Vajalikud on geenid. 2.Kapsiid-kaitseb kahjulike kk. tegurite eest. Valgumolekulidest kate. 3.Ümbris-tekib raku membraanist, kui viirus väljub. Paljunemine-vaja peremeesrakku.1)Viirus seondub peremeesraku membraanile. Selleks, et viirus saaks seonduda on tal viirus ankurmolekulid-peavad sobima rakumembraani retseptoriga. 2)Viirus siseneb rakku või siseneb ainult viiruse genoom. 3)Viirus muudab raku elutegevuse endale sobivaks. 4)Viiruse genoomi replikatsioon-vajalikud ained saadakse peremeesrakust. 5)Kapsiidivalkude süntees(peremeesraku ribosoomides) 6)Uued viiruse osakesed, väljuvad rakust-rakk sureb Lüütiline tsükkel-Selline viiruse paljunemisviis, mis lõppeb raku surmaga. Lüsogeenne tsükkel-Rakku sisenenud viiruse genoom ühineb raku kromosoomiga ja viirus paljuneb koos rakuga, kui rakk jaguneb. Elusobjektidega erinevus-1.viirusel ei ole rakku 2.viirused ei suuda iseseisvalt paljuneda 3.viirustel puudub ainevahetus keskkonnaga.
*nad koosnevad valkudest ja nukleiinhapetest *muutuvad ajas *arenevad ajas ELUTA ORGANISMI TUNNUSED *puudub rakuline ehitus *puudub iseseisev paljunemisvõime *puudub ainevahetus Väljaspool rakku esineb viirus virioonina ehk viirusosakesena. Kuju: kerajad, kristallilised, kuupjad, silindrilised Suurus: 0,01...0,3µm Viiruste ehitus: *genoom ehk geenide komplekt (DNA või RNA) *kapsiid (valguline kate)-kaitseb genoomi *ümbris (pole kõikidel viirustel) koosneb valkudest, lipiididest, peremeesrakust. ülesandeks: kaitse, peremeesraku ära tundmine Genoomis olevate geenide ülesanded: *replikatsioonigeenid: kindlustavad viiruse genoomi paljunemise *regulaatorgeenid: mõjutavad peremeesraku ainevahetust(endale soodsamaks) *struktuurigeenid: kindlustavad viirusrakkude sünteesi Viirused jaotatakse: Nukleiinhappe alusel: *DNA viirused( herpes, adeno, papiloom) *RNA viirused(HIV, gripiviirus, punetised, lastehalvatus, puukentsefaliit) peremeesraku järgi:
· Ehituses on valgud ja nukleiinhapped · Puudub ainevahetus · Evolutsioneeruvad · Ei paljune ilma peremeesrakuta · muteeruvad · puudub rakuline ehitus · ei kasva ega arene 1.E H I T U S: - enamik keraja, silinderja või hulktahuka kujuga (keerulisem ehitus bakteriofaagil) Kapsiid- viiruse genoomi ümbritsev valguline kate (peremeesrakust väljaspool). - korrapärane paigutus annab iseloomuliku kuju Ümbris koosneb valkudest ja lipiididest -kapsiidist väljaspool - mõnedel viirustel - moodustunud peremeesrakku ümbritsevast membraanist, kuid sisaldab viirusele omaseid valke · Enamik kapsiidi ja ümbrise koostises olevad valgu on - kaitseks - aitab peremeesrakule kinnituda - peremeesraku ümbriseid (membraani ja kesta) lagundada
DNA-ks). DNA liigub rakutuuma. DNA pealt sünteesitakse väga palju viiruse RNA molekule, need pakitakse kokku. Sisse tulev genoom ja välja minev genoom on muutunud. Väljatulevast genoomist ei saagi enam aru, et paha on. Algul saadi aru. Lihtsam teha, kiirem. HIV-i puhul võib tekkida pärast teine genoom. Gripi puhul on asi lihtsam. Lüütilise tsükli puhul viirus nakatab ära raku ja toodab palju viiruse osakesi, lahkuvad peremeesrakust ja peremeesrakk hukub, paljuneb aktiivselt. NT: herpesviirus (närvirakkudes). Lüsogeene tsükkel viirus siseneb peremeesraku genoomi ja jääb sinna elama. Kui rakk jaguneb siis ka pärast sisaldavad mõlemad rakud seda. Imuunsüsteem alates kaladest on tekkinud imuunsüsteem. See kaitseb organismi haigusetekitajate eest. Antikehad kaitsevalk, tekib võitlemaks võõrvalkudega. Tsütotoksilised T lümfotsüüdid(teatud tüüpi valged verelibled) sellised, mis hävitavad
6.4 Viirused 1. Mis kujuga on viirused? Keraja, silinderja, hulktahuka kujuga. 2. Kirjeldage viiruse ehitust. Peremeesrakust väljaspool ümbritseb iga viirusosakese genoomi valguline kapsiid. Kapsiidivalkude korrapärane paigutus annab viirustele iseloomuliku kuju. Mõnedel viirustel jääb sellest väljapoole valkudest ja lipiididest koosnev ümbris. See on enamasti moodustatud peremeesrakku ümbritsevast membraanist, aga võib ka sisaldada viirusele omaseid valke. Enamik kapsiidi ja ümbrise koostises olevaid valke on viiruse genoomi kaitseks. 3. Mis tähtsus on viiruse kapsiidil ja selle ümbrisel
