See läheneb põhiplaanilt ruudule, kuid ülesehituses eraldub kõrgemana kreeka risti kujuline osa. tihti ehitati peakupli alla sale silinderjas akendega ruum, nn. tambuur, mis muutis kiriku välisilme veelgi kõrgemaks ja kergemaks. Hagia Sophia kirik Kiriku 77 meetri pikkune kesklööv on kaetud kupli ja kahe poolkupliga. See suurendab ruumimõju ja annab kuplis asuvate akende kaudu ruumile hea valgustuse Hoone põhitugedeks on neli võimsat piilarit, millele toetub kuppel. Lagi oli kuldmosaiigiga kaetud, mis peegeldus kiriku poleeritud seintel. Marmorsambad olid nii õrna ja kaunist värvitooni. Ehitised tsentraalehitis Hagia Sophia kirik e juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks tase Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeeri Kolmas tase Teine tase Neljas tase Kolmas tase Viies tase Neljas tase
tingisid uusi ümberehitusi. Hagia Sophia ehitusmeistrid Anthemos Trallesest ja Isidoros Mileetosest ühendasid veelgi suurema ruumi saamiseks kaks põhimõtteliselt erinevat ehitisetüüpi basiilika ja tsentraalehitise kuppelbasiilikaks. Kiriku 77m pikkune kesklööv on kaetud kupli ja kahe poolkupliga. See suurendab ruumimõju ja annab kuplis asuvate akende kaudu ruumile hea valgustuse. Hoone konstruktsiooni põhitugedeks on neli võimsat piilarit, millele toetub kuppel. Piilar tugev kandiline tugipost võlvide kandmiseks. Hagia Sophia katedraal on omalaadne ehitusmälestis kus Lääne ja Ida arhitektuuritraditsioonid ja kaunistusvõtted on saavutanud harmoonilise terviku. Kui türklased 1453. aastal vallutasid Konstantinoopoli, siis muudeti kirik moseeks ja lisati minaretid, mis moonutasid hoone ilusa silueti. Mosee islami kultusepaik rituaalse ühispalvuse pidamiseks, mis koosneb peamiselt
XV-XVI saj on ehitatud kirikud Keilas, Kosel, Ristil, Kuusalus, Rakveres, Kadrinas jm. Lõuna-Eestis on mõned maakirikud säilinud ümberehitatud kujul (Rannus, Karulas, Põlvas, Puhjas). Keskaja ühiskondlikke hooneid on säilinud ainult Tallinnas. Neist silmapaistvaim on a. 1404 valminud kahekorruseline raekoda, mille huvitavaim ruum on kahelööviline kodanikesaal teisel korrusel. Selle võlve toetavad kaks kaheksatahulist piilarit. Raekoda idafassaadi kohal kerkib sale kaheksatahuline torn. Keskaegseid elumaju on alles ainult Tallinnas, kuid ümberehitatud ja moonutatud kujul. Kõik nad pärinevad XV-XVI sajandist. Elamu asetses tavaliselt pika ja kitsa krundi tänavapoolses osas ja selle fassaad hõlmas krundi laiuse. Kõrge viiluga fassaad oli sageli liigendatud petikutega. Hoone ees oli lahtine kivitrepp etik, mille kahel küljel kõrgusid etikukivid, s.o kõrged dekoratiivsed kivitahvlid
müüritööde käiku oluliselt kiirendada. Hoone sisekujunduse ehk interjööri veelgi suurema ruumi saamiseks liitsid arhitektid kaks põhimõtteliselt erinevat ehitisetüüpi – basiilika ja tsentraalehitise – kuppelbasiilikaks. Kiriku 77 meetri pikkune kesklööv on kaetud kupli ja kahe poolkupliga. See suurendab ruumimõju ja annab kuplis asuvate akende kaudu ruumile hea valgustuse. Hoone konstruktsiooni põhitugedeks on neli võimsat piilarit, millele toetub kuppel. Kirikute sisemusi kaunistati mosaiikidega. Pühakute pildid paigutati alla, kus seisis rahvahulk. Kuplil kujutati Kristust, apostleid ja prohveteid. Igal neljal kupli küljel kujutati ingleid. Seinu kaunistasid stseenid piibli ajaloost. Mosaiikidele iseloomulikud ranged näoilmed, fooniks kuld. Palju kasutati lillat. Kui türklased 1453. aastal vallutasid Konstantinoopoli, siis muudeti kirik mošeeks ja lisati minaretid, mis moonutasid hoone ilusat siluetti
