PLAATINA Põhiandmed • Sümbol – Pt • Aatomi mass – 195.084 • Elektronide ja prootonite arv – 78 • Järjenumber – 78 • Neutronite arv - 117 • Sulamistemperatuur - 1768.3 °C • Keemistemperatuur - 3825 °C • Hind – u 26 eur/g Ajalugu • Sõna plaatina tuleneb hispaania keelsest sõnast platina, mis tähendab ingliskeelses tõlkes ‘’Little silver of the Pinto River.’’ • Selle avastas Antonio de Ulloa aastal 1735. Kus seda leiab? • Lõuna- Aafrika • Venemaa • Kanada • USA • Zimbabwe Kasutus • Ehted • Hambaravi • Elektroonika • Klaas Statistika • Plaatina lahustumine happes • Plaatina vastupidavus
Plaatina(Pt) Plaatina oli inimkonnale tuntud juba kauges minevikus. Muinas-Egiptuse kuldesemetes on kõrge plaatinasisaldus. 1557.aastal nimetas Julius Caesar Scaliger plaatina hõbedakeseks ehk kassihõbedaks. Hispaanlasest maailmarändur kirjeldas põhjalikult inimestele oma Lõuna- Ameerika reisil kogetud kullapesemist, kus eraldati plaatina ja kuld. Esimene teaduslik artikkel plaatinast ilmus 1750. aastal Inglise filosoofajakirjas. Euroopasse jõudis plaatina 18.sajandil. Suuremad plaatina leiukohad asusid Venemaal ning Lõuna- Ameerikas. Plaatinat leidub looduses ehedalt ja mineraalidena . Plaatinast: sulamistemperatuur 1772,0 C, keemistemperatuur- 3827,0 C. Plaatina värvus on hõbedane. 1975. aasta andmetel olid suurimad plaatina tarbijad Jaapan, USA, Saksamaa LV ja Sveits. Viimase 50 aasta jookul on plaatina tootmine muutunud umbes 30 kordseks. Plaatina oli
.......................................................................... 11 Kasutatud kirjadus............................................................................................. 12 Sissejuhatus Plaatina (sümbol Pt) on keemiline element, mille aatomnumber keemiliste elementide tabelis on 78, ta kuulub väärismetallide hulka. Plaatina on loomulikult valge metall, mis ei kaota oma läiget kunagi. Plaatina on puhtaim kõigist väärisehete valmistamiseks kasutatavatest metallidest. Plaatinast ehete puhtus on 95% (võrdluseks: 18-karaadise kulla puhtus on 75%) ning plaatina ei tuhmu, vaid säilitab igavesti oma loomuliku valge värvi. Plaatinast ehete värvus, läige ja kaal ei muutu isegi kriimustuste korral, samas kui teised metallid võivad läike kaotada, plekiliseks muutuda või värvi muuta. Plaatinast ehted on kuldehetest 30 korda haruldasemad. Meie plaatina puhtus on 95% (ehetele on märgitud proov 950) ja see teeb temast hüpoallergeense metalli, mis sobib ideaalselt
Üldiselt Plaatina, keemiline element; sümbol Pt. . Plaatina on hõbevalge läikiv hästi töödeldav korrosiooni- ja kuumuskindel raskmetall. Ta kuulub väärismetallide hulka. Keemiliselt on plaatina väga püsiv, toatemperatuuril reageerib temaga ainult kuningvesi ja broom. Looduses leidub plaatinat ehedalt, haril. sulamitena, mille põhikoostisosad on ferroplaatina (77--81% Pt, 14--20% Fe) ja polükseen (80--92% Pt, 6--10% Fe). Plaatinast tehakse elektroode. Plaatina ja roodiumi ning plaatina ja iriidiumi sulameist valmistatakse keemiatööstuse aparatuuri. Väga puhast plaatinat kasutatakse takistustermomeetrites, termopaarides, elektrikontaktides ja elektrikuumutites. Plaatina on ka kõige kasutatavamaid katalüsaatoreid, eriti oksüdatsioonireaktsioonide puhul. Umbes 10% plaatinatoodangust tarbib juveelitööstus. -- Plaatinast on valmistatud esimesed kilogrammi ja meetri etalonid (arhiivikilogramm ja
plaatinat hispaaniakeelse plata (= hõbe) järgi hõbedakeseks e. kassihõbedaks. Põhjalikult kirjeldas hispaanlasest maailmarändur don Antonio de Ulloa oma Lõuna-Ameerika reisil kogetud kullapesemist, mille käigus eraldati kuld ja plaatina. o 1750. a ilmus Inglise filosoofiakirjas William Watsoni ja William Brownriggi kirjutis "Poolmetallist nimega plaatina del Pinto". Seda loetakse esimeseks teaduslikuks artikliks plaatinast. Metall ei jõudnud Euroopasse enne 18. sajandit, aga siis saabus tõeline buum ning Louis XVI tõstis ta "metallide kuninga" seisusse. o Sajandeid asusid suuremad väljaspool Lõuna-Ameerikat olevad Teised plaatinametallid o Ülejäänud kaks rasket plaatinametalli avastas Smithson Tennant 1804.a. Neist ühe metalli soolad olid sama värvikirevad kui vikerkaar (kreeka k. iris vikerkaar), millest tuligi iriidiumi nimetus. Teise avastatud
rahvusvahelise mõõtühikutesüsteemi etalonide materjal. Mõõtühikute kujunemine on läbi käinud pika arengutee. Antiigis ühtseid mõõtühikuid polnud. Plaatina kasutamises on aegade vältel toimunud suuri muutusi. Algselt piirasid plaatina kasutust tema kõvadus ja kõrge sulamistemperatuur. Seda ei olnud lihtne olemasolevate tavaliste tehnikatega töödelda. 1828.-1844.a olid Venemaal käibel 3-, 6- ja 12- rublased plaatinamündid. 1858.a vermiti Prantsusmaal plaatinast 20- frangilisi ja 1872.a Inglismaal naelsterlingilisi münte, mis üle kullati. NSV Liidu Rahandusministeeriumi ülesandel vermiti Moskva olümpiamängude puhuks 150-rublaseid plaatinamünte. Plaatinat kasutati ka Lenini, Võidu ja Suvorovi I järgu ordeni valmistamisel. Enne Teist maailmasõda kulus umbes pool plaatinatoodangust eheteks, nüüd läheb aga 90 % toodangust tehniliste vajaduste rahuldamiseks. Plaatina populaarsus on viimastel aastatel kasvanud ning seda
1557. a nimetas itaalia poeet Julius Caesar Scaliger plaatinat hispaaniakeelse plata (= hõbe) järgi hõbedakeseks e. kassihõbedaks. Põhjalikult kirjeldas hispaanlasest maailmarändur don Antonio de Ulloa oma LõunaAmeerika reisil kogetud kullapesemist, mille käigus eraldati kuld ja plaatina. 1750. a ilmus Inglise filosoofiakirjas William Watsoni ja William Brownriggi kirjutis Poolmetallist nimega plaatina del Pinto. Seda loetakse esimeseks teaduslikuks artikliks plaatinast. Metall ei jõudnud Euroopasse enne 18. sajandit, aga siis saabus tõeline buum ning Louis XVI tõstis ta "metallide kuninga" seisusse. Sajandeid asusid suuremad väljaspool LõunaAmeerikat olevad plaatina leiukoht venemaal. (http://www.euyouth.net/projects/keemia/index.php?sisu=elemendid&element=pt) Järgmised neli plaatinametalli avastasid 1803. aastal Briti teadlased Smithson Tennant ja Londoni Kuningliku Seltsi sekretär William Wollaston.
