vaid 12% Mõõtude täpsus kuivatamine ja tootmisprotsess tagavad liimpuidu täpsed mõõtmed Valmistamine Valmistamisprotsess võib olla erinev.Tüüpiline tehaseskeem: prussid tuuakse laost ja kuivatatakse eelhööveldamine klassideks sorteerimine kontrollitakse niiskuse sisaldust, prusside otsad lõigatakse ära sõrmjätkude tegemiseks asetamine riita sõrmjätkule kantakse liim plangud surutakse kokku vähemalt 2s jätkuliist lõigatakse vajalikku pikkusse asetatakse hoiule vähemalt 2 tunniks Plangud hööveldatakse Liimimine ja surumine Talad ja küljed hööveldatakse lõppviimistletakse Mõned ettevõtted AS Liimpuit, Põlva Liimpuidust kandekonstruktsioonide tootmine alustati 1979. aastal Ligi pool toodetavast liimpuidust realiseeritakse Eestis, põhiline eksport läheb Saksamaale ASs Liimpuit töötab 30 inimest
Saepuidu mõõtmed antakse millimeetrites (paksus × laius × pikkus) ja on kehtivad 20-% niiskuse juures. Kui puidu niiskus erineb 20 %-st, vähendatakse või suurendatakse mõõtmeid 1 % võrra niiskuse muutumise iga 5 % kohta. Saepuit jaotatakse: liistud, hööveldatud paksus ja laius alla 75 mm pinnud, saetud paksus ja laius alla 75 mm lauad paksus maksimaalselt 38 mm, laius vähemalt 75 mm plangud paksus üle 38 mm ja alla 100 mm, laius üle 175 mm prussid paksus ja laius minimaalselt 100 mm. Venemaalt eksporditav saepuit jaotatakse: deals plangud (lauad) paksusega 50, 55, 63, 75 ja 100 mm laiusega 225, 250, 275 mm battens plangud (lauad) paksusega 50, 55, 63, 75, 100 mm ja laiusega 50...200 mm boards plangud (lauad) paksusega alla 50 mm, laius 50...250 mm Saepuitu eksporditakse pakettidena
Jalategu teotöö liik, mille puhul mõisa tuli saata jalatööline Abitegu teoorjuse vorm, mille aeg ja maht sõltus mõisa jooksvate tööde vajadustest. Abitöödena tehti tavaliselt hooajatöid nagu sõnnikuvedu, külv, viljalõikus,rehepeks, heinategu, teeremont, mõisavoorid, lambapügamine Loonusrent talupoegade tasu kasutatava maa eest maaomanikule. kohustus anda maaomanikule osa oma talumajapidamise saagist Laevaehitusmaterjal: plangud, köied, tõrv, tökat Sõbrakaubandus põhines vastastikusel usaldusel ja isiklikel suhetel Maalaadad olulised kauplemiskohad Manufaktuur tööjaotusega käsitööettevõte, kus töötasid palgatöölised Moonavoor talupoeg viis ühe mõisniku ntks vilja vms tema sugulastele/ sõpradele( teisele mõisnikule) Gümnaasium 1583. asutati Tartus jesuiitide gümnaasium, mille haridustasemele polnud Eesti varasemas ajaloos võrdset
Üle ei jää kuigi palju - valge, hall, must, beez ja pruun. Nende suhtes ei teki enamasti vastuväiteid - need on üldtunnustatud "maitsekad" värvid nii riietuses kui ka kodukujunduses. "Maitsekatest" värvidest on eestlasele kõige meelepärasemad pruunid toonid, kuna "sealt ei paista mustus välja". Pruuni ja halli värvi suurimad kooslused on meie puitelamurajoonides: agulites ja äärelinnades. Pruunid, pruunikaskollased ja pruunikasrohelised majad, hallid plangud ning pruun mudane tänav pääsevad kõige võimsamalt mõjule sügisel ja varakevadel, kui rohelus on kadunud ja ilm sombune. /---/ Äärelinna kõikevaldav hallus ja pruunus ängistab, masendab, kuna need värvid on seotud maiste, madalate ja materiaalsete mõtetega. Oma üllatuseks leidsin oma teooriale kinnitust Anne Hietaneni kivi- ja värviteraapia õpikust, mis ütleb: "Kui kodus valitseb must, pruun ja hall värv, võib see nukrana ja igapäevasena tunduda
