Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Pinnasemehaanika II KT ülesanded lahendustega". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
pinged, poorsus, arctan, mahukaal, veesisaldus, moodul, kogupinge, neutraalpinge, efektiivpinge, 100kpa, maapinnast, samasugune, maapind, toetav, sulundsein, filtratsioonimoodul, pumbata, tugevusparameetridnormaaljõud R - pinnase tugevusest sõltuv vundamendi kandevõime talla normaaali suhtes Arvutuslik kandevõime dreenitud tingimustes: R/A = c'Ncscic + q'Nqsqiq + 0,5BNsi, kus Nc, Nq ja N - kandevõimetegurid sc, sq ja s - talla kuju arvestavad tegurid ic, iq ja i - horisontaaljõust tingitud resultantjõu kallet arvestavad tegurid c' - efektiivnidusus q' - pinnase omakaalust tingitud efektiivpinge talla tasapinnas - pinnase mahukaal B - vundamendi talla laius Tsentriliselt koormatud lintvundamendi puhul on talla kuju ja jõu kallet arvestavad tegurid võrdsed ühega. Vundamenditalla laiuse leidmiseks võib kasutada valemit a 22 + 4a1 V1 - a 2 B= 2 a1 a1 = 0,5'N = 0,5 · 15,9 · 8,72 = 69,3 kN/m3 a2 = q'Nq + c'Nc dkk = 9,54 · 10,44 + 1,88 · 20,4 1,13 · 22 = 113,1 kN/m 2
Külmatundlikkus Pinnaseliik Ip % wL % IL kõrgus m Kruus, liiv <1 <1 Külmakindel ja nõrgalt külmatundlik Väga plastne >7 >50 <0,25 >2 savipinnas Savipinnas >7 >50 >0,25 >1,5 Möllpinnas Keskmiselt ja Mölline ja savine >1 <50 >0,25 >1,5 tugevalt külmatundlik kruus ja liiv Ühtlane peenliiv, terasid alla 0,1 mm <1 0 0 <1 üle 50% külmumissügavusest. Külmatundliku pinnase puhul peab vundamendi tald ulatuma
orienteeritus on vähem range. Difusioonivesi on mehhaanilise survega suhteliselt hõlpsasti eemaldatav. Nakkevee tõttu ei puutu saueosakesed üksteisega vahetult kokku. Sageli vaadeldakse pinnaseosakesena mineraalosa koos teda ümbritseva veekilega. Viimase olemasolu määrab tervenisti savipinnase kõige iseloomulikuma omaduse tema plastilisuse. On selge, et mida suurem on saueosakeste eripind, seda rohkem on savipinnas võimeline vett siduma. Samaaegselt on vaja suurema veehulga lisamist, et lükata saueosakesed üksteisest sedavõrd eemale, et kõva savi muutuks plastiliseks ja plastiline voolavaks. Veekile paksus mõjutab pinnase veejuhtivust, kuna ahendab poore, milledes toimub vee liikumine. Veekile paksusest sõltuvad savi mehhaanilised omadused tugevus ja deformeeritavus. Veekile paksust mõjutab peale osakese mineraloogilise koostise ka vee koostises leiduvad vabad ioonid
