Kuidas eestlased endale perekonnanimed said? Ajalugu · Pärisorjusest vabastamine · Euroopa keskaeg · Lisanimeks seni talu või tabav hüüdnimi Nime panek · Toimus mitmeti · Pastori/mõisniku otsus · Piirasid osade nime panemist · Arutluse teel · Käidi talust tallu küsimas · Saksapärased nimed, osad eestistasid pärast Perekonnanimed · Talu järgi · Elukoha järgi · Ameti järgi · Loomaliigid · Mõttemaailma peegeldavad · Ümbritsevat maailma kirjeldavad Top 10 · 1. Saar · 2. Tamm · 6. Karu · 3. Juhanson · 7. Mägi · 4. Lepik · 8. Peterson · 5. Sepp · 9. Kukk · 10. Kask
mida kutsuti Pikaks Hermanniks Peale Jüriöö ülestõusu rajati veel ristkülikukujuline müür, kaugele ette ulatuv müüridega piiratud eelkaitse, püssirohutorn, neli bastioni ja muldvallid Paide Jüriöö ülestõusu ajal Eestlased saatsid ülestõusu ajal Paidesse oma neli kuningat ordumeistriga nõu pidama, kuid nood taheti seal vangistada. Kui eestlased enda eest välja astusid,raiuti nad tükkideks. Paide Liivi sõja ajal 1558. aastal piirasid Paidet vene väed, kuid ei suutnud linnust vallutada. Piiramise järel lahkus Paidest viimane Järva foogt Bernd von Smerten. 1560. aastal piirasid vene väed taas paidet, kuid taaskord ebaõnnestusid 1571. aastal piirasid linna taas venelased, kuid ei suutnud seda vallutada. 1573. aastal vallutasid Moskva väed Ivan IV enese juhtimisel Paide 1581. aastal vallutasid Rootsi väed Göran Boije, Johann von Koskulli ning Caspar von Tiesenhauseni juhtimisel Paide tagasi.
aastal kohale esimese ristisõdijate väe ja lõi liivlasi lahingus, ise ka seejuures hukkudes. Uueks piiskopiks sai Breemeni toomhärra Albert. Ta seadis eesmärgiks raiaulatusliku ristisõja. 1201. aastal rajas Albert Riia linna. Mõõgavendade ordu (asutatud 1202. aastal) loojaks oli Theoderich. 1208. aastal tungisid sakslased koos latgalitega Ugandisse. Selle käigus rüüstasid erinevaid külasid ja süütasid Otepää linnuse. 1210. aastal piirasid eestlased sisse sakslaste tugipunktiks kujunenud Võnnu linnuse. Eestlased varitsesid jälitajaid Ümera jõe ääres ning lõid vaenuväe puruks. 1221. aastal piirasid mõõgavennad koos liitlastega sisse Viljandi linnuse, mis oli Sakala tähtsaim keskus. Sõjategevus kestis selle ümber viis päeva. Eestlastele oli lahing edukas. 1212. aastal sõlmiti üldine vaherahu kolmeks aastaks. Vaherahu polnud eestlastele soodne. Leedulased korraldasid sakslaste loal röövretke Sakalasse. 1215
Eelrooma rauaaeg ( u 500 eKr 50 pKr ) 1. Rauast tööriistad olid tugevamad, teravamad ning vastupidavamad kui pronksist esemed 2. Umbkaudu 500 a paiku jõudis naaberaladelt Eestisse esimesi rauast asjad 3. Raudesemed olid kallid 4. Võrreldes varasemate põldudega paistavad uued põllud silma korrapärasusega 5. Surnuid hakati matma tarandkalmetesse 6. Uued kalmed koosnesid kiviridadest või müüridest, mis piirasid nelinurkset tarandit 7. Majandus hakkas kiiremini arenema seoses kohaliku rauatootmisega 8. Kasutusele võeti soorauamaak ( pruunikad roostekänkrad ) Rooma rauaaeg ( u 50- u 450 pKr ) 1. Kui varaseid tarandkalmeid iseloomustasid suhteliselt lohakalt laotud kiviread, siis rooma rauaajal ehitati tüüpilised tarandkalmed olid korrapäraselt ristkülikud, mida piirasid suurematest kivides laotud müürid 2
1210. aastal asusid eestlased piirama Mõõgavendade ordu üht tähtsaimat tugipunkti- Võnnu linnust. Peale kolme päeva linnuse ründamist lahkusid eestlased neljandal päeval ootamatult. Nendeni oli jõudnud teade, et Riiast on suur vägi võnnulastele appi tulemas. Võnnulased asusid koos liivlaste ja latgalitega eestlasi jälitama Ümera äärses metsas tungisid peitunud eestlased ootamatult vaenlaste kallale. Rünnak kulges edukalt- saavutati võit 1211. aastal piirasid sakslased Viljandi linnuse. Sakslased kasutasid siin esmakordselt Eestimaal kiviheitemasinat. Suutmata viie päevaga kindlust vallutada, alustasid sakslased läbirääkimisi- vanemad sõlmisid piirajatega rahu Eestlased piirasid sisse Toreida linnuse . Peagi jõudis Riiast kohale sakslaste suur abivägi , kellega piirajatel äge lahing puhkes. Eestlased olid sunnitud paluma rahu ja nõustuma ristimisega. Järgmisel ööl põgenesid eestlased maismaateid mööda 1212
rünnati 3 päeva, IV päeval piirajad lahkusid (Riiast oli teel suur abivägi), asuti eestlasi jälitama Ümera lahing - eestlased jäid Ümera äärde varitsema jälitajad arvasid et ohtu pole, sakslased kõige ees, liivlased, latgalid nende kannul - metsas peitunud eestlased vaenlastele kallale - edukas rünnak abiväed, sakslased põgenesid - võit andis usku Viljandi piiramine - 1211 kevadtalvel sakslased piirasid Viljandi linnust rüüstati naabruskonda, tapeti vangistati inimesi - I kokkupõrkes õnnestuti sakslased tagasi lüüa saagiks nende varustus - Sakslased kasutasid kiviheitemasinat lõhuti kindlusesein selle taga oli veel teine eestlased suutsid taastuda - Ei suudetaud 5 päevaga linnust vallutada läbirääkimised sõlmiti rahu ulatuslikku ristimist ei olnud - Vaenuvägi lahkus pantvangideks vanemate ja ülikute pojad Eestlased pealetungil
5. FRA maj. Reparatsioonimaksud, masinate, autode ja keemiakaupade tootmine, kalandus, moekaupade tööstus, arenes kiiresti võimsaks tööstusriigiks. ENG maj. Tööstus- ja kaubandusmaa, välismaalt toodi sisse vajalikke toorainet, 1921 majanduslik tõus. 6. USA kiire areng: USA Ülemkohus kuulutas põhiseadusvastaseks mõned varem vastu võetud seadused., mis piirasid ettevõtjate vabadust. Vabaturu tingimustes saavutas USA vapustavaid tulemusi uue tehnika ja uute tootmisviiside kasutusele võtmist. 7. Miks tekkisid diktatuurid. Paljudes riikides olid inimesed harjunud karmikäelise riigivõimuga. Tekkisid ühiskonnas muutused: naised said valimisõigused, töölisklass sai ka mõjutada riigi arengut. Paljud pettusid rahulepingus, mis vihastas kaotajaid riike ja mõningaid Antandi liitlasi. Parteide vaheline kemplemine
