programmeerimine hamster Veebruar raamatu lugemine ei ole Aprill kalapüük koer Mai karate hamster August karate ei ole November käsitöö kass Oktoober programmeerimine koer Märts ratsutamine kilpkonn Juuli raamatu lugemine ei ole September pillimäng papagoi Juuni karate ei ole Jaanuar pillimäng ei ole Detsember võrkpall koer programmeerimine kass kergejõustik meresiga kalapüük kilpkonn lumelauasõit ei ole programmeerimine ei ole kalapüük kass golfimäng kass golfimäng ei ole
35312110930 Kaspar Veesimaa Tapa Vana-Kalamaja 20-16a abielus Osakond Amet Palk Huviala Kodulemmik Sugu Tootmine tööline 7 200 jalgpall koer mees Müük sekretär 8 500 raamatu lugemine kass naine Tootmine lukksepp 11 500 kergejõustik kass mees Ost sekretäär 8 500 pillimäng hamster naine Ladu kompekteerija 10 300 rahvatants papagoi mees Finants raamatupidaja 12 740 programmeerimine koer naine Müük müügijuht 13 500 korvpall koer naine Tootmine tööline 10 500 karate ei ole mees Majandus koristaja 6 500 käsitöö kass naine
Kajastatakse inimese eluolu ja sellega seonduvat. Humoristlik pilge oli ük enimesinenud laad. Kohati ka labane ja kahemõtteline meeste ja naiste suhted. Pilati pastoreid, mõisnike sekeldused talupoegadega. Laenud tulid Euroopast meremeeste ja sõdurite kaudu. Kuuldi mõisast, linnast, levisid trükitud noodid. Rohkesti lauldi tantsu- ja naljalaule. Pärast salmi lõbus refrään. · RAHVAPILLID tavapärased muusikariistad ja pillimäng on meie rahvuskultuuri lahutamatu osa. Muusikainstrument pill, muusikalise heli tekitamise vaheks. Esimeseks muusikariistaks inimese hääl. Lisaks käte plaksutamine, jalgade trampimine. Edasi puunott, kivid jms. Sõltuvalt helitekitajateks jaotatakse muusikainstrumendid: a) keelpillid heli tekitatakse õhu võnkuma panekul. Esimene vibu, millele hiljem lisati kõlakast. b) puhkpillid c) löökpillid
lahutatud Transport autojuht 9 400 käsitöö kass abielus Transport autojuht 10 500 programmeerimine koer vabaabielus Transport autojuht 11 600 ratsutamine kilpkonn vallaline Transport autojuht 10 500 raamatu lugemine ei ole lesk Transport autojuht 10 700 pillimäng papagoi abielus Transport autojuht 13 600 karate ei ole lahutatud Müük diiler 10 900 pillimäng ei ole lahutatud Müük diiler 11 600 võrkpall koer vabaabielus Müük diiler 9 800 programmeerimine kass vabaabielus Müük diiler 10 500 kergejõustik meresiga
Itaalia Itaalia muusikakultuur on mõjutanud Euroopa muusikakultuuri väga ja kehtib nii instrumentaal-vokaal-,lava-, kui ka rahvamuusika ning pop muusika kohta. Itaalased määratlevad oma rahvuslikku identiteeti muusika kaudu. Itaalia muusikas on oluline koht rahvamuusikal, kuid see erineb piirkonnati. Põhja-Itaalia rahvamuusikat on mõjutanud naaberriikide( prantusmaa,Austria, Sloveenia) traditsioonid. Lõuna-Itaalia muusikas kohtab Araabia, Kreeka ja Aafrika traditsioonide jooni. Itaalia rahvalaulude hulgas on hälli-,laste-,tavandi-,tantsu-, ja töölaule. Kaks olulisemat laululiiki on eepilised ballaadid(Põhja Itaalia) ja lüürilised laulud(Lõuna Itaalia). Üldtuntud laulu- (jutustav) liigiks Itaalia rahvamuusikas on Napoli provintsist pärit Napoli laul (0 sole mio) See on soololaul ja traditsiooniliselt esitavad seda mehed kohalikus dialektis. Laulud on iseloomult tundelised, melanhoolsed ja poeetilised. Lauldakse tavalis...
RÜTMITAJU ARENDAMISE VAJALIKKUSEST EELKOOLIEAS Muusika lasteaias see on laulmine, liikumine, muusika kuulamine ja pillimäng. Lasteaialapse tegevustes on intellektuaalne ja emotsionaalne areng omavahel tihedalt seotud, kuid viimane on siiski määravaks. Muusikale on aga iseloomulik see, et esmajoones ei kutsu ta esile mõttetegevust, vaid tundeid ja emotsioone. Seepärast on muusikal eriline roll lapse tunnetusprotsesside kujunemisel. Lasteaia muusikaõpetuse eesmärgid on kirjas riiklikus õppekavas ning muusikat õpetab vastava haridusega muusikaõpetaja. Sellegipoolest on
Olemas peavad olema mänguasjad, esemed, mängureeglid, mänguvõimed ja valmisolek, mängija isiksus tervikuna. 4. Mäng ja õppimine – joonis lapse õppimine. Mäng ja valdkonnad: MINA JA KESKKOND Last suunatakse läbi mängu märkama, kogema ja maailma uurima, küsimusi küsima, ming ise vastuseid leidma KEEL JA KÕNE õpetatakse lugemise ja kirjutamise esmaseid oskusi mänguliselt ja igapäevategevustega seostatult. MUUSIKA Pillimäng. Seostatakse kuulamine, pillimäng, muusikalisrütmiline liikumine,mängud ja tantsud. MATEMAATIKA seostatakse mäng vaatlused, vestlused ja igapäevatoimingud matemaatikaga. KUNST teemasse sisseelamiseks kasutatakse mängu LIIKIMINE Liikumismängud. Peab liikumisel ja mängimisel kinni ohutusreeglitest, mängureeglitest. Joonis. Lapse oskused tulevad tehes. Kõik kinnistub korrates ja harjutades. Lapse teadmine kasvab kogedes. Laps peab kõik ise läbi kogema. Kogetakse jälgides, kuulates lugedes, küsides.
