PÀL-TÄNAVA POISID F. Molnàr Tegelased PÀL-TÄNAVA POISID JANOS BOKA GEREB NEMECSEK Csonakos,Weisz, Csele, Leszik, Kolany, Barabas, Richter PUNASÄRKLASED SZEBENICS, WENDAUER FERI ATS PASZTÖR Nemecsek Ernö · Nemecsek oli väike valgepäine poiss · Ta oli Pal-tänava poiste ainuke reamees. · Ta nautis reameheks olemist, sest ta tahtis nii väga olla Pal- tänava poiste hulgas. · Ta suri kopsupõletikku, mille ta sai tänu öisele vees käigule punasärklaste juures. Janos Boka · Janos Boka oli Pal-tänava poiste pealik. · Ta oli kõigi vastu väga aus. · Ta oli päris pikk, tumedate juustega ja väga korralik. Feri Ats · Feri Ats oli Punasärklaste pealik. · Ta ei olnud just kõige ausam poiss aga ta pidas lugu Nemecsekist. Gereb Dezsö · Gereb oli alguses Pal-tänava poiste hulgas. · Siis oli ta Punasärklaste hul...
PÀL-TÄNAVA POISID F. Molnàr Tegelased PÀL-TÄNAVA POISID JANOS BOKA GEREB NEMECSEK Csonakos,Weisz, Csele, Leszik, Kolany, Barabas, Richter PUNASÄRKLASED SZEBENICS, WENDAUER FERI ATS PASZTÖR Nemecsek Ernö • Nemecsek oli väike valgepäine poiss • Ta oli Pal-tänava poiste ainuke reamees. • Ta nautis reameheks olemist, sest ta tahtis nii väga olla Pal- tänava poiste hulgas. • Ta suri kopsupõletikku, mille ta sai tänu öisele vees käigule punasärklaste juures. Janos Boka • Janos Boka oli Pal-tänava poiste pealik. • Ta oli kõigi vastu väga aus. • Ta oli päris pikk, tumedate juustega ja väga korralik. Feri Ats • Feri Ats oli Punasärklaste pealik. • Ta ei olnud just kõige ausam poiss aga ta pidas lugu Nemecsekist. Gereb Dezsö • Gereb oli alguses Pal-tänava poiste hulgas. • Siis oli ta Punasärklaste hu...
PÀL-TÄNAVA POISID F. Molnàr Tegelased PÀL-TÄNAVA POISID JANOS BOKA GEREB NEMECSEK Csonakos,Weisz, Csele, Leszik, Kolany, Barabas, Richter PUNASÄRKLASED SZEBENICS, WENDAUER FERI ATS PASZTÖR Nemecsek Ernö · Nemecsek oli väike valgepäine poiss · Ta oli Pal-tänava poiste ainuke reamees. · Ta nautis reameheks olemist, sest ta tahtis nii väga olla Pal- tänava poiste hulgas. · Ta suri kopsupõletikku, mille ta sai tänu öisele vees käigule punasärklaste juures. Janos Boka · Janos Boka oli Pal-tänava poiste pealik. · Ta oli kõigi vastu väga aus. · Ta oli päris pikk, tumedate juustega ja väga korralik. Feri Ats · Feri Ats oli Punasärklaste pealik. · Ta ei olnud just kõige ausam poiss aga ta pidas lugu Nemecsekist. Gereb Dezsö · Gereb oli alguses Pal-tänava poiste hulgas. · Siis oli ta Punasärklaste hu...
Külm sõda 1960- ja 1970. aastatel- sarnasused ja erinevused Külm sõda , oli kahe üliriigi vaheline võimuvõitlus, kuhu olid kaasatud ka paljud teised riigid. Ühed riigid olid sellised, mida iseloomustas tugev majandus ja inimeste elu pidev paranemine näiteks : USA , Lääne Euroopa riigid ,Jaapan. NSV Liit ning Ida-ja Kesk Euroopa liitlased olid , aga hoopis halvemas olukorras. Inimeste elatustase nendes maades oli lääneriikidega võrreldes tunduvalt madalam. Tugev konkrents oli USA ja NSV Liidu vahel pidev . See oli aeg mil , uuendati oma tuumarelvade täpsust ja asusid esimesed raketid kosmossesse. 1960-nenda ja 1970 nda aastate üheks sarnasuseks saab pidada lepingute sõlmimisi. Kuuba kriis teravdas kahe riigi suhteid, kuid tuumasõjaoht sundis üliriikide juhte pidevale vastasseisule lahendust otsima. Varsti pärast Kuuba kriisi lahendamist sõlmiti leping, millega NSVLiit ,USA ja Suurbritannia kohustusid tuumapomme mitt...
Lähis-Ida Lähis-Ida on regioon, mis hõlmab Aasia lääneosa ja Kirde-Aafrika. Lähis-Itta jäävad Türgi, Egiptus, Araabia poolsaar, Iraan ning nendevahelised alad. Lähis-Ida on olnud üks maailma ohtlikuimaid kriisikoldeid pärast Teist maailmasõda, eriti Plaestiina alad, sest seal elavad kahe vastastikuse maailmausundi esindajad: islamiusulised araablased ja juudid. Pinge nende kahe usundi vahel on põhjustanud vägivaldseid kokkupõrkeid ning isegi sõdu mitmel korral. Iisraeli on aidanud USA ning araablasi NSV Liit. Nii juudid kui ka araablased peavad Palestiinat enda maaks. 1948. aasta mais kuulutasid juudid ÜRO otsuse põhjal Palestiinas oma riigi ehk Iisraeli. Sellest tekkis suur konflikt, sest Palestiinas elavad araablased ei nõustunud palestiinat juutidega jagama. Juba järgmisel päeval puhkes juutide ning seitsme Araabia riigi vahel sõda, mis kestis üle aasta. Selle käigus õnnestus Iisraelil vallutad...
Miks külm sõda jäi külmaks sõjaks? Pärast Teist maailmasõda hakkasid USA ja NSV Liidu suhted kõvasti halvenema. Mõne aja möödudes juhtus see, et osapooled astusid üksteise vastu ligi neljakümne aastasesse sõtta külma sõtta. Õnneks ei olnud külm sõda selline, kus osapooled võitlevad omavahel rindel, vaid pigem poliitiline ja majanduslik. Kumbki riik tahtis saavutada mõjuvõimu maailmas, kuid miks külm sõda siiski jäi külmaks sõjaks? Esiteks väidan ma, et külm sõda jäi külmaks sõjaks, sest mõlemad osapooled kartsid üksteist. Toimus tugev võidurelvastumine ja nii USA-l kui ka NSV Liidul olid vägagi võimsad ja hirmuäratavad massihävitusrelvad. Majanduslikult arendatigi pea ainult relvandust ja sõjandust. Teati, et mõlema tuumarelvad on niivõrd tugevad, et nendega saaks hävitada kogu maailma. Mõlemad osapooled olid targad ja nad teadsin, et rünnates oma vastast näiteks tuumapommiga, saaksid nad...
