Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Pinnase mehaanika ja vundamendid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
talla, pinnased, vaiad, kandevõime, omakaal, omakaalu, vaiade, deformatsioon, vajum, savipinnas, kohtvaia, pinnastes, kohtvaiad, pinged, nihketugevus, mahukaal, vundament, kalde, süvis, aktiiv, passiivsurve, pinnasel, kapillaartõus, koormatud, tald, aktiivsurve, liival, faaside, pinnasele, veesisaldus, voolavuspiir, selgitus, efektiivpinge, survetdreeni- tud ja dreenimata tingimustel. . 4 2.3.2. Pinnase tugevusstaadiumid. 5 2.3.3. Pinnase veejuhtivus. Filtratsioonimoodul. 5 2.3.4. Deformatsioonimoodul. 6 2.3.5. Pinnase nihketugevus. 6 2.3.6.Normaalselt tihenenud ja ületihenenud pinnased. 7 2.4. Geotehnilised uuringud. 7 2.5. Pinnase liigi määramine. 8 3. Geotehnilise projekteerimise alused. 3.1. Piirseisundid. 9 3.2. Pinnase omadused. Osavarutegurid. 9 3.3. Koormused ja mõjurud. Osavarutegurid. 9 4
vajuma ning just see on peamine põhjus miks tornil nii suur kalle on. Ehitus töö seiskus taas 1284. aastal sõja tõttu nii et torni viimane ehk seitsmes korrus valmis alles 1372. aastal.1990. aastail tehti mitmeid renoveerimistöid, et parandada ajajooksul tekkinud ilmastikukahjustusi ning muuta torn vastupidavamaks. Samuti on õnnestunud remonttööde käigus torni mõned sentimeetrid tõsta. Kokku käidi välja ligi 10000 ideed torni päästimiseks, milled hulgas oli palju vaiade variante, samuti tõmbid, toed, vundamendi laiemaks ehitamine, pinnasest vee välja pumpamine. Vajumi peatamiseks puuriti põhja serva alla 41 auku eesmärgiga põhja serva süvitada. Puurimist alustati 8.02.1999. Tegu oli eelpuurimisega, mis vältas 4 kuud. Aastaga vajus põhja serv ca 1,5 cm. 21.02.2000 alustati täis mahus puurimisi mis kestsid 19.01.2001. Sama aasta 25. juuliks oli põhja serv vajunud 16 cm ja üllatuseks tõusis lõuna serv üle 1 cm. Esimene katse oli 1990a
5. Millel põhineb ja kuidas leitakse E<5 Mpa Pinnasekihid ehitise ulatuses ühtlase elastsusteoorias vundamendi vajum? · s0 algvajum paksusega Süvendid ei ulatu pinnasevee tasemini Elastsusteooria seosed vajumise arvutamiseks on Kategooria 2 tuleb teha uuringud pinnase enamasti kasutatavad lihtsa pinnase like korral - · s1 konsolidatsioonist põhjustatud omaduste määramiseks, tavalised, standardsed
Pinnase tundlikkuseks nim rikkumata, loodusliku ei õnnestu üldse) kui ka püsiva rõhuga permeameetreid (suht jämedateralise pinnaseuuringutega - annab loodusega seotud alusinformatsiooni. struktuuriga pinnase suhet täielikult rikutud struktuuriga pinnase tugevusse. pinnase veejuhtivuse määramiseks). Pinnasemehaanika - arvutusmudelite loomine geotehniliseks projekteerimiseks Vesisavi ülitundlikud pinnased, mis rikkumata olekus taluvad suuri koormusi 1.5.1.2 Välikatsed veejuhtivuse määramiseks Välikatsed annavad - teoreetilised arvutusmudelid ning pinnase omaduste määramise meetodid ja üheteljelisel survel, pärast struktuuri rikkumist käituvad aga vedelikuna. suurema usaldatavuse kui lab-katsed. Rajatakse puurauk, kust pumbatakse