kunsti liik. Nendel tuleb ka meil kasutatav sõna „muusika“(musike). Hellenitelt on tulnud Euroopasse rütm ja meloodia. Pythagoros pani aluse muusikateadusele, ta mõõtis ära põhihelide kõrguse ehk võnkesageduse. Hellenid kasutasid noodikirja. Nende noodikiri oli tähtkirjas ja nägi välja selline: a b c d e f g. Hellenite koolis olid põhilisteks aineteks muusika ja matemaatika, neid tunde oli kõige rohkem ja seal õpiti selgeks pillimäng ja noodid. Õppida ei saanud kooli ei orjad ega ka naised. Olümpiamängudel võisteldi ka pillimängus ja lugude loomises ning muusikat mängiti spordivõistluste taustaks. Hellenite teater oli nagu tänapäeval meil muusikal, milles suurem osa tekstist lauldi orkestri saatel. Hellenite pidustused olid pöörased, kõige tähtsam osa oli seal veinil. Tähtsaimad pidustused oli need, mis olid pühendatud veinijumal Dionysosele. Need olid üsna lärmakad ning seal toimusid orgiad. Olid
Paasiku 28-3 abielus Finants referent 647 Vana-Kalamaja 20-16a abielus Tootmine tööline 580 Kibuvitsa 3-3 lahutatud Tootmine tööline 580 Huviala Kodulemmik Sugu Sünnikuupäev Vanus jalgpall koer mees 2/11/1985 29 raamatu lugemine kass naine 4/25/1987 27 kergejõustik kass mees 5/13/1964 50 pillimäng hamster naine 5/15/1966 48 rahvatants papagoi mees 8/14/1947 67 programmeerimine koer naine 11/8/1957 57 korvpall koer naine 10/7/1971 43 karate ei ole mees 4/5/1954 60 käsitöö kass naine 3/13/1942 72
löökpillidega. Erineva kuju ja kõlaga trumme kasutati nii tantsude saateks kui ka side pidamiseks naabersuguharudega. Vanimaks puhkpilliks peetakse vilepilli, mis valmistati loomaluudest, sarvedest või pilliroost. Muistne kütt võis keelpilli valmistamise mõttele tulla siis, kui vibu nöör heli tekitas. Muinasaja inimese elu oli täis salapäraseid jõude, kellega tuli arvestada ja hästi läbi saada. Laul, tants ja pillimäng aitasid end selles maailmas kindlamalt tunda. Kultuurühiskonnad Kultuurühiskonnaks saab vegeteeriv ühiskond siis, kui inimestel tekib vajadus enama kui ainult toidu, kehakatte ja füsioloogiliste tungide järele ning tal on võimalus seda vajadust rahuldada. Vanimad neist olid: Muinas-Egiptus Mesopotaamia India Hiina Vana-Kreeka ja Rooma Araabia Mehhiko (inkad ja maiad).
abielus Transport autojuht 1,180 € karate lahutatud Transport autojuht 940 € käsitöö abielus Transport autojuht 1,050 € programmeerimine vabaabielus Transport autojuht 1,160 € ratsutamine vallaline Transport autojuht 1,050 € raamatu lugemine lesk Transport autojuht 1,070 € pillimäng abielus Transport autojuht 1,360 € karate lahutatud Müük diiler 1,090 € pillimäng lahutatud Müük diiler 1,160 € võrkpall vabaabielus Müük diiler 980 € programmeerimine vabaabielus Müük diiler 1,050 € kergejõustik vabaabielus Transport dispetser 960 € kalapüük
MUINASAJA MUUSIKA Muusika on sama vana kui inimkond. Väljakaevamistelt leitud esemed, vanad ehted ja pillide jäänused kõnelevad meile, et inimestel on alati olnud vajadus ilu ja mängu järele. Muinasajal oli muusika tihedalt seotud usundite, kommete, tantsude ja mängudega. Talle omistati maagilist võimet ja arvati, et selle abil saab kaitsta end loodusjõudude ja kurjade vaimude eest. Muusika oli ka suhtlemisvahend. Teadlased oletavad, et laulmine arenes välja lindude ja loomahäälte matkimisest, töörütmist ja erutatud kõnest. Esimesed meloodiad olid lihtsad mõneastmelised viisid, mida korrati väikeste muudatustega. Laule esitati koos liikumisega, rütmi rõhutati käte plaksutamise või algeliste löökpillidega. Erineva kuju ja kõlaga trumme kasutati nii tantsude saateks kui ka side pidamiseks naabersuguharudega. Vastavalt inimeste oskuste täiustumisele arenesid ka ...
sentimentaalsed kui ka kiiretempolised ja lõbusad. Prantsuse traditsioonilistest tantsudes on tuntumad farandool, gavott, courante ja bourée. Farandool on Lõuna-Prantsusmaalt pärit seltskonnatants, mida tantsitakse kolonnis. Seda 6/8 taktimõõdus tantsu saadeti sageli flöödil ja trummil. Gavott on 2/4 või 4/4 taktimõõdus elavaloomuline tants, mida algul tantsis lihtrahvas. Alates 27. sajandist leidsid gavott, courante ja bourrée kindla koha õukonnatantsude hulgas. Pillimäng on Prantsusmaal kõlanud peamiselt tantsude ja laulude saateks. Prantsuse rahvamuusikas enam kasutatavad pilld on fiidel, akordion, käristi, torupill, rataslüüra, salmei, trumm, tamburiin jm. 19. sajandil sai akordionist populaarseim rahvapill Prantsusmaal, kust ta levis kiiresti ka mujale Euroopasse. Erakordse populaarsuse põhjuseks on asjaolu, et akrdionil saab mängida korraga nii meloodiat kui ka harmooniat, ta on suhteliselt odav, teda on kerge õppida ja kaasas kanda.
