Vabalt sesiev figuur oli paganlik ja seda enam ei viljeletud. rohkem harrastati reljeefkunsti, millega ehiti sarkofaage, rohkem harrastati reljeefkunsti, millega ehiti sarkofaage, temaatika piiblist. temaatika piiblist. Basiilika- rooma arhitektuuris levinud kohtu- ja Basiilika- rooma arhitektuuris levinud kohtu- ja koosolekutehoone tüüp. Varakristlik kirik oli pikergune hoone, koosolekutehoone tüüp. Varakristlik kirik oli pikergune hoone, mille kaks rida sambaid jagas kolmeks kitsaks osaks, nn mille kaks rida sambaid jagas kolmeks kitsaks osaks, nn lööviks. Kirik oli ilmakaarte suunas orjenteeritud ida- lööviks. Kirik oli ilmakaarte suunas orjenteeritud ida- läänesuunaline. Uks läänepoolses otsas. Basiilika läänesuunaline. Uks läänepoolses otsas. Basiilika
Kirikuehituse algus. Mosaiigid Y Esimeste kirikute eeskujuks rooma arhitektuuris levinud kohtu- ja koosolekuhoonete tüüp basiilika Y Varakristlik kirik- lihtne pikergune hoone, mille 2 rida sambaid jagas kolmeks kitsaks osaks, nn. Lööviks. ; lääne-ja idasuunaline; põhiplaan meenutas risti; välisilme lihtne, tavaliselt ilma tornita / varakristlikke kirikuid- Peetri kirik, Santa Maria Maggiore Y Basiilika sisekujundus- sambad (vormid laenatud antiikarhitektuurist), lagi lame või puudus hoopis (siis paistsid kirikus viibijaile katusesarikad), seinamaalid, mosaiigid
Barokkarhitektuur Itaalias ja Saksamaal · Barokk-kirikute ülesehitus o Pikergune hoone o Ei jagunenud löövideks, ainult üks suur saal o Valgusallikateks aknad kupli alumises osas o Valgus koondus idaossa (kooriruumi) · Eeskujuks Il Gesu. Kujundas Giacomo da VIGNOLA · Barokk-kiriku siseruum o Suur tähtsus skulptuuridel ja maalidel o Laemaalidel kujutatakse arhitektuuridetaile · Barokk-kiriku välisilme o Tähtsad kuppel ja läänefassaad o Läänefassaadi ülemine korrus kitsas, alumine laiem. Neid ühendavad
Arhitektuur Itaalias 17. 18.sajandil Koostaja: Timo Ränk Klass: 11 Orissaare 2011 Itaalia arhitektuur Esmajärguline ülesanne oli kirikute püstitamine Valitsev kirikutüüp oli pikergune hoone Valgus koondus peamiselt kiriku idaossa Kirikute siseruumid Suure tähtsuse omandasid skulptuurid ja maalid Nende abil püüti inimese tundeid mõjutada Laemaalidel kujutatakse sageli arhitektuuridetaile Kiriku välisilme Oluline tähtsus kuplil ja läänefassaadil Läänefassaadi ülemist ja alumist korrust ühendavad voluudid Kõik detailid on allutatud tervikule Fassaadi üldmulje dünaamiline, rahutu
Peamiselt seina ja laemaalid Kõrvale on jäetud erootilised motiivid, sai alguse keeruline kristlik sümboolika Varakristlikud katakombimaalid kohmakavõitu Harrastati reljeefikunsti, millega ehiti sarkofaage, meenutavad roomlaste ajalooteemalist reljeefikunsti kuid temaatika pärineb piiblist Kristalsed vajasid kokkutulekuks sobivat ruumi, eeskujuks võeti rooma kohtu ja koosoleku hoone basiilika Varakristlik kirik : 1. lihtne pikergune 2. kaks rida sambaid 3. lääne-ida suunaline 4. üks asus lääne pool 5. trausept kiriku pikkiteljega risti asetsev ruum, idaseinas 6. valgmik kesklöövisein, mis kõrgus arkaadide kohal, basiilika põhiline tunnus 7. kirikud olid ilma tornita 8. kampaniil- eraldi kellatorn kiriku kõrval
-Jäid oma usule truuks -Peab olema alandlik ja sõnakuulelik -Peale surma läheb hing paradiisi · 313 Rooma keiser Konstantinus lubab ristiusku · 380 muutub ristiusk ametlikuks usuks · Varakristlikust peamised kunsti leiud seina ja laemaalid, millel on kristli sümboolika · Vaba skulptuuri ei tehtud -Tahtsid erineda paganlikest uskumustest · Basiilikast (Kohtu ja turuhoone) areneb välja ristiusu kirikutüüp -Lihtne pikergune hoone, mille 2 rida samabaid jagab 3 kitsaks lööviks -Hoone alati ida-lääne suunaline -Pikihoone ida poolses osas asus põikihoone ehk transept -Poolkaar ehk apsiid Asub altar -Ladina rist Ristiusu kiriku plaan Näide: Rooma Vana Peetri kirik Bütsantsi kunst 6 sajand 15 sajand · Umbes 5. Sajandil Lääne-Rooma riik hävineb, Ida-Rooma aladel tekib Bütsantsi riik,
valgustundlikud rakud Kaugelenägevus silm näeb kaugele hästi, lähedal asuvad objektid on ebaselged. Neil inimestel on silmalääts liiga lame või silmamuna normaalsest lühem. Kujutis tekib võrkkesta taha. Plussklaasidega prillid. Lühinägevus lähedale näeb silm hästi, kuid kaugel olevad objektid paistavad ähmastena. Seda mõjutab liiga kumer silma sarvkest või silmalääts/silmamuna on liiga pikergune. Kujutis tekib võrkkesta ette. Miinusklaasidega prillid. Silmade tervishoid: kirjutamis- ja lugemiskaugus 30-35cm, hästi valgustatud töökoht, valgus tuleb vasakult, ei tohi lugeda bussis või rongis, arvuti taga max 45min. Kõrva osad ja nende ül. : Kõrvalest Püüab helilaineid Kuulmekäik Suunab helilained edasi
