(Calla palustris) seavõhk, raaked, ärjakõõrikas, ports, jooksva-rohi Koostajad: Juhendaja: Sisukord Taime kirjeldus Taime toitumine Taime tähtsus Lisaks taime kohta Kasutatud kirjandus Kirjeldus Mitmeaastane ühekojaline suvehaljas rohttaim. Kõrgus 10..40 cm. Õied moodustavad rullitaolise väikese õisiku. Maapealne vars puudub. Kuulub sugukonda võhalised, perekonda soovõhk. Lehed on südajad, pikarootsulised, kaarroodsed ja 5 kuni 12 cm laiad. Taime viljaks on erkpunased marjad Kogu taim, eriti marjad on mürgised. Toitumine Juured (risoomid) ulatuvad sügavale. Taime tähtsus Värskelt on kogu taim mürgine, eriti viljad. Risoom on tärkliserikas. Taim on dekoratiivne ja sobib veekogude kallaste haljastamiseks. Lisa * Soovõha rahvapärastest nimedest viitavad osad tema kasutamisele arstimisel.
Metspipar Metspipra rahvapärased nimed on varsakabi, kabjaleht, metshumur ja pruus. Metspipar on mitmeaastane ühekojaline rohttaim, vahel moodustab suuri vaibataolisi kogumikke. Vars tõuseb tal maapinnast kuni 5 cm,ning lehed kuni 15 cm kõrgusele. See taim on mandril tavaline, aga saartel haruldane. Lehed on nahkjad neerukujulised pikarootsulised lihtlehed, värvuselt on need tumerohelised, läikivad, karvased. Lehed püsivad üle talve. Risoom on metspipral peaaegu maapealne, roomav,ning harunenud. Lisajuuri on suhteliselt palju. Maapealsed varred kasvavad välja risoomi juurdunud sõlmekohtadest.Metspipar paljuneb seemnetega ja risoomi abil.Metspipar kasvad peamiselt salu- ja laanemetsades viljakal ja parajalt niiskel mullal, kuid metspipart võib leida ka linnaaedadest, sest tema lehed on ju väga ilusad,
KOLDNÕGES Koldnõges on tavaline mittekõrvetav nõges, mis on enam-vähem samasugune kui iminõges. Koldnõges on iminõgestest õrnema välimusega, sest tema lehed on pikarootsulised. Tähtsamaks eristamistunnuseks on aga koldnõgese õite värvus: see on kollane, nagu nime järgi arvata võib. Koldnõgese õite ilu tuleb aga ilmsiks alles siis, kui kätte võtta luup. Sel juhul märkame kergesti kõiki tema õie huulekesi, nende ripsmelisi servi ja karvaseid pindu. Ka selgub, et kollane polegi koldnõgese õie ainus värvus: alahuulel võime leida ka oranzikaid laike. Ilusate erkkollaste õite pärast on koldnõgest vahel ilutaimena kasvatatud. Kuna ta kasvab
Tema õiekate koosneb kolmest värvilisest tupplehest, milledest tipmine on kiivrikujuline. Niisugust õit veidi pöörates näemegi armsat väikest kingakest. Sõna king on ka levinuim käokingade nimedes. Siller sobib aga nimeks seetõttu, et tema paks juurikas on väga sarnane selleri maa-alusele osale. Mõlemad võrdlused on aga toonud ka hulga hukatust! 1 -1,5m, harva kuni 1,8m kõrgune mitmeaastane rohttaim. Juurmised lehed meenutavad esmapilgul kullerkupu lehti, on pikarootsulised, sõrmjalt 3 - 5 osaks jagunenud ja alumisel pinnal karvased. Varrelehed on väiksemad ja tihti rootsuta. Õied on pikas tihedas kobaras peavarre ja külgharude tippudes, kahvatukollased ja meenutavad veidi liblikõieliste õisi. Ka viljad on kaunataolised, tegelikult on tegemist aga kukkurviljaga. Ühes puhmikus võib olla 1 kuni 6 õisikuvart.Vegetatsiooniperiood kestab mai algusest septembri lõpuni. Õitsemine algab juuni lõpul - juuli algul ning kestab keskmiselt kolm nädalat