13. saj sündmused tõid Eesti alede muusikasse vihjeid eestlaste laulmisest Läti Hendriku ,,Liivimaa kroonikast", tekkis palju kirikuid ja hakkas levima kirikulaul. Kirmes- on ilmalikud pidustused kus kõlas rahvalaul ja pillimäng. Martin Lutheri uuendused Eestis: *ametisse määrati kohalikku keelt mõistvaid vaimulikke et usku rahvale lähemale tuua, *Püüti kaasa laulma panna ka kogudust. Linnamuusikute tegevus 16 saj: *Linnamuusikute ja magistraali vahel sõlmiti leping et nad üldse mängida võiksid*saj esimesel poolel olid linnarahva meelelahutamiseks ja häiresignaalide andjaks linnas, *saj teisel poolel poolel oli nende ülesandeks aind märgusignaalide andmine, kuna Tallinna piiramise ajal muutus olukord
( Egiptus, Maroko, Tuneesia, Alzeeria), mis jäävad ajalooliselt ja kultuuriliselt araabia mõjusfääri, ning Sahara kõrbest lõuna pool paiknevad alad ( Ghana, Nigeeria, Mosambiik, Angola jt), mida võib pidada mustanahaliste põliselanike traditsioonilise muusika ja kultuuri piirkonnaks. Aafrika muusika puhul räägitaksegi peamiselt viimasest. Saharast lõuna pool elavate rahvaste ja hõimude muusikakultuur on väga mitmekesine. Tavaliselt on laul, tants, pillimäng ja draamaelemendid omavahel tihedalt seotud. Igal hõimul on ajaloo jooksul välja kujunenud omad laulud, tantsud ja pillid. Traditsioone hoitakse elus, sest koos keele ja muu kombestikuga on neil väga oluline osa hõimu või piirkonna identiteedi kujundamisel ja säilitamisel. Muusika kõlab nii meelelahutuseks, inimese elu oluliste sündmuste (sünd, naiseks ja meheks pühitsemine, kosimine ja abielu, suguharude pealike valimine jm) tähistamisel kui ka religioossetel
60 abielus Tootmine tööline 1,160 € Jõhvi Vikerlase 1 66 lahutatud Tootmine tööline 870 € Tallinn Kibuvitsa 3 24 lesk Transport valvur 670 € Kohtla-Järve Raudla 30A Huvialadulemmik Tähtkuju Sünnikuu Aastaaeg meerimine hamster Veevalaja Veebruar Talv u lugemine ei ole Sõnn Aprill Kevad karate ei ole Jäär Aprill Kevad pillimäng ei ole Jäär Aprill Kevad võrkpall koer Veevalaja Veebruar Talv kalapüük kilpkonn Sõnn Mai Kevad meerimine kass Kalad Veebruar Talv ergejõustik meresiga Kalad Veebruar Talv meerimine ei ole Veevalaja Veebruar Talv golfimäng kass Kalad Märts Kevad golfimäng ei ole Skorpion Oktoober Sügis golfimäng kass Kaalud Oktoober Sügis kalapüük kass Kaalud Oktoober Sügis
Barokk muusika Inglismaal Barokk · Pärast Elizabeth I surma (1630), haaras Inglismaal võimu Oliver Cromwell · Ta keelas ära igasugused lõbustused, kuhu kuulusid pillimäng ja laulmine · 1660. aastal pääses troonile Charles II · Ta oli Louis XIV onupoeg ja armastas lõbustusi ja hiilgusi , tänu selle sattus inglise muusika prantsuse muusika mõju alla Õukondlikud maskietendused Masque Olid Inglismaa muusikas olulisel kohal Mütolooglise või allegoorilise sisuga draamateosed, kuhu oli põimitud muusikalisi numbreid : Sooloaariad, koorid, baletitseenid ning oluline osa oli pantomiimil
970 karate hamster mees 5/15/1967 1,180 karate ei ole mees 8/14/1948 940 käsitöö kass mees 11/8/1958 1,050 programmeerimine koer mees 10/7/1972 1,160 ratsutamine kilpkonn mees 4/5/1955 1,050 raamatu lugemine ei ole mees 3/13/1943 1,070 pillimäng papagoi mees 10/6/1972 1,360 karate ei ole mees 4/19/1945 1,090 pillimäng ei ole mees 4/5/1940 1,160 võrkpall koer mees 2/7/1984 980 programmeerimine kass mees 2/20/1972 1,050 kergejõustik meresiga mees 2/24/1969
Sellest tuli ka kontserdi alapealkiri ,,Eksootiline rännak. Dirigendiks oli Andres Mustonen ning lisaks oli tulnud esinema Etty Ben-Zaken Iisraelist. Mulle meeldis ta isiklikult väga, kuna ta hääl oli väga mitmekülgne, värvikas ning võimas. Veel oli kohale tulnud üks huvitav mees, Mario Stefano Pietrodarchi, kes mängis bandoneoni. Nägin sellist pilli esimest korda, hiljem isegi uurisin internetist, millega täpsemalt tegu oli. See pillimäng muutis minu meelest selle kontserti huvitavamaks, kuna muidu kippus see jääma suhteliselt tagasihoidlikuks ning üksluiseks. Kontserti kavas oli päris mitmete looming nagu Bernsteini, Griegi, Bardansvili, Lully, Raveli, Piazzolla, Mendelssohni, Page'i ning Brahmsi oma. Lisaks bandoneonile oli laval veel päris mitmeid pille nagu nt. Klaver, harf, flööt, kontrabass, viiul, vioola, klarnet, tropet, tuuba ning löökpillid. Minu jaoks võib-olla kõige
hingedesse ning iseseisvatesse vaimudesse nim. animismiks. Loodusrahvaste elu kulgeb kooskõlas looduse rütmidega. Kõike looduses toimuvat seletatakse vaimude, hingede tegevusega. Selleks et säiliks olemasolev maailma harmoonia või vastupidi, kui inimeste suhe vaimude/hingedega on sassi läinud (hädad, õnnetused, haigused) ja on vaja vaimudega hea suhe taastada, viiakse läbi rituaale kindla korra järgi peetavaid maagilisi kombetalitusi. Rituaal on toiming, kus laul, tants, pillimäng, liikumine, maalingud, kostüümid jne on põimunud ühtseks lahutamatuks tervikuks. Loodusrahvad ei tunne veel eri kunstiliike. Esmalt võis muusika koosneda üksnes häälitsemisest, käte plaksutamist, jalgade trampimist. Edasi avastati juba, et igasugu puutükid, kivid (löökpillide eelkäijad), sarved, merikarbid, õõnsad pillirood (puhkpillide eelkäijad) jne annavad erinevaid kõlasid. Kõik mis kätte puutus ja heli tekitas sobis kasutada. Heliallikatena võidi