Sõjandus Järva-Jaani Gümnaasium Raido Selge ja Siim Sander Tulirelvade areng Keskajal olid sõjaväe tuumikuks raskerelvastuses rüütlid, kes pidasid vastase ratsameestega mõõgaduelle. Ratsaväge toetasid vibukütid, kes külvasid lahingu algul vastase ridades segadust. Varauusajal muutus aga põhiliseks väeliigiks tulirelvadega varustatud jalavägi, mida toetasid kergeratsavägi ja suurtükivägi. Muutuste põhiliseks käivitajaks oli tulirelvade areng. 16.saj hakkasid vibusid asendama arkebuusid ( eest laetav sileraudne käsitulirelv) ja musketid (eest laetav tulirelv). 16 saj hakkati valmistama järjest paksemaid turviseid, raudrüüde kaal kasvas 15 kilost 25 kiloni. Tulirelvad muutusid varsti nii võimsaks, et turvisest tuli loobuda. Ratsaväe tähtsus lahingus vähenes ning seda kasutati pigem luureks. Uus rivikorraldus Selleks, et musketite (eest laetav tulirelv) tulejõudu paremini ära kasutada, võeti kasutusele uut tüüpi rivikorraldus. Kui keskaja...
,,Sõda ja rahu" Carl Maask 11AC 2012 16 November 1805, Schöngrabernis, Hollaburnis. Lahing Prantsuse armee osa ja Vene armee osa vahel. Vägede juhatajaks olid Murat ja Bagration. Bagration suutis Murat'ile jätta mulje et tegemist on terve armeega ja seetõttu pakkus Murat ette vaherahu tegemist. See ka tehti ja seetõttu venis lahing pikaks. Kui Napoleon sellest teada sai, oli ta väga vihane ja sundis Murat peale tungima. Tänu sellele sai Vene armee tulevastest lahingutes väikese eelise. Schöngraberni lahing Schöngraberni lahing 2. Detsember 1805 Austerlitzi linna juures. Prantsuse ja Vene-Austria ühendvägede vahel. Lahing algas Napoleoni mitme pettemanöövriga. Olles teadlik keisrite ülbest rumalusest, olid tema pettemanöövrid edukad ja ta saavutas võidu. Baltisakslasest jalaväekindral krahv Friedrich von Buxhoeveden pidi lahingus juhatama Vene-Austria vägede vasakut tiiba, kuid oli lahingu ajal purjus, mis aitas Napoleonil lihtsam...
Muutused sõjaväes hiliskeskajal Koostajad: Kaisa Kängsep Hanna Allmann Sõda keskajal · Ühiskond soosis sõjamehe elukutset. · Sõjapidamise reeglid: - vangide tapmine ja ellujätmine, naiste ja vaimulike puutumatus. - sõda peeti materiaalse kasu saamise eesmärgil. · Sõjavägi paiknes tähtsamates keskustes (transport keeruline). Nii oli levinud rüüstamine ja röövretked, mitte vallutussõda. Sõjaväe areng · Peamiseks sõjaliseks üksuseks raskeratsavägi - kasutati äkkrünnakuteks ning jälitamiseks, mitte otseseks pealetungiks. · Peamiselt koosnes ratsavägi maavaldajatest, kes olid varakad, et endale kallist sõjavarustust lubada (kaitserüü, kiiver, ründerelvad, hobune). · Jalaväe osakaal muutus väiksemaks (suurem, kui ratsavägi). Kui jala- ja ratsavägi kokku juhtusid, proovisid esimesed lahingut vastu võtta metsas või soos, kus neil oli palju rohkem eelise...
Xxxxx Xxx Xxxxxxxxx xxx Sissejuhatus 3 Eesti enne Liivi sõda 4 Sõja algus 5 Sõja põhjused 6 Sõjas osalesid 7 Riigipead 8 Eesti väesalga juht 9 Orduriigi lõpp 10 Liivimaa kuningriik 11 Põhjamaade seitsmeaastane sõda 12 Jam Zapolski rahu 13 Pljussa rahu 14 Altmargi rahu 15 Eesti pärast Liivi sõda 16 Sõja mõju Eestile 17 Kasutatud kirjandus 18 2 "Liivimaa on nagu rikas pruut, kelle ümber kõik tantsivad" nii kirjeldasid Vana-Liivimaa olukorda kaasaegsed. 3 4 tsentr...
Mustvee Gümnaasium KUUBA Referaat Mustvee 2008 SISUKORD 1.Kuuba üldandmed 1.1 Asukoht 1.2 Loodus 1.3 Kuumus ja orkaanid 1.4 Rassid ja usk 1.5Toit ja jook 2.Ajalugu 2.1 Fidel Castro 1 KUUBA ÜLDANDMED Kuuba pealinn on La Habana, teisi sõnu siis Havanna, kus elab ligikaudu 2 096 000 inimest. Riigis kokku elab umbes 11 734 000 inimest. Pindala on 110 680 km². Riigikeeleks on hispaania keel.Rahaühikuks on peeso ja Kuuba konverteeritav peeso. Asukoht Kuuba asub Kariibi meres ning Yucanta ja Florida poolsaare ning Haiti, Bahama,Jamaica saarte vahel. Loodus Kuubal on väga palju korallrahusid. Kuuba tasandik on väga künklik, kaks kolmandikku hõlmab seda. Tuntumad mäeahelikud on-lääneosas Sierra de los Organos, keskosas Sierra de Trinidad, kagu...
Kuidas on kirjandus mõjutanud minu tõekspidamisi? Kirjandus ehk literatuur on (kõige üldisemas tähenduses) kirjutatud tekstid, mis on üldreeglina mõeldud kellelegi lugemiseks, mõistmiseks, kasutamiseks. Kuid vahel võib olla kirjandus koguni nii tugevatoimeline, et muuta inimeste tõekspidamisi, arvamusi, arusaamu. Ning nii on juhtunud ka minuga, ilukirjandus on tugevalt muutnud minu arvamust erinevate elu väärtuste, kuid ka pahede, näiteks sõja kohta. Üks raamat, mis on tugevalt muutnud minu arvamust sõja kohta on Meg Rosoffi poolt kirjutatud ,,Nii ma nüüd elan". Tegu on sõjajutustusega, mis räägib sõja koledustest ning selle ebaõiglusest. Vanemad ning vanavanemad on tihti rääkinud mulle sõjast ja Eesti NSV ajast ning tol ajal valitsenud koledustest. Ma kuulasin alati nende jutte suure huviga ning arvasin, et tean mida tähendavad sõja jubedused. Kuid lugedes seda raamatut mõistsin, et eksin rängalt. Raamatut lugedes ...