Kirjeldus: Õied on kahekülgselt sümmeetrilised rohekas- või määrdunud-kollased tihedates kobarates. Õiekate koosneb viiest tupplehest, neist ülemine kiiverjas, kõverdunud tipuga, lühikarvane. Kroonlehed muundunud nektaariumideks. Õitseb juunist augustini. Putuktolmleja. Karvased hallikasrohelised kaunakujulised kukkurviljad ilmuvad alates juuli lõpust, valmivad kobaras järgemööda. Lehed on suured. Esinevad nii juurmised kui varrelehed. Juurmised on pikarootsulised, sõrmjagused, 3...5 osaga, karvased (eriti allküljel), varrelehelt kujult samasugused, kuid lühirootsulised kuni rootsutud, veidi väiksemad. Vars on tugev, nõrgalt sooniline, kaetud peente käharate karvadega. Juured on muguljalt paksenenud. Elupaik: niidud, lehtmetsad Ohutegurid: ehitustegevus (sh teede, mänguplatside jne rajamine), niitude, karjamaade jms avamaade võsastumine niitmise või/ja karjatamise katkemisel Ohustatuse kategooria: eriti ohustatud Selgrootu
1600 liigist Eestis leidub 3 liiki paaritusulgjad liitlehed õied koondunud kobaratesse Paaritusulgjate liitlehtede, kõitraoga liblikõielised perekond hernes Pisum, põlduba Faba bona, lääts Lens culinaris, seahernes Lathyrus Väga levinud grupp abilehed sulglehekestest suuremad õied üksikult või kahekaupa Kolmetiste lehtedega väänduvate vartega liblikõielised harilik aeduba Phaseolus vulgaris, õisuba Phaseoulus coccineus ka levinud pikarootsulised kolmetised lehed, väänduvad varred õied kaenlasisestes kobarates, õitseb juunist-septembrini kaunad rippjad Nuttidesse ja kobaratesse koondunud õitega liblikõielised perekond ristik Trifolium, lutsern Medicago, mesikas Melilotus, koldrohi Anthyllis, nõiahammas Lotus, jooksjarohi Ononis, liikidest niidu-asparhernes Tetragonolobus maritimus väga rikkalik perekondade ja liikidega taim, kasvab ka Eestis palju metsikult
Õieraag on kuni 5 cm pikk ja alusel jämenenud. Õitseb juunist augustini, harva septembrini. Putuktolmleja. Vili: Munajas erkpunane kuni oranzikas läikiv lihakas mari, milles on arvukalt seemneid. Vilja pikkus on kuni 1 cm. Seemnete läbimõõt on umbes 2 mm, nad on ümarad või veidi neerjad, võrkja pinnaga. Idanevad aeglaselt, idanemiseks vajavad valgust. Marjad on mürgised. Leht: Piklikmunajad terveservalised teravatipulised ja pikarootsulised lihtlehed. Nad on 4...6 cm pikad ja 2...3 cm laiad, rootsu pikkus 2...3 cm. Ülemised varrelehed tavaliselt odajad või alusel kahe hõlmaga, alumised sagedamini südaja alusega. Lehepind on kas paljas või hajusalt lidus karvadega kaetud. Lehed varrel vahelduvalt. Paljunemine: Paljuneb seemnetega ja vegetatiivselt puitunud tüvest tekkivatest lisapungadest arenevate harude juurdumisel.Kasvukoht: Kasvab niiskemates kasvukohtades: laane-, palu-,
Hinnatud komponent: - toorsalatite koostises,- suppide,- ühepajatoitude valmistamisel. Suurepärane dieettoiduaine. Porgandimahl:- väga tervislik,- rauaühenditerikas. 4. Söögipeedi iseloomustus ja kasutamisvõimalused. Eestis tunti söögipeeti juba ammu.Väga hinnatud köögivili. Kaheaastane tuule abil risttolmleja taim. 1. aastal kasvatab leheroseti ja juurvilja. 2. aastal kasvatab tugeva puitunud varre ja õisiku. Lehed on: - mahlakad, - pikarootsulised,- laia kolmnurkse lehelabaga,- tumerohelise kuni punakasvioletse värvusega Õied: - kahesugulised, - väikesed. Viljad: - asuvad ligistikku, - 2 5 kaupa kokku kasvanud Söögipeedi juurviljad on olenevalt sordist:- ümmargused, - lapikümmargused,- piklikümmargused,- silinderjad. Sisu värvus varieerub: - tavalisest mustjaspunasest - heledama või tumedama lillakaspunaseni. On olemas ka oranzpunase, kollase või valge sisuga sorte.