1) hulgad, loendamine ja arvud, arvutamine; 2) suurused ja mõõtmine; 3) geomeetrilised kujundid. Valdkonna Kunst sisu: 1) kujutamine ja väljendamine: mõtete, tunnete edasiandmine nähtaval kujul; 2) kujundamine: objektile esteetilise lisaväärtuse andmine; 3) tehnilised oskused: voolimine, joonistamine, maalimine, meisterdamine; 4) kunstiteoste vaatlemine, vestlused kunstiteostest, kunstist. Valdkonna Muusika sisu: 1) laulmine; 2) muusika kuulamine; 3) muusikalis-rütmiline liikumine; 4) pillimäng. Integratsioon pedagoogikas on erinevates õppeainetes omandatud teadmiste ühendamine ja seoste leidmine (eesmärgid: mõista, suhestada õpitut, saada teisi võimalusi mõtete struktureerimiseks). Väline integratsioon - õpetajate teadlik katse seostada valdkondi omavahel ja õppekava üldiste printsiipidega, et saavutada õppekava ja õppe terviklikkust. Sisemine integratsioon - õppijas endas ega ole lõplikult kontrollitav. Siin on
Keskaja vaimulik muusika Selle pika ja kultuuriliselt rikka ajastu muusikat tunneme paraku võdrdlemisi lünklikult kuna Tolle aegne muusikakultuur oli põhiosa suuline.Vajadus noodikirja jarele tekkis 8.-9 sajandil. Kui see pandi kirja neumadega .Laulmine ja pillimäng väljaspool kirikut ei vajanud aga kirja panemist veel sajandeid seepärast võibki ekslikult jääda mulje justkui oleks keskaegses kultuuris eksisteerinud peamiselt kirikumuusika. Gregoriuse laulu nimetatakse iseloomulikku laulmisviisi roomakatoliku jumalateenistusel. See kujunes lõplikult välja läänekristlikus kirikus 7-8 sajandil. Selles on alati peamised tekst ja sõnumid. Muusikaline väljenduslaad võib olla väga erinev,ulatudes ühele
Pikkade sajandite vältel on kujunenud välja palju lokaalseid erijooni, kuidas kadriks täpselt käidi ja mida tehti. Veel 20. sajandil ei käidud Setumaal näiteks üldse kadriks ja kadrilauludki on neil eeskätt hilisemal ajal koolist ja naabritelt õpitud. 4 Mida kadrid tegid Algselt käisid vaid tüdrukud maskeeritult perest peresse. Kärarikkus, laulu ja pillimäng kuulub lahutamatult mardi- ja kadripäeva juurde. Kadrisantide pillimäng, laulud ja vigurid pole siiski olnud nii kärarikkad kui martide omad. Kindlasti kuulusid aga tsüklisse mõistatuste esitamine, 19. sajandil ja 20. sajandi algupoole laste ja noorte lugemisoskuse ning tüdrukute käsitööde kontrollimine. Tavaline oli rituaalne viljakusmaagiline kusemise imiteerimine või vee pritsimine pererahvale nagu ka okstega peksmine tervise ja edu tagamiseks. Lauldi,
PRANTSUSE MUUSIKA Prantsuse muusika ajalugu ulatub kaugesse keskaega, kui ilmalikke muusikatraditsioone kandsid rändlaulikud. Prantsusmaal oli 12.-13.sajandil kaks peamist piirkonda, kus kujunesid keskaja rahvamuusikatraditsioonid - Bretagne ja Provence. Bretagne'ist sai alguse trubaduuride, Provence'ist analoogne truvääride muusikakultuur. Mõlemad olid rüütlilaulikud, erinevused olid peamiselt keelelised (erinevad murded), muusikalised erinevused olid väga väikesed. Rüütlilaulikud eelistasid tundelist armastuslüürikat. Armastuslaulude kõrval esitasid trubaduurid ja truväärid ka mitmesuguseid jutustava sisuga ballaade, pidu-ja joogilaule ning võõras polnud neile ka päevakajaline ega poliitiline satiir. Rahvalood on ühehäälsed. Nende hulgas on ballaadem tantsu-,kalendri ja töölaule.Tantsu laulud relligioolsed ja rituaalsed laulud. Erandikd on Korsika saar, sest seal on levinud mitme häälsed polüfoonilised (fuuga vorm/kõik ühehäälselt)...
Jüri Arraku näitus Arvustus Käisin 17-ndal jaanuaril Jüri Arraku näitusel Viljandi kunstisaalis. Ma olin päeva esimene külaline, kuid enne kui lahkusin oli ka päeva teine külaline juba ringi vaatamas ning samamoodi nagu minulgi oli ka temal kaasas fotoaparaat, et teha pilte maalidest. Käiies mööda kunstisaali, märkasin, et Arraku maalidel kujutab ta tihti oma tegelasi maskides. Ma leian, et sellega on kunstnik üritanud väljendada seda, et me üritame kõik kellegi teisena näida kui iseendana ja see tõttu ka oma toestel seda kujutanud. Torkas ka silma, et ta on kasutanud suhteliselt palju tumedaid toone, peamiselt erineva varjundiga pruune ja musta. Teiste maalide kõrvalt hakkasid enim silma ja meeldima mulle kolm maali: "Andres Ehini portree", "Kahekõne kõiksusega" ja "Kahekesi". Veel meeldis mulle ka teos pealkirjaga "Keskpäev", sest see oli kuidagi pealuv ja huvitav. S...
Orpheus oli Traakia hõimu kikonite kuningas, usutavasti üks antiikaja silmapaistvamaid muusikuid ja poeete, lüüra leiutaja ja täiustaja ning heksameetri kasutuselevõtja. Lapsena elas Orpheus Kalliope ja teiste muusadega Parnassose mäel. Oma emalt päris ta luule- ja lauluande ning Apollon kinkis talle kuldse lüüra ja õpetas sellel mängima. Orpheuse laul ja pillimäng olid nii kaunid, et võlusid nii inimesi kui jumalaid, taltsutasid metsloomi ning võisid isegi jõgede suunda muuta, puid ja kive tantsima või nutma panna. Orpheus rändas mööda maad ringi ning laulis armastusest ja kangelaste suurtest tegudest. Lisaks lauluoskusele räägitakse müütides ka tema julgusest ja nutikusest. Seda näiteks luuletaja Pindarose loos mis räägib argonautide retkest ja Orpheuse osalemisest selles.