Läänefassaadi keskosa oli kahekorruseline.Kitsast ülemist ja laia alumist korrust ühendavad barokile väga iseloomulikud detailid-voluudid ja raidkivikaunistused. Voluut-teo või padjakujuline moodustis,mis ühendas kahte kiriku korrust. Fassaadi ülaosas oli kolmnurkne viil,fassaadi katsid korintose stiilis poolsambad ja seinaorvades olid skulptuurid(staatuad). 2. Barokk kirikute siseruum(põhiplaani muutus,kujundus). Valitsevaks kirikutüübiks muutus uuesti pikergune hoone.Siseruum ei jagunenud löövideks,vaid moodustas ühe avara saali.Külglööve asendasid sageli kabeliteread(Põhja-ja lõunaküljel). Barokkehitiste siseruum kaeti halli värvilise marmori,lopsakate skulptuurkaunistuste ja maalidega.Maalid-taotleti petliku ruumimõju-laemaalides kasutati oskuslikult perspektiivi-näis nagu oleksid seinu üleval jätkanud sammaskäigud.Lagedele maaliti pivi,mille vahel hõljusid inglid ja pühakud või tegelased antiikmüütidest. 3
Juhendaja: Malle Lepp Kiviõli 2015 Bataat ehk maguskartul • Pärineb Kesk- või Lõuna-Ameerikast. (kasvatatakse peamiselt Hiinas) • Lehtertrappide perekonda kuuluv kaheiduleheline õistaim. • Igihaljas vääntaim. • Väga kauge sugulus kartuliga. • Värvus:kollane, oranž, punane, pruun, lilla või beež ning sisu valge, punane, roosa, lilla, kollane või oranž. Bataat toiduna • Söödav juureosa ehk risoom on pikergune. • Valge või kollase sisuga bataadid on vähem magusad ja niisked kui punased, roosad ja oranžid. • Tärklise rohked magusadmugulad. • Paljudes riikides kasutatakse kartuli asemel. • 100 grammis bataadis on 360 kJ (86 kcal) energiat. Riigid, kus bataati kasutatakse toiduks • Paapua Uus-Guinea (u. 500 kg inimese kohta aastas) • Saalomoni saared (u. 160 kg inimese kohta aastas) • Burundi ja Ruanda (u. 130 kg inimese kohta aastas)
2. ISIV 3. UKUS 4. ESTIES 5. MOLK 6. SAKK 7.KÜS Leia erinevused! Kirjuta ,mitu leidsid või mis asjad olid erinevad. Vasta küsimusele. Mis on maailma kõige suurem rumalus? Mis on pildil? Pane sõnad ,tähestikulisse JÄRJEKORDA! Kirjuta ainult see number ,mis on sõna ees. 1.KARU 2.AHV 3.MESILANE 4.ORAV 5.LEOPARD 6.KOER 7.KASS Mis jook on pildil? Vasta küsimusele. Mida tähendab lühend USA ? Mõtle! Arva ära ,värssmõistatus! M mul ees ja a mul taga , Pisut pikergune aga, Kui mind tagant loed sa ,vett võid sisse valada ? Arva ära ,värssmõistatus! Kui sa loed mind päripidi ,kõnelen ma väga palju .Kui sa loed mind tagurpidi ,põletama olen valju ? Arva ära ,valemmõistatus! An 4? Arva ära ,valemmõistatus! Mida tähendab . SAA 1X 5 A2 Arva ära ,valemmõistatus! 1 000 000 ilma Kuidas kirjutada nullideta KUI LOED PÄRIPÄEVA ÜLE ÜHE TÄHE, SAAD TEADA MIDA PILLE ÜTLEB.'
Barokk ei armasta sirget joont(eelistatud oli diagonaal).Tugev valguse ja varju kontrast. Arhitektuur-(sise): kirikuid kaunistasid skulptuurid ja maalid. Ühendatud oli maalikunst ja arhitektuur.Maalide eesmärk oli inimesel mõjutada tundeid, mitte jutustada, õpetada,moraliseerida. Lagi tehti enamasti puust,kuid püüti varjata selle tõelist materjali.Kõikjal valitses vormide kuhjumine. Aknad olid valged, üks avatud saal. Arhitektuur-(välis): pikergune hoone. Detailide arsenaal:sambad, poolsambad ja pilastrid antiigipäraste baaside ja kapiteelidega.Välimusel oli tähtis kuppel(torn).Keskosa kahekorruseline, ebasümmeetria. ROOMA linna arhitektid: Giovanni Lorenzo Bernini- kuulsaks sai skulptuurigrupiga "Apollon ja Daphne". Kunstniku eluajal ülistati kõige rohkem tema dekoratiivset "Peetri tooli" Peetri kirikus. Carlo Maderna (1556-1629) Santa Susanna kirik (Rooma). 1556-1629. Itaalia arhitekt
Sealt levis see üle tohutu suure riigi, jõudes välja ka Itaaliasse, Rooma riigi keskusse Sümboolika Kala sümboliseeris Jeesus Kristust Kristuse võimu sümbolid Katakombid Ristiusk oli algul keelatud, siis ei saanud usklikud ehitada hooneid jumalateenistuse pidamiseks. Oma salajasteks kokkutulekuteks kasutasid nad enamasti maa-aluseid matmispaiku - katakombe Seinamaal Rooma katakombi seinamaal Kirik Kirik oli lihtne pikergune hoone, mille kaks rida sambaid jagasid kolmeks lööviks. Kirik oli alati lääne-ida suunaline ja uks asus alati läänepoolses osas. Idaosas asetses transept - see oli kiriku pikiteljega risti asetsev ruum. Basiilika Kõige tähtsamaks varakristliku kunsti saavutuseks on basiilika laialdane kasutuselevõtt. Varakristlik basiilika oli piklik hoone, mis alati oli paigutatud läänest itta. Sissekäik asus läänepoolses otsas. Kaks rida kaartega ühendatud sambaid
Rokokoo ja baroki piir on Saksamaal eriti ebaselge. Barokkstiil võtab kasutusele klassikalised arhitektuurielemendid, näiteks korintose samba ja kapiteeli või templile omase ehisviilu, aga loob neist liikuva mulje. Johann Balthasar Neumann. Vierzehnneiligeni palverännukirik Saksamaal. (Üleval) Zwingeri palee Dresdenis. Arhitektuur Itaalias Kirikute püstitamine oli esmajärguline ülesanne arhitektuuris. Peamine kirikutüüp oli pikergune hoone. Kiriku sisehoone moodustas ühe suure saali. Barokk-kirikute eeskujuks sai Il Gesu kirik Itaalias. Roomas oli arhitektuuri loomine hoogne juba alates 16.sajandi lõpust. Loobuti tsentraalehitistest(kreeka risti kujulistest ehitistest said ladina risti kujulise põhiplaaniga ehitised). Barokk-kirikute eeskuju Il Gesu kirik Roomas. Itaalia kujutav kunst 17.sajandil Itaalia pealinn Rooma oli barokkmaali sünnipaik. tekkis kaks suunda: naturalistlik ja idealistlik.