mädanevaid haavu ja mesilase pisteid, see aitab kaotada sügeluse ning valu. Värsked aaloe lehed parandavad ka põlemis haavu kui panna otsekohe peale põletada saamist ning tihti vahetades (Lääts 1939). Rabarber Rabarber on aedades kasvatatav köögitaim ning kasvad kuni 2 meetri kõrguseks. Õied on rabareberil väiksed, rohekaspunased ning pikis kobarais. Lehed on väga laid, juurmised, alusel südajad ning pikarootsulised. Taimel on lehelvarred hapukamaitselised ning neid kasutatakse näiteks kisselli tegemiseks ning koogile panemiseks kuid rabarberil ka raviomadused. Selleks, et leherootsud oleks mahlakad nig pehmed, tuleb juba ilmudes õievarred ära näpistada. Ravimtaimeks korjatakse juurikaid sügisel 6-8 aastaselt taimelt. Need kooritakse ja kuivatatakse. Rabarber sisaldab eeterlikku õli, parkainet ning rhabarbensiini.
Välise ilu taga peitub aga väga ohtlik ja mürgine taim, mis palju pahandust tekitab. Metsades ja võsastikes võib kohata tema kollaste õitega sugulast kollast käokinga, mis on küll vähem mürgine, aga siiski inimesele ohtlik. Sinine käoking kasvab 1-1,5 meetri kõrguseks. Tema õiekate koosneb 3-5 tupplehest, mis moodustavadki kena kingakujulise õie. Õie värvus on tumesinine, äärmisel juhul lillaka varjundiga. Sinise käokinga lehed on pikarootsulised ja koosnevad 3-5 osast. Varrelehed on veidi väiksemad kui juurelehed. Varred on tugevad ja kaetud peente käharate karvadega. Maa-alune osa meenutab sellerijuurt ja inimesed on tihtipeale segamini ajades eluohtlikusse olukorda sattunud. Sinise käokinga taimemahl tekitab nahale ärritusi ning imbub läbi naha kiirelt. Mürgid tekitavad probleeme kesknärvisüsteemiga ja mõjuvad laastavalt hingamissüsteemile, mistõttu võib saabuda surm hingamisteede halvatuse tagajärjel.
Sugukond- KANNIKESELISED-VIOLACEAE Perekond kannike-Viola L. Sookannike- Viola palustris Tavaline taim Eestis, Saare- ja Muhumaal on haruldane. Kasvab soistel niitudel ja puisniitudel, märgades lepikutes. Kannikeseliste sugukonnast, mitmeaastane. Taim pikkade maapealsete võsunditega. Kõrgus 5 kuni 20 cm. Lehed ümarneerjad või laimunajad, tömbid, pikarootsulised ja alaküljelt täiesti paljad (sarnasel liigil turvaskannikesel on lehed alt hõredalt karvased). Abilehed on hambulised. Õied kuni 1 (1,5) cm pikad. Kroonlehed on kahvatu-(hele)lillad, tumedate joontega. Kannus on sirge. Kandelehekesed kinnituvad õierao keskpaika või on sellest veidi allpool. Õitseb aprillist juunini. Viljaks paljas, munajas kupar http://herba.folklore.ee/?menu=taime&botid=181 Iseloomulikud tunnused: Lehed ainult juurmised, lehistunud vart pole, õieraod
Taime kõrgus ja läbimõõt: Kõrgus 1045 (60) cm. Taime välislaadi kirjeldus: Kortslehe tunneb ära kortsuliste lehtede järgi. Noorelt on need algul kokkuvolditud nagu üks kaunis keskajast pärit lehvik. Nii koguneb suvehommikutel sageli kortslehe lehe alumisse ossa iseloomulik kastetilk. Lehed: Kõik lehed on noorelt lehvikutaoliselt koos, meie liikidel avanenult sõrmroodsed, hõlmised, lamedad, ümardunud kuni neerjad. Esinevad nii suured juurmised pikarootsulised kui ka varrelehed. Viimased on väiksemad ja lühirootsulised kuni rootsutud. Õied või õisikud: Mõlemasugulised väikesed õied, mis on koondunud tihedateks õiekeradeks, mis omakorda moodustavad pöörisja õisiku. Õied neljatised, tupplehed kahe ringina, omavahel liitunud, kroonlehed puuduvad. Värvuselt on õiekattelehed rohekad või kollakad. Tolmukaid 4, emakaid 1. Õitsevad juunis ja juulis, ka augustis.