1210.a. korraldasid eestlased järjekordse tasuretke Võnnu linnuse vastu (tseesis- Läti). Piiramise lõpetas Riiast tulev rüütlite abivägi. Eestlased taganesid ja jäid varitsema Ümera jõe äärde metsa. Ootamatu rünnakuga võitsid nad neid jälitavat rüütlite väge. Võit Ümera jõel andis eestlastele eneseusku ja näitas, et ka rüütleid on võimalik võita. Teade võidust Ümera all, saadeti kõikidesse maakondadesse. 1211.a. piirasid sakslased Viljandi linnuse, jällegi põletati ja rüüstati külasid. Linnust rünnates moodustati vangidest inimkilp. Linnust asuti piirama ja kuuendal päeval lubati preester ristima. Vastuseks Viljandi piiramisele korraldasid eestlased mitmeid sõjaretki ja kavatseti vallutada Toreida linnus ja Riia linn. Mõlemad vallutused ebaõnnestusid. Lahingu katkestas katku epideemia ning näljahäda ja 1212.a. sõlmiti vaenupoolte vahel Toreida vaherahu kolmeks aastaks. 1215.a. rikkusid
Venemaa ettekäände Liivimaale kallale tungida. Algasid igasugused rüüsteretked ning suve jooksul vallutati ära pool Eestit venelaste poolt. Eestlased võitlesid Härgmäe lahingus 2. augustil 1560, kuid venelased võitsid ning lõid Liivi-ordu lõplikult puruks. 1561 alistus Läti ala Poola-Leedule ja Põhja-Eesti Rootsile. 2 aastat hiljem toimus Rootsi ja Taani vahel 7. aastane Põhjamaade sõda, kus rootslased vallutasid endale Hiiumaa. 1570. aastal venelased ja taanlased piirasid Tallinnat, see kestis 7kuud, kuid oli asjatu. 1572 ilmus Ivan IV suure Vene väega ja alustas vallutust. 1578. aastal jäi vallutamatta Tallinna ümbrus ning Lääne-Eesti saared. 1577 piirasid venelased Tallinnat 7 nädalat, kuid edutult. 1579 aastal sai Poola-Leedu kuningaks Stefan Batory, kes alustas jõulist sõjategevust venelaste vastu. 1581 alustasid rootslased jõulist sõjategevust Venemaa vastu. Poola-Leedu ja Rootsi olid liitlased. Selle tulemusena sõlmiti 1582
Eesti rahvas 17.sajandil Mõis ja talu Rootsi püüded Liivi ja Eestimaad rootsistada Vaimuelu Rootsi ajal Baltimaad pärast Liivi sõda PõhjaEesti kuulus Rootsile, LõunaEesti ja PõhjaLäti Poolale Kuna aga mõlemad riigid tahtsid võimu kogu Baltikumi üle, puhkes Rootsi ja Poola vahel uus sõda Ülemvõimulistele pingetele lisandusid ka usulised kokkupõrked 1629.aastal Altmargi rahuga võitis sõja Rootsi 1656.aastal vallutasid venelased Tartu ja piirasid riiat, kuid kuna Rootsi oli sõjaliselt tugevam, 1661.aastal loobus Kärde rahuga Venemaa Baltikumist ClicCkl iiccko nic toon a tdod a pd idc p tuirceture Eesti haldjusjaotus pärast Liivi sõda Eesti Rahvas 17.sajandil Kolmandik taludest olid tühjad, kuna inimesed kas olid tapetud, nälga, haigustesse surnud või kolinud
Berthold-liivlastega tülid, langes Albert- 1201.a Riia linn, Maarjamaa( alistatud maa pühendati Neitsi Maarjale) 1202.a Mõõgavendade ordu- ordumeister, rüütelvennad, preestervennad jne. 1208.a Sissetung Eestisse Ugandi- põh.: röövisid saksa kaupmehi, Otepää linnus süüdati Ugalased võtsid appi sakalased ja tungisid latgalite maale( nii algas m. Vabadusvõitlus) 1210.a Võnnu piiramine Mõõgavendade tähtsaim tugipunkt piirasid linnuse, põgenensid Ümera lahing-võit 1211.a Viljandi piiramine kasutati sakslaste poolt kiviheitemasinat vaherahu, lubati ära ristida Eestlaste vastuplaan Toreida linnus-taandusid Hakkas leivma katk Toreida vaherahu-3 aastat 1212.a 1215.a Rüüsteretked Ridalasse ja Sakalasse vaherahu rikkumine Lembitu Lõhavere linnus- põletati Kolme maleva manööver-saarlased väina jõe suudme piiramine, läänlased toreida liivlaste
Järgmisel korral tuli ristisõdijatega, toimus lahing. B tapeti, ristisõdijad võitsid. Järgmine piiskop oli Albert Buxhoevden, Bremeni linna toomhärra. Oli edasise ristisõja peorganisaator. Tema juhtimisel alistati Eesti. 1201 – Albert purjetas Väina jõe suudmesse ja rajas Riia linna. 1202 – rajati Mõõgavendade ordu. 1208 – sai alguse sissetung Eestisse. Ajendiks sai see, et ugandlased olevat röövinud Saksa kaupmehi. 1210 – eestlased piirasid Mõõgavendade ordu peakorterit Võnnu linnust. Ümera lahing. 1212-1215 – Toreida vaherahu. 1215 – sakslaste sõjakäik Ridalasse. Sama aasta kevadel Lõhavere piiramine, mis lõppes eestlaste ristimisega. 1215 – Merelahing Uues Sadamas. Sakslased sattusid tormi varju Saaremaale, saarlased avastasid ja blokeerisid. Sakslased kergendasid oma laevasid, õnnestus põgeneda. 1215 – Ugala ja Sakala alistusid. 1217 – tähtsad sündmused Otepää all. Sakslased kandsid raskeid kaotusi
Poola kuningriik Sigismund II August Taani kuningriik Hertsog Magnus Rootsi kuningriik Johan III 6. Liivi sõja algus 22.01.1558-Vene-tatari väed tungisid Vana-Liivimaale ja alustasid rüüstamist 7. Millal, kellega ja kus pidas Liivi ordu oma viimase välilahingu? 2.08.1560 Venemaa Härgmäe lähedal 8. Iseloomusta hertsog Magnuse rolli Liivi sõjas Tema juhtimisel piirasid Vene väed 1570-1571 edutult Tallinna ja vallutati 1575- 1576 praktiliselt kogu Eesti mandriala ja Saaremaa 9.Kirjelda talurahva olukorda Liivi sõjas. Milline oli kohalike elanike suhtumine sõjasündmustesse? Pikaajalise sõjategevuse tulemusena said kõige rohkem kannatada talupojad. Halvenenud olukord viis talupoegade vastuhakkude puhkemiseni. 10. Millised olulised muutused toimusid Eesti ajaloos järgmiste rahulepingute sõlmimise tulemusena?
