Folklooriüritused tänapäeva Eestis (0)

Folklooriüritused tänapäeva Eestis
Eesti Laulupidu
Eesti laulu-­ ja tantsupidu on kantud UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja. Iga viie aasta tagant toimuvast peost võtab veidi üle miljonilist rahvaarvu arvestades osa iga kümnes eesti keelt kõnelev inimene.Eesti laulupeotraditsioon sai alguse 19. sajandil muudki Euroopat haaranud rahvusliku ärkamisaja innustusest. Esimene üldlaulupidu toimus 1869 Lõuna-­Eesti keskuses ja Eesti suuruselt teises linnas Tartus. Ehkki laulu­ ja tantsupeod käivad eestlaste jaoks täna lahutamatu paarina kokku, said tantsupeo traditsioonid alguse alles 1934. Aastal.Alates 1928. aastast on võimsate laulupidude toimumispaigaks Tallinna Lauluväljak , mis täitub kümnete tuhandete rahvariides lauljatega sadade kooride koosseisus. Lisaks lauljatele osalevad laulupidudel pillimängijad . Laulupeo kontserte käib vaatamas umbkaudu sada tuhat inimest.
Lisaks laulupeole kuulub meile mitu maailma esimest või suurimat lauluga seotud tiitlit . Siin toimus 2007. aastal maailma esimene punk­ laulupidu , kus president Toomas Hendrik Ilves tunnustas punkarite rolli Eesti taasiseseisvumise ajaloos, samuti maailma esimene digilaulupidu aastal 2010.
Lauluväljaku rahvarekord püstitati nn laulva revolutsiooni ajal septembrikuus 1988, kui lauluväljakule kogunes end vabaks laulma hinnanguliselt 300 000 inimest.
Igal tantsupeol on oma kindel teema, mida arvesse võttes on koreograafid tantsud loonud. Tuhanded rahvarõivais tantsijad moodustavad üle väljaku värvikaid mustreid. Ent on ka kindlad traditsioonid. Kui laulupidu lõpeb alati Gustav  Ernesaksa loodud ja rahvushümniga võrdväärsesse staatusse tõusnud „Mu isamaa on minu arm“ lauluga, siis tantsupidude lõppakordiks on alati meeleolukas „ Tuljak “. Samuti on traditsiooniks kujunenud, et tantsijad moodustavad üheskoos tantsuplatsile Eestimaa kontuurkaardi.
Võru folk
Alates 1994. aastat kogunevad juulis Võrumaale kokku sajad tantsijad, pillimehed ja lauljad nii Eestist kui laiast maailmast ning pakuvad ainulaadse võimaluse osa saada erinevate maade rahvakunstist. Festival , see on: värvikirevad kontserdid ja simmanid, võistumängimine Teppo tüüpi lõõtsadel, õpitoad, suur tänavatants, õhtulaulud Tamula rannal , noorte rahvamuusikute kontserdid, öökino, kunsti- ja käsitöölaat.Võru folkloorifestivali missiooniks on edendada rahvatantsu ja selle ala festivalide kultuuri Eestis ja kanda seda kultuuri suurima omataolise festivalina Eestis. Samuti elavdada Võru linna, maakonna ja kogu Vana Võrumaa kultuuriruumi pärimust kandvat kultuurielu. Ta on osa Eesti üldtantsupidude kui ühe UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud traditsiooni hoidmisest.
Viljandi Pärimusmuusika Festival
Pärimusmuusika festival on ka mäng, koos oma kümnete tuhandete osalejatega, kes kõik võtavad omale mingi rolli. Kes paneb kostüümi selga , kes tõmbab selleks nädalavahetuseks oma telefoni parmupilliäppi, kes proovib üle aastate, kuidas on hääletades Viljandisse tulla, kuigi, otsest vajadust priiküüdi järgi nagu enam polegi.Festival ongi oma ülesandeks võtnud eestlaste ja teiste rahvuste kultuurilise mineviku ja oleviku tutvustamise läbi mänguliste tegevuste. Laulu- ja tantsumängud, murumängud, sportmängud, ringmängud , vaatemängud, sõnamängud ja õnnemängud - kõik need leiavad mingil kujul oma koha järgmise festivali programmis . Ning loomulikult pillimäng - kõige rohkem ühendab ja paneb kaasa elama ikka muusika , mis on vahest ainuke mäng, mida mõistetakse kõikjal maailmas ühtemoodi .Festivali loob mängusituatsiooni, mis liidab nii esinejad kui pealtvaatajad. Tulemus ja oskused pole siin olulised, samuti see, kas osaled mängija või kõrvalseisjana. Oluline on vaid protsess ise ning see võib kesta lõputult.