erinevast ehitustüübist: basiilika ja kuppelehitis. Siin on kupliga kaetud piklik nelinurkne ruum - varem osati kupliga katta vaid ümmargust ruumi. Selleks kasutati vikleid, mis on kolmnurksed sfäärilise pinnaga ehituselemendid. Kiriku 77m pikkune kesklööv on kaetud kupli ja kahe poolkupliga. See suurendab ruumimõju ja annab kuplis asuva 40 akna kaudu ruumile hea valgustuse. Hoone konstruktsiooni põhitugedeks on neli võimsat piilarit (kandiline sammas), millele toetub vikkel ja siis kuppel.Kupli tipp põrandast on 55m kõrgusel.Kiriku sisemust kaunistasid mosaiigid. Need kaeti aga kinni siis, kui riik läks türklaste kätte viimaste usund ei lubanud inimeste kujutamist kunstis. Ka ehitati siis kirikule juurde kõrged minaretid, mis muudavad suuresti ta välisilmet. Aastast 1935 on kirik muuseum. Justinianuse ajast on säilinud kirikuid ka Itaalias, eriti sadamalinnas Ravennas vahepeal oli
docstxt/.txt
ornament joonia kapiteeli iseloomulik ornament. Credenza sakramendikapp, puhvetikapp, serveerimiskapp. Kartuss- rull ääristus, pooleldi lahtikeeratud paberirulli meenutava dekooriga ehisraam, mis ümbritseb kirja, vappi, embleemi. Teemantkvaader- ristkülik , mille pind on viimistletud püramiidina või tüvipüramiidina. Maskaroon- stiliseeritud inim- või fantaasiaolendi groteskne näomask. Karüatiid maani rüüs seisva naise skulptuur, mis talastikku kandes asendab sammast v. piilarit. Soovitavat kurjandust: 1. A-C.KrauSe. Maalikunsti ajalugu renessansist tänapäevani Tallinn. Koolibri 2006. 2. Jan Gympel, Arhitektuuriajalugu antiigist tänapäevani. Varrak 2006. 3. D.Piper, Kunstiajalugu Tallinn Varrak 2006. 4. E.H.Gombrich, Kunstiajalugu Tallinn Avita 1997. 5. Kunstileksikon Eesti Klassikakirjastus. Tallinn 2001. 6. Umberto Eco Ilu ajalugu.Eesti Entsüklopeediakirjastus 2006. 7. Üldine Kunstiajalugu. kirjastus Koolibri 1999. 8
poole liikudes) Püha Barbara kabel torni äärde, Püha Jüri kabel peaportaali ette ning Väike kabel, mis on põhjalööviga ühendatult säilinud tänini. Kirik ehitati põhjalikult ümber 14051420, mil rajati uus koor ning rekonstrueeriti basiilika põhimõtete kohaselt ka pikihoone. Uus koor ehitati pikihoonega ühelaiune ning ta on paljunurkse lõpmikuga, kus külglöövid moodustavad kooriruumis ümbriskäigu. Koor toetub neljale piilarile ning koosneb 9 võlvikust. Neist 2 idapoolset piilarit on analoogselt pikihoone piilaritega neljatahulised, läänepoolsed aga kaheksatahulised. Pikihoones ehitati tollal neljatahulistele piilaritele toetuvate kõrgseintega basilikaalne kesklööv ning kogu hoone kaeti lihtsate servjoonvõlvidega. Hoonele rajati ka uued, suuremad aknad ning selle välisseinad toetati kontraforssidega. Koori lõunaküljele ehitati praeguseni säilinud käärkamber. Väheste muudatusetega on pikihoone ja koor säilinud tänini. 14861493
Third level Fourth level Fifth level Kirik ehitati põhjalikult ümber 1405 1420, mil rajati uus koor ning rekonstrueeriti basiilika põhimõtete kohaselt ka pikihoone. Koor toetub neljale piilarile ning koosneb 9 võlvikust. Neist 2 idapoolset piilarit on analoogselt pikihoone piilaritega neljatahulised, läänepoolsed aga kaheksatahulised. Pikihoones ehitati tollal neljatahulistele piilaritele toetuvate kõrgseintega basilikaalne kesklööv ning kogu hoone kaeti lihtsate servjoonvõlvidega. Hoonele rajati ka uued, suuremad aknad ning selle välisseinad toetati kontraforssidega. Click to edit Master text styles Second level