mumpsiviirus, 6) marutõveviirus,7) suu ja sõrataudi viirus. Viiruse kapsiid- viiruse genoomi ümbritsev tihe ja tugev kapsel koosneb kindlast arvust valkudest, mis on omavahel seotud füüsikaliste ja keemiliste sidemetega. Viiruse ümbris- pärineb reeglina peremeesraku membraanist, mille viirus rakust lahkudes kaasa võtab, ümbrisesse lülitab viiru oma struktuurvalke. Lüütiline viirusnakkus- viirusosakesed aktiveeruvad ja väljuvad peremeesrakust, peremeesrakk hävib. Lüsogeenne viirusnakkus- peremeesraku kromosoomiga seostunud genoom ei avaldu koheselt. Bakteriraku elutegevus jätkub ja viiruse genoom säilib. Krooniline viirusnakkus- viiruse paljunemine toimub suhteliselt aeglaselt, ei kahjusta oluliselt bakteriraku tegevust. Viirus vabaneb nakatunud rakkudest ilma rakku surmamata. Paljude põlvkondade jooksul nt. HIV, hepatiit. Immuunvastus- organismi võime muutuda immuunseks
· Nad on ringi rändavad ,,halvad uudised" · Võimalik jagada kuju ja genoomi järgi(organismi geneetiline materjal) · Kuju järgi silindrilised, hulktahukalised, silindriline ümbrisega, hulktahukaline ümbrisega, jätketega, lisanditega. · Viirus sisaldab geneetilist materjali, DNA või RNA, mõlemat korraga pole. (Genoomi järgi jaotamine) · Genoomi katab ja kaitseb valguline kest e kapsiid. · Ümbris on pärit peremeesrakust. · Bakteriofaagid(näevad välja nagu tulnukad) bakteritapjad, nakatab baktereid. Kõigil bakteritel on omad bakteriofaagid. · · Bakteriofaagi osad päis, kaelus, saband, kinnitusplaat. Kõik osad koosnevad valkudest. Alusplaat koos 6 kinnitusniidiga. · Kõik bakteriofaagid on DNA-viirused, asuvad viiruses. · RNA-viirused : tubakamosaiigiviirus ja gripiviirus. · Mõnel viirusel on ka lipiidne kate, mille ta on peremeesrakust kaasa toonud. · VIIRUSTE KLASSIFIKATSIOON -
arvatavasti märksa suurem (inimeselt isoleeritud viiruste liike on kokku üle tuhande). Kõige tõhusamaks viirushaigusi tõrjuvaks vahendiks on seni organismi enda immuunsüsteem, mille võimet viirustega võidelda suurendatakse vaktsineerimise abil. Teke · Et paljud viiruste osad meenutavad elusorganismide rakkude osi, on levinud oletus, et viirused on tekkinud mingi DNA või RNA "iseseisvumisel" ja järgneval evolutsioonil peremeesrakust sõltumatult, kasutades ära peremeesraku "molekulaarset masinavärki". Nakatumine · Viirusesse nakatumisel on 2 staadiumit: Esimene kus viirus ennast sisse seab ( Võib kesta olenevalt viirusest ja tingimustest mõnest minutist kuni paari aastani ) Teine mille käigus raku normaalne elutegevus katkestatakse, ning kujundatakse ümber uute viirusosakeste tootmiseks. Uued virionid
Genoom Kapsiid Ümbris Moodustub kas DNA või Genoomi ümbritsev tugev Ei esine kõigil viirustel. RNA molekulist. Genoom valguline kaitse. Ümbritseb Ümbris moodustub kapsiidi koosneb vähemalt 3 geenist, genoomi väliskeskkonnas, peale juhul, kui viirusosake, mille koostises on u 3000 tagab viiruse püsiva kuju. väljudes peremeesrakust, nukleotiidi. Kindlasti peavad Sisaldab valke, mida haarab kaasa tüki olema struktuurigeen (info nimetatakse peremeesraku membraanist. viirusosakese ankurmolekulideks e. Aineliselt koosneb moodustamiseks), Antiretseptoriteks ning mis lipiididest. regulatsioonigeen (määrab võimaldavad viirusosakesel peremeesrakus vajaliku geeni kinnituda peremeesraku
Regulaatorg.-tagab uute viirusosakeste paljunemise. Korraldavad ümber peremeesraku ainev. Struktuurg.- kindlustavad viirusosakese moodustamise(määravad kapsiidvalke) PALJUNEMINE- nii rakutuumas kui tsütoplasmas 1. Kinnitub rakule, raku retseptormol. Ja viiruse antiretseptorid sobituvad. 2. Viiruse sisenemine rakku(ümbriseta- rakukest ja membraan lagundati) 3. Genoomi vabanemine kapsiidist; genoom liigub rakutuuma 4. Viiruse genoomi paljunemine 5. Viirusosakeste moodustumine ja vabanemine peremeesrakust Lüütiline tsükkel- paljunemisprotsess, millega hävineb peremeesrakk Lüsogeenne tsükkel- peremeesraku kromosoomiga seotud viiruse genoom koheselt ei avaldu Transduktsioon- viiruse poolt teostatav geenide ülekanne 1 päriliku muutlikuse allikas DNA viirus- rõuged, tuulerõuged, herpes, papilloomviirused RNA viirus- gripp, hepatiit, marutõvi, hiv.
