· Nõukogude Liidu eesmärk oli tsaaririikides taastada Nõukogude Liit. · Salaprotokollis huvisfäärid- Soome, Eesti, Läti ja osa Poolast= Nõukogude Liit Sõja algus: · Saksamaa oli kõige rohkem sõjaks valmis ( õhuvägi, maavägi ja merevägi läksid Poolale kallale) · Poola püüdis riiki päästa, aga 17. Sept. Alustas ka Nõukogude Liit sõda Poola vastu · 28.sept said MRP kokku ja sõlmisid sõpruse- ja piirilepingu ( jaotasid Poola) Poola väljapääs Läänemerele- Poola koridor. Köningberg- Ida- preisimaa Nõukogude Liidul ja Saksamaal tekib ühine piir, sest Poola on ära võetud Nõukogude Liit püüab MRP-d ellu viia( Läti, Leedu, Eesti,Soome- baaside leping) Ainult Soome ei võtnud seda vastu.
Itaalia, hiljem liitusid paktiga veel Ungari, Rumeenia, Slovakkia ja Bulgaaria. NSV Liidu vastu võitles ka Soome, kuid otseselt Saksamaa liitlaseks ei saa teda lugeda. Saksamaa peamised vaenlased olid Suurbritannia, Prantsusmaa, USA, NSV Liit ja väiksemad riigid, kelle Saksamaa alla neelas (Austria, Tsehhoslovakkia, Taani, Norra, Holland, Belgia, Luksemburg). Ka Prantsusmaa kaotas oma tähtsuse Saksamaa vastasena kiiresti. 2.MRP lisaprotokoll & Nõuk.-Saksa sõpruse- & piirilepingu lisaprotokoll 1939.a:Saksa-Nõuk. mittekallaletungilepingu juurde kuulus ka salajane lisaprotokoll, mis käsitles kummagi riigi huvisfääre Soomest Rumeeniani. Soome, Eesti, Läti, Ida-Poola ja Bessaraabia määrati NSV Liidu, Leedu ja Lääne-Poola Saksa huvisfääri. (23.aug). Nõuk.- Saksa sõpruse- ja piirilepingu juurde kuulunud salajases lisaprotokollis nihutati Saksa huvisfääri piir Poola territooriumil ida poole, vastutasuks sai NSV Liit Leedu. (28.sept). 3.Sõda Euroopas 1.09.39-22
samas kui omad inimesed elasid vaesuses II maailmasõja põhjused ● Ideoloogilised eeldused -Hitleri saksa rahvas vajas eluruumi -Eluruumi tuli hankida vallutustega naaberrahvastelt -Stalin soovis laiendada kommunismi läände Poola ründamine ● 1. sept 1939 tungis Saksamaa Poolasse. II ms algus ● 17. sept 1939 siseneb poolasse Punaarmee ● 28. sept 1939 sõlmivad NSVL ja Saksamaa sõprus- ja piirilepingu NSVL Põhja- ja Ida-Euroopas ● Vastastikuse abistamise lepingud ● Baaside leping ● Soome Talvesõda ● 1940 okupatsioon Talvesõda Saksamaa vallutused Lääne- Euroopas ● Vallutati Norra, Taani, Luksemburg, Belgia, Holland ● Pealetung Prantsusmaale ● Itaalia (Mussolini) liitumine sõjaga ● Inglismaa (Churchill) keeldub alistumisest ● Saksa lennukid pommitavad Suurbritanniat
mis järgis endiste Eesti NSV ja Vene NFSV piire. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist jäi kontrolljoon eraldama Eesti Vabariiki ja Venemaa Föderatsiooni. Pärast Eesti Vabariigi taasiseseisvumist ei ole Venemaa pidanud Tartu Rahulepingut endale siduvaks, mistõttu Jaanilinn kuulub praegu, kuni pole jõustunud uus Eesti-Vene piirilepe, de jure Eesti Vabariigi ja de facto Venemaa Leningradi oblasti Kingissepa rajooni koosseisu. Läbirääkimised piirilepingu sõlmimiseks moodustatud valitsuskomisjonide vahel kestsid mitu aastat. Eesti Vabariik ei esitanud Venemaale mingeid territoriaalseid nõudmisi nõustudes piiri seadmisega praeguse kontrolljoone järgi. Nõukogude Liidu õigusjärglane Venemaa Föderatsioon ei ole tunnustanud Tartu rahu ega sellejärgset Eesti-Vene piiri ning jätkab Eesti alade, mis jäävad kontrolljoonest ida poole, okupeerimist. Koostatud piirilepingus puudub viide Tartu Rahulepingule. Lepingu