Liivad on oma tekkelt enamasti settepinnased. Suhteliselt suuremõõdulised liivaterad langevad settides veekogu põhja ja võtavad gravitatsioonijõu toimel tasakaaluasendi. a b Joonis 2.3 Kompaktsete ühesuuruste osade kohevaim (a) ja tihedaim (b) pakkimine Kokkupuutepunktides mõjub ainult hõõrdejõud. Sellisel viisil tekkinud struktuuri nimetatakse teraliseks. Olenevalt terade omavahelisest asendist võib tema poorsus olla Joonis 2.4 Erineva suurusega osakestest koosnev pinnas erinev. Joonisel 2.3a on toodud Saueosakeste settimisel ühesuguse läbimõõduga sfäärilistest teradest moodustatud kõige kohevam struktuur, joonisel 2.3b aga kõige tihedam, tetraeedriline struktuur. Nende poorsus on vastavalt 47,64 ja 25,95 protsenti. Need on muidugi ideaalmudelid võimalike poorsuspiiride selgitamiseks. Looduslikud pinnased koosnevad erimõõdulistest teradest, mis ei ole ideaalsed sfäärid. Erineva
Tehispinnas on inimtegevuse tulemusena tekkinud või muutunud pinnas: kultuurikiht, heitmed (prügi, tuhk), aherainekogumid. 2.2. PINNASE FÜÜSIKALISED OMADUSED. Pinnase põhiomadused määratakse katsete teel välitingimustes või laboratoo- riumis, tuletatud näitajad aga arvutatakse põhinäitajaid sisaldavate valemite abil. Pinnase füüsikalisteks põhinäitajateks on terastikuline koostis (lõimis), mahumass (tihedus), mahukaal, niiskus, Atterbergi piirid (rullpiir ja voolavuspiir). Lõimis e terastikuline koostis iseloomustab erisuuruste osakeste kaalulist sisaldust pinnases. Lõimis määratakse laboris sõel- või setteanalüüsiga ning väljendatakse tabeli või lõimiskõverana. Viimaste järgi määratakse lõimisetegur Cu. Cu = d60 / d10 d60 - niisugune läbimõõt, millest peenemaid osakesi on pinnases 60 % kaalu järgi.
Kalju tugevuse hinnang Tõmbetugevus (To,St)- Harva mõõdetud. Enamasti UCS/20 kuni UCS/8 kaljude puhul. Painde tugevus on seotud tõmbetugevusega kivimi välispinnal ja seda pole lihtne mõõta ja defineerida. Elastsed vilgukivi plaadid kannatavad päris suuri paindetugevusi. Survetugevus (Qu, UCS)- Kuivade kaljude UCS on standart kivimite tugevuse defineerimisel. Üldjoontes on survetugesvus seotud poorsusega ja seetõttu ka kivi kuiva tihedusega. Enamus süvakivimitel on poorsus alla 1 protsendi ja UCS suurem kui 200 Mpa ja settekivimitel tihedus alla 2-3 t/m3 ja survetugevus väiksem kui 70Mpa. Survetugevus kasvab ajapikku enamikes settekivimites tänu kivistumisele ja vähendunud poorsusele. Elastsusmoodul (E)- Rõhu kasv pinge kasvu kohta, tänu millele seotud tugevusega. Tuntud kui Youngi moodulina . Plastiline moondumine algab kui väline jõud on suurem kui survetugevus. Mooduli suhtarv on E/UCS
Eesti oludes, kus pinnasevesi on sageli maapinna lähedal, on see probleem suurem peenteristel ja tolmliivadel. Kapillaarjõud on põhjuseks, miks niiske liiv ja hulgast, ka vedeliku viskoossusest. Filtratsioonimooduli suurus sõltub palju ka väga oluline. halvasti tiheneb võrreldes kuivaga. Kapillaarjõududest tingitud teradevahelised pinnaseosakeste mõõtmetest, pinnase poorsus ja vee temp. V ei ole võrdne Sissejuhatus - Geotehnika - ehitustehnika haru, mis tegeleb pinnasega sidemed kaovad niipea kui pinnas küllastub veega (sademed, pinnasevee tegeliku vee liikumise kiirusega pinnases. Kuna tegelik voolamine toimub läbi seotud ehitiste või nende üksikosade projekteerimise ja ehitamisega, see taseme tõus)
