Hüvasti relvad (6)

5 VÄGA HEA

Nimi
klass

Hüvasti relvad

Romaani pealkiri viitab sõjale ning tegevus toimubki sõja ajal. Tegelikkuses on tegu aga kauni armastuslooga, looga kannatustest, mida armastuse nimel läbi pidi elama, looga sellest, et ka sõja ajal saab armastus tekkida ning elada.
Noored sõdurid ei uskunud üldiselt armastusse, ka leitnant Henry mitte. Armastust kogemata pidas ta seda vaid sõnakõlksuks. Ta kinnitas raamatu algul, et ei armasta kedagi, ta ei saanud kunagi aru poistest, kes neidudele serenaade laulmas käisid. Ka miss Barkley oli talle vaid oma ihade rahuldamiseks. “Armastus” oli sõna, millega naisi endale võita. Ta võrdles armastust bridžiga, öeldes, et mõlemas tuleb teha nägu, nagu mängitaks oluliste panuste peale.
Henry ei uskunud, et Catherine 'i armastama hakkab. Ometi tundis ta esimesest kohtumisest peale soovi temaga koos olla, teda näha, tema eest kõike teha. Kas see pole mitte armumine ? Usun, et on. Catherine'is oli Henry jaoks midagi erilist, eriline hool, millega ta tema purustatud jalgu sidus, eriline pilk, kui ta teda vaatas, erilised juuksed, kui ta need lahti tegi. Armunud märkavad selliseid asju.
Henry tahtis sõda unustada. Sõda oli nad kokku viinud ning seepärast tahtis Catherine teada, mis seal toimub, kui palju Henry sõjas kannatanud on, ent Henry palus tal sellest mitte rääkida. Mitte ainult temal, kõigil. Öödel, kui nad armastust jagasid, leppisid nad kokku, et jätavad sõja kõrvale. See oli küll keeruline, ent nad üritasid. Tegelikult ei lahkunud sõda kunagi kummagi mõtteist ning üritas armastust mürgitada, ent noored püüdsid mitte mõelda uuele rindeleminekule ega sõja õudustele.
Sõda ei soosi armastust, vigastatuna haiglas armumine on näide sõja püüdeist armastust maailmast kaotada. Armastusel on aga võim, mis on kõigest muust üle. Õde Fergusson ei usaldanud sõdureid ega ka armastust. Ta ennustas, et noored ei abiellu, et Henry jätab Catherine'i oma lapsega üksi, saatus pidavat alati tõelise armastuse vahele tulema . Fergusson nägi elu hallides toonides ning ilmselt oli noore armumise peale ka pisut kade .
Henry pidi armeega oma armastuse kõrgpunktis taasühinema. Suure taganemise ajal mõtles ta Catherine'ile, sõja õudustele ning korraga sai tal kõrini ning ta otsustas deserteeruda, et koos Catiga Šveitsi põgeneda. Kui lahingupolitsei ta ühes mahalaskmisele kuuluvate “võõrastega” kinni võttis, hüppas ta jõkke, triivis ajataju kaotades Veneetsiasse, hankis endale erariided, smugeldas end rongi ning sõitis Milaanosse. Ühes Catiga sõitsid nad Stresasse, kuid ka sealt sunniti nad peagi põgenema, kui Henryt kui desertööri vahistada taheti. Nad said healt inimeselt paadi ning sõudsid üle järve Šveitsi poole. Seal elasid nad vabana ning üritasid elu nautida, jättes sõja viimaks ometi seljataha .
Catherine oli rase . Põgenemise ööl tahtis ta oma armastatut aidata ning sõudis samuti. Tema suurim soov oleks, et tema sünnitus ning laps ta armsamat ei segaks, et kõik oleks kiire, valutu ning vaikne ja et Henry ei peaks millegi pärast muretsema. Kohati kumas tema jutust läbi isegi soov last kaotada, näiteks kui Henry sõudmise ajal käskis tal ette vaadata, et ta endale aerudega kõhtu ei lööks. “Võib-olla olekski parem...” Viimasel nädalal tundis ta end väsinult ning lapse liigutamist polnud enam tunda. Sünnitus oli pikk ja vaevaline ning laps sündis peale keisrilõiget surnuna. Arvan, et Cat tajus või teadis seda, kuigi ta seda ei tunnistanud ning jäi näiliselt uskuma ka Henry kinnitust, et lapsega on kõik korras. Henry ei suutnud seepärast kurvastada, muretses siiski väga Catherine'i pärast. Nad mõlemad üritasid teineteisele kinnitada, et Cat jääb ellu, ent ta suri Henry juuresolekul. Henry ajas arstid palatist välja ning üritas hüvasti jätta – see oli kui hüvastijätt kujuga. Mingil põhjusel ei olnud ta tunneteks võimeline – võib-olla röövib sõda inimeselt selle oskuse, sõja üle elanud nn kadunud põlvkonnalt.
Jälle sadas vihma, kui Henry haiglast koju kõndis. Ta oli taas üksinda, kaotanud siiski sõjale oma armastuse, mille tekkimisse ta ei uskunud. Võib-olla oligi see olnud vaid näitemäng, kujutlus, kuhu sõja eest põgeneda. Mõneks ajaks kindlasti ka midagi enamat. Miski Henrys oli sõjaga igaveseks muutunud. Vihm püüdis tihti selle romaani ajal maad lahingumärkidest ning sõjavaevadest puhastada, ent need haavad on selleks veel pikka aega liiga sügavad.