(1939) Aasta hiljem okupeeris NSVL Eesti, Läti, Leedu, Bessaraabia Eestlased Punaarmees Hävituspataljonis, Laskurkorpuses, Tööpataljonid Eestlased Saksa armees Metsavendade poolt moodustatud üksused, Piirikaitserügemendid. Eestlased Soome armees Erna luuregrupp, Jalaväerügement Tunne II maailmasõja sündmusi! · Algas 1. september 1939 Saksamaa kallaletungiga Poolale. 28.sept sõlmisid Saksamaa ja Nõukogude liit sõprus ja piirilepingu (MRP), 1939 1940 toimus NSVL-i ja Soome vahel Talvesõda, 1940 a. Hõlvas Saksamaa Taani, Norra, Belgia, Hollandi, Luksemburgi. 21. juuni 1941 alustas Saksamaa sõda Nõukogude liidu vastu. 7.dets 1941 ründas Jaapan USA Pearl Harboris. 1942 kirjutasid 26 riiki (kaasaarvatud USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, Nõukogude liit) Ühinenud rahvaste deklaratsioonile. 1942 a. Toimus Stalingradi lahing, milles said Saksa väed lüüa. 1943 a
läände. Mõlemad olid nõus selleks kasutama sõjalist jõudu. MRP sõlmimisega kinnitasid need 2 riiki üksteise seljataguse. Adolf Hitler Jossif Stalin Sõjategevuse algus Teine maalimasõda algas 1.sept. 1939. Saksamaa tungis Poolasse 3.sept kuulutasid ka Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja. 17. sept. Sisenes ka NSVL Poolasse. Kuu lõpuks oli Poola vallutatud ja riik jaotatud Saksamaa ning NSV Liidu vahel. NSVL ja Saksamaa sõlmisid sõprus- ja piirilepingu Sõjategevuse laienemine 1939 novembri lõpus alustas NSVL sõda Soome vastu. Soomlased nimetavad seda Talvesõjaks. Soomlastel õnnestus säilitada iseseisvus, kuid pidid loovutama Karjala maakitsuse peale kolmekuulist sõda. 1940 okupeeris NSVL ka Baltimaad ja võttis Rumeenialt ära Bessaraabia. 1940. aasta kevadel alustas ka Saksamaa uuesti sõjategevust. Vallutati Norra, Taani, Luksemburg, Belgia, Holllad. Seejärel alustati pealetungi Prantsusmaale.
annekteerimist 1940. aastal Nõukogude Liidu poolt." Eesti NSV territoorium jäi kuni 1945. aastani kattuma Eesti Vabariigi territooriumiga. 1945. aastal kehtestati okupatsioonivõimude poolt uus haldusjaotus, milles osa ENSV territooriumist (alad Narva jõest idas ning peaaegu kogu Petserimaa) lülitati Vene NFSV koosseisu. NSVL haldusüksuse ENSV piiride muutmine ei saanud omada mingit mõju de jure edasikestva Eesti Vabariigi territooriumi ulatusele. Seoses sellega nimetati Eesti-Vene piirilepingu sõlmimiseni 2005. aastal Eesti idapiiri Eestis kontrolljooneks. Teoreetiliselt jäid nimetatud alad niikaua Eesti Vabariigi jätkuvalt okupeeritud territooriumiks. Sõjajärgsetel aastatel oli väga suur tegevusvabadus julgeolekuorganitel, mida Eestis juhtis julgeolekuminister Boris Kumm. Parteijuhiks sai aga Nikolai Karotamm. Poliitika tipnes EKP Keskkomitee VIII pleenumiga 1950. aastal, kui viidi läbi poliitiline puhastus Eesti NSV
nõrkus, diktatuuride sõjakus, läänerinde lepitus poliitika. Majandusliku majanduse militariseerimine, majanduskriisist lõpplik väljuminne teiste riikide vallutamise kaudu. Ideoloogid suur Saksamaa idee, aasia rassi ülimuslikus , kommunistliku maailma revolutsiooni idee MRP realiseerimine: Poola jagamine 1 sept. 1939 Saksa ründab Poolat, 17 sept. NSVL ründab Poolat, 28 sept. NSVL ja Saksamaa sõprus ja piirilepingu sõlmimine, kaotati Poola riik Nõukogude Liidu laienemine 1 sept. 1939 vastastikuse abistamise ja sõpruslepingud (baaside lepingud) Eesti,Läti ja Leeduga. Balkaniriikide okupeerimine Baltiriikide inkorporeerimine, Rumeenia loovutab Bessaraabia Nõukogude liidule . Soome Talvesõda 30 nov. 1939 , NSVL ründab Soomet kuna soome keeldus baaside lepingust, märts 1940 soome loovutab NL-le piiriäärsed alasi kuid säilitab iseseisvuse, NL kaotus annab objektiivse info Nõukogude riigi