Veronica Varred nõrgavõitu, Lehed lühirootsulised Õied hõredates õisikutes, chamaedry alusel tõusvad, või rootsutud, vastakud, õiekroon neljatine, s harilikult kahe rea südajasmunajad, ratasjas, ebakorrapärane, pehmete ebakorrapäraselt sinine, kaks tolmukat. karvadega. hambulise servaga. Cymbalaria Niitjad roomavad Lehed pikarootsulised, Õied helelillad, harvem muralis varred. ümarsüdajad, 5-7 valged või roosakad, hõlmised, paljad. neelus 2 kollast laiku. Hõlmad ogaterava tipuga. Mimulus x Hästi harunevad Lehed helerohelised, Kreemikaid, roosasid, hybridus püstised mahlakad elliptilised
Porgandimahl: - väga tervislik, - rauaühenditerikas. Pidev porgandi tarvitamine parandab nägemisteravust (kõrge karotiinisisaldus). 4. Söögipeedi iseloomustus ja kasutamisvõimalused. Kaheaastane tuule abil risttolmleja taim. 1. aastal kasvatab leheroseti ja juurvilja. 2. aastal kasvatab tugeva puitunud varre ja õisiku. Lehed on: - mahlakad, - pikarootsulised, - laia kolmnurkse lehelabaga, - tumerohelise kuni punakasvioletse värvusega (olenevalt sordist ja kasvutingimustest). Õied: - kahesugulised, - väikesed. Viljad: - asuvad ligistikku, - 2 5 kaupa kokku kasvanud (tekib krobelise pinnaga liitvili). Toiduks tarvitatakse peamiselt juurvilja, mõnel pool ka noori lehti. Peeti süüakse: - toorelt,
õisikuga, mis pärast saagiaega sureb. Risoomi kasvu jätkavad üha uued külgharud. Seejuures risoom ülemisest osast kasvab, alumisest, vanemast osast aga alatasa kõduneb. Risoomil võivad uued harud areneda sama aasta pungadest, talvitunud pungadest või ka uinuvatest pungadest vanadel risoomidel. Juured võivad tungida 120 cm sügavusse, kuid nende põhimass 70 90% asub pindmises 20cm mullakihis. 3.2 Maasika maapealne osa Maasikal on juurmised pikarootsulised kolmetised lehed. Leherootsualusel asetsevad abilehed, mis on oluliseks sorditunnuseks, erinedes värvuse, pikkuse, ja laiuse poolest. Mõnel sordi rootsul on säilinud rudimenteerunud abilehekesed. Lehtede arv puhmal, nende suurus, värvus ja kuju on sortidel erinev. Uued lehed hakkavad kasvama temperatuuril +6...+7 kraadi. Maasikalehtede kasvuks soodsaim temperatuur on 20 21 kraadi. Lehestik uueneb pidevalt kogu kasvuaja jooksul
murus, basseinide ja veesilmade ääres, kalmistul. Hosta lehed leiavad tihti kasutust lilleseadetes. 9. Härjasilm Härjasilmad kuuluvad tuntumate aia- ja loodustaimede hulka, mida aedades laialdaselt kasvatatakse. Valgete õitega sortide kõrval armastatakse ka värviliste õitega roosat neitsikummelit. Neil taimedel on kandiline, vaoline vars, mis ülaosas on lehtedeta ja paljas. Juurmised ja alumised lehed on pikarootsulised ning kujult äraspidimunajad, täkilised, ülemised lehed aga rootsutud, piklikumad ja saagja servaga. Korvõisikud paiknevad varre tipus üksikult. Kasvuks eelistavad nad keskmise viljakusega mulda, kuid kasvavad rahuldavalt igal mullal, ja päikeselist kuni poolvarjulist kasvukohta. Härjasilm on nägus peenralill, nii üksikult kui rühmana ja samas sobivad kõrgemad sordid ka suurema rühmana murusse ilupõõsaste või kõrgekasvuliste püsikute ette. On ilus ja kauapüsiv lõikelill