Plaatina Avastamine Eheplaatina on inimkonnale tuntud juba ammu. Muinas-Egiptuse XII dünastia ajast pärit kulesemetes oli plaatina sisaldus kõrge. Vana-Roomas loeti plaatinat aga plii erimiks. 1557. a. nimetas Julius Caesar Scalinger plaatina hispaania keelse hõbeda nimetuse plata järgi hõbedakeseks- plaatinaks. Maailmarändur don Antonio de Ulloakirjeldas oma Lõuna-Ameerika reisil kogetud kull pesemist ja kulla eraldamist plaatinast. Plaatina oli sel ajal kullast odavam. Kuna plaatina tihedus on lähedane kulla tihedusele, siis oli võimalik kulda võltsida sellesse plaatina sulatamisega. Seepärast tuli kuninga dekreeni kohaselt kogu eraldatud plaatina uputada jõgedesse. 1776.a ilmusid Pariisi juveelikaupluste vitriinidele plaatinast ehted. Ühesuuruseid briljante eksponeeriti nii kulla- kui ka plaatina raamistuses. Tõdeti, et plaatina suurendab briljandi värvidemängu ja kivi tundub sellises
sajandi viimasel poolel ja 20. sajandi esimesel poolel oli plaatina metall, millest valmistati eriti olulised ehted. Plaatina võlu peitub ta välimuses. Tema välge sära on ainulaadne. Ta on ka kõige kõvem ehetes kasutatav väärismetall ning kaks korda raskem kui 14-karaadine kuld. Plaatina populaarsus on viimastel aastatel kasvanud ning seda kasutatakse kulla asemel kihlasõrmuste valmistamisel, sest selle külm läige toob briljandi ilu kullast paremini esile. Kõige populaarsemad on plaatinast ehted hetkel Jaapanis. Anekdoodid Uusrikas tuleb hambaarsti juurde, avab suu, seal on kunsthambaid kullast, plaatinast, briljantidest. Plommid on safiiridest. "Teil on kõik korras," lausub arst, "mis teil veel vaja on?" "Tahaksin paigaldada turvasignalisatsiooni!"
Ulloa oma Lõuna-Ameerika reisil kogetud kullapesemist, mille käigus eraldati kuld ja plaatina. Plaatina oli kullast odavam. Et plaatina tihedus on lähedane kulla tihedusele, siis oli võimalik plaatinaga kulda võltsida, sulatades teda kullasse. Seepärast käskis kuningas oma dekreediga heita plaatina jõgedesse. 1750. a ilmus Inglise filosoofiakirjas William Watsoni ja William Brownriggi kirjutis "Poolmetallist nimega plaatina del Pinto". Seda loetakse esimeseks teaduslikuks artikliks plaatinast. Möödus veel paar aastat ja 1752. a soovitas Rootsi rahapaja direktor Henric Theophil Scheffer Pinto hõbedakese ümber nimetada valgeks kullaks (Aurum album) ja lugeda teda seitsmendaks täisväärtuslikuks metalliks. Sel ajal oli metallide arv piibli kaanonitega piiratud. Et piiblis on nimetatud vai kuus metalli (Fe, Cu, Au, Ag, Sn ja Pb), siis deklareeris kirik, et seitsmendat metalli olla ei saa. Alkeemikud väitsid küll, et piiblis on 18 korda mainitud koera ja kassi mitte kordagi,
Reklaam oli mõjuv. Ühesuurusi briljante eksponeeriti nii kuld- kui ka plaatinaraamistuses, nõnda et igaüks võis veenduda: plaatina tugevdas briljandi värvidemängu ja vääriskivi tundus raamistuses suurem. Reklaam sisendas, et vaid profaanid peavad plaatinat hõbedasarnaseks, esteedi silm ei näe siin hõbeda vulgaarset helki. 18281844 olid Venemaal käibel 3-, 6- ja 12- rublased plaatinamündid. 1858. aastal vermiti Prantsusmaal plaatinast 20-frangilisi ja 1872. aastal Inglismaal naelsterlingilisi münte, mis üle kullati. NSV Liidu Rahandusministeeriumi ülesandel vermiti Moskva olümpiamängude puhuks 150-rublaseid plaatinamünte. Plaatinat kasutati ka Lenini, Võidu ja Suvorovi I järgu ordeni valmistamisel. Enne Teist maailmasõda kulus umbes pool plaatinatoodangust eheteks, nüüd läheb aga 90% toodangust tehniliste vajaduste rahuldamiseks.
