· On ka viirusi, mis omavad paljunemiseks või rakku tungimiseks vajalikke ensüüme ja isegi ribosoome Viiruste elutegevus: · Viiruste elutegevuses on kaks olulist etappi: 1. eluetapp on peremeesrakus, mida ta nakatab 2. eluetapp on väljaspool peremeesrakku, kus ta eksisteerib sisuliselt kui keemiline ühend. · Peremeesrakk võib olla bakterirakk, pärmirakk, taimerakk, loomarakk, inimese rakk · Peremeesorganismi rakk on ainuke koht, kus viirus saab looduslikes tingimustes paljuneda. Viiruste eluviisid rakkudes: · Produktiivne e lüütiline e tsütolüütiline kasv- tavaline nakkuse käik, mis lõpeb viiruseosakeste tootmise ja rakkude surmaga. · Persistentne kasv - aeglane viiruse kasv, mis rakke ja organeid ei kahjusta, kuid siiski viiruseosakesi toodetakse · Latentsus - viiruse püsimine rakus ilma rakku kahjustamata ja viiruseosakesi tootmata
ökoloogilise teguri olemasolu, mida orgasim talub) ja ülemise (kõige suurem ökoloogilise teguri olemasolu, mida orgasim talub) taluvusläve ning ökoloogilise teguri optimumi (kõige parem keskkonna tingimus) Õ lk 12, sealt jooniselt hea aru saada 3. Mis on parasitism, too näiteid parasiitsetest organsimidest? Parasitism ehk nugilisus on fülogeneetiliselt kaugel olevate organismide omavaheline +/-suhe. Enamasti põhjustab parasiit peremeesorganismi toitainete kaotust, hävitades kudesid, saastades teda oma ainevahetuse jääkidega vms. A) Biotroofne parasitism (ei põhjusta peremehe surma) on looduses laialdaselt levinud. NT sääsk B) Nekrotroofne parasitism: parasiit põhjustab oma elutegevusega peremeesorganismi surma, olles enamasti võimeline iseseisvalt edasi elama. NT paljud kiletiivaliste vastsed elavad putuka röövikute sees C) Välisparasiidid (ektoparasitism): parasiit elab peremeesorganismi pinnal või läheduses
eluga. Tõendid nende teooriate kinnituseks aga seni puuduvad.. Viiruste süstemaatika Kuna viirused pole ilmselt ühisest "alg-viirusest" põlvnevad olendid, samuti mitte suguluses teiste elusolenditega, on kaheldud viiruste jaoks klassikalise bioloogilise taksonoomia reeglite kasutamise võimalikkuses ja mõttekuses. Mitmesugused vähem- või rohkem kunstlikud viiruste süsteemid (klassifitseerimine virioni kujujärgi, peremeesorganismi järgi, tekitatava haiguse väliste tunnuste järgi jm) valitsesid kuni 1966 aastani, mil Rahvusvaheline Viiruste Nomenklatuuri Komitee (ICNV) määras kindlaks viiruste taksonoomia soovituslikud põhimõtted. Tänapäevase viiruste nomenklatuuri järgi jaotatakse viirused neis sisalduva nukleiinhappe tüübi järgi RNA-viirusteks ja DNA-viirusteks. Need suured rühmad jagunevad omakorda seltsideks, sugukondadeks, perekondadeks, liikideks ja tüvedeks, kusjuures nende taksonite
Teine mille käigus raku normaalne elutegevus katkestatakse, ning kujundatakse ümber uute viirusosakeste tootmiseks. Uued virionid väljuvad rakust (sellega võib kaasneda raku surm) ning üritavad nakatada uusi rakke. Selline viiruste paljunemine ja organismi normaalse talitluse häirimine kutsub enamasti esile vähem- või rohkem tõsise viirushaiguse. · Raku talitluse häirimine ja raku või peremeesorganismi tapmine pole viirusele tegelikult enamasti kasulikud, kuna võtavad viiruselt võimaluse edasi paljuneda. Nii ongi levinuimad ja ökoloogiliselt edukaimad need viirused, mis peremeesorganismi normaalset elutegevust vähe mõjutavad. Mitte segi ajada bakteritega · Kuigi bakteritest tulenevate infektsioonide sümptomid võivad olla tihti sarnased viiruste omadele on neil suur vahe. Viiruste vastu antibiootikumid ning ravimid ei aita, aitab ainult vaktsineerimine
Parasitoloogia konspekt Protozooloogia Helminoloogia Endomoloogia On teadus parasiitidest Parasiit on organism, kes toitub peremeesorganismi kudedest/rakkudest, toitatainetest, 1. Siseparasiidid parasiteerivad peremehe organites/kudedes e. ektoparasiidid Parasiteerimine täiskasvanud isendi elukoht, elamine teises/l organismis Ränne ainult parasiidid vastsed, kes peavad läbima rände kindlates piirkondades peremeesorganismis, et saada täiskasvanuks 2. Välisparasiidid parasiteerivad peremeeslooma väliskatetes - karvad, nahk, nahaalune sidekude. E. endoparasiidid
1) Kapsiid ja ümbris kaitsevad viiruse genoomi väliskeskkonna mõjude eest (viiruse ja apsiidi ülesanne). 2) Aitab kaasa viiruse genoomi ülekandumisele ühest rakust teise. Viiruste paljunemine toimub ainult elusates rakkudes ja selleks peab viirusosake sisenema rakku. Seda nimetatakse raku nakatamiseks. 3 etappi: 1) Viirusosake kinnitub raku pinnale apsiidi või ümbrise koostisse kuuluvate antiretseptorite ehk ankusmolekulide abil. Antiretseptorid seostuvad peremeesorganismi raku pinnal olevate retseptoritega. Et saaks toimuda nakatumine, peavad peremeesorganismi raku pinnal olema viiruse poolt äratuntavad retseptorid. 2) Viiruse sisenemine rakku, see toimub erinevalt ümbrisega ja ümbriseta viirustel. Ümbrisega viirusosakesed sulatavad oma ümbrise kokku peremeesraku membraaniga ning selle käigus sisestatakse viiruse kapsiid peremeesraku sisse. Ümbriseta viirustel