Mõnd tavalist antiikkunsti motiivi käsitlesid kristlased kui tingmärki, millest said aru vaid nemad. Reljeefidega ehiti sarkofaage, hakkas levima kui kristlus lubatuks sai; monumentaalust ei peetud oluliseks, tingmärgid. Vabalt seisvaid skulptuure peaaegu ei loodud. Esimeste kirikute ehitamisel võeti eeskujuks basiilika (Peetri basiilika, 4-5 saj.). Varakristlik kirik (Santa Costanza, 4 saj; Santa Maria Maggiore) oli lihtne, lääne-idasuunaline pikergune hoone, mille kaks rida sambaid jagasid kolmeks lööviks, millest keskmine oli laiem ja kõrgem. Transept oli kiriku pikiteljega risti olev lööv. Apsiid oli poolringikujulise põhiplaaniga võlvitud ruum. Valgmik on kesklöövi sein, mis kõrgus arkaadide kohal. Kampaniil ehk kirikutorn seisis mõnikord kiriku kõrval. Aatrium on sammaskäikudega piiratud nelinurkne õu. Sisekujunduses andsid tooni sambad,
· Sagedased motiivid : rist, ülestõstetud kätega iniene(palvetaja) Skulptuur: · Ei loodud · Püüti vältida sarnasust paganlike religioonidega ja neile omase kujude kummardamisega · Harrastati näiteks hoopis reljeefikunsti, millega ehiti sarkofaage (temaatika piiblist) Arhitektuur: · Algas kirikuehitus · Varakristlik kirik(eeskujuks Roomas levinud äri-ja kohtuhooned basiilikad) pikergune hoone, mille 2 rida sambaid jagas kolmeks kitsaks osaks (lööviks). Kirik oli orienteeritud ilmakaarte suhtes. Uks asus läänepoolses otsaseinas. Idapoolses otsas oli transept kiriku pikiteljega risti asetsev lööv. Transeptist ida poole avanes poolringikujulise põhiplaaniga ruum (apsiid). Kiriku põhiplaan meenutas risti. Kiriku keskmine lööv oli kõrgem ja laiem kui külglöövid. Kesklöövi sein, kus olid aknad nim valgmikuks
Kirik ja kunst Barokk-kunsti sünnimaaks Itaalia Kunst pidi olema esinduslik ja tore, sümboliseerima usu ülevust ja jõudu Kirik soosis elulähedast kunsti Kunst pidi kirikus kujutama usulist ekstaasi, märtrisurmasid ja imesid Baroki rahvalikkus Toetus meeltele ja tunnetele Suutis köita laia publikut On jätnud sügavaima jälje Näiteks on äratuntav rahvariietes Kiriku ülesehitus Valitsevaks tüübiks pikergune hoone Kiriku siseruum moodustas ühe avara saali Külglööve asendasid kabelid põhja- ja lõunaküljel Valgusallikaks aknad kupli allosas Vahel moodustus hoone põhiplaan üksteisesse põimunud ovaalidest II gesu Giacomo da vignola Barokk-kirikute eeskujuks sai jesuiitide ordu emakirik II Gesu (Jeesuse kirik) Roomas Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
erinesid nii oma kuju, suuruse kui ka täidise poolest. Argipäevadel söödi enamasti kalapirukat, pidupäeval aga kasutati täidiseks liha koos köögiviljade ja seentega. Levinuimad pirukad olid „kulebjakad“ - suured pealt kinnised pärmitaignapirukad –või „rasstegaid“ - väiksed pealt lahtised pärmitaignapirukad. Pirukaid pakuti koos supiga, mida keedeti ja söödi peaaegu iga päev. Sagedamini küpsetatavad pirukad: suur ümmargune leid, pikergune suur pirukas, pliinid (õhukesed ja ka paksemad pannikoogid), juustu- või kohupiima-kook, kruubi-, nuudli- ja munaroog, magusad, joogid ja kissellid. Üheks kindlaks vene köögi osaks olid mitmesugustest kodu- ja metslindudest valmistatud road. Tähtsal kohal oli ka kõikvõimalike aia- ja metsasaaduste soolamine ja hapendamine. Vene köögi olulisemad maitseained olid sool, pipar, ning värske koriander. Samuti oli vene söökide lahutamatuks koostisosaks sibul ja küüslauk.
võrkkesta taha. Kaugnägevus on seotud inimese vanusega. Nägemise parandamiseks peab kandma kumerate, ehk plussklaaside prille. Lühinägevus - korral näeb silm lähedale hästi, kuid kaugel asuvad esemed paistavad ähmastena. Lühinägevust põhjustab kas liiga kumer silma sarvkest või silmalääts või silmamuna liiga pikergune. Lühinägevus tekib sageli lapseeas ning süveneb kiiresti just koolieas. Nägemise parandamiseks tuleb kanda nõgusate ehk miinusklaasidega prille. 1 Kordamine bioloogia kontrolltööks 21.jaanuar 2008 Tuuli Varik 4. Nägemishaistingu teekonna levimise skeem
MOSAIIGID Seni usulistel põhjustel kasutusel olev antiiktempel oli eelkõige jumalakuju asupaik, mille siseruum oli kitsas ja hämar ning kunstiline väljendusjõud koondus välisilmesse. Kristlased vajasid aga ruumi, mis oleks sobiv kokkutulekuteks, hoonet, mille pearõhk oleks siseruumil. Nii võetigi esimeste kirikute ehitamisel eeskujuks rooma arhitektuuris levinud kohtu ja koosolekuhoonete tüüp b a s i i l i k a. Varakristlik kirik oli lihtne pikergune hoone, mille kaks rida sambaid jagas hoone kolmeks kitsaks osaks, nn lööviks. Kirik oli orienteerunud ilmakaarte suhtes ida ja läänesuunaline uks asus läänepoolses otsaseinas, idapoolses otsas asus t r a n s e p t kiriku pikiteljega risti asetsev lööv. Transeptist ida poole avanes poolringikujulise põhiplaaniga võlvitud ruum, nn a p s i i d. Nõnda meenutas kiriku põhiplaan risti. Keskmine lööv oli laiem ja kõrgem kui külglöövid.