Kreeta- Mükeene kultuur (ühiskonna korraldus, usk, kultuur, teadus, filosoofia) 2200-200 eKr – kreeklaste esivanemad indoeurooplased Balkani p-s 1) 200-1100 eKr – Kreeta-Mükeene ehk Egeuse ajajärk 2000-1400 eKr Minoiline kultuur Kreeta saarel 1600-1100 eKr Mükeene kultuur Balkani p/s-l koos kreeklastega 2) 1100-800 eKr- Tume ajajärk 3) 300-500 eKr – Arhailine ajajärk 4) 500-338 eKr – klassikaline ajajärk 5) 338-30 eKr - Hellenismi periood Antiikajal Hellas – tänapäeva Kreeka, Hellen – kreeklane Barbar – sõjamaalane 2000-1400 eKr Minoiline kultuur Kreeta saarel. Iseloomulikud tunnused: Kuulsam kuningas Minos Kasutasid vaske Kaubavahetus egiptlaste, foiniiklaste, babüloonlastega Savitahvel, silpkirjas lineaarkiri A, mida ei osata tänapäeval dešifreerida. Naiste ühiskondlik positsioon kõrge Knossos on Kreeta tähtsaim loss. Losside eripära: Sõjaliselt kindlustamat...
"Ja päike tõuseb" Millest olid mõjutatud teoses kujutatud tegelaste elu ja suhted? Meil kõigil võivad olla ettekujutused sõjast, olles näinud filme ja pilte ning kuulnud jutte oma vanavanematelt või õpetajatelt, kuid mitte keegi meist ei tunne selle tõelist olemust. Sellest saavad aimu vaid need, kes on olnud sõjaga reaalselt seotud. Raamatus olid tegelased üle elanud sõja. Seepärast olid nad oma elus väga kadunud, segaduses ja teadmatuses. Nad on seest tühjad ja alustavad justkui taas enda ja oma elu mõtte otsimist. See on see, mida teeb sõda inimesega. Sõjas ei hooli sa põhimõtteliselt mitte millestki muust kui enda elus hoidmisest ja pääsemisest. Sa seisad väljas enda, oma kaasvõitlejate ja oma riigi eest. Sõda on pidev mäss ja masendus. Inimene muutub kinniseks ja immuunseks kõige väljastpoolt tuleneva vastu- seda teeb kõik see, mida sõja käigul inimene nägema peab. Peab har...
Albert Kivikas Nimed Marmortahvlil Koostas: Rauno Marks Ülevaade 4-osaline romaanisari I osa hakkas ilmuma ajalaehes joonealusena Tervikuna avaldati 1936. aastal Räägib Vabadussõjast ja koolipoiste osast selles Tugineb tegelikult asetleidnule ja Kivikase mälestustele Tegelased Pooldavad iseseisvat Pooldavad punaarmeed: Eestit: § Käsper § Käämer § Tääker § Ahase vend § Mugur § Ahase vanemad § Martinson § Miljam § Konsap § Kohlapuu Iseloomustus § Käsper Kommertskooli poiste rühma juht sõjas § Tääker enesekindel, vaimustunud relvadest § Mugur vapper § Martinson raamatuhuviline, filosoof § Miljam lihtsameelne, suure söögiisuga § Kohlapuu patsifist, hiljem tõeline sõdalane § Ahas erapoolet...
Nimed marmortahvlil Albert Kivikas Sisukord Tegelased Henn Ahas Tegevustik Film Filmija raamatu erinevused Koostaja Tegelased Tegelased jagunevad kahte leeri:Pooldavad punaarmeed: Pooldavad iseseisvat Eestit: Käsper Tääker Käämer Ahase vend Mugur Ahase vanemad Martinson Miljam Konsap Ahas alguses kahe leeri vahel Kohlapuu Iseloomustu s : Käsper veendunud vabariiklane Tääker enesekindel Mugur vapper Martinson raamatuhuviline, filosoof Miljam suure söögiisuga, naljataja Konsap julge Kohlapuu patsifist, hiljem tõeline sõdalane Ahas erapooletu ning ei taha sõda, kuid soovib Eesti vabariiki Käämer veendunud kommunist Ahase vend punaarme...
Nimed marmortahvlil Albert Kivikas Sisukord Tegelased Henn Ahas Tegevustik Film Filmija raamatu erinevused Koostaja Tegelased Tegelased jagunevad kahte leeri:Pooldavad punaarmeed: Pooldavad iseseisvat Eestit: Käsper Tääker Käämer Ahase vend Mugur Ahase vanemad Martinson Miljam Konsap Ahas – alguses kahe leeri vahel Kohlapuu Iseloomustu s : Käsper – veendunud vabariiklane Tääker – enesekindel Mugur – vapper Martinson – raamatuhuviline, filosoof Miljam – suure söögiisuga, naljataja Konsap – julge Kohlapuu – patsifist, hiljem tõeline sõdalane Ahas – erapooletu ning ei taha sõda, kuid soovib Eesti vabariiki Käämer – veendunud kommunist ...
Liivi ja Põhjasõja tagajärjed Eestile Eestimaa on oma hea asukoha tõttu pakkunud huvi mitmetele teistele riikidele ja sellepärast jäänud ka mitmete sõdade keskmesse. Ühteteks murrangulistemateks sõdadeks Eesti jaoks olid kindlasti 1558-1583 toimunud Liivi sõda ja 1700-1721 toimunud Põhjasõda. Nii Liivi sõda kui ka Põhjasõda olid Eesti jaoks väga suure tähtsusega, kuna osaliste kavatsused ja valitsemisviisid olid täiesti erinevad. Seega olid mõlemad kokkupõrked Eestile erineva mõjuga . Kuid, mida siis tõid mõlemad sõjad Eestile kaasa ja millisteks osutusid nende tagajärjed? Liivi sõda tõi endaga kaasa Rootsi aja, mille jooksul Eesti haridus tegi üüratu hüppe edasi. Kuna sõdadest laastatud Eestis oli puudus pastoritest, riigiametnikest, arstidest ja õpetajatest, rajati Tartusse ülikool. Kuigi algul õppisid seal valdavalt Rootsi ja Soome päritolu tudengis, siis hiljem sai Tartu Ülikoolist täielikult Eesti ülik...