1. Viirus kinnitub rakumembraanile (taimel: pinnale) 2. Viirus siseneb rakku → rakk on nakatunud 3. Viirus muudab raku ainevahetuse endale sobivaks (regulaatorgeen) 4. Toimub rakus viiruse genoomi replikatsioon (toodetakse DNA või RNA) 5. Viiruse valkude süntees - toimub peremeesraku ribosoomides, aminohapped/valgud võetakse rakust 6. Tekivad uued viituse osakesed (kui kopeeriti 20, tuleb 20), osakesed väljuvad peremeesrakust, rakk sureb - Lüütiline tsükkel - lüüsumine ehk laialilagunemine, viiruse paljunemine nii, et ta ise lõpuks sureb - Lüsogeenne tsükkel - rakk nakatub, viiruse genoom liitub raku kromosoomidega ja paljuneb koos rakuga (kui rakk paljuneb), õp. lk. 42 Inimesed viirusnakkused 1. Ägedad viirusnakkused - Haiguse kulg kiire/nakatumine → äge haigus → tervenemine 2. Aeglased viirusnakkused
1. Viirus kinnitub rakumembraanile (taimel: pinnale) 2. Viirus siseneb rakku → rakk on nakatunud 3. Viirus muudab raku ainevahetuse endale sobivaks (regulaatorgeen) 4. Toimub rakus viiruse genoomi replikatsioon (toodetakse DNA või RNA) 5. Viiruse valkude süntees - toimub peremeesraku ribosoomides, aminohapped/valgud võetakse rakust 6. Tekivad uued viituse osakesed (kui kopeeriti 20, tuleb 20), osakesed väljuvad peremeesrakust, rakk sureb - Lüütiline tsükkel - lüüsumine ehk laialilagunemine, viiruse paljunemine nii, et ta ise lõpuks sureb - Lüsogeenne tsükkel - rakk nakatub, viiruse genoom liitub raku kromosoomidega ja paljuneb koos rakuga (kui rakk paljuneb), õp. lk. 42 Inimesed viirusnakkused 1. Ägedad viirusnakkused - Haiguse kulg kiire/nakatumine → äge haigus → tervenemine 2. Aeglased viirusnakkused
väikseimaid tuntud baktereid); sellest tuletati ka nende algne nimetus "filtreeruv mürk" (virus filtrans). Viiruste tekkimine Viiruste tekke kohta puudub ühtne seisukoht, ning on tõenäoline, et erinevad viiruste rühmad pole ka ühesuguse päritoluga. Et paljud viiruste osad meenutavad elusorganismide rakkude osi, on levinud oletus, et viirused on tekkinud mingi DNA või RNA "iseseisvumisel" ja järgneval evolutsioonil peremeesrakust sõltumatult, kasutades ära peremeesraku "molekulaarset masinavärki". Bakterite puhul on vaadeldud analoogset nähtust, kus kromosoomi mingi osa eraldudes moodustab plasmiidi, mis võib ühelt rakult teisele üle kanduda. Viiruste põhimõtteline (ja mõnikord ka struktuuriline) sarnasus transposonitega viib mõttele, et mõned viirused on end genoomist "lahti rebinud" transposonid. Samas võib olla asi ka vastupidi, ning transposonid tekkinud hoopis viirustest.
2. Replikatsioonigeen genoomi paljunemiseks 3. Regulatsioonigeen sunnib peremeesrakku viiruse heaks talitlema. 2) Kapsiid moodustub struktuurivalkudest, mis ümbritseb genoomi ja aitab viirusel keskkonnas eksisteerida, ka annab viirusele püsiva kuju. Kapsiid sisaldab valgulisi ankurmolekule, mis aitavad viirusel kinnituda peremeesraku membraanile. 3) Ümbris ei esine kõigil viirusosakestel. Moodustub viiruse väljumisel peremeesrakust, haarates kaasa osa peremeesraku membraanist. Väliskeskkonnas on viirus inaktiivne ja talitlema (ehk paljunema) hakkab peremeesrakku sisenedes. Paljunemine (ehk talitlemine) Toimub kahes etapis: 1. Nakatamine viirusosake kinnitub ankurmolekulide abiga peremeesraku membraanile. Seejärel läbib viirusosake membraani, lahustades kapsiidivalgud ja kaotades ümbrise. Peremeesraku tsütoplasmasse jõuab viiruse genoom, mis liigub paljunemiseks sobivasse rakuossa. 2
· Liikide puhul ei rakendata ladinakeelset binaarset nomenklatuuri (liigi nime, mis koosneb perekonnanimest ja liigiepiteedist) ning nimedes võib kasutada ka kreeka tähti ja numbreid (nt faag, SV40) · Et paljud viiruste osad meenutavad elusorganismide rakkude osi, on levinud oletus, et viirused on tekkinud mingi DNA või RNA "iseseisvumisel" ja arenenud järgneval evolutsioonil peremeesrakust sõltumatult, kasutades ära peremeesraku "molekulaarset masinavärki". · Tõendid nende teooriate kinnituseks seni puuduvad. Viiruste levik: · Viirused on looduses laialt levinud ja nad on äärmiselt olulised ökosüsteemi regulaatorid: reguleerivad bakterite populatsiooni mõjutavad paljude taimede levikut reguleerivad näriliste arvukust
sünteesitakse tuumakeses 4. Peab olema esindatud piisaval hulgal põhiaminohappeid 5. Peavad olema ensüümid, mis aktiveerivad aminohappeid. 6. Energiat saadakse ATP-lt · Toimub nii eel-kui ka päristuumsetes rakkudes. VIIRUSED - Eluta ja elusa piirimail paiknevad bioloogilised objektid, mis koosnevad nukleiinhappest ja valkudest Viirusosakesed on kas keraja, hulktahuka või silindrilise kujuga, osa neist on kaetud ümbrisega. Peremeesrakust väljaspool ümbritseb iga viirusosakese genoomi valguline kapsiid. Uute viiruste moodustumine toimub peremeesrakus. Vastavalt pärilikkuse kandjale eristatakse DNA- ja RNA viirusi. Enamik neist põhjustab nakatunud organismi füsioloogilisi kõrvalekaldeid, haiguslikku seisundit ja hukkumist. Geenitehnoloogiliste meetoditega muudetud viirusi rakendatakse geeniteraapias. 1. Indiviidi fenotüüp on üheselt määratud tema genotüübi ja
Viirus on aktiivne ainult peremeesrakus ja paljuneb vaid elusates rakkudes. Viirus tungib peremeesrakku, korraldab ümber raku ainevahetuse oma genoomi ja viirusvalkude paljunemiseks. Raku nakatumine: Viirus kinnitub antiretseptoritega rakupinna retseptoritele ja tungib rakku. Viirus vabaneb kapsiidist tsütoplasmas ja tuumas. Viirusosake sisestab oma genoomi peremeesrakku. Lüütiline tsükkel: viirusosakesed aktiviseeruvad ja väljuvad peremeesrakust, millega kaasneb raku surm. Lütogeenne tsükkel: viirused võivad oma genoomi lülitada ka peremeesraku genoomi ja püsida seal inaktiivse viirusosakesena pikka aega ning kahekordistuda raku jagunemisel koos peremeesraku geneetilise materjaliga. 8 Viiruste tähtsus
Viiruste genoomi replikatsioonil eristatakse kahte etappi: paljunemise varane (e. Ettevalmistav) ja hiline (e.vegetatiivne) staadium. Viiruste genoomi replikatsiooni varases staadiumis sünteesitakse ennekõike nende viirusvalkude mRNS-sid, mis on vajalikud raku ainevahetuse muutmiseks ja viiruse paljundamiseks. Viiruse genoomi replikatsiooni hilises staadiumis toimub viiruse genoomi kiire replikatsioon, struktuurvalkude süntees, viirusosakese moodustamine ja vabanemine peremeesrakust ümbritsevasse keskkonda. DNA-genoomiga viiruste paljunemine (joonis 2.) Raku nakatumine- viirusosake seondub ümbrise koostisse kuuluvate antiretseptorite abil rakumembraanile (1), vabaneb ümbrisest ning kapsiid siseneb rakku (2). Viiruse genoomi ümbritsev kapsiid lagundatakse ja vabanenud DNA liigub tsütoplasmast rakutuuma (3). Paljunemise varaeane staadium- Raku ainevahetuse muutmiseks ja viiruse DNA replikatsiooniks vajalike valkude süntees(4).