Et gradient on ühikuta suurus, siis on ka k ühikuks kiirus. Teda saab defineerida kui filtratsioonikiirust ühikulise g radiendi puhul. Ta on sõltuv pinnase omadustest, eeskätt pooride mõõtmetest ning hulgast aga ka vedeliku viskoossusest. Kuna pooride mõõtmed on sõltuvad pinnaseosakeste mõõtmetest, siis on viimastel otsustav osa filtratsioonimooduli suurusele. Osakeste suuruse kõrval mõjutab k suurust muidugi osakest pakkimise tihedus, see tähendab pinnase poorsus. v ei ole võrdne tegeliku vee liikumise kiirusega pinnases. Eelmärgitud pinnaühik, mille läbi vesi voolab, hõlmab nii terade kui ka pooride pinna. Tegelik voolamine toimub läbi pooride, mille pind moodustab kogupinnast e/1+e (e on poorsustegur). Järelikult on tegelik voolukiirus vt = v(1 + e)/e. Pinnase veejuhtivust on vaja teada rea praktiliste ülesannete lahendamisel. Siia kuuluvad pinnasest süvendisse voolava veehulga arvutus, veealandamiseks vajaliku drenaazi kavandamine, pinnase
(gaasimullide või eriti kerge täitematerjali abil) Täitematerjali järgi: - jämedateraline betoon - peeneteraline betoon Täitematerjali liigi järgi: - looduslik betoon sisaldab liiva - tehislik betoon sisaldab killustikku, räbu, kergkruusa, saepuru - kiudbetoon täitematerjali ca 70% betoonid jaotatakse klassidesse, mille aluseks on proovikeha · 15*15*15cm 95% - lise tõenäosusega garanteeritud tugevus peale 28 · Poorsus oluline poorsuse iseloom Õhupoorid viiakse sisse betoonisegusse, et vähendada tihedust ja suurendada külmakindlust (poorbetoon). Kapillaarpoorsus aga vähendab betooni püsivust ja külmakindlust. Tihedus iseloomustab betooni omadusi kõige üldisemalt, määrates ära betooni kasutamisala ja otstarbe. Tugevust mõjutavad asjaolud: · Tsemendi lubatud minimaalne kogus betoonis oleneb betooni kasutustingimuste klassist, betooni liigist (armeeritud, armeerimata,
9. PINNASE TIHENEMINE KOORMUSE ALL. Pinnas on omandanud pika aja vältel omakaalu pingele vastava terade omavahelise paigutuse,mis väiksema pinge, kui σg,z mõjumisel oluliselt ei muutu. Seepärast pinge suurendamine σ1-ni tekitab vaid väikese deformatsiooni. Pinnase oluline struktuurimuutus ja sellega kaasnev tihenemine algab alles peale σg,z ületamist. 10. DREENITUD JA DREENIMATA TINGIMUSED. Pole oluline-Veega küllastunud pinnases jagunevad pinged üldjuhul pinnase skeletile - efektiivpinge- ja poorides olevale veele - neutraalpinge u. Kogupinge võrdub alati nende summale. Pinnase koormamine põhjustab alghetkel surve suurenemise poorivees. Surve suurenemine põhjustab vee väljavoolamise, pinnase tihenemise ning efektiivpinge suurenemise. Seda protsessi nimetatakse konsolidatsiooniks. Hästi vett juhtivates jämedateralistes pinnastes (kruus ja liiv) toimub see protsess kiiresti.
