,,Turvaline kool läbi minu silmade´´ Turvaline kool on selline kool, kus on õpilastel hea õppida ja pedagoogidel hea õpetada. Ma valisin selle teema sellepärast, et ma puutun õpilasena kooliga väga palju kokku. Minu arust on turvaline kool selline kool, kus õpilastele on tagatud järelvalve, et kaasõpilased üksteisele liiga ei teeks, nagu meie koolis on õpetajad koridoride peal valvamas vahetundide ajal. Et järelvalvaja ei oleks nagu turvamees, peab õpilastel olema hea kodune kasvatus, et nad kuulaksid pedagoogide sõna ning mis on oluline,
Hindan õpetajaid, kes oskavad õpilastega vabalt ja avameelselt suhelda, kuid on siiski intelligentsed ja enesekindlad. Selliseid õpetajaid asutavad väga eriti nooremad õpilased. Õpetaja, keda mina hindan, on mõistlik. Ta peab aru saama, et õpilastel on veel mitmeid erinevaid ainetunde ning kogu kodu- ja koolitööde hulk on väga suur. Väga hea on tööd teha õpetajatega, kellega saab kokku leppida kodu- või kontroltööde osas. Pedagoogidel on väga tähtis roll koolielus. Mina hindan õpetajaid, kes oskavad lastega suhelda ning on mõistlikud ja abivalmid. Kuid kõige tähtsam on see, et talle meeldiks oma töö. Kui ta õpetab huviga, siis austavad teda ka õpilased.
Milline oleks olnud maailm, kui ei oleks olnud da Vinci't, Einstein'i, Mozart'it jt, kes andsid oma loominguga suure panuse ühiskonna arengule. Olen kindel, et ka praegu kasvab kodudes pisikesi geeniusi, kes suureks saades muudavad meie aru saamist maailmast, kuid selleks et see kõik nii läheks, tuleb neid nende kasvamise teel toetada ja suunata, sest muidu võivad nende anded kaotsi minna. Siin kohal ongi suur roll (eri)pedagoogidel, kes lapsega pea 25% tema elust kokku puutuvad, seda enam et praeguseks suunaks on pigem see et kool kasvatab/õpetab last, vanemad naudivad tulemusi või siis vastupidi, süüdistavad kõiges kooli ning õpetajaid. Kõige suuremaks väljakutseks pean motivatsiooni leidmist ja säilitamist, seda eelkõige andekatel lastel kuid samuti (eri)pedagoogidel endil, kuna andekad lapsed nõuavad oma kõrge motivatsiooni ning saavutuste nimel töötamiseks päris palju teiste inimeste innustamist ja
noorte enda poolt. See on õpetajate meetod stimuleerida noorte inimeste huvi õpingute vastu. Üks suurimaid koolirõõme on kindlasti vaheajad, mis kindlustavad aju ning noore enda puhkuse ning vaba aja õpingutest, koolist ja kontrolltöödest, mis suuremal osal õpilastest kooli raskeks teevad. Tudeng teab, et nüüd tuleb aeg, mil saab ennast välja magada ja päevad läbi teha, mida ta ise tahab. See aitab ka mõlemal osapoolel- nii pedagoogidel kui ka noortel inimestel- end maha rahustada. Minu jaoks on koolimured enamasti kooli raskus ja pidev pinge ning loomulikult koolirõõmud moodustuvad vaheaegadest ning erinevatest ekskursioonidest.
Andma teile vastava keerukusega ülesandeid,mis paneks noored pingutama. Pole mõtet eralda lapsi nende võimekuse alusel,kuna ühiskonnas oleme ka kõik koos vaid tugevamad aitaksid nõrgemaid. Õpetajad peaksid olema postiivsemad,andes alati kustumatu mulje õppimisest, tahe olla selles tunnis,kus on inspireeriv olla. Õpetajate sobivust peaks alatasa kontrollima,eriti kuidas nad tunnis on ja käituvad(mul on eriliselt negatiivseid näiteid oma inglise keele õpetajatega) On arusaadav,et pedagoogidel pole aega õpetada aga siis võiks olla sellised tasuta või sümboolse tasu eest õpiabi kontorid(põhikoolis on),kus saaksid õpilased asjadest aru(tehakse puust ja punaseks).Kui asja veel edasi arendada oleksid õpetajateks olümpiaadidelt tulnud õpilased,oma kooli tegijad vms. Õppekavade lühendamine,aga põhiasju peab teadma. Valikainete rohkus (ka põhikoolis) ning riigieksmeid saaks ise valida. Neid mõtteid oleks kindlasti veel.