paiknevast kalorifeerkütteseadmest. Elamust erinevalt on siin ruumid aga võlvitud: nii eeskoda kui ka saal on suured kahelöövilised ruumid, eeskoda oli 6võlvikuline, gildisaal aga 8võlvikuline ruum, mis on kaetud servjoonvõlvidega. Ruumid on elamuga võrreldes siin ka oluliselt suuremad, gildisaali pindala on näiteks 365 ruutmeetrit, pikkusega 26.5 m ja laiusega 13.8 m. Gildisaali võlve toetavad kolm ümarturpadega varustatud kuuetahulist piilarit, mille kapiteelid on kaetud lamedate ornamentidega, mis sisaldavad ka hoone ehitusaasta 1410. Eeskoja võlve toetavad sambad on hilisemate seintega varjatud. Hoone kelder on kaetud madalate ristvõlvidega, mis toetuvad neljatahulistele piilaritele. Kaks keldri siseportaali pärinevad sel kohal asetsenud 14. sajandi elamust, kus nad olid kasutusel välisportaalidena. Vahetult pärast peahoone valmimist 15. sajandi algul ehitati sellest lõuna pool
sajandil kinni, kuid avastati ja taastati restaureerimistöödel 1960ndatel. Põhjalik kiriku ümberehitamine toimus aastatel 14051420, mil rajati uus koor ning rekonstrueeriti basiilika põhimõtete kohaselt ka pikihoone. Uus koor ehitati pikihoonega ühelaiune ning ta on paljunurkse lõpmikuga, kus külglöövid moodustavad kooriruumis ümbriskäigu. Koor toetub neljale laekonstruktsiooni kandvale tugipostile ehk piilarile ning koosneb 9 võlvikust. Neist 2 idapoolset piilarit on analoogselt pikihoone piilaritega neljatahulised, läänepoolsed aga kaheksatahulised. Pikihoones ehitati tollal neljatahulistele piilaritele toetuvate kõrgseintega basilikaalne kesklööv ning kogu hoone kaeti lihtsate servjoonvõlvidega. Hoonele rajati ka uued, suuremad aknad ning selle välisseinad toetati tugipiilaritega. Koori lõunaküljele ehitati praeguseni säilinud käärkamber. Väheste muudatusetega on pikihoone ja koor säilinud tänini
Kiievi meistrite ühistööna. Sophia kiriku eripäraks on kupliga kaetud piklik nelinurkne ruum – varem osati kupliga katta vaid ümmargust ruumi. Selleks kasutati vikleid, mis on kolmnurksed sfäärilise pinnaga ehituselemendid. Kiriku 77m pikkune kesklööv on kaetud kupli ja kahe poolkupliga. See suurendab ruumimõju ja annab kuplis asuva 40 akna kaudu ruumile hea valgustuse. Hoone konstruktsiooni põhitugedeks on neli võimsat piilarit (kandiline sammas), millele toetub vikkel ja siis kuppel. Kupli tipp põrandast on 55m kõrgusel. Kiriku sisemust kaunistasid mosaiigid. Kirikule pani nurgakivi oma käega Kiievi vürst Vladimir. Kui riik türklaste valdusse läks, ehitati kirikule juurde ka kõrged minaretid, mis muudavad suuresti kiriku välisilmet. Aastast 1935 on kirik muuseum. Justinianuse ajast on säilinud kirikuid ka Itaalias, eriti sadamalinnas Ravennas – vahepeal oli osa Itaaliast Bütsantsi valduses
Pidurefektoorium (7) on arhitektuuri meistriteos. See kujutab endast kahelöövilist viie võlviku pikkust saalruumi, mis esialgu kavandati ilmselt lühemana. Edelatiivas, saalruumi all asus üks kalorifeer sooja õhu kütteseadeldis (teine samasugune oli piiskopi keskmise eluruumi all). Ristvõlvid on kaetud pirnvöödi ja süvarihvadega profileeritud tugevate roietega, mis annab ruumile erilise võlu. Neid kannavad neli kaheksatahulist sammast. Selgusetuks on jäänud kagupoolseimat piilarit ümbritseva massiivse kaheksatahulise laua funktsioon. Nähtavasti toimusid siin mõnikord ka piiskopkonna valitsuse - kõrgemaist vaimulikest koosneva toomkapiitli istungid. XX sajandi algul kohandasid Saaremaa aadlikud saali oma maapäevade pidamise kohaks. Sellest ajast pärinevad ka Riias valmistatud neogooti stiilis uksed. Ruumi keskaegne ilme taastati 1976. a. Nüüd on see kasutusel kontserdisaalina. Ruumis