Viiruse ja rakulise organismi võrdlus. Kirjuta tabelisse 3 erinevust ja kaks sarnasust. Viirus Rakuline organism Erinev: 1..viiruspartikli südamiku moodistab 1..Geneetilist infot kannab kindlalt pärilikkusaine kaheahelaline DNA 2..Suudavad paljuneda vaid elusraku sees 2..on olemas iseseisev ainevahetus 3..Viirused on spetsiifilised ehk nakatvad 3.. On elus vaid kindlat peremeesorganismi Sarnane: 1..Mõnel viirusel võib samamoodi olla 2 ahelaline DNA nagu rakulisel organismil 2..Mõlemad vajavad valke
Lai, lame ja lülistamata keha Kaks iminappa Suurus 0,5-10 mm Kehaõõs puudub Närvisüsteem Neelutänk Närviväät Toitumine Enamik röövtoidulised või parasiidid. Eesnapa põhjas asub suu, kust toit liigub edasi harulisse soolde. Toitub peremees-organismi verest ja maksarakkudest. Hingamine Hingamiselundkond puudub Hingavad läbi kogu kehapinna Hingavad peremeesorganismi veres lahustunud hapnikku Paljunemine Mittesuguliselt Tuntuimad liigid Maksa-kakssuulane Vereimiuss Tähtsus looduses Nad mõjutavad oma peremeesloomade elutegevust. Nõrgestavad peremeeslooma. Tähtsus inimese elus Luhaveekogust vett juues või luhalt võetud rohukõrt närides võib inimene nakatuda maksa- kakssuulasega. Nakatuna tekivad neeru- ja kusepõiehaigused
...................................................................................6 4. Peremees organism.................................................................................................................6 4.1 Siirdaja...............................................................................................................................6 4.2 Parasiidi mõju peremehele.................................................................................................6 4.3 Peremeesorganismi toime parasiidile.................................................................................7 Kokkuvõte...................................................................................................................................8 Kasutatud kirjandus.....................................................................................................................9 Sissejuhatus Käesolevas referaadis on uurimise alla võetud organismid kui elupaigad teistele organismidele
paljunevad nakatades elusorganismide rakke. Viirusi uurivat teadusharu nimetatakse viroloogiaks. Viiruste esinemine Taimeviirus Loomaviirus Inimeseviirus Putukaviirus Seeneviirus Bakteriviirus Viiruseviirus Viirused kui elus ja eluta looduse vahevormid Elusorganismide Eluta looduse tunnused tunnused Koosnevad valkudest ja Puudub rakuline ehitus nukleiinhapetest Paljunevad peremeesorganismi Puudub rakuline ehitus kaasabil Muteeruvad Evolutsioneeruvad Viiruste suurus ja kuju Viiruste suurus jääb vahemikku 0,01 ... 0,3 m m. Viiruseid on erineva korrapärase kujuga (kera, pulk, bakteriofaag). rotaviirus bakteriofaag tubaka mosaiikviirus Viiruste ehitus Viiruste tähtsus Geenitehnoloogias kasutatakse viirusi viirusvektoritena viiruse genoomi kantakse
"vaenlastest". Kui pärilikkusaine on peremeesrakku vallandatud, saab viirus raku juhtimise üle võtta. Nii toimides tekitab viirus iselaadse viirusevabriku -- raku, mis on sunnitud viirusest koopiaid aina juurde tootma. Pärast viiruse sissetungi on rakk sisuliselt surma mõistetud. Kuna normaalsed funktsioonid on invasiooni tõttu takistatud, ei saagi rakk ellu jääda. Pärast raku surma lastakse selle sees toodetud uued viirused lahti peremeesorganismi. Nood siirduvad nakatama järgmisi rakke. Taoline tsükkel jätkub, kuni peremeesorganism töötab välja viisi viirusele vastuhakkamiseks. Elusorganismide tunnused 1.Koosnevad valkudest ja nukleiinhapetest 2.Paljunevad peremees-organismi kaasabil 3.Muteeruvad 4.Evolutsioneeruvad Eluta looduse tunnused 1.Puudub rakuline ehitus 2.Puuduvad iseseisvad eluavaldused (aine- ja energiavahetus, kasv, areng, reageerimine ärritustele Kasutatud kirjandus http://forte.delfi
Hingamiselundkond puudub. Hingamiselundkond Hingamiselundkond Vähese liikumise tõttu on neil puudub. Paelussid puudub. Ripsussid hapnikuvajadus väiksem. Imiussid hingavad läbi kogu Hingamis- hingavad läbi kogu hingavad läbi kogu kehapinna, kehapinna. Paelussid elundkond kehapinna. kasutades peremeesorganismi peaaegu ei liigu, mistõttu veres lahustunud hapnikku. nende hapnikuvajadus on väike. Sigimiselundkond on väga Seoses parasiitse ehk hästi arenenud, loomad on
Obligatoorse sümbioosi puhul ei saa üks teiseta elada (orhidee ja seen), fakulatiivse sümbioosi puhul saavad organismid ka eraldi eksisteerida. Sümbiont on sümbioosis olev olend. Ektosümbioos on väline, endosümbioosi puhul elab üks teise sees (mügarbakter ja hernes). Parasitism on kahe liigi kooselu, kus üks saab kasu, teine kahju (paeluss seas, koeras, inimeses, verd imevad putukad, võrm ristikul, ebapärlikarbi vastne forelli lõpustel ja nahal). Parasiit ei tapa peremeesorganismi, vaid toitub ajutiselt või kogu elutsükli vältel kas peremeesorganismi peal (ektoparasitism) või sees (endoparasitism). Peremees jaguneb vaheperemeheks (parasiit elab ja areneb) ning lõpp-peremeheks (toimub paljunemine). Kisklus on röövlooma ja saaklooma vaheline suhe (putukad, lepatriinud, hiireviu). Üksikule saakloomale on kisklus probleem, aga populatsioonile tervikuna kasulik.