Negatiivset stressi võivad tekitada ka vanemate surve lapsele. Haridust tähtsustades esitavad nad oma võsukestele kõrgendatud nõudeid koolis edasijõudmise kohta. Lapsed ei ole ju mingid asjad, mille kvaliteediomadustega peaks tuttavate ees uhkustama. Lisaks stressile muudab selline käitumine lapsed mitteiseseisvateks ning lõpuks ei viitsitagi enam ilma vanemate sundimiseta tööd teha. Ka tigedatel pedagoogidel on oma osa õpilaste koolistressil. Õpetajad peaksid aru saama, et moraali lugemine ja pisiasjade kallal õiendamine ei vii positiivses suunas kuhugi, pigem vastupidi. Kui korrutatakse pidevalt, et õpilane on rumal ja ta ei oska midagi, viib see õppuri eneseusu alla ning ta ei hakkagi midagi oskama. Selle asemel peaks hoopis õpilast innustama ning probleemides talle toeks olla. Kuid kuidas siis ikkagi koolistressiga toime tulla? Kindlasti oleks kõige parem viis seda üldse ennetada
usk. Rassiste on maailmas palju ning see vib viia inimesed tlli lausa kaklemiseni. Koolis teevad lapsed selle kulul nalja, kui keegi nende klassist on niteks mustanahaline vi hispaanlane. See vib ajada ohvri agressiivseks, kuna teda kiusatakse ning ignoreeritakse. Televiiroris on nidatud palju olukordi, kus mni teistest erinev pilane nii-elda sakse klassist vlja. Rassismi vhendamiseks tuleks petajatel rohkem tegeleda pilastega ja jlgida nende kitumist. Samas tuleks pedagoogidel rkida sellest ka lastevanematele. Esineb palju olukordi koolis, kus kiusaja piinab ohvrit selleprast, et ta tahab ksnes teistele nidata, kui tugev ta on. Tema jaoks on see kui arvutimng vi film, kus ta on kangelane. Sel juhul valib tavaliselt kurjategija endast nrgema kannataja. Ta ei arvesta sellega, et ohver saab haiget nii fsiliselt kui ka vaimselt. Olen isegi kohanud sellist olukorda oma koolis nii mneski klassis. Vanemad, petajad ja ka sbrad peaksid
juhendab ka individuaalselt tähekujude õppimisel, kääride kasutamisel ning käsitöötundides heegeldamisel ja kudumisel. 96% õpetajatest tunnistab, et vajaksid rohkem teadmisi- oskusi vasakukäeliste laste õpetamiseks. Seni on õpetajatel tulnud vasakukäeliste laste juhendamisel toetuda isiklikele kogemustele. Samuti tunnevad õpetajad puudust pedagoogikaja psühholoogiakirjandusest, mis käsitleb vasakukäelisust. Pedagoogidel puuduvad ka praktilised oskused õpetada vasakukäelisele käelist tegevust. Paljudele õpetajatele tundub, et vasakukäelisi lapsi on koolis vähe, sellepärast ei näe nad motivatsiooni antud valdkonnale tähelepanu pöörata. Selgus, et pooled õpetajad ei arvesta omatöös vasakukäelistega. Seetõttu kannatab osa laste isiksuse areng, mõned oskused jäävad välja arendamata. Kõik vasakukäelised ei koge õpiraskusi, aga halb käekiri on neile sageli probleemiks. Sellele
4. Elav kõnelus on ainuke mis võimaldab elavat spontaansust küsimuse ja vastuse kujunemise näol ning seetõttu kõneluse olemuses ka tõelist tõe tunnetamist kõneluspartneri nõustumise näol. Kõneluses kohtume me teises isikus ehk teises maailmapildis, maailmavaates midagi, mis puudus meis ning kui kõnelus õnnestunud, siis on see meisse jätnud midagi, mis on meid muutnud, ning see sarnaneb omamoodi sõprusega. 5. Esiteks on pedagoogidel raske säilitada kõneoskus kui nad peavad seda tegama suure kuulajaskonna puhul, seetõttu peaks pedagoogid õpetama korraga võimalikult vähe rahvast, et oleks võimalus kõigiga suhelda. Teiseks Peavad pedagoogid enda kohustuseks just rääkida, sest see annab nende arvates kõige paremini teadmisi üle kuulajaskonnale, mis on muidugi ekslik. 6. Läbirääkimiskõneluse eesmärgiks on jõuda kokkuleppele ning selles osalevad mitte