Terade kujul on oluline tähtsus pinnase mehaanilistele omadustele. Saueosakesed on enamasti plaatja kujuga, harvem nõeljad. See tähendab, et saueosakestel on üks mõõtmetest teistest vähemalt suurusjärgu võrra erinev. Mõõtmete suhted sõltuvad savi minero loogilisest koostisest (vt. tabel 2.2). 4 5.Pinnaste terastikuline koostis. Pinnase lõimisekõver Looduslikud pinnased koosnevad tavaliselt väga mitmesuguse suurusega osakestest. Olenevalt valdavate terade hulgast ja suurusest liigitatakse pinnast antakse pinnasele nimetus. Pinnase terastikulisel koostisel on otsustav tähtsus pinnase omadustele. Jämeteraliste (kruusa ja liiv) ja peeneteraliste (möll ja savi) pinnaste käitumine erineb oluliselt. Põhilised erinevused on toodud tabelis 2.3. jämedamate pinnaseosakeste (d > 0,06 mm) hulk määratakse sõelanalüüsi teel. Peenemate osakeste
Üksikut ehitise osa toetav enamasti ristkülikulise tallaga vundament, mille pikkuse ja laiuse suhe on alla viie (joonis 4.1 c). Mõnikord kasutatakse ka seinte toetamiseks kombineeritult vundamenditalaga. 2. Lintvundament. Enamasti ehitise seinu toetav vundament, mille pikkus on üle viie korra suurem laiusest (joonis 4.1 a). Mõnikord kasutatakse vajumite ühtlustamiseks ka postide rea all (joonis 4.1 b) 3. Ristlintidest vundament. Kasutatakse karkassehitiste puhul, vahetult talla alla jääv pinnasekiht on piisavalt tugev ja sügavamal on palju kokkusurutavad ja erineva paksusega pinnasekihid. Monoliitsest raudbetoonist lindid aitavad ühtlustada vajumeid (joonis 4.1 d). 4. Plaatvundament. Lausvundament kogu hoone (mõnikord ka selle üksikosade) all. Kasutatakse suure koormusega ja suhteliselt nõrgale pinnasele rajatud ehitiste korral eesmärgiga vähendada survet
Teiseks on käsitletavad ülesanded erinevad. Kui ehitusmehaanika vaatleb enamasti varrassüsteeme, siis pinnasemehaanika tegeleb tasand- või ruumiülesannetega. Pinnasemehaanika aluseks on teoreetiline mehaanika ja deformeeruva keha mehaanika tugevusõpetus, elastsusteooria, plastsusteooria ja roometeooria. Käsitletav materjal erineb oluliselt tavalistest ehitusmaterjalidest. Viimased on enamasti inimese poolt soovitud omadustega valmistatud. Pinnased on looduslik produkt, mille omadusi tavaliselt ei saa muuta. Looduslikult tekkinud materjalid on keerulisemad, ebaühtlase koostisega. Nende ehitust ja omadusi aitab paremini mõista tekketingimuste tundmine. Pinnasemehaanika on tihedalt seotud geoloogia distsipliinidega, esmajoones insenergeoloogiaga. Kõigi ehitusmaterjalide puhul tuleb nende omadused katseliselt määrata. Terase, puidu või betooni puhul on võimalik tugevuse või jäikuse määramine tuhandete üksikkatsetega
Grupp B, bürooruumid qk = 3,0 kN/m2 Grupp H, katused - kalle kuni 20º qk = 0,75 kN/m2 Kuna vastavalt EVS-EN 1991-1-1:2002 punkt 3.3.2 (1) ei tuleks katusele samaaegselt rakendada kasuskoormust ja lume- või tuulekoormust ning ilmselgelt saab määravaks lumekoormus, on katuse kasuskoormus jäetud arvestamata. Kergete vaheseinte kaal on arvesse võetud ühtlaselt jaotatud koormusena Kuna vaheseina omakaal on 0,1x 2,8 x 6,5 =1,82 kN/m, siis arvestan kasuskoormusele 1,0 kN/m2 juurde. a. eluruumides mõjuv kasuskoormus qk = 3,0 kN/ m² qk = 3,0 kN/ m² qk = 3,0 kN/ m² qk = 3,0 kN/ m² 6400 2600 6400