6. Kuidas käib summeerimismeetodil suurenemisega kaasnev nihkedeformatsioonist · Ehitise vundamendi all 1..5B vundamendi vajumi arvutus? (kujumuutusest) tingitud vajum. Pinnas ei tihene · Vaivundamendi all 5m; 5d+5m Summeerimismeetod on vähem range kui ja veesisaldus ei vähene b)Arvutada võib tavaliste · Süvendite korral t+5m elastsusteooria lahendus ja põhineb real eeldustel: vajumisarvutuste seostega kasutades Nõrkade pinnaste esinemisel peab need läbima Pinge jaotus kihilises pinnases on sama deformatsioonimooduli asemel elastsusmoodulit, täies ulatuses Uuring peab hõlmama kõiki
ristlõike eri osade erinevast jahtumiskiirusest, valtsprofiilidel tingituna valtsimistehnololoogiast jne. Algpinged on ristlõike ulatuses alati tasakaalustatud. Tänu sellele nad staatilisel koormamisel kandepiirseisundile olulist mõju ei avalda piirseisundis on pingejaotus nii algpingetega kui ka pingeteta ristlõikes praktiliselt ühesugune. Kasutuspiirseisundis, näiteis läbipaindele võivad nad siiski mõju avaldada mingis ristlõike osas jõuavad summaarsed pinged voolavuspiirini varem ja seetõttu deformatsioonid suurenevad. Ka väsimustugevust võivad algpinged märkimisväärselt vähendada. Algpingeid saab vähendada termilise töötlemisega. Teras 1 9 Normaaljõuga koormatud elemente Paindega koormatud elemente Joon. 1.1: Näiteid pingekontsentratsioonist
tugevus väheneb kuni 2 korda, sõltuvalt suhtest max/ min (halvim olukord suhte 1 korral). Kui pinge jääb väiksemaks väsimustuge- vusest fF (joonisel 1.6 pinged 1 ja ,siis tsüklite arvu kasvades plastsete deformatsioonide juurdekasv sumbub ja betoon ei purune, vastasel korral (pinge joonisel) deformatsioonide juurde- kasv ei sumbu, mis viib betooni puru-
leida samuti tugevustingimuse = c + tan kaudu. Horisontaalsuunas pikkusega L lõigu kaal on P = HL Lihkepinnale mõjuvate normaali ja puutujasuunaliste komponentide suurused nagu 4 teistegi lahenduste puhul N = Pcos = HLcos T = Psin = HLsin Kuna lõigu pikkus, millele jõud mõjuvad on L/cos, siis pinged lihkepinnal on N = cos = H cos 2 L T = cos = H cos sin L Varutegur, mis väljendab nihketugevuse suhet nihkepingega on c + tan c + H cos 2 tan c tan
korrigeerimine ning tootmisse suunamine. Detaili konstrueerimine toimub järgmiselt: - arvutusskeemi koostamine; - detailile mõjuvate koormuste kindlakstegemine; - materjali valik; - projektarvutus; - detaili joonestamine ja masina mudeli koostamine. Kontrollarvutus viiakse läbi kas analüütiliselt või numbriliselt, kasutades lõplike elementide meetodit (LEM). Raami mudel koos LEMi võrguga Pinged Deformatsioonid 8 2. TEHNOMATERJALID. MATERJALIDE OMADUSED JA TUGEVUSNÄITAJAD Tehnikas kasutatavaid materjale nimetatakse tehnomaterjalideks. Neid jagatakse kahte suurte gruppi: metalsed ja mittemetalsed materjalid. Metalsete materjalide põhiesindajad: teras, malm, alumiiniumisulamid, vasesulamid, titaanisulamid jt. Mittemetalsete
Kivimite müüritöödel kasut vesi. Kivineb veeimavus sõltub nende laialdaselt. Oluline on kivi hoidmisel autoklaavis. poorsusest( poorne kivim tugevus, tihedus, Mahumass: 2000 kg/m3 imab rohkem vett, kui väljanägemine.Eestis , värvus valge.Mõõdud vähepoorne). Kivimi suur kasutatakse müüritöödel samad,kasut ka poorsus suurendab tema tihedat põllukivi ja ka "moodultellist" mille sooja pidavust, kuid paekivi. Põllukivi h=9...10 cm samas vähendab tugevust. kasutatakse kas ümarana või ·Tsementkivi Kivimi külmakindlus lõhestatuna. Paekivi valmistatakse oleneb veega täidetud
TALLINNA TEHNIKAULIKOOL Ehitusmaterialid Laboratoorne tOii nr. 8 2007t2008 Soojusisolatsioonikatsetamine 1. Tci6eesmdrk VahtpoliistiteentoodetetnhistuseDniiranine lahtuvalt m66tmtestm66tmete tolerantsidest,swvepingestl0% defomErsioonil,paindetugeersesija sooiuseriiuhti!,usesl 2. Katsetatavadmaterjalid Vahtpolustiireenmate{alid: . paisutatudpotiistiiEen EPS . ekstruuderpoliistiireenXPS 3. Kasutatavadseadmedja vahendid 0,02mm,m66dulinttipsusga0,5 co, kaal upsusega0,19 h0drauliline Nihik tApsusega press,immutamiseksvajalikud n6ud. 4. Tatdkaik 4.'l M66tmetemeeramine 4.1.1Nimimd6tuetega:oote pikkuse.laiusemaaraminevastavaltstandadile EVS EN 822:1999"Ehituseskasutataladsoojustusmaterjalid. Pikkuseia laiusemddramine." Katsekehihoitakseennekatsealustamistvahellalt 6 tmdi temperatuuril(23 : 5fC. Katsedviiakse hbi temperduuril (23 -+5)t. Tasaselepinnaleasetatudkatsekehal vdetaksem66dudtiipsu