Eesti II maailmasõja ajal MRP- 23.aug. 1939. ehk Molotov - Ribbentropi pakt ehk mittekallaletungi leping Saksamaa ja Venemaa vahel. Sellega jagati omavahel Ida Euroopa: Venele läksid Ida- Poola, Soome, Eesti, Läti ja Bessaraabia ning Saksamaale ülejäänud Poola ja Leedu. 28.sept. sõlmisid Saksamaa ja NSVL sõpruse- ja piirilepingu ja Leedu läks NSVL-le. Baaside leping- 28.sept. 1939 Eestit süüdistati neutraliteedi rikkumises. Eestil puuduvad sõjapidamiseks materiaalsed ressursid ja välistoetus. Ähvardused piirilt. Süüdistati laeva Metallisti põhjalaskmises. Samuti olid sõjaväe baasid Eestis: Hiiumaa, Saaremaa, Muhu, Paldiski, Haapsalu, Aegna. Baaside aeg okt 1939- 17 juuni 1940. 17.06 oli Eesti täielikult NSVL. Eesti välispoliitika oli sõltuvuses Idanaabrist. Vähenes suhtlus lääneriikidega
Välismaa uudised Hiina välisministeeriumi esindaja ütles teisipäeval, et Venemaa ja Hiina vahelise piirivaidluse lahendamine saarte üleandmise näol on näide keeruliste rahvusvaheliste küsimuste lahendamisest diplomaatilisel teel. Pilt 7. Maja Venemaa andis teisipäeval Vene-Hiina piirilepingu lisa alusel Hiinale üle Yinlongi (Tarabarovi) saare, pool Heixiazi (Bolsoi Ussuriiski) saarest ning Bolsoi saare Arguni jõel, Tsitaa oblastis, Ida-Siberis. Leping sõlmiti 14. septembril 2004 Venemaa tollase presidendi Vladimir Putini ja Hiina juhtide vahel, teatab RIA Novosti. Nõukogude ajal, kui Pekingi ja Moskva vahel olid pinged, olid Tarabarovi ja Bolsoi Ussuriiski saared strateegiliselt tähtsad Habarovski linna kaitsmisel võimaliku Hiina sõjalise rünnaku eest.
ning pressivabaduse toetamisele nii Eesti lähiümbruses kui kogu maailmas. o Eesti osaleb proaktiivselt rahvusvahelistes ühendustes ja organisatsioonides ning meil on piisavalt informatsiooni ja väljakujunenud võimekus neis teiste riikidega võrdväärsena kaasa rääkida. o Olulisemates välispoliitika küsimustes valitseb võimalikult suur siseriiklik üksmeel. VÄLISPOLIITIKA KUIDAS SAAVUTADA? o Arendame konstruktiivseid suhteid Venemaaga ning astume samme Eesti-Vene piirilepingu mõlemapoolseks ratifitseerimiseks ja jõustamiseks välisministrite poolt 2007. aastal parafeeritud kujul. o Arendame tihedat koostööd Läänemere riikidega regionaalselt olulistes valdkondades (keskkond, energeetika ja infrastruktuurid, transport, julgeolek jms). Taotleme Eesti kui Balti regiooni arenguveduri positsiooni kindlustamist. SISEJULGEOLEK EESMÄRK o Vähendame õnnetustes hukkunute arvu vähemalt neljandiku võrra, tõhustades kõigi sisejulgeolekuga
Õpilaste hindamise määruse tühistamine X Põhiseaduse muutmine X Riigieelarve koostamine X Eriolukorra väljakuulutamine X looduskatastroofi korral Tartumaa maavanema ametisse nimetamine X Haridus- ja teadusministeeriumi Tallinnasse X üleviimine Piirilepingu ratifitseerimine X Ministri umbusaldamine X Riiklike autasude kehtestamine X 11. Kuidas saab inimesi kaasata kohalike keskkonnaalaste probleemide lahendamisse? Tooge üks näide. Kampaaniate korraldamine. Näiteks ,, Teeme ära" 4 Kristiina Ojuland. Ühtne Euroopa ja Eesti rahvuslikud huvid.