Trifolium pratense Aasristik ehk teisisõnu metsik punane ristik, millest on aretatud põllukultuur - punane ristik, kasvab igal pool: puisniitudel, niitudel, karjamaadel, võsastikes, teeservadel, põllupeenardel ja elamute ümbruses. Aasristik on mitmeaastane rohttaim, tal on 2-5 tõusvat vart, noores eas on need sõlmkohtade alt karvased, hiljem hõredakarvased. Juured on tugevad, paljude külgjuurtega. Lehed on kolmetised, pealt helerohelised, punakaspruuni laiguga keskel. Alumised lehed on pikarootsulised ja moodustavad sageli kodariku, ülemised lehed lühirootsulised. Abilehed on munajad, sulglehekesed äraspidimunajad või elliptilised. Õisikuid on l või 2, õietupp on karvane, hele- või tumepunased, vahel ka lillakad ja väga harva valged õied moodustavad tiheda nuti. Aasristik õitseb juunist septembrini. Ravimina kasutatakse aasristiku õisi koos ülemiste lehtedega. Neid kogutakse õitsemise algul ja kuivatatakse kohe varjus, katusealuses või kuivatis temperatuuril
emakad, need on ühesugulised emasõied. Putkõites on aga nii emakad kui tolmukad ehk seega on õis mõlemasuguline. • Eelistab kuiva toiteainetevaest pinnast päikesepaistelisel kuni poolvarjulisel kohal. Ei talu seisvat vett. Pioneerliigina asustab raudrohi kiiresti söötijäänud uudismaa. AJUGA REPTANS – ROOMAV AKAKAPSAS • Roomavate lehistunud võsunditega. Varred ladvaosas kahe vastaku karvaribaga. Lehed paljad või hõredalt karvased. Juurmised lehed pikarootsulised. Õied 1,5 cm pikad, sinised. Ülemised kandelehed õitest lühemad, sinised või rohekassinised. Kõrgus 10-30 cm. • Kasvuks eelistavad akakapsad niiskemat poolvarjulist kasvukohta, kultuurvormid taluvad ka toitainetevaest kuivemat varjulist kasvukohta. ALCHEMILLA MOLLIS – PEHME KORTSLEHT • Väikesed rohekaskollased või rohekad pisikesed armsad õied on koondunud lehtede kohal kõrguvatesse kohevatesse pööristesse. Kortsleht eelistab kasvada
imen; parkhappeid sisaldavat risoomi tarvitati verejooksu vaigistava vahendina. Ofitsinaalne, s.o. ravimtaim (ladinakeelsest sõnast officina apteek). Sugukond roosõielised. Kasvukoht: taim eelistab lubjapinnasega niitusid, põõsastikke, nõlvu, metsa- ja sooservasid. Tugeva, puitunud risoomiga, 30 cm 1 m kõrge püsik püstise, soonilise, haruneva varrega. Juurmised lehed pikarootsulised, paaritusulgjad, 3-12 paari sulglehekestega. Ülemised varrelehed väikesed, rootsuta. Õied kahesugulised, tihedate, kuni 3 cm pikkuste nuttidena tume-purpurpunased. Õitseb juunis, juulis. Kasutamine: peetakse heaks söödataimeks, eriti lammastele. Taim, eriti risoom, sisaldab värv- ja parkaineid ning kootava toime tõttu kasutati teda varem kõhulahtisuse puhul, verejooksu vaigistava vahendina jne. Rahvameditsiinis leiab kasutamist seedimishäirete