Väljakujunenud lamblioos tekitab ka kesknärvisüsteemi, südame- vereringeelundkonna ja maksa kahjustusi. 8) TRIHHOMOONAS def. Inimese parasiit, loomviburloom elutseb: kuse- ja suguteedes levib: sugulisel teel põhjustab: kahjustusi epiteelkoes 9) KOLI PUSARAKE e. Käärsoolebalantiid def. Inimese ja imetajate parasiit, ripsloom elutseb: jämesooles (Eestis levinud peamiselt kodusigadel) põhjustab: haigestunud peremeesorganismi soole seinale kinnitudes söövitab ensüümidega rakuvaheainet ja põhjustab haavandeid. 10) TOKSOPLASMOOS def. Haigus, mida põhjustab tippeosloom toksoplasma. Toksoplasma arenemiseks on vajalik lõpp- ja vaheperemehe olemasolu. Haigestumine: Lõpp-peremehes kodukassis toimub parasiidi suguline paljunemine ja mittesuguline arengutsükkel. Satub organismi haigust põdevate hiirte/rottide kudedest.
eluvare.sümbioosis elavaid liike nim sümbiootideks(taimejuur,semnenidistik).eksosümbioos-on organismide vaba koos eluvaru.endosümbioos-elab 1 organismi teises kehas.parasitism:suhe mis on ühele osalisele kasulik teisele kahjulik,seondub enamasti toitumisega,parasiit saab peremeesorganismilt toitu ja elab tema sees või peal.parasiidid:endoparasiidid- siseparasiiid(paeluus,laiuss).eksoparasiidid- välisparasiidid(parm,hallsääsk).obligatoorsed:mõnda aega toituvad peremeesorganismi abil(ajutised,paiksed).fakutaltiivsed:paraseteerib vaid soodsate olude tekkel(nahanäkid tibudel).ökoloogilise teguri intensiivsuse taset,mille alanedes organismi areng seiskub nim alumiseks taluvusläveks(taimedel+4°Cjuures). ökoloogilise teguri intensiivsuse taset,mille tõustes organismi areng peatub nim ülemiseks taluvusläveks(taimedel areng peatub+40°C). ökoloogilise teguri intensiivsuse vahemikku,milles organism saab areneda nim ökoloogiliseks amplituudiks
Seda protseduuri nimetatakse kloonimiseks. Niisugusel teel arenema hakkav organism on täiesti identne selle loomaga, kelle keharakust ta klooniti. Praegu on enamikus riikides inimese kloonimine seadusega keelatud. Ometi võib kloonimisest ka kasu olla. Näiteks arvavad teadlased, et kloonimise teel võiks paljundada hävimisohtu sattunud loomaliike. DNA kloonimise etapid: Tavalises kloonimise katses koosneb iga DNA fragmendi kloonimine seitsmest etapist 1. Peremeesorganismi ja kloonimisvektori valik 2. Vektor-DNA ettevalmistamine 3. Kloonitava DNA ettevalmistamine 4. Rekombinantse DNA sünteesimine ligatsiooni abil 5. Rekombinantse DNA sisestamine peremeesorganismi 6. Rekombinantide selekteerimine 7. Rekombinantide analüüsimine (screening) Tõhus loomade kloneerimise tehnoloogia võimaldab uusi võimalusi loomakasvatuses, inimmeditsiinis ning samuti loomade säilitamisel ja kaitsmisel.
Virused on oluliseks tööriistaks geeniteraapias. Lüsogeenne faas - virus seab end raku sisse ja normaal talitust ei mõjuta Lüütiline faas - nakatumise teine staadium, normaalne elutegevus katkestatakse. Uued viirushaigused väljuvad rakust. See kutsub esile tõsise viirushaiguse. DNA-VIIRUSED Suurim mitmekesisem viiruste rühm. Valgulisest kapsiidist DNA molekul, mis võib koosneda üksikust DNA ahelast või kaksikahelaline. Peremeesorganismi raku siseneb kas virus tervikuna või ainult tema DNA. Enamik bakterite viiruseid kuuluvad DNA-viiruste hulka. Inimeste haiguste tekitajatest on olulised: - Herpeseviirused - nt herpes - Papilloomiviirused - nt soolatüükad, kasvajad - Poksviirused - nt rõuged.
valguline kapsiid. Genoomis on kolme sorti geene 1)struktruurigeenid-viiruse geenid, mis kindlustavad uute viirusosakeste moodustamise 2)regulaatorgeenid- viiruse geenid,mis reguleerivad peremeesrakku geenide avaldumist, enamasti lülitavad välja peremeesraku geenid 3)replikatsioongeenid-viiruse geenid, mis kindlustavad geenide paljunemise.Viirused on enamasti spetsiifilised ehk nakatavad vaid kindlat peremeesorganismi Evolutsiooni käigus on viirused tekkinud peaaegu kõikidele organismidele: viirused, mis nakatavad inimest, ahve, baktereid . Viiruseid on erineva korrapärase kujuga (kera, pulk, bakteriofaag). Bakteriofaag – on viirus, mis nakatab baktereid. DNA on pakitud päisesse. Nakatumise käigus surutakse viiruse DNA ohvrisse läbi „kaela“ ja „saba“. Kasutatakse bakteriaalsete haiguste raviks. Kasutatakse ka geenitehnoloogias, kui tahetakse bakterisse viia kindlat infot sisaldav DNA.
kooselu. Mõlemad saavad kasu Kommensalism - eri liiki organismide kooselu vorm, liikidevaheline suhe ökosüsteemis, milles üks osapool saab kasu ning teisele osapoolele on see kooselu kahjutu, erilist kasu toomata Parasitism - ehk nugilisus on looduses esinev fülogeneetiliselt kaugel olevate organismide vaheline suhe; üks variant organismide kooselust, mille puhul üks organism (parasiit, nugiline) kasutab teist organismi (peremeesorganismi, peremeest) oma elutegevuseks, põhjustades peremeesorganismile toitainete kaotust, hävitades kudesid, saastades teda oma ainevahetuse jääkidega vms. Konkurents - subjektide püüdlemine eesmärgi (ühise ressursi) poole olukorras, kus ühe suhteline edu tähendab teise ebaedu. Kisklus - Röövlus ehk episitism ehk predatsioon on röövlooma ja saaklooma vaheline toitum issuhe. Herbivooria - taimtoidulisus on herbivoori ehk taimtoidulise looma liigi ja taimeliigi vaheline toitumissuhe.