Vundamendi rajamissügavus sõltub: Pinnase külmumis sügavusest, Pinnase geoloogilistest ja hüdrogeoloogilistest omadustest, Hooni koormusest, Vundamendi liigist, Ehitise kapitaalsusest, Keldrikorruse olemasolust Vundamendi alused Ühtlaseks nimetatakse sellist alust, mis koosneb ühest pinnasekihist ja ebaühtlaseks kui alus koosneb mitmest erinevast kihist. Kihti, millele toetub vundament, nimetatakse tegevkihiks, allpool asuvaid kihte-aluskihtideks Ehitusalusena jagunevad pinnased kaheks: 1.Kaljupinnased 2.Purdpinnased Pinnased jagunevad: Looduslikud pinnased-looduslikes lasutingimustes olevad pinnased. Tehisalused- eelnevalt tihendatud või erimeetoditega tugevdatud pinnased. Looduslikud pinnased:kaljupinnased, jämepurdpinnased, liivpinnased, savipinnased Kaljupinnas-mineraalosakesed on omavhael liitunud tugevateks massiivideks või pankadeks. Parimad ehitusalusedkoormuse all praktiliselt ei deformeeru. Ehitusaluseks kasutatavad pinnased
Liiva-ja kruusapinnastel rajada süvis vundamenditaldmiku alla. Vett mittejuhtivate pinnaste korral tuleb vundamendis alla rajada 20-25cm paksune killustikalus. Vundamendi alused Ühtlaseks nim. sellit alust, mis koosneb ühest pinnasekihist ja ebaühtlaseks kui alus koosneb mitmest erinevast kihist. Kihti, millele toetub vundament, nim. tegevkihiks, allpool asuvaid kihte - aluskihtideks. Pinnased jagunevad: Looduslikud pinnased - looduslikes lasumistingimustes olevad pinnased. Tehisalused - eelnevalt tihendatud või erimeetoditega tugevdatud pinnased. Ehitusaluseks kasutatavad pinnased Kaljupinnas - mineraalosakesed on omavahel liitunud tugevateks massiivideks või pankadeks (graniidid, kvartsiidid, pae- ja liivakivid). Parimad ehitusalusedkoormuse alla praktiliselt ei deformeeru. Jämepurdpinnased - kivimite murenemiste saadused, milles üle 2 mm läbimõõduga
Külmakerked Külmakerkeks nimetatakse pinnase mahu suurenemist külmumisel. Pinnase maht suureneb seda enam , mida rohkem on pinnase külmuvas osas vett. Vesi paisub külmumisel , enamik teisi aineid kahanevad. Külmakerkel on tohutu jõud ehitise all külmunud pinnas tõstab üles kogu ehitise. Hästi vett siduvad pinnased (savi,savi-liiv ja peeneliivapinnased) annavad suuremaid kerkeid. Pinnased, mille poorsus on väike (kaljupinnased), külmakerkeid ei anna koredad pinnased, kus skelett koosneb suhteliselt suurtest oskestest(jäme purd- ja jämedamast liivast pinnased) , ei suuda vett siduda. Vesi valgub neist läbi ja poorid jäävad tühjaks. Sellised pinnased ei anna samuti külmakerkeid. Tehisalused Tehislikeks alusteks nimetatakse tugevdatud looduslikke aluseid mis töötlemata on liiga nõrgad või kergesti kokkusurutavad. Aluse tugevdamiseks kasutatakse pinnase tihedamist, nõrga pinnase
Teiseks on käsitletavad ülesanded erinevad. Kui ehitusmehaanika vaatleb enamasti varrassüsteeme, siis pinnasemehaanika tegeleb tasand- või ruumiülesannetega. Pinnasemehaanika aluseks on teoreetiline mehaanika ja deformeeruva keha mehaanika tugevusõpetus, elastsusteooria, plastsusteooria ja roometeooria. Käsitletav materjal erineb oluliselt tavalistest ehitusmaterjalidest. Viimased on enamasti inimese poolt soovitud omadustega valmistatud. Pinnased on looduslik produkt, mille omadusi tavaliselt ei saa muuta. Looduslikult tekkinud materjalid on keerulisemad, ebaühtlase koostisega. Nende ehitust ja omadusi aitab paremini mõista tekketingimuste tundmine. Pinnasemehaanika on tihedalt seotud geoloogia distsipliinidega, esmajoones insenergeoloogiaga. 2 Kõigi ehitusmaterjalide puhul tuleb nende omadused katseliselt määrata.