ka kauem. Idulehed on pikad ja kitsad, arenevad algul väga aeglaselt ja võivad enne tärkamist kergesti mullakooriku alla jääda. Porgand idaneb aeglaselt ja tärkab tavaliselt alles 10- 18 päeva pärast külvi. Tärkamisaeg sõltub mulla niiskusest ja temperatuurist. Soojas niiskes mullas võib hea elujõuga porgandiseeme tärgata isegi nädala pärast. Esimene pärisleht ilmub umbes kaks nädalat pärast tärkamist. Pärislehed on pikarootsulised, püstised või poolpüstised, kolmnurkse, mitmekordselt sulgjalt lõhestunud lehelabaga. Juurvili koosneb südamikust ja seda ümbritsevast paksenenud kooreosast. Nende vahel asub kambiumirõngas, milles toimub juurvilja jämeduskasv. Ristlõikes on südamik ja kooreosa kergesti eristatavad. Südamik on tavaliselt heledam ja puisem. Mida suurem ja heledam on südamik, seda halvem on üldreeglina porgandi maitse. (1) Bioloogiline iseärasus
Mündid on maailmas üheks tähtsamaiks lõhna- ja maitseaineks vanilli ja tsitruste järel. Müntide eeterlikke õlisid toodetakse lehtede ja varte näärmekarvadest. Mentool on väga paljude ravimite koostises. 9. PIPARMÜNT • Lad. Mentha x piperita L. Botaaniline iseloomustus ● 30...70 cm kõrgune. ● Roomava risoomiga, maapealsete võsunditega. ● Vars püstine, peaaegu paljas. ● Lehed süstjad või piklikud, pikarootsulised, paljad, teravalt saagja servaga. ● Õisik on tihe, õied roosad või lillakad. ● Looduslikult ei kasva, vahel aedades metsistunult. Kasvatamine ● Eelistab toitaineterikast, kerget ja niisket mulda. ● Talub ka soomulda (pH 5,5...7,5). ● Sobib kasvatamiseks poolvarjus. ● Külmadel talvedel võib hävida (võimalusel katta kuuseokstega). ● Paljundatakse risoomi tükikestega või ka ladvapistikutega (kevadel).
Porgandimahl: - väga tervislik, - rauaühenditerikas. Pidev porgandi tarvitamine parandab nägemisteravust (kõrge karotiinisisaldus). 4. Söögipeedi iseloomustus ja kasutamisvõimalused. Kaheaastane tuule abil risttolmleja taim. 1. aastal kasvatab leheroseti ja juurvilja. 2. aastal kasvatab tugeva puitunud varre ja õisiku. Lehed on: - mahlakad, - pikarootsulised, - laia kolmnurkse lehelabaga, - tumerohelise kuni punakasvioletse värvusega (olenevalt sordist ja kasvutingimustest). Õied: - kahesugulised, - väikesed. Viljad: - asuvad ligistikku, - 2 5 kaupa kokku kasvanud (tekib krobelise pinnaga liitvili). Mulda sattunud liitviljast tekib 1 5 idu. 1000 liitvilja mass 14 20 g. Idanevus säilib 4 5 aastat
Punane hobukastan ‘Briotii’ Aesculus x carnea 'Briotii' Harilik kuldvihm Laburnum anagyroides AREAAL Lääne-Euroopa kesk- ja lõunaosa. SUURUS 3-7 m. VÕRA Kõrge põõsas või madal, sageli mitmetüveline laiuva võraga puu. KOOR, VÕRSED Sile, tumehall, vanas eas vaoline. Noored võrsed hallikasrohelised, karvased. Pungad laimunajad, siidkarvased, alusel ümbritsetud tumeda tugeva lehepadjaga. LEHED Vahelduvad kolmetised pikarootsulised liitlehed. Lehekesed elliptilised, 3-7 cm pikad, hallikasrohelised, ümaratipulised, terveservalised, noorelt alt valgete siidjate karvadega. ÕIED, VILJAD Õitseb juunis. Õied kuldkollased, umbes 2 cm pikad, paiknevad tipmistes kuni 20cm pikkustes rippuvates kobarates. Vili on kaunvili, 5-8 cm pikk, lineaalne, lapik, kahvatupruun, karvane. Kaunad valmivad augustis. Seemned mustad, veidi läikivad. KASVU- Mõõdukalt külmakindel