“ „Võimlemistundides pidas Kantorek meile ülipikki loenguid seni, kuni meie klass tema juhtimisel nagu õks mees piirkonna komandatuuri marssis ja oma nimed vabatahtlikena kirja pani“ +Kantorek ja Himmelstoss oli sama kasvu „ Kantorek oli meie klassijuhataja, hallis saterkuues range, karihiirenäoga väike mehike. Ta oli umbes sama kasvu nagu allohvitser Himmelstoss.“ -Kantorek oli väga tundeline, Himmelstoss aga rohkem märatseja tüüpi. „säärastel pedagoogidel on tunded sageli vestitaskus käepärast ja otsemaid võtta ning nad jagavad neid ka tundide kaupa välja.“ „Ühel pühapäeval, kui me Kropiga kahekesi barakklaagris pika ridva otsa käimlaämbreid üle kasarmuõue tassisime ja Himmelstoss- säravpuhtaks klanitud ja linnaminekuks valmis – parajasti meist mööda patseeris, meie ette seisma jäi ja küsis, kuidas see tööots meile meeldib, teesklesime tagajärgedest hoolimata komistamist ja kallasime talle ämbritäie jalgadele.
arvatud eriti ekstreemsetel juhtudel. Arvatakse, et väikesed lapsed on impulsiivsemad ja kuna tavaliselt ilmnevad käitumisprobleemid poistel, siis üldlevinud arvamuse kohaselt ongi poisid ju ühed parajad marakratid. Kuid kui sellise lapse üliaktiivsus, tunderabedus ja oskamatus teistega suhelda ei leia õpetaja tähelepanu ja suunamist juba eelkoolieas, siis koolis jääb ta varem või hiljem hätta. Ülekoormatud pedagoogidel pole aega tegeleda lastega, kes oma probleemse käitumise tõttu niikuinii neile väsitavad ja ebasümpaatsed võivad olla ning koolis on tundekasvatusest tähtsamal kohal akadeemiliste normide täitmine ja tasemetööde tegemine. Õpetajatepoolne negatiivne tagasiside langetab niigi habrast enesehinnangut veelgi ja kui ka akadeemilised nõudmised üle jõu käivad, siis hakatakse koolist eemale hoidma. Kuid ka sellistel noortel on kuuluvus- ja
Vastavalt puh §9 on põhipuhkuse üldine kestvus 28 kalendripäeva. Põhipuhkus on pikema kestvusega: Alaealistel 35 kalendripäeva Isikutel, kellel on määratud töövõimetuspension või rahvapension töövõimetuse alusel on selle kestvuseks 35 päeva Riigi- ja kohalikuomavalitsuse ametnikel 35 kalendripäeva Koolieelsete lasteasutuste 42 kalendripäeva, alsteaedada, gümn jne õppejõududel ja pedagoogidel 56 päeva Raviasutuse, sots hoolekande, laste sanatooriumite., peda spetsialistidele kuni 56 kalendripäeva. Peale põhi puhkuse on mõningatele töötaja kategooriatele ettenähtud lisapuhkust. Seda antakse allmaatöödel, tervist kahjustavatel ja eriiseloomuga töödel. See loetelu on seadusega kehtestatud, kus antakse lisapuhkust ja selel kestvus. Lisapuhkuse üldreegel: lisapuhkuse kestvus oleneb, kau aon töötaja vastavates tingimustes töötanud
edasi 1ks aastaks. Ametnike reserv: max 6 kuud (läheb teenistusstaazi hulka) ametnik pole töötegevuses, peetakse arvet riigikantselis, reservis olev ametnik on kohustatud end arvele andma kohalikus tööhõive ametis ja vastu võtma kõik vastavad kursused/koolitused. Reservi kaudu saab töökohta vahetada ning otsida ametnikke. Üldriiklik tööajanorm: on 8h päevas e 40h nädalas. Lühendatud tööaeg: alaealistel (13-14a 4h, 15a 6h, 16-17 7h päevas) pedagoogidel 7h päevas. Allmaatöödel, eriiseloomuga töödel, tervist kahjustavad tööd 7h päevas. (kui pidevalt ei tööta, sis vähemalt 30h sel viisil) Ületunnitöö: töötamine üle kokkulep aja. Keelatud: alaealistele, rasedad, isikud, kellel arstlikult keelatud, kes kasvatavad kuni12 a v puudega last v kes hooldab täitsa töövõimetut inimest. Ületööd ei tohi teha üle 8 h nädalas. 200h veel lubatud aastas. Töötamine õhtul/öösel: 18-22 (ei tohi 13-14a), öisel ajal 22-06