Uute viirusosakeste tekkimine on alati seotud peremeesrakkudega. Bakteriofaagiks nimetatakse viirust, mille peremeesrakuks on bakter. Väljaspool peremeesrakke puuduvad viirustel elu tunnused, kuid nad sisaldavad DNA või RNA molekulides pärilikku infot. Viiruseosakesed on kas keraja, hulktahuka või silindrilise kujuga (bakteriofaag jaguneb päiseks, kaeluseks, sabandiks ja kinnitusfibrillideks). Jagunevad DNA- (vaid üks DNA molekul) ja RNA-viirusteks (üks või mitu RNA molekuli). Peremeesrakust väljaspool ümbritseb iga viiruseosakese genoomi valguline kapsiid, mis annab viirustele iseloomuliku kuju. Mõnedel viirustel jääb väljapoole valkudest ja lipiididest koosnev ümbris, mis on enamasti moodustunud peremeesraku membraanist. Enamik valke on genoomi kaitseks, kuid osa aitab viiruseosakesel peremeesrakule kinnituda ja selle ümbriseid lagundada. Iga viiruse genoomis on replikatsiooni- (kindlustavad
Ühe tähenduslikkus tähendab et üks goodon määrab 1 amino happe Mittekattuvus- üks nukleotiid kuulub korraga ühte goodonisse Universaasus Kt küsimused Viirused Millistest osadest koosneb viirus ja milleks neid osi vaja on? Koosneb südamik kapsiidist ja ümbrisest Kus ja kuidas viirused paljunevad paljuneb peremees rakus korraldab ainevahetuse ümber Kuidas toimub viiruse lüütiline ja lüsogeenne tsükkel viiruseosakesed muutuvad aktiivseks ja väljuvad peremeesrakust surmates selle(lüütiline) Viirused lülitavad oma genoomi peremeesraku genoomi ja püsivad seal mitteaktiivsetena pikka aega kahekordistudes raku jagunemisel koos peremeesraku geneetilie materjaliga(lüsogeenne) Viiruste tähtsus looduses(2) ja inimeste elus(2)looduses põhjustavad haigusi taimedelll ja loomadel, transduktsioon e geenide ülekanne on pärilikkuse muutlikkuse allikaks Inimese elus geenitehnoloogias kasutatakse viiruseid viirusvektoritena vajalike geenide
See võib aset leida raku tuumas või tsütoplasmas. 3. Millised protsessid toimuvad viiruse genoomi replikatsiooni varases ja hilises staadiumis? Varajases staadiumis sünteesitakse ennekõike nende viirusvalkude mRNA-sid, mis on vajalikud raku ainevahetuse muutmiseks ja viiruse paljundamiseks. Hilises staadiumis toimub viiruse genoomi kiire replikatsioon, struktuurvalkude süntees, viirusosakeste moodustumine ja vabanemine peremeesrakust ümbritsevasse keskkonda. 4. Milles seisneb viiruslike RNA-polümeraaside iseärasus ja mis sellest tuleneb? RNA-polümeraas vastutab viiruse genoomi replikatsiooni ja valke kodeerivate mRNA-de sünteesi eest. Viiruslikud RNA- polümeraasid sünteesivad RNA-d suure efekiivsusega, kuid lülitavad kuni iga sajanda nukleotiidi sünteesitavasse ahelasse valesti. See RNA-polümeraaside omadus tingib RNA-genoomiga viiruste suure geneetilise muutlikkuse. 1
ära. 7. Kirjelda, kuidas erineva ehitusega viirused nakatavad raku? (Ümbrisega viirus, ümbriseta viirus, bakteriofaag) - ilma ümbriseta -> otse läbi rakumembraani või endotsütoosi teel - ümbrisega -> sulandub raku sisse ümbrise abil 8. Võrdle viiruste lüütilist ja lüsogeennset paljunemist. - Lüütiline tsükkel-viirusosakesed aktiviseeruvad ja väljuvad peremeesrakust, millega kaasneb peremeesraku surm. - Lüsogeenne tsükkel – viiruse paljunemisviis, mille korral peremeesraku kromosoomiga seostunud viiruse genoom koheselt ei avaldu, vaid kandub koos rakujagunemisega uutesse tütarrakkudesse. 9. Kuidas võitleb organism sissetunginud viirusosaketse vastu? hakkab tootma lümfotsüüte, mis omakorda toodavad antikehi (mis nõrgestavad haigustekitaja )või
mõjude eest ning aitavad sel kinnituda peremeesraku pinnale. HIVi peamisteks peremeesrakkudeks on inimese immuunsüsteemi rakud CD4-lümfotsüüdid ehk CD4- abistajarakud ehk lihtsalt CD4-rakud, mida leidub kõige rohkem lümfisõlmedes ja ringlevas veres. HI-viiruse paljunemisel on vajalik viiruse geneetilise materjali lülitumine peremeesraku kromosoomi. Selleks on vajalikud ensüümid pöördtsanskriptaas ja integraas. Peremees rakus toodetakse uued terviklikud HI-viirused, mis väljuvad peremeesrakust, võttes väljudes kaasa tüki rakumembraanist. Viimsest moodustud viiruse lipiidne välisümbris. Nakatumisviisist sõltumata hakkab HI-viirus organismis kohe peremeesrakkudesse sisenema ja seal paljunema. Viirus paljuneb juba nakkuse asümptomaatilisel perioodil väga intensiivselt, kõige aktiivsemalt lümfisõlmedes. Osa vasttoodetud HI-viirustest ei sisene kohe uutesse peremeesrakkudesse ja nii võib viirust leida ka vereseerumis, tupeeritises,