Spartacus Spartacus pärines Traakiast ( tänapäeva Bulgaariast ) . Ta pandi gladiaatorite kooli , kus ta sai gladiaatorite treeneriks ning temast peeti väga lugu . Aastal 73 eKr põgenes Spartacus koos mitme gladiaatoriga koolist . Nad varjasid ennast Vesuuvi mäel . Peagi piirasid roomlased Vesuuvi ümber ning ootasid lootes , et põgenike leeris saab toit otsa ning nad on sunnitud alla tulema . Kuid gladiaatorid olid olid kavalad ning valmistasid endale metsviinapuu väätidest redelid ning ronisid mööda järsku kaljuseina alla ja ründasid roomlaste väge ja lõid selle puruks . Pärast seda põgenes kõikjalt orje Spartacuse juurde ning varsti oli neid seal juba kümneid tuhandeid . Spartacus organiseeris nendest suure ning tugeva sõjaväe ning
Võib-olla oli kuningale kõrva sosistatud pahatahtlikke kuulujutte mitmesugustest jõledustest, mida templirüütlid salaja harrastavat. Paavsti üleskutsel liikusid tuhanded saksa ja prantsuse talupojad pühale maale, et leida paremat elujärge nii maa peal kui ka taevas. Liiguti läbi Ungari, Bulgaaria ning Kreeka ja lõpuks jõuti Konstantinoopolisse. Talupojad olid näljased ja vihased, tekitasid kohalikes õudu. Kuid keiser toimetas nad üle Bosporuse väina ja türklased piirasid nad seal sisse ning hävitasid. Samal aastal asus teele ka feodaalide vägi. Üksikud feodaalisalgad hakkasid Konstantinoopoli poole jõudma, kuid nende vägi ei olnud ühtne. Siiski suutis keiser neilt välja meelitada, et türklaste käest vabastatud maa tagastatakse keisrile. 1099 aastal suudeti siiski Jeruusalemm vallutada. Seal toime pandud tapatalgud olid jubedad. Peale Jeruusalemma vallutamist langes ristisõdijate alla veel suur osa Vahemere idarannikust
Eestis suurema maatükki sai see endale kes parasjagu võimsam oli. Liivisõja ajal Eesti kuulus kolme riigi alla Poola, Taani ja Rootsi. Põhja- Eesti mis kuulus Rootsile nimetati Estlandiks. Lõuna-Eesti koos Läti aladega mis kuulus Poolale nimetati Livlandiks ja Saaremaa kuulus eraldi Taanile. Liivisõja alg perioodil venelased tegid luure- ja rüüsteretke Eestisse. Kaitset Eestil peaaegu ei olnudki ainult talupojad üritasid oma peresid kaitsta. Kevadel venelased piirasid sisse Narva ja Tartu. Narvas samal ajal kui venelased sinna sisse tungisid süütas üks ettevaatamatu kodanik õllekeetmisel linna põlema. Narvalased ei suutnud korraga tuld kustutada ega venelastega võidelda. Narva langes. Tartu rahvas aga hoopis ei suutnud vastase meelitustele ja lubadustele ära öelda ning nad loovutasid oma linna niisama. Mõni aasta hiljem Tartu kergeusklikud inimesed ja nende piiskop küüditati Venemaale. Pärast Tartu langemist
piirkondi, sakslased, Rooma paavst, saksa kaupmehed. Läti ala ristisusustamine toimus läbi 3 piiskopi 26) Aastal 1199 pühitseti Albert Liivimaa piiskopiks. Temast sai edasise vallutussõja peamine juht ja organiseerija, kasutas osava diplomaadina ära vaenlaste omavahelisi vastuolusid. 1201 rajati Riia linna Väina jõe suudmesse 27) 1208- saksa ristisõdijate ja nende liitlaste esimene sõjakäik Ugandisse; 1210- eestlased piirasid Võnnu linnust ja lõid ristisõdijate abiväe Ümera lahingus puruks; 1211- ristisõdijad piirasid 6 päeva Viljandi linnust; 1211- eestlaste malevate sõjakäigud Toreida liivlaste vastu; 1212 – Novgorodi ja Pihkva väed rüüstasid Eestis ja piirasid Varbola linnust, lahkudes pärast lunaraha saamist; 1212 – Sakala malev eesotsas Lembituga rüüstab Pihkva linna ja selle ümbruse; 1212 – 1215 – kehtis nälja ja katku tõttu kolmeaastane vaherahu ( Turaida vaherahu)
IDAROOMA RIIK EHK BÜTSANTS 1. Bütsantsi riik tekkis 395. aastal, kui Rooma impeerium lagunes lõplikult Lääne ja IdaRooma riigiks. Ida Rooma riigi territoorium hõlmas Balkani poolsaart (kuni Doonauni), Krimmi lõunaosa, VäikeAasiat, osa Kaukaasiast, Süüriat, Palestiinat, egiptust, Kürenaikat PõhjaAafrikas ning Vahemere idaosa saari. 2. Kogu võimutäius (kõrgem sõjaline, administratiivne, kohtuvõim) kuulus keisrile ehk basileusele. Mõnevõrra piirasid tema võimu riiginõukogu, senat (sünkliit) ja linnakodanike organisatsioonid nn tsirkuseparteid ehk deemosed. 3. Sisepoliitika: *Justianus arendas välja tugeva sõjalisbürokraatliku monarhia ja kodifitseeris Rooma õigusel rajaneva ,,Tsiviilseaduste kogu. *Iseloomulik tugev tsentraliseeritus. *Vabade kogukondlaste suur osa elanikkonnas. *Orjatööjõu kasutamine.*7. saj moodustati uued piirkonnad ehk teemad, mille eesotsas seisid
Burchard von Dreileben- Liivimaa ordumeister, kes kutsus eestlaste 4 kuningat Paide linnusesse, kus nad tapeti, edasi võitlus Tallinnas. Eduard Bornhöhe- kirjutas ,,Tasuja", kus kirjeldab Jüriöö ülestõusu. Bartholomaus Hoeneke- kroonika kirjutaja, kes kirjeldas Jüriöö ülestõusu sündmusi(Liivimaa noorem riimkroonika). 7. Kuidas on jüriöö ülestõusuga seotud Haapsalu, Turu, Tallinn, Saaremaa? Ülestõusnud piirasid sisse Tallinna, soovides seda vallutada, kutsusid abi Turu foogtilt ja Pihkva vürstilt(abi jäi hiljaks). Läänemaalased piirasid sisse Haapsalu piiskopilinnuse. Paides toimusid läbirääkimised, kus tapeti neli eesti kuningat ja kolm sõjasulast. Saaremaa alistati kõige viimasena(1345talv). Saarlaste mässujuht Vesse. Padisel pandi põlema klooster ja tapeti 28 munka. 8. Millised jõud olid huvitatud Balti alade vallutamisest? Riikidest: Taani, Rootsi, Saksamaa
ja seeläbi saavutada ligipääs Läänemerele. 1558. aastal vallutasid Vene väed Tartu piiskopkonna ning viimane piiskop ja osa elanikkonnast küüditati Venemaale. 1559. aasta alguses alustasid vene väed uuesti sõjategevust ning jõudsid välja Tallinna ning Riia linna alla ning Kuramaale jõudes välja Ida-Preisimaa ja Leedu suurvürstiriigi piirile. Juba 1560. aastal tungis suur Vene vägi uuesti Eestisse, rünnates Härgmäe Oomuli mõisa ning piirasid ümber Viljandi ordulinnuse. Vahepeal vaibunud venelased alustasid uusi sõjategevusi Ivan Julma juhtimisel. 1572-1577. aastatel vallutasid venelased peaaegu kogu Mandri-Eesti. Venelaste käes olid küll kindlused, ent nende ümber asusid aktiivselt tegutsema talupoegade sissisalgad. Vallutuste jagamisel Ivan Julma ning Magnuse vahel läksid nad omavahel tülli ja viimane pages Poola kuninga kaitse alla. Sellega lakkas Liivimaa kuningriik olemast.