Maailm külma sõja ajal Peale teist maailmasõda oli pingeline olukord, valitsustel olid võlad teiste riikide ees, suured inimkaotused, paljud hooned hävitatud. Kõike oli vaja taastama hakata. Lisaks sellele jätkus pingeline olukord valitsuste vahel. Ühel pool oli NSV Liit, teisel pool USA. Üks propagandeeris kommunismi, teine oli demokraatia eest. Külm sõda oli kahe suurriigi vahel. Ükski neist ei andnud vastasele alandust, sest see võis lõppeda ühe suurriigi kaotusega ja teise võiduga. NL levitas kommunismi koos plaanimajanduse, diktatuuri, tsensuuri ja propagandaga. Kommunismi levitamisel öeldi, et võim on tööliste käes. USA oli demokraatia poolel. Kõige tähtsam oli, et võim on rahva käes. Ma arvan, et ka tollel ajal, kui ka tänapäeval esineb demokraatias mingi osa tsensuurist ja propagandast, et riiki kõvemini kätes hoida, kuid demokraatias pole see totaalne, ainult väike osa. NL levitas kommunismi vägisi, toetades riikide siseseid ...
Heaoluühiskond:1950Majanduse kasv kõigis riikides-heaoluühiskond 1960-sotsiaalne õigus- 1964 suur ühiskond-Keynes-võrdsus Negatiivne-suurfirmad manipuleerisid inimesi-massikultuur, boheemlaslik liikumine(Allen Ginsberg) Lagunes religioonile toetuv ühiskonnamudel, asendus minakeskse maailmavaatega. Ühiskondlikud liikumised: 1968 noorterahutused-vasakpoolsed. 1960-mustanahaliste liikumine- Martin Luther King. 1960-naisõigused, seksuaalrevolutsioon. 1969-USA Woodstocki rokkfestival,hipiliikumine, terrorismi organisatsioonid, Tsehhis-kolmas tee Inglismaa:Troonil Elisabeth II, parlamentaarne monarhia, leiboristide ja konservatiivide vaheldumine, 1956 Suessi kriis, tuumariik, ÜRO liige, ansamber the Beatles, 1966 jalgpalli MM võit,edukas BritiRahvasteÜhendus, kolooniatest tuli inimesi, majandus arenes, heaolu kasv Saksamaa: juht:Konrad Adenauer,sammus ülesmäge,leppimine Prantsusmaaga, majanduskasv, Euroopa Liidu teke, sai NATO liige, 1960 uus...
Tallinn erinevate võimude all Tallinn keskajal Tallinn muistsel ajal Tallinn Rootsi võimu all Tallinn Vene (kuni XIII sajandini) Tallinn Taani võimu all Tallinn Liivi ordu võimu all (1561-1710) Impeeriumi (1219-1345) (1345 – 1561) koosseisus (1710-1918) Sel perioodil tekkis 1219. aastal võttis Taani kuningas ...
Kontrolltöö nr. 1 Ristiusustajad: Fluco 1167a. Meinhard 1186a. Berthold 1196a. Albert 1201a. Berthold- tegevus Eestimaal 1196-98a Alustas missiooni, ei saavutanud edu. Albert-tegevus 1198-1229a. Asutas Mõõgavendade Ordu, alustas Riia linna ehitust, millest sai piiskopi eluase ja kogu järgneva vallutussõja peamine tugipunkt. Liiivimaa piiskop, kes juhtis liivlaste, latgalide ja eestlaste alistumist. Oli sitax edukas. Riia linna rajas ALBERT 1201a. Muistse vabadusvõitluse eeldused *Eesti alad ristiusustati, Sõda kurnas rahvast majanduslikult, *Lõuna-Eesti kuulus Saksa-Rooma riigi keisrile, P-E kuulus Taanile Põhjused: *Alade ristiusustamine, Saksa kaupmeeste huvid piirkond kontrolli alla saada. *Paavsti soov saada ülemvõimu patriarhi üle. Ümera lahing 1210a. Osalesid eestlased, sakslased, liivlased, latgalid Tulemuseks eestlaste võit Madisepäeva lahing 21.sept 1217a. Osalesid eestlased, sakslased, liivlased, latgalid Tulemuseks saks...
Ristiusustajad: Fluco 1167a. Meinhard 1186a. Berthold 1196a. Albert 1201a. Berthold- tegevus Eestimaal 1196-98a Alustas missiooni, ei saavutanud edu. Albert-tegevus 1198-1229a. Asutas Mõõgavendade Ordu, alustas Riia linna ehitust, millest sai piiskopi eluase ja kogu järgneva vallutussõja peamine tugipunkt. Liiivimaa piiskop, kes juhtis liivlaste, latgalide ja eestlaste alistumist. Oli sitax edukas. Riia linna rajas ALBERT 1201a. Muistse vabadusvõitluse eeldused *Eesti alad ristiusustati, Sõda kurnas rahvast majanduslikult, *Lõuna-Eesti kuulus Saksa-Rooma riigi keisrile, P-E kuulus Taanile Põhjused: *Alade ristiusustamine, Saksa kaupmeeste huvid piirkond kontrolli alla saada. *Paavsti soov saada ülemvõimu patriarhi üle. Ümera lahing 1210a. Osalesid eestlased, sakslased, liivlased, latgalid Tulemuseks eestlaste võit Madisepäeva lahing 21.sept 1217a. Osalesid eestlased, sakslased, liivlased, latgalid Tulemuseks sakslaste võit M. Vab...
Allikaanalüüs Balthasar Russowi Liivimaa kroonika Liivimaa kroonika kolmas osa Need sündmused toimusid aastatel aastatel 15611563. Aastal 1561 kuulus Tallinn veel moskoviitide võimu alla. Moskviidid olid venelased. Nad olid kaotanud palju linnu ja losse. Nende võimul püsimine rippus põhimõtteliselt juuksekarva otsas. Paljud venelased olid juba kuhugi vangi viidud või ise põgenud või tapetud. Tallinnlased pidid minema teise võimu alla. Poola ja riiakad olid liiga kaugel. Nad pidid seega minema Rootsi võimu alla, see oli ligemal ja ühesõnaga neile soodsam. Saadeti juhid siis heermeistri juurde, et neile antud vannet üles ütleda. Kui juba linn ja loss Rootsi all olid läksid ülemad kuninga juurde Rootsimaale, et kinnitada privileege ja õigusi. Kuningas täitis ...
Teine maailmasõda Algus 1939-1941 Poola purustamine MRP-ga sai Hitler vabad käed Poola ründamiseks. 1. sept 1939 tungis Hitler Poolale sõda kuulutamata kallale, süüdistades Poolat Saksamaa ründamises. 3. sept kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja, kuid reaalselt sõtta ei sekkunud. Poola jäi sakslaste sõjatehnikale kõvasti alla. Saksa õhujõud saavutasid Poola õhus kontrolli. 17. sept tungis Poolale kallale ka NSVL. Kuu ajaga oli sõjategevus lõppenud ja Poola riik lakkas eksisteerimast. Saksa väed alustasid Poola ründamist Nn kummaline sõda Poola kiire purustamine vapustas lääneriike, aga rahu sõlmida ei tahetud. Hitler suunas oma väed läände Prantsuse-Saksa piirile. Sõjategevus soikus, kumbi osapool erilist aktiivsust ei näidanud nn kummaline sõda. Merel üritas Saksa laevastik edudult läbi lõigata Inglismaa varustusteid. 9 aprill 1940 hõivas Saksa Taani ja ründas Norrat vas...