Palju vanemad on oskamatud oma vasakukäelise lapsega tegeldes, ja sageli jääb juhuse hooleks see, kas nendeni jõuab õigel ajal õige informatsioon, mis takistab kahjustavat käe ümberõpet, ajendab neid ostma õigele käele mõeldud produkte, aitab neid oma lapsele toeks ka kõige elementaarsematel asjadel nagu on sõlme sidumine, heegeldamine, kudumine jne. Just sellised lihtsalt tegevused kooli õppeprogrammis on vasakukäelistele lastele rasked, kuna isegi pedagoogidel on keeruline õpetada teise käelistele lastele käsitööd. Vasakukäelisus kultuuris Kas pole mitte märkimisväärne, et vasakukäelised kuuluvad sageli parimate hulka, olgu see siis kunsti vallas, meditsiinis, kirjanduses või muusikas? Ka spordi on lihtne saavutada edu vasakukäelistel. Meie ühiskonnas moodustavad vasakukäelised aga vähemuse. Valdav enamus inimesi kasutab kirjutamises ja teistes igapäevastes tegevustes just paremat kätt.
Iisi käib üheksandas klassis ning tal ja ta klassikaaslastel tuleb proovikirjand kirjutada. Robert jääb sellele veidi hiljaks, kuid mõne hetke pärast tehakse koolile pommiähvardus. Kõiki evakueeritakse, Robert aga peab direktori kabinetti minema. ,,,,Niikuinii on see mingi pula," naeris Marko. ,,Keegi ei viitsinud proovikirjandit kirjutada, pani asja kehtima!" Kogu klass arvas sama, kui Hõbemägi ainult ohkas traagiliselt: ,,Annaks jumal, Kivi, et sul oleks õigus! Aga meil, pedagoogidel, pole õigust õpilaste eludega riskida, nii et palun minge kõik oma kodudesse ja valmistage vaim ette selleks, et prooviessee kirjutame homme! Nii et kell pool üheks ootan teid jälle kooli!" ,,Missugusesse kooli?" hüüdis Marko ülitõsiselt. ,,Sinu naljad, Kivi, on praeguse hetkel äärmiselt kohatud!" pahandas õpetaja." Tänu sellel aga saab Iisi endale ema käest mobiili, mille esimeseks numbriks ka tema oma saab.
rakendada tervist kahjustavatel töödel ja allmaatöödel). Eelkõige on kaitstud rasedad ja ärjasünnitanud naised. Lähedastel sugulustel(vanemad, vennad-õed ja lapsed ja õiglastel(abikaasa ja abikaasa perekond) on keelatud töötada üksteise vahetus alluvuses(riigi ja munitsipaal ettevõtetes) või vahetult kontrollitavatel ametikohtadel (TLS § 32). Sugulus ja õigussuhe ei takista alluvuses töötamist nt tervishoiu asutuses arstidel, koolides õpetajatel ja teistel pedagoogidel, teadusasutuste teaduritel ja mitmetel teistel loetelus toodud ametikohtadel. (harjutus 11, rakendub TLS §114). Diskrimineerimis .. on reguleeritud töötajate ebavõrdse kohtlemise.. . Soo, rassi, vanuse, rahvuse, sex suundumuse,kaitseväe teenistuse kohustuse, perek seisu, sots seisundi, parteisse kuulumise jne ei tohi töölevõttes arvesse võtta. Kui tööleandja on töölevõtmisel ebavõrdse kohtlemise keeldu eiranud, saab töölesoovija
