Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Plaatina avastamine (0)

1 Hindamata
Punktid
Plaatina avastamine
Plaatinametallidele üldnimetuse andnud plaatinat tunti juba Muinas-Egiptuses 4000 aastat tagasi. Sellest ajast pärinevate kuldesemete plaatinasisaldus on kõrge. Vana-Roomas arvati, et plaatina on plii erim. Plaatina oli kullast odavam ja suure tihedusega plaatinaga oli võimalik kulda n-ö võltsida, lisades seda kullale. Järgmisel sajandil plaatina hind tõusis, siis hakati seda metalli kaevandama ning otsima kohti, kuhu varem oli plaatina uputatud, et seda põhjast kätte saada.
Koostis
Plaatinat leidub looduses ehedalt ja mineraalidena. Viimaseid on teada üle saja. Eheda plaatina mineraalid on ferroplaatina, mis peale raua sisaldavad ka teisi plaatinametalle ning vaske ja niklit.
Nimi: Plaatina
Sümbol: Pt
Aatomi number: 78
Kasutusalad
Plaatina kasutamises on aegade vältel toimunud suuri muutusi. Algselt piirasid plaatina kasutust tema kõvadus ja kõrge sulamistemperatuur . Seda ei olnud lihtne olemasolevate tavaliste tehnikatega töödelda. Enne Teist maailmasõda kulus umbes pool plaatinatoodangust eheteks, nüüd läheb aga 90% toodangust tehniliste vajaduste rahuldamiseks. 19. sajandi viimasel poolel ja 20. sajandi esimesel poolel oli plaatina metall , millest valmistati eriti olulised ehted . Plaatina võlu peitub ta välimuses. Tema välge sära on ainulaadne. Ta on ka kõige kõvem ehetes kasutatav väärismetall ning kaks korda raskem kui 14-karaadine kuld . Plaatina populaarsus on viimastel aastatel kasvanud ning seda kasutatakse kulla asemel kihlasõrmuste valmistamisel, sest selle külm läige toob briljandi ilu kullast paremini esile. Kõige populaarsemad on plaatinast ehted hetkel Jaapanis .
Anekdoodid
Uusrikas tuleb hambaarsti juurde, avab suu, seal on kunsthambaid kullast, plaatinast, briljantidest. Plommid on safiiridest.
"Teil on kõik korras," lausub arst, "mis teil veel vaja on?"
"Tahaksin paigaldada turvasignalisatsiooni!"
Plaatina avastamine #1 Plaatina avastamine #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-03-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Martti Sinisalu Õppematerjali autor
Jutt plaatina avastamisest ja selle kasutamisest.

Sarnased õppematerjalid

Plaatina - refeaat
4
doc

Plaatina - refeaat

Plaatina Nimi: Plaatina Sümbol: Pt Aatomi number: 78 Aatomi mass: 195.078 amü Sulamistemperatuur: 1770.0 °C (2045.15 °K, 3221.6 °F) Keemistemperatuur.: 3827.0 °C (4100.15 °K, 6920.6 °F) Elektronide/Prootonite arv: 78 Neutronite arv: 117 Tihedus: 21.45 g/cm3 Värvus: Hõbedane Plaatina on keemiline element, mille aatomnumber keemiliste elementide tabelis on 78, ta kuulub väärismetallide hulka. Ta esineb 6 isotoobina, massiarvudega 190, 192, 194, 195, 196 ja 198. Avastamine Plaatinametallidele üldnimetuse andnud plaatinat tunti juba Muinas-Egiptuses 4000 aastat tagasi. Sellest ajast pärinevate kuldesemete plaatinasisaldus on kõrge. Vana-Roomas arvati, et plaatina on plii erim. 1748. aastal kirjeldas Hispaania maailmarändur Antonio

Keemia
Plaatina
12
docx

Plaatina

TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS PLAATINA Tallinn 2018 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................ 3 Avastamine.......................................................................................................... 4 Omadused........................................................................................................... 5 Kasutusalad......................................................................................................... 6 Peamised kasutusvaldkonnad............................................................................. 8 Hind............................................

Materjaliõpe
Plaatinametallid
9
docx

Plaatinametallid

Raili Silluste PLAATINAMETALLID Õppeaines: Informaatika Mehaanikateaduskond Õpperühm: KMI11 Juhendaja: õppejõud H. Jokk Tallinn 2010 Plaatina Sisukord Raili Silluste Page 2 Plaatina PLAATINAMETALLID Keemiliselt kõige püsivamateks metallideks on 6 plaatinametalli. Need on väärimetallid, mis on kullast kallimad ja moodustavad perioodilisussüsteemis 2 triaadi. Sõltuvalt metallide tihedusest eristatakse kergete ja raskete plaatinametallide triaadi. Sõltuvalt metallide tihedusest eristataks kergete ja raskete plaatinametallide triaadi. Kerged Pt- metallid on ruteenium (Ru), roodium (Rh) ja pallaadium (Pd), mille tihedus on ~12 g/cm 3. Rasked Pt-metallid osmium