Haapsalu, Paide, Rakvere, Narva, Kuressaare, Valga, Paldiski ja Võru. 6. Väliskaubandus ja sisekaubandus Peale Liivi sõda laostus kaubandus v.a Narva linnas mis asus sellel ajal soodsas asendis.See tähendas siis seda, et sadamalinnades kaubandus arenes. Peamised väljaveo artiklid : Kõige tähtsamaks oli siis Eesti teravili. Teisteks ekspordikaupadeks olid siis Venemaalt pärit lina, kanep, ning laevaehituskraam (lauad, tõrv, plangud jne.). Suurem osa väljaveetavast kaubast läks Madalmaadesse. Peamiseks sisseveo artikliteks olid siis: Hispaania ja Prantsuse sool, metall (raud, vask), soolaheeringas ning tubakas. Nende traditsioonilistele talurahva kaupadele lisaks veeti sisse veel veini, klaasi, paberit, vürtsi, suhkurt, kohvi ja teed. 7. Käsitöö ja sisekaubandus. Endiselt säilis tsunftikord. Järjest rohkem läksid käsitöö alad sakslaste kätte,
Linnad, kaubandus, tööstus Linnad, kaubandus, tööstus Esialgu linnade õiguslik olukord suhteliselt segane, mõningad olid oma senised õigused kaotanud (muutunud eravaldusteks). Selline ebamäärane olukord lõppes asehalduskorra kehtestamisega, kui kõik maakonnakeskused said ametliku linnaõiguse. Vene aja alguses oli 10 linna, asehalduskorra ajal lisandus 2 – Võru ja Paldiski. Väljavedu: teravili, lina ja kanep (Venemaa päritolu), plangud, lauad tõrv, tökat Sissevedu: sool, raud ja vask, soolaheeringas, tubakas, vein, klaas paber. Riik kontrollis väliskaubandust, sai tollide ja teiste maksude paelt olulist sissetulekut. Sisekaubandus väikekaupmeeste käes. Talupoegadel oli linnas enamasti oma kindel kaupmees, kellega suheldi – sõbrakaubandus. Maalaadad Manufaktuurid linnadest väljaspool Räpina paberivabrik Põltsamaa klaasimanufaktuur
õnnetus, kui naine astus paljajalu ehitatavale laevale – jäta või ehitus pooleli. Ehitusplatsile rajati suur laudadest põrand, kuhu laevameister joonistas laevakaared täismõõdus peale. Joonise järgi raiuti kaared välja. Viimased koosnesid mitmest tükist. Sealsamas aeti püsti ka plankude saagimis pukid. Tahmanööriga lasti palgile jooned ette ja töö läks lahti. Üks mees oli ülal ja teine, vahel ka kaks, all. Nii saeti valmis kõik laevaehituseks vajalikud plangud ja lauad. Kui palju see aega võtis ja kui raske see oli, ei tasu vist rääkida. Kuigi Pärnus Waldofi tehase juures hakati esimesena Eestis juba 1875. aastal laeva planke saekaatriga saagima, ehitati randades veel kaua esiisade moodi. Meestele maksti selle töö eest harilikult üks rubla päevas. Tööpäev laevaehitusel kestis 12-14 tundi ja seda varakevadest talve hakuni. Vanad saemehed rääkisid, et töö kestnud kuiest kuieni ning teisel päeval kuiest jälle uieni.
andsid elatist kirikuõpetajatele. Rakmetegu- teotöö liik, mille puhul tegi talupoeg tööd rakendiga Jalategu- teotöö liik, mille puhul tegi talupoeg tööd jala Abitegu- teotöö liik kiireloomuliste hooajatööde (rehepeks, sõnnikuvedu, heinategu jne) tegemiseks Loonusrent- talupoegade tasu kasutatava maa eest maaomanikule( mitte raha) Moonavoor- talupoeg viis ühe mõisniku ntks vilja vms tema sugulastele/ sõpradele( teisele mõisnikule) Laevaehitusmaterjal: plangud, köied, tõrv, täkat Sõbrakaubandus- igal talupojal oli enamasti linnas kindel kaupmees, kellega ta äri ajas. Maalaadad- olulised kauplemiskohad Manufaktuur- väike käsitöö tuba Jesuiidid- toodi Liivimaale Gümnaasium- 1583. asutati Tartus jesuiitide gümnaasium, mille haridustasemele polnud Eesti varasemas ajaloos võrdset. Seminar(tõlkide, õpetajate)- eesmärk oli ette valmistada preestrikutseks sobivaid kandidaate kohaliku rahva hulgast.