Näiteks kristlust sümboliseeris rist, kala, karjane. Jumala kujutamine oli raskendatud, kuna jumalal oli kolm aspekti (Isa, poeg, pühavaim). Pühavaimu sümbol oli valge tuvi. Paabulind sümbolisseris surematus. Ankur sümboliseeris lootust. Roos sümboliseeris armastust. Harrastati ka reljeefikunsti. Temaatika oli võetud piiblist. Pärast Milano Edikti hakatakse looma avalikke kristlike kirikuid. Esialgu võeti eeskujuks rooma basiilikad. Varakristlik kirik olgi lihtne pikergune hoone, mis oli kahe rea sammastega jaotatud kolmeks lööviks. Kirik oli orienteeritud ilmakaarte suhtes: ida-lääne suunas pikihoone (uks läänepoolses seinas, löövidega), põhja-lõuna suunas transept. Kiriku idaosas asus poolringikujuline osa apsiid, kus asus altar. Suuremate basiilikates või olla ka rohkem lööve. Kiriku välisilme oli väga lihtne. Tavaliselt puudus torn, mõnikord asetse eraldiseisev kellatorn (kampaniil) kiriku kõrval
AVOKAADO Mis on avokaado ? Avokaado ehk Ameerika pirnloorber Kasvab 8-9 meetrikõrguse puuna Välimuselt on avokaado tavaliselt pirnjas, harvem teistsuguse kujuga puuvili. Pikkust on viljal tavaliselt 10-12 cm, kaalu 200-400 g. Vilja keskel asub pikergune ploomikivitaoline ja kreeka pähkli suurune luuseeme, mis moodustab umbes 20 protsenti vilja kaalust. Kollakasroheline viljaliha on pehme, mahlane, õlirikas ja suhkruvaene. Avokaadot kutsutakse ka metsavõiks ja kasutatakse dieettoitudes. Laiemalt tuntakse kahte sorti avokaadosid: rohelisi ja siledakoorelisi ning mustjaid krobedakoorelisi. Roheline avokaado (Fuerte) Mustjaslilla avokaado (Hass)
lihtrahvalikuks kunstistiiliks). Baroklikke elemente on väga paljude maade rahvariietes kasutatud. Barokkkunsti sünnimaaks peetakse Itaaliat. Kunstikeskuseks oli Rooma. Seal tegelesid kunstnikud ja neile esitati tellimusi. ARHITEKTUUR Barokkarhitektuuri tähtsaimaiks ülesandeks oli ehitada kirikuid. Renessansiajal ei ehitatud palju kirikuid, barokiajal hakatakse uuesti. Kirikute üldine ilme muutub palju. Tegu ei ole enam basiilikaga, kus siseruum on jaotatud kolmeks. On üks suur pikergune ruum, mis sobis selleaegsetele kirikutele hästi, kirik mahutas palju inimesi, kristlasi oli ju rohkem. Kiriku põhiplaan on endiselt ladina risti kujuline. Külglööve asendasid tihti nii põhja- kui lõunaküljel olevad kabelite read. Puudusid sirgjooned, ruumid olid ovaalsete kujudega. Barokiarhitektuuri alguseks peetakse Jesuiitide ordu kirikut Il Gesu kirikut Roomas. Selles tulevad välja baroki tunnused. Fassaad on jaotatud kaheks, kasutatud on kolmnurkviile, poolsambaid
Diptühhonid kokkulapitavad kirjutustahvlid, mille sisekülg oli kaetud vahakihiga. Tahvlid olid kas puidust, elevandiluust või väärismetallist. Rooma riigi lõpuaegadel kingiti neid konsulitele ametisse astumise puhul. Varakristlikul perioodil hakati neid kasutama meelespeadena, kuhu märgiti kõik jumalateenistuseks kavandatu, kaunistatud kristlike motiividega. Peaingel Miikaeli kujutisega diptühhon. Varakristlik kirik võeti eeskuju basiilika stiil. Kirik oli pikergune hoone, mille kaks rida sambaid jagas kolmeks kitsaks osaks e lööviks. Kirik oli orienteeritud ilmakaarte suhtes. Lääne- ja idasuunaline. Uks asus läänepoolses otsaseinas. Pikihoone idapoolse otsa vastas võis olla transept kiriku pikiteljega risti asetsev lööv. Transeptist ida poole avanes poolringikujulise põhiplaaniga võlvitud ruum apsiid. Nõnda meenutas kiriku põhiplaan risti. Sambaile toetuv talastik võis olla sirge või olid sambad ühendatud kaartega
Barokk kunst jagunes: · Katoliiklik barokk- nendes maades, kus katolik kirik omas jätkuvat tugevat positsiooni(Hisp, Ita) · Õukondlik barokk- kujunes nendes maades, kus oli tekkinud tugev keskvõim, absolutism (Prnts) · Kodanlik barokk- piirkondades, mis olid protestantlikud ja kus majanduses arenesid kiiresti kapitalistlikud suhted (Holland) Barokk Itaalias Arhitektuur Valitsevaks kiriku tüübiks sai pikergune hoone. Kiriku siseruumi ei jagatud sageli löövideks. Väga tähtsaks muutusid kirikut kaunistavad skulptuurid ja maalid. Kunsti eesmärgiks ei ole midagi seletada, vaid mõjutada inimese tundeid, tekitada imetlust ja aukartust. Barokk kiriku välisilmes kasutati väga sageli. Kasutati väga sageli valuute, kolmnurkseid viile, süvendeid seintes, poolsambaid, kujukesi. Kõik detailid allutati tervikule, kui samas oli üldmulje rahutu.