-1208-1227 Põhjused : * sakslased tahtsid vallutada uusi piirkondi Ida-Euroopas, et oma asuala suurendada. *Saksa kaupmehed tahtsid hõivata kaubandusmonopoli Venemaaga *Rooma paavstid tahtsid katoliku usku levitada, et oma mõjuvõimu suurendada. *Taavi ja Rootsi kuningriigid tahtsid oma valdusi suurendada *Saksa aadlikud soovisid saada elatusvahendeid- maad ja sõjatulu 1208 oli sakslaste ja nende liitlaste esimene sõjakäik Ugandisse- algas Muistne vabadusvõitlus. 1210 eestlased piirasid Võnnu linnust ja lõid ristisõdijate abiväe puruks 1211 piirasid ristisõdijad Viljandi linnust 1212 Novgorodi ja Pihkva väed ründasid Varbola linnust, neile anti lunaraha ja nad lahkusid 1212 rüüstati Pihkvat 1212-1215 nälja ja katku tõttu vaherahu 1217 langes Sakala vanem Lembitu Madisepäeva lahingus 1219-1220 taanlased alustasid Põhja-Eesti vallutamist ja ristimist 1222 vabastati kogu eesti ala, va Tallinn. saarlaste õhutusel 1224 uued rüüsteretked, kogu Mandri-Eesti ristiti
13.saj · 1201 Väina jõe alamjooksule rajati Riia linn. · 1202 asutati Mõõgavendade ordu (Kristuse Sõjateenistuse Vennad). · 1207 liivlaste ja latgalite ulatuslik ristimine. · 1208 saksa ristisõdijate ja nende liitlaste esimene sõjakäik Ugandisse; algas eestlaste Muistne vabadusvõitlus. · 1210 eestlased piirasid Võnnu linnust ja lõid ristisõdijate abiväe Ümera lahingus puruks. · 1211 ristisõdijad piirasid 6 päeva Viljandi linnust. · 1211 Eestlaste malevate sõjakäigud Toreida liivlaste vastu. · 1212 Novgorodi ja Pihkva väed rüüstasid Eestis ja piirasid Varbola linnust, lahkudes pärast lunaraha saamist.
nõustuti vaid tingimusel et hakkatakse maksma iga meeshinge eest ühe hõberaha aastas.rahu pikendamiseks nõustuti tingimustega.1556-1557-pidas vana- liivimaa viimase kodusõda ordu ja riia peapiiskopi vahel,sellesse sekkus Poola- Leedu,kes nõudis et ordu endaga venemaa vastase liidu sõlmilks.Algas suursõda,mis oleks peaaegu eesti rahvale saatuslikuks saanud. Liivi sõda 1558-1583 Algas 1558 talvel sig.alei juhtimisel vene vägede luure ja rüüsteretkega eestisse.kevadel piirasid venelased sisse Tartu ja Narva.Narvas süütas üks ettevaatamatu kodanik õllekeetmisel linna põlema ning linn langes.mõne aasta pärast küüdiati taru kergeusklikud kodanikud ja piiskop venemaale .tartu langedes lahkusid orduväed ida-eestist,kõik sealsed kindlused läksid vastupanuta venelastele.taani abiga sõlmiti vaherahu pooleks aastaks,seda enda huvides.kuningas Frederik 2 pidas salaja läbirääkimisi mitme vana-liivimaa feodaal riigi ostmiseks
Baltisaksa aadli piiramatu võimutsemise aeg tsaariõukonnas oli otsa saanud. Saabus valgustusajastu. Valgustuse mõjul tekkisid klubid, seltsid, vabamüürlaste loozid. Valgustusideedest innustunud baltisakslased olid kriitilised pärisorjuse suhtes. 1765. aastal anti välja tänu Liivima kindralkuberneri George Browne nõudmisel talupoegade kaitseseadused, mis nägid ette talupoegade õigust vallasvarale, määrasid kindlaks mõisakoormiste ülempiirid, piirasid mõisnike kodukariõigust 30 vitsahoobini, kohustasid rüütelkonda rajama igasse kihelkonda ja suurematesse mõisatesse koole. See ei toonud kaasa erilisi muutusi, kuid algus oli sellega tehtud. 1783. aastaks kehtestati Katariina II poolt uus asehalduskord. Liivimaal asutati 2 uut maakonda: Viljandimaa ja Lõuna-Tartumaa, mille keskele rajati Võru linn ja sündis Võrumaa. Kehtestati Vene kohtusüsteem, kujundati ümber maa-ja linnaomavalitsus. Kõik vabad
1158 sakslased rajasid läänemere kaldale lübecki linna. 1201 piiskop albert rajas riia linna. 1202 asutati vaimulik rüütliordu, mida hakati kutsuma mõõgavendade orduks. 1208 algas sõda sakslaste ja latgalite rüüsteretkedega ugandi maakonda. 1210 toimus suurem lahing ümera jõel, eestlaste võit. 1211 sakslased koos liitlastega piirasid sakala tähtsaimat linnust viljandit. 1212 sõlmiti tänu puhkenud katkule 3 a. Vaherahu. 21.09.1217 madisepäeva lahing, viljandi lähedal, eestlased kaotasid, lõunaeesti taas saks. võimu alla. 1219 suvel saabus taani laevastik tlna alla. 12191220 põhjaeestis toimus saks. ja taanlaste vahel võiduristimine. 1220 vallutasid rootsalsed lihula läänemaal.