inimestena. Linnad varauusaegses Eestis: Liivi sõja alguses 9 linna: Tallinn, Tartu, Viljandi, Vana-Pärnu, Uus-Pärnu, Haapsalu, Paide, Rakvere ja Narva. Neile lisandusid veel Kuressaare ja Valga,Vana-Pärnu hävines Liivi sõjas ja kaotas linnaõiguse. (kokku jäi 10 linna) 17. sajandil said linnaõigused Paldiski ja Võru. Nüüd oli Eestis 12 linna. Kaugkaubandus: Peamiseks väljaveo artikliks oli teravili, lina ja kanep ning laevaehituskraam: mastipuit, plangud, lauad, tõrv, tökat. Sisseveokaupadeks olid: sool, metall(raud ja vask), soolaheeringas, tubakas, vein, klaas, paber, koloniaalkaubad(vürtsid, suhkur, kohv, tee) Käsitöö ja kaubandus: Kästitöö alal säilis tsunftikord. Tegutsesid nurgakäsitöölased ehk tsunftijänesed. Mõisate juures rajati telliselöövid , lubjaahjud, sae- ja vaseveskid. Peale ehitusmaterjalide toodeti mõisastes seepi, küünlaid, äädikat, puudrit, tärklist jm igapäevaeluks vajalikku. 17
kogemuste najal õppisid eesti talupojad suurepäraselt tundma kõigi puuliikide omadusi, millega tagati igaks eri otstarbeks kõige sobivama puu kasutamine. Tarbepuu Tarbepuu valik oleneb eelkõige teatava puuliigi esinemissagedusest ja tehnilistest omadustest. Eriti rohkesti on leidnud kasutamist Eesti metsades ülekaalukalt esinevad okaspuud mänd ja kuusk. Mänd on oma kõrgest vaigusisaldusest tingitud pika kestvus-ea tõttu alati olnud peamiseks ehituspuuks. Männilauad ja -plangud olid peamiseks uste, sängide, pinkide, laudade, kirstude, kangaspuude raamistiku jms materjaliks. Mänd oli ka eelistatud paadi-ja laevaehituspuu. Ka katusepilbaste kiskumisel oli peamiseks materjaliks mänd. Kuusk on hoopis väiksema säilivusega ning nõrgem puu kui mänd, seevastu aga ei pakata ega kõmmelda nii kergesti. Parimaks tarbepuuks peeti sookuuske. Nii nagu mänd on ka kuusk laialdast kasutamist leidnud ehitustöödel (palkide ja
Narva linn puhkes õitsele (peamine linn Venemaaga kauplemiseks). Narva linna rajati palju Barokk stiilis ehitisi. Räägiti jutte, et Narvast võiks saada Rootsi riigi pealinn. Tolleaagsest Narvast pole eriti midagi järgi (NL pommitas puruks 1944). Sadamalinnad mõnevõrra arenes (kauba välja ja sisseveolt). Peamine ekspordiartikkel oli teravili, lina, kanep. Lina kanep oli põhiliselt toodud venemaalt ning seda kasutati laevaehituseks. Veel veeti välja laevaehituseks vajalikud plangud, lauad ja tõrv. Sisseveeti peamiselt soola ja metalli. Sisse toodi veel tubakat, paberit ja alkoholi. Talupoegadel oli linnas nn sõbrakaupmees (tema juures käis järjepidevalt ostmas), kellelt ostis ja kellele müüs. Tsunftikord eksisteeris edasi, aga toimus tsunftide sulgemine (uusi liikmeid, eriti eestlasi, vastu ei võetud). See tähendas, et linnaühiskonnas ei olnud võimalik eestlastel kõrgemaks kui alamklass saada. 17. sajandisse jääb manufaktuuride tekke
elatist kirikuõpetajatele. Rakmetegu- teotöö liik, mille puhul tegi talupoeg tööd rakendiga Jalategu- teotöö liik, mille puhul tegi talupoeg tööd jala Abitegu- teotöö liik kiireloomuliste hooajatööde (rehepeks, sõnnikuvedu, heinategu jne) tegemiseks Loonusrent- talupoegade tasu kasutatava maa eest maaomanikule( mitte raha) Moonavoor- talupoeg viis ühe mõisniku ntks vilja vms tema sugulastele/ sõpradele( teisele mõisnikule) Laevaehitusmaterjal: plangud, köied, tõrv, täkat Sõbrakaubandus- igal talupojal oli enamasti linnas kindel kaupmees, kellega ta äri ajas. Maalaadad- olulised kauplemiskohad Manufaktuur- väike käsitöö tuba Jesuiidid- toodi Liivimaale Gümnaasium- 1583. asutati Tartus jesuiitide gümnaasium, mille haridustasemele polnud Eesti varasemas ajaloos võrdset. Seminaar(tõlkide, õpetajate)- eesmärk oli ette valmistada preestrikutseks sobivaid kandidaate kohaliku rahva hulgast.
Linnad, kaubandus, tööstus Esialgu linnade õiguslik olukord suhteliselt segane, mõningad olid oma senised õigused kaotanud (muutunud eravaldusteks). Selline ebamäärane olukord lõppes asehalduskorra kehtestamisega, kui kõik maakonnakeskused said ametliku linnaõiguse. Vene aja alguses oli 10 linna, asehalduskorra ajal lisandus 2 Võru ja Paldiski. Väljavedu: teravili, lina ja kanep (Venemaa päritolu), plangud, lauad tõrv, tökat Sissevedu: sool, raud ja vask, soolaheeringas, tubakas, vein, klaas paber. Riik kontrollis väliskaubandust, sai tollide ja teiste maksude paelt olulist sissetulekut. Sisekaubandus väikekaupmeeste käes. Talupoegadel oli linnas enamasti oma kindel kaupmees, kellega suheldi sõbrakaubandus. Maalaadad Manufaktuurid linnadest väljaspool Räpina paberivabrik Põltsamaa klaasimanufaktuur Kultuur
mõlemas suunas. Kuigi see on paremini ühiseid kui lihtne süles kuus pardal rinnus, mille tulemuseks ühine on ikka veel väga vastupidavad ja Viking kummutid näitab tihti metallist tugevdada rihmad. Korrusel rinnal istub ühine lõigatud lõpuks lauad. Viking kummutid tehakse tavaliselt olla hea kõrgus istme ja võidi kasutada sõudmise pingid Viking warships.8 Paljud Viking kummutid sõitsid kummutid ja tavaliselt kaaned, mis on lohkus välja paksem plangud, et nad on kaardus heita vihma ja ilm. Väheseid ellujäänud Viking kummutid olen leidnud, kuigi mõnikord rauast sõjalaevad on kaunistatud tinatatud küüned. Viikingid nikerdatud palju punkte puit (laevad, kirikud, kelgud, voodid, toolid), nii et see on mõistlik, et kummutid ka kaunistatud nikerdamist, kuid mul ei ole tõendeid sel ajal. Ilma vastupidiseid tõendeid, madal reljeef või lahti lõigata nikerdamist näivad olevat asjakohased teenetemärgi Viking rinnus.