Teostab järelvalvet õigustloovate aktide Õiguskantsler põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle Esindab Vabariigi valitsust ja juhib selle Peaminister tegevust 3 13. Märkige tabelis ristikesega, kelle pädevusse kuulub järgmiste otsuste vastuvõtmine: Riigikogu Vabariigi valitsus X Piirilepingu ratifitseerimine X Käibemaksumäära kehtestamine X Karistusseadustiku muutmine X Umbusalduse avaldamine ministrile X Seaduseelnõude menetlemine Õpilaste hindamismääruse muutmine X Eriolukorra väljakuulutamine looduskatastroofi korral X Riigieelarve koostamine X II Regionaalne võim. 1
2. 2014. aasta tähtsamad sündmused Eestis ja maailmas – oskad nimetada mõnda koos kirjeldusega. Läti läheb üle eurole Eestis vahetati rongid välja Seve Ehitus Taliolümpia Sotsis. 18 veeb allkirjastasid Eesti ja Vene välisministrid kahe riigi piirilepingu. See pole siiani jõustunud. Ansip astub tagasi Krimm Venemaale 45 Eesti õdurit Kesk-Aafrika Vabariigis Hispaania saab uue kuninga – Filipe VI Uus korrakaitsesüsteem - oorahureform ja avalikus kohas lubatud alkoholi tarbida. Ida-Ukraina kohal tulistatakse alla Malaisia reisilennuk Eestit ähvardab seakatk 3. Ühiskonnaelu tasandid – tabelite alusel. 5
Välisminister Sven Mikser Siseminister Andres Anvelt Maaeluminister Tarmo Tamm 2.8 Täida tabel Lastekaitse seaduse muutmine (riigikogu) õpilaste hindamise määruse tühistamine (vabariigi valitsus) põhiseaduse muutmine (riigikogu) riigieelarve koostamine (vabariigi valitsus) eriolukorra väljakuulutamine looduskatastroofi korral (vabariigi valitsus) Tartumaa maavanema ametisse nimetamine (vabariigi valitsus) haridus- ja teadusministeeriumi Tallinnasse üleviimine (riigikogu) piirilepingu ratifitseerimine (riigikogu) ministri umbusaldamine (riigikogu) riiklike autasude kehtestamine (riigikogu) 2.9 . Kas ministrite ennetähtaegne ametist tagasiastumine osutab Eesti valitsemissüsteemi demokraatlikkusele või pidevale võimuvõitlusele? Põhjendage oma seisukohta. Seisukoht: Demokraatlikkusele Põhjendused: Kui minister astub ennetähtaegselt ametist tagasi, siis pruugib põhjuseks olla just see, et ta ei sobinud rahvale
põhimõtetega inimene paratamatult nii kurb kui see ka ei ole eelistama esimest. Ja sel eelistusel pole mingit pistmist elukauge patsifismiga. Kolmandaks kompromiteerib eestlust ka see, kui selle südametunnistuseks nimetatakse inimesi, kes astuvad samme sõnavabaduse piiramiseks. Neljandaks on eestlust ehk enese tahtmata õõnestanud need, kes meie põhiseadusesse Tartu rahu torganud samasse paragrahvi riigipiiridega. See seab ohtu meie rahvusliku julgeoleku, sest teeb piirilepingu sõlmimise raskeks. Viiendaks, rahvuslust õõnestavad ka need, kes samastavad rahvusluse põllumajandusega. Hoiak, et "ainult maal on veel ausust jne", mõistab eestluse igavesti reservaati kuuluma. Usun, et Igor Gräzinil on õigus, kui ta eestlust seob rohkem väikekodanlase kui talupidajaga. Seda tegi õigupoolest juba Juhan Luiga. Niisiis ma ei arva, et eestlus ja moraal, eestlus ja inimõigused, eestlus ja inimväärikus peaksid paratamatult vastuolus olema.
Eelnimetatud autorite empiirilise uurimuse tulemusena selgus, et kõige suveräänsem riik maailmas oli 2004. aasta andmetel Šveits. Eesti asus Šveitsiga lähedasel positsioonil. Autorid ennustasid, et pärast ühinemist ELiga Eesti suveräänsusnäitajad mõnevõrra langevad seoses kohustusega rakendada liidu nn nullsummapoliitikat, eelkõige rahapoliitikat ja kodakondsuspoliitikat. Berg ja Kuusk nägid ette ka võimalust Eesti suveräänsusastme tõusuks, juhul kui Eesti saab tunnustatud piirilepingu Venemaaga ning kasvab Eesti diplomaatiliste suhete arv kolmandate riikidega. Nimetatud riigiteadlaste 2009. aasta uuring andis maksimaalsed suveräänsuspunktid kümne palli süsteemis USA-le. Uuringusse valitud 40 riigi hulgas järgnesid Šveits ja Venemaa 9,8 punktiga: Venemaal puudus piirileping osaga naabritest, Šveitsil olid aga tekkinud probleemid alalise elanikkonnaga. Teistest riikidest sai näiteks Kanada suveräänsus 9,4 punkti, Serbiale anti 8,7,