survepingetel. Vaatleme koondatud koormusega koormatud lihttala. Hakates tala järk järgult koormama, näeme, et esialgu käitub tala elastselt. Kui ristlõike osade mõõtmete paksuse suhe pikkusesse on piisavalt väike, st. ristlõike mõõtmed on piisavad et survepingete mõjul ei tekiks kohalikku stabiilsuskadu, võib lubada paindel plastse liigendi tekkimist - plastne liigend võimaldab ristlõikel pöörduda. Edasi koormates tõusevad pinged tala ristlõike äärmistes kiududes voolavuspiirini fy, millele vastab tala elastne paindekandevõime Mel. Eeldusel, et tala ristlõige ei kaota kohalikku stabiilsust, saab koormust veelgi suurendada, kuni kogu ristlõige plastifitseerub (saavutab voolupiiri kõigis ristlõike kiududes ristlõike plastne kandevõime Mpl). Ristlõike plastifitseerumisega suureneb tala läbipaine, kuna ristlõige pöördub tänu plastse liigendi tekkimisele. Edasine koormuse suurendamine pole
Põletamisel savi paisub ning tänu ahju pöörlemisele muutub keraamilisteks graanuliteks. Graanulid on täis väikseid suletud õhupoore ning see teebki temast kerge ja hea soojustusmaterjali. Kergkruus on keraamiline, tulekindel looduslik toode, mis hakkab pehmenema u. 950ºC juures ja mille sulamistemperatuur on u. 1150ºC. See on keemiliselt lähedane neutraalsele pH on ligikaudu 8-9. Kergkruusa omadused: = 0,16...0,19 W/m, puiste mahukaal 250-600 kg/m³ · Koormustaluvus - Kergkruus vastab oma kandeomadustelt enim peenliivale, olenevalt konstruktsiooni tihedusest on tema varikaldenurk 33...37º. Tihe kergkruusa kiht talub koormust 0,2 MPa. · Kemikaalide ja ilmastikukindlus - Keraamilise tootena on kergkruus vastupidav enamike hapete, soolade, leeliste, õlide näit. bensiini mõjudele ning korduvatele jäätumis- sulamisprotsessidele. · Ventileerimisomadused - Kergkruus on õhku läbilaskev ning seetõttu ventileeruvad
VI peatükk 6. Konteinerveod Konteiner ei ole mingi uus leiutis. Jutt on teatud tüüpi kauba veol kasutatavast kastist. Võrreldes hariliku kastiga on konteiner varustatud lisaseadmetega, mis võimaldavad konteinerit kasutada ajutise laona. Konteinerite ajalugu sai alguse II maailmasõja ajal kui ameeriklased hakkasid teatud mõõtmetega kaste kasutama varustuse toimetamisel sõjatandrile. Hiljem hakati konteinerite mõõtmeid standardiseerima. Esialgu tegeles sellega ASA (American Standardisation Association), hiljem ISO (International Standardisation Organization). Konteinerite liigitus ja mtmed ISO liigitab rahvusvahelistes vedudes kasutatavad konteinerid 1. seeriasse, mida vastavalt pikkusele märgitakse: 1A 40 jalga (12,19 m) 1D 10 jalga (3,05 m) 1B 30 jalga (9,14 m) 1E 6 2/3 jalga (2,03 m) 1C 20 jalga (6,10 m) 1F 5 jalga (1,52 m) Praktilises kasutuses on ülalmainitutest ainult 20- ja 40-jalased. 2. seeria konteinerid on kasutusel rahvusvahelistes
504.064.38 (, , , , , .), . ..................................................................................................4 1. ..............5 1.1. ....................................................................................5 1.2. .........................................................................................5 1.3. .....................................................................................6 1.4. ....................................................................................7 1.5. ........................................................................................7 2. 30 /.....................................................................9 2.1. ..................................................................................9 2.2. .......