Vahepeal oli kätte leitud ka mõned ,,Postimehe" numbrid, kus Elango oli kirjutanud pedagoogikakabineti tööst ja nõukogude pedagoogikast. Hoolimata argumentidest Elango kasuks mõisteti ta 6 kuuks Tartu koonduslaagrisse. Hiljem jätkas ta oma tööd sealt kus pooleli jäi. 8 8.Sõjajärgne töö ülikoolis Elangost sai pedagoogikakateedri dotsent. Esialgu oli pedagoogidel ja loogikutel- psühholoogidel ühine kateeder ning pedagoogikat tuli Elangol esialgu üksinda õpetada. Esimestel sõjajärgsetel aastatel oli Elangol kõrvuti ülikoolitööga rida kohakaaslusi. Kuni 1946.aastani jätkas ta tööd linna pedagoogikakabinetis, kuhu ei leitud talle asendajat. Aastatel 1944-1946 oli ta osalise koormusega pedagoogika ja psühholoogia õpetaja Tartu Õpetajate Seminaris. 1945.aasta algul pakkus haridusminister J.Nuut Elangole selle õppeasutuse direktori
Lähedastel sugulastel (vanemad, vennad, õed, lapsed) ja hõimlased (abikaasa, abikaasa vennad, õed, vanemad) on keelatud ja munitsipaal ettevõtetes üksteise vahetus aluvuses või vahetult kontrollitavatel ametikohtadel. See keeld kehtib vaid sellistel ametikohtadel töötavate isikute suhtes, kes täidavad juhtmist ja kontrolli funktsioone. Erandid: sugulus ja hõimlus suhe ei takista alluvus suhtes töötamist näiteks tervishoiu asutustes arstidel, koolides õppetajatel ja teistel pedagoogidel ja teadusasutuste teaduritel.Töölepingu vormistamine:Töölepingu sõlmib töötaja isiklikult mitte esindaja kaasabil. Tööandja võib töölepingu sõlmida ise või esindaja kaudu. Alaealine peab samuti töölepingu sõlmima isiklikult. Tööandjal on õigus nõuda töölepingu sõlmimiseks: 1Isikut tõendavat dokumenti.2Tööraamatut.3Kvalifikatsiooni (haridust) tõendavat dokumenti
Mis puutub õpetaja professiooni kui ametisse, siis on see loomulik, et tuleb võta täiendkoolitusi, et ennast ametialaselt pidevat täiendada. Pedagoogid on laste arengu suunajad ning arengut toetava keskkonna loojad (Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava 2011). Kui lapse või täiskasvanu esimene õpetaja on halvasti koolitatud ja puudulikult motiveeritud, jääb nõrgaks põhi, millele kogu edasine õppimine rajatakse (Õppimine varjatud varandus, J. Delors, 1999, lk. 142). Pedagoogidel peaks olema võimalus viibida kogemuste saamiseks mitmesugustes majandus-, sotsiaal- ja kultuurielu sfäärides. Mitte ainult, kasvataja peaks õppima juhtimisoskusi, näiteks tõhusaid koostöömeetodeid, ühise otsusetegemise tehnikaid ning õpilase ja vanema ning õpilase ja õpetaja vahelise dialoogi alalhoidmist (Õppimine varjatud varandus, J. Delors, 1999, lk. 147). Kokkuvõteks võib öelda, et õpetaja kui suhete reguleerija peab olema ise tasakaalus, et
Mall Gramberg Tööaja mõiste ja normid Tööaeg õigusaktiga või lepinguga määratud aeg, mille kestel töötaja on kohustatud täitma oma tööülesandeid, alludes tööandja juhtimisele ja kontrollile Tööajanorm õigusaktiga või lepinguga määratud töötundide arv mingis kalendriajavahemikus (päev, nädal, kuu või muu ajavahemik) Üldine riiklik norm 40 tundi nädalas Lühendatud tööaeg: Alaealistel Pedagoogidel Allmaatöödel, tervistkahjustavates tingimustes ja eritöödel töötavatel isikutel Mall Gramberg Ületunnid Ületunnitöö töötamine üle kokkulepitud tööajanormi Tehakse üldjuhul poolte kokkuleppel. Erandina kohustuslik: vääramata jõu vahetustöötaja mitteilmumise korral, kui töös ei või tekkida vaheaega Piirnormid: Koos ületunnitööga ei või tööaeg nädalas ületada keskmiselt 48 tundi