Talupoeg võis riigilt mingitki tuge aja abi loota. Vene ajaga tuli aga restitutsioon mõisad andi jälle nende omanikele tagasi, mõisnikul oli jälle vaba voli talitada oma talupojaga oma äranägemist mööda. Kehtis jälle pärisorjus. 4.Nimeta Eesti linnad 18. saj. lõpul. Tallinn, Tartu, Pärnu, Haapsalu, Narva, Kuressaare, Paldiski, Võru. 5.Tähtsamad väljaveokaubad ja sisseveokaubad. Välja teravili, lina, kanep, laevaehituskraam mastipuud, plangud, laud, tõrv, tökat. Sisse sool, metall (raud, vask), soolaheeringas, tubakas. 5.Millised ettevõtted rajati 17.-18.saj.? Näiteks? Rajati manufaktuure. Ettevõtteid, kus kasutati masinaid, samas kasutati palgatööjõudu, kehtis tööjaotus. Näit. Hiiumaa Hüti klaasikoda, Räpina paberivabrik, Põltsamaa peegli- ja portselanimanufaktuur. VAIMUELU 1.Vastureformatsioon Poola ajal. Mida nim. vastureformatsiooniks? Missugused olid vastureformatsiooni edusammud Tartus?
Tool Renessanssiaegse Itaalia istemööbel oli väga mitmekesine. Siin hakati toole eraldi polsterdama. Polstriks kasutati eriti meelsasti kuldnahka pressitud ja polükroomitud mustriga nahka ning sametit. Need kinnitati istme külge ümarpealiste vasknaeltega, mis samuti hakkasid mõjuma dekoratiivselt. Itaalia tooli efektseim vorm oli pinktool sgabello, mille jalapartii ja nelja- või kaheksamurkse istmeplaadi sisse tapitud seljatoe moodustasid rikkalikult nikerdatud plangud. Teiseks toolivormiks oli nn. Strozzi tool, väga napi vormi, kaheksanurkse istmeplaadi, nelja allapoole kaldu sirge jala ning erakordselt kitsa seljatoeplaadiga, mille tippu kroonis medaljon. Kolmas toolitüüp oli nn Savonarola tool, mille jalad olid risti ja millel olid selja- ja käetoed. Nende toolide kõrval olid levinud tavaline kasttool ning kõikvõimalikud järid. 7
Kaubateed: · Arhangelski sadam Valge meri · Pihkva Vatseliina Marienburg Riia · Narva Soome laht Kaubad Baltimaid hakati kutsuma Rootsi riigi viljaaidaks. Välja veeti: Sisse veeti: Teravili Sool Lina Metallitooted Kanep Luksusesemed Tõrv Tökat Vürtsid Mastipuit Alkohol Plangud Tubakas Lauad Paber Muu laevaehituseks vajalik Erinevad puuviljad Juhtnahk Tööndus Oluliseks tegevusalaks jäi käsitöö. Meistrite, sellide ja õpipoiste suhted olid täpelt korraldatud. Tsunftikord muutus rangemaks, tsunfte tekkis juurde. 1675. aastal kaotati Tallinna Oleviste gild, selle käsitöölised arvati nüüd lihtrahva hulka, kellel ei olnud kodanikuõigusi. Eestlaste roll linnaelus tõusis.
hirmuäratavamaks. Vaenlase eest kaitsti end lisaks vibudele ja nooltele ka kuuma liivaga. Lossimüüris olid laskepilud, millest kaitsja võis lasta nooli või tulistada nii, et tema ise peaaegu täielikult kaitstuks jäi. Erinevalt Euroopa kindlustest, kus müüril liikumiseks ehitati eraldi teed, jätsid jaapanlased lihtsalt müürivahel olevad puuplangud seestpoolt maha saagimata, ning välja ulatuvale puupinnale asetati plangud peale, mis lubas inimestel müüril liikuda. Kui olukord väga kriitiliseks läks, sai käimiseks kasutatavad puuplangud alati eemaldada ning vastaseid ootas pikk kukkumine. Oluline kaitsemehanism lossidel oli keerukas väravate süsteem. Hoolikalt välja töötatud süsteem, oli mõeldud selleks, et saaks püüda ründava väe lõksu väikesesse piirkonda, kus oleks võimalik nad kiiresti maha võtta kas kaitsetornist
16. Tähtsamad eksport- ja importkaubad. TV lk. 37 ül. 2. eksportkaubad: importkaubad: · Teravili · Hispaania ja Prantsuse sool · Lina · Metall (raud, vask) · Kanep · Soolaheeringad · Laevaehituskraam (mastipuit, · Tubakas plangud, lauad, tõrv, tökat) · Vein · Klaas · Paber · Kolooniakaubad (vürtsid, suhkur, kohv, tee) 17. Linnade arengut takistavad tegurid Rootsi ajal. · Kaubateed muutusid, linnad jäid neist eemale
Teatud kohtades, kus liiguvad või töötavad inimesed (haalamisseadmete ja tekimehhanismide juhtpultide ümbruses kantakse tekile viimasena spetsiaalne libisemisvastase värvi kiht. Värvkate on odavaim tekikatte viis. Puitkate ehk tekiplangutus. Tekiplangutus kaitseb tekki nii korrosiooni, kulumise kui ka vigastuste eest ja osaleb teatud määral teki üld- ja kohaliku tugevuse tagamisel. Vööriosas kasutatakse pikiplangutust kus tekiplangud on paralleelsed diametraaltasandiga. Plangud kinnitatakse värvitud teki külge peitpoltide või piikide abil. Poldiaugud suletakse puitkorkidega. Plankude vahed tihitakse ja valatakse üle spetsiaalse vaigu alusel valmistatud seguga. Ahtritekkidel kasutatakse harilikult lühematest plankudest plangutust, mille korral lühi- kesed plangud pressitakse vastu tekki kiilukujuliste põikplankudega, mis kinnitatakse teki külge eelpoolkirjeldatud viisil. Ka siin tihitakse ja valatakse plankude vahed üle spetsiaalse seguga. Mastikskate.