kalapüük koer M 5/13/1965 50 karate hamster M 5/15/1967 48 karate ei ole M 8/14/1948 67 käsitöö kass M 11/8/1958 57 programmeerimine koer M 10/7/1972 43 ratsutamine kilpkonn M 4/5/1955 60 raamatu lugemine ei ole M 3/13/1943 72 pillimäng papagoi M 10/6/1972 43 karate ei ole M 4/19/1945 70 pillimäng ei ole M 4/5/1940 75 võrkpall koer M 2/7/1984 31 programmeerimine kass M 2/20/1972 43 kergejõustik meresiga M 2/24/1969 46 kalapüük kilpkonn N 5/3/1984 31
Tähtis on, et keskkond, milles laps selles elueas peamiselt viibib, oleks muusikahelidega piisaval määral küllustatud. Siit ka põhjus, miks nt absoluudne kuulmine sageli (kuid mitte alati) areneb välja muusikutest vanemate lastel. Sünnipärased anded võivad eduka karjääri kujunemisel mängida tähtsamat rolli, kui on meie tuntud helilooja Tsaikovski oletanud. Olen endalt mitmeid kordi küsinud, nagu oli kirjas, et kas mu pillimäng tuleb hästi välja sp, et mul on selleks sünnipäraselt head eeldused, või sp, et ma pidevalt harjutan? Ma arvan, et need on omavahel tasakaalus, ehk siis, kui ma oleks lõpetanud harjutamise, ei areneks ma edasi. Võin veel öelda, et eduka karjääri puhul mängib suurt rolli ka just tähtsad inimesed oma elus... vanemad aitavad lapsel just nii kaugele jõuda. Inimese muusikalise võimete puhul tehakse eksameid ja teste. Sisseastumiseksamitega
LOODUSRAHVAD VANAD KÕRGKULTUURID VANA-KREEKA 1. Lindude-ja loomade 1.Rituaalid kaljul ja muudel 1.Muusikal,po keel:muutuvad joonistel,mis on seotud tantsu eesial ja helikõrgused;tämbrid,rütmid, ja muusikaga; tantsul oli ka tants; Muusikud ja poeedid olid tähtis koht Rituaalide keel kõrgemate jumaliku andega prohvetid kreeka jõudude ja vaimumaailmaga kultuuris;kultu suhtlemiseks uri tunutakse põhjalikumalt alates linnriikide ...
BAROKKMUUSIKA INGLISMAAL Meie teadmised inglise barokkmuusikast on veelgi napimad kui prantsuse barokkmuusikast. Eelkõige on selle põhjustajaks ajaloosündmused. Pärast Tudorite dünastia viimase valitseja Elizabeth I surma (1603) haarasid Inglismaal võimu puritaanid, oli Oliver Cromwelli diktatuuri ajastu "vabariik". Puritanism kui kalvinismi äärmuslik vorm pidas igasugust lõbutsemist -- mille alla loeti ka laul ja pillimäng -- kõlbluse- vastaseks. Cromwelli ajal hävitati noote ja kunstiteoseid, lõhuti kirikutest välja oreleid ning seeläbi hävitati sisuliselt ka kogu muusikahariduse vana süsteem (mõnel määral säilis see pooleldi põrandaaluse tegevusena vanades aristokraatlikes peredes). 1660.a toimus Inglismaal kuningavõimu restauratsioon, troonile pääses Charles II. Lõbustusi ja hiilgust armastava valitsejana võttis ta igati eeskuju oma onupojast Louis XIV-st ning seega sattus inglise muusika
hääletades Viljandisse tulla, kuigi, otsest vajadust priiküüdi järgi nagu enam polegi.Festival ongi oma ülesandeks võtnud eestlaste ja teiste rahvuste kultuurilise mineviku ja oleviku tutvustamise läbi mänguliste tegevuste. Laulu- ja tantsumängud, murumängud, sportmängud, ringmängud, vaatemängud, sõnamängud ja õnnemängud - kõik need leiavad mingil kujul oma koha järgmise festivali programmis. Ning loomulikult pillimäng - kõige rohkem ühendab ja paneb kaasa elama ikka muusika, mis on vahest ainuke mäng, mida mõistetakse kõikjal maailmas ühtemoodi.Festivali loob mängusituatsiooni, mis liidab nii esinejad kui pealtvaatajad. Tulemus ja oskused pole siin olulised, samuti see, kas osaled mängija või kõrvalseisjana. Oluline on vaid protsess ise ning see võib kesta lõputult.
Parmupill kajastavaid laule? Pasunakoor Missuguseid kalendrilaule on kõige rohkem säilinud? Pikendatud lõppheli Miks? Refrään Nimeta regilaulude liike. Runolaul Kumb on meile omasem- laul või pillimäng? Miks? Rätsepa pill Nimeta jumalikke ja kuratlikke pille. Põhjenda. Torrõ Mida räägib rahvasuu kandle päritolust? Sarv Kus kandis levis rootsi kannel? Valga seminar Mis pilli järgi tantsiti? Varem, hiljem....
Rahvapillid ja pillimuusika 11. kl Vanemale pillimuusikale oli omapärane: ühehäälne mõtlemine, kitsas heliulatus, lühikeste vormiosade kordamine Mängiti tavaliselt üksi Uuem mitmehäälne muusikaline mõtlemine levis 18.-19. Sajandil kui populaarsuse võitsid suurema heliulatusega ja saatehäälega pillid nt. Viiul, lõõtspill, kannel 19. Saj lõpul hakkasid tekkima rahvapillide ansamblid 19. Saj oli eestlaste laulujumalaks Vanemuine. Pillimäng oli traditsiooniliselt meeste tegevus, hiljem 20. sajandist hakkasid pille mängima ka naised (eelkõige kannelt) KEELPILLID (kordofonid ) Heli tekitavad pingutatud keeled- poognaga või näppe teel. Vanemal ajal valmistati keeled sooltsest, hobuse saba jõhvidest. Uuemal ajal tehakse keeled metallist. Õõnes puust kõlakast toimib resonaatorina, mis võimendab heli. Kannel vanim tantsumuusika pill t...