Rahvastiku muutused 16-18.saj- võimalused ja ohud eestlaste jätkusuutlikust Eestit tabas 16-18.saj palju erinevaid muutusi. Need mõjutasid Eestit nii halvasti kui ka hästi. Mis olid Eesti arenemise takistuseks ja mis aitas sellele kaasa? Enne Liivi sõda elas Eestis 250 000- 300 000 inimest, 1620. aastaks oli, aga rahvaarv kahanenud vähemalt poole võrra umber 120 000- 140 000 inimeseni. Miks langes rahvaarv nii järsult ja nii suurelt? Põhjuseks oli põgenemine Eesti pinnalt ja sõjas hukkumine. Sõda tekitas inimestes hirmu ja nad pidid jätma oma talud ja kodumaa. Seega inimesed lahkusid ja see andis märku teistele riikidele, tulla Eestisse ja omandada tühjaks jäänud maalapid. Nii Poola kui ka Rootsi olid huvitatud Eesti mahajäätud maa-aladest. Tartus anti, aga peremeheta majad tasuta uutele omanikele. Aga Liivi sõda ei jäänud viimaseks Eesti etenduse takistajaks. 1601-1603 tabas Põhja- ja Ida-Euroopat lisaks näljahäda. See kahandas rahv...
Sydney ooperiteater • Asub Sydneys Austraalias • Avati 20. okt. 1973 • Jørn Utzon • 65m kõrge • Elektrikaableid 645 km • UNESCO maailmapärand Ajalugu • Ehitus algas 1959 • Keerukad konstruktsioonid • Ehitus jäi pooleli • 7milj. Dollari asemel 100milj. • avas kuninganna Elizabeth II • esimesena mängiti Sergei Prokofjevi „Sõda ja rahu" Faktid • Kõige suuremas saalis on 2679 isekohta • 120 meetrit lai • 183 meetrit pikk • Arvati, et ehitus kestab 4 aastat • 15 500 lambipirni • 2013 aastal sai 40 aastaseks Allikad • http://world.new7wonders.com/content/uploads/2006/11/funfacts.pdf • https://et.wikipedia.org/wiki/Sydney_ooperiteater • Google pildid Tänan kuulamast!
SÜNNIPÄEVA VIKTORIIN Koostas: Raine Siimuste 2016 1. Millisel peal ei kasva juukseid? 2. Milline kõrv ei kuule? 3.Miks on inimesel käed ? 4. Millised on 3 kolmetähelist kodunärilist? 5. Mitu hernest läheb hernesupi sisse? 6.Mida mõtleb elevant, kui püherdab 7.Mis on Heimar Lengil lühike, Arnold Schwarzeneggeril pikk, paavstil on ka,aga ta ei kasuta ? 8. Mis laul on ja kes laulab Vali üks aastaaeg neljast ja kirjuta selle kohta samamoodi nagu on näide TALV KEVAD SUVI SÜGIS Näide TALV ILM Lumi,vihm , tuul,tuisk, päike jne MIDA Lumemem SAAB me,lumesõ TEHA. ...
Demokraatlik maailm Külm sõda Euroopa ja Ameerika Ühendriigid Lk. 6-12 India vabanemine 1)Riigipiiride muutumine Lk. 13-18 2) Rahvastiku ümberasumine 3) Kahe vastasleeri kujunemine Demokraatia laienemine II Uus jõudude vahekord maailmasõja järel · Demokraatliku riigikorra omaksvõtmine. Raudne eesriie · Valimisõiguse laienemine. · 1946 · Demokraatia stabiliseerumine. · W. Churchill · Fulton, USA · Mass...
Lev Tolstoi ,, Sõda ja rahu'' "Sõja ja rahu" tegevus algab aastal 1805. Lõbutsetakse luksuslikel vastuvõttudel, ballidel ja väljasõitudel. Peterburis käib koos kõrgem seltskond. Tütred näitavad oma uusimaid tualette; noorhärrad püüavad muljet avaldada üksteise laua alla joomise ja vastupidavusega hasartmängudes; nende vanemad arutavad pooleldi naljatades, pooleldi murelikult dünastia jätkamise strateegiaid, mis aitaksid neidudel võimalikult soodsalt tanu alla saada. Salongides kõneldakse prantsuse keelt, seda peetakse sikiks nagu kõike, mis on pärit Prantsusmaalt. See mood aga muutub peagi: pool Euroopat on konfliktis Napoleoniga, kes võidab ühe lahingu teise järel ja on suunanud nüüd oma himustava pilgu tsaaririigi poole. Riik peab taas kaitsele asuma ja paljud aadlikud tõmbavad selga oma tipp-topp univormid. "Sõda ja rahu" oli pikk ja keeruline protsess, mis kestis mitu aastat ja lõpetati alles aastal 18...
,,Kogemus on nimi, mille igaüks paneb oma vigadele." (O. Wilde) ,,Inimese iseloom on tema saatus." (Herakleitos) ,,Tõde on kõige kindlam vale." (Juudi vanasõna) ,,Rumalad ei andesta ega unusta, naiivsed andestavad ja unustavad, targad andestavad, aga ei unusta." (T. Szasz) ,,Te ei saavuta elus oma kohta, kui seisate valvel, vaid kui ründate ja saate ka ise kõvasti kolki." (R.Emerson) ,,Ärge kunagi selgitage. Teie sõbrad ei vaja seda ja teie vaenlased ei usu seda niikuinii." (E. Hubbard) ,,Oskus meeldida on tegelikult oskus petta." (Vauvenargues) ,,Kes vaene on ja rahul, on rikas küllalt." (W. Shakespeare) ,,Kui jumalat ei oleks, tuleks ta välja mõtelda" -Voltaire ,,Inimesel on loomupärane kalduvus ennast hävitada."-Paulo Coelho ,,Aga sõnad ei tohi olla ütlemiseks, vaid ainult selle varjajaks, mida öelda tahetakse."-A.H.Tammsaare ,,Inimesel kulub kaks aastat, et rääkima õppida ja terve elu, et õppida vaikima."-E.Hemingway ,,Kassid saavut...
Nimi klass Hüvasti relvad Romaani pealkiri viitab sõjale ning tegevus toimubki sõja ajal. Tegelikkuses on tegu aga kauni armastuslooga, looga kannatustest, mida armastuse nimel läbi pidi elama, looga sellest, et ka sõja ajal saab armastus tekkida ning elada. Noored sõdurid ei uskunud üldiselt armastusse, ka leitnant Henry mitte. Armastust kogemata pidas ta seda vaid sõnakõlksuks. Ta kinnitas raamatu algul, et ei armasta kedagi, ta ei saanud kunagi aru poistest, kes neidudele serenaade laulmas käisid. Ka miss Barkley oli talle vaid oma ihade rahuldamiseks. "Armastus" oli sõna, millega naisi endale võita. Ta võrdles armastust bridziga, öeldes, et mõlemas tuleb teha nägu, nagu mängitaks oluliste panuste peale. Henry ei uskunud, et Catherine...