uued linnad - · Kuressaare, Valga, Paldiski, Võru kaubanduse iseloomustus - piirkonnad, kaubad · siinne kaubandus koondus võõramaiste, peamiselt saksama ja inglismaa kaupmeeste kätte · arenesid kaubanduslikult rohkem sadamalinnad · peamiseks veoartikliks eestis teravili - Rootsi ja Soome · teiseks ekspordikaubaks olid valdavalt Venemaalt pärit lina, kanep ning laevaehituskraam - mastipuit, plangud, lauad jms - peamiselt viidi Madalmaadesse ning vähem ka Saksamaale · Sisse toodi hispaania ja prantsuse soola, metalli(rauda, vaske), soolaheeringat ja tubakat; peale selle ka veel veini, klaasi, paberit ning koloniaalkaupu(vürtsid, suhkur, kohv, tee) · riik kontrollis kaubandust saades tollide ja teistest kaubandusest laekuvatest maksudest olulist sissetulekut · sisekaubandus koosnes linna väikekaupmeeste kätte
Mis asulad said Vene võimude poolt 18. saj II poolel linnaõiguse? Paldiski ja Võru, seoses asehalduskorraga. Narva õitseaeg Rootsi ajal, 1944. lasti õhku. Vene ajal arenevad linnad kiiremini. Linnade omavalitsus jäi püsima, kuid riigivõim kärpis õigusi. Mis olid 17.-18.saj tähtsamad väljaveokaubad ja sisseveokaubad? Välja: peamiselt teravili, Venemaalt pärit lina ja kanep ning laevaehituskraam: mastipuit, plangud, lauad, tõrv ja tökat. Kaup läks Madalmaadesse, natuke ka Saksamaale ning Rootsit ja Soomet varustati viljaga. Sisse: Hispaania ja Prantsuse sool, metall (raud ja vask), soolaheeringas, tubakas, vein, klaas, paber ning koloniaalkaup (vürtsid, suhkur, kohv, tee) Riik kontrollis väliskaubandust, sai sellest sissetulekut. Merekaubandus oli küll tulus, kuid riskantne, kuna laevaõnnetused. Sisekaubandus koondus linna väikekaupmeeste kätte, kehtestati kaupmeeste ülemapiir. Vene kaupmehed
-Kanuti pandi kinni, Oleviste ei võtnud Kanuti liikmeid vastu *Rootsi ajal tekkisid esimesed manufaktuurid -Tsunftide tõttu oli raskendatud linnadesse tekkimine -Seega tekkisid maale või väljaspoole linnapiiri -Oluline manufaktuur oli Hiiumaal Hüti klaasimanufaktuur -Valmistasid aknaklaasi, pudeleid, kausse *Maal olid ka telliselöövid -Valmistati telliseid *Olid lubjaahjud -Lubja valmistamiseks *Saeveskid -Plangud ja lauad, ka ekspordiks Kirik Rootsi ajal *Eesti aladel oli olnud ka reformatsioon (1517), aga vahel oli Liivi sõda, Poola käes osa maad (katoliiklus), seejärel Poola-Rootsi sõda *Luteri kirikuorganisatsiooni rajati 1630-dest aastatest -Oli pikem rahuperiood -Enne organisatsiooni ei olnud *Eestimaa kubermangus oli oluline Eestimaa piiskop J. Ihering *Liivimaal rajas kirikuorganisatsiooni kindralsuperintendent J. Fischer
mina kasutan seda energeetilise keha ja pingete maha laadimiseks. Rääkimata koore aluset kihist, mida kraabiti ja pandi mädanike eemaldamiseks haavadelt Joodi ka väga lahjat teed ja see puhatas meie parasiitset sise maailma. Kindlasti sellisel juhul võetakse koort okste pealt ja kraabitakse koore alust limalist ainet .Koor võetakse õhtusel ajal, kui mahlad liiguvad, Kuid kahjuks termo töödeldud puidust haava plangud on surnud ja neis elu puudub Ta on ilusa väljanägemisega . Aga alti ilus klantsiline piuit ei pruugi kõige parem ja tervislikum olla Kindlasti tema säilitab oma kauniduse sauna laval kauem. Kuid sellise puidu kasutamisel peame jällegi hakkama kasutama ruumi puhastamisel keemilisi puhastus vahendeid. Aga punane tuli süttib koheselt minu silmade ees! Kuumus ja keemilised vedelikud sauna ruumis?