3.Lühi- ja kaugelenägelikkuse põhjused, tunnused, milliseid prille peab kandma? Lühinägevus Kaugelenägevus Tunnus Lähedale näeb hästi, kaugele Kaugele näeb hästi, lähedale ebateravalt ebateravalt Põhjused * silmalääts liiga kumer või * silmaläätsliiga lame või silmamuna silmamuna liiga pikergune normaalselt lühem * kujutis tekib võrkkesta ette * kujutis tekib võrkkesta taha Häire Kanda nõgusate ehk miinusklaasidega Kanda kumerate ehk plussklaasidega parandamine (-) prille (+) prille 4.Miks on silmade tervishoiu seisukohalt kahjulik lugeda liikuvas sõidukis? (2) Pideva rappumise tõttu muutub loetava teksti asend ja silmaläätse kumerus kogu aeg kas väheneb v. suureneb
Temaatika võeti eranditult alati Piiblist. ARHITEKTUUR Peale seda, kui ristiusk sai riigiusuks, tekkis kohe vajadus jumalateenistuseks sobivate ruumide järele. Antiiktempli kasutamine ei tulnud kõne allagi, seda juba usulistel põhjustel, kuid ka praktiliselt polnud see sobiv. Nii võetigi esimeste kirikute ehitamisel eeskujuks Rooma arhitektuuris levinud kohtu- ja koosolekuhoonete tüüp, nn basiilika. Varakristlik kirik oli lihtne pikergune hoone, mille kaks rida sambaid jagasid kolmeks lööviks. Kirik oli alati lääne-ida suunaline. Uks asus alati läänepoolses osas. Idaosas asetses transept - see oli kiriku pikiteljega risti asetsev ruum. Transeptist tahapoole asetses poolringikujuline võlvitud ruum e apsiid. Nõnda meenutas kiriku põhiplaan risti. Sambaile toetuv talastik võis olla sirge või olid sambad ühendatud kaartega. Keskmine lööv oli laiem ja kõrgem kui külgmised
2. Teiseks absolutistlikud maad, kus kiriku võim ilmaliku võimu mõju all ja valitsevaks olid peamiselt õukonna tellimused.(Prantsusmaa, Saksamaa väikemonarhiad) 3. Kolmandaks piirkond, mille keskuseks kapitalistlik ja protestantlik Holland, kus ei hoolitud ei absolutistlike maade kunstist ega vaimulikust kunstist. (Põhja Saksamaa, Skandinaavia, Eesti) Barokk Itaalias : · Arhitektuuris esmatähtis kirikute püstitamine. Valitsevaks kirikutüübiks pikergune hoone. Kiriku siseruum moodustas ühe avara saali, ei jagunenud löövideks. Külglööve asendasid kabeliteread kiriku põhja ja lõunaküljel. Põhilisteks valgusallikateks kupli allosas asuvad aknad. Valgus koondus kiriku idaossa, tõstes seda esile. Vahel moodustus hoone põhiplaan üksteisesse põimunud ovaalidest. · Barokk- kirikute eeskujuks sai jesuiitide ordu emakirik II Gesu (Jeesuse kirik) Roomas. (GIACOMO da VIGNOLA)
sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele. Sõna 'barokk' tuleneb portugalikeelsest sõnast barocco, mis tähendab ebakorrapärast pärli. See oli algselt pilkenimi, mis anti ajastule 18. sajandi keskel, kuna tol ajal peeti ajastu stiili ebaloomulikuks, kummaliseks ja liialdavaks. Kuid hiljem, 19.20. sajandi vahetusel, võetigi see perioodi nimetusena kasutusele. Baroki arhitektuuris oli esmajärguline kirikute ehitamine. Valitsev kirikutüüp oli pikergune hoone. Siseruumides skulptuurid ja maalid. Tähtsateks olid ehitistel kuppel ja läänefassaad. Barokile iseloomulikud detailid on voluudid, poolsambad, pilastrid, iilud ja staatuad. Kõik detailid allutatud tervikule ehk ansamblile, kuigi neil pole konstruktiivset ülesannet. Üksikehitistel polnud tähtsust. 17.-18. sajandil tekkis Saksamaal arhitektuuris rokokoo ja baroki segunemine. See tingis palju arhitektuuriehitisi, mis olid välisilmes barokk aga sisemuses rokokoo.
poolsaarel, Lääne Aafrikas valget ja kollast, Kariibi mere piirkonnas, Lõuna Hiinas, toiduna oluline ainult Lääne Aafrikas, väänduv või roniv 2-3m vars, 25-30ºC Maniokk: Tähtsuselt kolmas mugulvili, Lõuna-Ameerikast, kasvab lähisekvatoriaalses, ca 20ºC, vihmased alad. Lääne-Aafrika, Kagu-Aasia, Ladina-Ameerika Bataat: Kesk –või Lõuna-Ameerikast, lähisekvatoriaalses, toodang inimese kohta suurim Paapua Uus-Guineas, Saalomoni saartel, söödav juureosa, pikergune, valge või kollase sisuga on vähem magusad ja niisked Tomat: Lõuna-Ameerika, 16 sajand Euroopas, Eestis 20 sajandi alguses polnud väga tuntud, kasvab parasvöötmes, valgusnõudlik, vajab palju sooja, 20-24ºC, niiske ja kuiv, Euroopas kasvatatakse kokku 400 000 ha ehk 4000 km2 Hernes: Väike-Aasiast, parasniisked ja mõõdukalt tihenenud mullad, soe parasvööde, valgusnõudlik, talub lühiajalist kuivust, pole kasvutingimuste suhtes nõudlik, kunagi oli suur
Lossi plaan on väga keeruline. Käigud ja koridorid teevad järske käänakuid , tõuse ja langusi mööda treppe, pealegi on loss veel mitmekorruseline b) Kükloopide müür- Kükloopide müür on Mükeene linna müür, mis on laotud säärase mõõtmega kivipankadest, et vanad kreeklased arvates pidi niisuguse müüri ehitamine inimestele üle jõu käima ja nad pidasid seda ehitist kükloopide kätetööks. c) Mükeene lõvivärav- asub Peloponnesose poolsaarel. Keskel pikergune ruum - megaron (paremal), millel oli üks või rohkem eeskoda. Paljude esinduslike megaronide keskpaigas asus sammastega piiratud kolle. puudub mandri keskustes suur keskne õu. Sai oa nime 2 reljeefse kuju järgi Mõisted: Skulptuur- Kõvast materjalist välja tahutud kuju. Reljeef- kivist välja taotud pilt(steel) Profaanarhitektuur- ilmalik arhitektuur Nt: linnused, kindlused, lossid, räekojad, elamud jne.
· Kunst nagu inimene - värviküllane, mänguline, muretu, siiras, maaliline laad. · Inimesi, loomi, esemeid kujutati loomulikult ja elavalt. Neid ei stiliseeritud, samuti puudub sümmeetria. PULLISARVED! !Kreeta keraamika! · Ere värvitoon ja dekoratiivsus · Pinnakaunistus: Looduslähedane, mereloomi kujutatavaid vaase võrreldud akvaariumidega. b) Mükeene arhitektuur · megaron - suur pikergune saal. (N: Tirynsi linnuse keskne pearuum) · Akropolid · Mükeene lõvivärav koosneb 3st kivimürakast ja neile toetuvast kolmnurksest kiviplaadist, sellel kõrgreljeef kahe sambale toetuva lõviga 4. Vana - Kreeka Arhitektuur Dooria order (templid) - nt: Poseidoni tempel, Parthenon · lihtsus, rangus, tugevus. Kandvad osad: · Baas puudub · Entaas-tüvese paisutus. Tüves aheneb ülespoole. · Kannelüürid - tüvest katvad püstised vaod
Ornamendid on looduslähedased. Kreeta kunst on õnnelike inimeste kunst. Peloponnesose kunsti ehitismälestistest on silmapaistvaimad kindlustatud lossid ja linnamüürid. Tirynsi linnud- selle jäänused toodi päevavalgele 19. ja 20. saj. vahel. Kavatist ümbritseb võimas, suurtest kiviplokkidest laotud ringmüür. Luksuslike siseruumide paigutus on korrapärasem kui Kreetal. Kreetal polnud , aga Tirynsis leiti teistest olulisem, suurem, kesksem pearuum, pikergune saal. Müneene linn- Müürid olid nii võimsad, et neid peeti kükloopide kätetööks. Siit ka nimetus: Kükloopide müürid. Maailmakuulus on Mükeene Lõvivärav, mis koosneb ainult kolmest suurest kivimürakast ja ülal nendele toetuvatest kolmnurksetest kiviplaadist, millele on tahutud reljeef kahe samba najale nõjatuva elukaga. Mükeene kujutavas kunstis olid olulisemail kohal tarbekunsti esemed.