.DOC Laadi alla originaalfail 2 lk · .doc · 250 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-08-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti

250 laadimist Kokku alla laetud

6 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kaupsss Õppematerjali autor

Kokkuvõte raamatust Hüvasti relvad.

kokkuvõte hüvasti relvad

Sarnased õppematerjalid

doc

Hüvasti relvad

Nimi klass Hüvasti relvad Romaani pealkiri viitab sõjale ning tegevus toimubki sõja ajal. Tegelikkuses on tegu aga kauni armastuslooga, looga kannatustest, mida armastuse nimel läbi pidi elama, looga sellest, et ka sõja ajal saab armastus tekkida ning elada. Noored sõdurid ei uskunud üldiselt armastusse, ka leitnant Henry mitte. Armastust kogemata pidas ta seda vaid sõnakõlksuks. Ta kinnitas raamatu algul, et ei armasta kedagi, ta ei saanud kunagi aru poistest, kes neidudele serenaade laulmas käisid

Kirjandus

doc

Modernism kunstivool

tüdimus, suured kaotused, sundmobilisatsioon, isamaalisuse tunne, võim, kohusetunne, poliitikud, lahkhelid. Probleemi tagajärjed- inimkaotused, kadunud põlvkond-> vaimsed probleemid sõjakoledusest, ärevus, sassis psüühika, elutuimus, ükskõiksus, rindelt põgenemine. Probleemi lahendus- surm, põgenemine, võeti huumoriga rinde sõprus-> üritasid sõjast üle olla, armastus, elupõletamine. 6. Hemingway: elu, looming, loomingu ideed, ,,Hüvasti, relvad!" Hemingay: ameeriklane, vabatahtlikuna rindel I ms-is; punaseristi autojuhina Itaalias haavata; ajakirjanik, sõjast reportaazid. Elas Pariisis, Kuubas ja Euroopas. Hispaania kodusõda ja II ms. enesetapp- kuul pähe. Tuntud teosed- ,,Ja päike tõuseb"- kadunud noored; ,,Hüvasti relvad"; ,,Kellele lüüakse hingekella"- Hispaania kodusõda, silla õhkulaskmine, 3 päevane

Kirjandus

docx

Kirjandus 11.klass

2. Duroy saab tänu sõbrale töö väikese kasvava ajalehe Vie Francaise'i poliitikaosakonnas. 3. Duroy saab tuttavaks Mme de Marelle'iga. 4. Georges saavutab poliitikaringkonnas teatava edu ning kohtub tihti oma armukese Mme de Marelle'iga. 5. Duroy vaevleb tööst hoolimata majanduslikus kitsikuses. 6. Duroy saab endale koha päevakaja rubriigi peatoimetajana. 7. Härra Forestier haigestub. Tema naine, kellele Duroy on juba korra armastust avaldanud, palub tal sõita Cannes'i vana sõbraga hüvasti jätma. 8. Härra Forestier sureb, Duroy palub värske lesknaise kätt. 9. Mõne aja pärast nad abielluvad. 10. Noorpaar sõidab külla Duroy vanematele. Madeleine (Forestier' lesk) pettub nende lihtsas elustiilis ja jahedas vastuvõtus ning paar sõidab Pariisi tagasi. 11. Madeleine aitab Georges'il artikleid kirjutada ning teda pilatakse selle pärast toimetuses. 12