Selgitab uue ja vana aja mõistet. Kui mina olin noor, siis oli see aeg uus. Kuid nüüd lastelasteaeg on uus ja see aeg kui mina noor olin, on vana. VANA AJA LASTEST. lugesid, joonistasid, olid toas, hoovis, vanaema süüa tegi, tegid pahandust ka, nimed VANA AJA VANAEMADEST.-ei käinud tööl, kandsid rätti, , kleidid, põlled, leivapoes, piimapoes jne, Singeri õmblusmasin, kudusid, jälgisid lapsi, määrisid valutavaid põlvi kampripiiritusega. VANA AJA HOOVIDEST- majade vahel plangud, plankudest sai piiluda naaberhoovi, hoovide lapsed said kokku tänaval, MIDA VANAL AJAL MÄNGITI-poisid sussi, sussikulp ja kopikad, löödi kopikate peale, tüdrukud klaaskuulidega,lauajuppidest tõukerattad, pliidirõngad ja kepiga lükti, keks jne. MIDA VANAL AJAL SÖÖDI-tuutujäätis, sidruni-, pirni- ja õunajook. VANA AJA SÕIDUKITEST-vitstest nukuvankritd nukkudel, tramm, buss, rong, autosid vähe KELLEKS LAPSED VANAL AJAL TAHTSID SAADA- tüd, õp. arst, müüja.emaks
14 Aastal 1936 ostis Johan Pitka Virumaale Ebavere mäe jalamile Lilleoru talu. Ta soovis siin pühenduda memuaaride kirjutamisele, mis hakkasidki ilmuma üldpealkirja all "Minu mälestused" ning köitsid lugejate tähelepanu hea ilukirjandusliku taseme poolest. Kaitseliidu museoloog Tanel Lään on sellest kirjutanud lähemalt: ,,Pitka maja ehitati Rootsi projekti järgi; seinteks prussid, plangud, lauad, täidiseks saepuru (vist ka lubi). Välislaudvooderdis oli värvitud rootsipunase värviga. Külarahva teada oli maja seest laeva sisemuse sarnane. Talu majandas rentnik. Pitka majas elas aastaringselt tüdruk, keda hüüti Silla Meetaks. Kogu suve elas seal ka Johan Pitka abikaasa Helene, enamasti ka admirali õepoeg Harry. Karjamaal madala nõo keskel oli käsipumbaga kaev. Kaevu kõrval oli valatud betoonist suur küna. Samas oli ka põõsaste küljes käterätikunagi
Felipe II järeltulijad pidasid seeriatootmist siiski liiga kalliks ning edaspidi ehitati iga laev isemoodi – nagu varem kombeks. Galeoon kui laevatüüp Kui kvaliteedikontrolli mitte arvestada, oli galeooni ehitus üsna lihtne ega erinenud oluliselt Põhja-Euroopas levinud laevade omast. Enamasti oli igal alusel kaks põhitekki, millest alumist läbistas mahukas trümm. Nagu enamikel tolleaegsetel Vahemere laevadel, kasutati galeoonidel sile- ehk karveelplangutust, nii et plangud paiknesid serv serva vastas. Nende kinnitamiseks kasutati nii puidust tüübleid kui sepisrauast naelu, kusjuures reeglite kohaselt tuli tüübleid naeltest rohkem kasutada, et laevakere jääks tervikuna piisavalt elastseks ja paremini "lainet võtaks". Kiilu lähedal muutus laevakere järk-järgult paksemaks. Plankude tihendamiseks kasutati kanepikiude, mis hiljem tõrvaga üle võõbati. Ameerika vahet sõitvate galeoonide veealune osa kaeti kaitseks Kariibi mere laevaoherdite
kohalikust puust. Käe- ja seljatoe lisamine tegi sellisest rikkalikult nikerdatud kirstust puust sohva - cassapanca. Cassapanca't kasutati ka rahakirstuna - siit sõna "pank" enamikus Euroopa keeltes. Kirst oli seetõttu alati lukustatav. 3.2. Toolid Itaalia tooli efektseim vorm oli pinktool sgabello (Toscana), mille jalapartii ja nelja- või kaheksanurkse istmeplaadi sisse tapitud seljatoe moodustasid rikkalikult nikerdatud plangud. Teiseks toolivormiks oli nn. Strozzi tool, väga napi vormi, kaheksanurkse istmeplaadi, nelja allapoole kaldu sirge jala ning erakordselt kitsa seljatoeplaadiga, mille tippu kroonis medaljon. Kolmas toolitüüp oli nn. Savonarola tool - curulis'e selja- ja käetugedega variant, kusjuures tooli "korvi" moodustasid x-ina liituvad võrelised plaadid. Nende toolide körval olid levinud tavaline kasttool ning kõikvõimalikud järid. . 3.3. Lauad Ka laua tüüpe oli mitu
Täispuidust kilpdetailide valmistamisel peavad need pinnad, millel on samalaadsed kahanemisomadused, asetsema vastastikku, sest niiskuse muutumisel võib liimiühendus nõrgeneda, või kilpdetail kaarduda. _____________________________A. Roos______________________________ 35 ______________________Materjaliõpetus I kursus_______________________ Joonis 49. A- laudade liimimise skeem; B- valesti tehtud liimiühendus Saeveskites toorestest palkidest väljasaetud plangud ja lauad peavad peale kuivamist olema kindlaks määratud mõõtudega. Seepärast peavad saagimisel plankude ja laudade mõõdud olema lõplikest mõõtudest veidi suuremad. Peab arvestama, et saetud materjal kahaneb õhukuivaks kuivatamisel vastavalt niiskuse vähenemisele 30%-lt ( rakuseina niiskuse küllastuspunkt) 20%-le (õhukuiv). Seega tuleb aastarõngaste suunda arvestades mõõtudele lisada ca 1/3 kahanemisprotsendist.