Tavalised on eeterlike õlidega rakud ja bensüülisokinoliinalkaloidid ANITA rühm Selts Amborellaceae - amborellalised 1 Perekond Amborella ja 1 Liik Amborella trichopoda - kõige primitiivsem elavatest õistaimedest ehk sõsarrühm kõigile teistele õistaimedele; kuulus geenide varas (horisontaalne geeniülekanne) Sugukond Nymphaeaceae vesiroosilised Hajusate soontekimpudega vee-risoom-rohttaimed, Lehed: vahelduvad pikarootsulised lihtlehed Õied: hüpogüünsed kuni epigüünsed, suured, üksikud Õiekate: 4-6 tupplehest ja paljudest spiraalselt asetsevaist kroonlehtedest Õiekroon: vabadest kroonlehtedest, tõenäoliselt tekkinud staminoodidest, aktinomorfne Tolmukad: arvukad, spiraalselt asetsevad, lamendunud Viljalehed: mitu Sigimik: üldiselt sünkarpne Vili: käsnjas ja ebakorrapäraselt avanev Liik Nuphar luteum kollane vesikupp
lursslill-pink-spike) 18 Joonis 15. Haruline lursslill 19 Kilpleht (Darmera) Konkreetne liik: kilpjas kilpleht (Darmera peltata syn. Peltiphyllum peltatum) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 60 - 150 cm, lõpplaius 50 - 100 cm Taime välislaadi kirjeldus: jõuline, massiivne Lehed: vihmavarju meenutavad kilpjad lehed, suured ümarad, veidi hõlmised hambulise servaga pikarootsulised kuni 50...60 cm läbimõõduga Õied või õisikud: roosakasvalge poolkerajas õisik Õitsemine: mais, enne lehti Liigi eritunnused: sügisel omandavad lehed punaka värvuse, talvekindel Kasvukoha nõuded: päike/poolvari, huumusrikas muld, vajab suurt kasvukohta, ei talu kuivust Kasutamine haljastuses: veekogude ääres, kuid sobib ka varjuaeda ja lillepeenardele Joonis 16. Kilpjas kilpleht (http://www.rohelineaed
Nende kolme sugukonna ühine morfoloogiline tunnus: viljalehtede sulgumine toimub õitsemise ajal sekreedi abil, s.t. viljalehed pigem kleepuvad kui kasvavad kokku. 35. Sug. vesiroosilised, tobiväädilised ja magnoliidid Sugukond vesiroosilised – Nympheaceae Levinud kogu maailmas, 50-100 liiki vee-rohttaimi, kasvavad seisvas magevees Eestis kaks vesiroosi (Nymphaea) ja kaks vesikupu (Nuphar) liiki Risoomiga rohttaimed, juhtkimbud hajusalt Lehed pikarootsulised lihtlehed Õied üksikud, suured, aktinomorfsed Õiekate 4-6 tupplehte ja palju spiraalselt paiknevaid kroonlehti Tolmukaid palju, lamedad, spiraalselt Emakas mitmest viljalehest, sünkarpne Vili käsnjas, limane, seemned vabanevad ebakorrapäraselt Sugukond tobiväädilised ( Aristolochiaceae) Põhiliselt pantroopiline sugukond, 600 liiki, neist 500 perekonnas tobiväät (Aristolochia) Puitunud liaanid või rohttaimed Vahelduvad lihtlehed, enamasti südaja kujuga ja sõrmroodsed
Kättesaadav http://www.perennials.com/plants/anemone-hupehensis.html. 04.08.2013. Seemnemaailm. Hubei ülane Anemone hupehensis. Kättesaadav http://www.seemnemaailm.ee/index.php?GID=11588. 04.08.2013. 1.3 Metspipar (Asarum) Konkreetne liik: harilik metspipar (Asarum europaeum) (joon. 5, joon.6) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 10-20 cm, läbimõõt 20 cm. Taime välislaadi kirjeldus: madal, moodustab suuri vaibataolise kogumikke. Lehed: nahkjad neerukujulised pikarootsulised lihtlehed, värvuselt tumerohelised, läikivad, karvased. Pikkus 4-6 cm ja laius 4-8 cm. Tavaliselt ühel varrel 2-3 lehte, need on peaaegu vastakud. Lehed püsivad üle talve. Varre alusel on ka 2 või rohkem soomusjat alalehte. Õied või õisikud: nahkjad või lihakad õied. Õiekate on kellukjas, tipus kolmehõlmaline, pikkusega 1-1,5 cm. Väljast punakaspruun, tume, seest purpurpunane. Õied asuvad üksikult varte tippudes lühikestel raagudel, maapinnal. Õitseb mais ja juunis