......................................................................................................28 5VUNDAMENDI VAJUMI ARVUTUS TELJEL 4 VAHEMIKUS D-F..............................................29 6VAIVUNDAMENTIDE ARVUTUS..................................................................................................31 6.1 Teljel 2 vahemikus B-C..............................................................................................................31 6.1.1 Vaiade kandevõime ja paiknemine.......................................................................................31 6.1.2 Rostvärgi arvutus.................................................................................................................31 6.1.3 Pikiarmatuur........................................................................................................................32 6.1.4 Põikarmatuur............................................................................
on 0,003 lähedased maapinna loodulikud kalded. Esineb lühiajalist sügavamad ja pinnasevesi on külmumispiirist ainult vähe sügavamal ja mõjutab kasvupinnase niiskumist, mistõttu kasvavad niiskuselembelised taimed, võib esineda isegi pindamise soostumise tunnusedid. Esinevad peamiselt savikad pinnased suhtelise niiskusega alla 0,8W on võimalik piki- ja põikplaneerimisega ning kraavitamisega tee külgnevate alade niiskumist vähendada ja saavutada esimesed paikonna plukord. Kõik paikonnad süvend ja 0-profiilid. 3 Liiga niiske ( Pinnavvete äravool on raskendatud, esineb pikaajalist märg) seisuvett. Maapinna lähedase pinnavee tõttu esineb
Tasakaalu kaotuse ja varisemise võib põhjustada nõlva koormamine ehitise või ehitusmasinate kaaluga, pinnasetäitega jne (joonis 9.20a). Lisakoormuse tõttu suureneb lihkumist põhjustav jõud (või moment) rohkem kui kinnihoidev jõud (või moment). Kaevetööd nõlva jalamil või nõlva peal (joonis 9.20b) võivad mõjuda nõlva püsivust vähendavalt. Dünaamilised koormused nõlva läheduses (vibratsioonid ehitusmasinatest või transpordist, vaiade rammimine, lõhketööd jne) põhjustavad perioodilise pinnase tugevuse vähenemise ja võivad viia nõlva purunemisele (joonis 9.20c) Hüdrodünaamilise surve suurenemine nõlvas, näiteks kiirel veetaseme alanemisel nõlva ees veekogus, põhjustab vee liikumise suunalise jõu suurenemise ja nõlva varisemise (joonis 9.20d). Suure gradiendi korral võib toimuda nõlva jalamil pinnase veeldumine. Sadevete voolamine mõõda nõlva ja eriti lainetuse mõju võib põhjustada pindmist
trosskonstruktsioonidel, maapealsetel ja maaalustel soojatorustikel, kaabelliinidel, mahutitel tavaliselt 20 aastat Kasutusiga sõltub ehitusmaterjalide, projekti ja ehitustööde kvaliteedist, sisekliimast ja keskkonnast, väliskliimast ja keskkonnast, kasutustingimustest, hooldustingimustest - Tuleohutus ehitised tuleb projekteerida ja ehitada nii, et tule puhkemise korral: · võib teatud aja jooksul eeldada tarindite kandevõime säilimist · on takistatud tule ja suitsu hoogustumine ja levik ehitises · on takistatud tule levimine piirnevatele tarinditele · on arvestatud päästemeeskonna ohutust hoone tuleohutus ei sõltu pääsemeeskonna kaugusest ehitise tuleohutuse määravad ehitise kasutamisviis, korruste arv ja pindala, ehitise kõrgus, tuletõkkesektsioonide pindala, kasutajate arv, põlemiskoormus,
Kõige sügavamalt tee keskel, kuna ääri isoleerib lumi. Eesti probleem, et sulab ja külmub tihti – kevadel, eriti märstis ohtralt auke. 5) Katendi konstrueerimine (juhendi peatükk 11). Katendis kasutatavate materjalide kvaliteetnõuded ja nende kontroll. Katendi konstrueerimisele eelnevalt tuleb projektiga käsitletav tee jagada järgmiste tunnuste järgi osadeks: süvendid, mulded, normidest madalam muldkeha, paikkonna tüübid, pinnased, pinnasvee arvutuslik tase ja muud. Nende tunnuste järgi määratakse kõige halvemates tingimustes oleval teeosal arvutusprofiil, mille kohta konstrueeritakse katend ja tehakse tugevusarvutus. Kogu tee(lõigu) ulatuses võib selliseid “kõige halvemaid “ teeosi olla mitu. Sellest tulenevalt on võimalik ka mitu arvutusprofiili. Reeglina projekteeritakse katend sõidutee enimkoormatud sõiduraja järgi ühesugusena kogu põiklõike jaoks.