Nimi klass Hüvasti relvad Romaani pealkiri viitab sõjale ning tegevus toimubki sõja ajal. Tegelikkuses on tegu aga kauni armastuslooga, looga kannatustest, mida armastuse nimel läbi pidi elama, looga sellest, et ka sõja ajal saab armastus tekkida ning elada. Noored sõdurid ei uskunud üldiselt armastusse, ka leitnant Henry mitte. Armastust kogemata pidas ta seda vaid sõnakõlksuks. Ta kinnitas raamatu algul, et ei armasta kedagi, ta ei saanud kunagi aru poistest, kes neidudele serenaade laulmas käisid. Ka miss Barkley oli talle vaid oma ihade rahuldamiseks. "Armastus" oli sõna, millega naisi endale võita. Ta võrdles armastust bridziga, öeldes, et mõlemas tuleb teha nägu, nagu mängitaks oluliste panuste peale. Henry ei uskunud, et Catherine...
SÜNNIPÄEVA VIKTORIIN Koostas: Raine Siimuste 2016 1. Millisel peal ei kasva juukseid? 2. Milline kõrv ei kuule? 3.Miks on inimesel käed ? 4. Millised on 3 kolmetähelist kodunärilist? 5. Mitu hernest läheb hernesupi sisse? 6.Mida mõtleb elevant, kui püherdab jahus? 7.Mis on Heimar Lengil lühike, Arnold Schwarzeneggeril pikk, paavstil on ka,aga ta ei kasuta seda? ? 8. Mis laul on ja kes laulab Vali üks aastaaeg neljast ja kirjuta selle kohta samamoodi nagu on näide TALV KEVAD SUVI SÜGIS Näide TALV ILM Lumi,vihm , tuul,tuisk, päike jne MIDA Lumemem SAAB me...
Euroopa 17-18 saj alguses Enamikus riikides pääses maksuvusele absoluutne monarhia, kus kuningas võis öelda: riik see olen mina ning tema võimu ei piiranud mitte ükski asjaolu. Nt: prantsusmaa, hispaania, austria, rootsi Ainult inglismaal oli parlamentaarne monarhia, kus kuningas valitseb koos parlamendiga. Poolas oli seisuslik monarhia, kus aadlike suured vabadused takistasid tugeva kuningavõimu väljakujunemist, Saksamaal oli küll keiser, aga tema võim oli sümboolne, tegelt jagunes saksmaa paljudeks riigideks, mida valitsesid preestrid ja väike vürstid. Iseseisvad vabariigid olid sveits, madalmaad ja veneetsia. Absolutismiajastule iseloomulikud jooned Absolutism- riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. Senini olid kuninga võimu piiranud seisuste esindukogud, kuid 17-18, sajandil loobuti nendest. Absolutistliku riigivõimu peamisteks tugedeks olid ametnikkond ja sõjavägi. Absolutismiajastu ametnikkond kujunes ...
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Demokraatia on rahvavõim. Demokraatlikku ühiskonda iseloomustavad rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises, kodanikuõiguste ja kodanikuvabaduste olemasolu, valimisõiguse suurenemine. Diktatuuride iseloomulikuks jooneks on inimõiguste rikkumine ja pidev hirmu all hoidmine. Diktatuure jagatakse autoritaarseteks ning totalitaarseteks. Autoritaarses riigis on kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, rahval ei ole võimalusi osaleda riigi juhtimises, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi. Totalitaarses riigis lisandub sellele kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Enamik Euroopa diktatuure olid autoritaarsed. Esimese maailmasõja tagajärjel muutus maailma poliitiline kaart ning paljude maade siseriiklik elukorraldus. Maailmasõda näitas, et suured keisririigid, kus puudus täielik demokraatia (Venemaa, Sak...
KUIDAS MUUTUS EESTLASTE ELU PÄRAST MUISTSET VABADUSVÕITLUST? Eestlaste muistne vabadusvõitlus on üks osa Balti ristisõdadest. Vabadusvõitlus toimus Eesti aladel aastatel 12081227. Vabadusvõitluse eesmärk oli vastu võidelda ristiusustamisele. 1208. aastal ründasid kristlased esmalt Sakala maakonda tungiti kodudesse ja tapeti kõik, mis ette jäi. Eestlasid ründasid omakorda kristlasi, saates malevaid liivlaste ja latgalite maaalasid rüüstama. Eestlaste oluline võit saavutati pärast Võnnu piiramist toimunud lahingus Ümera jõe ääres 1210. aastal. Selles võidus oli oma osa ka meie sugulasrahval liivlastel, kes reeturlikult meelitasid sakslased kiirelt edasi liikuma. Nii tabaski eestlaste varitsus sakslasi täieliku üllatusena ning nende vägi purustati täielikult. 1212. aastal sõlmiti kolmeks aastaks Turaida vaherahu, millega Sakala ja Ugandi maakonnad pidid tunnistama ristiusku. 1215. aastal toimus eestlastel suur ja hästi or...
Arutlus Miks said eestlasd muistses vabadusvõitlused lüüa? Muistne vabadusvõitlus kestis 1208-1227. aastani. Eestlased olid võitluses väga tublid ja pidasid vastu ligi 20 aastat, kui näiteks Eesti lõunanaabrid vallutati palju lühema aja jooksul. Põhjuseid, miks Eesti muistse vabadusvõitluses lüüa sai, on mitmeid. Peamiseks põhjuseks oli see, et vaenlastel oli suur armeeline ülekaal. Ristisõdijate armees olid elukutselised sõjamehed. Eestlased polnud eriti suur vallutaja rahvas. Enamus meie rahvast olid põlluharijad ja karjakasvatajad. Vaenlaste kasutada oli kõige moodsam sõjatehnika. Eestlastel niisugust varustust polnud, sest naaberrahvastega võrreldes oli neil piisavalt hea varustus. Ma arvan, et kui eestlased oleksid olnud sarnase suurusega rahvas nagu sakslased ja kasutada oleks olnud kõige moodsam varustus, siis poleks sakslased võitnud. Eestlased oskasid hästi...