21:31:22 Pallaadium Pallaadium on keemiline element järjenumbriga 46. Pallaadium on üks kuuest plaatinametallide gruppi kuuluvast metallist ning seega väärismetall. (Ülejäänud viis liiget lisaks plaatinale on ruteeniumi, roodiumi, osmiumi ja iriidiumi) Pallaadium on hõbedast tumedam ning plaatinast heledam, hõbevalget värvi, kerge ja elastne metall, mille pind ei tumene hapnikurikkas keskkonnas ning sellele ei teki kriimustusi ega pragusid. Lisaks on ta vähe reaktiive . Pallaadium säilitab oma värvuse läbi aja. Pallaadiumi on sulamis 950/000. Tal on 6 stabiilset isotoopi massiarvudega 102, 104, 105, 106, 108 ja 110. Tema tihedus normaaltingimustel on 12,02 g/cm³ ja sulamistemperatuur 1555 Celsiuse kraadi. Avastamine Pallaadiumi avastamislugu algas aprillinaljaga
aega. Tingliku viskoosuse määramise seade koosneb: mõõteanumast 1, väljavooluavaga 8 tema põhjas. Tagamaks uuritava õli nõutud temperatuuri on mõõteanum 1 asetatud vee või õlivanni 2. Mõõteanum suletakse kaanega 3, milles on kaks ava 4 ja 5. Avasse 4 asetataks väljavooluava sulgur 6, avasse 5 termomeeter. Kogu seade on valmistatud valgevasest, ainult väljavooluavas 8 paikneb poleeritud plaatinast toruke 9. Mõõteanuma siseseintele on võrdsele kõrgusele kinnitatud kolm ülespööratud teravikuga tikukest 10, mille ülesandeks on sisselastava vedeliku nivoo ja viskosimeetrii rõhtsuse määramine. Välises anumas paiknevad segisti 11 käepidemega 12 ja termomeeter. Viskosimeeter asetatakse kolmjalale 13, mille kahel jalal on reguleerkruvid 15. Kolmjala küljes on vanni kuumutamise gaasipõleti 14. Uuritava õli maht määratakse mõõtekolviga (maht mõõtekriipsuni 200 ml ).
Sissejuhatus Väärismetallid on haruldased metallid, millel on majanduslikult kõrge, suhteliselt stabiilne väärtus. Tänapäeval loetakse väärismetallideks kulda, hõbedat, plaatinat, pallaadiumi ja nende sulameid. Vahel loetakse väärismetallideks ka muid plaatinametalle.Järgmises tekstis saabki lugeda kullast, hõbedast, plaatinast ja pallaadiumist, mis on ühed tähtsaimad väärismetallid. Kuld Kuld oli juba iidsetest aegadest alates tuntud hiinlastele, hindudele ja teistele Aasia rahvastele. Kuld oli hästi tuntud ka muistse Mehhiko elanikele - asteekidele. Puhtast kullast valmistatud kettad olid selle rahva mõnedel suguharudel Päikese sümboliks, mida nad kummardasid. Juveliirid on läbi aegade armastanud kulda selle ilu ja töödeldavuse pärast
arvväärtus Füüsikalisel suurusel on mõõtühik Igal füüsikalisel suurusel on oma tähis Füüsikaline suurus on arvväärtuse ja mõõtühiku korrutis. S.t näitab mitu korda on mõõdetav (keha, objekt jm) väiksem või suurem mõõtühikust. Mõõtühikud on kontrollitavad spetsiaalsete etalonidega. Etalon Seade mõõtühiku reprodutseerimiseks, säilitamiseks ja töömõõtevahenditele ülekandmiseks. SI süsteem Ühikud kõik kümnekordsed Näited: 1 meeter plaatinast varras arhiivimeeter 1 kg plaatina ja iriidiumi sulamist silinder ... Mateeria (Ld materia aine) Filosoofia kategooria, teadvusest sõltumatult eksisteeriv objektiivne reaalsus, varem samastati ainega. Mateeria on sama, mis loodus, põhivormid Aine ja väli. Aine see millest kõik kehad koosnevad Väli see, mille abil üks keha teist mõjutab Mateeria põhiomadus Liikumine ehk muutumine Mehaaniline liikumine asukoha muutumine ruumis ja ajas
nüüd läheb aga 90 % toodangust tehniliste vajaduste rahuldamiseks. Plaatina kuumakindlus ja püsivus sool-, lämmastik-, väävel- ja isegi vesinikfluoriidhappe suhtes teeb ta asendamatuks laboratooriumiseadmete materjaliks. Juba ülemöödunud sajandi algul hakati temast valmistama happeanumaid ja seadmeid keemiatööstusele. Justus Liebig kirjutas, et ilma plaatinanõude ja tiigliteta oleks paljude mineraalide koostis jäänud meile teadmatuks. Plaatinast laboritarbed on endiselt asendamatud, plaatinaserviisid on muutunud aga muuseumieksponaatideks. 19. sajandi viimasel poolel ja 20. sajandi esimesel poolel oli plaatina metall, millest valmistati eriti olulised ehted. Plaatina domineeris ehtemaailmas kuni Art Deco perioodini ning tema tähelend lõppes Teise maailmasõjaga, mil ta kuulutati strateegiliseks metalliks ja selle mittesõjaline kasutus keelati. Keeld seostus plaatina ulatusliku kasutusega tööstuses. Plaatina on oluline tooraine
Peamiseks teemaks tema teostes on surm. Kuulsaks tegi teda eelkõige teos, kus surnud loomad nagu hai, lammas ja lehm on säilitatud formaldehüüdis. Kõige silmapaistvam on nende loomade hulgast hai kogupikkusega 4.3 meetrit. Selle eest sai Damien Hirst koguni 6 500 000£. Ostjaks oli USA’st pärit Steve Cohen. Damien Hirsti kuulsaimaks teoseks peetakse aastal 2007 valminud "For the love of God". See sisaldab 18. sajandil elanud 35. aastase meessoost isiku pealuu koopiat plaatinast. Selle peale on kokku kinnitatud täpselt 8601 teemandit, mis tõstab teose väärtust väga kõrgele. Otsaesisel on lisaks roosakas teemant, mille väärtus on üle 4 miljoni Inglismaa rahaühikutes. Isegi originaalhambad on kolbale kinnitatud. Teos sümboliseerib Damieni silmis eelkõige surelikkust. On informatsiooni selle kohta, et teos müüdi maha 50 000£ eest. Seega on see kõige kallimalt müüdud kaasaegse kunsti teos. Kasutatud kirjandus: Damien Hirst 2015. Wikipedia. http://en
kuni selle hetkeni kui ta kohtus pargis mehega, kes oli väga kahtlane. Pärast seda muutus tema käitumine ja ta viidi isegi hullumajja. Kui ta kohtus selle välismaalasega varises tema maailm kokku ja tema suhtumine muutus, ta muutus paranoiliseks. Temast saab Meistri järglane. Maag Woland- musta maagia professor ja tema kaaskond (kass, kes oskab rääkida; alasti naine, kellel on arm kaelal ja mees katkiste näpitsprillidega ning ühe kihvaga)- pikka kasvu, vasakul olid tal plaatinast ja paremal kullast hambakroonid, välimuse järgi veidi üle neljakümne, suu kõver, habe korralikult aetud, juuksed tumedad, parem silm must ja vasak roheline, kulmud mustad, aga üks teisest kõrgem. Teda peeti välismaalaseks ja mustkunstnikuks. Ta on väga kahtlane mees, kõik kes temaga kokku puutuvad lähevad hulluks. Ta oskab võluda asju ja teha ennenägematuid tegusid. Mulle nagu tundub, et ta nagu karistaks inimesi. Tema käitumine on iga inimesega erinev ja ta teab kõiki.