kalapüük koer mees 5/13/1965 49 1965 karate ei ole mees 8/14/1948 66 1948 programmeerimine koer mees 10/7/1972 42 1972 karate ei ole mees 4/19/1945 69 1945 programmeerimine hamster mees 2/11/1986 28 1986 käsitöö kass mees 11/8/1958 56 1958 pillimäng papagoi mees 10/6/1972 42 1972 karate hamster mees 5/15/1967 47 1967 ratsutamine kilpkonn mees 4/5/1955 59 1955 raamatu lugemine ei ole mees 4/25/1988 26 1988 raamatu lugemine ei ole mees 3/13/1943 71 1943 pillimäng ei ole mees 4/5/1940 74 1940
Buddha prints Siddharta Gautamala nimi oli budismi rajaja 6-5saj eKr. Sinto-jumala tee uja kõige vanema usundi nim, keskmes on kamid või jumalate austamine. Pentoonika nagu Hiinas.Gagaku- elegantne ja õige muusika, on tantsuetenduste saateks tänavu on kasutusel Jaapani keisrite õukonnas. Jaapani teater-templi ja kloostri rituaalid, reeglid, kostüümid, maskid, rekvisiidid, sümboolika. Kabukiteater-16 saj esialgu tantsud, esitasid naised ja pillimäng, 18 saj ainult mehed kes ei laula,teevad seda teised muusikud, käib mitu tundi. No-teater-samuraid(relvastatud kaaskonna liige ja pärast sõjaväeline) ja ülikud. Lava ilmadekoreerimata, puust maskid, kostüüm ei kata jalgu, sümbol- rõõm,kurbus,viha. Jumalate ja kangelaste elu sisu. Bunraku-nukuteater, inimese suurused nukud, juhib neid kimonos olev nukujuht, ja mustas 2 abilist, mängitakse vanu ballaade(shamisen). Pillid:koto-kosmoloogilise
PRANTSUSMAA KAVA * Prantsusmaa muusika * Lauljad * Pillid * Tantsud * Operett * Ballett * Videonäited * Pildid * Kasutatud materjal PRANTSUSMAA MUUSIKA Prantsuse rahvalaulud Ühehäälsed salmidest koosnevad soololaulud. Nende hulgas on ballaade, tantsulaule, tavandi, töö, kalendri kui ka religioosseid ja rituaalseid laule. Traditsioonide poolest erineb teistest piirkondadest Korsika saar, kus on levinud mitmehäälsed polüfoonilised laulud, mida esitab tavaliselt meestrio. Sansoon Prantsusekeelne ilmalik laul, mille termin võeti kasutusele juba 15. 16. sajandil. Enamasti on need armastuslaulud, mis võivad olla meloodilised ja sentimentaalsed kui ka kiiretempolised ja lõbusad. Kunstmuusika Kunstmuusika juured ulatuvad kristlike lauludeni. Mitmehäälne vaimulik laul saavutas 12. 13. sajandil Norte Dame'i koolkonnas Pariisis oma õitsengu. Ühehäälse ilmaliku laulu edasikandjateks said Lõuna ja PõhjaPrants...
nõid Suur reede ja nõidused ❖ Inimesed uskusid, et teatud tegevustega saab nõiduda tervist ja õnne. Näiteks ronisid inimesed redeli või mäe otsa ❖ Kõrge koha peal hüüdsid inimesed nõidussõnasid. ❖ Nõidussõnad on sõnad või laused, mida inimesed ütlevad korduvalt mingi asja saamiseks. ❖ Inimesed uskusid, et need sõnad toovad lehmadele hea tervise Suure reede keelud ❖ keelatud oli suure kära või müra tegemine ❖ keelatud oli ka pillimäng ja tantsimine ❖ ei tohtinud külas käia ❖ ei tohtinud põrandat pühkida ❖ ei tohtinud tööd teha, kuid pidi vara ärkama ❖ ei tohtinud söömata hommikul välja minna Suure reede toidud ❖ kestis paastuaeg ❖ toiduks valmistati kruubiputru, herneid ja ube, samuti kaerakilet ❖ setude toidulaud erines natuke, seal pakuti kala, naereid, marju ja õunu Uskumused suurest reedest ❖ paljud vanad eestlased ei uskunud Kristust, aga pidasid suurt reedet ikkagi halvaks päevaks
VANAAJA MUUSIKA Esimesed kõrgkultuuriga maad arenesid Euroopast idapool Mesopotaamias ja Egiptuses suurte jõgede ääres. Juba 3000 aastat eKr. Olid seal linnad, tegeldi käsitööga, arendati välja piltkiri. Vanad kultuurrahvad omistasid muusikale suurt tähtsust. See kõlas nii jumalatele pühendatud pidustustel kui ka igapäevaelus. Sumerid. Mesopotaamias elas rohkem kui 3000 aastat eKr. rahvas, keda nimetati sumeriteks. Keegi ei tea, kuskohast ja millal nad sinna tulid. Sumerite kultuur on üks iidsemaid. Neil oli oma keel, kiilkiri, templi- ja paleemuusika. Väljakaevamistelt on leitud umbes 4500 aastat vana sumeri lüüra, mis on valmistatud sõnnikoljust. Sarvede vahele tõmmati sillus ja keeled. Selline pillikuju jäi püsima pikaks ajaks. Kuninglik pill lüüra oli mitte ainult muusikariist, vaid ka püha ese, mida kanti pidulikel rongkäikudel. Pillidest o...
siis lisati 3=kokku 4 joont. Kujunevad ka nootide pikkused, taktimõõt, pausid. 5 joont võeti kasutusele 14. sajandil Ilmalik muusika Levis väljaspool kirikut ja kloostrit (suuliselt) Siia kuuluvad kangelaslaulud, mille meloodia oli lihtne. Neid esitasid rändmuusikud Rändlaulikud. = zonglöörid = menestrelid Nad olid paigast paika rändavad madalast seisusest muusikud, kelle elurõõmus kunst oli oodatud nii külades kui lossides. Esitasid kangelaslaule. Siin põimus näitlemine, laul, pillimäng ja luule. Rüütlilaulikud. Rüütlipoeesia kodumaaks peetakse Prantsusmaad, kus neid nim. trubaduurideks (Lõuna- Prantsusmaa) ja truväärid (Põhja Prantsusmaal). Siia kuulusid kõrgema seisuse esindajad. Sageli peeti omavahel võistulaulmisi. Nende 1-häälses laulus, mis on mõjutusi saanud rändlaulikute lihtsatest lauludest, leidus satiiri, kangelaslugusid ja armastust, mis oli pühendatud nimeliselt oma südamedaami ilu ülistamisele
KESKAJA ILMALIK MUUSIKA Muusika, mis kõlas keskajal väljaspool kirikuid ja kloostreid, pole enamasti meieni jõudnud, kuna seda ei pandud kirja. Kirjaoskust vajasid eelkõige vaimulikud, et panna kirja kirikutekste ja laule, seetõttu ongi rohkem säilinud vaimulikku muusikat. Teada on, et laulmine ja pillimäng olid keskajal väga levinud ja võib vaid oletada, et muusika oli mitmekesine ja huvitav. Ilmalik laul levis pikka aega suuliselt, esimesed üleskirjutused on pärit 11.-12. sajandist. Üsna omapärased on laulud, mida laulsid ja panid kirja vagandid – rändüliõpilased või teenistuseta vaimulikud. Nende laulud matkisid kiriklikke laule ja olid seetõttu samuti ladina keeles, kuid sisult olid need sageli üsna siivutud. Peamiselt olid need armu- ja joogilaulud. Näiteks üks suurim selline laulukogumik „Carmina Burana” („Beuerni laulud”) on kokku pandud 13. sajandi algul ja leitud ühest Baierimaa kloostrist. Vanimad säilinud rahvakeelsed ilmali...