linna olulisi esindusüritusi. Valge saal on osa kunagise toomkiriku kooriruumist. Võimas kirik ANNERIIN TRUU IK 12 AÜ oli Tartu piiskopkonna vaimuelu keskus kuni reformatsioonini. Sajandeid varemeis seisnud sakraalhoone võeti mingi aja pärast taas kasutusele, kuid siis juba tarkusetemplina. Varemete kooriosasse rajati ülikooli raamatukogu . hetkel ilmestavad ruumi praeguseni nähtavad viis keskaegset piilarit ning nisid välisseintes. Raamatukogul oli kolm korrust, neist igaühe keskosas asus saal jalutamiseks ja vestlemiseks. Alumise korruse saali kasutati ülikooli aulana kuni ülikooli peahoone valmimiseni. Teisel korrusel asusid lugemissaal ja kataloogiruum. Ülejäänud ruumides hoiti raamatuid ja käsikirju. Tartu Ülikooli bakalaureuseõppe lõpetajad saavad oma lõpudiplomid kätte muuseumi valges saalis.
äärde, Püha Jüri kabel peaportaali ette ning Väike kabel, mis on põhjalööviga ühendatult säilinud tänini. Kirik ehitati põhjalikult ümber 14051420, mil rajati uus koor ning rekonstrueeriti basiilika põhimõtete kohaselt ka pikihoone. Uus koor ehitati pikihoonega ühelaiune ning ta on paljunurkse lõpmikuga, kus külglöövid moodustavad kooriruumis ümbriskäigu. Koor toetub neljale piilarile ning koosneb 9 võlvikust. Neist 2 idapoolset piilarit on analoogselt pikihoone piilaritega neljatahulised, läänepoolsed aga kaheksatahulised. Pikihoones ehitati tollal neljatahulistele piilaritele toetuvate kõrgseintega basilikaalne kesklööv ning kogu hoone kaeti lihtsate servjoonvõlvidega. Hoonele rajati ka uued, suuremad aknad ning selle välisseinad toetati kontraforssidega. Koori lõunaküljele ehitati praeguseni säilinud käärkamber. Väheste muudatusetega on pikihoone ja koor säilinud tänini.
funktsiooni. Jumalateenistuste vaheaegadel oli see ruumiosa vajadusel kasutusel nii piiskopinõupidamiseruumi kui ka refektooriumina. Edelatiivas, saalruumi all asus üks kalorifeer sooja õhu kütteseadeldis (teine samasugune oli piiskopi keskmise eluruumi all). Ristvõlvid on kaetud pirnvöödi ja süvarihvadega profileeritud tugevate roietega, mis annab ruumile erilise võlu. Neid kannavad neli kaheksatahulist sammast. Selgusetuks on jäänud kagupoolseimat piilarit ümbritseva massiivse kaheksatahulise laua funktsioon. Nähtavasti toimusid siin mõnikord ka piiskopkonna valitsuse - kõrgemaist vaimulikest koosneva toomkapiitli istungid. 20. sajandi algul kohandasid Saaremaa aadlikud saali oma maapäevade pidamise kohaks. Sellest ajast pärinevad ka Riias valmistatud neogooti stiilis uksed. Oma praeguse ilme sai see ruum 1976. a. Nüüd on see kasutusel kontserdisaali ja pidulike vastuvõtttude toimumiskaigana
muutus Niguliste tavaliseks kogudusekirikuks. Esmalt valmis neljatahuline väike kooriruum, mis asus praeguse kooriruumi keskkohas. 14. ja 15. sajand Kirik ehitati põhjalikult ümber 14051420, mil rajati uus koor ning rekonstrueeriti basiilika põhimõtete kohaselt ka pikihoone. Uus koor ehitati pikihoonega ühelaiune ning ta on paljunurkse lõpmikuga, kus külglöövid moodustavad kooriruumis ümbriskäigu. Koor toetub neljale piilarile ning koosneb 9 võlvikust. Neist 2 idapoolset piilarit on analoogselt pikihoone piilaritega neljatahulised, läänepoolsed aga kaheksatahulised. Pikihoones ehitati tollal neljatahulistele piilaritele toetuvate kõrgseintega basilikaalne kesklööv ning kogu hoone kaeti lihtsate servjoonvõlvidega. Hoonele rajati ka uued, suuremad aknad ning selle välisseinad toetati kontraforssidega. Koori lõunaküljele ehitati praeguseni säilinud käärkamber. Väheste muudatusetega on pikihoone ja koor säilinud tänini.