Tagumist osa katab kõvakest, milles eespoolne on silmavalge, selle all on soonkest, rikkalikult veresooni, varustab rakke hapniku ja toitainetega, osaleb temp reguleerimises. Kaugelenägevus- silm näeb hästi kaugele, kuid lähedal objektid on ebaselged, silmalääts on liiga lame või silmamuna ion normaalsest lühem. Seotus ka vanusega(pluss prillid)prillid ehk kumelääts. Lühinägevus- ei näe kaugele teravalt, arvkest või lääts on liiga kumer, silmamuna liiga pikergune, prillid ehk nõhusläätsed(miinus prillid). Kui lähedalt avadata tekib silmaläätse kumerus ja võib tekkida lühinägelikus.Töökoht peab langema vasakult poolt ja olema piisavalt valge. Värvipimedad ehk daltoonikud, kes ei suuda värve üksteisest eristada, üldjuhul pärilik ja rohkem meestel kui naistel, pole ravitav. Kõrv koosneb: välis-,kesk-ja sisekõrvast. Väliskõrv: kõhre ja nahast koosnev kõrvalest ning
Need taevakehad on täna oma lähedusele nii tugevas gravitatsioonilises ,,embuses", et on kogu aeg ühe ja sama küljega teineteise poole suunatud. Pluutolt vaadates püsib Charon näiliselt kogu aeg samas kohas. Hiljem avastas Hubble'i teleskoop veel kaks kuud, mis nimetati Nix'iks ja Hydraks. Kuid siis avastati võimsamate teleskoopide abil, et Pluutoga sarnaseid objekte on tema naabruskonnas rohkesti. Uued uuringud näitasid veel, et Pluuto orbiit on pikergune ja et Pluuto liigub kaugemale ja kõrgemale teistest planeetidest. Uus löök Pluutole tuli 2003. aastal, kui Kalifornia tehnikainstituut avastas Pluutost pisut suurema objekti Kuiperi vöös. Siis polnud enam mingit põhjust Pluutot planeediks pidada. Planeedid ja planeedisarnased taevakehad jagati kolme rühma: Klassikalised planeedid on need taevakehad, mis liiguvad orbiidil ümber Päikese, on piisavalt suure massiga, et omandavad iseenda gravitatsiooni jõul kera kuju ning on
..70 cm. Puitunud vars on püstine, tugev ja harunev. Lehed on munajad, sinakasrohelised; lehe pikkus on tavaliselt 8...20 mm ja laius 4...20 mm. Noortel taimedel võivad lehed püsida ka üle talve. Sinikas õitseb mais-juunis. Õied on kahesugulised. Õied on valkjad või roosakad, pikliku kupja 4...6 mm pikkuse krooniga. Õied asuvad 1...3-kaupa longus raagudel. Tolmeldajateks on peamiselt mesilased ja liblikad. Suhteliselt hea meetaim. Mari on sinine, kaetud valkja vahakirmega, veidi pikergune, paljuseemneline. Marjad valmivad juulis. Sinikas on hea saagikusega. JÕHVIKAS Harilik jõhvikas ehk kuremari on kanarbikuliste sugukonda kuuluv igihaljas kääbuspõõsas, mis on tuntud oma hapumaitseliste punaste marjade poolest. Jõhvika hapu maitse tuleneb sellest, et ta sisaldab palju sidrunhapet, vähesel määral ka C-vitamiini. Jõhvikates leidub bensoehapet, mis on tugeva antibakteriaalse toimega. Harilik jõhvikas eelistab
Euroopa jagunemine kunsti alusel 17. sajandil: BAROKK Itaalia, Hispaania, Lõuna-Saksamaa, Belgia, Poola- Leedu BAROKKLIK KLASSITSISM Prantsusmaa, Inglismaa, osa Saksamaast. Toetuti antiikkunsti eeskujudele, renessansile lisati barokklikke detaile. BAROKKLIK REALISM Holland, Põhja-Saksamaa, Skandinaavia maad. Barokk kunst pöördub vaataja meelte poole, mõjub tunnetele Barokk-kirikute ülesehitus: pikergune hoone, siseruum moodustas avara saali, külglöövid asendatud kabeliteridadega, valgusallikaks aknad kupli allosas, valgus koondunud idaossa, vahel põhiplaan ühtseisesse põimunud ovaalidest Barokk-kiriku siseruum: suur tähtsus kaunistavatel skulptuuridel ja maalidel, laemaalidel kujutatud arhitektuuridetaile, raske eristada tõelisi ja maalitud detaile, kaunistused peidavad enda alla kiriku konstruktiivse süsteemi
inimestel on silmalääts kas liiga lame või on silmamuna normaalsest lühem, mistõttu lähedale vaadates tekib esemete kujutis võrkkesta taha. Kaugelenägevus on seotud inimese vanusega. Kaugelenägevad inimesed peavad nägemise parandamiseks kandma kumerate klaasidega prille. Lühinägevuse korral näeb silm hästi lähedale, kuid kaugel asuvad esemed paistavad talle ähmastena. Lühinägevust põhjustab kas liiga kumer silma sarvkest või silmalääts või on silmamuna liiga pikergune. Sellise silmaehituse korral murduvad valguskiired silmas liiga tugevalt ja kujutis moodustub võrkkesta ette. Lühinägelikel inimestel tuleb nägemise parandamiseks kanda nõgusate klaasidega prille.
