Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Pesuained". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
pesupulber, benefits, segatud, määrdunud, pesuained, jaagus, sünteetiline, tolma, kuivalt, rauasisaldusega, toimeained, virpinaatriumhüpokloriit. CloAktiv on kombineeritud pesu- ja desinfektsioonivahend kasutamiseks toiduainetööstuses roostevaba-, teras-, vask,- messing-, email-, ja plastpindade puhastamiseks. Ei sobi kasutamiseks alumiiniumpindadel kõrges kontsentratsioonis. CoAktiv on ette nähtud kasutamiseks surve-, pihusti- ja vahapesus. Kandes pesulahuse madalsurvega pestavatele pindadele, sobib ka käsipesuks. Puhastab ja desinfitseerib hästi rasva- ja valgulise mustusega määrdunud pinnad. Sobib põrandate, seinte, tööpindade, seadmete, mahutite, töövahendite, transpordivahendite ja kärude desinfitseerivaks pesuks. Pesemisel moodustub stabiilne vaht, mis püsib vertikaalpindadel puhastamiseks ja desinfitseerimiseks vajaliku aja. Töölahuse kontsentratsioon 0,5- 2,5 % ja vahupesul 2-5%. C2 Alltop lõhnatu Nõrgalt leeliseline universaalpuhastusvahend käsi- ja masinpesuks pH 8 Kõikide vett taluvate pindade, nagu värvitud, plastmass-, teras- jm. pindade
rohkem kui hüdroksiinioone. Sooda vesilahus ph12 Nuuskpiiritus ph 11 Veri ph 7.4 Kartul pH 5.8 Õun pH 3.1 Maohape pH 1 PUHASTUSAINED Ajalugu: 1. vesi 2. vesi + temperatuur --> vee kuumutamine 3. vesi + alus ---> tuhk, looduslik sooda 4. Roomas võeti kasutusele käärinud uriin/virts 5. Avastati seep 6. 1916. a tehti Saksamaaal esimene sünteetiline pesuaine 7. Maailmasõjad peatasid sünteetiliste pesuainete arengu 8. 1950-ndatel algas sünteetiliste pesuainete läbimurd Puhastusainete koostisosad: 1. tensiidid (seebid, sünteestensiidid) 2. alused (fosfaadid, silikaadid, ammoniaak, amiinid jne) 3. happed 4. lahustid 5. lisaained 6. muud puhastusprotsessi tõhustavad ained 4 1. Tensiidid e detergendid e pindaktiivsed ained e pesuaine molekulid
paigast ära. Tehis- ja sünteetilistest kidududest valmistatakse mikrokiude, mida ka kasutatakse puhastuslappide valmistamisel. Mikrokiud on 60 korda peenemad kui juuksekarv. Mikrokiu tugevus on 1 dtex, ehk üks gramm mikrokiudu on 10 km. Seega mikrokiust lapil on piisavalt ruumi mustuse kinnitumiseks. Mikrokiust toodete hooldamisel tuleb meeles pidada: v puhasta lappe ja moppe pesumasinaga temperatuuril 80-90'C v pesupulber ei tohi sisaldada valgendusaineid ega antistaatikuid v tooted ei talu tugevat väänamist v pesta eraldi teistest toodetest või vajadusel pesukotis. Üha enam võetakse kasutusele mikokiust lappe, kuna nii väheneb puhastusainete kasutamise vajadus. See aga on oluline keskkonna säästmise seisukohalt. Mikrokiududest valmistatud lapid: v on mitmekülgeselt kasutatavad; v head mustuse eemaldajad puhastusaineta; v kerge kasutada; v ei aja ebemeid;
Täpsemalt vee karedus ja mitmevalentsete metalliioonide sisaldus. Soovitav on pesta villa vees, mille CaCO3 sisaldus ei ületa 70mg/l, suurema sisalduse korral on soovitatav kasutada lisaks pesuainele ka veepehmendajat. Mitmevalentsete metalliioonide (näiteks raua) sisaldus vees võib põhjustada hiljem probleeme villa (lõnga) värvimisel, muutes soovitavat värvitooni. Kodustes tingimustes sobib villa pesemiseks väga hästi vihmavesi või siis vihmaveega segatud kaevuvesi. Pesemismeetod sõltub väga palju pestavast villast (peenvill, poolpeenvill, kahekihiline) ja muidugi ka pestava villa kogusest. Peenvillad (meriino) on pesu suhtes nõudlikumad, kuna kipuvad kergesti vanuma ja on samas väga ,,rasvased". Selliseid villasid tuleks pesta käsitsi. Kui villa kogus, mis tuleb puhtaks pesta, on suur ja aega vähe, siis rahuldava tulemuse saab survepesurit kasutades. Kirjeldatav meetod on MTÜ Maavillase liikmetel kasutuses olnud
Väheniiske meetod eemaldab mustuse pinnalt pinda kahjustamata, samas pind ei elektriseeru. Väheniiskelt pühkimise puhul tasub koristuskärusse panna pritspudel vastava lahusega, et vajadusel saaks väheniiskelt pühkimise muuta niiskeks. Niiskelt pühkimine Töövahendist on välja väänatud nii palju vett kui võimalik. Niiskelt pühkimise järel kuivab pind umbes 30 sekundiga. Niiskelt pühkimine sobib kõikidele vett taluvatele pindadele. Sobib ka rohkesti määrdunud pindadele, kuna antud meetodil on hea mustuse eemaldamise võime. Niiske töövahend ei seo rohket kuiva tolmu nii hästi kui väheniiske töövahend. Niiske meetod sobib ruumidesse, kus on natuke kuiva lahtist mustust, lisaks märga lahtist mustust ja (rohkesti) kergelt kinnistunud mustust. Niiskeks pühkimiseks sobivad samas töövahendid kui väheniiskelt pühkimise puhul. Niisket meetodit kasuta: Väheniiske pühkimise asemel kui on tavalisest rohkem mustust nt kevadel ja sügisel
Hiina ja Jaapani siidi tootmine- Hiinas ja Jaapanis kasutatavad röövikud munevad üks kuni kaks korda aastas. Hiina ja Jaapani siidiussid on selektiivse aretuse tulemus. Kasvatatakse ainult kunstlikult. Metsik siid - Jaapanis ja Põhja- Hiinas elava siidiliblika röövikuilt saadavat siidi nimetatakse metsikuks siidiks. Sarnaneb mooruspuusiidiga, kuid röövik sööb tammelehti. Tussorsiid, jammamai siid, muga- siid 1.3 Märgistus 1. Valmistatud varem kasutamata villakiust ega ole segatud muude kiududega. 2. Villa ja mõne muu kiu segust toodetud vill. Muud kiud on lisatud villa omaduste parandamiseks. 3. Villane, sisaldab taaskasutatud villa. Lambatõuge liigitatakse vastavalt saadavale villale nelja eri rühma: Alusvilla andvad tõud- vill on udejas, peen ja säbar. Pealisvilla andvad tõud- ogakiud, karmid, lauged ja läikivad. Peenuse järgi liigitatakse ja iseloomustatakse villa järgmiselt: Peenvill- koosneb ainult ühtlaselt peentest kiududest.
on lihtne? - Koristamine - see on lihtne? - Koristamine - see on lihtne? - Koristamine - see on lihtne? - Koristamine - see on lihtne? - Koristamine - see on lihtne? - Koristamine - töövihik õpetajale KORISTAMINE - SEE ON LIHTNE? 1lk on lihtne? - Koristamine - see on lihtne? - Koristamine - see on lihtne? - Koristamine - see on lihtne? - Koristamine - see on lihtne? - Koristamine - see on lihtne? - Koristamine - Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-2013” ja sellest tuleneva
Joonis 7. Marmorplaadid. Foto L.Padu Kasutuselevõtupuhastuses eemaldatakse ehitusaegne mustus ja tolm. Lahtine mustus kuiv või väheniiske meetodiga. Tsemendiplekid happelise puhastusainega (pH2-4,9). Tee enne pind märjaks. Pese ja neutraliseeri nõrgalt aluselise ainega võimalusel masinaga. Loputa ja kuivata pind. Marmor on tundlik happeliste ja tugevalt happeliste (pH0-4,9) ning tugevalt aluseliste puhastusainete (pH 11,1-14), tekib värvimuutus. Tugevavärvilised pesuained võivad jätta värviplekke. Kaitsmine Marmor tuleb kaitsta uuena, et mustus ei pääseks imenduma materjali pooridesse. Pinda võib kaitsta kivikaitseaine või vesivahaga, kristalliseerida või õlitada. Kruntainega saadakse matt pind ja seda soovitatakse kasutada. Polümeeririkka kruntaine puhul kanda pinnale õhuke kiht vaha nii, et täidaks pinna poorid. Matte pinda soovitatakse õlitada. Uuele puhtale pinnale kanda silikonipõhjalist õli, piserdada
Kui villakiudu või villast riiet kuuma veega või auruga töödelda, samal ajal hõõrudes ja sõtkudes, siis haakuvad soomuseid pidi need kiud kokku, tekib tihe vildikiht. Seda protsessi nimetatakse vanutamiseks. Inimese juuste pinnal on selline soomuste kiht vähem välja arenenud ja saunas pestes ei ole vaja karta, et juuksed vildiks muutuvad. Vill on nagu puuvillgi väga hügroskoopne ja seetõttu hügieeniline materjal. Märjalt on villa tugevus märksa väiksem kui kuivalt. Valgu makromolekulis määrab tema vastupidavuse vabade NH2 ja COOH rühmade olemasolu. Valgu makromolekule ühendavad omavahel põhiliselt H-sidemed. Lahjade hapete ja leelistega villakiu lühiajalisel töötlemisel tema tugevusomadused ei muutu. Tõstes temperatuuri ja suurendades leelise kontsentratsiooni, hüdrolüüsub keratiin kiiresti. Hapetele on villakiud vastupidavam. Vill on leeliste suhtes tundlikum: 2-3%-line leelise kuum lahus lõhub keratiini peptiidahela
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 KÕ Aire Liivapuu TOIDUKAUBATUNDMINE Õpimapp Juhendaja: Liina Maasik Mõdriku 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Oma õpimapis käsitlesin ma toidukaubatundmises õpitud teemasi. Tuues välja erinevate kaubagrupide tähtsamad omadused, liigid või sordid. Tööd teha oli huvitav aga üsna palju vaeva nõudev. Ma otsustasin seekord minna kergema vastupanuteed ning enamus, töös kasutatava materjali, otsisin interneti avarustest. 1. MESI, SUHKUR, SUHKRUASENDAJAD, SOOL. 1.1 Mesi Kõige varasematel aegadel oli mesi inimesel põhitoiduks. Enne suhkru kasutuseletulekut oli mesi ainus magus toiduaine ja maiustus. Ka hilisematel aegadel on mett hinnatud kui väärtuslikku toiduainet. Teda
metallide sulamid. Kapron on antifriktsioonne materjal. Kapronil on väike soojusjuhtivus. Detailide valmistatakse survevalu teel. Kapron annab hästi lõiketöödeldav. Kapronist detaile saab liimida ja keevitada. Kapron ei ole väävelhappekindel ja lahustub fenoolides ning trikloroetaanis. Polüamiidkiudainest valmistatakse rehvikoorti, filtrimaterjali, kalavõrku, köit, tekstiile. Aromaatsetel polüamiidkiudainete temperatuurikindlus on 350...600ºC. Polüester. See on sünteetiline kiudaine, millel suur temperatuurikindlus. Sellest valmistatakse riiet, mis kulumis- ja valguskindel kuid vähevastupidav kuumale leelisele. Seda riiet nimetatakse lavsaaniks, dakroniks, elaaniks, terüleeniks. Polüesterniidist valmistatakse trikotaazitooteid, krimpleeni ja melaani. Tehnilise polüestri kiust valmistatakse nööri, veorihmu, konveierilinte, köisi, filtreid jne. Polüakrülaat. See sünteetiline polümeer on tahke läbipaistev termoplastne materjal, mis lahustub
metallide sulamid. Kapron on antifriktsioonne materjal. Kapronil on väike soojusjuhtivus. Detailide valmistatakse survevalu teel. Kapron annab hästi lõiketöödeldav. Kapronist detaile saab liimida ja keevitada. Kapron ei ole väävelhappekindel ja lahustub fenoolides ning trikloroetaanis. Polüamiidkiudainest valmistatakse rehvikoorti, filtrimaterjali, kalavõrku, köit, tekstiile. Aromaatsetel polüamiidkiudainete temperatuurikindlus on 350...600ºC. Polüester. See on sünteetiline kiudaine, millel suur temperatuurikindlus. Sellest valmistatakse riiet, mis kulumis- ja valguskindel kuid vähevastupidav kuumale leelisele. Seda riiet nimetatakse lavsaaniks, dakroniks, elaaniks, terüleeniks. Polüesterniidist valmistatakse trikotaazitooteid, krimpleeni ja melaani. Tehnilise polüestri kiust valmistatakse nööri, veorihmu, konveierilinte, köisi, filtreid jne. Polüakrülaat. See sünteetiline polümeer on tahke läbipaistev termoplastne materjal, mis lahustub
toorainete, tehnoloogiliste võtete, organoleptiliste omaduste, füüsikaliste, keemiliste ja mikrobioloogiliste näitajate, proovivõtmise ja analüüsimeetodite, pakendamise, märgistamise, veo- ja säilitamise tingimuste kohta. Kvaliteedi määramine toimub organoleptilisel ja laboratoorsel teel. Olenevalt kvaliteedist võidakse kaupu liigitada klassidesse. Standardi nõuetele mittevastav kaup on mittestandardne ehk mittekvaliteetne, nagu riknemise tunnustega, määrdunud, võõra lõhna või maitsega, muljutud, sisaldab lisaaineid, saasteaineid ja mikroobe normidega lubatust suuremal määral, töödeldud mittelubataval viisil või võltsitud. 1.3 Toiteväärtus Toidu toiteväärtus oleneb tema keemilisest koostisest. Keemilisi aineid, millest toit koosneb nimetatakse toitaineteks. Toitained on vesi, valgud, rasvad, süsivesikud, mineraalained, vitamiinid jt. Vett leidub rohkem puu- ja köögiviljades (65...95%), piimas (87%), lihas (60... 70%), kalas (65..
Kvaliteetse jäätise tunneb ära väikestest jääkristallidest. Jäätise serveerimisel pakutatakse puuvilju ja marju, keediseid, siirupeid, magusaid kastmeid, kreeme, kondiitritooteid, pähkleid. Sorbetid ja granitad on puuviljadest valmistatud külmutatud magustoidud ja jagunevad olemuselt kahte kategooriasse: granitad, mida on külmutamise ajaks suhteliselt vähe segatud, ning sorbetid, mida on külmutamise ajal piisavalt segatud. Tekkivate jääkristallide suurus on sõltuvuses ka külmutava mahlasegu suhkrusisaldusest- suurem suhkrusisaldus alandab segu külmumistemperatuuri ning lõpptulemuseks on väiksemad jääkristallid. Põhilised toorained granitadele ja sorbettidele on suhkur, vesi, sidrunimahl happesuseks, puuviljamahl, liköör, vein, viinad. Parfeede valmistamiseks kasutavad toiduained on analoogsed jäätiste toorainetega. Tarrendaineid ei kasutata. Parfeede valmistamiseks tehakse retseptuuris näidatud
· Rosee- ja Himaalaja sool mäestikusool, roosaka värvusega, mineraalaineterikas. NaCl (keedusoola) sisalduse järgi: · Lauasool peeneteraline rafineeritud sool · Mineraalsool keedusoola sisaldus on viidud 5060%-ni, ülejäänud osa moodustavad mineraalid. · Pan-sool ,,südamesõbralik sool" vähendatud naatriumisisaldusega · Jodeeritud sool lauasool või mineraalsool, millele on lisatud joodi. · Roseesool on suure rauasisaldusega, · Kossersool lisandivaba sool, mida kasutatakse eksklusiivses kulinaarias ja mõnes rahvusköögis (juudid) · Nitritsool lihatööstuses kasutatav keedusool, millele on lisatud nitritit. · Natusal Soomest pärit soolaasendaja Ürdisoolad, maitsesoolad - koosnevad põhiliselt 40% soolast ja sinna lisatud peenestatud maitsetaimedest ja ürtidest. 18. Maiustused. Sokolaad. Kakao tootmine. KOMPVEKID 1
KALAKASVATUSE ERIALA Kordamisküsimused bakalaureuseastme lõpueksamiks kalakasvatuse erialale Kalakasvatus 1. Akvakultuuris kasvatatavad organismid, nende toodangu maht ning levik maailmas. a. 2011 andmetel : vees elavad loomad (va kalad) 780 tuh tonni; veetaimed 21mln tonni; peajalgsed 3 tonni; vähilaadsed 6mln tonni; merekalad 1mln tonni; magedavee kalad 40 mln tonni; molluskid 14 mln tonni. Kõiki kokku kasvatati Aafrikas 1,5mln tonni; Ameerikas 3 mln tonni; Aasias 76 mln tonni; Euroopas 2,7 mln tonni, Okeaanias 0,2 mln tonni. 2. Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas. a. Müügiks kasvatatavad: Vikerforell ca 800 tonni (10mln kr); karpkala 70 tonni (ca 2mln kr); siberi ja vene tuur 30 tonni (); angerjas 30 tonni (ca 2mln kr); jõevähk 1 tonn (); teised kalaliigid paarsada kilo ().Need on 2009 aasta andmed. b. 2011 Vähk 1 tonn (33000USD); kasvata
Põletamisel eraldub kaltsiidist CO2, mis lendub koos küttegaasidega. Lubi peab olema põletatud ühtlaselt. Põletusahjudest saadakse kustutamata tükklubi. Lubja kustutamine seisneb selles, et ta segatakse veega ja toimub reaktsioon: CaO + H2O = Ca(OH)2 + Q, lubja kustutamisel eraldub soojus Q. Kustutatud lubi sisaldab 80% vett. Lubja jahvatamine enne kustutamist kiirendab kustumist tunduvalt. Lubja kivinemine seisneb tavalisel temp veega segatud mördis ümberkristalliseerumisprotsessi tekkes, tekkinud kristallid kasvavad ja põimuvad üksteisest läbi ja moodustavad struktuuri. Võib olla tarvilik kasutada aeglustajaid või jahutada süsteemi. 12. Lubja kasutamine: 1. müürimördid 2. krohvimördid 3. kuivsegud 4. lubi-liiv tooted 5. segasideained 6. lubivärvid 7. lubi lisandina teiste sideainete valmistamisel 8. kasutamine teistes tootmisharudes. 9. 20
Looma kehamass väheneb ainult seedekulgla sisaldise arvel. Tühja seedekulgla korral on tagatud hügieeniline lihakehade töötlemine tapaliinil (kõhu noaga avamisel väheneb oht sisselõigete tegemiseks kõhuõõne elunditesse). Uutes hügieenieeskirjades on mitmes kohas nõutud, et tapale saadetavad loomad peavad olema puhtad. Nõude kehtestamise eesmärk on vältida liha saastumist tapmise ajal ja tagada liha õigusaktides sätestatud mikrobioloogiline kvaliteet. Seetõttu on soovitatav määrdunud loomad enne tapale viimist mõneks päevaks puhtasse keskkonda viia või hoolitseda korraliku ja puhta 10 allapanu olemasolu eest, et loomade karvkate puhastuks. Karvadesse kinni kuivanud sõnnikukorbad tuleks enne loomade tapale saatmist käsitsi eemaldada. Liiga korpas nahaga veiste eest tavatsevad tapamajad makstavat tasu vähendada, kuivõrd selliste nahkade puhastamine on seotud täiendava töökuluga või raskematel juhtudel pole loomanahka võimalik enam kasutada
· Mittepõlevad - ei sütti, ei põle, ei sõestu ega hõõgu iseseisvalt (looduslikud ja tehiskivi, mineraalsed kivimaterjalid ning metallid). Osa neist jääb pärast tulekahju praktiliselt kasutuskõlbeliseks osa aga muutuvad kasutusklõbmatuks. · Raskelt põlevad - süttivad raskesti ja hõõguvad ning sõestuvad ainult tulekolde juuresolekul. (TEP-fibroliit; õlg- ja roomatt, mis on saviga segatud tihedus 900kg/m³) või immutatud antipüreeniga. · Põlevad on kõik orgaanilised materjalid kui nad pole immutatud antipüreeniga. Süttivad ja põlevad. Hõõguvad iseseisvalt ka pärast tulekolde eemaldamist. Tulekindlus on materjali võime taluda väga kõrgeid temperatuure pika aja kestel ilma sulamise pragunemise ja tugevuse tunduva kaotuseta. Kuumakindlad materjalid jagatakse järgmistesse alagruppidesse:
ÕPIMAPP SISUKORD Eritoit.......................................................................................................................................... 5 Eritoidu all mõistetakse sellist toitu, mis on mõeldud tavapärasest erinevate toitumisvajadustega inimestele ning mis on seetõttu valmistatud eritehnoloogiat kasutades või millel on tavatoidust erinev koostis. Eritoidud on näiteks imiku- ja väikelapsetoit, gluteenivaba toit, laktoosivaba toit, sportlaste toidud, kehakaalu alandamiseks ettenähtud vähendatud energiasisaldusega toit, meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toit. . 5 Eritoit on spetsiaalselt valmistatud inimestele, kes on haiguse tõttu piiratud, halvenenud või häiritud tavatoidust saadavate toitainete või nendest moodustunud ainevahetusproduktide saadavus, seedimine, imendumine, metabolism või eritumine ja kui tavalist toiduvalikut muutes või teisi eritoite kasutad
1. ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED 1.1. Elementide jaotus IUPAC’i süsteemis Reeglid ja põhimõtted, kohaldatuna eesti keelele: Karik, H., jt. (koost.) Inglise-eesti-vene keemia sõnaraamat Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998, lk. 24-28 Rühmitamine alanivoode täitumise põhjal 2. ELEMENDID Vesinik Lihtsaim, kergeim element Elektronvalem 1s1, 1 valentselektron, mille kergesti loovutab → H+-ioon (prooton, vesinik(1+)ioon) võib ka siduda elektroni → H- (hüdriidioon, esineb hüdriidides) Perioodilisusesüsteemis paigutatakse (tänapäeval) 1. rühma 2.1.1. Üldiseloomustus Gaasiline vesinik – sai esimesena Paracelsus XVI saj. – uuris põhjalikult H.Cavendish, 1776 – elementaarne loomus: A.Lavoisier, 1783 Elemendina: mõõduka aktiivsusega, o.-a. 1, 0, -1 3 isotoopi: 1 H – prootium (“taval.” vesinik) 2 H = D �
1. Elemendi ja lihtaine mõisted ja nimetused ning nende mõistete õige kasutamine praktikas. Süsteemsuse olemus ja süsteemse töötamise vajalikkus inseneritöös. Näiteid praktikast. Milline on süsteemne materjalide korrosioonitõrje? Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass. Lihtaine on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid, keemilises reaktsioonis ei saa seda lõhkuda lihtsamateks aineteks. Lihtaine valemina kasutatakse vastavate elementide sümboleid (üheaatomilised: Fe, Au, Ag, C, S; kaheaatomilised: H2, O2, F2, Cl2, Br2). Enamik elementidele vastavaid lihtaineid on toatemperatuuril tahked ained või gaasid. Mõistete kasutamine: Segadust tekitavad mitmed asjaolud:1) Aatomite liigil ja nendest moodustunud lihtainetel on enamikel juhtudel ühesugune nimi! (Erandid
1. Mateeria ja aine mõisted. 11. Tahkete materjalide klassifikatsioon. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja n Tahked materjalid (aluseks keemiline koostis): asjade koguga. 1) metallid; Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. 2) keraamika; Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või 3) polümeerid; püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 4) komposiidid- 2 või enamat materjali koos; 5) kõrgtehnoloogilised nn. "advanced" materjalid-pooljuhid, biomaterjalid, targad ("smart") materjalid, nanotehnoloogilised materjalid. 2. Keemilise elemendi mõiste. Element
Säilitamine: kuivas ruumis, kuid mitte kaua. Vee lisamisel on kogus väga oluline. Kui kõvadus tekib keemilisel reaktsioonil veega, on see hüdrauliline tsement. 98. Betoon, Portland tsement betoon Betoonis on sees tsement siduva materjalina ja agregaadid(liiv ja kruus). Asfaltbetoon kasutatakse sillutiste materjalina. Postland tsement betoon- 80% on liiva ja kruusa ja tsementi peab olema piisavalt, et hoida osakesi koos. Kui pole piisavalt vett või on halvasti segatud, hakkab lagunema. Puudused: suured temperatuurimuutused põhjustavad ehitiste aeglast hävimist(tuleb katta hüdrofoobse käitsekihiga). Suhteliselt nõrk ja habras- selle omaduse parandamiseks pannakse metallkarkassid sisse. 99. Värvid: mõiste, liigitus Värvid on peeneks jahvatatud värvipigmendist ja sideainest koosnevad kattematerjalid, milledega kaitstakse metalle korrosiooni eest. Liigitus: Sideaine järgi: *emailvärvid *õlivärvid
Kordamisküsimused 2016/2017 õppeaastal YKI 3030 Keemia ja materjaliõpetus 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemilise elemendi-, keemilise ühendi ja molekuli mõisted. Element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam lihtsamateks aineteks jagada. (109 elementi, 83 looduses) Keemilised ühendid on keemiliste elementide kogumid, väikseim iseseisev osake on molekul. Molekul - aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida (O2, CO2, H2O) 3. Ainete klassifikatsioon, liht ja liitainete mõisted, näited. *Anorgaanilised *Orgaanilis
1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. 11. Tahkete materjalide klassifikatsioon. n Tahked materjalid (aluseks keemiline koostis): Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või 1) metallid; püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2) keraamika; 3) polümeerid; 2. Keemilise elemendi mõiste. 4) komposiidid 2 või enamat materjali koos; Element on kogum ühesuguse tuumala
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K12KÕ Karina Tjusina TOIDUKAUBAD Õpimapp Õppejõud: Liina Maasik Mõdriku 05.06.13 SISUKORD SISSEJUHATUS Tooted ja nende sisu. Kirjeldab ettevalmistamiseks ja hoidmiseks. Tootjad ja uusi funktsioone tootmises. Huvitav artikkel umbes tootmist ja tootjaid. Ülaltoodud näited kuumtöödeldud tooted erinevates riikides. Ajalugu tooted, kuidas luua ja kus kasutada. Väljenda oma arvamust mõned faktid ja järeldused. 1 TOIDUKAUBAD 1.1 Sool Esimesed teadaolevad andmed soola tootmisest on umbes 4000 eKr Egiptuses, Roomas ja Kreekas Esimesena hakkasid soola merest korjama foiniiklased Teadlased selgitasid soola toime välja alles 19-ndal sajandil Sool on maakeral väga laialt levinud leidub kõikidel mandritel v.a Antarktikas Soola leidub: Merevees,soolajärvedes,
Kordamisküsimused 2015/2016 õppeaastal YKI 3030 Keemia ja materjaliõpetus 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemilise elemendi-, keemilise ühendi ja molekuli mõisted. Element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam lihtsamateks aineteks jagada. (109 elementi, 83 looduses) Keemilised ühendid on keemiliste elementide kogumid, väikseim iseseisev osake on molekul. Molekul - aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida (O2, CO2, H
KAITSEVÄE VÕRU LAHINGUKOOL SÕDURI KÄSIRAAMAT Võru 2008 Koostatud Kaitseväe Võru Lahingukooli õppeosakonnas. Täname koostöö eest: Sidepataljoni LT VÕK Tapa VÕK-i Üksik- vahipataljoni Viru Üksik jalaväe-pataljoni Parandusettepanekud on oodatud e-posti aadressile: [email protected] EESSÕNA Hea Lugeja, Eesti Vabariigi ettevalmistus sõjaliseks kaitseks toetub üldisele ajateenistuskohustusele. Täna kestab ajateenistus Eesti kaitseväes vähemalt kaheksa kuud. Siis õpitakse instruktorite käe all sõduritarkusi, mida kogu teenistuse jooksul praktiseeritakse ja täiendatakse. Kuid inimene kipub ikka aeg ajalt asju unustama ning ega sõdurgi erand ole. Seega annab alljärgnev "Sõduri käsiraamat" võimaluse ununema kippuvaid teadmisi üle korrata ning vajalikul hetkel käepärast olles võib ülesannete täitmisel tähtsaks õlekõrreks osutuda. Tänapäeva sõjapidamine on muutunud väga tehniliseks ja nii võiks väita,
1. Mittepõlevad- ei sütti, ei põle, ei söestu ega hõõgu iseseisvalt (looduslikud ja tehiskivi, mineraalsed kivimaterjalid ning metallid). Osa neist jääb pärast tulekahju praktiliselt kasutuskõlblikeks osa aga muutuvad kasutuskõlbmatuks. 2. Raskelt põlevad- süttivad raskesti ja hõõguvad nind söestuvad ainult tulekolde juuresolekul. (TEP-fibroliit; õlg- ja roogmatt, mis on saviga segatud tihedus 900kg/m3) või immutatud antipüreeniga. 05.05.2014 3. Põlevad on kõik orgaanilised materjalid kui nad pole immutatud antipüreeniga. Süttivad ja põlevad. Hõõguvad iseseisvalt ka pärast tulekolde eemaldamist. · Tulekindlus on materjali võime taluda väga kõrgeid temperatuure pika aja kestel ilma sulamise, pragunemise ja tugevuse tunduva kaotuseta. · 3. Ehitusmaterjalide mehaanilised omadused 05.05.2014
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ SIRJE REKKOR ANNE KERSNA ANNE ROOSIPÕLD MAIRE MERITS TOITLUSTUSE ALUSED KOHANDANUD: ANA KONTOR 2013 1 SISUKORD 1. Toitlustusettevõtete ja teenuste liigid 4 Toitlustusettevõtete tüübid ja äriideed 4 Kiirtoiduettevõtted 6 Kohvikud 8 Sööklad ja teised suurköögid 10 Restoranid 13 Baarid 19 Catering-ettevõtted 21 2. Toitumise alused
Keemia ja materjaliõpetus Kordamisküsimused 2014/2015 õppeaastal 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria – kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Aine – mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (kuld, hapnik). Keemia uurib ainete omadusi, nende koostist ja ehitust ning reaktsioone ainete vahel. 2. Keemilise elemendi mõiste. Keemiline element – Ühesuguse aatominumbriga aatomite kogum, kuulub kas liht- või liitainete koostisse. Perioodilisussüsteemis on 118 elementi. 3. Keemiline ühend. Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast erinevast keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega. Keemilist ühendit iseloomustab alljärgnev: homogeenne molekulis olevate koostiselementide suhteline sisaldus on muutumatu molekulis on aatomid seotud kindlas järjestuses ja kindlate keemiliste sidemete kaudu, aatomite ruumiline
1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemilise elemendi-, keemilise ühendi ja molekuli mõisted. Element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Keemilised ühendid moodustuvad keemiliste elementide ühinemisel, väikseim iseseisev osake on molekul. Molekul - aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida 3. Ainete klassifikatsioon, liht ja liitainete mõisted, näited. Lihtaine - moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest. Näiteks: hapnik, raud, elavhõbe, väävel Liitaine - koosneb erinevatest keemilistest elementidest. Näiteks: vesi, lubi, süsinikdioksiid Nii liht- kui liitained võivad esineda gaasilises, vedelas