Arvatavasti toimus peatselt, pärast kiriku valmimist, katastroof. Vundament ei vastanud võlvide raskusele, mistõttu pikihoone võlvlagi langes sisse. Võlvid jäidki endisel kujul taastamata, pikemat aega asendas neid puust lagi. Uuesti tulid ehitusmeistrid Kaarmale 1430. aasta paiku. Püstitati praegune 47 meetri kõrgune torn ja kirik võlviti uuesti, nüüd juba kahelöövilisena, ühtlasi tugevdati vanu tugipiilareid. Kolm servjoonvõlve toetavat saledat kaheksatahulist piilarit viitavad, et ilmselt on tegemist Tallinna hilisgooti meistrite tööga. Sambaid kaunistavad väikesed raidreljeefid. Keskmise piilari tüvesel on kujutatud kaks äärmiselt primitiivsetes vormides mehefiguuri. Need pärinevad kiriku rekonstrueerimise ajast ning esindavad omanäolist rustikaalset stiili, mis levis Põhja - Eestis hilisgootika ajastul. Siin on kujutatud kiriku kaitsepühakuid. Üks figuuridest hoiab käes võtit, millest tunneme ära apostel Peetruse
Pidurefektoorium: hõlmab lõunatiiva kogu keskmise osa ja on arhitektooniliselt kõige suurejoonelisemalt kujundatud ruum linnuses. See on kahelööviline saal, algul planeeritud nelja välvikuga, hiljem lisandus läänepoolses osas juurde veel ühe võlviku pikkune ruum. Ruumi kaunistavad tugevate roietega ristvõlvid, milledest osa on varustatud sõõrümarate kaunistusteta päiskividega. Võlve kannavad neli massiivset kaheksatahulist piilarit, kusjuurest teistest erinev on ruumi läänepoolne piklik ebaühtlaste kapiteeliga piilar. Oma praeguse ilme sai see ruum 1976. a. Nüüd on see kasutusel kontserdisaali ja pidulike vastuvõtttude toimumiskaigana. Ruumis paiknevad toolid on valmistatud Saaremaal 1980. aastatel sajandivanuse mööbli eeskujul. Idas liitub pidurefektoorimumiga ruudukujulise põhiplaaniga kabeliruum, mille võlve kannab sale kaheksatahuline piilar kõrgusega 4,85 m.
kahekorruseline ristikäigu osa. Kiriku pikkuse ja laiuse vahekord oli 2:1 (seda esines sageli ordulinnustes). Kiriku võlvid on ilmselt 18. s ümber ehitusest. Kõiki aknaavasid on ümberehituse käigus suurendatud. Kirik on ehitatud ilmselt 14. sl. Kuuetahuline torn ehitati ilmselt pärast kiriku valmimist 15. s algul. Torni barokne kiiver on aastast 1776. Kirikust lääne pool asuv ebakorrapärase põhiplaaniga ruum, mille võlve kannavad kolm 8tahuslist piilarit, on ehitatud arvatavasti 15. s keskel. BIRGITTA KLOOSTER Ehitusmeister Hinrich Swalbart (Swalberg, Shwalberg) allikates kinnitatud (Randla, V (IX), lk 43). Need olid segakloostrid, mille juhatajaks oli abtiss. Ordul olid väga kindlad ehitusprintsiibid, mis erinesid pisut üldistest reeglitest, kuid Pirital emakiriku (Vadstenas Rootsis) arhitektuuri täpselt ei järgitud. Ehitati kolmelööviline kodakirik. See oli suurim Tallinna keskaegne kirik (Katariina kirik järgmine)
pääseme linnuse esinduslikku peasaali. Pidurefektoorium kujutab endast kahelöövilist viietraveelist saali,mis esialgu kavandati ilmselt lühemana. Sellest annab tunnistust loodepoolseima piilari teistest erinev kuju. Vlvid on kaetud pirnvöödi ja süvarihvadega profileeritud tugevate roietega, mis annab ruumile erilise vlu. Selgusetuks on jäänud kagupoolseimat piilarit ümbritseva massiivse kaheksatahulise laua funktsioon. Nähtavasti toimusid siin mnikord ka piiskopkonna valitsuse - krgemaist vaimulikest koosneva toomkapiitli - istungid. XX sajandi algul kohandasid Saaremaa aadlikud saali oma maapäevade pidamise kohaks. Sellest ajast pärinevad ka Riias valmistatud neogooti stiilis uksed. Ruumi keskaegne ilme taastati 1976. aastal. Nüüd on see kasutusel