· Üheaastane , 50 cm kõrge · Vars sirge, nõrgalt põlvjas, hargnev · Lehed mitmesugused · Õisik liitsarikas · Õied heledad valged, roosad, kollased, violetsed · Vili on kaksikseemnis, valminud viljad on kerajad, piklikümmargused kollakashallid, pruunid · 1000seemne kaal 7- 10 g · Eeterõli 0,2-1,2%on kanalites, viljade seinte siseküljel, igal viljal 2 kanalit · Rasvõli 18-20% Aniis · Üheaastane, 25-60 cm · Sammasjuureline · Vars ülalt hargnev · Juurmised lehed on pikarootsulised, varre keskosas kolmetised · Õisik on liitsarikas, värvuselt valge · Viljad on munajad või pirnikujulised, koosnevad kahest mittepakatuvast seemnisest · Viljadel on 10 heledat pikiribi, milles eeterõli kanalikesed · 1000 s kaal 3,5 4 g · 2,5-3% aniisiõli, 25-30% rasvõli Köömen · Kaheaastane · Vars 30 -80 cm · Õisik liitsarikas · Viljad on lapergused h.pruunid koosnevad kahest viljakesest · Vilja pinnal on 10 õlgkollast pikiribi, milles on eeterõli kanalikesed
33. Fülogeneetiliselt basaalsed kattesemnetaimed Amborellaceae - amborellalised Nymphaeales --- Nymphaeaceae -- Eestis olemas Austrobaileyales - austrobailealaadsed Chlorantales - roheõielaadsed --- Chlorantaceae 34. Sug. vesiroosilised, tobiväädilised ja magnoliidid Vesiroosilisedlevinud kogu maailmas, 50-100 liiki veerohttaimi, kasvavad seisvas vees. Eestis 2 vesiroosi (Nymphaea) ja kaks vesikupu (Nuphar) liiki. Risoomiga rohttaimed, juhtkimbud hajusalt.Lehed pikarootsulised lihtlehed Õied üksikud, suured, aktinomorfsed Õiekate 4-6 tupplehte ja palju spiraalselt paiknevaid kroonlehti Tolmukaid palju, lamedad, spiraalselt.Emakas mitmest viljalehest, sünkarpne Vili käsnjas, limane, seemned vabanevad ebakorrapäraselt.Tobiväädilised Põhiliselt pantroopiline sugukond, 600 liiki, neist 500 perekonnas tobiväät ( Aristolochia ) Puitunud liaanid või rohttaimed.Vahelduvad lihtlehed, enamasti südaja kujuga ja sõrmroodsed
(Hansaplant). Puit on kõva, hästi poleeritav, kasutatakse nikerdamiseks. Laialdaselt levinud haljastuses, talub hästi saastunud õhku (Hariduskeskus). Kõrgus 3-7m. Kõrge põõsas või madal, sageli mitmetüveline laiuva võraga puu. Koor on sile, tumehall, vanas eas vaoline. Noored võrsed hallikasrohelised, karvased. Pungad laimunajad, siidkarvased, alusel ümbritsetud tumeda tugeva lehepadjaga. Lehed on vahelduvad kolmetised pikarootsulised liitlehed. Lehekesed elliptilised, 3-7 cm pikad, hallikasrohelised, ümaratipulised, terveservalised, noorelt alt valgete siidjate karvadega. Õitseb juunis. Õied kuldkollased, umbes 2 cm pikad, paiknevad tipmistes kuni 20cm pikkustes rippuvates kobarates. Vili on kaunvili, 5-8 cm pikk, lineaalne, lapik, kahvatupruun, karvane. Kaunad valmivad augustis, pakatavad sügisel. Seemned mustad, veidi läikivad (Hariduskeskus). 4.11.2. Paljundamine ja hooldus
annaabi.ee 