Tehnomaterjalid
Referaat plaatina
10
doc

Referaat plaatina

Viljandi Paalalinna Gümnaasium Referaat Plaatina Koostasid: Marianna Tampere ja Helen Linnas 9.a Juhendas: Ave Vitsut Viljandi 2006 1. Avastamine Eheplaatina oli inimkonnale tuntud juba kauges minevikus. MuinasEgiptuse XII dünastia ajast pärinevates kuldesemetes on kõrge plaatinasisaldus. Vanas Egiptuses ning Lõuna ja KeskAmeerika asukad töötlesid seda juba 100 aastat e.m.a. Vanas Roomas arvati plaatina olevat plii erim (Plumbum candidum). 1557. a nimetas itaalia poeet Julius Caesar Scaliger plaatinat hispaaniakeelse plata (= hõbe) järgi hõbedakeseks e. kassihõbedaks

Keemia
Plaatina
22
pptx

Plaatina

Plaatina MM-14 Ainar Klammer Plaatina avastamine Eheplaatina oli inimkonnale tuntud juba kauges minevikus. Muinas-Egiptuse 12.nda dünastia ajast pärinevates kuldesemetes oli kõrge plaatinasisaldus. Vanas Egiptuses ning Lõuna- ja Kesk-Ameerika asukad töötlesid seda juba 100 aastat Enne meie aega. Vanas Roomas arvati plaatina olevat plii erim (Plumbum candidum). 1557. a nimetas itaalia poeet Julius Caesar Scaliger plaatinat hispaaniakeelselt plata (hõbeda järgi) Looduslik plaatina koosneb 5 stabiilsest isotoobist ja ühest radioaktiivsest isotoobist. (190, 192, 194, 195, 196 ja 198.) Nimi: Plaatina Sümbol: Pt Aatomi number: 78 Aatomi mass: 195.078 amü Sulamistemperatuur: 1772.0 °C (2045.15 °K, 3221.6 °F) Keemistemperatuur.: 3827.0 °C (4100.15 °K, 6920.6 °F) Elektronide/Prootonite arv: 78 Neutronite arv: 117 Kristallide struktuur: Kuupjas Tihedus: 21.45 g/cm3 Värvus: Hõbedane Plaatinat leidub looduses ehedalt ja mineraalidena. Viimaseid on teada üle saja

Keemia
Väärismetallid
9
docx

Väärismetallid

sulamist hõbedaprooviga 925. Hõbedaproov näitab hõbeda massiosade arvu tuhande massiosa hõbedasulami kohta (proov 925 tähendab, et 1000grammis sulamis on 925 grammi hõbedat ja 75 grammi vaske).Hõbedat rakendatakse katalüsaatorina orgaaniliste ühendite oksüdeerimisel.Hõbeda järgi on saanud paljud loomad , linnud, putukad, lilled, puud, põõsad ja paljud muud asjad oma nime. Nt. hõbekala, hõbepuu, hõberebane ja paljud teised. Plaatina Plaatinametallidele üldnimetuse andnud plaatinat tunti juba Muinas-Egiptuses 4000 aastat tagasi. Sellest ajast pärinevate kuldesemete plaatinasisaldus on kõrge. Plaatinat leidub looduses ehedalt ja mineraalidena. Viimaseid on teada üle saja. Tähtsamad plaatina mineraalid on sperrüliit, kuperiit, bregiit, heversiit. Eheda plaatina mineraalid on ferroplaatina (ja polükseen), mis peale raua sisaldavad ka teisi plaatinametalle ning vaske ja niklit. 1819.a

Geograafia
Plaatina
8
doc

Plaatina

...... 5 Kasutusalad................................................................................................ 6 Kokkuvõte................................................................................................. 7 Kasutatud kirjandus....................................................................................... 8 2 Sissejuhatus Plaatina on haruldane metall, mille avastasid hispaania konkistadoorid Kolumbias XVII sajandil. Leitud metall nägi väga hõbeda moodi välja ja seetõttu nimetati see hõbedakeseks (hisp. k. plata ­ hõbe). Kuid selle omadused erinevad hõbeda omadest oluliselt ­ hulga vastupidavam, raskem, kõrge sulamistäpiga. Plaatina töötlemine on keerukas ja kulukas, seetõttu on teda siiani peamiselt teaduslikeks ja tööstuslikeks eesmärkideks tarvitatud.

Keemia
Plaatina
1
doc

Plaatina

Plaatina(Pt) Plaatina oli inimkonnale tuntud juba kauges minevikus. Muinas-Egiptuse kuldesemetes on kõrge plaatinasisaldus. 1557.aastal nimetas Julius Caesar Scaliger plaatina hõbedakeseks ehk kassihõbedaks. Hispaanlasest maailmarändur kirjeldas põhjalikult inimestele oma Lõuna- Ameerika reisil kogetud kullapesemist, kus eraldati plaatina ja kuld. Esimene teaduslik artikkel plaatinast ilmus 1750. aastal Inglise filosoofajakirjas. Euroopasse jõudis plaatina 18.sajandil. Suuremad plaatina leiukohad asusid Venemaal ning Lõuna- Ameerikas. Plaatinat leidub looduses ehedalt ja mineraalidena . Plaatinast: sulamistemperatuur ­ 1772,0 C, keemistemperatuur- 3827,0 C. Plaatina värvus on hõbedane. 1975. aasta andmetel olid suurimad plaatina tarbijad Jaapan, USA, Saksamaa LV ja Sveits. Viimase 50 aasta jookul on plaatina tootmine muutunud umbes 30 kordseks. Plaatina oli seitsmekümnendail- kaheksakümnendail kullast 1,5 korda kallim

Keemia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun