Pidurid Üld Pidurduse teooria Rattale mõjuvad jõud Autole mõjuvad jõud Kammini hõõrdering Üldteadmisi pidurdusest Libisemisaste Pidurdusaste Pidurdusjõud Esirataste blokeerumine Tagarataste blokeerumine Pöörlemissageduse künnis Piduripedaalile vajutamine Piduripedaali vabastamine Piduripedaalile vajutamine Piduripedaali vabastamine Võrdlus ABS ABS tööpiirkond ABS i tööpõhimõte ABS ehitus Arvutuslik informatsioon Füüsiline informatsioon Lisatingimused Tööpiirkond ABS tööpõhimõte ilma pidurduseta Pidurdamisel Rõhu hoidmisel Rõhu vähendamisel Juhtimisloogika Vooluga juhitav ABS Rõhu suurendamine Rõhu vähendamine Impulssjuhtimisega ABS Hüdroskeem
Süsteem võib sisaldada ka NTC tüüpi temp. andurit, mille signaali ei vajata õhu massi määramiseks vaid mis saadetakse mööda CAN võrku teistele juhtplokkidele SIDURIPEDAALI ANDUR Siduripedaali anduri signaali on vaja tühikäigu pöörlemissageduse kiiremaks stabiliseerimiseks ja püsikiiruse hoidja väljalülitamiseks. Ka see on kontaktandur, ehituselt jaguneb kas reguleeritav andur või mittereguleeritav. PIDURIPEDAALI ANDURID Piduripedaali andur informeerib mootori juhtarvutit piduripedaali vajutamisest. Reeglina on tegemist kontaktanduriga ja tavaliselt on see andur dubleeritud. Dubleerimine on vajalik piduripedaali signaali edastamise kindlustamiseks. Kahe anduri olemasolul on kaks varianti: 1. Omavahel kokkuehitatud andurid Piduripedaali anduri signaali järgi reguleeritakse kütuse etteannet pihustitele ja lülitatakse välja
Süsteem võib sisaldada ka NTC tüüpi temp. andurit, mille signaali ei vajata õhu massi määramiseks vaid mis saadetakse mööda CAN võrku teistele juhtplokkidele SIDURIPEDAALI ANDUR Siduripedaali anduri signaali on vaja tühikäigu pöörlemissageduse kiiremaks stabiliseerimiseks ja püsikiiruse hoidja väljalülitamiseks. Ka see on kontaktandur, ehituselt jaguneb kas reguleeritav andur või mittereguleeritav. PIDURIPEDAALI ANDURID Piduripedaali andur informeerib mootori juhtarvutit piduripedaali vajutamisest. Reeglina on tegemist kontaktanduriga ja tavaliselt on see andur dubleeritud. Dubleerimine on vajalik piduripedaali signaali edastamise kindlustamiseks. Kahe anduri olemasolul on kaks varianti: 1. Omavahel kokkuehitatud andurid Piduripedaali anduri signaali järgi reguleeritakse kütuse etteannet pihustitele ja lülitatakse välja
0Mootori elektroonika Bosch VP 36-mootori arvuti(diisel, jaoturpump) ANDURID Väntvõlli pöörlemissageduse andur, gaasipedaaliasendi andur, sisselaske asendi andur, õhurõhu andur, dosaatormuhvi asendi andur, mootori temperatuuri andur Õhu temperatuuri andur, Diiselkütuse temperatuuri andur Pidustushetke andur. Autokiiruse andur, piduripedaali lülitushetke andur, sinaal TÄITURID Dosaatormuhvi elektrooniline ajam, eelpritse regulaator klapp, elektromagneetiline sulgurklapp, eelsoendus küünalde relee, EGR klapi ajam, auto kiirusnäidik, Kliima seadme relee, Väntvõlli pöörlemissageduse näidik, Läbisõidu arvuti, Mootori diagnostika märgutuli Diiselmootorite Juhtseadmed
annab kere asendi juhtarvutile ingot auto kere kõrgusest tagarataste suhtes. Vastavalt sellele infole reguleerib juhtarvuti tagaratastele antava pidurivedeliku rõhu suurust. Pidurivõimendi Kaasaegsed sõiduautod on praktiliselt kõik varustatatud pidurivõimendiga. See suurendab liiklusohutust, kergendab autojuhi tööd ja parandab auto sõiduomadusi. Reeglina on tänapäeva autodel vaakumvõimendi, kuid on ka hüdrovõimendi. Pidurivõimendi töötab vaakumiga. Piduripedaali vajutades avab klapi, mis tõmbab sisse välisõhku, mis aitab võimendada pidurdamist. Klotsipaigaldamise soovitused Alati puhata väljaulatuvad kolvipinnad enne kolvi tagasisurumist. Kolvi tagasilükkamise kergenadamiseks ava õhutusnippel. Puhasta korralikult klotsid toestuskohad sadulas. Ujuva sadula puhul kontrolli liugurmehhanismi korrasolekut. Kontrolli sadula kolbe, tihendeid, tolmukaitsekumme, liugursõlmi, et nad korras oleks. Kolbide tagasilükkamiseks kasuta sobivat tööriista
Ebaühtlaselt kulunud tööpindadega või sinakaks tõmbunud kettad garantii alla ei kuulu. Peamine põhjus vibratsiooniks, mis tekib reeglina pärast ketaste vahetust 5000-8000km läbimisel on ketta paksuse muutumine. Kui ketas pannakse alla ja ta jääb mingil põhjusel pisut "viskama" (põhjuseks roostes rummu kontaktpind/mustus ketta ja rummu kontaktpinna vahel), siis see ei avaldu kohe, vaid pärast 5-8000km läbimist, kuna pidurdamisel pidurisadul "ujub" kaasa ja see piduripedaali värinat esile ei kutsu. Pärast piduripedaali vabastamist ja sõidu jätkamisel "pühivad" piduriklotsid tänu "viskamisele"ketta hõõrdpinna teatud kohti, kulutades kettapinda ühest kindlast kohast tulemusena ketta paksus muutub ja see omakorda põhjustab 5-8000km läbimisel piduripedaali värina pidurdamisel. Eelpooltoodud info mõte on selles, et viga autol ei pruugi olla seotud rooste või vale
väljundsignaalideks. 22. Allolevas loetelus on automaatkäigukasti sisend- ja väljundsignaalid. Erista nad üksteisest märgistades neid ristiga õiges lahtris. Sisend- Väljund- signaal signaal Õlirõhu reguleerimine x Rikke signaallamp x Piduripedaali asend x Gaasipedaali asend x Kiirenduslüliti asend x Hüdrotrafo lukustus x Mootori koormus x Mootori pöörlemissagedus x Mootori pöördemomendi reguleer. x Vedava võlli pöörlemissagedus x
Rööbe taga 1460 mm Teljevahe 2600 mm Min pöördraadius 5,1 m 9. Pidurisüsteemi iseloomustus (ajami jaotus kontuurideks, võimendi tüüp, pidurimehhanismide tüübid esi- ja tagaratastel, pidurdusjõuregulaatori olemasolu, ABS- süsteemi ülesehitus andurite ja kanalite arvu alusel. Milline on hüdroajami üldine ülekandearv) ABS PUMP Esimene ketaspidur Tagumine ketaspidur / trummel käsipidur 10. Hüdropidurisüsteemi analüüs (määrake piduripedaali ja käsipiduri hoova vabakaigu ulatus mm-tes ning määrake mitu korda on esipidurimehhanismile mõjuv jõud suurem kui piduripedaalile mõjuv jõud) 11.Üldhinnang näidisauto veermiku ja juhtseadiste ehitusele ja tehnoseisundile Veermik lihtsa ehitusega, pole palju kuluvaid detaile. Tehnoseisund: väga hea (uus)
koosneb külgsuunalisest ja pikisuunalisest haardejõust. Nende jõudude summa on teatud kindla suurusega. Ühe suurenedes teine väheneb ja vastupidi. Ratta vabal veeremisel, siis kui siduripedaal on alla vajutatud ja piduripedaali ei vajutata, on külgsuunaline haardumine suurim. Auto ohutu juhitavuse tagamiseks peab ratas veerema libisemata. Selleks peab jääma rattale mõjuv jõud haardejõu ringi sisse. Pidurdusjõud suureneb ==> külgsuunaline haardumine väheneb. Kui pidurdusjõud võrdsustub haardejõuga siis ratas blokeerub.
o Coolant temperature Jahutusvedeliku temperatuur o Fuel temperature Kütuse temperatuur o Exhaust temperature ( Pyrometer ) Heitgaasi temperatuur ( püromeetriga ) o Ambient temperature Ümbritseva õhu temperatuur * Vehicle speed sensor - monitors vehicle speed Sõiduki kiirus sensor - monitorid sõiduki kiirus * Brake pedal sensor - operates with cruise control, exhaust brake, idle control Piduripedaali andur - töötab püsikiiruse hoidja, mootorpiduri, tühikäigu kontroll * Clutch pedal sensor - operates with cruise control, exhaust brake, idle control Siduripedaal sensor - töötab püsikiiruse hoidja, mootorpiduri, tühikäigu kontroll * Accelerator pedal sensor Gaasipedaal andur * Driver input switches - cruise control , idle increase /decrease, engine/exhaust brake Sõidukijuhi sisestuse lülitid - püsikiiruse hoidja , idle suurenemine / vähenemine, mootori /
ratas. · Leia pidurinippel (õhunippel) ja eemalda selle kummist kate (kui on). Paikneb tavaliselt klotside taga lähedal kohale, kus pidurivoolik läheb pidurikolbi. · Vali õhutuskruvile sobiv mutrivõti. Kata õhutusnippel tihedalt plastiktoruga. Toru teine ots aseta anumasse, kuhu õli voolama hakkab. Toru ots peab õhutamise lõpus jääma õli sisse, et õhk vahele ei pääseks, teine ots peab tihedalt nipli otsas olema. · Lase paarilisel piduripedaali mõned korrad pumbata ja jalg pedaali vajutama jätta. · Ava õhutuskruvi ja hoia seda avatuna mõne sekundi jooksul, seejärel sulge kruvi. Lase paarilisel pedaal üles lasta. · Vaatle torus olevat pidurivedelikku, et seal ei oleks õhumulle. Kui on, korda punkte 7-8. · Kuivata õhutuskruvi ümbrus õlist ja puhasta piduripuhastajaga. · Pane ratas tagasi alla ja eemalda tungraud. 10
ABS-pidurite süsteem koosneb juhtplokist, neljast pöörlemisandurist ja vähemalt kahest hüdraulikaventiilist hüdraulikaplokis. Juhtplokk jälgib pidevalt kõikide rataste pöörlemist andurite kaudu. Juhul kui ühe anduri signaal annab märku ratta liiga aeglasest pöörlemisest võrreldes teistelt anduritelt saadud signaalidega, vähendab juhtplokk hüdraulikaventiilide abil sellele rattale mõjuvat pidurdusjõudu. See protsess on juhile tunnetatav piduripedaali pulseerimisena. Pidurite juhtplokk on programmeeritud jätma märkamata väikesed erinevused anduritelt saadud infost kuna näiteks kurvi läbiva auto sisemised ja välimised rattad pöörlevad erineva sagedusega. Pidurite juhtplokk kontrollib pidevalt süsteemi töökorras olekut. Kui süsteemis leitakse viga (näiteks puuduv signaal andurist), süttib armatuuril ABS'i hoiatustuli ja elektroonilist juhtimist enam ei toimu. Süsteem on kasutuselt ära kuni viga remonditakse.
Libisemine üle 20% 1.3 ABS-i tööpõhimõte Kui üks või rohkem rattaid hakkavad pidurduse ajal blokeeruma, siis ABS-i süsteem reguleerib igale rattale pidurdus vedeliku rõhku, et vältida rataste blokeerumistja parandada stabiilsust, juhitavust ja pidurdusmaad.ABS-i süsteem saavutab selle teatud informatsiooni rakendamisega töötlemis protsetuuris, et kontrollida sõiduki hüdraulika süsteemi tööd. 1.4 Andurid ja täiturid 1.4.1 Piduritulelüliti Piduritulelüliti jälgib piduripedaali asendit ja saadab pedaalile vajutamisel signaali juhtplokile. Seisu- ja sõidupidurilülitid Ohutuse suurendamiseks ja diagnoosimise lihtsustamiseks kasutatakse kaksiklülitit. Ühe lüliti avanemisel teine sulgub ja vastupidi. Pidurdamise signaali saabumisel lälitub ASR välja. Pidurituled on ühendatud läbi relee, mis väldib ESP töötamisel piduritulede süttimise. Seisupiduri signaali saabumisel väldib juhtplokk ESP töötamise ajal MSR-i töö. Joonis 5. Piduritule lüliti 1.4
4. Leia pidurinippel (õhunippel) ja eemalda selle kummist kate (kui on). Paikneb tavaliselt klotside taga lähedal kohale, kus pidurivoolik läheb pidurikolbi. 5. Vali õhutuskruvile sobiv mutrivõti. Kata õhutusnippel tihedalt plastiktoruga. Toru teine ots aseta anumasse, kuhu õli voolama hakkab. Toru ots peab õhutamise lõpus jääma õli sisse, et õhk vahele ei pääseks, teine ots peab tihedalt nipli otsas olema. 6. Lase paarilisel piduripedaali mõned korrad pumbata ja jalg pedaali vajutama jätta. 7. Ava õhutuskruvi ja hoia seda avatuna mõne sekundi jooksul, seejärel sulge kruvi. Lase paarilisel pedaal üles lasta. 8. Vaatle torus olevat pidurivedelikku, et seal ei oleks õhumulle. Kui on, korda punkte 7-8. 9. Kuivata õhutuskruvi ümbrus õlist ja puhasta piduripuhastajaga. 10. Pane ratas tagasi alla ja eemalda tungraud. 11. Vajadusel lisa piduriõlianumasse õli, et õlitase oleks kõrgemal normtasemest. 12
Piduri hüdroajami rõhk ulatub 180bari’ni. Piduripideaali surutakse jalaga ja jõud kandub edasi kangi põhimõttel töösilindrisse. Pidurikolbide ja jõu suhe on omavahel seoses, ehk mida suuurem kolvi ristlõike pinna pindala, seda suurem on jõud. Kuna pidurdusjõud jaguneb ebaühtlaselt, ehk esiratastele rohkem ja tagumistele vähem, siis sellest tulenevalt on esimesed pidurikolvid suuremad ja tagumised väiksemad. Lahendus: Lähteandmed: Lihasjõud – 50 kg Piduripedaali keskosa ja šarniiri vaheline kaugus- 24cm (A) Piduripedaali varre ja šarniiri vaheline kaugus ehk jõuõlg- 7cm (B) Piduriketta efektiivraadius- 120mm 25 Piduritrumi efektiivraadius- 100mm Rehvi raadius 280mm Peapidurisilindri läbimõõt- 20,64mm Esiratta pidurisilindri läbimõõt- 51,1mm
kindlasti mitte halvemini kui kogenuim lihtsurelik. ABS pole kaitseingel Kriitilist olukorda märgates peab sõidukijuht vajutama piduripedaalile. Kuid seda ainult nii tugevalt, kui teeolud lubavad. Vastasel korral hakkab auto libisema ja kaotab juhitavuse. Selline eksimus tuleneb eelkõige sellest, et juht on lühikese aja jooksul koormatud liiga paljude ülesannetega. Juhtides ABS-piduritega varustatud sõidukit on juhi ainus ülesanne vajutada piduripedaali, kõik muu teeb tema eest ABS ja juhil on võimalik täielikult keskenduda kriitilisele olukorrale. ABS-pidurite eeliseid kuritarvitatakse sageli, nähes süsteemis auto kaitseinglit arutu kihutamise ja ohtlike manöövrite korral. On siiski olemas füüsikaseadused, mis piiravad ka ABS-pidurite võimalusi. Võib kindlalt väita, et ABS on hea tööriist just vastutustundliku autojuhi käes. Mis on ABS? Paljud usuvad, et ABS on lihtsalt elektriliselt juhitud rütmiline pidur. Nii lihtne see
piduriklotsidest. Sõiduauto pidureid võib olla kahte tüüpi: - trummelpidurid - ketaspidurid Ketaspidurid on tõhusamad , kui trummelpidurid . Kaasaegsetel autodel on kasutusel nn. ABS-pidurid . See süsteem väldib rataste blokeerumist ja on eriti efektiivne libeda teekatte korral. Kontroll: 10 . . .15 km/h järsul pidurdamisel peavad rattad blokeeruma . Pidurite ootamatu rikke korral tuleks kasutada järgmist tegevusjärjekorda : Piduripedaali mitmekordne vajutamine . Käikudega pidurdamine . Seisupiduri kasutamine . Pidurite efektiivsus määratakse : Pidurdusteekonna pikkuse mõõtmisega . Pidurdusjõu mõõtmisega katsestendil . Vähima aeglustuse mõõtmisega . Auto juhtimine eriolukordades Tugeva vihmasaju ja suure kiiruse korral tekib rehvide ja teepinna vahele nn. veekiil, mille tulemusena rehvid võivad kaotada haardumise teepinnaga ja hakkavad libisema nagu jääl - tekib vesiliug .
pikisuunalisest haardejõust Nende jõudude summa on teatud kindla suurusega Ühe suurenedes teine väheneb ja vastupidi Auto juhitavus ja ratta haardumine Ratta vabal veeremisel, siis kui siduripedaal on alla vajutatud ja piduripedaali ei vajuta on külgsuunaline haardumine suurim Auto juhitavus ja ratta haardumine Auto ohutu juhitavuse tagamiseks peab ratas veerema libisemata Selleks peab jääma rattale mõjuv jõud haardejõu ringi sisse Auto juhitavus ja ratta haardumine
silindri pihusti 1332 2. silindri pihusti 1333 3. silindri pihusti 1334 4. silindri pihusti 1341 Tahmafiltri rõhuandurid 1343 Heitgaaside temperatuuri andur enne tahmafiltrit 1344 Heitgaaside temperatuuri andur enne katalüsaatorit 1508 Jahutussüsteemi ventilaatori väikese pöörlemissageduse relee 1509 Jahutussüsteemi ventilaatori suure pöörlemissageduse relee 1620 Auto kiiruse andur 1630 Automaatkäigukasti juhtarvuti 2100 Piduripedaali lüliti 4315 Kütuse tasapinna andur 4320 Kütusepaagi korgi andur 7020 ABS juhtarvuti 7215 Pardakompuuter 7300 Püsikiiruse hoidja ümberlüliti 7305 Püsikiiruse hoidja lüliti 7 7306 Siduripedaali lüliti 7308 Piduripedaali dubleeriv lüliti 7800 Stabiilsuskontrolli juhtarvuti 8007 Konditsioneeri töövedeliku rõhu andur
kohandatakse nii, et saavutatakse optimeeritud ühilduvus veduki ja haagise vahel. Suundumise tuvastamine Kulumisandurite signaalikõverate võrdlusest mingil sillal tuvastatakse, kui rattapidur enam ei reguleeru või on väiksema kulumisega. Nii tehakse kindlaks vead, näiteks hoovastiku seadeelemendi purunemine, blokeeritud regulaator või pidurite õlised hõõrdkatted. Avariipidurdusvõimendi Piduripedaali kiire ja tugeva vajutuse tuvastamisel ületatakse aeglustuse nimiväärtus, et rakendada autojuhi poolt soovitud hädapidurdust. Soovimatute liigpidurduste vältimiseks on see funktsioon piiratud. Peatuskoha pidur Võimaldab seisval sõidukil olenemata piduripedaali vajutamisest rakendada pidurdusrõhkusid (kuni 2 bar). Pidurdusrõhud programmeeritakse nii, et suruõhu kulu oleks minimaalne. Alljärgneval selel on esitatud WABCO I põlvkonna elektropneumaatilise piduriseadme üldskeem.
PROGRAMEERIMINE Engine control module (ecm) programming Mootori juhtmoodul Engine control module (ecm) Engine will not start Incorrect valve timing vale klappide ajastu Fuel lift pump relay kütusepumbarelee Crankshaft position (ckp) sensor väntvõlli asendi andur LACK OF POWER : Accelerator pedal positsion gaasipedaali andur mass air low(maf) sensor - massilise õhtu andur Brake pedal positsion (bpp) switch piduripedaali asukoha lüliti Details or parts for working engine : - piston - kolb - crankshaft - väntvõll - cambshaft - nukkvõll - intake valve - sisselaskeklapp - intake port - sisselaske - head - pea - coolant - jahutus - engine block - mootori plojj - oil pan - karter - oil sump - karteripõhi - spark plug - küünal - exhaust valve - väljalaskeklap - exhaust port - väljalaskekanl - piston kolb - connecting rod - keps
Kui piduripedaalile vajutamisel pedaal vajub põhja, on hüdrosüsteemis ilmselt õhk sees ja see tuleb viivitamatult lasta korrastada. Teel olles võiks aga pedaali "pumbata", pidurdada mootori abil ja kasutada pidurdamiseks seisupidurit. BLOKEERUMATUD PIDURID (ABS) Blokeerumatud pidurid väldivad rataste lukustumist auto pidurdamise ajal. Näiteks tavapiduritega pidurda- misel libedal teel tuleks piduripedaali katkendlikult vajutada, et rattad jääksid pidurdamise ajal pöörlema Tänu blokeerumatutele piduritele seda pole vaja teha ja auto on pidurdamise ajal juhitav. Samal ajal tuleb aga nimetada, et pidurdusteekond praktiliselt ei muutu (nii näiteks veekiilu tekkimisel blokeerimisvastane süsteem mingit abi ei annagi). Rataste blokeerumist väldivad vastavad elektroonilised seadmed. Blokeerimisvataste
Koonus keeratakse lõpuni sisse ja siis tagasi kuni klõpsatuseni, seejärel muudetakse varraste pikkust kuni saadakse mõlemal pedaalil võrdne käigupikkus 100-150mm. Lintpidurid koosnevad hõõrdekatetega teraslindist, mis ümbritseb piurditrumlit. Lindid on mõlemast otsast tõmmatavad. Lindi otsad on ühendatud hoovaga. Lindi all on seadekruvi läbirippe reguleerimiseks. Hoova pööramisel tõmmatakse lint vastu piduritrumlit. Vabastamine toimub vedru ja lindi elastsuse jõul. T-40A piduripedaali käik peab olema 50-80mm. Läbiripet reguleeritakse sedakruviga- keeratakse kruvi lõpuni sisse ja siis 3/4 pööret tagasi. T-25A piduripedaali normaalkäik on 40-60mm. Kui ületab 75mm, reguleeritakse poltide abil. Läbiripet reguleeritakse seadekruviga. Kruvi lõpuni kinni ja siis 1,5-2 pööret tagasi. T16M piduripedaali vabakäik peab olema 75-100mm. Pedaali käiku reguleeritakse varda pikkuse muutmisega. Läbiripet reguleeritakse sedakruviga. Kruvi lõpuni kinni ja siis 1-3/4
See käivitab klapid, vähendamaks hüdraulika rõhku piduris, mille ratas pöörles aeglasemalt ning see vähendab antud piduris pidurdusjõudu. Ratas hakkab seepeale kiiremini pöörlema. Kui ECU avastab, et ratas pöörleb kiiremini kui teised, siis piduri hüdraulika tõstab rõhku ning pidurdusjõud suureneb ja ratta kiirus tasakaalustatakse teiste ratastega. Seda protsessi tehakse jätkuvalt ja seda annab tunda piduripedaali pulseerimine. Tüüpiline antiblokeerumissüsteem rakendab ja vabastab piduri rõhku kuni 20 korda sekundis. ECU on programmeeritud eirama erinevusi ratta pöörlemisel alla kriitilse läve, sest kui auto pöörab, siis kaks kurvipoolset ratast pöörlevad aeglasemalt kui välimised kaks. Kui ABS avastab mõne vea, milles ta rakendub, siis enamasti hoiatustuli annab sellest salongis märku ning kui ABS kõrvaldab vea, tuli kustub.
· Areomeetriga mõõdetakse aku elektrolüli kaalu ja külmakindlust. · Diiselmootori vaakumpumba õlitusvoolikute ja liidete kontroll. · Väljalaske torustike tihenduse ja kinnituse kontroll. · Eelsüüte nurga kontroll · Aku kontroll (kinnitus, vedeliku tase, klemmid) · Kütusefiltri vahetus · Õhufiltri kontroll ja vahetus · Tühikäigu kontroll, mõnel juhul reguleerimine · Kontrollitakse heitgaase · Siduripedaali kõrguse kontroll, vajadusel reguleerimine · Piduripedaali kõrguse ja seisupiduri kontroll, vajadusel reguleerimine · Ketaspidurite hõõrdkatete kontroll, sama trummelpiduriite kohta · Siduri ja piduri vedeliku taseme kontroll, pidurivedeliku vahetus, piduri voolikute kontroll · Roolivõimendi vedeliku taseme ja rooli voovastiku kontroll · Kuulliigendite ja veovõllide kummikaitsete kontroll · Jõuülekande õlitaseme kontroll · Rehvi rõhkude kontroll, vajadusel seadmine (kontrollitakse ka varuratast)
Sõiduauto kandevõime. Sõiduauto registrimass. 74. Milles peate veenduma enne sõidu alustamist? Et minu vaateväli ei oleks piiratud. Et kaassõitjad on olemasolevad turvavööd nõuetekohaselt kinnitanud. Et tagaaknal ei oleks lahtiseid esemeid (näiteks autoapteek, joogipudelid, fotoaparaat). 75. Millega vähendatakse rataste blokeerimise ohtu libedal teel pidurdamisel sõidupiduriga, kui autol puudub pidurite blokeerimisvastane seade (ABS)? Piduripedaali järsu, tugeva vajutamisega. Piduripedaali nõrga, katkendliku vajutamisega. 77. Kuidas ületada ristmik? Ületan ristmiku esimesena. Pean andma teed autole. Pean andma teed mootorratturile. 78. Millised nõuded nimetatutest peavad olema täidetud lapse sõidutamisel sõiduautos? Takso tagaistmel tuleb ülе 3 aasta vanune laps kinnitada turvаvöö patja kasutades täiskasvanu turvavarustusega.
avaneb võimendis klapp ja võimendi õli suunatakse äravoolule. Pedaali vabastamisel liiguvad kolvid vedrude mõjul algasendisse ja piduriõli voolab tagasi piduri peasilindrisse. Rattapidurimehhanismi hooldamine Klotsi friktsioonkatte ja trumli vahelise pilu kontrollimine (kontrollitakse lehtkaliibriga). Reguleerseadmest keeratakse klots vastu trumlit ja siis tagasi, kuni ratas vabalt pöörleb. Pumbatakse piduripedaal kõige ülemisse asemisse, hoitakse piduripedaali, sama-aegselt avatakse õhutusventiil. Piduripedaal langeb alumisse asendisse ning suletakse õhutusventiil. Protsessi korratakse, kuni piduripedaal fikseerub kõige ülemises asendis. Sõidupidurid töötavad hüdrauliliselt. Tagasilla mõlemal poolteljel asuvad kahekontuurilised õlivanniga mitmekettalised piduripaketid. Välimised pidurpaketid on ühendatud esimesse pidurikontuuri, sisemised teise. Pidurisüsteemi hüdrorõhk akumuleeritakse hüdroakudesse.
ABS süsteem). 85. Vaakumvõimendi ja selle tööprintsiip Energiaallikaks on mootori sisselasketorustiku rõhk (OM korral) või vaakuumpump (DM korral). Vaakuumvõimendi kasutab tekitatud hõrendust (0,5 ... 0,9 bar). Võimendi täiendav jõud suureneb proportsionaalselt juhi poolt rakendatud jõule kuni hetkeni, mil pidurid rakenduvad. Sellest hetkest alates võimenduse tase ei suurene enam. Tekitab kambrisse vaakumi, kui vajutad piduripedaali siis avaneb klapp ja vaakum imeb õhku sisse muutes ka piduri vajutamise kergemaks. 86. Trummelpidurid Tööpõhimõte Tänapäeval kasutatakse liht-trummelpidurit (simplex brake), millel on kaksiksilinder, üks aktiivne ja teine passiivne klots. Trummelpidur on ühtlasi ka seisupidur. Lihttrummelpidur Lähtudeshõõrdetegurist( = 0,38) onlihttrummelpiduripidurdusjõu tegur C*=2
suurenemisel. Mootori soojendamise ajal kontrolligem ka tehasejuhendis. Mootorrataste motorollerite ja mopeedide valgustus- ja signaalseadmete tööd. eri markidel ning mudelitel on hooldustööde mahus ja soo- Kõhe sõidu algul proovigem pidureid ja tehkem kindlaks, ritamisviisis mõndagi ühist, aga ka palju erinevusi. See- kas piduripedaali ning -lingi vabakäigud on normaalsed. tõttu ei ole otstarbekas kirjeldada vahe- ja põhihooldusel Peatusel, pikemate sõitude puhul, vaadakem samuti tehtavaid töid iga masinamargi järgi. Piirdume vaid vahe- masin üle. Kontrolligem kinnituskohti ja rehvide seisu- j-a põhihooldustööde üldloeteluga, kusjuures iga masina- korda. Sõidul tekkinud kuumenemisest võib rehvirõhk margi või -mudeli puhul tuleb hooldustööde aluseks võtta
reaktsioon Objekti fikseerimise algus reaktsiooni põhiaeg 0,45 sek (0,20-0,60) Lihasreaktsiooni algus muutmisaeg 0,20 sek (0,15-0,20) Piduripedaali puudutamine Lihasreaktsioon vastusaeg 0,05 sek Piduri mõjumise algus läviaeg 0,20 sek (0,15-0,20) Rataste blokeerimise algus täielik pidurdusaeg:
annaabi.ee 