paljude rahvaste seas juba ammustel aegadel. Niisugune flööt, mida praegune pillimees mängib, kujunes välja XVII - XIX sajandil. Saksa flötisti ja pillimeistri T. Böhmi 1846. a Tehtud uuendusi flöödi ehituses kasutavad kõik tänapäeva flöödimeistrid. Tänapäeva flöödiga, selle puupuhkpillide printsiga, on juhtunud üks naljakas asi. Nimelt ei valmista praegu flööte põhiliselt mitte puust, vaid metallist. Neid on tehtud isegi hõbedast, kullast ja plaatinast. Nii et flöödi hõbedasel hääles on vahel päris otsene hõbedane kest. Flööt on ainus puhkpill, millesse puhutakse mitte toru otsast, vaid küljelt, mistõttu teda nimetatakse veel põikflöödiks. Tema toru üks ots on kinnine, teine lahtine. Kinnise otsa juures on väike kõrgendikuga auk. See on aukhuulik. Pillimees asetab flöödi aukhuuliku oma alumise huule vastu ja puhub pilli sisse nii, et õhujuga sattub augukese terava ääre vastu. Niimoodi teebki flööt häält
aasta Jay Joplingi näitus ,,Romance in the Age of Uncertainty" White Cube galeriis. Peamiseks teemaks tema teostes on surm. Kuulsaks tegi teda eelkõige teos, kus surnud loomad nagu hai, lammas ja lehm on säilitatud formaldehüüdis. Kõige silmapaistvam on nende loomade hulgast hai kogupikkusega 4.3 meetrit. Damien Hirsti kuulsaimaks teoseks peetakse aastal 2007 valminud "For the love of God". See sisaldab 18. sajandil elanud 35. aastase meessoost isiku pealuu koopiat plaatinast. Selle peale on kokku kinnitatud täpselt 8601 teemandit, mis tõstab teose väärtust väga kõrgele. Otsaesisel on lisaks roosakas teemant, mille väärtus on üle 4 miljoni Inglismaa rahaühikutes. Isegi originaalhambad on kolbale kinnitatud. Teos sümboliseerib Damieni silmis eelkõige surelikkust. On informatsiooni selle kohta, et teos müüdi maha 50 000£ eest. Seega on see kõige kallimalt müüdud kaasaegse kunsti teos.
ruumalaga". Selle "massi" mõõtmiseks kasutati juba enne Newtonit kehade kaalumist, st. aine hulga määramist temale mõjuva raskusjõu abil. Raskusjõud (jõud, millega Maa tõmbab külge tema pinnal olevaid esemeid) on millegipärast võrdeline täpselt sama massiga, mis läheb Newtoni teise (inertsi)seadusesse. Massi ühikuks on kilogramm (kg): 1 kilogramm on ühe kuupdetsimeetri () puhta vee mass temperatuuril C ja rõhul 1.013 MPa. Kilogrammi etalooniks on plaatinast silinder, mida hoitakse Rahvusvahelise Kaalude ja Mõõtude Büroos Pariisis. Et kaalumine - kaalude võrdlemine - on tehniliselt lihtsasti korraldatav ja väga täpne mõõtmise liik, kasutatakse igapäevaelus ainehulga määrajana just massi. Jõu ühik rahvusvahelises süsteemis SI on tuletatud Newtoni II seadusest. Seadus ütleb, et kiirendus on võrdeline jõuga - seega peaks valemis olema võrdetegur - konstantne kordaja, millega korrutatakse jõu ja massi suhet
Rituaal pööras erilise tähelepanu nõude kujule ja dekoreerimistehnikatest sobiva valimisele. Jaapanlased lähtuvad põhimõttest, et kõik esemed, tööriistad ja tarbeasjad mõjutavad tugevalt kasutaja tunnetust, arengut ja üldist suhet ümbritsevaga. Kuldsed toone on kasutatud tagasihoidlikult. Kulda- hõbedat kombineeritakse kinaveri, pastelse, sügavrohelise või oranziga. Sellised nõud sümboliseerivad sügavust, delikaatsust ja õrnust. Samuti on tarbeesemeid savist, metalli plaatinast ja puidust. Eseme kompositsioon lähtub materjalist, selle elastsusest, voogavusest, haprusest või jäikusest. 1920. 1930. aastatel hakati jaapani tarbekunsti suhtuma kui kaasaegse kunsti vormi. Oma roll oli selles Euroopast ja Ameerikast tulnud värskel art déco ja konstruktivismi puhangul. Elegantselt viimistletud detailid on jaapani kunsti tunnus, millele pöörati erilist tähelepanu 1600 1868.a. Edo perioodil. Silma tundlikkust arendavad jaapanlased vormide tahtliku moonutamisega