Tallinna Tehnikakõrgkool University of Applied Sciences Kask Kuusk LASTEAED KURSUSEPROJEKT Õppeaines: EELARVESTAMINE JA NORMEERIMINE Ehitusteaduskond Õpperühm: Õppejõud: Tallinn 2010 KURSUSEPROJEKTI ÜLESANNE EHO 018 NORMEERIMINE JA EELARVESTAMINE PROJEKT TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL EHITUSTEADUSKOND ÕPPERÜHM ............................ ÜLIÕPILANE ......................................................................................... KURSUSEPROJEKTI ALUSEKS OLEV HOONE: .......................................................................................................................................... KURSUSEPROJEKTI NÕUTAV KOOSSEIS: 1.TIITELLEHT 2.SISUKORD 3.KURSUSEPROJEKTI ÜLESANNE 4.SELETUSKIRI JA GRAAFILINE OSA 5.HOONE TEHNILIS-MAJANDUSLIKUD NÄITAJAD: · ÜLDPINDALA · KASULIK P
1) Nuivibraatorid. Allen Engineering Corporation nuivibraatorid Köik nuivibraatorid töötavad bensiinimootoriga. Kergeimal mudelil on mootor käepideme küljes. Keskmist tüüpi nuivibraatori mootor ripub rihmadega betoneerija seljas. Suurim, kahe nuiaga komplekt, saab töövoolu bensiinimootori körgsagedusgeneraatorist. Firma "Tremix" edasimüüja Eestis AS TALLMAC pakub erineva konstruktsiooniga nuivibraatoreid (tabel ): · täismehhaanilisi tüüp 1 mis koosneb mootorist, vahetükist, võllist ja vibraatornuiast. Mootoriga ühendatakse vahetüki abil erineva pikkusega võll ning erineva diameetriga tööorgan. · tüüp 2 - kergeid nuivibraatoreid, , mis koosneb mootorist ja tööorganist koos võlliga. Seda kasutatakse väikesemahuliste betoneerimistööde tegemisel · tüüp 3 - kõrgsagedusel töötav nuivibraator mis koosneb sagedusmuundurist ning tööorganist koosvoolujuhtmega. Sagedusmuundajast väljuva voolu sagedus on 200 Hz ja pinge 42 V. 20
tugevus sõltub laeva ja laine summaarse kiiruse ruudust; tekile ja tekilastile sattuva veehulga vähenemine, mis annab vähem võimalusi vigastuste tekkeks; jõuseadme ühtlasem töö tänu sõukruvi vähemale paljastumisele. Laevajuht peab olema eriti tähelepanelik kui laine pikkus on ligikaudu võrdne laeva pikkusega. Laeva ja laine kiiruste summeerumisest tulenevad pidevalt muutuvad jõud ning laevakeres tekkivad erisuunalised pinged avaldavad mõju laeva üldisele tugevusele. Kiiruse ja kursi muutmine võimaldavad viia laeva sellisesse olukorda, milles ta käitub rahulikumalt. Siin mängib otsustavat rolli laeva proportsionaalne lastimine ning võimalusel otsmiste lastiruumide ja tankide kergem koormus. Tagantlaines või ahtripoolselt kursinurgalt jooksva lainega täheldatakse tormis laeva mereomaduste (püstuvus, õõtsumine, juhitavus tunduvat muutumist. Laine ja laevakere