· Riketsiad erinevad kõigist teistest bakteritest füsioloogia ja metabolismi poolest. Neil puudub glükolüüs ja nad ei saa glükoosi kasutada energiaallikana. Selle asemel oksüdeerivad nad glutamaati ja TCA tsükli vaheprodukte. · Riketsiate rakumembraanis on transporterid, mis võimaldavad kasutada peremeesraku metaboliite. Näiteks transpordivad nad NAD-i ja UDPGlc. Membraanis on ka antiport ATP/ADP, mis transpordib peremeesrakust ATP-d ja annab vastu ADP (samasugune antiport ka klamüüdiatel). Seega saab peremeesraku ATPd kasutada energiaallikana. · Selliste keeruliste toitumisnõudluste tõttu kasvatatakse riketsiaid koekultuuris või kanaembrüos. Olulised patogeenid: · R. prowazekii · põhjustab tüüfust e. soetõbe (tähniline tüüfus). · Levib näiteks täihammustustega (peatäi ja riidetäi). Täi imeb haige inimese verd,
sünteesitava valgu molekulis. Toimub ribosoomides. Protsess algab initsiaatodkoodoniga, lõpeb stoppkoodonia. Algab mRNA ühinemisest ribosoomiga. 23. Milline on viiruse ehitus? Viirusosakeste suurus jääb vahemikku 0,01 ... 0,3 µm. Enamik neist on keraja, silinderja või hulktahuka kujuga. DNA-viiruste koostises on vaid üks DNA molekul - see on kas lineaarne või rõngakujuline. RNA-viiruste ehituses võib aga olla üks või mitu RNA molekuli. Peremeesrakust välaspool ümbritseb iga viiruseosakese genoomi valguline kapsiid. Mõnedel viirustel jääb sellest väljapoole valkudest ja lipiididest koosnev ümbris. 24. Kuidas toimub viiruste paljunemine lüütilises ja lüsogeenses tsüklis? Lüütilises: Viirus kinnitub rakule, viiruse koostises olevad valgud lagundavad rakukesta ja membraani viiruse kinnituskohas. Bakterirakku sisestatakse faagi DNA, mille geenides paikneb info viirusele vajalike valkude sünteesiks
Genoomi paljunemine Viiruste genoomi replikatsioonil eristatakse kahte etappi: a) varane e. ettevalmistav staadium b) hiline e. vegetatiivne staadium Viiruse genoomi replikatsiooni varases staadiumis sün- teesitakse nende viirusvalkude mRNA- sid, mis on vajalikud raku ainevahetuse muutmiseks ja viiruse paljundamiseks. Viiruse genoomi replikatsiooni hilises staadiumis toimub viiruse genoomi kiire replikatsioon, struktuurvalkude süntees, viirusosakese vabanemine peremeesrakust ümbritsevasse kesk- konda. Viirusosakesed võivad säilida keskkonnas nakkus- võimelistena kaua aega. Sattunud kontakti järgmise rakuga, seonduvad viirusosakesed oma antiretseptorite kaudu sellele ja alustavad uut paljunemise tsüklit. DNA-genoomiga viiruste paljunemine Raku nakatumine. Viirusosake seondub ümbrise koostisse kuuluvate antiretseptorite abil rakumembraanile, vabaneb ümbrisest ning kapsiid siseneb rakku. Kapsiid lagundatakse ja
b. Replikatsioonigeen genoomi paljunemiseks c. Regulatsioonigeen sunnib peremeesrakku viiruse heaks talitlema. 2) Kapsiid moodustub struktuurivalkudest, mis ümbritseb genoomi ja aitab viirusel keskkonnas eksisteerida, ka annab viirusele püsiva kuju. Kapsiid sisaldab valgulisi ankurmolekule, mis aitavad viirusel kinnituda peremeesraku membraanile. 3) Ümbris ei esine kõigil viirusosakestel. Moodustub viiruse väljumisel peremeesrakust, haarates kaasa osa peremeesraku membraanist. Väliskeskkonnas on viirus inaktiivne ja talitlema (ehk paljunema) hakkab peremeesrakku sisenedes. Paljunemine (ehk talitlemine) Toimub kahes etapis: I. Nakatamine viirusosake kinnitub ankurmolekulide abiga peremeesraku membraanile. Seejärel läbib viirusosake membraani, lahustades kapsiidivalgud ja kaotades ümbrise. Peremeesraku tsütoplasmasse jõuab viiruse genoom, mis liigub paljunemiseks sobivasse
Replikatsioonigeen genoomi paljunemiseks c. Regulatsioonigeen sunnib peremeesrakku viiruse heaks talitlema. 2) Kapsiid moodustub struktuurivalkudest, mis ümbritseb genoomi ja aitab viirusel keskkonnas eksisteerida, ka annab viirusele püsiva kuju. Kapsiid sisaldab valgulisi ankurmolekule, mis aitavad viirusel kinnituda peremeesraku membraanile. 3) Ümbris ei esine kõigil viirusosakestel. Moodustub viiruse väljumisel peremeesrakust, haarates kaasa osa peremeesraku membraanist. Väliskeskkonnas on viirus inaktiivne ja talitlema (ehk paljunema) hakkab peremeesrakku sisenedes. Paljunemine (ehk talitlemine) Toimub kahes etapis: I. Nakatamine viirusosake kinnitub ankurmolekulide abiga peremeesraku membraanile. Seejärel läbib viirusosake membraani, lahustades kapsiidivalgud ja kaotades ümbrise. Peremeesraku tsütoplasmasse jõuab viiruse genoom, mis liigub paljunemiseks
organellid rakukest tsütoskelett olemas olemas - rakkude piiratud piiramatu piiramatu jagunemisvõime raku läbimõõt 0,02-0,04mm 0,02-0,04mm 0,02-0,04mm 20. Viiruste olemus, peamised ehituslikud komponendid ja toimimine rakus Viirused on rakusisesed parasiidid. Nad on täielikult sõltuvad peremeesrakust nad ei suuda ennast üksi paljundada Neil on ainult ühte tüüpi nukleiinhape, kas DNA või RNA EHITUS 1. Valguline kate e kapsiid Sellele võib lisanduda ümbris, mis koosneb kas valkudest, lipiididest või süsivesikutest. 2. Nukleiinhape kodeerib viirusspetsiifilisi valke. pärilikkuse kandjaks võivad olla kaheahelalised või üheahelalised DNA- või RNA- viirused TOIMIMINE RAKUS 1. viirusosake peab kinnituma peremeesrakule. 2