Püsisoojased: põhjapõder, kaljukotkas, väikeluik, pasknäär, mäger rohutirts, koerliblikas, põhjapõder, kaljukotkas, rohukonn, koha, väikeluik, pasknäär, jõevähk, mäger 4. Selgita parasitismi olemust, nimeta selle alaliigid(3),näited Parasitism on looduses esinev fülogeneetiliselt kaugel olevate organismide vaheline suhe; üks variant sümbioosist, mille puhul üks organism (parasiit) kasutab teist organismi (peremeesorganismi) oma elutegevuseks, põhjustades peremeesorganismile toitainete kaotust, hävitades kudesid, saastades teda oma ainevahetuse jääkidega vms. Ektoparasitism: parasiit elab peremeesorganismi pinnal või läheduses. Ektoparasiitideks liigitatakse ka loomade seedetraktis elavad organismid. Tüüpilisteks ektoparasiitideks on näiteks soojavereliste loomade verd imevad putukad. Endoparasitism: parasiit elab peremeesorganismi kudedes või rakkudes. Endoparasiitide hulka
ÜMARUSSID Ebasanitaarsetes tingimustes võivad inimese soolestikus parasiteerida ümarussid -limuksolge ja maatuss e. naaskelsaba. Solkme emasloom on kuni 20 cm pikk. Munad väljuvad sooltest koos peremeesorganismi väljaheidetega. Maatuss elab samuti soolestikus ja ronib läbi päraku välja munema. Tema munad on väga vastupidavad. Ümarussid ehk namatoodid on võib-olla maailma kõige arvukamad loomad. Neid elab enam-vähem kõikjal ning paljud neist parasiteerivad teistes loomades ja taimedes. Näiteks võib mõnes paigas madalas kaldavees leida ühelt põhjaliiva ruutmeetrilt rohkem kui üks miljon tillukest ümarussiisendit. Ümarussid on
Ümbris on tavaliselt peremeesraku membraanist, kuid sisaldab ka viirusele omaseid valke. Mis tähtsus on viiruse kapsiidil ja ümbrisel? Kapsiid- kaitseb genoomi keskkonnamõjutuste eest ja aitab viiruse genoomi peremeesrakku. Ümbris- kaitseb viirust, aitab viirusosakestel kinnituda ja selle ümbriseid lagundada, enamasti moodustunud peremeesraku membraanist. Milleks on vaja viirusel peremeesrakku? Selleks, et paljuneda- seega on viirustele vajalik pigem kooselu kui peremeesorganismi hävitamine. Millised geenid sisalduvad viiruse genoomis? Replikatsioonigeenid - Kindlustavad viiruse genoomi paljunemise Regulaatorgeenid - Mõjutavad peremeesraku ainevahetust (endale soodsamaks) Struktuurgeenid - Kindlustavad viirusvalkude sünteesi Võrdle DNA- ja RNA- viiruste ehitust DNA- viiruste koostises on vaid üks DNA molekul- see on kas lineaarne või rõngakujuline. (herpes, papilloom) RNA- viiruste ehituses võib aga olla kas üks või mitu RNA molekuli. (punetis,
· Pole loodud geenivektoreid, mis integreeruksid genoomi DNA-sse soovitaval kohal. · Siiratav geen peab olema varustatud koespetsiifilise promootoriga. · Kaos, mis tuleneb embrüosiirdamisega seotud riskidest. · Kogu protseduur on õnnemäng, kus tulemus saadakse suure korduste arvuga. · Suurimaks probleemiks on geeni- konstruktide lülitumine retsipiendi genoomi -võib siseneda mitu koopiat suvalistes kogustes. · Võivad põhjustada ohtlikke mutatsioone peremeesorganismi geenides. Geneetiliselt muundatud hiir, kellel on võrrelduna nende looduslike liigikaaslastega kuni neli korda suurem lihasmass. Transgeensed taimed · Luuakse põllumajanduslikel eesmärkidel. · Esimene muundatud taimesort lubati USA- s turule 1994a. Selleks oli geeninokaudiga tomat. · Esimene transgeenne taim oli tubakas. Muundamise eesmärgid: · kvaliteedi parandamine · vastupidavuse suurendamine haigustele ja kahjurputukatele · taluvuse tõstmine
•Pärit Kaukaasiast, kus seda valmistati kitsemaost kotis •Juuretisena lisaks piimhappebakteritele ka pärmid, äädikhappebakterid •Keefiris alkoholi kuni 0,6% Pett •On võitegemise kõrvalsaadus •Sisaldab valke, vähesel määral laktoosi, min. aineid, letsitiini !, B- rühma vitamiine ja vähesel määral kolesterooli • Probiootikumid • Probiootikum on elusate mikroorganismide kogum, mis tarbimisel mõjutab positiivselt peremeesorganismi mikrofloorat ja parandab organismi tervislikku seisundit
Ohatis Pülümeriid e. lastehalvatus Ajukelmepõletik Leetrid Soolatüükad Mumps Marutõbi Tubaka mosaiikviirus - Viiruse ehitus: valgust kest kapsiid DNA/RNA - Viiruse paljunemine: Viirusel puudub iseseisev paljunemisvõime - Viirus paljuneb peremeesorganismi abib - Viiruseid saab liigitada nende peremeesorganismide abil: nt Taimeviirused (tubakamosaiikviirus), putukaviirused(ensefaliit, kollapalavik), loomaviirused(marutõbi, linnugripp, seagripp), baktreiviirused e. bakteriofaagi(T4, T2 viirus) Lüütiline tsükkel Lüsogeeniline tsükkel
· Kolesterooli ja triatsüülglütserooli taseme langetamine vereplasmas · Konkurents patogeenidega toitainete ja kinnitumiskohtade pärast · Kõhukinnisuse vähendamine · Kõhulahtisuse vältimine või leevendamine · Lõhustavad laktoosi võimaldades tarbida piimatooteid ka neil, kes ei talu rõõska piima · Mõjuvad soodustavalt mineraalide ainevahetusele · Parandavad laktoosi omastamist · Peremeesorganismi immuunvastuse stimuleerimine · Piimhappebakterid on bakteriostaatilise toimega · Soodustavad normaalset seedimist 4. Milline on bakterite roll biokütuste tootmisel? Rolliks on lagundada aineid. 5. Mis piirab geenmuundatud bakterite kasutamist keskkonna puhastamises? Ökoloogilised tegurid piiravad geenmuundatud bakterite kasutamist keskkonna puhastamiseks 6. Miks olid 1970.aastad geenitehnoloogia arengus pöördelise tähtsusega?