Valgustus Mõtteviis, mis vastandab end endisele vaimupimedusele Mõte tekkis Inglismaal. Empiiriline uurija J.Locke + Berkeley ja D. Hume Eeldused: Maadeavastused Uue mõtteviisi teke- kriitiline,ratsionalitlik. Loodusteaduste edu Tehnika areng. Iseloomulikud jooned: Usk vaatluste ja katsetustega saadud teadmistesse Vaimse vabaduse hindamine Katoliku kiriku kritiseerimine Hüljatakse vanad traditsioonid ja autoriteedid Ratsionalism Progress toimub kogu aeg Kasvatus omab tähtsat rolli Inimesed on loomupooolest võrdõiguslikud( looduse seisukohalt) *Inimõiguste väljakujunemine Valgustajad: Descartes(1596-1650) Voltaire Valgustatud absolutism Montesquieu Konstitutsiooniline monarhia Rousseau Vabariik + Hariduses peab arendama lapse loomulike andeid, mitte suruma peale distsipliini. Diderot Leibniz...
Ajalooline jut- teos,mille aluseks on ajaloolised sündmused ja isikud; täpne ajastus (Vürst Gabriel). Ballaad- tundeküllane, sünge häälestusega. Keskendub ühele sündmusele, mille arendus on pingeline. Ainestik pärineb logendidest, motiivideks on surm/armastus, millele järgneb karistus(Pontus). Draama- tõsine näidend. Kajastab keskklassi arengut ja moraali(Libahunt). Eepos-eepika suurvorm, enamasti värsivormiline. Teos on maailma loomisest, jumalate ja kangelaste tegudest(Kalevipoeg). Följeton- veste, nalja või pilkelugu. Naeruvääristatakse mingit nähtust või isikut. Teemad on päevakajalised, majanduslikud, olmelised(Pärlipüüdija). Jant- jämekomöödiline naljamäng. Halvustava varjundiga, eesmärgiks on vaatajate naerutamine(Säärane mulk). Komöödia- naljamäng, lõbus näidend. Naeruvääristab huumori abil inimlikke nõrkusi ja pahesid(Pisuhänd). Memuaarid- mälestused, proosazaanr. Jutustab nii enda kui lähedaste mälestusi. Novell- lühike proosa...
Sydney ooperiteater Merili Riga KIRJELDUS Asukoht Austraalia 20. sajandi üks kuulsamaid ehitisi Austraalia sümbol Võtab enda alla 1,8 ha u 120 m lai, 183 m pikk Asub vee peal Katus kaetud 1056 miljoni läikiv-valge Rootsis valmistatud katusekiviga Ajalugu 1950. a alguses otsustas Sydney linnavalitsus ehitada uue ooperiteatri 1956 kuulutati välja arhitektuurikonkurss Laekus 223 kavandit 32 riigist 29. jaanuar 1957 valiti võitjaks arhitekt Jørn Utzon (Taani) Ooperiteatri ehitus algas aastal 1959 Palju probleeme: ehitise kavandatud vorm väga raskesti teostatav Keerukate konstruktsioonide tõttu ehitus venis, kallines · Jørn Utzon, pettununa vaidlustest, lahkus Austraaliast · Arvati, et ehitus jääb pooleli, siiski tööd jätkati · 20. oktoober 1973 avas kuninganna Elizabeth II pidulikult Sydney ooperiteatri · Avati Beethoveni 9. sümfoonia saatel · Enne ametlikku avamist oli toimunud 2 etendust · Esi...
Inimesel on mõnikord nii raske iseendaga tuttavaks saada. "Oh, kui vaid inimesed võiksid tunda ja elada koos oma sisemise hullusega! Kas maailm oleks siis halvem? Ei, inimesed oleksid ausamad ja õnnelikumad."... -Paulo Coelho "Kui jumalat ei oleks, tuleks ta välja mõtelda" -Voltaire "Inimesed ei õpi teiste sõnadest midagi, kõik on vaja ise avastada." -Paolo Coelho "Ta pole psühhopaat, ta on religioosne" -Dr.House "Kui te jumalaga räägite, olete te usklik, kui jumal teiega, siis olete hull" -Dr.House "Iga inimese elu on tervikuna võttes tragöödia, kuid üksikasjades - komöödia." -Arthur Schopenhauer "Iga inimese elu on lakkamatu võitlus - ülekantud tähenduses puuduse või igavusega ning otseses mõttes - teiste inimestega." -Arthur Schopenhauer "Iga pisiasi võib teha inimese õnnetuks, kuid miski ei suuda teha inimest täiesti õnnelikuks. Mida ka ei räägitaks, õnneliku inimese kõige õnnelikum hetk on see, kui ta uinub ning õnnetu inime...
VARAUUSAEGNE RIIK KORDAMINE 1. Mõisted Monarhia – valitsemisvorm, kus riigipea on eluaegse ja päriliku võimuga monarh Absolutism – valitsemisvorm, kus kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule Parlamentaarne monarhia – valitsemisvorm, kus kuningas jagab oma võimu parlamendiga Vabariik – riigivorm, mille puhul kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad Revolutsioon – murranguline periood, mille tulemusena asendatakse vana kord uuega Restauratsioon – vana poliitilise korra taastamine Puritaanid – usuvool (inglise kalvinistid) Patsifism – maailmavaade, mis taunib sõdu Rahvusvaheline õigus – õpetus riikidevaheliste suhete reeglitest Diplomaat – riigi esindaja välismaal 2. Muutused varauusaegses sõjaväes Varauusajal oli põhiliseks väeliigiks tulirelvadega varustatud jalavägi, mida toetasid kergeratsavägi ja suurtükivägi. Muutuste põhiliseks käivitajaks o...
Rahvastiku arvu muutus liivisõjast 18. sajnadi lõpuni Liivisõjast kuni 18. Sajandi lõpuni kõikus eesti rahvaarv märgatavalt, sellele oli mitmeid põhjuseid. Esiteks mitmed sõjad ja lahingud mis toimusid Eesti pinnal , katk ning ka võimud vahetused. Liivi sõda on koondnimetus tähistamaks neid Vana-Liivimaa aladel aastatel 15581583 aset leidnud relvakonflikte, mille üheks osapooleks oli Vana-Liivimaale sissetunginud Ivan IV valitsetav Moskva tsaaririik ning teiseks algul tema vastu sõdinud Liivi ordu, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkonnad, Enne Liivi sõda elas Eestis 250000-300000 inimest, kuid 1620. aastaks oli see kahanenud 120000-140000 inimeseni. Pärast sõja lõppu oli aga Eesti rahvaarv üllatavalt kiiresti taastunud. 1695. aastaks oli see kasvanud 350000-400000 inimeseni. Suure rahvaarvu tõusu peamiseks põhjuseks oli pikk rahuaeg, mis soodustas sündimust. Ka ei võetud eesti mehi sundkorras Roots...