2. Aja jooksul muutuvad ja arenevad Miks ei sarnane elusorganismidega: 1. Puudub rakuline ehitus 2. Puudub iseseisev ainevahetus ja paljunemine (vajab peremeesorganismi) Viirust ümbritseb valguline kapsiid, mille sees on pärilikkusaine. Lüütiline tsükkel viirus süstib peremeesrakku oma pärilikkusainet, mis hakkab seal end paljundama/juurde sünteesima ja tekivad valgulised osakesed, viirusosakesed aktiviseeruvad ja väljuvad peremeesrakust, millega kaasneb raku surm. Lüsogeenne tsükkel viiruse genoom (pärilikkusaine) lülitub peremeesraku genoomiga ja see võib püsida seal inaktiivse viirusosakesena pikka aega ning kahekordistuda raku jagunemisel koos peremeesraku geneetilise materjaliga. 4 Aine- ja energiavahetus · Autotroofid: organismid, kes sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ühendidest, kasutades
praimerid välja. DNA ligaas täidab lüngad Okazaki fragmentide vahel. Replikatsiooni erinevused eukarüootides: eukarüootidel on mitu replikatsiooni saiti e replikaatorit. 3. Pöördtranskriptaas e RNA-juhitav DNA polümeraas retroviirustes, mis sünteesib RNA ahelale temaga komplementaarse DNA (cDNA) ahela. Pöördtranskriptaas on väga vigade aldis ensüüm, mille tõttu on viiruse genoom pidevas muutumises. Praimeriks on üks tRNA molekul, mille viirus haarab peremeesrakust. 4. DNA rekombinatsioon geneetilise info ümbergrupeerumine DNA molekuli piires või kahe DNA molekuli vahel. Homoloogiline (üldine) rekombinatsioon võib toimuda iga kahe DNA molekuli vahel, millel esineb järjestuste homoloogiat. Eukarüootides sagedane meioosis. Kõikides organismides roll replikatsioonis DNA vigade parandamisel. Asendispetsiifiline rekombinatsioon
muutuda võib ka kromosoomisisene geenide järjestus või asukoht. Vastavate mutatsioonide tekkepõhjused võivad olla vead mitoosis või meioosis. 32. Viiruste ehitus. Enamik keraja, silinderja või hulktahuka kujuga, keerulisemad on bakteriofaagid. Viirusosakeste seest leiab ainult ühtetüüpi nukleiinhapet. Vastavalt DNA (DNAviiruste koostises on vaid üks DNA molekul, lineaarne või rõngas) või siis RNA (RNA viiruste ehituses võib olla mitu RNA molekuli) Peremeesrakust väljaspool ümbritseb iga viirusosakese genoomi valguline kapsiid, selle korrapärane kuju annab viirusele kuju. Mõnedel viirustel jääb sellest väljapoole lipiididest koosnev ümbris, mis enamasti moodustunud peremeesraku ümbritsevast membraanist, kuid sisaldab ka viirusele omaseid valke. 33. Viiruste paljunemine. DNA viirused: (näide bakteriofaag T2 näol) 1)Viirus kinnitub rakule(kinnitusfiibrite abil) 2)Sabandi koostises olevad valgukestad lagundavad rakukesta ja membraani
teel. 3. Viiruse genoomi paljunemine Raku tsütoplasmas viiruse genoom vabaneb kapsiidist. Viirus paljuneb kas raku tuumas või tsütoplasmas. Paljunemine jaguneb kaheks etapiks: 1. varane staadium sünteesitakse nende viirusvalkude mRNA-d, mis on vajalikud, et muuta raku ainevahetust ja paljundada viirust. 2. hiline staadium toimub viiruse genoomi kahekordistumine, struktuurvalkude süntees, moodustub viirusosake ja vabaneb peremeesrakust ümbritsevasse keskkonda. 18 DNA-GENOOMIGA VIIRUSE PALJUNEMINE 1. Raku nakatumine viirusosake seondub ankrumolekulide abil raku pinnale, vabaneb ümbrisest ning kapsiid siseneb rakku. Kapsiid laguneb ja genoomis olev DNA liigub tsütoplasmasse. 2. varane staadium sünteesitakse valke, mis muudavad raku ainevahetust ja kahekordistavad DNA-d. 3
mittenakatavasse/mittereplitseeruvasse vormi (G). Kui stress kõrvaldatakse, toimub retikulaatkehade diferentseerumine elementaarkehadeks ja saab alata uus nakatamistsükkel. Klamüüdiad ei suuda ise lagundada suhkruid ja sünteesida ATPd, mis teeb neist energeetilised parasiidid. Nad ei sünteesi tsütokroome ja teisi hingamisahela komponente. Ilmselt kasutavad nad peremeesraku ATPd. Klamüüdiaid on võrreldud pahupidi pööratud mitokondritega. Nad transpordivad peremeesrakust retikulaatkehasse ATPd ja vastasuunas sama transporteriga ADPd. Klamüüdiad kasutavad ka peremeesraku nukleotiide ja aminohappeid, kuigi ilmselt mõningaid aminohappeid saavad nad ka ise sünteesida. C. trachomatise inklusioonkehadesse koguneb glükogeen, mida retikulaatkehakesed sünteesivad. Joodiga värvuvad nad pruuniks ja neid saab joodiga värvides rakus tuvastada. Chlamydophila psittaci ja Chlamydophila pneumoniae inklusioonikehadesse glükogeeni ei kogune.