Niguliste: 13.saj püstitatud lai madal kodakirik rekonstrueeriti matkides suuri katedraale kõrgeks basiilikaks. 4-nurkne koor, mis oli jäänud väikeseks ning maitselt aegunud, lammutati ja asendati uuega. Vastavalt hilisgooti ühtse tervikliku ruumimõju taotlusele ei ehitatud uut koori enam iseseisva hooneosana, vaid basiilikaks muudetud pikihoone otsese pikendusena. Koori idasein kujundati polügonaalsena. 2 viimast piilarit, mis teistest erinevalt olid 8-tahulised, paigutati teineteisele lähemale ja lõpetati nendega kõrge kesklööv. Mainitud piilaripaariku taga mõlemad madalad külglöövid ühinevad ja moodustavad avara kooriümbriskäigu. Tornialune kõrge võlvruum ühendati nagu Olevisteski kaare abil pikihoonega, et selle suundruumilist iseloomu koos torni suure lääneaknaga paremini rõhutada. Uus Niguliste on proportsioonidelt ning ruumipildi ühtsuselt Tallinna hilisgootika täiuslikem basiilika
Gooti ehitiste peamisi võlusid on suurepäraselt teostatud arhitektooni line vormikõne. Igas ehitise detailis ilmneb selgesti tema iseloom ja osa. Piilarid on liigendatud kujuga. Piilari tuumik on tavaliselt ümmargune, seda ümbritsevad väiksemad pool- ja kolmveerandsambad, nn turbad. Turpi võib olla ka rohkem kui neli; suuremaid turpi nimetatakse peaturpadeks, väiksemaid kõrvalturpadeks. Turpadega varustatud piilarit nimetatakse kimppiilariks. Kapiteelil ei ole enam senist tähtsust, ta esineb pigem teatava ehis- vormina. Kapiteeli kaunistavad naturalistlikus laadis taimemotiivid, neid pole aga midagi ühist antiikse akantusega. Roided ja vööndkaared on väga rikkalikult ja mitmekesiselt profileeritud. Roiete lõikumise kohal, võlvi kiirus on päiskivi, mida tihti kaunistavad skulptuurid. Vastandina romaani ajastu stiliseeritud ornamentikale on gooti ehitise osi kaunistavad motiivid naturalistlikku laadi
Haagar visatakse välja, aetakse kõrbe. Kõrbes toitu ja vett ei ole. Geograafiliselt Araabia ps keskel, Meka lähedal. 1) Ingel näitab, kus on allikas 2) laps lööb jalaga allika välja. Araablastel on Aabraham Ibrahim. Aabram- rahvaste isa, Aabraham- kõikide rahvaste isa. 6. Muezzin Muezzin palvusele kutsuja. Ronib minareti otsa ja hõikab. See isik oli pime, siis ta ei näinud kõrgelt vaenlase tagalasse. Praegu tuleb lindilt. Islami 5 põhisammast e piilarit. 4 esimest on totaalsunduslikud, 5. on äärmiselt soovitatav. 1) Allah on ainujumal, Muhamed on ta ainuke saadik 2) palvetamine 5 korda päevas Meka suunas 3) annetamine. Ise tuleb arvet pidada ja oma aastasest sissetulekust 2,5% annetada vaestele. 4) ramadan. 9. kuu. Päevavalgel ei tohi süüa, juua ega suitsetada. 5) hadz Hadz on moslemite palverännak Mekasse. See on kõigi tervete moslemi meeste ja naiste kohus olla vähemalt kord elus hadzist osa võtta. Kestab 70 päeva