(mittekallaletungi lepingu 10ks aastaks). Salajase lisaprotokolliga jagati Ida-Euroopa. Nõukogude Liit sai Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia (osa Rumeeniast) ja Ida-Poola. Kuu aega hiljem tehti vahetus. Hitler andis Stalinile ka Leedu ja sai vastu tüki Poolast. Uus maailmasõda võis alata. 1939-1941 1. september Saksamaa ründasid mõlemad Poolat 17. september NSVL Oktoobris pidasid NSVL ja Saksamaa Poola keskel võiduparaadi ning sõlmisid piirilepingu. Poola oli riigina kaotatud. Järgmisena okupeeris Nõukogude Liit Bessaraabia ja ründas Soomet. Talvesõda Sarnaselt Balti riikidega nõudis NSVL ka Soomelt baasidelepingu sõlmimist. Soome sõjaväe ülemjuhataja Mannerheim ja valitsus olid nõus järgi andma, kuid parlament ja rahvas olid kategooriliselt vastu. Novembris 1939 alustasi NSVL valesüüdistusega talvesõda. Paraku ei suutnud venelased murda läbi Karjalasse rajatud Mannerheimi kaitseliinist. Lisaks
moodustati ajutine kontrolljoon, mis järgis endiste Eesti NSV ja Vene NFSV piire. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist jäi kontrolljoon eraldama Eesti Vabariiki ja Venemaa Föderatsiooni. Nõukogude Liidu õigusjärglane Venemaa Föderatsioon pole tänini tunnustanud Tartu rahu ega sellejärgset Eesti-Vene piiri. Eesti loobus Venemaa koosseisu jäänud alate ametlikust tagasinõudmisest 1995. aasta novembris. Eesti ja Venemaa kirjutasid alla ning ratifitseerisid Eest-Vene piirilepingu, mis jõustus 18. mail 2005, aga juba sama aasta septembris teatas Venemaa välisministeerium, viidates Riigikogu piirilepingute ratifitseerimisseadusesse lisatud preambuli tekstile, et Venemaa ei kavatse hakata Eesti-Vene piirilepingute osapooleks ning ei loe end seotuks lepingute objekti ja eesmärke puudutavate asjaoludega. 23.05.2013 kiitis Eesti valitsus heaks uuendatud Eesti-Vene riigipiiri lepingu
tulevikus NATO ja Euroopa Liiduga (milles nähti julgeolekugarantiid võimaliku idast tuleneva ohu vastu). · 1994.a. Eesti Vabariigi ja Venemaa vahel sõlmitud juulilepingute alusel lahkusid Eesti pinnalt ka viimased võõrväed ning likvideeriti Venemaa sõjaväebaasid (1994.a. 31.august). See sündmus tähistas ka ühtlasi lõplikku tähist Eesti taasiseseisvumisel. Siiski on Eesti-Vene suhteid pingestanud piiriprobleem (piirilepingu puudumine) ning Venemaa suurriiklik poliitika oma lähinaabrite suhtes. Eesti iseseisvumise (1918) ja taasiseseisvumise (1991) erinevused ja sarnasused (tekstina ja tabelina) Erinevused: 1) iseseisvumine käis sõja kaudu, taasiseseisvumine läks rahulikult 20. sajandi Euroopas oli 4 juhtumit, mil uus riik sündis veretult: 1) 1904 Norra lõi lahku Rootsist, 2) 1944 Island eraldus Taanist, 3) 1964 Malta lõi lahku Briti impeeriumist, 4) 1991 Eesti (NB
Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutavad Saksamaale sõja, kuna olid lubanud kaitsta Poolat. Sõda käis, aga läänes lahinguid ei toimunud, otsest rünnakut Saksamaa vastu polnud. 03.09 Inglismaa ja Prantsusmaa kuulutavad Saksamaale sõja, aga aktiivset sõjategevust ei toimu. 17.09 - NSVL viib väed Poolasse. NSVL oli lubanud Poolat kaitsta Saksamaa eest. Kaitsmiseks pidi NSVL Poolasse sisse minema. 28.09 NSVL ja Saksamaa sõlmivad sõprus- ja piirilepingu. Poola alad jagatakse omavahel ära, Saksamaa jätkab sõjategevust Lääne-Euroopas, NSVL vallutab osa Soomest, Baltimaad ja alasid Bessaraabias. 30.11.1939-03.1940 Talvesõja algus NSV Liidu ja Soome vahel. NSVL alustas, rikkudes Soomega sõlmitud mittekallaletungipakti. Sooviti laiendada piire ja luua Soomest kuulekas riik. Rahvasteliit kuulutas NSVL agressoriks ja heitis liidust välja. Itaalia asub sõtta Saksamaa liitlasena. NSVL ja Saksamaa tegutsevad kui liitlased. 1940 27