6 Mõjud ja koormused: Ilmastikumõjud: 1. välisõhu temperatuur ja niiskus 2. sademed (vihm, rahe ja lumi) 3. sademete ja temperatuuri koosmõju 4. tuul ja selle koosmõju vihmaga 5. päikesekiirgus Mehaanilised mõjud 1. Koormused hoone kasutamisel 2. võimalikud erimõjud (avarii, ründe või eriolukorra puhul) 3. Ilmastiku mõjudest tingitud pinged ja deformatsioonid Hoone sisekliima mõjud 1. ruumide õhutemperatuur ja niiskus 2. ruumides leiduvate või kasutatavate ainete mõju Muud mõjud 1. materjalide keemiline agressiivsus 2. pinnasevesi ja kapillaarniiskus 3. materjalides oleva soolade mõju 4. tehnosüsteemide mõju keskkonnale ja tarinditele. Hoone või tema osade tööiga ei või olla väiksem hoone kasutuseast. Ehitised, konstruktsioonid ja ehituses kasutatavad tooted jagatakse tööea klassidesse
EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Tallinn 2011 EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Targo Kalamees, Üllar Alev, Endrik Arumägi, Simo Ilomets, Alar Just, Urve Kallavus Tallinn 2011 Projekti vastutav täitja ehitusinsener Targo Kalamees Kaane kujundanud Ann Gornischeff Autoriõigused: autorid, 2011 ISBN 978-9949-23-056-3 2 Eessõna Käesolev aruanne võtab kokku Tallinna Tehnikaülikooli ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetoolis ajavahemikul september 2009 kuni detsember 2010 läbiviidud uuringu „Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I“ tulemused. Uurimistöö on tehtud MTÜ Vanaaj
Kehtna Majandus-ja Tehnoloogiakool Maamajanduse Mehhaniseerimine Siim Jaansoo OPTIMAALNE MASINAPARK 300- HEKTARILISELE TERAVILJAKASVATUSTALULE LÕPUTÖÖ Juhendas: Ants Siitan 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................... 3 1.MÕNINGANE ÜLEVAADE TERAVILJA KASVATUSE KAASAEGSETEST TEHNOLOOGIATEST............................................4 2. KAASAEGSED MASINAD TERAVILJA KASVATUSES.................5 2.1. Taktorid,tõstukid ja laadurid.....................................................................................5 2.2. Mullakarimis-ja kivikoristus masinad.......................................................................9 2.3. Külvikud ja väetusamasinad...................................................................................19 2.4. Taimekaitse
kirjeldavat valemit x = v02 / g sin 2 . (1) Kiiruse v0 teadasaamiseks peame teadma selle komponente. Horisontaalne kiirus on sprindikiirus , st vx 13 m/s. Vertikaalkiiruse vy aga leiame hoota kõrgushüppe tulemusest h 1,2 m (see on raskuskeskme tõusu kõrgus). Mehaanilise energia jäävuse seaduse abil (mv2/2 = mgh), leiame et vy 4,8 m/s. Pythagorese järgi leiame v0 13,8 m/s. Nurga leiame kui arctan vy/vx 21° ja saame valemist (1), et x = 13,1 m. Kas see on kõik? Ei ole, sest nii oleme leidnud kui kaugele kandub raskuskese, mis asub algkõrgusel. Kuid kaugushüppel maandutakse kükkis ja selle aja jooksul, mis kulub raskuskeskmel laskumiseks, liigub keha edasi. Kuidas leida langemisaega? Selle leiame algkiirusega alla visatud keha poolt läbitud teepikkuse valemist d = vy t + gt2/2 . Kuidas leida langemise algkiirust