ehitatakse sageli rida kabeleid.Gooti ehitiste peamisi võlusid on suurepäraselt teostatud arhitektooni line vormikõne. Igas ehitise detailis ilmneb selgesti tema iseloom ja osa. Piilarid on liigendatud kujuga. Piilari tuumik on tavaliselt ümmargune, seda ümbritsevad väiksemad pool- ja kolmveerandsambad, nn turbad. Turpi võib olla ka rohkem kui neli; suuremaid turpi nimetatakse peaturpadeks, väiksemaid kõrvalturpadeks. Turpadega varustatud piilarit nimetatakse kimppiilariks. Kapiteelil ei ole enam senist tähtsust, ta esineb pigem teatava ehis- vormina. Kapiteeli kaunistavad naturalistlikus laadis taimemotiivid, neid pole aga midagi ühist antiikse akantusega. Roided ja vööndkaared on väga rikkalikult ja mitmekesiselt profileeritud. Roiete lõikumise kohal, võlvi kiirus on päiskivi, mida tihti kaunistavad skulptuurid. Vastandina romaani ajastu stiliseeritud ornamentikale on gooti ehitise osi kaunistavad motiivid naturalistlikku laadi
Edelatiivas, saalruumi all asus üks kalorifeer sooja õhu kütteseadeldis (teine samasugune oli piiskopi keskmise eluruumi all) (Kuressaare piiskoplinnus, kuupäev puudub). 12 Ristvõlvid on kaetud pirnvöödi ja süvarihvadega profileeritud tugevate roietega, mis annab ruumile erilise võlu. Neid kannavad neli kaheksatahulist sammast. Kagupoolseimat piilarit ümbritseb massiivne kaheksatahuline laud, mille ümber toimusid mnikord piiskopkonna valitsuse ehk krgemaist vaimulikest koosneva toomkapiitli istungid. XX sajandi algul kohandasid Saaremaa aadlikud saali oma maapäevade pidamise kohaks. Sellest ajast pärinevad ka Riias valmistatud neogooti stiilis uksed. Saali ehteks on tammepuust altarireljeef "Maarja kroonimine", mille valmistas tõenäoliselt Lüübekis sündinud ja õppinud puunikerdaja ja maalija
äärde, Püha Jüri kabel peaportaali ette ning Väike kabel, mis on põhjalööviga ühendatud tänapäevani. Kirik ehitati põhjalikult ümber 14051420, mil rajati uus koor ning rekonstrueeriti basiilika põhimõtete kohaselt ka pikihoone. Uus koor ehitati pikihoonega ühelaiune ning ta on paljunurkse lõpmikuga, kus külglöövid moodustavad kooriruumis ümbriskäigu. Koor toetub neljale piilarile ning koosneb 9 võlvikust. Neist 2 idapoolset piilarit on analoogselt pikihoone piilaritega neljatahulised, läänepoolsed aga kaheksatahulised. Pikihoones ehitati tollal neljatahulistele piilaritele toetuvate kõrgseintega basilikaalne kesklööv ning kogu hoone kaeti lihtsate servjoonvõlvidega. Hoonele rajati ka uued, suuremad aknad ning selle välisseinad toetati kontraforssidega. Koori lõunaküljele ehitati praeguseni säilinud käärkamber. Väheste muudatustega on pikihoone ja koor säilinud tänapäevani.
XV-XVI saj on ehitatud kirikud Keilas, Kosel, Ristil, Kuusalus, Rakveres, Kadrinas jm. Lõuna-Eestis on mõned maakirikud säilinud ümberehitatud kujul (Rannus, Karulas, Põlvas, Puhjas). Keskaja ühiskondlikke hooneid on säilinud ainult Tallinnas. Neist silmapaistvaim on a. 1404 valminud kahekorruseline raekoda, mille huvitavaim ruum on kahelööviline kodanikesaal teisel korrusel. Selle võlve toetavad kaks kaheksatahulist piilarit. Raekoda idafassaadi kohal kerkib sale kaheksatahuline torn. Keskaegseid elumaju on alles ainult Tallinnas, kuid ümberehitatud ja moonutatud kujul. Kõik nad pärinevad XV-XVI sajandist. Elamu asetses tavaliselt pika ja kitsa krundi tänavapoolses osas ja selle fassaad hõlmas krundi laiuse. Kõrge viiluga fassaad oli sageli liigendatud petikutega. Hoone ees oli lahtine kivitrepp etik, mille kahel küljel kõrgusid etikukivid, s.o kõrged dekoratiivsed kivitahvlid