Mükotoksikoose põhjustavad seened, mis kasvavad toiduainetel ning eritavad elutegevuse käigus inimesele mürgiseid ainevahetusjääke. 11. Sitikaseen- Kottseente seas on palju putukatel kasvavaid parasiite. Sitikaseened kinnituvad putukate kitiinkestale haustori abil ja on tavaliselt 0,2-0,3 mm kõrgused. Sitikaseen kandub ühelt putukalt teisele kas putukate omavahelisel kokkupuutel või eoste abil. Sitikaseen saab toituda ainult elusa putuka kitiinkestast, kuid ei kahjusta peremeesorganismi. Seni on teada 1600 sitikaseene liiki. 12. Tuulepesad- esineb kaskedel. Tuulepesade teket põhjustab parasiitseen kaseluudik, mille elutegevuse tulemusena uinunud pungad puhkevad, andes ohtralt uusi võrseid. 13. Samblikud- tekivad seene ja rohevetika või tsüanobakteri vahelise kooselu tulemusena. Samblikku moodustavat seent nimetatakse mükobiondiks ja rohevetikat fotobiondiks. Samblike vegetatiivse keha e
Enterococcus faecium Bacillus subtilis Joonis 1. Enterococcus faecium Esinevad looduslikult Suurendavad toiteväärtust Tagavad toidu parema väärindamise Suurendavad kalade ja krevettide kasvu ja ellujäämust Bacillus sp parandab vee kvaliteeti Väheneb keskkonna saastatus jääkainetega Vähendab ravimite kasutamise vajalikkust Vähendab lõheliste haigestumise riski lülisamba kokkupressimise sündroomi Ei tohiks kahjustada kala Peremeesorganismi poolt peab probiootikum olema vastuvõetav Peaks mõjuma vajalikus valdkonnas (suremus, kasv, haiguse resistentsus jne.) Probiootikum ei tohiks sisaldada virulentsus ega AB resistentseid geene Peab olema tehtud in vivo ja in vitro katsed Probiootikumide lisamine üksi ei taga veel kalade paremat elujõulisust, kasvu jne. Mitmed teised faktorid peavad olema samuti kontrollitud Ennekõike on äärmiselt tähtis õige sööda valik,
eri pikkusega “kleepuvad” üleulatuvad osad. “Kleepuvad” üleulatuvad osad võivad olla nii peaahelal kui “komplementaarsel” ahelal. Selliste otstega DNA ahelaid on komplementaarsuse tõttu võimalik mugavalt liita, tekib rekombinantne DNA. Restriktaasid on ensüümid, mis katkestavad hüdrolüüsi fosfordiester sidemel, tunnevad ära 6 järjestust iga restriktaas tunneb erineva. DNA kloneerimise etapid. Peremeesorganismi ja kloonimisvektori valik Vektor-DNA ettevalmistamine Kloonitava DNA ettevalmistamine Rekombinantse DNA sünteesimine ligatsiooni abil Rekombinantse DNA sisendamine peremeesorganismi Rekombinantide selekteerimine Rekombinantide analüüsimine Etapp 1. Valitud DNA tükk lõigatakse päritoluorganismist restriktsiooniensüümide abil. Etapp 2. DNA tükk „kleebitakse“ vektorisse ja DNA otsad liidetakse vektori DNA-ga ligeerimise teel. Etapp 3
Ussid on pika pehme, sageli lülilise kehaga. Nad on jagatud lame-, ümar- ja rõngussideks. Paeluss on paljulülilise ja paelakujulise kehaga sooleparasiit.(nudipaeluss, nookpaeluss, laiuss) Paelusside elutegevuse käigus erituvad organismi mürgised ained. Et mitte nakatuda tuleb liha korralikult küpsetada. Imiuss on iminappadega lehekujuline loom(maksa-kakssuulane) Imiussid nõrgestavad peremeesorganismi. Mitte nakatumiseks ei tohi karjamaa lähedalt veekogust vett juua ja rohukõrsi närida. Ümaruss on väike, mõlemast otsast ahenenud kehaga lülistumata loom. (liimuksolge) Ümarussi solkme vastne kahjustab inimese kopse. Et mitte nakatuda peab enne sööki hoolikalt käsi pesema ja ka puu, ja juurvilju. Mullas ja vees elavad ümarussid on tähtsaks loomade ja taimede jäänuseid lagundavaks lüliks looduses toimuvas aineringis. Paelussi vaheperemees on veis, pärisperemees aga inimene
Miks saavad viirused paljuneda ainult elusrakkudes? Viiruste genoom ei sisalda selliseid geene, mis tagaksid viiruse ainevahetuse keskkonnaga või võimaldaksid neil sünteesida rakuväliselt valke. Seetõttu saavad viirused paljuneda ainult teiste organismide elusrakkudes, s.t nad on nende rakkude obligatoorsed parasiidid. 2. Kas viirused on elusorganismid? Põhjendage vastust. Kui elu diferentseerida deneetilise informatsiooni paljunemisena, siis on viirused kahtlemata elus, kui nad on peremeesorganismi rakus. Väljaspool rakku aga eksisteerivad viirused ainevahetuslikult inertsete viirusosakestena ega ole võimelised paljunema. Viirusosakesed on oma omadustelt kindla struktuuriga kõrgmolekulaarsete ühendite kompleksid, millele on iseloomulik kuju ja suurus ning kindlad füüsikalis-keemilised omadused sarnaselt teiste keemiliste ühenditega. 3. Kirjeldage viiruste elutsüklit. Millal on võimalik täheldada viirusosakesi? Viiruste elutsükkel: 1
Selektiivselt toksiline mikroobile kuid mittetoksiline peremeesorganimsi rakkudele Pigem mikrobitsiidne kui mikrobistaatiline On piisavalt kaua aktiivne ning ei lagune ega välju organismist enneaegselt Ei soodusta antimikroobse resistentsuse teket Täiendab või aitab kaasa organismi kaitsevõimele Püsib aktiivsena ka siis, kui on kehavedelikes ja koes lahustunud Lihtsalt viidav infektsioonikohta Mõistliku hinnaga Ei sekku peremeesorganismi tervislikule seisundile probleeme (allergia või teise takkuse teke) Mõisted: kemoteraapiline ravim, profülaktika, antimikroobne kemoteraapia, antibiootikum, poolsünteetiline ja sünteetiline ravim. Kemoteraapiline ravim – kemikaal, mida kasutatakse ravis, kergendusravis või profülaktikas Profülaktika – ravimi abil haiguste ennetamine Antimikroobne kemoteraapia – kemoterapeutilise ravimi kasutamine infektsiooni kontrollis
seetõttu saavad männid kasvada vaid tänu seentele. Mõnel taimel võivad mükoriisat moodustada erinevad seened. Näiteks kasel võib mükoriisat moodustada: a)kaseriisikas; b)kasepuravik; c)kasepilvik Ilma mükoriisata ei saa kasvada nt. Kanarbik ja paljude orhiteede e käpaliste seemned hakkavad kasvama taimeksainult koos seenemudastikuga. Õpik lk. 73 Parasitism : on kahe erinevasse liiki kuuluva organismi kooselu, mis ühele on kasulik ja teisele kahjulik parasiit elab peremeesorganismi arvel ja põhjustab haigust või isegi surma. Parasiitseeni esineb nii taimedel kui ka loomadel. Taimede parasiidid: 1. Tungaltera kasvab teraviljade viljapeades, ta on väga mürgine ning sellist vilja ei tohi toiduks kasutada. 2. Kõrrerooste kuulub roosteseente hulka ja põhjustab taimede enneaeget kuivamist. 3. Nõgiseened põhjustavad teraviljasaagi ikaldumist. Seenhaiguste vastu pritsitakse taimi pungitsiilidega (s.o. Seenemürkidega).
Veel on ka transgeensed mikroorganismid. 16. Selgita pikemalt GMO eeliseid? Viirusvabad organismid. Taimed on lopsakamad, suurema saagiga. GM loomade läbi tahetaks inimestele ravi leida (nt kindlat ainet sisaldav piim) 17. Selgita pikemalt GMO kasvatamise ja tarbimisega kaasnevaid probleeme? Loomade immuunsussüsteem on nõrgem, mis on paljude meelest ebaeetiline. Keerukas ja vaevanäev protsess. Eluohtlikud, kontrollimatud mutatsioonid peremeesorganismi geenides. Võivad tekkida superkahjurid ja superumbrohi 18. Millistel erinevatel eesmärkidel kasutatakse DNA analüüsi? Näiteks pärilike haiguste molekulaargeneetiline diagnostika või DNA-sõrmejälje metoodika ehk isikutuvastamine (isadus, kriminalistika vms). Lisaks! Õ. lk 55- 56, kordamiseks! + tööleht
põhistrukstuur seentel. Kasvab ja toitub substraadis, kus seen eluneb. Seeneniit e. hüüf- niitjas morfoloogiline põhistruktuuriühik seentel. Võib-olla üherakuline vaheseinteta(tsönotsüütne) või hulkrakne. Diam. 3-4-30 mikromeetrit. HETEROTROOF- saab elutegevuseks vajaliku energia valmis org. ainest. BIOTROOF E. OBLIGATOORNE PARASIIT- TOITUB ELAVA ORGANISMI ARVEl vajab elusat peremeest oma haigustsükli läbimiseks NEKROTROOF- surmab peremeesorganismi, misjärel elab ja toitub surnud org. a. (sabroob) SÜBMIOOS-mükoriisa seened FAKULTATIIVNE E. VALIKUVABA SABROOB- enamasti biotroof ja teatud tingimustes sabroob FAKULTATIIVNE PARASIIT- enamasti sabroob ja teat. ting. sabroob OBLIGATOORNE SAPROOB- elab ainult surnud org. ainel ega põhjusta haigust(mõned bakterid ja seened=- org. aine lagundajad VAHESEINTETA SEENENIIT- ikesseened, viburseened- üherakuline. VAHESEINTEGA SEENENIIT- KOTT JA KANDESEENED-HULKRAKNE
Põdral on sümbioos tselluloosibakteriga. Selline sümbioos esineb kõigil rohusööjatel loomadel. Taimed sisaldavad tselluloosi ja loomad ise ei saada seda lagundada, seda teevad nende soolestikus elavad tselluloosibakterid. Tselluloosibakteritel on jälle rohusööjate loomade soolestik mugavaks elupaigaks. Parasitism Parasitism ehk nugilisus on looduses esinev organismide vaheline suhe; üks variant sümbioosist, mille puhul üks organism (parasiit, nugiline) kasutab teist organismi (peremeesorganismi, peremeest) oma elutegevuseks, põhjustades peremeesorganismile toitainete kaotust, hävitades kudesid, saastades teda oma ainevahetuse jääkidega vms. Parasitism on näiteks see, kui sääsk imeb põdralt verd. Sääsk on ekstoparasiit ja saab põdra verest elujõudu ja toitaineid, tegemist on ektoparasitismiga. See on selline parasitismi vorm, kus parasiit elab peremeesorganismi peal või selle läheduses. Kui põdral, aga on näiteks paelussid, siis tegemist on obligatoorse parasitismiga
tingitud koesobivusantigeenidest. Kui vereülekandel peab arvestama ainult punaliblede antigeenidega, siis elundite rakkudel on neid võrratult rohkem. Erinevate koesobivusantigeenide hulk on nii suur, et pole võimalik Ieida kahte inimest, kellel kõik need antigeenid oleksid ühesugused. Ainsaks erandiks on ühemunakaksikud. Antigeenide erinevused kudede vahel tingivad immuunreaktsiooni siiratud elundi vastu. See on hülgamisreaktsioon: uue peremeesorganismi lümfotsüüdid hävitavad siirdatud elundi. Loodus ei näinud ette, et inimene hakkab elundeid ühest kohast teise viima. Niisuguses olukorras ei tegutse immuunsüsteem organismi kasuks, vaid kahjuks. Hülgamisreaktsiooni ärahoidmiseks kasutatakse immuunsüsteemi talitlust mahasuruvaid ravimeid, antilümfotsüütseerumit ja ka radioaktiivset kiirgust. Immuunpuudulikkus aeglustab paranemist Immuunpuudulikkus sai laialdasemalt tuntuks paarkümmend aastat tagasi, kui
· kolesterooli ja triatsüülglütserooli taseme langetamine vereplasmas · konkurents patogeenidega toitainete ja kinnitumiskohtade pärast · kõhukinnisuse vähendamine · kõhulahtisuse vältimine või leevendamine · lõhustavad laktoosi võimaldades tarbida piimatooteid ka neil, kes ei talu rõõska piima · mõjuvad soodustavalt mineraalide ainevahetusele · parandavad laktoosi omastamist · peremeesorganismi immuunvastuse stimuleerimine · piimhappebakterid on bakteriostaatilise toimega · soodustavad normaalset seedimist · tasakaalustavad soolestiku mikrofloorat · toksiinide retseptorite ensümaatiline modifitseerimine · toodavad vitamiine (B rühma omi) ja soodustavad nende imendumist. · tugevdavad organismi loomulikku vastupanuvõimet · vähendab vabade radikaalide mõju
inimesele tervisehäireid. Inimese parasiidid on ka sääsed, kirbud, lutikad ja täid. Parasitismi liigid Obligatoorsed parasiidid: Fakultatiivsed parasiidid: Peavad kindlasti teatud eluperioodil Toituvad võimaluse korral peremehest toituma. peremehest, kuid peremehe puudumisel saavad ikkagi edasi Lisaks solkmele on obligatoorne areneda. parasiit ka paeluss. Kumbki ei saa peremeesorganismi sattumata edasi Inimese verd imev sääsk on areneda ja paljuneda. fakultatiivne parasiit. Kisklus Kisklus on röövlooma ja saaklooma vaheline toitmissuhe. Kiskjad ehk karnivoorid on loomad, kes söövad teisi loomi. Samas võib karnivoor olla ise ka mõne teist liiki kiskja toiduobjekt. Sel viisil moodustub kiskahel, mille viimaseks lüliks on tippkiskja. Esimesed selgroogsed karnivoorid olid kalad. Esimesed neljajalgsed karnivoorid
· On ka viirusi, mis omavad paljunemiseks või rakku tungimiseks vajalikke ensüüme ja isegi ribosoome. Viiruste elutegevus: · Viiruste elutegevuses on kaks olulist etappi: 1. eluetapp on peremeesrakus, mida ta nakatab 2. eluetapp on väljaspool peremeesrakku, kus ta eksisteerib sisuliselt kui keemiline ühend. · Peremeesrakk võib olla bakterirakk, pärmirakk, taimerakk, loomarakk, inimese rakk · Peremeesorganismi rakk on ainuke koht, kus viirus saab looduslikes tingimustes paljuneda. Viiruste eluviisid rakkudes: · Produktiivne e lüütiline e tsütolüütiline kasv- tavaline nakkuse käik, mis lõpeb viiruseosakeste tootmise ja rakkude surmaga. · Persistentne kasv - aeglane viiruse kasv, mis rakke ja organeid ei kahjusta, kuid siiski viiruseosakesi toodetakse
molekuli nukleiinhapet (DNA/RNA). Mõnikord ümbritseb nukleokapsiidi veel peremeesraku rakumembraanist lipiidkest. On ka viiruseid, mis omavad paljunemiseks või rakku tungimiseks vajalikke ensüüme ja isegi ribosoome. Viiruse elutegevus: Kaks olulist etappi: 1. Toimub peremeesrakus, mida ta nakatab; 2. Väljaspool peremesakku, kus ta eksisteeribsisuliselt kui keemiline ühend. Peremeesrakuks võib olla bakterirakk, pärmirakk, taimerakk, loomarakk ja inimese rakk. Peremeesorganismi rakk on ainuke koht, kus viirus saab looduslikes tingimustes paljuneda. Viiruse eluviisid rakkudes: 1. Produktiivne ehk lüütiline ehk tsütolüütiline kasv – tavaline nakkuse käik, mis lõpeb viiruseosakeste tootmise ja rakkude surmaga: 2. Persistentne kasv – aeglane viiruse kasv, mis rakke ja organeid ei kahjusta, kuid siiski toodetakse viiruseosakesi. Latentsus – viiruse püsimine rakus ilma rakku kahjustamata ja viiruseosakesi tootmata.
1. Sümbioos: nt mükoriisa ehk seenjuur: seen saab juurest orgaanilisi aineid, kuuse juur saab vett. Vastastikku kasulik kooselu. Meriroos ja vähk: meriroos kaitseb vähki, vähk toidab. 2. Kommensalism: nt inimese soolestikus elavad bakterid: inimesele kahjutud/ neutraalsed. Sipelgapesas elavad teised putukad ei häiri sipelgaid. 3. Parasitism: Parasiit toitub ajutiselt või kogu elutsükli vältel kas peremeesorganismi peal või sees. Nt solkmed, paeluss, verekaan, kirp. Kasutatud kirjandus: · Martin, M. Bioloogia põhikoolile III. Tallinn Avita, 2002 · Internetist: http://eelis.ic.envir.ee:8080/convention/cbd_concept www.puks.pri.ee/data//bioloogia.doc http://alorents.googlepages.com/sissejuhatusökoloogiasse www.koolielu.edu.ee/bio/mõisted.okoloogia.doc http://heidihaggi.googlepages.com/heidihaggi1.ppt
Herbivooria-taimtoidulisus, taimtoidulise loomaliigi ja taimeliigi vaheline toitumissuhe (põder, männikoor). Herbivoor-taimtoiduline, toitub ainult taimedest ja teistest autotroofidest. Kisklus-ehk röövlus on röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe (ilves, jänes). Parasitism- suhe, mis on vaid ühele osalejale kasulik ja teisele kahjulik. Parasiit saab toitained peremeesorganismilt. Obligatoorne parasiit-parasiit vajab peremeesorganismi vältimatult. Parasiitne eluvormi, mis on täielikult kohastunud peremeesorganismiga (laiuss, paeluss, solkmed). Fakultatiivne parasiit-parasiit on võimeline elama ja paljunema ka ilma peremeesorganismita. Endoparasiidid-siseparasiidid. Laiuss, paeluss. Eksoparasiidid-välisparasiidid. Parm, hallsääsk. Konsumendid(tarbijad)-heterotroofsed organismid. Toituvad tootjate poolt loodud org. ainest. Konsumentide toiduks on produtsendid või teised konsumendid ise.