ROOMLASTE ELAMUD JA ROOMA LINN · Traditsiooniline rooma elamu oli ühekorruseline nelinurkse põhiplaaniga kivist maja. · Aatrium- keskmes paiknev ristkülikukujuline ruum mida piirasid igast küljest magamistoad. · Aatriumi kohalt oli katus avatud. · Põranda keskel asetses bassein (Katuseavast sissesadava vihmavee tarvis) · Aatrium oli omalaadne pere- või elutuba. Varasemal ajal võõrustati seal ka külalisi, kuid hiljem rajati majade taha eraldi ruum. · Traditsiooniliste elamute kõrvale ilmusid odavad mitmekorruselised esmalt puust ja hiljem kivist üürimajad vaesemate inimeste, sealhulgas ka proletaaride majutamiseks.
- kas piiskopid vi ordu, kas ordu vi Leedu, kas Liivimaa vi Venemaa. Lpuni polnud sditud seega sda, mis pidi otsustama, kas peale jvad vrvallutajad vi plisrahvad. 5) Toimus 1343-1345. Phkida vras vim minema ja alistuda Rootsi kuningale, tehes seda suhteliselt tugevalt positsioonilt ja omadel tingimustel. Algas 23.aprillil 1343 . Hvitati peale misate ja kirikute ka Padise klooster, kus tapeti 28 munka. Jrgnevalt koguneti kokku ja valiti endale neli kuningat e. juhti. lestusnud harjulased piirasid sisse Tallinna ja lkitasid saadikud Turusse abivge kutsuma. Paralleelselt toimusid sndmused Lnemaal.Piirati sisse kohalik pealinn-Haapsalu. 14.mail toimus Sjamel vihane lahing kus lestusnute vgi laiali pilluti ja videtavasti 3000 eestlast surma sai. 4 peva hiljem tulid esimesed abived Viiburist, see jrel Turust. Paraku pidid nad kohe ka tagasi purjetama, kuna Ordumeister oli juba Haapsalu all. Suvel tegid lestusu harjualsed, ja nende eeskujul tusid juulis les ka saarlased
Rakvere ordulinnus Rakvere ordulinnus asub Lääne - Virumaal ja ta on olnud muinas-Viru suuremaid linnuseid. Rajati taanlaste eestvõttel 13.sajandi II veerandil Rakvere vallseljaku põhjaotsa Vallimäele. (suhteline kõrgus 25m) Seal paiknenud eestlaste muinaslinnust Tarvanpead kindlustati kivist hoonete ja kaitseehitistega. Taanlaste linnust on esimest korda mainitud 1252. Taanlased piirasid linnuse neljast küljest korrapäratu, umbes 7 meetri kõrguse ringmüüriga, seda kaitsti ulgtaladele toetuvast puidust kaitsekäigust. Müür on laotud segamüüritisena lubjamördil, kus on kasutatud lisaks maa- ja ümarate lubjakividele ka murtud paasi. 14.sajandi II poolel hakkas Liivimaa ordu ringmüürilinnust ümber ehitama konvendihoone tüüpi linnuseks. Viimased kaitserajatised lisati rootslaste poolt 16. sajandi
4) Põhjamaade 7- aastane sõda: 1563 – 1570 1563 Rootsi tallutab Taanilt Haapsalu 1565 poolakad vallutavad Rootsilt tagasi Pärnu 1659 Rootsi kuningas abiellub Poola kuningatütrega > Poola ja Rootsi liit 5) Liivimaa kuningriik 1570-1577 1570 Taani kuninga vend hertsog Magnus andis Ivan IV-le ustavusvande Sai Liivimaa kuninga tiitli ja Põltsamaale lossi ja Ivan IV onupoja tütre Maria 1570 7 kuud veneväed piirasid Tallinnat 1577 7 nädalat vene väed piirasid Tallinnat 6) Sõja lõpp Poola kuningas Stefan Batroy ründab Vene alasid > 1582 Jam Zapolski vaherahu > Poola saab Lõuna-Eesti Rootsi väejuht Pontus de la Gordie ründab üle külmunud Soome lahe Põhja-Eestit Poola võim Liivimaal 1582 Jam Zapolski rahu 1583 Tartus jesuiitide gümnaasium 1585 Tartus tõlkide seminar Rootsi võim Eestimaal
Eestlased vastasid samaga piirates sisse Beverni linnus. Linnuses oli olnud ka Läti Hendrik. Tema oli kroonik, kelle allikatest saame teada, mis toimus Eesti vabadusvõitluse ajal. Eestlased lahkusid linnuse alt. Mõõgavendade ordu rüütlid. Võnnu piiramine 1210. aastal olid Eestlased järjekordselt sõjakäigul. Siht oli seatud Võnnule. Võnnu oli Mõõgavendade Ordu tähtis tugipunkt. Orduvennad olid end sisse seadnud linnusesse kus eestlased neid piirasid. Võitlus kestis kolm päeva. Metsast lohistati puid, millest ehitati kaitsevall. Eestlased otsustasid neljandal päeval piiramise lõpetada. Ümera lahing Eestlased olid kuulnud, et liivlased ja latgalid ning ka sakslased Riiast, tulevad linnusele appi. Nad liikusid kiiresti üle Koiva jõe ja jäid siis peatuma selle parempoolse lisajõe Ümera äärsesse metsa. Sakslastele tundus nagu eestlased põgeneksid aga nad ei teadnud, et eestlased ootavad neid metsas.