sajandit, enne kui uued maavärinad tingisid uusi ümberehitusi.Hagia Sophia ehitusmeistrid Anthemos Trallesest ja Isidoros Mileetosest ühendasid veelgi suurema ruumi saamiseks kaks põhimõtteliselt erinevat ehitisetüüpi basiilika ja tsentraalehitise kuppelbasiilikaks. Kiriku 77 meetri pikkune kesklööv on kaetud kupli ja kahe poolkupliga. See suurendab ruumimõju ja annab kuplis asuvate akende kaudu ruumile hea valgustuse. Hoone konstruktsiooni põhitugedeks on neli võimsat piilarit, millele toetub kuppel.Hagia Sophia katedraal on omalaadne ehitusmälestis, kus Lääne ja Ida arhitektuuritraditsioonid ja kaunistusvõtted on saavutanud harmoonilise terviku. Bütsantsi põhilisteks välispoliitilisteks konkurentideks IV-VII saj. olid: Sassaniidi Pärsia idas, Germaanlased ning langobardid läänes ja slaavlased põhjas. Ainuke tõseslt võetav vaenlane olid Sassaniidid, kellel oli arenenud riik ja sõjavägi. Vandaalide riik Põhja-Aafrikas, kunagine kardetud
Gooti ehitiste peamisi võlusid on suurepäraselt teostatud arhitektooniline vormikõne. Igas ehitise detailis ilmneb selgesti tema iseloom ja osa. Piilarid on liigendatud kujuga. Piilari tuumik on tavaliselt ümmargune, seda ümbritsevad väiksemad pool- ja kolmveerandsambad, nn turbad. Turbi võib olla ka rohkem kui neli; suuremaid turpi nimetatakse peaturpadeks, väiksemaid kõrvalturpadeks. Turpadega varustatud piilarit nimetatakse kimp-piilariks. Kapiteelil ei ole enam senist tähtsust, ta esineb pigem teatava ehis-vormina. Kapiteeli kaunistavad naturalistlikus laadis taimemotiivid, neil pole aga midagi ühist antiikse akantusega. Roided ja vööndkaared on väga rikkalikult ja mitmekesiselt profileeritud. Roiete lõikumise kohal, võlvi kiirus on päiskivi, mida tihti kaunistavad skulptuurid. Vastandina romaani ajastu stiliseeritud ornamentikale on gooti ehitise osi kaunistavad motiivid naturalistlikku laadi
omavahel ühendatud Olavi gildi majast (Pikk 24) ja Mustpeade majast (Pikk 26) ning nende vahel olevast väiksemast viilkatusega hoonest. Olavi gildi algselt suurest hoonetekompleksist (ehitatud 1402-1422) on säilinud tänaseks kahekorruseline suure saaliga kõrge kelpkatusega maja. Olavi saal on hilisgootikale iseloomulikult kahelööviline, 16 Mustpeade maja Olavi saal. Mustpeade Maja kuut võlvi toetavad kaks kaheksatahulist piilarit, millel profileeritud baasid ning seinakonsoolid. Saal on kaetud paarismõikaliste roiete ja roosimotiiviliste päiskividega kujundatud tähtvõlvidega. Saal on ühendatud kõrvalhoonega. All on täies ulatuses kelder, mille servjoonvõlve kannavad massiivsed neljatahulised piilarid. Gildisaalil on raidraamistuses aknad. Olavi gildi hoonet ja Mustpeade maja ühendab teravnurkse viiluga hilisgooti hoone, millel on alles
Raha kokku hoidmiseks projekteeris Wright hoone neli külge kõik ühesugused moodustus kuup. Sellega loobus Wright traditsioonilisest kirikuehitise mudelist. Ta paigutas kõrvalruumid kiriku taga asuvasse teise hoonesse. Nende kahe ploki vahel paikneb lame sissekäik, nii et kokkuvõttes moodustub H-kujuline põhiplaan. Kirikusaalis olid ka katuseaknad, mis mõjusid aukartust äratavalt. Kandvad kontruktsioonid on vaid neli nelinurkset piilarit, mille vahele kinnituvad lamekatuse katuseaknad. Siseruumi iseloomustavad lineaarsed geomeetrilised ornamendid. Wright moodustas pikkadest lamedatest ribadest ja taladest asümmeetriliselt paigutatud ruute ja ristkülikuid, mis näivad ennetavat ühe kõige olulilisema modrenistliku kunstivoolu hollandi rühmituse De Stijl6 ja maalikunstnik Piet Mondriani stiili. Pilt toodud Lisas 2. 3.7. Põgenemine Euroopasse 1909
annaabi.ee 