Arhitektuur Itaalias ja Saksamaal 17.-18. sajandil Frauenkirche Dersdenis, Saksamaal Barokk-kirikute ülesehitus Arhitektuuris sai esmajärguliseks ülesandeks kirikute püstitamine. Valitsevaks kirikutüübiks muustus uuesti pikergune hoone. Kiriku siseruum moodustas ühe avara saali. Jesuiitide ordu emakirik II Gesu (Jeesuse kirik) Roomas Barokk-kirikute ülesehitus Külglööve asendasid sageli kabeliteread kiriku põhja- ja lõunaküljel. Põhiliseks valgusallikaks said aknad, mis asusid kupli allosas. Valgus koondus peamiselt kiriku idaossa (kooriruumi), mis tõstis seda esile ja aitas siduda
ägeda võitlusena, mis oli täis vastuolusid ja vapustusi. Pidulik ja rahulik sümmeetria asendusid stiihilise tormlemisega millegi tundmatu poole. Tähelepanu koondus inimese tunnete, mitte mõistuse mõjutamisele, inimeste hämmastamisele ja rabamisele. Siit tuleb ka uue stiili nimetus barokk (itaalia k barocco eriskummaline, veider). Arhitektuuris sai esmaseks ülesandeks kirikute püstitamine. Valitsevaks kirikutüübiks muutus uuesti pikergune hoone, mis oli ilmselt kohasem katoliiklikule liturgiale. Barokk-kirikule sai määravam siseruum. Renessansist võeti üle nelitise kohal kõrguv kuppel, sambad, poolsambad ja pilastrid. Kiriku siseruum ei jagunenud löövideks nagu keskajal vaid moodustas ühe avara saali. Külglööve asendasid sageli kabeliteread kiriku põhja- ja lõunaküljel. Põhiliseks valgusallikaks olid aknad, mis asusid nelitisekupli allosas. Valgus koondus seega peamiselt kiriku idaossa, tõstes esile kooriruumi
Meie silmad eristavad värve tänu võrkkesta kolvikestele, mis on tundlikud erinevate värvuste suhtes. Kolvikesi on kolme tüüpi, s.o punase, kollase ja sinise jaoks. Ülejäänud värvid kujunevad nende põhivärvuste segunemisel. Lühi- ja kaugelenägevus Lühinägevuse korral näeb silm lähedale hästi, kuid kaugele asuvaid esemed paistavad ähmasena. Lühinägevust põhjustab kas liiga kumer silma sarvkest või silmalääts või on silmamuna liiga pikergune. Sellisel juhul murduvad valguskiired silmas liiga tugevalt ja kujutis moodustub võrkkesta ette. Kaugelenägevuse korral näeb silm kaugele hästi, kuid lähedal asuvad objektid on hägused. Nende silmalääts on kas liiga lame või on silmamuna normaalsest lühem. Sellisel juhul tekib eseme kujutis võrkkesta taha. Kaugelenägevus on seotud inimese vanusega. Oma nägemist saab parandada prillide abil.
BAROKKARHITEKTUUR ITAALIAS JA SAKSAMAAL Barokk-kirikute ülesehitus Esmajärguliseks kirikute püstitamine Kirikutüübiks pikergune hoone ° Kohane katoliiklikule ° Kirik ühelööviline saalkirikud ° Külglöövide asemel kabeliteread (põhja ja lõunaküljel) ° Valgusallikaks aknad kupli allosas ° Valgus koondus kiriku idaossa (kooriruumi) ° Vahel hoone põhiplaan üksteisesse põimunud ovaalid ° Kolossaalorder Barokk-kirikute eeskujuks jesuiitide ordu emakirik Il Gesù ° 16.saj lõpul ° Giacomo da Vignola ° Kõige olulisem arhitekt C.Maderna Barokk-kiriku siseruum
kumer. Kaugele vaadates on ripslihas lõtv, sidemed on pingul ja silmalääts on lame. 6. Kuidas reguleeritakse silma langeva valguse hulka? Vastus: Silma langeva valguse hulka reguleerib silmaava suurus. 7. Lühi- ja kaugnägevus. Ravi. Daltonism. Kanapimedus. Vastus: Lühinägevus- silm näeb lähedale hästi, kuid kaugel asuvad esemed paistavad ähmastena. Seda põhjustab kas liiga kumer silma sarvkest või silmalääts või on silmamuna liiga pikergune. Tuleb kanda miinusklaasidegaprille. Kaugnägevus- silm näeb kaugele hästi, kuid lähedal asuvad objektid on ebaselged, hägusad. Silmalääts on kas liiga lame või on silmamuna normaalsest lühem, mistõttu lähedale vaadates jääb valguskiirte koondumispunkt võrkkesta. Tuleb kanda plussklaasidega prille. Daltonism- värvipimeduse põhjus on tavaliselt geneetiline ja esineb rohkem meestel kui naistel. Se pole ravitav.
lehed ja orvand(merekarp). Rokokoo seinad olid väga pastelsed ja ruumid luksuslikud. 3. Kes oli see Itaalia skulptor ja arhitekt, kelle tööd on Peetri kiriku esine kolonnaad ja ,,Püha Teresa ekstaaz"? Lorenzo Bernini 4. Mille lasi Louis XIV rajada väikese jahilossi kohale? Versailles lossi, mida ümbritses prantsuse park. 5. Milline barokk palee sai üle Euroopa eeskujuks, kirjelda seda. Versailles loss on pikergune hoone kahe eenduva tiivaga, mille vahel on avar õu. Parki iseloomustab reeglipärane teedevõrk, sümmeetriliselt paigutatud skulptuurid, geomeetrilisteks kujunditeks pügatud puud ja põõsad. 6. Mis vahe on inglise ja prantsuse pargil? Inglise park on enamjaolt looduslik ja naturaalne, geomeetrilises prantsuse pargis on aga loodust parandatud ja ilustatud. 7. Mille kaunistamiseks kasutas barokk sisearhitektuur maalikunstnike teeneid? Laemaalid
Miranda, Ariel, Umbriel ja Titania. Neptuun kaks kaaslast Triton ja Nereis kolm nõrka rõngast suured tormid, tuuled, või keerised ulatudes kuni 2000 km/tunnis. sisemine soojusallikas, mis kiirgab kaks korda rohkem energiat, kui ta saab Päikeselt. Temperatuur Neptuunil on -235 kraadi Celsiust. Pluuto Pluuto orbiit on pikergune ja ta liigub kaugemale ja kõrgemale teistest planeetidest. Kaotas planeedi staatuse, sest on liiga väike ja antud alal on veel suuremaid ja suuri sama kompositsiooniga objekte. NASA saatis kosmoselaeva teele, et uurida asja lähemalt. Laev peaks saabuma Pluutole 2015 aastal ning siis saadakse uut infot, mis võib taastada Pluuto planeedistaatuse. Päikesesüsteemi kujunemine Moodustus 4,6 miljardit aastat tagasi supernoova