Punaarmee vallutas Poolale kuulunud Lääne-Valgevene ja Lääne-Ukraina, kus algas kohe etniline puhastus (poolakaist elanikud saadeti Siberisse). Moskva hakkas avaldama survet ka Balti riikidele, et need annaksid loa rajada seal Punaarmee baasid. Septembris-oktoobris sõlmiti vastavad lepingud, mille tulemusena sisuliselt okupeeriti Eesti, Läti ja Leedu. 5) 28.sept. 1939 oli likvideeritud Poola riik. Sellel päeval sõlmisid Saksamaa ja NSVL sõpruse- ja piirilepingu, millel oli ka salajane lisaprotokoll, millega Leedu läks NSVL huvisfääri, piir Poolas kahe riigi vahel nihkus veidi ida poole. 3.Sõjategevus Euroopas 1939-1940: 1) Poola vallutamine Saksamaa ja NSVL poolt 1.sept. 1939 28.sept. 1939 2) Soome Talvesõda 30.nov. 1929 12.märts 1940 3) Taani, Norra alistamine 1940 kevadel Saksamaa poolt 4) Saksamaa sissetung Hollandisse, Belgiasse, Luxemburgi, Prantsusmaale, 14.juuni
Territoorium EV territoorium on PS sätestatud §122 Eestil piirileping Venemaaga- Tartu Rahuleping- EV ja Vene Föderatsiooni vaheline piirileping, algselt allkirjastati leping 2005 ning lisati sellele priambul. 27.06 võttis Venemaa oma allkirja lepingult tagasi. 2012 sügisel tõusis leping kiiresti päevakorda, moodustati töögrupp, töötati lepingu teksti kallal, oktoobris anti Vene välisministeeriumile korraldus leping allkirjastada, 18.01.2014 allkirjastasid riikide välisministrid piirilepingu. Lex posterior derogat legi priori- hilisem seadus tühistab varasemad seadused Maismaapiir on sätestatud Tartu Rahulepinguga EV ja Läti Vabariigi- vahelise riigipiiri taastamise leping, aastast 20.03.1992 Juriidiliselt kehtib maismaapiir maa alla tuumani, füüsiliselt kehtib nii kaugele kui tehniliste lahenduste kaasabil on võilmaik minna Merealapiir- sätestatud merealapiiride seaduses Territoriaalmere laius on rannikust 12 meremiili (21,6km) kaugusel (vanade kahurite laskekaugus).
tulevikus NATO ja Euroopa Liiduga (milles nähti julgeolekugarantiid võimaliku idast tuleneva ohu vastu). · 1994.a. Eesti Vabariigi ja Venemaa vahel sõlmitud juulilepingute alusel lahkusid Eesti pinnalt ka viimased võõrväed ning likvideeriti Venemaa sõjaväebaasid (1994.a. 31.august). See sündmus tähistas ka ühtlasi lõplikku tähist Eesti taasiseseisvumisel. Siiski on Eesti-Vene suhteid pingestanud piiriprobleem (piirilepingu 2 puudumine) ning Venemaa suurriiklik poliitika oma lähinaabrite suhtes. 1 [veebimaterjal] URL http://www.yle.edu.ee/oppematerjalid/riigieksam/Poordepunktid%2020.sajandi %20Eesti%20ajaloos.doc 2 [veebimaterjal] URL http://www.yle.edu.ee/oppematerjalid/riigieksam/Poordepunktid%2020.sajandi %20Eesti%20ajaloos.doc
Hitleri-vastane koalitsioon kujuneb sõja käigus (Allies). I Sõda Euroopas 1. Poola vallutamine - Saksamaa demonstreerib kogu maailmale välksõda (Blitzkrieg) 1.september 1939.a. Saksamaa kallaletungiga Poolale algas II maailmasõda 3.sept. - Inglismaa ja Prantsusmaa kuulutasid Saksamaale sõja - läänerindel algas nn. kummaline sõda 17.september - idast tungis Poolasse NSVL 28.sept. oli Poola purustatud ning NSVL ja Saksamaa sõlmisid piirilepingu, millega täpsustati riikidevahelist piiri - Saksamaa lubas Leedu NSVLle. 2. NSVL alustab Baltimaade alistamist - baaside aeg Septembris nõudis NSVL Soomelt ja Baltimaadelt sõja ähvardusel maad sõjaväebaaside rajamiseks. Kuna Baltimaade autoritaarsed valitsejad ei julgenud võtta otsustusriski, siis sai NSVL oma tahtmist. 28.sept. 1939 sõlmiti Eesti NSVL vastastikuse abistamise pakt. Eestisse tuli vene sõjavägi, samal päeval lahkusid baltisakslased
