedest alates juure tipust kuni maapealse tipmise pungani. Seda sünteesivad peaaegu kõik rakud, mis sisaldavad kloroplaste või amüloplaste. ABAt sünteesitakse tsütoplasmas ja plastiidides, ABA süntees on võimalik nii lehtedes kui ka juurtes. • ABA suurenenud kogused pärsivad kasvu, aga ABA (väikestes kogustes) on kasvuks vajalik (mutandid mis üldse ABA-t ei sünteesi on kääbused). • ABA optimeerib kasvu stressi tingimustes (tõenäoliselt osmootse potentsiaali reguleerimise kaudu) ja muudab näiteks juurte-lehtede suhet. • ABA reguleerib akvaporiinide hulka ja juhtivust veele (nii juurtes kui ka lehtedes) 8
2-ahelaliste lõikudega ja sekundaarne struktuur biheeliks osaliselt käändunud molekul (tRNA, mRNA) Tuumas, kromosoomides, Tuumas, tuumakese, plastiidides, mitokondrites, tsütoplasmas ja selle leidumiskoht rakus eeltuumsetes rakkudes ka organoidides (rRNA), plastiidies, tsütoplasmas, ka viirustes mitokondriaalsed viirused molekulmass ...10 nukleotiidi Sõltuvalt RNA tüübist 10 -10 Vastupidavus denaturatsioonile On vastupidavam võrreldes On vähem vastupidavam
1) Tuum- sisaldab ja säilitab raku pärilikku informatsiooni, kontrollib raku elutegevust. Kuju võib olla erinev. Tuuma ümbritseb kahekihiline tuumamembraan, milles on ainevahetuseks poorid. Tuuma sees on DNA, nukleoplasma ja tuumakesed. Tuumakesed koosnevad valgust ja RNA-st, nende ülesandeks on ribosoomide süntees. 2) Ribosoomid- neid leidub karedal ER-l, tsütoplasmas, mitokondrites ja plastiidides. Nad koosnevad valgust ja RNA-st. Ribosoomidel kulgeb valgusüntees. 3) Mitokondrid- erineva kujuga kahekihilise membraaniga ümbritsetud oraganellid. Sisemine membraan sopistub sisse ja moodustab kristasid, mille vahele jääb vedel maatriks. Maatriksis on DNA ja ribosoomid, seal toimub rakuhingamine ja ATP süntees. 4) Lüsosoomid- ühekihilise membraaniga ümbritsetud põiekesed, mis sisaldavad ensüüme
Adeniin muudetakse kas adenosiin-/inosiinmonofosfaadiks, mis järgnevalt muudetakseinosooniks. Alternatiivsed geneetilised koodid (mitokondrite erinevad koodid, alternatiivsed koodid bakteritel, pärmidel) Mitokondris: AGA - Ter* (Arg) AGG - Ter* (Arg) AUA - Met (Ile) UGA - Trp (Ter*) Muutused koodis ehk koodoni tähenduse muutused, saavad toimuda vaid siis kui koodon esineb vaid vähestes geenides. Alternatiivsed koodid on peamiselt mitokondrites ja plastiidides, st väga väikestes genoomides. Pärmi Candida mõnedel liikidel (nt albicans) on CUG koodon kas kahetähenduslik või vastab seriinile (Leu asemel). Mycoplasma capricolum kasutab ainult 56 koodonit, st 5 koodonit valgu geenides ei esine. Selenotsüsteiin ja pürrolüsiin (esinemine, koodonid ja valku lülitumise teed) Koodonikasutamise indeksid (CAI - codon adaptation index) Programmeeritud raaminihe (RF2, retroviirused)
Ribosoomide kuivkaalust moodustab u ½. See on väikse molekulmassiga, teda leidub tuumas. DNA JA RNA VÕRDLUS OMADUSED DNA RNA pentoos desoksüriboos riboos pürimidiinalus T, C U, C põhiline struktuurne vorm sekundaarne ja tertsiaarne sekundaarne ja tertsiaarne sekundaarne struktuur biheeliks 2-ahelaliste lõikudega ja osaliselt käändunud molekul (tRNA, mRNA) leidumiskoht rakus Tuumas, kromosoomides, plastiidides, mitokondrites, eeltuumsetes rakkudes ka tsütoplasmas, ka viirustes Tuumas, tuumakese, tsütoplasmas ja selle organoidides (rRNA), plastiidies, mitokondriaalsed viirused molekulmass ...10 nukleotiidi Sõltuvalt RNA tüübist 10 -10 Vastupidavus denaturatsioonile (pH, tº) On vastupidavam võrreldes RNA-ga On vähem vastupidavam võrreldes DNA-ga Bioloogiline funktsioon Pärilikkussaine säilitamine ja edasikandmine muutumatul kujul Pärilikkusinfo realiseerimine valgu sünteesi käigus
· Sõltub koe tüübist. · Sõltub raku suurusest. Päritolu: · Endosümbioos, arvatakse et nad olid kunagi vabalt elavad autotroofsed bakterid, kes asusid elama päristuumsetesse rakkudesse. Kloroplastide ja mitokondrite võrdlus erinevused ja ühisus.EKSAMIL! 3. Teised plastiidid: · Proplastiidid · Kromoplastiidid, erinevaid värvilisi pigmente sisaldavad karotenoidid/ksantofüllid plastiidides. Ülesanded: a) Ligimeelitamine(vili). b) Antioksüdant · Leukoplastid neis on peamiselt kaitse funktsioon, milles on olemas. On seentes viljades mugulates. a) kõige rohkem tärklist sisaldvad b) valke sisaldavad c) lipiiide sisaldavad Plastiidide üleminekud Kloro-; kromo- ja leuko üleminek 1. kloroplast läheb üle kromoplastiks viljade küpsemine,nt
rendsiina nõrgalt eristunud profiiliga huumus- akumulatiivne muld pael, dolomiidil rähkmoreenil jt. kõvadel karbonaatsetel kivimitel. Eristatakse paepealseid ja rähkseid karbonaatmuldasid. Karbonaatne (kivim) - valdavalt lubjakividest või mineraalsest dolomiidist koosnevad settekivimid (paas) või moondekivimid (marmor). Lubjakivid on tekkinud veekogude põhja settinud lubimudast. Karotinoidid värvained, mis esinevad taimerakkude plastiidides; annavad orani, kollase, pruuni ja punase tooni. Keelõis korvõisiku õis, mille kroon on lühikese putkeosa ning pika ja lameda naastuga. Kevadvõsu osjadel eristatakse eoseid kandvaid nn. kevadvõsusid ja eospeadeta, ainult fotosünteesi ülesandega suvivõsusid. Nt. põldosjal on kevadvõsu pruun ja kaob peale eoste valmimist; metsosjal aga on kevadvõsu algul pruun ja eospeaga, hiljem muutub roheliseks ja hakkab fotosünteesima nagu suvivõsu.
annaabi.ee 