Kattele anda vähemalt 10kraadine kalle sademevee ärajuhtimiseks. Katuse laius ja kogu virna piisav kõrgus maapinnast aitab vältida vihmapritsmete sattumist saematerjalile. Tisleritöödeks mineva saematerjali otsad katta värviga, et prussid ja lauad otstest lõhki ei kuivaks. 54. Miks kasutatakse vaivundamente? Vaivundamente kasutatakse juhtudel, kui tavalise madalvundamendiga ei ole võimalik tagada piisavat kandevõimet või osutub madalvundamendi vajum liiga suureks. Mõnedel juhtudel võimaldab vaivundamendi kasutamine kergemalt lahendada vundamendi rajamise tehnoloogilisi probleeme. Näiteks kõrge pinnasevee taseme korral saab vältida kaeviku rajamist allapoole pinnasevee taset. 55. Loetlege voimalusi kohtvaiade rajamiseks. Kõigi kohtvaiade valmistamise üldine põhimõte on ühesugune pinnasesse moodustatakse vertikaalne süvend (manteltoru puurimise, manteltoru rammimise,
C vähemalt 100 a D vähemalt 50 a E vähemalt 20 a F vähemalt 10 a G vähemalt 1 a Märkus: klassid A ja B on reserveeritud üle 100 a kavandatava tööea tarvis. Ehitise, tarindi või toote tööiga loetakse lõppenuks, kui objekt tuleb: remontida tugevdada asendada 26. Milliseid tulepüsivusnõudeid tuleb tagada projekteerimisega? Kõige põhilisem nõue tulepüsivuse projekteerimisel on, et vastupanu tulele peab olema suurem, kui tule toime selles keskkonnas, · näit kandevõime piirseisundi seisukohalt · St, et konstruktsioon või selle elemendid ei tohi variseda ega saada kahjustatud antud tulekeskkonnas, antud tule ägeduse mõjul etteantud aja jooksul. Hooned jagatakse tulepüsivuse järgi kolme klassi. _ TP-1 tulepüsiv TP1- hoone püstitatakse mittepõlevatest ehitusmaterjalidest. _ TP-2 tuld takistav TP2- klassi kuuluva ehitise kandetarinditele esitatavad nõuded on madalamad TP1-klassi
kaevamis-transportmasinad c) kaevamismasinad e ekskavaatorid d) tihendusmasinad e) hüdromehhaniseerimis-vahendid f) tranšeedeta läbindusmasinad g) puurtööde masinad h) masinad külmunud pinnaste töötlemiseks i) vaiatööde masinad ja seadmed. 3. Pinnase liigitus, selgitused. Mullatööde masinate tööprotsess on seotud pinnaste töötlemisega. Ehituslikust seisukohast lähtudes jaotatakse pinnased: a) kaljupinnased, mida iseloomustab suur tihedus ja osakeste vaheliste seoste tugevus, väike elastsus ja veel läbilaskvus (lubjakivi, liivakivi, basalt jne) b) liiv-savi pinnased, mis on väiksema tihedusega puistematerjalid, mille peamiseks iseloomulikuks näitajaks on nende terastikuline koostis (kruusad, liivad, liiv-savid, savi-liivad) c) mullad on mineraal-orgaanilistest ainetest koosnev maakoore pealiskiht, mis tekkinud
Projektis lahendatakse kõik ehitise ja ehitamisega seotud probleemid, raamatukogud) Halb ehitusalune pinnas on : tolmliiv,plastne- ja voolav ehitamisel. Väikeplokkide valik on mitmekesine, NN: SILBET, arvestades lahenduse majanduslikkust ja otstarbekust konkreetsetes 3-Saalhooned(kus hulk väiksemaid ruume paikneb 1 suure ruumi savipinnas, turvas, muda, mustmuld FIBO, TALOT'i(keramsiitbetoonist väikeplokkid), tingimustes. ümber või all(spordihooned, kontserdisaalid, teatrid) COLUMBIA kivi(pressitud betoonkivid),