Relvastus: peamised ründerelvad olid piik ja mõõk, amb, pikkvibu. Kaitserelvastus tugevnes võeti kasutusele kahekäemõõgad, sõjakirved ja nuiad. Hiljem hakati kandma rõngassärki, kiivrit, kilpi. Ajaviide: pidustused, ballid. Päeval käidi jahil, peeti turniire. Elamu: Linnused. Ehitati kiviehitisi. Linnuste suurus ja tugevus sõltus omaniku jõukusest, väikerüütlid alasid aga tornlinnustes. Suurnike linnused kujunesid kivist kindluskompleksideks ning neid piirasid mitmekordsed eelkindluste vööndid. Linnuseid rajati looduslikult kaitstud kohtadesse. Hiljem elu muutus luksuslikumaks, linnused asendusid lossidega. Suhtumine naistesse: Abielluti. Tüdrukutelt nõusolekut abiellumiseks ei küsitud. Pruut ja peig olid ühevanused, kõrgkeskajal abiellujate vanusevahe suurenes. Kirjandus: Rüütlikirjanduses eristuvad 3 zanri: kangelaseepos, rüütliromaan ja armastusluule.
kuningale. 1561 – Liivi ordu, Riia peapiiskop ja Liivimaa vasallid alistusid Poola kuningale. 1563 – 1570 – Rootsi ja Taani (Poola) vaheline Põhjamaade Seitsmeaastane sõda. 1569 – Poola ja Leedu liituvad üheks riigiks Rzeczpospolita nime all. 1570 – hertsog Magnus määratakse Ivan IV poolt “Liivimaa kuningaks”. 1570 – 1571 – Vene väed piirasid Magnuse juhtimisel edutult Tallinnat. 1575 – 1576 – Vene väed vallutasid kogu Eesti, välja arvatud Tallinna linna ja Hiiumaa. 1576 – 1579 – tegutses Vene vägede vastu Ivo Schenkenbergi juhitud talupoegadest koosnev lipkond. 1577 – Vene väed piirasid edutult Tallinna linna ja purustasid Pirita kloostri. 1582 – Venemaa ja Poola sõlmisid Jam Zapolski vaherahu. 1583 – Tartus rajati jesuiitide ordu poolt kolleegium.
viibides külaliste seltsis oma abikaasa kõrval aukohal ja tegi koos abikaasaga vastuvisiite. 6. Kalendrisse Nad tegid aasta 365 päevaseks, ja iga nelja aasta tagant on 1 lisapäev. 7. Roomaste riietus : · Alusrõivas tuunika · Pidulik pealisrõivas tooga · Ametimehed kandsid lumivalget rüüd · Jalanõudena olid neil sandaalid 8. Rikka roomlase elamu Ühekorruseline nelinurkse põhiplaaniga kivist maja. Aatriumi piirasid igast küljest magamistoad. Aatriumi kohal oli katus avatud. Katuseavast sissesadava vihmavee tarvis asetsespõranda keskel väike bassein. Vaese roomlase elamu Mitmekorruselised esmalt puust ja hiljem kivist üürimajad.
Norra. Oslot ründasid Saksa dessantüksused. Sõjavägi võitles Briti vastu ja Prantsusega kaks kuud. Madalmaade vallutamine 1940, mai. Operatsioon "Sirbilöök" 10.mai 1940 algas pealetung Hollandile, Belgiale, Luxemburgile Õhudessandid Rotterdamile, hävitati sillad, hävitati õhuväed Madalmaad pidasid vastu 4-5 päeva Rommeli ja Guderiani tankidiviisid tungisid läbi Ardennide mäestiku Prantsusmaale, piirasid sisse Belgiale appi tulnud Briti ja Prantsuse väed Prantsusmaa langemine 1940, juuni Mai keskpaigas toimusid lahingud Prantsusmaal Saksamaa vallutas kõik rannikulinnad ja suundus pealinna(Pariisi) peale Prantsuse valitsus evakueeris Pariisi 14.juunil sõitsid Saksa väed Pariisi 22.juunil 1940 kirjutas Prantsusmaa alla vaherahule Saksamaaga Lahing Britannia pärast, 1940
See lahing lõppes taanlaste kasuks tänu vürst Vitslavi väesalgale, mis oli pealaagrist veidi eemale leeri jäänud ja tagas eestlase lüüasaamise. Seejärel hakkasid taanlased ja sakslased üksteise võidu Põhja-Eestit ristima, sest esimene ristija omandas ülemvõimu maa ja rahva üle. 1220.aastal sekkus ka Rootsi, kes hõivas Lihula. Rootsi õnnestuti tagasi lüüa, tänu sellele, et nende kuningas lahkus ja saarlased kasutasid võimalust ning piirasid linnuse sisse ja saavutasid võidu. Kahjuks kurnas kogu see pikk sõdimine eestlaseid ning inimjõud ammendus. Tulemuseks oli see, et Eesti jagati mitme riigi vahel ära. Eestlased ei hoidnud piisavalt kokku, ehk siis puudus ühistegevus ja ei olnud välja kujunenud ühtset riiki. Sugukondlik ühiskond lagunes, eestlaste valitsejateks ei olnud enam endised vanemad, kes olid olnud eesti ühiskonna orgaaniliseks osaks ja kes jagasid
Hansalinn-Liivimaa kaubalinnad (riia,Tallinn,Tartu,Uus-Pärnu ja Viljandi); hansa ühised huvid pidid neile olema seaduseks Raad-linnavalitsus 1186- Hamburgi Breemeni piiskop pühitses Meinhardi siinseks piiskopiks 1196- liivlaste ristiusustamise etteotsa sai Berthold 1198- Berthold tõi liivimaale esimesed ristisõdijad 1200- 1201-Riia linna asutamine 1202- loodi mõõgavendade ordu. 1206-1207- liivlaste allutamine viidi lõpule 1208- ristisõdijate vägi tungis Ugandi maakonda 1210- piirasid eestlased Võnnu linnust lätlaste asulal; toimus Ümera lahing 1211- tegid mandrieestlased ning saarlased ühise retke vaenlase tagalasse 1212-1215- 21.09.1217- toimus Madisepäeva lahing. Lahingupaik oli Viljandi lähedal 1219- randus taanlaste suur laevastik kuningas Valdemar II juhtimisel Tallinna alla. 1220- suvel ilmus arvukas rootslase vägi Lääne-Eestisse ja vallutasid Lihula linnuse
Liivi soda(1558-1583) Pohja-Eesti Rootsi voimu all Louna-Eesti koos Pohja-Latiga Poolale(Liivimaa) Poola ja Rootsi soda(1600-1629) Br8msebro rahu(1645) Taani loovutas Saaremaa Rootsile Altmargi vaherahuga(1629) Louna-ja Pohja-Lati Rootsile Tungisid Venemaa vaed Baltikumi, vallutasid Tartu ja piirasid Riia-1656 1661-Karde rahuleping, Venemaa loobus noudmistest Baltikumile Tartu Ulikooli asustamine (1632) 1695-1697 suur naljahada, 1/5 kaput Reduktsioon- Aadlile annetatud maade taasriigistamine, moisnikud jaid rentnikuteks, oma osa sissetulekutest riigile maksma Koormised seati vastavusse majanduslike voimalustega, vakuraamatusse 17 lopul austati Tartu lahedal seminar, kus opetajaks oli B.G Forselius Louna eestikeelne uus Testament1686 Segaduste aeg Venemaal(1605-1613)