Ninive - trompet · Vanad kultuurrahvad · Egiptus · Varasematel aastatel oli Egiptuse muusika piduliku ja väärtusliku mõjuga. · Aasia mõjudel (orjad) muutus muusika meelelisemaks ja elavamaks. Muusika see oli eluga kaasas käiv rõõm. · Oluline oli ka templites ja templikoolides harrastatud muusika. Templimuusikud (leviidid) -> naised. Templikoolides õpetati laulma ja pilli mängima. · Templirituaalides käisid algselt koos pillimäng ja laul. · Reformi ajal tõrjuti kõik pillid templimuusikast. Ainukesena jäi pidama sistum e käristin (viljakus jumalanna kultuspill). · Kõik pillid jumalate kultuspillid. · Sistum oli preesterliku väe- ja autoriteediga seotud. · Veel üks varasematest pillidest oli harf. · W. A. Mozart ,,Kontsert flöödile ja harfile" ( rahvamuusika harf koos kivide ja lauluga mõnus. Mitte kivid, vaid väike rauast kell )
Vanalinna Hariduskolleegiumi Gümnaasium Janno Tetsmann, 12. reaal Eesti rahvapillid Kordofonid Lühitutvustus 04.04.2001 2 Kõige nooremaks pillirühmaks peetakse kordofone ehk keelpille. Ometi algas nende areng juba iidsetel aegadel, siis, kui inimene hakkas tähele panema pinguldatud kõõluse helilisi omadusi. Kõige algelisem keelpill oli vahest nöör või väät, mille üht otsa hoiti hammaste vahel ja teist pingutati käega. Järgmine etapp on juba vibupingutus, mida tunnevad paljud eksootilised ja ka Euroopa rahvad. Edasi tulid mitmesugused arenenumad vormid. Enam arenenud keelpillidest väärib esmajoones nimetamist kannel. Eesti rahvatraditsioonis anti sellele kõlarikkale pillile õigusega aukoht. Üks vana rahvalaul ("Kannel") ja samuti muinasjutt kõnelevad, et kandlepuu olevat kasvanud ülekohtust surma saanud vaeslapse südamest. Seepärast kõlab kannel nukralt. Setu pruugis n...
SUUR REEDE Suure nädala kesksemad pühad on suur neljapäev ja reede. Kogu nädalat palmipuudepühast lihavõtteni nimetatakse suureks ehk vaikseks nädalaks. Mõlema päeva kombestik on suuremalt jaolt sarnane. Kehtib juba nädala nimetuses peegelduv vaikusenõue ja keeld müra teha või kärarikkaid töid ette võtta, sest muidu on oodata piksekahju. Suur reede kui Kristuse surmapäev on aasta õnnetu päev, nagu reedene päev on tervikuna õnnetuim nädalapäev. Üldse peeti mitmete ebasoodsate tingimuste kokkulangemist eriti halvaendeliseks ja oma omadustelt oli selline kahtlemata suur reede. Rahvakalendris rõhutati päeva pühadust ja keeldu töötada. Hommikul tõusti vara, mitmel pool Lääne Eestis ja saartel käidi nn hane tegemas ehk kasevitstega magajaid peksmas. Majapidamisest ei tohtinud midagi välja laenata, et mitte loovutada oma majapidamise õnne. Samuti kui suurel neljapäeval oli oluline karjanõidu...
VANA KREEKA Muusikal,poeesial,tantsul oli väga oluline roll. Musike - kreeka keeles muusade kunst. Muusikut peeti jumalate ande profetiks . Muusad kunstide kaitsejumalannad. 9 muusat. Muusika oli jumalike päritolu. Ampioni ja Apollo esimesed muusikud. Muusikat mängiti: jumala austamisel pidustusel moraali tõstmine sõjategevuses kasvatuslik eesmärk KULTUSMUUSIKA Seotud eelkõige 2 jumalaga Valgus- ja tõejumal Apollpn ning looduse ürgjõu jumala Diouysosega. Klassikaline ajajärk 5-330 saj. eKr kujunes välja mõiste Musike, õitsengu aeg. Musike tähendab luulet ja muusikat lahentamatus ühtsuses. Muusika oli seotud ka tantsuga Paljud muusika mõisted pärinevad kreeka keelest: Koor,orkester,muusika,sümfoonia,orel,meloodia,rütm,harmoonia,lüürika. Igal aastal korraldati jumalate auks muusikakapidustused. Kaasnesid pillimeeste ja kooride võistlus. Pillisaatega muusikas eristati 2 alaliiki: Kitaroodia - soololaul kidora saatel ...