vibrolöök-või tamp masinatega. 17) Tihendamisel tekkivad problemid on : - ületihendamine materjal on tugevam kui nõutud on raisatud võimsust ja katki surutud materjal(katki surutud materjali korral tuleb kiht kobestada ja uuesti tihendada nõutud tiheduseni) -alatihendamine võib tähendada puuduvat tulli kordus läbikut pinnase tüübi muutumine rulli ebapiisavat massi defektset rulli valssi eba sobiva tihendus seadme kasutamist -liiga märg pinnas liiga niisked pinnased alluvad kergelt nihetele ja neis esinevad tugevus kaod ja jäävad nõrgaks liiga märg pinnas tuleb kobestada ja kuivatada -liiga kuiv pinnas tuleb lisada vet ja korralikultsegada 18) mulle tuleb kogu laiuse rajada ühtlasest pinnasest ja paigaldada pinnas muldes kihtide kaupa. Ebaühtlaste pinnaste puhul tuleb harvemini dreenivad pinnased alla poole ja hästi dreenivad üles poole 19) muldkehas asuva niiskuse hulk ei ole aasta läbi konstantne vaid muutuv
Korrektne vormistus Eeldus eksamile pääsuks 10% eksami hindest Töö tähtaeg 23 november 2007 Hoonete liigitus, tüpoloogia Kujundamise võtted arhitektuuris: Sümmeetria kesktelje suhtes Tasakaal Rütm Proportsioonid Dünaamika Kontrast, domineerimine Maitsekus Kliima mõjud Inimesele: soojuslik mugavus Konstruktsioonidele: temperatuuri ja niiskuse deformatsioon Mikroobid, hallitus- ja mädanikseened: inimese tervis ja biolagunemine Külmakindlus, kiirgus Ehitiste energia kulu. Ehitised, hooned rajatised Ehitis on aluspinnaga kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitus on ehitise loomine Hoone on katuse, siseruumiga ehitis. Oma piiride konstruktsioonidega eraldab sisekeskkonda väliskeskkonnast. Hoone mille ruumiõhu kvaliteedi tagamiseks ja temperatuuri hoidmiseks kasutatakse
tootmishooned (põhi ja abitootmistsehhid); 2.energiahooned (el jaamad, pumba jaamad, katlamajad, trafod, kompressorid). 3.laohooned 4.abihooned (haldus- ja olmehooned). Soklikorrus- korruse põrandast maapinnani on maksimaalselt ½ ruumi kõrgusest. Keldrikorrus- korruse põrandast maapinnani on rohkem kui ½ ruumi kõrgusest. Katusekorrus- ehk mansardkorrus paikneb pööningu mahus. HOONETE PÕHIOSAD- Hoonete konstruksioonid jagunevad: 1) kandekonstruks- võtavad vastu koormusi (tuul, omakaal, lumi) ja kannavad need üle kas pinnasele või spetsiaalsele alusele. Võivad olla vertikaalsed (sienad, positid, vundamendid) või horisontaalsed (paneelid, talad, fermid). 2)Piirdekonstruks - hoone osad, mis moodustavad ruume (seinad koos akende ja ustega, vahelaed, laed, katused jne). Seinad võivad olla üheaegselt nii kande kui piirdekonsruktsioonideks. Välisseinad liigitatakse: 1) kandvad- kui kannavad lisaks omakaalule veel koormusi katuselt, vahelagedelt jne
1.2 MÄÄRATLUSI • Piirseisund (konstruktsiooniline) /(structural) limit state/ − seisund, mille ületamisel konstruktsioon ei vasta enam projekti nõuetele (s.t ei täida ette- nähtud funktsioone). Projekteerimine peab tagama, et koormuste, materjali omaduste ja geomeetriliste mõõtmete arvutuslike väärtuste puhul piirsei- sundeid ei ületata. • Kandepiirseisund /ultimate limit state/− − purunemise või muu konstrukt- sioonilise vigastusega (ülemäärane deformatsioon, ümberkukkumine, välja- nõtke jne) seonduv täieliku töövõime kaotuse seisund, mis võib ohustada inimesi. Üldiselt vastab ta konstruktsiooni või tema elemendi maksimaalsele lubatavale koormusele (suurimale kandevõimele või tugevusele). • Kasutuspiirseisund /serviceability limit state/ − seisund, mille ületamisel konstruktsiooni või konstruktsioonielemendi etteantud kasutuskriteeriumid pole enam tagatud.