Patent elektrilisele lambile Pärast mitmeid katseid plaatina ja muude metalliliste kiududega pöördus Edison tagasi süsinik hõõgniidi juurde. Esimene suurem katsetus toimus 22. oktoobril 1879 ja see kestis 40 tundi. Edison jätkas oma disaini parandamist ja 4. novembril 1879 esitas ta USA patendi elektrilisele lambipirnile, mis töötas 6 süsinik hõõgniidi ja keerdus liistu abil, mis olid ühendatud plaatinast kontaktliini külge. Peale pantenteerimist avastas Edison ja tema meeskond söestunud bambusest hõõgniidi, mis kestis üle 1200 tunni. See idee pärines tal ühest kalastusretkest koos teiste teadlastega Battle lake'i ääres, kus tema õng oli bambuse laastudest. 1878. aastal tegi Edison New Yorgis firma ''Edison electric light company''. Esimene avalik elektripirni demonstratsioon toimus 31. detsembril 1879 Melno Parkis. ELU VIIMASED AASTAD
Nüüdisajal on värvusega teemandid 5-10% kallimad, kui värvusetud. Kõike haruldasemad on punakad ja rohekad teemandid, need on ka enamasti väikesed (tavaliselt kuni 1 ct). Neile järgnevad roosakad teemandid. Viimasel ajal on absoluutselt värvuseta teemantide hinnad tõusnud 5 korda, värviliste teemantide puhul isegi 10 korda. Teemandi hind ja tuvastamine Teemant on kalleim mineraal. Väikesed teemandikillud on sadu ja enamgi korda kallimad sama massiga kullast või plaatinast. Teemandi ja kulla hinda võib võrrelda järgmise näitega. Kahe 60-tonnise kaubavaguniga saab ära vedada 200 miljoni dollari eest kulda, kuid see summa on võrdne briljantide hinnaga, mida võib kanda taskus. Teemandi hind ja mass on ruutsõltuvuses. Kui võrrelda kahte teemanti, mille mass on 0,1 ct ja 0,4 ct, siis on teine teemant esimestest küll 4 korda raskem, kuid hind ei ole mitte 4 korda kõrgem, vaid neli ruudus ehk 16 korda kallim. Seepärast on suuremad briljandid hiigelkallid
http://kasm.org.nz/seabed-mining/what-is-seabed-mining/ Olulisimad puistmaardlates leiduvad mineraalid on ilmeniit, rutiil, tsirkoon ja monatsiit – need on suhteliselt rasked mineraalid ja moodustavad kohati rannikul ka tööstuslikke maardlaid (näiteks Austraalias). Haruldasemad on kulla, teemandi, plaatina ja kassiteriidi tööstuslikud maardlad. Kuid näiteks USA toodab umbes 90% oma vajaminevast plaatinast just rannikupuisteist. Tuntud on ka Edela-Aafrika teemandirikkad ranna- ja rannalähedase merepõhja liivad. Teemantide varu hinnatakse rannaterrassides enam kui 30 miljonile karaadile, lisaks on šelfisetteis teemante ligikaudu 10 miljonit karaati. Merepõhja maavarasid leidub ka šelfi sügavamais osades ning mandrinõlval. Troopikas leidub fosforiidikonkretsioone, mis sisaldavad kuni 30% fosforhapet. Kulla
kokkupuutest õhus või toiduainetes sisalduvates väävliühenditega, iseäranis mädamunalõhnalise divesiniksulfiidiga. Hõbeda pinnale tekib seejuures hõbesulfiid, mis on üks rasklahustuvamaid aineid üldse. Kui hõbeese viia lahjas soodalahuses kontakti alumiiniumida, siis hõbe sulfiid redutseerib kergesti vabaks metalliks. Seda keemilist protsessi võib argielus kasutada hõbeesemete puhastamiseks. Laboris sulatatakse hõbetiiglites leelist. Sel juhul on hõbe isegi plaatinast vastupidavam. Hõbenitraati kasutatakse kloriidide määramiseks nii looduslikes vetes kui ka laborites. Hõbedaühenditega tehakse kindlaks sõjalisi mürkaineid ning muudetakse merevett joomiskõlblikuks. Hõbeda väga hea omadus on tema elektrijuhtivus. Hõbe on parim elektrijuht. Muidugi ei valmistata hõbejuhtmeid olmeseadmete tarvis, kuid näiteks Teise maailmasõja ajal, millal tuli saavutada telefoni ja
Muinas-Egiptuse XII dünastia ajast pärinevates kuldesemetes on kõrge plaatinasisaldus. Vanas Roomas arvati plaatina olevat plii erim (Plumbum candidum). 1557. a nimetas itaalia poeet Julius Caesar Scaliger plaatinat hispaaniakeelse plata (= hõbe) järgi hõbedakeseks e. kassihõbedaks. 1750. a ilmus Inglise filosoofiakirjas William Watsoni ja William Brownriggi kirjutis "Poolmetallist nimega plaatina del Pinto". Seda loetakse esimeseks teaduslikuks artikliks plaatinast. Metall ei jõudnud Euroopasse enne 18. sajandit, aga siis saabus tõeline buum ning Louis XVI tõstis ta "metallide kuninga" seisusse. 1940 a. avastasid G.T.Seaborg, E.M.McMillan, J.W.Kennedy ja A.C.Wahl Berkeleyss USA-s tuumareaksiooni tulemusena uue metalli. Nad nimetasid selle plutooniumiks planeedi Pluuto järgi. Plutoonium(Pu) on aktinoidide juurde kuuluv hõbedane radioaktiivne metall. Õhu käes tuhmub ta kollaseks. Omaduste poolest sarnaneb ta uraaniga.