aastast ja tähendab tõlkes "elu jaoks". Probiootikumidega piimatooted ei ole ravimid vaid tavatoit, millel on inimese organismile soodne lisaväärtus. Mida rohkem on meie seedetraktis vajalikke ja häid baktereid, seda tugevam on immuunsüsteem ja seda paremini töötab meie seedimine. Probiootiliste toodete all mõeldakse tooteid, mis sisaldavad piisavalt selliseid kasulikke elavaid mikroorganisme, mis muudavad inimese (peremeesorganismi) soolestiku mikroobikooslust, tasakaalustavad tema immuunsüsteemi toimimist ja edendavad seeläbi tema tervist. 5 Probiootiliste piimatoodete tähtsus inimese organismis? Tänapäeval tuntakse probiootiliste bakterite võimet tervist parandada: Haigusi tekitavate bakterite paljunemise peatamine; Organismi kaitsevõime - immuniteedi parandamine; Seedesüsteemi töö parandamine; Seedetrakti mikrofloora parandamine ja stabiliseerimine;
aastast ja tähendab tõlkes "elu jaoks". Probiootikumidega piimatooted ei ole ravimid vaid tavatoit, millel on inimese organismile soodne lisaväärtus. Mida rohkem on meie seedetraktis vajalikke ja häid baktereid, seda tugevam on immuunsüsteem ja seda paremini töötab meie seedimine. Probiootiliste toodete all mõeldakse tooteid, mis sisaldavad piisavalt selliseid kasulikke elavaid mikroorganisme, mis muudavad inimese (peremeesorganismi) soolestiku mikroobikooslust, tasakaalustavad tema immuunsüsteemi toimimist ja edendavad seeläbi tema tervist. 5 Probiootiliste piimatoodete tähtsus inimese organismis? Tänapäeval tuntakse probiootiliste bakterite võimet tervist parandada: Haigusi tekitavate bakterite paljunemise peatamine; Organismi kaitsevõime - immuniteedi parandamine; Seedesüsteemi töö parandamine; Seedetrakti mikrofloora parandamine ja stabiliseerimine;
pruugi kõigile jätkuda. Konkurents sama või eri liiki organismide vastasikku piirav kooselu vorm, mille tagajärjel piiratakse organismi arengut. Näiteks: noores kuusikus konkureerivad puud toidu ja valguse pärast Mis iseloomustab parasitismi, kisklust, herbivooriat ja omnivooriat? Parasitism - eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik. Parasiit toitub ajutiselt või kogu elutsükli vältel kas peremeesorganismi peal või sees. NT: sooleussid, verdimevad putukad Kisklus - on röövlooma ja saaklooma vaheline suhe. NT: rebane ja jänes. Rebane on röövloom ja jänes tema saakloom. Herbivooria - on taimtoidulise looma- ja taimeliigi vaheline suhe. Osa taimetoidulisi loomi üksikutest kindlatest taimeliikidest, teised pole nii nõudlikud ja söövad paljusid erinevaid taimeliike, osad söövad ainult kindlat osa taimest (nt lehed). NT: lehetäi, metskits Omnivooria segatoidulisus
köögi-ja puuvilja söömisel, reostatud veega, mustade kätega. Ka kärbsed võivad solkme mune levitada. Solkmete eluea pikkus inimese soolestikus on umbes üks aasta. Solkmetest põhjustatud haigust nimetatakse askaridoosiks. Piitsussid Piitsussid on ümarad 2-5 cm.pikkused peened niiditaolised parasiidid, parasiteerivad inimese jämesooles ja peensooles, väliskeskkonda erituvad väljaheidetega. Väliskeskkonnas nad valmivad, sattudes sealt inimese soolestikku toituvad nad peremeesorganismi verest, tekitades soole limaskesta vigastusi. Naaskelsabad Nimetatakse ka linaluu-ussideks, nende poolt põhjustatud haigust inimesel nimetatakse enterobioosiks. Naaskelsabad on väikesed valged 0,5-1 cm pikkused nugilised. Sageli esinevad parasiidid lastel, kuid tihti ka täiskasvanuil. Naaskelsabad munevad päevas umbes 12000 muna, mis organismist väljudes levivad voodipesule, nahale, püsivad eluvõimelistena põrandal ja esemetal. Kui isikliku hügieeni reegleid
Nii võivad nad kahjutastada olemasolevaid geene. Siiratav geen epav olema varustatud koespetsiifilise promootoriga, mis tagaks geeni avaldumise õiges koes ja sobival ajal. Veel lisanduvad kaod, mis tulenevad embrüosiirdamisea seotud riskidest. Tulemus saavutatakse suure korduste arvuga. Suurimad probleemid on seotud geenikonstruktide lülitumisega retsipiendi genoomi. Nied võib henoomi sieneda mitu koopiat suvalistest lookustes. + võivad põhjustada eluphtlikke mutatsioone peremeesorganismi enda geenides. TRANSGEENSEiD TAIMi luuakse peamisselt põllumajanduslikel eesmäkidel. Kultuurtaimede insenergeneetilisel muundamisel on olnud neli peamist taotlust; parandada saaduste tarbekvaliteeti(säilivust,ainelist koostist, välimust);suurendada vastupidavust haigustele ja kahjurputukatele;tõsta taluvust umbrohutürje kemikaalide(herbitsiidide) suhtes; tõsta karmide keskkonnatingimuste taluvust(külma-,kuuma-,põuataluvust vm). Geenivektori ülesandeks kasutatakse
Viimased ei suuda vees paljuneda. Õhus bakterid ei paljune. (EE nr.1 lk. 437) Bakterite toitumine ja ainevahetus Toitumiselt ja ainevahetuselt võib baktereid paigutada väga ulatuslikku astmestikku. Selles on suur tähtsus bakterite tegevusel. Seda alustavad autotroofid (organismid, mis eluks vajalikke orgaanilisi aineid lihtsaist ühendeist ise sünteesivad EE lk. 411) ja lõpetavad oblikatoorsed parasiidid, kes ainete omastamisel ja kehaainete sünteesimisel vajavad tingimata peremeesorganismi eeltööd. Seega kuulub baktereid kõigisse nelja toitumistüüpi. (EE nr.1 kl. 437) Toitumistüüp on organismide toitumisliigituse põhiüksus, kus lähtutakse toitumistüüpide eristamisel eluks vajaliku energia ja orgaaniliste ühendite sünteesiks vajaliku süsiniku allikaist. Energiaallika järgi jaotatakse organismid fototroofideks, kes kasutavad Päikese valguseenergiat ja kemotroofideks, kes kasutavad keemiliste ühendite oksüdeerimisest saadavat energiat
· konkurents patogeenidega toitainete ja kinnitumiskohtade pärast · kõhukinnisuse vähendamine · lõhustavad laktoosi, soodustades sellega laktoosi omastatavust, tänu millele saavad hapupiimatooteid tarbida ka inimesed kes ei kannata värsket piima · mõjuvad soodustavalt mineraalide ainevahetusele · parandavad laktoosi omastamist · peremeesorganismi immuunvastuse stimuleerimine · piimhappebakterid loovad seedekulglas leiduvatele roisubakteritele ebasoodsa elukeskkonna - piimhape on bakteriostaatilise toimega. · soodustavad normaalset seedimist · tasakaalustavad soolestiku mikrofloorat, antimikroobsete ainete tootmine ja kahjulike bakterite kasvu takistamine · toksiinide retseptorite ensümaatiline modifitseerimine
annaabi.ee 