· Liikide puhul ei rakendata ladinakeelset binaarset nomenklatuuri (liigi nime, mis koosneb perekonnanimest ja liigiepiteedist) ning nimedes võib kasutada ka kreeka tähti ja numbreid (nt faag, SV40) · Et paljud viiruste osad meenutavad elusorganismide rakkude osi, on levinud oletus, et viirused on tekkinud mingi DNA või RNA "iseseisvumisel" ja arenenud järgneval evolutsioonil peremeesrakust sõltumatult, kasutades ära peremeesraku "molekulaarset masinavärki". · Tõendid nende teooriate kinnituseks seni puuduvad. Viiruste levik: · Viirused on looduses laialt levinud ja nad on äärmiselt olulised ökosüsteemi regulaatorid: reguleerivad bakterite populatsiooni mõjutavad paljude taimede levikut reguleerivad näriliste arvukust
-virales, sugukondade nimed lõpu –viridae ja perekonnad lõpu –virus. Liikide puhul ei rakendata ladinakeelset binaarset nomeklatuuri (liigi nime, mis koosneb perekonnanimest ja liigiepiteedist) ning nimedes võib kasutada ka kreeka tähti ja numbreid. Et paljud viiruse osad meenutavad elusorganismide rakkude osi, on levinud oletus, et viirused on tekkinud mingi DNA või RNA „iseseisvumisel“ ja arenenud järgneval evolutsioonil peremeesrakust sõltumatult, kasutades ära peremeesaku „molekulaarset masinavärki“. Tõendid nende teooriate kinnituseks seni puuduvad. Viiruse levik: On looduses laialt levinud ja nad on äärmiselt olulised ökosüsteemi regulaatorid: 1. Reguleerivad bakterite populatsiooni; 2. Mõjutavad paljude taimede levikut: 3. Reguleerivad näriliste arvukust; 4. Aegade jooksul on erinevad viirused olnud üheks inimeste arvukust reguleerivaks teguriks (gripp, rõuged, katk, HIV). Viiruse leviku tüübid:
· Kõik organismid on rakulise ehitusega KAKS : Viirused. Viiruste ehitus. Viiruste paljunemine (DNAviiruse näitel) Kapsiid, ümbris, genoom. elutud organismid, sest neil pole iseseisvat ainevahetust..puudub rakuline ehitus ja ei saa iseseisvalt paljuneda.. Lüütiline tsükkel viirus süstib peremeesrakku oma pärilikkusainet, mis hakkab seal end paljundama/juurde sünteesima ja tekivad valgulised osakesed, viirusosakesed aktiviseeruvad ja väljuvad peremeesrakust, millega kaasneb raku surm. Lüsogeenne tsükkel viiruse genoom (pärilikkusaine) lülitub peremeesraku genoomiga ja see võib püsida seal inaktiivse viirusosakesena pikka aega ning kahekordistuda raku jagunemisel koos peremeesraku geneetilise materjaliga 3. Ülesanne dihübriidsest ristamisest NR 13 1. Rakumembraani ehitus ja ülesanded Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb kahjulike mõjutuste
0,03 nm. Enamik on neist keraja, silinderja, hulktahuka kujuga. Bakteriofaagi ehitus on keerulisem kus me võime eristada päist, kaelust ja sabandit. Kui rakkudes esineb nii DNA kui ka RNA molekule, siis iga viiruseosakese sisemusest leiame vaid ühte tüüpi nukleiinhapet. DNA-viiruste koostises on vaid üks DNA molekul see on kas lineaarne või rõngakujuline. RNA-viiruste ehituses võib olla kas üks või mitu RNA molekuli. Peremeesrakust väljaspool ümbritseb iga viirusosakese genoomi kapsiid. Kaspiidvalkude korrapärane paigutus annab viirustele iseloomuliku kuju. Mõnedel viirustel jääb sellest väljapoole valkudest ja lipiididest koosneb ümbris. See on enamasti moodustunud peremeesrakku ümbritsevast membraanist, kuid sisaldab ka viirusele omaseid valke. Enamik kapsiidi ja ümbrise koostises olevaid valke on viiruse genoomi kaitseks, osa neist aitab aga viiruseosakestel peremeesrakule kinnituda ja
Viirus ei ole iseseisvalt aktiivse eluga väljaspool rakku. Viiruse bioloogiline aktiivsus avaldub ainult nakatunud rakus. Viiruse geneetiline materjal asub vahetult rakus, ei ole ümbritsetud mingi membraaniga. Viirus ei paljune pooldumisega vaid sünteesitakse ta struktuurseid osasid ja pakitakse jälle kokku. Ükski teadaolev viirus ei kodeeri tervikliku translatsioonisüsteemi. Viirus on võimeline peremeesrakust lahkuma ja nakatama teisi rakke. Virion- viiruse osake Virion- viirus-spetsiifiline struktuur , mis on ette nähtud viiruse genoomi toimetamiseks ühest rakust teise. Erinevused virioni struktuuris kajastavad enamasti erinevusi viiruste elutsüklites. Olulisemaks sellistest omadustest on lipiidse membraani olemasolu (envelope viruses) või selle puudumine (nonenvelope viruses). Selline vahe kajastab erinevusi