suured, kõrged puud. Okkad pikad, kitsad. Lameda ja kumera küljega kui 2- või 3- kaupa, kolmetahulised kui 5-kaupa. Käbid puitunud, paksenenud või on neil tipus paksenenud kilp – apofüüs. Puit kollakaspruun, vaigune. Perekonnas 100 liiki (harilik, mägi, keerd, makedoonia, valge, siberi seeder). Eestis looduslikult ainult harilik. Leviala peamiselt põhjapoolkera: Põhja-Ameerika, Euraasia, ka Fillipiinidel. Kasutatakse laialdaselt ehituses (palgid, plangud, mööbel, uksed), tõrv, tärpentiin, süsi. Seedermänni seemned toiduks. Ulatuslikult kasutatakse ka ilupuudena. Harilik mänd: Pinus sylvestris Kasvab suurel maa-alal Euroopas ja Aasias, pole Taanis. Kodumaine liik. Kõrgus oleneb kasvukohast, rabas paar meetrit, viljakal kasvukohal 30m. Mullaviljakuse ja niiskuse suhtes vähenõudlik, väga valgusenõudlik. Okkad 4-7cm, kahekaupa, teravatipulised, rohelised, nõrgalt keerdunud. Pungad piklikmunajad, oranžpruunid, vaigused
Raha hakati vormima Taru asemel Riias (kuid Tallinnas see jätkus). Ülejäänud linnad läänistati aadlikkonnale, nendes vähenes rahvaarv. Suurenes vajadus toiduainete ja laevaehitusmaterjalide järele. Välja veeti kohalikke saadusi ja Venemaa kaupa. Väljaveost moodustas suure osa teravili Eesti Rootsi riigi viljaait. Liivi sõja eelne väljavedu ületati 1690 a. kahekordselt. Teisel kohal väljaveos oli lina. Eksporditi: teravili, (Venemaa) lina, vene kanep, tõrv, tökat, mastipuud, plangud, lauad, (laevaehituseks vajalik), jalanõude valmistamiseks kasut. Nahk. Sissevedu: sool, metallitooted, luksusesemed, vürtsid, alkohol, tubakas, kirjutuspaber, puuviljad. 3. Tartu Ülikooli asutamine 1632 a. 4. Reduktsioon aadlile läänistatud mõisate taasriigistamine 5. Põhjasõja põhjused: Venemaa tahtis Läänemereäärseid alasid Taani tahtis Rootsilt tagasi saada 17 saj. kaotatud alasid Poola kuningas tahtis lõpetada Rootsi ülemvõimu Baltimaades 6
5 sekundi jooksul). Männi maltspuit sinetab soojal aastaajal mikroseente elutegevuse tulemusena kiiresti ja värvimuutusega puidu pind on välisviimistluseks kõlbmatu. Enamik männiliike on suure majandusliku tähtsusega, sest nende väga hinnalist puitu kasutatakse laialdaselt tarbepuiduna nii siseruumides kui välistingimustes, alates põranda- ja seinakattematerjalidest ning lõpetades tava- ja liimpuidust mööbli, ümarpalkmajadega. Männilauad ja plangud on peamiseks uste, sängide, pinkide, laudade, kirstude jms materjaliks. Et männipuit on hästi immutatav, siis sobib ta hästi ka õhuliinipostideks ning raudteeliipite valmistamiseks. Oksavabat tüvest saab head spooni vineeriks ja katuselaaste. Varemalt oli mänd ka eelistatud paadi- ja laevaehituspuu. Ka © Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 28 katusepilbaste ehk laastude kiskumisel oli peamiseks materjaliks männipuit
Tehislikud värvained on orgaanilised ained, mida saadakse kivisöe tõrvast. Nad jagunevad hapelisteks, aluselisteks, otsesteks. Hapelistesse värvainetesse kuuluvad naatrium- ja kaltsiumsool. Selle grupi värvained ise heleda ja puhta tooniga. Alalised värvained lahustuvad vees ja piirituses. Enam leiavad mööblitööstuses kasutust vees lahustuvad. Otsesed värvained on puukiudu värvivad vesilahused, mis pole eriti valguskindlad ning tuhmuvad. Pilet nr. 12 1.Puidu niiskus. 2.Prussid, plangud, lauad. 3.Pigmendid, täiteained, kasutamine. 1.Niiskus- puidus leiduv vesi protsendina tema massist. Vaba niiskus- niiskus rakus ja rakuvahelistes ruumides, aurub puidust kõige enne. Seotud niiskus- niiskus rakuseintes, taastatakse puidus küige enne . Küllastuspunkt- kui taastatud on seotud niiskus ja hakatakse taastama vabaniiskust (30%). Kui aga puit kuivab, aurub kõige enne vabaniiskus. Kuivamisel küllastuspunktis aga on vabaniiskus ära auranud ning hakab vabanema seotud niiskus.