seas juba ammustel aegadel. Niisugune flööt, mida praegune pillimees mängib, kujunes välja XVII - XIX sajandil. Saksa flötisti ja pillimeistri T. Böhmi 1846. a Tehtud uuendusi flöödi ehituses kasutavad kõik tänapäeva flöödimeistrid. Tänapäeva flöödiga, selle puupuhkpillide printsiga, on juhtunud üks naljakas asi. Nimelt ei valmista praegu flööte põhiliselt mitte puust, vaid metallist. Neid on tehtud isegi hõbedast, kullast ja plaatinast. Nii et flöödi hõbedasel hääles on vahel päris otsene hõbedane kest. Flööt on ainus puhkpill, millesse puhutakse mitte toru otsast, vaid küljelt, mistõttu teda nimetatakse veel põikflöödiks. Tema toru üks ots on kinnine, teine lahtine. Kinnise otsa juures on väike kõrgendikuga auk. See on aukhuulik. Pillimees asetab flöödi aukhuuliku oma alumise huule vastu ja puhub pilli sisse nii, et õhujuga sattub augukese terava ääre vastu. Niimoodi teebki flööt häält
reageerimisaeg mis ei sõltu voolukiirusest, hea vastupidavus ja lihtne opereerida. Leek-ionisatsioon-detektor - selektiivne - kasutatakse orgaaniliste ühendite puhul, mis ioniseeruvad vesiniku leegis. Gaasivoog segatakse õhu ja vesinikuga ja süüdatakse elektriliselt. Mõõdetakse tekkivat voolu vesiniku leegi ja kollektori vahel Soojusjuhtivus - universaalne - kasutatakse ühendite puhul, mille soojusjuhtivus erineb kandegaasi soojusjuhtivusest. Filament - traat, mis on valmistatud plaatinast, kullast või volframist. Traat kuumutatakse ja selle takistus sõltub ümbritseva keskkonna soojusjuhtivusest. Elektronhaarde-detektor - selektiivne - kasutatakse ühendite puhul, mis sisaldavad halogeenaatomeid. Laialt kasutatav detektor keskkonnaseire laborites, kuna võimaldab selektiivselt detekteerida halogeene sisaldavaid aineid. 23. Retentsiooniindeksid (milleks? kuidas?) Retsensiooniindeks (I) ehk Kovatsi indeks, tundmatu aine identifitseerimiseks (puudub
mass). Kehale mõjuv jõud määrab ära tema kiirenduse st kiiruse muudu. Kehale mõjuvate kõigi jõudude summat nimetatakse nende jõudude resultandiks e resultantjõuks. Newtoni III seadus: Kahe keha vahel mõjuvad jõud on suuruselt võrdsed, kuid vastasmärgilised (F 1=-F2, kus F1 ja F2 on jõud). Kilogramm ja tema etaloon Massi ühikuks on kilogramm (kg): 1 kilogramm on ühe kuupdetsimeetri (10-3m3) puhta vee mass temperatuuril 4°C ja rõhul 1.013 MPa. Kilogrammi etalooniks on plaatinast silinder, mida hoitakse Rahvusvahelise Kaalude ja Mõõtude Büroos Pariisis. Et kaalumine - kaalude võrdlemine - on tehniliselt lihtsasti korraldatav ja väga täpne mõõtmise liik, kasutatakse igapäevaelus ainehulga määrajana just massi. Kineetiline energia- Kineetiline energia on energia, mis on tingitud keha liikumisest teiste kehade suhtes. Seda tähistatakse enamasti Ek või T. Energia mõõtühik SI-süsteemis on dzaul (J)
Takistustermomeetrite tüübid ja karakteristikud. NTC ja PTC termistorid. Elektrilise takistustermomeetri (ttm) töö põhineb elektrijuhtide elektritakistuse sõltuvusel temperatuurist. Koosneb termotakistist, elektritoiteallikast ja elektrimõõteriistast termotakisti takistuse muutuse registreerimiseks. Mõõteriistaks on logomeeter või vahelduvvoolu mõõtesild. On plaatina- ja vasktakistustermomeetrid, esimese mõõtepiirkond on -260...750°C, teisel -50... 180 °C, plaatinast ttm on täpsem, tal on 5 korda suurem eritakistus, kuid vasest ttm-d on vibratsioonikindlamad. Termistorid ehk pooljuht-termotakistid on metalloksiidide pulbritest kõrgel temp-l pressitud ja paakunud väiksed ketta-, silindri- vms kujulised kehad. NTC-negat.temp.teguriga termistorid PTC-posit.temp.teguriga termistorid ehk temperatuuri tõustes nende takistus suureneb või väheneb, + või tõus graafikul.
Takistustermomeetrite tüübid ja karakteristikud. NTC ja PTC termistorid. Elektrilise takistustermomeetri (ttm) töö põhineb elektrijuhtide elektritakistuse sõltuvusel temperatuurist. Koosneb termotakistist, elektritoiteallikast ja elektrimõõteriistast termotakisti takistuse muutuse registreerimiseks. Mõõteriistaks on logomeeter või vahelduvvoolu mõõtesild. On plaatina- ja vasktakistustermomeetrid, esimese mõõtepiirkond on -260...750°C, teisel -50... 180 °C, plaatinast ttm on täpsem, tal on 5 korda suurem eritakistus, kuid vasest ttm-d on vibratsioonikindlamad. Termistorid ehk pooljuht-termotakistid on metalloksiidide pulbritest kõrgel temp-l pressitud ja paakunud väiksed ketta-, silindri- vms kujulised kehad. NTC-negat.temp.teguriga termistorid PTC-posit.temp.teguriga termistorid ehk temperatuuri tõustes nende takistus suureneb või väheneb, + või tõus graafikul.