Kirjandus

docx

Kirjanduse eksamipiletid

Kirjanduse eksamipiletid 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus, seosed teiste kunstiliikidega ja liigid. 1. PROOSA EHK EEPIKA 1) Muinasjutud ,,Inetu pardipoeg" Andersen 2) Müüdid Friedrich Robert Faehlmann ,,Koit ja Hämarik" 3) Muistendid ehk tekkelood F.R.Faehlmann ,,Emajõe sünd" 4) Mõistatus Hommikul käib 4 jalga, päeval 2 jalga, õhtul 3 jalga? 4) Kõnekäänud Vesi ahjus 5) Vanasõna Kel tarkus peas, sel ohjad peos. 6) Naljandid Leida Tigane ,, Peremees ja sulne" 7) Pop-floor Blondiininaljad 8) Linnalegendid Valge daam 9) Anekdoodid 10) Aforismid Õppida,õppida,õppida Lenin Romaan Pentaloogia (5.osa) A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Tetraloogia (4.osa) Aadu Hint ,,Tuuline rand" Triloogia (3.osa) ,,Mahtra sõda" ,,Anijamehed Tallinnas käisid" ,,Prohvet Mattsvet"- Eduard Vilde Diloogia (2.osa) ,,Anna Karenin

Kirjandus

doc

Raamatute lühikokkuvõtted eksamiks (kirjandiks)

Ühel ööl mürgitatud rapiiriga. Ophelia matusetseremoonial esitab Laertes tulid hundid lauda juurde ulguma. Margus võttis püssi, tahtis hunte Hamletile väljakutse. Nad võitlevad. Claudius plaanib Hamletile minema peletada, kuid tabas Tiinat, kes surmavalt haavata sai. sokutada mürgitatud veini, kuid selle joob ära Gertrude. Nii Hamlet Mees viis ta tuppa ja jättis armastatuga hüvasti. kui Laertes saavad mürgimõõgast haavata, Gertrude sureb, Laertes paljastab Hamletile vandenõu ja nad lepivad ära, Laertes sureb, Hamlet jõuab enne oma surma tappa Claudiuse ja nimetada oma pärijaks Fortinbras', kes saabub ja käsib Hamleti keha auavaldustega ära kanda. August Kitzberg ,,Libahunt" August Gailit ,,Nipernaadi" Tiina

Kirjandus

odt

11. klassi kirjanduse eksam

1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus 2. Vabalt valitud teose analüüs. 3. Rühmitused Noor- Eesti 1904-1915 Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Aino Kallas, Kristjan Raud, Villem Grünthal Ridala, Bernhard Linde, Johannes Triik Sisu: laiapõhjaline, pearõhk kirjandusel. Avaartikli 1. albumis kirjutas Gustav Suits: "Enam kultuuri! See olgu kõigi vabastavate ideede elemendiks/.../Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks." Väljaanded: 5 albumit I 1905, II 1907 (keskendub ilukirjandusele), III 1909 (sensatsioon, jahmatab avalikkust, keskendub kunstile, essee "Ruth" J.Randvere, prantsuse sümbolistid, C.Baudelaire "Raibe" tõlkis J.Aavik), IV 1912, V 1915. 1910-11 ajakiri (6 nr). Oma ajast ette rutanud, mistõttu väljaandmine lõpetati- Eestis polnud veel nii palju kõrgelt haritud lugejaskonda. Peale 3. numbri ilmumist arvustati rühmituse taotlusi ja loomingut taunivalt mitmel pool. Samanimeline kirjastus

Kirjandus

pdf

Sarnased karakterid ja läbivad teemad J.Austeni romaanides “Uhkus ja eelarvamus” ning “Veenmine”

SISSEJUHATUS 3 1. JANE AUSTENI BIOGRAAFIA 4 1.1 Päritolu ja perekond 4 1.2 Tom Lefroy 5 1.3 “Esmamuljed’’ 5 1.4 Hüvasti Steventon 6 1.5 Abieluettepanek 6 1.6 Chawtoni suvila 7 1.7 “Mõistus ja tunded’’,“Uhkus ja eelarvamus’’, “Mansfield Park’’, “Emma’’, “Veenmine’’,

Kirjandus

doc

Kirjanduse eksami piletid

Sügavad poliitilised ja sotsiaalsed nähtused libisesid mööda kirjaniku pilgu eest. Tolleaegse Prantsusmaa tormilist elu, mis oli täis rahutusi ja ülestõuse, on kujutatud üsnagi kummaliselt. «Tähtsad isandad,» kirjutab Dumas, «sõdisid üksteisega, kuningas sõdis kardinaliga, hispaanlased sõdisid kuningaga ... aga peale selle olid veel vaesed ja hugenotid, hulgused ja lakeid, kes sõdisid kõigiga. Linnakodanikud haarasid relvad varaste vastu, hulguste vastu, teenrite vastu, harva valitsevate isandate vastu, aeg-ajalt kuninga vastu, aga kardinali või 2 hispaanlaste vastu - mitte iialgi.» See prantsuse rahva mitmesuguste gruppide ja kihistuste segu, rahva ja kuningavõimu suhete segane määratlus näitab autori naiivset ja põhiliselt ebaõiget arusaamist toimuvate

Kirjandus

Rohkem sarnaseid