7. Millised tegevused kuuluvad Vabariigi Valitsuse ja millised Riigikogu pädevusse? Riiklike autasude kehtestamine (RIIGIKOGU) Põhiseaduse muutmine (RIIGIKOGU) Eriolukorra väljakuulutamine looduskatastroofi korral (VABARIIGI VALITSUS) Riigieelarve koostamine (VABARIIGI VALITSUS) Harjumaa maavanema ametisse nimetamine (VABARIIGI VALITSUS) Haridus- ja Teadusministeeriumi Tallinnasse üleviimine (VABARIIGI VALITSUS) Õpilaste hindamise määruse tühistamine (RIIGIKOGU) Piirilepingu ratifitseerimine (VABARIIGI VALITSUS) Umbusalduse avaldamine ministrile (RIIGIKOGU) Karistusseadustiku muutmine (RIIGIKOGU) Riigieelarve täitmise aruande kinnitamine (RIIGIKOGU) Valitsusasutuste tegevuse juhtimine (VABARIIGI VALITSUS) Tulumaksumäära kehtestamine (VABARIIGI VALITSUS) Seaduseelnõude menetlemine (RIIGIKOGU) Riigikontrolöri ametisse kinnitamine (RIIGIKOGU) Otsuse langetamine rahvahääletuse korraldamise kohta (RIIGIKOGU) Seaduseelnõude esitamine (VABARIIGIVALITSUS) 8
Rahutused Tallinnas 2007. 1996. aastal kuulutas president Lennart Meri välja Eesti arvutistamise ehk "tiigrihüppe" programmi. 2003. aastal puhkenud Iraagi sõjas osalesid ka Eesti rahuvalvajate üksused. 2004. aastal võeti Eesti NATO ja Euroopa Liidu koosseisu. Samal aastal puhkes skandaal, kui võimud otsustasid Lihulast salaja teisaldada mälestusmärgi Teises maailmasõjas võidelnud eestlastele. 2005. aastal nurjus Venemaa vastuseisu tõttu Eesti ja Venemaa vahelise piirilepingu sõlmimine. Venemaa välisministeerium teatas, et ei pea võimalikuks algatada Eesti-Vene piirilepingute ratifitseerimist riigiduumas. Vene poolt ärritas viitamine Nõukogude okupatsioonile ja Tartu rahulepingule. Venemaa on teatanud, et võtab tagasi allkirja ning soovib algatada Eestiga uued läbirääkimised. Eesti on teatanud, et vajadust uuteks piiriläbirääkimisteks pole ning et lisaklauslid ei sisalda mingeid territoriaalseid nõudmisi. 2006
üritasid ka veel otsida kompromissi, aga selleni ei jõutud. Küll oli aga sõda idas, Sm asus poolat vallutama ja 17 septembril viis oma väed Poola ka NSVL. Seega realiseeritud MRP salajases protokollis kirjapandud. NSVL põhjendas seda Poolatungimist ka sellega ,et Poola valitsus lõpetas eksisteerimise ja , et see valitsus ei suuda enam neid ukrainlasi ja poolakaid enam kaitsta , et vennasrahvas ja blabla, see ns ettekääne. 28 september Saksamaa ja NSVL sõlmisid omavahel sõprusja piirilepingu, sest Poola olid nad kahekesi sõbralikult ära likvideerinud. Nad nüüd nihutasid seda salaprotokolli, et noh Leedu läks NSVL-le ja Poolat rohkem Sm-le. NSVL samal ajal, kui viis läbi poolas sõjalisi operatsioone, siis NSVL esitas ka Eestile, Lätile, Leedule ettepaneku sõlmida vastastikuse abistamise lepingu. Eeskätt pidi see seisnema selles, et need riigid lubavad oma territooriumile rajada sõjaväe baasid ja, et nende kaitseks tuuakse nende riikide territooriumile ka NSVL väed
saksamale sõja suurbritannia ja prantsusmaa. Ülekaalukad saksa jõud purustasid poola armee paari nädalaga. Kasutades välksõja ( blitzkrieg) taktikat. 17 sept. tungis Poolale kallale ka nõukogude liit. Punaarmee vallutas Poolale kuulunud lääne-Valgemere ja lääne-Ukraina kus kohe algas Sovjetiseerimine ja etniline puhastus. Poolakaist elanikud saadeti Siberisse. Nõukogude liidule lääneriigid sõda ei kuulutanud. Pärast poola vallutamist sõlmisid NSV liit ja saksamaa sõprus ja piirilepingu. Millega jagati hõivatud alad ning täpsustati mõjusfääride piiri. Üheaegselt poola vallutamisega hakkas moskva avaldama survet balti riikidele. Nõudes punaarmee baaside rajamise luba nende territooriumil. Baltimaad jäid rahvusvahelisse isolatsiooni ja pidid järele andma. Septembris oktoobris 1939 sõlmitigi vastavad lepingud ning punaarmee sisuliselt okupeeris eesti läti ja leedu. Teisiti läks soomega. Ka soomelt nõudis
An seld riigi sultaniks kuulutas end Ebu´l Kasem, kes ei olnud Suurtele seld´le 5 meelepärane. Seepärast saadeti 1090ndal aastail 50 000 sõjaväega An emiir Porsuk - allutas rivaalitsevad beid ja piiras Iznikki. B imperaator, kellega An seld´d olid 1081 sõlminud piirilepingu, saatis Izniki kaitseks meritsi väikese väesalga. B väesalk andis emiir Porsuki vägedele mõista (Izniki müüridelt), et imperaator on isiklikult Iznikis katkestati piiramine. Kasõm sai aru, et pole Suurte seld poolt soositud, 1092 läks Malik Šahhi audientsile. Malik Šahh ei võtnud Kasõmi vastu tapeti. Pärast