endale lubada, kaasa arvatud ka andekad kaastöötajad. Mitmed teised hooned tekkisid juurde vajaduse korral. Menlo Park oli kaasaegse laboratooriumi algus koht, kus Edisonil oli kogu vajalik materjal käe ulatuses. Ühelgi tema konkurendil polnud sellist laboratooriumit. 1878. aastal Edison teatas, et ta teab kuidas ja millest valmistada hõõglampi. Ainus probleem oli see, et tema vastus oli vale ja asi oli arvatumast raskem. Algne idee oli teha lamp plaatinast hõõgniidiga, metall mis oli aeglane oksüdeerima ja mis oli kõrge sulamistemperatuur.Edison oli välja mõelnud keerulise reguleeriva mehhanismi, mis oleks hoidnud hõõglampi ülekuumenemise ja läbipõlemise eest. Mehhanism oleks pidanud mõne aja tagant voolu hõõgniidist eemale juhtima, lubades sellel maha jahtuda. Selline mehanism oleks aga olnud väga keeruline, raske töötama ja hõõglamp, mis ennast iga mõne minuti tagant välja lülitab oleks olnud vaevalt praktiline
Teda käsutatakse ka suure mahutavusega keemiliste vooluallikate, näit. hõbetsink-akumolaatorite elektroodidena. Kuld on kollane metall, väga vastupidav korrosioonile, kasutatakse elektroonikas ja elektrotehnikas eriti vastutusrikaste kontaktide korrosioonikindlate katete, fotoelementide jne. valmistamiseks. Plaatina (Pt) on hallikasvalge, keemiliselt vastupidav, hästi töödeldav metall. Kasutatakse elektroonikas. Elektrotehnikas valmistatakse plaatinast kõrgetemperatuurilisi (kuni 1500 °C) termopaare ja takistustermomeetreid. Suure eritakistusega juhtmematerjalid (takistussulamid) Ωmm2/m Nende materjalide hulka kuuluvad juhtmematerjalid, milliste eritakistus ületab 0,3 Ωmm2/m ja leiavad käsutamist (eel-)takistite, reostaatide, küttekehade jne. valmis- tamisel. Enamkasutatavamad nendest on: Manganiinid sisaldavad 84...86% vaske, 2...3% niklit, 12... 13% mangaani, tihedus 8,4 kg/dm3, eritakistus p = 0,42..
· Standardiseeritud normaaljaotus. o Normaaljaotus, mille puhul matemaatiline ootus = 0 ja standardhälve = 1. · Studenti test. o . · Normaaljaotuse ajaloost. o De Moivre. o De Laplace. o Gauss. 2. Füüsikalised mõõtmised. · Ühikute unifitseerimine, meetermõõdustik. o Põhiühikud: meeter, sekund, kilogramm. · Põhiühikute (kg, m, s) etalonid. o Pikkusühik: Pariisi meridiaan; plaatinast (hiljem plaatina+iriidium) etalon; valguse kiirus. o Kaaluühik: gramm 1 cm³ puhast vett; kilogramm 1 liitri puhta vee kaal 4°C juures. o Ajaühik: sekund 1/86400 osa keskmisest päikeseööpäevast. · GMT ja UTC. o GMT (UT) astronoomiline kell. o UTC aja täpsus tagatud aatomkelladega, korrigeeritakse lisasekundi lisamisega. · Ajavööndid. o 25 ajavööndit
viimase põhilisi seoseid. - Valiidsus - Enda antud hinnangu valiidsust saab kontrollida sel teel, et mõõdame mingi kontrollitud füüsikalise protseduuri abil; Mõlemal juhul peab olema mingi reaalselt eksisteeriv omadus X (nt pikkus või intelligentsus), mis määrab ära, kui kõrge skoori saab inimene mõõdikul, mis seda X omadust mõõdab. - Intelligentsuse etalon – nt meeter (plaatinast kang hoitud hoolikates tingimustes pariisis) - Intelligentsuse mõõtühik - Suhteühik - Intelligentsuskvoot – IQ - Normvalim – sellest sõltub intelligentsuse mõõtmise täpsus; ideaalne normvalim hõlmab kõiki ühe maa, riigi või mingit keelt kõnelevaid inimesi; algab 1000st v suuremast arvust; sai alguse šotimaal - Mugavusvalim – laste võimekus mõõdetud normaalkoolis käivate laste põhjal mitte demograafia - Kõrvalekalded normaaljaotusest
12/27 jklng3.sxw Joonisel 0.2.13 on toodud mahtandurite karakteristikud. Termotakistusandurid. Termotakistusandurite talitus põhineb metallide ja pooljuhtide võimel muuta sõltuvalt temperatuurist oma elektritakistust. Termotakistustermomeeter joonisel 0.2.14., kujutab endast traati, mis on mähitud isolatsioonimaterjalist karkassile. Sõltuvalt mõõdetava temperatuuri diapasoonist valmistatakse traat plaatinast, vasest, volframist või niklist. Selliste andurite staatiline karakteristik on lineaarne ja temperatuuri kasvades nende takistus suureneb. Termotakistusandurite eeliseks on suur mõõtetäpsus ja stabiilsus ning võimalus mõõtetulemust automaatselt üles kirjutada või kauge maa taha edastada. Kõige laiemalt on levinud plaatinaandurid. Kasutatakse ka pooljuhtidel töötavaid termotakistusandureid, mida nimetatakse ka termistoriteks. Termistorandurites kasutatakse
juuste puhul 10 min + lisasoojus ja hallide juuste katmisel või tugevatel klaasjatel juustel 15 min + lisasoojus. Mõjuaega ei tohi ületada. Kokku 12 erinevat värvivalikut. Tumedusastmetest 3-9. Värvid on kõik 60ml. IGORA Royal Intense + Kokku 6 erinevat värvi. Tumedusastmed on 5-9. Kogus 60ml. Intsensiivsed värvitoonid. IGORA Royal Absolutes Kokku 20 erinevat värvi. Tumedusastmed 4-9. Kogus 60ml. IGORA Royal Glamour Säravkülmast plaatinast kuni hõõguvblondide toonideni. Märgistused värvikaardil on 10-; 12-; 9½. IGORA Royal Perfection Blondid ja beezid toonid. Katavad 100% juuksed. Märgistus värvikaardil: -1 cendre; -16 cendre kastan; -36 külm pruun/ punase neutraliseerimiseks; -4 beez. IGORA Royal Harmony Loomulik kuld ja punakaspruunid varjundid ning tugevad mocca-toonid. Tähistus värvikaardil: .5 kuldne; -6 kastan; -65 kastan kuldne; -68 kastan punane; -57 kuldne vask. IGORA Royal Lust Intensiivsed vasetoonid