*Suuremates kirikutes, kus oli rohkem õppinud lauljaid, kõlas jumalateenistuses laul: ilmselt ühehäälne gregooriuse laul *kirikulaulu edendamisele aitasid kaasa kirikute ja kloostrite juurde rajatud koolid, kus õppekavas oli kirikulaul *1329 kirikus orel, kuid tähtsus oli väike *kontaktile rahvalaulu ja kiikulaulu vahel viitab kirikupühadega seotud kalendrilauludele *jumalateenistuste järel ilmaliku pidustused, kus kõlas rahvalaul ja pillimäng *Lutheri reformatsiooni järel püüti laulma panna ja kogudus lisaks koorile *reformatsiooni käigus hävitati hulgaliselt kirikute vara, sealhulgas ka noodiraamatuid *avaldati erinevaid lauluraamatuid *püüti juurutada Saksast üle võetud koraalilaulu traditsiooni *Müller õpetas koolipoistele koraale > pidi tõstma rahva arusaamist kirikulaulust *Forseliuse seminar oli täielikuks aluseks kirikulaulule > kihelkondades köstrikoolid, kus koolilapsed laulsid kirikukooris 2
Muusika Eestis kuni 16 sajandini Esimesed vihjed eeslaste laulmise kohta pärinevad Taani ajaloolase Saxo Grammaticuse poolt aastast 1172, kus eestlased üksteist lauluga võitluseks julgustasid. 13. Sajandil algasid ristirüütlite vallutusretked, mis tõid kaasa ristiusustamise. Ristiusutamine tõi kaasa kirikute, kloostrite ja kabelite ehitusbuumi. Arvatavalt lauldi ühehäälselt Gregoriuse koraali mida lauldi mujalgi Euroopas. Kirikulaulu edendamisele aitasid kaasa kirikute juurde loodud koolid, kus valmistati ette vaimulikke. Andmed selliste koolide kohta pärinevad Haapsalust, Pärnust, Tartust ja Tallinnast. Varaseim teave orelist on meieni jõudnud 1389, Paistu ja Helmes. Pärast jumalateenistusi toimusid ilmalikud ehk kirmesed, kus kõlas rahvalaul ja pillimäng. 13. Sajandist pärinevad teated rändmuusikute kohta, kes olid lindpriid. Turbekirjad(?) tagasid teenistuse rändmuusikutele, aastapalk 12 marka. Muusikaelu 16. Sajandil Saksamaalt l...
uhked linnad. Linnriigid. Linnastumine. Linna arenemine > linnaarhitektuur >ilmalikud ehitised (paleed, raehooned, gildihooned jne) Ehituskunsti eeskujud antiigist antiikehitiste mõõtmine, uurimine, selle kohandamine kaasaegsete vajadustega. Eeskujuks on antiikne tempel. Õukondades arvukalt kunstnikke > haritlasi > haridus läheb moodi > haridus vabaneb vaimulike valitsemise alt > ilmalik haridus > moodne on olla mitmekülgselt haritud > pillimäng, lauluoskus, noodist lugemise oskus, tantsuoskus kuuluvad elementaarsete oskuste hulka, neid mitte osata on suurim häbi. Õukonnakultuur. Aadlike kunstimetseenlus. Loodusteaduste arenemine. Mitte autoriteetide tsiteerimine, vaid katsetamine, oma silmaga veendumine. Teadused eralduvad religioonist. Kogemusele tuginev teadus (Bacon, 13. saj.Oxfordis). Kirjandus rahvuskeelne (itaalia, prantsuse, saksa) (Dante (12651321), ,,Jumalik komöödia" 1307,
Tallinna Ülikool Haridusteaduste Instituut Alushariduse valdkond Muusikaõpetus väärtuskasvatuse osana Referaat Juhendaja: Tallinn 2016 Sissejuhatus Haridus tähendab mitte ainult teadmiste ja oskuste andmist, vaid ka isiksuse väärtushoiakute kujundamist. Väärtuskasvatuse nurgakivi pannakse lasteaias. (Sutrop, 2010.) Nurgakivi aluseks on lasteias riiklik õppekava, kus on täpselt ära määratud alushariduse eesmärgid, väärtushinnangud ja kasvatusmeetodid. Paljude teiste valdkondade hulgas on muusikaharidus üheks selliseks pädevuseks, mida saab laps lasteaia esimesest päevast kuni koolihariduse lõpuni ja seda omaala professionaalide käe all. (Muldma, 2010.) Muusika väärtushoiakute kujundmisel Lasteaialapses saab väärtuskasvatust kujundada läbi toetava ja arengut pakkuva keskkonna, milles on olulisel kohal aktiivne kasvatus ja õpp...
kirjutamise ajal orkestrites ligikaudu 1600-1700 harrastajast muusikut. Muusikud olid põhiliselt nooremad taluperemehed ja rentnikud, koolmeistrid, käsitöölised ja vabrikute läheduses ka töölised. Andmed puuduvad külakehvikute ja sulaste osavõtu kohta, seda takistas juba nende liikuv eluviis ja sotsiaalne saatus. XIX sajandi teisel poolel toimus musitseerimisvormide jagunemine erinevate sotsiaalsete kihtide vahel. Pillimäng orkestris sai enamasti varakamate ja tähtsamate harrastusalaks, vaesemate ja vähemtähtsate meelispilliks kujunes viiuli ja kandle kõrval populaarsust koguv lõõtspill ning nende ja ka teiste instrumentide koosmäng levis juba mitmesuguste ansamblite näöl orkestrimängi eeskujul. Orkestrites tegutsesid enamasti noored mehed, paljud nendest alustasid pillimängu kihelkonnakoolis. Muusikaharrastuses leiti noorte jaoks lõbusat ja arendavat ajaviidet, seda
RENESSANSS 1. iseloomusta renessanssi ajastut. · Martin Luther · liivi sõda · I trükitud rmt · Itaalia ·leonardo davinci · michaelangelo · raffael · kuppelehitised ·peetri kirik · kompass ·püssirohi ·surnute lahkamine · trükikunst 2. Madalmaade muusika Mineta olulisemad muusikazanrid, mida viljendati madalmaade koolkonnas 15-16 saj a) missa b) kaanon c) motett Cantus firmus- keskaegset polüfoonilist helitööd läbiv peameloodia Polüfoonia-mitmehäälne muusikastiil, kus kõik hääled on meloodiliselt ja rütmiliselt iseseisvad nt kaanon 3. Hilisrenessanssi kirkumuusika *Tekkis 1517 saksamaal * martin lutheri 95 teesi Milline oli martin lutheri osa protestantismi ja protestantliku kirikumuusika tekkimises. *lad k liturgiline muusika * kogudus laulud * koraalide mitmehäälne kooriseade * kirj üle 20 teksti ja üle 30 lauluviisi Lutheri koraal: zanri üldnim: protestantlik kirikulaul isel tun: lihtsustatud meloodia, mitmehäälne kooriseade, ig...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