Rahvastik Rootsi ajal Brita Lodi Asustus pärast Liivi sõda · Enne Liivi sõda elas Eestis 250 000 300 000 inimest. · 1620.aastateks oli rahvaarv kahanenud vähemalt poole võrra. 120 000-140 000 inimeseni. · 17.sajandi algul oli 75% taludest maha jäetud või tühjad. · Enam laastatud oli suurtelinnade ümbrus, eriti Harjumaa ning Kesk-Eesti : Järvamaal oli 90% taludest tühjad. · Poola ja Rootsi võimud olid huvitatud tühjaks jäänud ala kiiresti koloniseerimise peale. · Tartus anti tühjaks jäänud majad tasuta uutele omanikele. · Poola koloniseerimis poliitika tulemisi ei andnud. Sõjaeel rahvaarv jäi Poola ajal saavutamata. · 1601-1603 näljahäda, mis tabas Põhja- ja Ida-Euroopat. Asustus Rootsi ajal · Sõja lõppedes Eesti rahvaarv taastus üllatavalt kiiresti. 1695. aastaks 350 000- 400 000 inimest. · Eesti ala jäi ulatuslikumast sõjategevusest aastakümneteks puutumata. · Pikk rahuaeg soodustas sündimust. ...
AJALOO KORDAMISKÜSIMUSED (KT 04.03.2011) Mõisted: 1.raudne eesriie NSV Liidu katse eraldada ennast ja oma liitlasi muust maailmas 2.külm sõda Lääne demokraatia ja kommunistliku resiimi pikalelevinud vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi 3.Trumani doktriin 1947.aastal USA presidendi Trumani poolt tehtud avaldus, millega taheti ära hoida kommunismi levikut maailmas 4.Marshalli plaan USA ulatuslik majandusabi IIMS kannatanud euroopa riikidele (looja: G.Marshall) 5.Berliini blokaad 1948.aastal sulges Nõukogude sõjavägi kõik teed Lääne-Saksamaa ja Berliini vahel, et takistada sinna vajalike kaupade toimetamist 6.ÜRO Pärast II MS, aastal 1945, asutatud tähtsaim rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on kõikide rahvase rahu ja julgeolek 7.võidurelvastumine külma sõja aegne võitlus USA ja NSV Liidu vahel, milles üritasid mõlemad pooled toota rohkem ja võimsam...
1 MS põhjused-20 saj alguseks teravnenud vastuolud suurvõimude vahel, saksa soovis juhtpositsiooni euroopas ja selleks tuli purustada prantsusmaa, alahinnati ohtu kuna valitsused ei uskunud MS võimalikkusesse ja ei pingutanud selle ärahoidmiseks, sõda romantiseeriti, rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine, sõjaline mõtlemine kaalukam kui diplomaatia. Ajendiks A-U troonipärija franz ferdinandi tapmine 28 juuni 1914, venemaa toetas serbiat, saksa õhutas A-U serbiale sõda kuulutama, venema kuulutas mobilisatsiooni ning saksa võttis seda sõjakuulutusena, esitas ultimaatumi mobilisatsioonikäsu tühistamiseks, seda ei tehtud ja saksa kuulutas sõja. Sõda laienes kiirelt. Sõjaplaanid- saksa(schlieffeni plaan, prants kiire purustamine läbi belgia pariisi ja vägede paiskamine venemaa vastu) prants(eesmärk vältida 1870-71 kogetud katastroofi, prants-saksa piirile rajati tugev kindlustus, belgia piirile seda ei tehtud) ingl...
Miks osades riikides kehtestati diktatuur, teistes aga säilis demokraatia Demokraatlikku ühiskonda iseloomustab kodanikuvabadus, sõnavabadus, üksikindiviidi võimalus osaleda ühiskonnaelu kujundamises ja tähtsate otsuste elluviimises. Samuti on demokraatiale iseloomulik isiku õigus osaleda ühiskonnaelus sõltumata usulisest ja parteilisest kuuluvusest ning seksuaalsest orientatsioonist. Diktatuurile on iseloomulikud ühe ideoloogia pealesurumine valitseva partei poolt, sõna- ja liikumisvabaduse piiramine keskvõimu poolt ning plaanimajandus. Esimese maailmasõja ajal lubasid liitlased Itaaliale uusi valdusi, need lubadused aga peale sõda unustati. See tekitas Itaalias solvumist, mistõttu leidis Itaalia suurriigiks muutmise idee peale sõda suurt poolehoidu. See fakt, ning lisaks raske siseriiklik ja majanduslik kolukord, millele lubas lahenduse tuua Mussolini fasistlik rühmitus, tekitas rahvamassides poolehoidu Mussolinile. Need as...
Eestlased ajaloo risttules Juba aastatuhandeid on eestlased olnud ajaloo risttules. Eestist on läbi käinud mitmed suured sõjad ja eesti on sattunud korduvalt suurte riikide mahhinatsioonide ohvriks. Ometi on väike eesti rahvas ajaloo risttules kogenud ka helgemaid hetki. Millised hetked on eestlaste ajaloo risttules olnud kõige raskemad ja otsustavamad? Esimene suurem sõda tuli eestasltel pidada juba 13.sajandil. Sellel ajal algas Neljas ristisõda, mille käigus hõivati ka eesti alad. Kuigi võideldi vapralt ja kaotused olid suured mõlemal poolel, ei olnud väikesel rahval mingit võimalust vastu saada kümnetele tuhandetele rüütlitele, kes tule ja mõõgaga oma vallutusretke sooritasid. Peale eestlaste alistamist 1228.aastal, algas pikk ja pime orjaaeg. Esimene suurem sõda läks Liivimaa kroonikasse kirja, kui ristirüütlite hiilgav võit Läänemere paganate üle. Eestlased ei ole mitte üksnes pid...
Millised ühiskondlikud muutused võimaldasid üles ehitada heaoluühiskonna? Turvatunde ja lihtinimese ostujõu märgatav kasv. Inimestel tekkis rohkem võimalusi meelelahutuse jaoks. Soetati isiklike autosid. Keynesi idee 1960. ja 1970. mis rõhus võrdsusprintsiibile ja seadsid eesmärgiks sotsiaalsete vastuolude leevendamise. Suur tähelepanu vaestele, töötutele, mustanahalistele ja toimus ressursside ümberjagamine. Vaesust jäi vähemaks. Seda iseloomustas kõrge elatustase, mille kindlustasid inimeste pidevalt suurenevad sissetulekud, ning sotsiaalse turvalisuse kasv. Arenesid riiklik ja ühiskondlik haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalabisüsteem. Kehtestati mitmesugused töötu- ja vaesustoetused ning pensionid ja stipendiumid. Saavutati võrdlemisi pikk majanduslik õitseng ning tööpuudus kadus ajutiselt. Loetlege ühiskondlikke probleeme, mis kutsusid esile rahutusi 1960.aastatel. Millistes rahutustes oleksid oma veendumuste järgi osalenud? Noorte ra...
annaabi.ee 