Liivpinnas on osakeste vaheliste sidemeteta, jämepurru sisaldus alla 50%, plastsuseta pude pinnas. Liigitatakse peenosise <0,06 mm järgi kruus, liiv, möll. Savipinnas - pinnasele on iseloomulik osakeste vaheliste sidemete olemasolu, jämepurru sisaldus alla 50%, plastsete omadustega. Liigitus toimub plastsusarvu või saueosakeste järgi: saviliiv (kerge, raske), liivsavi (kerge, keskmine, raske), savi (kerge, raske) Eripinnased on eelmistesse rühmadesse mittekuuluvad looduslikud pinnased. Eestis näiteks turvas, allikalubi, järvelubi. Osakeste läbimõõdud määratakse sõelanalüüsiga või setitamisega rasketes vedelikes. Lõimisanalüüsi tulemused esitatakse graafikutena või tabelites. Mõisted: sõelkõveralt osakeste läbimõõdud. d10 - efektiivdiameeter; d60 Lôimistegur U = d60/d10, kui U > 6 ebaühtlased pinnased; kui väiksem siis ühtlane pinnas Sõelanalüüsi andmete kasutamine: 1. Pinnase kirjeldus 2. Veejuhtivuse hindamine, sufosiooniohu hindamine 3
koormusi. Võimalikke vigastusi tuleb piirata või ära hoida järgmiste abinõudega: - konstruktsioonile ohtlike situatsioonide ärahoidmise või vähendamisega; - valides konstruktsiooni niisuguse kuju, mille puhul üksiku elemendi purunemine ei vii konstruktsiooni tervikuna rivist välja; - sidudes konstruktsioonid omavahel. 2.2. PIIRSEISUNDID. Kandepiirsiesundi ületamisel konstruktsioon puruneb või on selle kahjustused nii suured, et põhjustavad kandevõime kaotuse. Kivikonstruktsioone iseloomustab normaalne või habras purunemine. Normaalne purunemine on seotud materjali voolavusega, see eeldab terase kasutamist. Materjali voolamine on märgatav protsess (teras hakkab venima), ning selle tulemusena tekib plastne liigend. Habras purunemine toimub äkki deformatsioonid enne purunemist on väga väiksed, me ei näe neid (näit. kivi enda purunemine, nakke lõhkumine kivi ja segu vahel).
Kandetarinditeks on vundamendid, seinad, sambad/postid, talad/fermid, laepaneelid, trepid, rõdud ning piirdetarinditeks kõik seinad, uksed, aknad, vahelaed ja laed, katused. Eelnevast selgub, et mõned hooneosad võivad olla üheaegselt nii kande- kui ka piirdetarindid seinad. Välisseinad liigitatakse: a) kandvateks, kui nad kannavad lisaks omakaalule ka vahelagedelt ja katuselt tulevaid koormusi ning tuulekoormust; b) ennastkandvateks, kui nad võtavad vastu ainult omakaalu ja tuulekoormust kogu hoone välisseina kõrguses; c) mittekandvateks, kui nad võtavad vastu koormusi omakaalust ja tuulest ainult ühe korruse ulatuses; 4 d) rippuvaiks, kui nad on riputatud hoone kandekarkassi külge. Z Kui hoone kandvad seinad on asendatud postide ja talade võrguga, on tegemist karkasshoonega. Seinte materjaliks kasutatakse puitu, looduskivi, telliseid, väikeplokke, suur- plokke, suurpaneele.