aastal Peeter I korraldusel. Kadrioru park on kujunenud 300 aasta jooksul. Kadrioru pargis näeb 18., 19. ja 20. sajandi iseloomulikke pargikujundusvõtteid. 18. sajandist on säilinud regulaarne osa ; 19. sajandi lõpust tollal kujundatud inglise stiilis maastikupark , 20. sajandist rahvuslikus stiilis rahvapark ja 21. sajandil kujundatud jaapani aed. Nn Vana palee juurde viis põlispuude allee. Ristküliku-kujulist aeda, kus kasvas 12 kallist välismaa puud – hobukastanit, piirasid kahest küljest kanalid. Park on väga liigirikas, seal kasvab 281 liiki puid ja põõsaid, võõrliike on 244. Ilusaid puudegruppe moodustavad lehised, sanglepad, hõberemmelgad, jalakad, saared ja vahtrad. Weizenbergi tänavat ääristavad vanad harilikud pärnad ja noored suurelehised pärnad, Kaarna alleel on tammed, Mere alleel hobukastanid.Haruldastest liigid on nt kaukaasia tiibpähklipuud, valge mänd, noor hõlmikpuu, hõberemmelgas , Engelmanni kuusk
Liiguti Tartu alla, sinna veeti suurtükke ja asuti linna piirama. 11.juuli alustati pommitamist, nädal peale seda Tartu alistus. Sõja käik 1559.aasta aprillis sõlmiti pooleaastane vaherahu. 1559 aasta sügisel üritasid ordu ja piiskopi väed Tartut tagasi haarata, kuid ebaõnnestusid. 1560. aastal 2.augustil hävitati Liivi ordu täielikult. 1563-1570 Taani ja Rootsi sõda, Taani kaotas Hiiumaa Rootsile. 1570 piirasid Vene väed Tallinna. 1572-1573 Vene väed vallutasid Karksi ja Paide. 1575-1576 Venemaa suur sõjakäik(vallutas Pärnu ja Saaremaa, Rootsile jäi Tallinn ja Hiiumaa) Sõja rahu 1582 Poola ja Vene vaheline rahu(Jam Zapolski) Venemaa sai tagasi alad kuhu oli Poola tunginud, kuid loobus Liivimaast. 1583 Rootsi ja Venemaa vaheline rahu, Rootsi sai Lääne-ja Põhja-Eesti ning Ingerimaa. 1583 SÕJA LÕPP Liivimaa kaart Küsimused
juulil 1776 võtsid vastu iseseisvusdeklaratsiooni ning 4. juulit tähistatakse siiani iseseisvuspäevana. Väljakuulutatud iseseisvus tuli ameeriklastel kätte võidelga. Inglise armee oli suurem, paremini relvastatud ja parema väljaõppega, aga Ameeriklastel oli vastu panna vaid vabatahtlike salgad. Otsustavaks sai siiski see, et ameeriklased võtsid kasutusele uue taktika ning pärast vahelduva eduga kulgenud sõjategevust piirasid ameeriklased 1781. aastal Virginias Yorktowne'i all Inglise väed sisse ja sundisid need kapituleeruma ning Ameeriklased oli saavutanud iseseisvussõjas võidu. 1787. aastal asuti välja töötama põhiseadust, mis on jäänud kehtima tänaseni. Uus riik sai nimeks Ameerika Ühendriigid.
Eestlaste võitlus algab. algab 1208. Aastal tungisid sakslased koos latgalitega Ugandisse. Järgnesid vastastikused tasuretked. 1210. aasta Ümera lahing. Lahingus langesid liivlaste vanema Kaupo poeg ja väimees. Eestlased võitsid. 1212. aastal sõlmiti kolmeks aastaks vaherahu (Turaida vaherahu). Madisepäeva lahing · 1215. aastal enne vaherahu lõppu tegid orduväed sõjakäigu Ugandisse ja Länemaale ning piirasid Leolet Lembitu linnust. · 21. september 1217 Madisepäeva lahing muistse vabadusvõitluse üks suuremaid välilahinguid. Toimus Viljandi lähedal ja lõppes eestlaste allajäämisega ja ristimisega.Koos võitlesid mitmete maakondade malevad. · Lahingus langesid Sakala vanem Lembitu ja liivlaste vanem Kaupo. Sõtta sekkub Taani kuningas
ristisõdijad põgenesid. Eestlaste jaoks oluline – näitas, et sakslased ple võitmatud. Liivlastest said eestlaste vastased. o 1211 Piiskop Albert korraldas suhteb Polotskiga – need ei olnud enam sõjas faktorid. Sakslased koos liitlastega piirasid Sakala tähtsaimat keskust, Viljandi linnust. Sõlmiti vaherahu, linnus jäi eestlaste kätte. Sõjas osalesid pooled eesti suurematest maakondadest – Ugandi, Sakala, Läänemaa, SAAREMAA, Harjumaa, Revala Turaida sõda Saarlaste eestvedamisel. Palju kaotusi jne -> Turaida vaherahu. Kasulik
Eestlaste seisukohalt oli Padise klooster samasugune vaenlane nagu ilmalikud rõhujad, klooster oli võõra ja vihatud ristiusu ideoloogia levitaja ja kandja. Ülestõusnud põletasid maha kõik aadlikkude mõisad, käisid maa risti ja rästi läbi ning tapsid kõik sakslased keda nad kätte said , seejärel asuti umbes 10 000 mehega Tallinna piirama, nagu seisab kirjas kroonikas. Veidi hiljem tõusid üles Läänemaa talupojad ning piirasid ümber Haapsalu. Jüriöö ülestõus algas väga edukalt. See sai võimalik olla tänud heale ettevalmistusele. Tegutseti otsusekindlalt, üksmeelselt ja kaasa lõi sõna otseses mõttes kogu rahvas. 2 Võitluste laienemine 1343 aasta mai alguses puhkes eestlaste vastuhakk ka Läänemaal. Ülestõusust pole paraku küll kuigi palju teada ning kroonikates on mainitud vaid seda, et
27. Kuhu pani isa Agnese, kui ta keeldus abiellumast. Miks just sinna? Kaspar von Mönnikhusen pani Agnese kloostrisse. Agnese isa arvas, et Agnesel läheks tugevamat kasvatust vaja kuna tema olevat Agnese tujukaks ja kangekaelseks teinud, seepärast otsustaski ta Agnese oma tädi, abtiss Magdalena, hoole alla saata. 28. Miks ei saa Agnest nunnaks pühitseda? Agnest ei saanud nunnaks pühitseda, kuna ta ei tunnistanud oma pattu ega öelnud Gabrieli nime. 29. Kes piirasid Tallinna linna, kes kaitsesid? Venelased piirasid linna ning eestlased kaitsesid linna. 30. Kuidas pääses Gabriel linna? Gabriel pani ühe rootsi sõjamehe riided selga ning kihutas kiiresti enda meestest mööda põgenejatele järele ja jõudis viimasel hetkel linnaväravatest sisse. 31. Miks vihkas tädi Agnest? Tädi vihkas Agnest tema ema pärast. Nimelt, kui abtiss oli veel noor tüdruk, oli ta Agnese isasse armunud