kasutati meelespeadena. [diptühhon peaingel Miikaeli kujutisega] o Hiljem nimetati diptühhoniks kaheosalist altaripilti. Kristlased vajasid ruumi, mis oleks sobiv kokkutulekuteks, hoonet, mille pearõhk oleks siseruumil mitte nagu vanad antiiktemplid, mille kunstiline väljendusjõud koondus hoone välisilmesse. Esimeste kirikute ehitamisel võeti eeskujuks roomlaste arhitektuuris levinud basiilikat. Varakristlik kirik oli lihtne pikergune hoone, mille kaks rida sambaid jagas kolmeks kitsaks osaks nn. lööviks. Kirik oli orienteeritud ilmakaarte suhtes. Lääne-ida suunaline kirik, uks asus läänepoolses otsaseinas. Idapoolses otsas võis olla transept kiriku pikiteljega risti asetsev lööv. Transeptist ida poole avanes poolrigikujulise põhiplaangia võlvitud ruum, nn. apsiid. Nõnda meenutas kiriku põhiplaan risti. Sambaile toetuv talastik võis olla sirge või olid sambad ühendatud kaartega. Keskmine lööv
võrkkest – katab silma tagaosa seestpoolt. vikerkest – ümbritseb silmaava, sisaldab pigmenti, millest sõltub silmade värvus. kollatähn – koht võrkkestal kus asuvad ainult kolvikesed.Nägemisteravus on kõige suurem. kepike – eristavad musta valgest kolvike – võimaldavad tajuda värvusi lühinägevus – silm näeb lähedale hästi. Liiga kumer silma sarvkest või silmalääts või on silmamuna liiga pikergune. kaugelenägevus – kaugele näeb silm hästi. Silmalääts liiga lame või on silmalääts normaalsest lühem. väliskõrv – koosneb kõrvalestast ja trummikilest. keskkõrv – keskkõrvas on inimese kõige väiksemad luud: vasar, jalus ja alasi. sisekõrv – kuulmis- ja tasakaaluelund kõrvalest – püüab helilaineid ja koondab need kuulmekäiku trummikile – käitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest
See võimaldas õigest hinnata esemete suurust ja vahekaugusi. Need inimesed, kes näevad ainult ühe silmaga, eksivad esemetevahelise kauguse määramisel ja hindavad ka valesti esemete asu kohta ruumis. (5) Nägemishäired. Millest tekkivad? Kuidas korrigeerida? Lühinägevuse korral näeb silm lähedale hästi, kuid kaugel asuvad esemed paistavad ähmastena. Lühinägevust põhjustab, kas liiga kumer sarvkest või silma lääts, või on silmamuna liiga pikergune. (- nõgus prilliklaas) Kaugelenägevuse korral näeb silm kaugele hästi, kuid lähedal asuvad objektid on ebaselged ja hägused. Kaugelenägevatel inimestel on silmalääts kas liiga lame või on silmamuna normaalsest lühem. (+ kumer prilliklaas) (6) Kõrva ehitus. Erinevate osade ülesanded. Väliskõrv selle moodustavad kõrvalest, kuulme käik ja see lõppeb trummikilega. kõrvalest püüab kinni helisid ja annab inimesele teada, kust suunast heli tuleb
saa nendega hakkama. Ta on kartlik ning vähimgi raskus sunnib teda tegevusest loobuma. Psüühilise tegevuse tempo on aeglane. Pühendab palju aega eneseanalüüsile. Kõrge sensitiivsuse tõttu suudab väga hästi tabada ja mõista üksikasju inimeste käitumises, suhtlemises, ümbritsevas elus, samuti kunstis, kirjanduses ja muusikas. 3. Kehatüüpide järgi Leptosoom-nõrk kehaehirus, keha laiusega võrreldes on keha pikk, kõhn, nurgelised vormid. Näovorm on kuivetunud, pikergune, alumina lõualuu tagasipoole hoidev. Lihastik on vähearenenud. Peenikesed pikad kondid, kitsad õlad, roided selgesti nähtavad. Atleetis-..-Robustse kehaehitusega, silmatorkavalt arenenud lihased, võimsad õlad. Nina enamasti nüri, lõug tugev, otsaesine tahapoole kalduv. Tugevasti arenenud lihastik, eriti õlavöödi piirkonnas. Kontide ehitus on tugev, jämedakondine. PüknikLaia-ümarakasvuline, kerepiirkond ülekaalus. Näovorm on lamedapinnaline, ümmargune või viienurgaline
Viimasel õhtul näis ta rahulikum olevat kui muidu, ta tõmbas vaevaga viiuli kätte ja saatis selle viimsete toonidega oma viimse hingetõmbuse taeva poole- Paganini suri 27. mail 1840. a. MUUSIKA Eesriie avanes ning lavale astus kuivetunud pikk mees, riietatud musta vanamoodi saterkuube, maani ulatuvasse mustadesse pükstesse mis liikmete ümber lohakil, nagu mõne skeleti ümber seisivad. Pikad ja käharas mustad juuksed ning põskhabe, nägu pikergune, kõhn ja kahvatanud, nina kongis ja suur. Käevarred pikad, käed kuivetunud ja lumivalged. Viiul kaenlas. Seisatab hetkeks. Ta tõstab viiuli ning juba esimeste nootide kõlades haarab muusika sinu meeli. Sel hetkel ei mõtle sa millelegi muule, oled muusika lummuses ning saad osa enneolematust ja kordumatust muusikast, mis on vaid Paganinile omane. Tema mäng on imevääriline- suurus ühes kõige puhtama puhtusega, octave- ja decime-jooksud välgukiirusel
pilastrid antiigipäraste kapiteelide ja baasidega, ümarkaared, viilud jne. Renessansiajal seisid sambad rahulikult reas, barokkarhitektuuris ühinevad sambad paarideks, kusjuures üks sammastest sageli eendub. Fassaade liigendavad petikaknad ja nisid. Niidesse paigutatakse skulptuure. Kasutatakse mitmevärvilisi ehituskive. Arhitektuuris sai esmajärguliseks ülesandeks kirikute püstitamine. Valitsevaks kirikutüübiks sai pikergune hoone. Renessanss pärandas barokile armastuse nelitise kohal kõrguva kupli vastu. Kiriku siseruum ei jagunenud löövideks nagu keskajal, vaid moodustas ühe avara saali. Põhiliseks valgusallikaks olid aknad, mis asusid nelitiskupli allosas. Valgus koondus seega peamiselt kiriku idaossa (kooriruumi), tõstis seda esile ja aitas kogu kiriku sisemust siduda ühtseks tervikuks. Kiriku välisilmes oli olulise tähtsusega kuppel või läänefassaad. Läänefassaad on kaheosaline
annaabi.ee 