Q v ( x = a ) = Ra Q p ( x = a ) = R a - P1 Q v ( x = a + b) = R a - P1 Q p ( x = a + b) = R a - P1 - P2 Q ( x = L ) = R a - P1 - P2 + R b = 0 Liigendis paindemoment =0. M(x=0)=0; M(x=a)= Ra * a ; M(x=a+b)= Ra (a + b) - P1 * b Kontroll: M ( x =a +b ) = Rb * c = Ra (a + b) - P1 * b paremalt 1.7. Normaalpinge ja nihkepinge põikpaindel. Tala tugevusarvutused. Ülesanne: Määrata ühtlase lauskoormusega liimpuittala kandevõime. Normaalpinge: x=Mzy/I z y vaadeldava kihi kaugus ristlõike keskteljest z; I z telgin.moment z telje suhtes. Mz ja y on märgiga suurused, I z alati positiivne. Mz ja Iz on ristlõike ulatuses konstantsed, y muutuv koordinaat. Nihkepinge: xy=Qxy*Sz0/Iz b(y) Sz0- lõikega eraldatud osa staatiline moment peakesktelje z suhtes; Maksimaalsed nihkepinged on tala hor. peapinnal. Tugevusarvutused: põhitingimuseks on maxf. Tavaliselt ei kontrollita tugevust norm.- ja
maaparanduslikud abinõud grupeerida järgmiselt: * Hüdrotehniline melioratsioon: kuivendus, niisutus * Kultuurtehniline melioratsioon * Agromelioratsioon * lisandainetega melioratsioon * keemiline melioratsioon. 2. Miks Eestis on vaja kuivendada ja niisutada? Kuivendus ja niisutustööde vajadus Eestis on seletatav sademete aastasisese ebaühtlase jaotusega. Mullas peab olema piisavalt õhku. Märjas mullas on juurte kasv viletsam ning mulla kandevõime nõrgem. Ta on külmem ja soojeneb aeglasemalt. Märg muld tiheneb rohkem. 3. Lühiülevaade maaparanduse ajaloost Eestis 4. Kui palju on Eestis metsa- põllumajanduslikku ja hetkel mahajäetud maad. Mitte kõiki liigniiskeid maid ei saa kuivendada. See ei ole kas tehniliselt võimalik või ei ole otstarbekas loodushoiu seisukohalt. Seepärast on seitsmekümnendatel aastatel koostatud Eesti maaparanduse skeemi kohaselt arvatud vabariigi kuivendusfondi ainult 0,88 milj. ha
......................................................................... 55 Koostas: Meeli Kams 3 Hoone osad EPMÜ SISSEJUHATUS Hoone põhikonstruktsioonid võib jaotada kanda- ja piirdekonstruktsioonideks. Hoone osi, mis võtavad vastu koormusi(tuul, lumi, omakaal, kasulik koormus jne.) ja kannavad need üle kas pinnasele või alusele, nimetatakse hoone kandekonstruktsioonideks. Kandekonstruktsioonid on kas vertikaalsed (seinad, sambad, postid, vundamendid) või horisontaalsed (paneelid, talad, fermid, laudised jne.). Hooneosi, mis moodustavad ruume, nimetatakse piirdekonstruktsioonideks. Siia kuuluvad kõik sinad koos uste ja akendega, vahelaed, laed, katused jne.
Enne mullatööde alustamist puhastada lumest ja jääst. Pinnas tihendada enne selle läbikülmumist. Tööd teha maksimaalselt mehaniseeritult, lühikeste lõikudena, pidevalt ja kõrge tempoga. Soovitatakse: karjäärides kaevandada liiva, kruusa; rajada muldeid soodesse; 174. Mis on tihendamine Pinnase pooride osakaalu vähendamine mehhaaniliselt pinnase konstantse niiskusesisalduse juures. 175. Mis on tihendamise põhieesmärkideks (3) 1) kandevõime tõstmine; 2) jäikuse suurendamine; 3) külmakerke vähendamine; 176. Millistest mõjuteguritest sõltub pinnase tihendamisel saavutatav tihendus (4) 1) Pinnase tüüp; 2) niiskusesisaldus; 3) kohalikud tingimused; 4)kaksutatava seadme tüüp; 177. Millega iseloomustatakse muldkeha tihendatust (valem) Tihendustegur = pinnaseskeleti tegelik mahumass / pinnase optimaalse niiskuse juures määratud maksimaalne mahumass. 178
Selleks paigaldatakse vastava seadmega pikad tahikujulised dreenid pinnasesse ning koormatakse pinnas üle. Milles seisneb madala ja kõrge mulde tüüpristlõike peamine erinevus - Nõlva kalde vahe, kõrge mulde puhul on suurem nõlva kalle ja kõrgel muldel on vaja kasutada piirdeid. Milles seisneb pinnase mehaaniline stabiliseerimine - pinnas keeratakse segamini ja homogeniseeritakse Millisesse kahte rühma on jaotatud pinnased Eestis Jäme- ja peeneteraline pinnas. Millisteks liikideks jaotatakse peeneteraline pinnas - Möll- ja savipinnas. Mis on külmakerkeline pinnas - on külma ja kapillaartõusu tõttu veega küllastuv pinnas, mille maht veesisalduse suurenemise tõttu külmudes oluliselt suureneb ja mis sulades kaotab seetõttu kandevõime. Mis on kapillaartõus vee vertikaalne liikumine mööda pinnase poore üles. Mis on LWD, FWD, HWD langeva raskusega koormamisseade/vajumimõõtja, millega
annaabi.ee 