· * Kummist asemematid - ca 1 cm paksused kõvad kummimatid, mis ei pehmenda oluliselt looma aset ning muutuvad märjaks saades libedaks · *Pinnasasemed - ehitatakse savist, odavad ning vajavad vähe hooldust. Aeg-ajalt tuleb tekkinud konarused ja lohud siluda, lisades vajaduse korral täiendavat pinnast. Parema mugavuse tagamiseks tuleb kasutada rohket allapanu · *Puitplankudega kaetud asemed - eelnevalt tihendatud pinnasase kaetakse okaspuidust plankudega. Plangud kaetakse omakorda ca 15 cm paksuse allapanukihiga, mis muudab aseme looma jaoks pehmeks ning imab enesesse niiskust. Oluline on jälgida, et puitplangud oleksid terved, muidu võivad loomad ennast vigastada · * Liivase - eelnevalt korralikult tihendatud pinnasekihile pannakse ca 15...20 cm paksune liivakiht. Liivase tagab loomale piisava mugavuse, sõnnikukäiku sattunud liiv muudab need vähem libedaks. Ka ei soodusta liiv udarahaiguste levikut. Liiva ainsaks
eluaastat. Männi puit on vaigukäikude rohkuse tõttu väga vaigune. Käikudes liikuv rõhu all olev vaik kaitseb puud haiguste ja kahjurite vastu. · Enamik männiliike on suure majandusliku tähtsusega, sest nende väga hinnalist puitu kasutatakse laialdaselt tarbepuiduna nii siseruumides kui välistingimustes, alates põranda- ja seinakattematerjalidest ning lõpetades tava- ja liimpuidust mööbli, ümarpalkmajadega. Männilauad ja plangud on peamiseks uste, sängide, pinkide, laudade, kirstude jms materjaliks. Et männipuit on hästi immutatav, siis sobib ta hästi ka õhuliinipostideks ning raudteeliipite valmistamiseks. Oksavabat tüvest saab head spooni vineeriks ja katuselaaste. Männid annavad ka väärtuslikke kõrvalprodukte, männikändude utmisel saadakse tõrva, tärpentini ja sütt; vaigust tärpentin jm.
mitut korterit. Kõik siinkirjeldatud vanemad elamutüübid on rõhtpalkehitised, sageli väga madalal vundamendil ja tihti kellerdamata, ehitatud tuulutatava põrandaalusega, nagu maamajad. Tihti ehitati selliseid elamud pikkade tihedate ridadena üksteise kõrvale, selliseid tänavaseinu on hakatud nimetama slobodaa-tüüpi hoonestuseks (nn. vene küla või vene 21 agul), sest tänavapilt meenutas vene ridaküla. Hoonete vahele jäid kõrged plangud koos veel kõrgemate väravatega, mis sulgesid hooviruumi, praeguseks on selliseid väravaid järel vaid üksikuid. 19. sajandi eeslinnades levis ka segaehitusviis, mis tähendas et hoone oli osaliselt kivist ja osaliselt puust (Joonis 1.9 vasakul). Eriti sageli on niimoodi ehitatud hoovimaju. 19. sajandi vaesemate eeslinnade tänavapilti iseloomustasid tihedalt üksteise kõrvale ehitatud agulitarede read, sellist linnaehituslikku kihistust on hakatud kutsuma
Siis luusisime mööda linna. Kauplused ja majad olid enamasti vanad logisevad ja pragunevad plankhooned, mida iial polnud värvitud, nad seisid kolm või neli jalga maapinnast kõrgemal -- postidel, et vesi nendeni ei ulatuks, kui jõgi üle kallaste tuleb. Majade ümber olid väikesed aiad, kuid neis nähtavasti vaevalt muud kasvatati kui umbrohtu, päevalilli ja tuhahunnikuid, vanu krimpsu-tõmbunud saapaid ja kingi, pudelikilde, närusid ja kõlbmatuks muutunud köögiriistu. Plangud olid mitmesugustest laudadest, mis eri aegadel olid kokku löödud; nad rippusid igapidi viltu, ja väravatel oli harilikult üksainus hing, -- seegi nahast. Mõni plank oli kunagi valgeks lubjatud -- hertsog ütles, et vist Kolumbuse ajal. Enamasti oli aedades sigu ja inimesed ajasid neid välja. Kõik poed olid ühe tänava ääres. Ees olid neil kõigil valged lõuendist aknakatused, mille lattide külge maainimesed oma hobused olid kinni sidunud. Aknakatuste all seisis igal pool
annaabi.ee 