51. HIV vastase ravi võimalus. 52.Viirused. HIV. Viirused on endoparasiidid, kellel pole rakulist ehitust. Väljaspool elusat rakku pole viirus bioloogiliselt aktiivne. Viiruse paljunemine rakus toimub viiruse struktuursete osade sünteesi ja kokkupanemise teel (mitte pooldumise teel). Viirus ei kodeeri täielikku translatsioonisüsteemi. Viirused erinevad mobiilsetest geneetilistest elementidest selle poolest et: viirus on võimeline peremeesrakust väljuma ja uusi rakke nakatama. EHITUS: Kui rakkudes esineb nii DNA kui ka RNA molekule, siis iga viirusosakese sisemusest leiame vaid üht tüüpi nukleiinhapet. Eristatakse DNA- ja RNA-viirusi. DNA-viiruste koostises on vaid üks DNA molekul. RNA-viiruste võib olla üks või mitu RNA molekuli. Viirusosakese genoomi ümbritseb valguline kapsiid. Mõnedel on sellest väljaspool valkudest ja lipiididesr
50. Viiruste peamised klassid Viirused on endoparasiidid, mil pole rakulist ehitust: - Väljaspool elusat rakku ei ole viirus bioloogiliselt aktiivne, - Viiruse paljunemine rakus toimub viiruse struktuursete osade sünteesi ja kokkupanemise teel (mitte pooldumise teel). - Viirus ei kodeeri tervikliku translatsioonisüsteemi. Viirused erinevad mobiilsetest geneetilistest elementidest selle poolest, et viirus on võimeline peremeesrakust väljuma ja uusi rakke nakatama Viirused jaotatakse neis sisalduva nukleiinhappe järgi RNA(hepatiit C, gripp)- ja DNA- viirusteks(herpes, papilloomid) (mõlema viirused : HI, hepatiit B) Viirused on eluta ja elusa looduse piirimail olevad rakulise ehituseta ainult elusrakkudes paljunevad bioloogilised objektid. Viirus on rakuta moodustis, tema koostises on vähemalt: genoom (nukleiinhape- DNA või RNA)- nikleiinhaped säilitavad pärilikku info.Viirusel peab
50. Viiruste peamised klassid Viirused on endoparasiidid, mil pole rakulist ehitust: - Väljaspool elusat rakku ei ole viirus bioloogiliselt aktiivne, - Viiruse paljunemine rakus toimub viiruse struktuursete osade sünteesi ja kokkupanemise teel (mitte pooldumise teel). - Viirus ei kodeeri tervikliku translatsioonisüsteemi. Viirused erinevad mobiilsetest geneetilistest elementidest selle poolest, et viirus on võimeline peremeesrakust väljuma ja uusi rakke nakatama Viirused jaotatakse neis sisalduva nukleiinhappe järgi RNA(hepatiit C, gripp)- ja DNA- viirusteks(herpes, papilloomid) (mõlema viirused : HI, hepatiit B) Viirused on eluta ja elusa looduse piirimail olevad rakulise ehituseta ainult elusrakkudes paljunevad bioloogilised objektid. Viirus on rakuta moodustis, tema koostises on vähemalt: genoom (nukleiinhape- DNA või RNA)- nikleiinhaped säilitavad pärilikku info.Viirusel peab
Viirused mõmm :) 05/06 Inimese papilloomiviirused (HPV) Struktuur. Võimelised põhjustama peremeesrakust sõltuvalt lüütilisi, kroonilisi, latentseid, tranformeeruvaid (immortaliseerivaid) infektsioone. HPV-d põhjustavad tüükaid, mitmed genotüübid seotud vähktõvega. On vähemalt 100 tüüpi, mida jagatakse 16 gruppi (A-P). saab jagada ka kutaanseteks ja mukoosaHPV-deks vastuvõtliku koe alusel. Ikosaeedriline kapsiid, diameeter 50…55 nm, kaks struktuurset valku moodustavad 72 kapsomeeri. Kodeerib valke, mis soodustavad rakukasvu, see omakorda võimalda lüütilist viirusreplikatsiooni.
Protsess võtab mitu tundi aega. Klamüüdiad Bakterid, aga on sarnased viirustele- jaguneb peremeesrakus (rakusisene parasiit). Väike genoom. Elutsükkel: 2 vormi vaheldus: elementaarkeha (nakatamisvõimeline ja väliskeskkonnas vastupidav vorm) ning retikulaarkeha (rakusisene paljunemisvõimeline vorm). 1. Kinnitumine 2. Endotsütoos 3. Diferentseerumine (EB RB). Lüsosoom ei saa seda rünnata. 4. Inklusioon, muutumine tagasi elementaarkehadeks. 5. EB väljuvad peremeesrakust selle lõhkedes või eksotsütoosiga. Laboris saab kasvatada koekultuurirakkudes. Energeetilised parasiidid- kasutavad peremeesraku ATPd (ei saa ise sünteesida). 20% kopsupõletikest ja 5% bronhiitidest. Iseloomulik kuiv köha ja palaviku puudumine. Mükoplasmad Väikesed (5% E. coli raku ruumalast), väikese genoomiga (geene ca 500- 5x vähem kui E. coli). Rakukest puudub pleomorfsed. Rakumembraanis võivad olla steroolid. Ise ei sünteesi
annaabi.ee 