27. Kuhu pani isa Agnese, kui ta keeldus abiellumast. Miks just sinna? Kaspar von Mönnikhusen pani Agnese kloostrisse. Agnese isa arvas, et Agnesel läheks tugevamat kasvatust vaja kuna tema olevat Agnese tujukaks ja kangekaelseks teinud, seepärast otsustaski ta Agnese oma tädi, abtiss Magdalena, hoole alla saata. 28. Miks ei saa Agnest nunnaks pühitseda? Agnest ei saanud nunnaks pühitseda, kuna ta ei tunnistanud oma pattu ega öelnud Gabrieli nime. 29. Kes piirasid Tallinna linna, kes kaitsesid? Venelased piirasid linna ning eestlased kaitsesid linna. 30. Kuidas pääses Gabriel linna? Gabriel pani ühe rootsi sõjamehe riided selga ning kihutas kiiresti enda meestest mööda põgenejatele järele ja jõudis viimasel hetkel linnaväravatest sisse. 31. Miks vihkas tädi Agnest? Tädi vihkas Agnest tema ema pärast. Nimelt, kui abtiss oli veel noor tüdruk, oli ta Agnese isasse armunud
20. Mida tehakse Gabrieliga Ivo laagris? 21. Millene oli Gabrieli pistnuga? Kirjelda või joonista. 22. Miks elas üks Agnese tädidest Saksamaal? 23. Kuidas pääses Agnes Ivo laagrist? 24. Miks sõitis Agnes Ivo juurde telki tagasi? 25. Kellega taheti Agnest laulatada ja mida ta laulatusel ütles? 26. Kuidas kohtub Agnes Gabrieliga pärast nurjunud laulatust? 27. Kuhu pani isa Agnese,kui ta keeldus abiellumast. Miks just sinna? 28. Miks ei saa Agnest nunnaks pühitseda? 29. Kes piirasid Tallinna linna, kes kaitsesid? 30. Kuidas pääses Gabriel linna? 31. Miks vihkas tädi Agnest?
kolmene jalaosa). Katapuldi leiutajat pole veel määratud, kuid ajaloolane Diodorus Siculus kirjeldas ajalooliselt kreeklaste katapulti 399. eKr. Originaal katapulte on kaks - üks on kahekordne noole heitja ja teine kivide heitja. Aastal 1779 kasutati viimast korda sõjas keskaegset katapulti. Kõige tuntumat roomlaste katapulti nimetati onageriks. See sõna tähendab metseeslit ja vihjab katapuldi võimsale ,,kabjahoobile" laskmise ajal. Aastal 69, kui roomlased Jeruusalemma piirasid, heitsid nende katapuldid ajaloolase Josephuse andmetel 36 kilogrammiseid kive kuni 350 meetri kaugusele. ,,Pihtasaamisel ei kaotanud elu ainuüksi tabamuse saanud sõdur vaid ka tema taga seisnud isik," selgitab Josephus. Ajaloolase sõnade kohaselt hirmutas inimesi hiigelsuure katapuldi vinnastamisega kaasnev ragin. Selle tekitas köite pingutamine vinnadega. Köied olidki need, mis mehhanismile tohutu laskejõu andsid. ,,Ja veel
metalli kaevandama ning otsima kohti, kuhu varem oli plaatina uputatud, et seda põhjast kätte saada. Koostis Plaatinat leidub looduses ehedalt ja mineraalidena. Viimaseid on teada üle saja. Eheda plaatina mineraalid on ferroplaatina, mis peale raua sisaldavad ka teisi plaatinametalle ning vaske ja niklit. Nimi: Plaatina Sümbol: Pt Aatomi number: 78 Kasutusalad Plaatina kasutamises on aegade vältel toimunud suuri muutusi. Algselt piirasid plaatina kasutust tema kõvadus ja kõrge sulamistemperatuur. Seda ei olnud lihtne olemasolevate tavaliste tehnikatega töödelda. Enne Teist maailmasõda kulus umbes pool plaatinatoodangust eheteks, nüüd läheb aga 90% toodangust tehniliste vajaduste rahuldamiseks. 19. sajandi viimasel poolel ja 20. sajandi esimesel poolel oli plaatina metall, millest valmistati eriti olulised ehted. Plaatina võlu peitub ta välimuses. Tema välge sära on ainulaadne. Ta on ka
· Orkestrae e. Ringikujuline tantsuväljak,samasugune nagu see ,kus esinesid kooliüürika ettekandajad · Hiljem ,kui tantsiv koor enam draamas ei osalenud ,muutus orkestra poolringiks ,kus paiknesid muusikud (orkester) · Skene ,koht kus näjtlejad puhkasid, muutsid on kostuume. · Theatron Vaatamispaik see sõna sa lõpuks kogu teatriruumi tähtsuseks Teater Antiikdraama oli üles ehitatud sõnale ja kõnele · Traöödias piirasid liikumist ja miimikat pikk rüü ,kohmakad jalanõud ha mask · Rüü- Kitoon · Onkos -peakate · Kothornid-platvormtaldadega jalatsid · Mask-avas tegelaskujude olemuse ,soo,ea,sotsiaalse ja majandusliku seisundi Tragöödia · Kreeka tragöödia nim, tekkekoha järgi Atika tagöödiaks-see saavutas täituse 5.saj, eKr Atika maakonnad ateenas · ,,Sokulaul" (kr tragose ode) ohvri toomine või autasu Thesepis(6saj, 30 aastat eKr)
Kuningate tapmine ja Sõjamäe lahing Liivimaa ordurüütel kutsus eestlaste 4 kuningat Paidesse läbirääkimistele. Ordumeister lasi kuningad hukata. 14. mail toimus Sõjamäel lahing-3000 eestlast sai surma. 4 päeva hiljem saabusid esimesed abiväed Viiburist ja Turust, kuid Ordumeister oli juba Haapsalu all, kust eestlased laiali pagesid. Ülestõusu laienemine Juulis piirasid saarlased sisse Pöide ordulinnuse. Lõuna-Eestisse tungisid Vene väed. Liivi ordu palus abi Saksa ordu kõrgmeistrilt. Eestlaste valduses olnud linnused Varbola ja Lohu vallutati ning Harjumaa tapeti tühjaks. Veebruaris liikus orduvägi Saaremaale – vallutati linnus ja tapeti juht Vesse. Järmisel aastal tuli orduvägi tagasi ja siis palusid juba saarlased rahu. Eestlaste lüüasaamine Saarlased pidid loobuma
annaabi.ee 