9.10. Tänapäev 1996. aastal kuulutas president Lennart Meri välja Eesti arvutistamise ehk "tiigrihüppe" programmi. 2003. aastal puhkenud Iraagi sõjas osalesid ka Eesti rahuvalvajate üksused. 2004. aastal võeti Eesti NATO ja Euroopa Liidu koosseisu. Samal aastal puhkes skandaal, kui võimud otsustasid Lihulast salaja teisaldada mälestusmärgi Teises maailmasõjas Punaarmee vastu võidelnud eestlastele. 2005. aastal nurjus Venemaa vastuseisu tõttu Eesti ja Venemaa vahelise piirilepingu sõlmimine. Venemaa välisministeerium teatas, et ei pea võimalikuks algatada Eesti-Vene piirilepingute ratifitseerimist riigiduumas. Vene poolt ärritas viitamine Nõukogude okupatsioonile ja Tartu rahulepingule. Venemaa on teatanud, et võtab tagasi allkirja ning soovib algatada Eestiga uued läbirääkimised. Eesti on teatanud, et vajadust uuteks piiriläbirääkimisteks pole ning et lisaklauslid ei sisalda mingeid territoriaalseid nõudmisi. 2006
71 Probleemi lahendas 1. novembril 1923 allkirjastatud Täiendav EestiLäti leping piiriküsimustes, mis andis piirikomisjonile õiguse vahetada vaidlusaluseid maatükke; lisaks said mõlema riigi elanikud õiguse piiriteede vastastikuseks kasutamiseks.72 Maa-alade vahetamise tulemusel loovutas Läti Valga Viljandi tee probleemse lõigu Eestile. Piiriäärsete teede vastastikuse kasutamise võimalust peeti uue piirikomisjoni poolt sedavõrd oluliseks, et täiendava piirilepingu esialgne jõustumiskuupäev lükati edasi, kuni teede kasutamise kokkuleppe kinnitamise ja rakendamiseni.73 2. aprillil 1924 allkirjastatud kokkuleppe kohaselt jäid piiriäärsete elanike ühiskasutusse 22 teed Lätimaal ja 12 teed Eestimaal74, 1926. aastal lisandus neile veel 4 liiklemisteed Lätis ja 12 Eestis.75 Läbida sai neid üldises korras sisseseatud piiripunktide kaudu legitimatsioonikaartide alusel. Lisaks jäi
Britannias ja Saksamaal lennukeid. 653 000 lenukit ja tanke 287 000, enamik neist ka hävitati 2 MS-ga algas aatomi ajastu. 1. sept tundigs saksamaa poolale kallale. Sõda laienes kohe. 3. sept kuulutas Saksamaa Poolale sõja.Ülekaalukad Saksa väed purustasid Poola armee paari nädalaga, kasutades välksõja (Blitzkrieg) taktikat. Poolakaist enamik saadeti Siberisse.Nõukogude riigile läänemaad sõda ei kuulutanud. Pärast poola vallutamist sõlmisid NSVL ja Saksamaa sõpruse piirilepingu. Üheaegselt poola vallutamisega hakkas Moskva avaldama survet Baltiriikidele, nõudes Punaarmee baaside rajamise luba nende territooriumitele. Rahvusvahelisse isolatsoonu jäänud baltimaad pidud järele andma. Septembris-oktoobris sõlmitigi vastavad lepingud, ning punaaarmee sisuliselt okupeeris Eesti, Läti ja Leedu. Teisiti läks Soomega, ka Soomelt nõudis Moskva baaside luba, kuid soome järeleandmisi ei teinud. Novembri lõpus 1939 tungis Punaarmee Soomele kallale
kuuluvuse üle. Reaalne liit teostus aga suuresti tänu välisele „abile" - pärast Moskva emissaari ebakindlust tekitanud visiiti Eestisse ja Lätisse, mille käigus too esitas üsna ulatuslikke poliitilisi nõudmisi. 1. novembril 1923. aastal kirjutati nii Tallinnas peetud Eesti- Läti konverentsil alla kaitseliidulepingule, millega pooled kohustusid kolmanda riigi kallaletungi korral osutama teineteisele viivitamatut sõjalist abi. Jõuti ka kokkuleppele piirilepingu osas, mis pani vaidlusaluste alade kuuluvuse lõplikult paika ning nägi piiril ette hulka tehnilisi töid. Loodeti, et sõlmitud sõjalis-poliitiline liit saab aluseks Balti liidu moodustamisele. Rahvusvahelise olukorra stabiliseerumine: Rahvasteliit ja kollektiivse julgeolekusüsteemi loomiskatsed; Kuna aga kümnendi keskel kausid lootused Balti liidu sõlmimiseks ning samas kasvas Rahvasteliidu osa maailmarahu tagamisel, püüdsid Eesti poliitikud järgnevail aastail osaleda
annaabi.ee 