d10 - efektiivdiameeter; d60 Lôimistegur U = d60/d10, kui U > 6 ebaühtlased pinnased; kui väiksem siis ühtlane pinnas Sõelanalüüsi andmete kasutamine: 1. Pinnase kirjeldus 2. Veejuhtivuse hindamine, sufosiooniohu hindamine 3. Filtri valik 4. Toru ummistumise hindamine Näiteks, kui: Siis pinnaseosakesed ei lähe dreenitoru avast (S pilu laius; D augu läbimõõt) läbi. 2)Pinnase mehaanilised ja hüdrofüüsikalised omadused (mahumass, poorsus, niiskus, veejuhtivus) Eritihedus e. tahke faasi tihedus on pinnaseskeleti moodustavate osakeste massi suhe nende osakeste mahtu (pooride mahuta). Eestis tavaliselt 2,6...2,8 gr/cm3, rakendusuuringutes määratakse harva, vajadusel kasutatakse tabelväärtusi. Tihedus e. üldtihedus on loodusliku struktuuri ja veesisaldusega pinnase tahke ja vedela faasi massi suhe pinnase üldmahtu (sagedaim väärtus Eestis 1.8...2.1 g/cm3). Kuivtihedus e
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik
jõe lang – mingi jõelõigu pikkuse ja selle languse suhe. Mõõdetakse m/km kohta. Lang 0,1 m/km tähendab, et jõe langus 100 km kohta on 10 m Vee voolamise parameetrid: voolu kiirus (v) – kui pika teekonna läbib vesi ajaühikus sängis (m/s) vooluhulk (Q) – vooluveekogu ristlõiget ajaühiku jooksul läbiva vee kogus (m3/s) äravool – veekogus, mis teatud ajavahemikus (tavaliselt aastas) voolab valgalalt veekogusse (mm/a) äravoolu moodul – ajaühikus pinnaühikult ära voolanud vee hulk (L/s x km2) hüdrograaf – vooluhulga ajalist kulgu kirjeldav kõver baasäravool – äravool jões, mil pikka aega ei saja erosioon e. vihmauure e. jäärak e. uurak (ovraag) – vee kulutav tegevus Jõgede pikiprofiil: 1. ülemjooks (sälkorg) – org: kitsas, sügav; lang: suur; vooluhulk: väike; voolukiirus: kiire; oru põhi: kivine (kruus, liiv), vesi külm ja hapnikurikas
Bituumenid: 1,2…17,7% orgaanilisest ainest sõltuvalt turba botaanilisest koostisest. Sellest saab eraldad vaiku, süsivesikud, tõrvhapped, tõrvad, asfaltiinid, õlid. Probleemiks on bituumenid rabaturbas. Turba hüdrofüüsikalised omadused Enamlevinumateks näitajateks turbalasundi hüdrofüüsikalisteks näitajateks niiskus (veesisaldus), tihedus, pinnasevee pinge ja veejuhtivus. Vesi ja kuivaine Turvas koosneb veest, tahkest faasist ja gaasist (CH4 – metaan). Veesisaldus väljendatakse kas vee massi ja proovi summaarse massi suhtena, protsentides. varieerub 0…100%. Levinud on ka väljendamine vee massi ja kuivaine suhtena protsentides või kg/kg. Siin tulemused varieeruvad 0…3000 (4000) % vahel või 0 kuni 30(40) kg/kg. Viimane tähendab, et 1 kg kuiva turba kohta tuleb kuni 40 kg vett. Seepärast turba kasutamiseks majanduses tuleb looduslikus seisundis lasundist kaevandatud massist eemaldada suur kogus vett, mis on ei ole selles vaba veena. Vesi
So b) kus So teimiku algristlõikepindala, Tõmbepinge S teimiku minimaalne ristlõikepindala katkemiskohas. Kuna tõmbeteimil koormamise käigus teimiku ristlõige väheneb, siis sel teel saadud voolavuspiiri Rp, eriti aga tugevuspiiri Rm väärtused ei kajasta tegelikke pingeid. Tegelikud pinged erinevad seda enam, mida plastsem on materjal. Kui habraste materjalide korral võib Rm väärtusi vaadelda mater- Rm Tõmbetugevus jali tugevuse näitajatena (katkeahenemine Z on Rp0,2 väike), siis plastsete materjalide korral võib tugevus- Tinglik voolavuspiir piiri Rm käsitleda kui vastupanu märgatavale plast- sele deformatsioonile.
annaabi.ee 