1 jard = 3 jalga 1 jalg = 12 tolli, 1 toll = 2,54 cm pint - 0,57 l kvart - 1,14 l gallon - 4 kvarti - 4, 55 l Meetermõõdustik füüsikaliste suuruste mõõtühikute süsteem, mille põhiühikud on meeter ja kilogramm. Kehtib ühikute kümnekordsus. Meetermõõdustiku lõi 1790-1799 Prantsuse TA erikomisjon (J. C. de Borda, A. N. de Condorcet, P. S. d Laplace, G. Monge) - vajadus teha üheselt mõistetav süsteem, kuna eri provintsides kehtis nii palju erinevaid süsteeme. 1797 - valmistati plaatinast etalonmeeter - nn arhiivimeeter ja kg, hoiule Prantsuse Vab. arhiivi. Meeter, sekund, kilogramm ja liiter põhiühikud. Meetermõõdustiku alusel ühtlustati ka rahasüsteem. Hakati rakendama Prantsusmaal, kehtestati üldiselt 1840. levikut soodustasid maailmanäitused. 1867 pariisi maailmanäitusel mõõtude, kaalude ja müntide komitee. 1869 tegid Vene akadeemikud Struve, Wild ja Jacoby ettepankeu Pariisi akadeemiale, 20.05.1875 Pariisis kirjutati alla meetrikonventsioon, millega ühines 17
2. Liikumishulga muutus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ning toimub samas suunas mõjuva jõuga. 3. Jõud esinevad ainult paariti: iga mõjuga kaasneb alati niisama suur, kuid vastassuunaline vastumõju. · Kilogramm ja tema etaloon. Kilogramm (kg) on massi ühik: 1 kilogramm on ühe kuupdetsimeetri 10 -3m3 puhta vee mass temperatuuril 4°C ja rõhul 1.013 MPa. (Kilogrammi etalooniks on plaatinast silinder, mida hoitakse Rahvusvahelise Kaalude ja Mõõtude Büroos Pariisis.) Loeng 4 · Töö. TÖÖ on keha liikumisoleku muutumise mõõt, mis on võrdne keha poolt läbitud tee pikkuse ning kehale mõjuva jõu liikumissuunalise komponendi korrutisega. · Kineetiline energia. Kineetiline energia on liikuva keha energia. Et selle keha liikumist peatada, tuleb teha samapalju tööd, kui kulus keha liikuma panemiseks
Etalon on seade mõõtühiku reprodutseerimiseks, säilitamiseks ja töömõõtevahenditele ülekandmiseks. Pikkuse põhiühik 1 meeter defineeriti kui 1 / 10 000 000 maakera veerandmeridiaanist, mis läbib Pariisi. Vastavaid mõõtmisi tehti maastikul 7 aastat, sest oli sõja aeg ja tihti aeti mõõtjad minema, lõhuti nende seadmeid jne. Peamiselt sellepärast, et maamõõtjad kandsid vormirõivaid ja neid peeti kuninga sõduriteks. 1799.a. valmistati mõõtetulemuste järgi puhtast plaatinast varras, mis oli esimene meetri etalon – nn. arhiivimeeter. Nimetus meeter tuleb kreeka keelest: metron – mõõdan. Massi ühikuks valiti 1 kg, mille mass loeti võrdseks 1 dm3 puhta vee massiga 4 C juures. Etaloniks valmistati plaatina ja iriidiumi sulamist silinder läbimõõduga 39 mm ja kõrgusega ka 39 mm. Ajaühikuks oli 1 sekund, mis moodustas 1 / 86400 ööpäevast. Meetrmõõdustik sai Prantsusmaal kohustuslikuks 1840.a. Rahvusvaheline
Suitsugaaside koostise määramiseks kasutatakse magnetilisi gaasianalüüsi andureid, mille töö põhineb gaasikomponentide erineval käitumisel magnetväljas. Enamik suitsugaaside komponente ei reageeri magnetväljale. Vaba hapnik on ainuke, mis reageerib ning tõmbub magnetvälja suunas. See võimaldab eraldada ühe olulise komponendi. Magnetilise hapnikumõõturi tööpõhimõte: silla tipud on A, B, C, D; silla õlad on R 1, R2, R3, R4. R1 ja R2 on plaatinast valmistatud takistid, mis on vastupidavuse suurendamiseks kaetud klaasikihiga. A D B N R3 R4 C R1 R2 R 5 S R
Newtoni seadused, aga ka kõik järgnevas kursuses õpitav, on loodusnähtuste matemaatiline kirjeldus. Selliseid kirjeldusi on ajaloo jooksul tehtud igasuguseid, meie õpime ja kasutame vaid neid, mis on ajaproovile vastu pidanud ja mis annavad kasulikke rakendusi. Massi ühikuks on kilogramm (kg): 1 kilogramm on ühe kuupdetsimeetri ( ) puhta vee mass temperatuuril C ja rõhul 1.013 MPa. Kilogrammi etalooniks on plaatinast silinder, mida hoitakse Rahvusvahelise Kaalude ja Mõõtude Büroos Pariisis. Et kaalumine - kaalude võrdlemine - on tehniliselt lihtsasti korraldatav ja väga täpne mõõtmise liik, kasutatakse igapäevaelus ainehulga määrajana just massi. Mass on ainus tänapäeval kasutusel olev suurus, mille etalooniks on mitte arvutuseeskiri, vaid reaalne keha. SI süsteemi ühikud jagunevad · põhiühikud - siin meeter, sekund, kilogramm · tuletatud ühikud - siin näiteks njuuton
alumiiniumjuhtmete südamikus, saades nõnda miskõver B=f(H). (sele 3.5). terasalumiiniumjuhtme. Elektriraudteel, metroos ja trammiliinidel on terasrööpad ühtlasi ka voolujuhid. Rauda kasutatakse ka elektroodimaterjalina keemi- listes vooluallikates (raudnikkelakud). Plaatina (Pt) on hallikasvalge, keemiliselt vastupidav, hästi töödeldav metall. Elektrotehnikas valmistatakse plaatinast kõrgetemperatuurilisi (kuni 1500 °C) termopaare ja takistustermomeetreid. Manganiin (85%Cu,12%Mn,13%Ni) on väga väikese eritakistuse temperatuuriteguriga sulam (tabel 3.4.). Kasutatakse eelkõige täppistakistite valmistamisel. Konstantaan (60%Cu,40%Ni) on samuti väga väikese eritakistuse temperatuuriteguriga sulam, kasutatakse reostaatide, küttekehade ja termo- Sele 3.5. Magneetimiskõver ja hüstereesisilmus. paaride valmistamiseks
annaabi.ee 