paeva jooksul. Ületundide tegemise arv on seadusega piiratud, nadalas võib 8-12h üle teha; graafik ei ole summeeritud tööaja arvestus, summeeritud tööaja arvestus- kus tööaeg jaguneb kuude lõikes ebavõrdselt! Summeeritud tööaeg võib olla suuliselt kokku lepitud või kirja pandud muudesse dokumentidesse, seadus ei kasi seda töölepingusse kirja panna - töö tegemise koht - puhkuse kestus(28 kalendripaeva, alaealise puhul 35 kalendripaeva, pedagoogidel 42-56 kalendripaeva). 3 liiki puhkust-vanema-, õppija-, põhipuhkus (lepingusse margitakse ainult põhipuhkus) - viide(kus on olemas) töölepingu ülesütlemise etteteatamise tahtaegadele või töölepingu ülesütlemise etteteatamise tahtajad. Viide peab piirduma andmetega, kus on töökorraldusreeglid kattesaadavad(kas töötaja juures, juhiabi juures vms). Töökorralduslepingus kirjutatakse lahti tööajad - tööandja kehtestatud reeglid töökorraldusele
Ta väidab, et kui meie soovime noorelt inimeselt ehk siis õppurilt sallivat suhtumist puudega inimesesse, siis tuleks seada eesmärgiks õpetada kuidas tulla toime ja käituda puudega inimesega. Selleks, et saada paremaks ja teadlikumaks tuleks neid oskusi igapäevastes olukordades käsitleda. Ehk siis arendama autori sõnade kohaselt praktilist intelligentsust ja arendama sallivuseks oskusi. Autor väidab, et ka pedagoogidel tuleb sellealaseid teadmisi täiendada. Vähene sallivus kaasõpilastesse tõstab esile vajaduse õpetaja praktilise intelligentsuse järele, mille kujunemise kaudu tekivad õpilastes sallivuse kujundamiseks vajalikud sotsiaalsed oskused. Eriline rõhuasetus langeb praktilisele intelligentsusele koosõppimise alal. Raske on rääkida sallivuse kujunemisest, kui puuduvad oskused ja valmisolek õppida koos endast erinevatega
Laps võib vajada uuringuid spetsialisti de juures ning lapsevanemat on tarvis selleks nõustada. Kui õpetajal on vastavad teadmised ja oskused, toeks logopeed ja liikumisõpetaja, siis suudetakse tavarühmades abi pakkuda kergemate kõnepuuetega, liikumispuuetega, nägemis- ja kuulmispuuetega ning käitumishäiretega lastele. Tavarühma tingimused on kohaldatavad ka andekale ja muukeelsele lapsele. Kuigi lasteaeda jõuavad mitmesugused lapse erivajadusi puudutavad dokumendid, tuleb laste aia pedagoogidel, spetsialistidel ja abipersonalil siiski võtta paar kuud aega, et lapse oskuste ja teadmiste tasemega iseseisvalt tutvuda. Põhjus on selles, et pedagoogilist infot meditsiinidokumendid enamasti ei sisalda ja õpetuse planeerimiseks on ikkagi vaja lapse arengutaset hinnata, sh lapsevanematelt teavet küsida (eelneva arengu, koduste tegevuste kohta). Vahel on vajalik suunata laps veel mõnedele lisauuringutele, mille toimumisest on kas palju aega möödas või mida pole seni vajalikuks peetud
Uimastiennetustöö tulemuslikkus koolinoorte teadlikkusele kanepist on sellevõrra keerulisem, et suur osa õpilasi omab reaalset kokkupuudet või kogemust selle uimastiga. Kujunenud hoiakut ja suhtumist kanepisse muuta on seepärast raske. Eriti sel juhul, kui lahknevad ennetusteabe info ja tegelikud kogemused. Uurimistöös saadud vastuste andmetel väidavad 14-19-aastased koolinoored (50%), et kanepitarbimist mõjutab uimastiennetustöö minimaalselt. Pedagoogidel koolis ja lapsevanematel kodudes puudub oskus märgata ja tuvastada kanepijoovet. Ennetustööle pärssivalt mõjub nende täiskasvanute ignorantsus, kes märkavad noorel kanepijoovet, kuid ei reageeri sellele. Õpilased heidavad ennetustöö tegijaile ette pealiskaudseid teadmisi kanepi kui uimasti mõjust ja kahjulikkusest. 3.5. Arutelu Uurimistulemusi analüüsides selgus, et kõikidest vastanud 14-19-aastaste koolide õpilastest
Lähedastel sugulastel (vanemad, vennad, õed, lapsed) ja hõimlased (abikaasa, abikaasa vennad, õed, vanemad) on keelatud ja munitsipaal ettevõtetes üksteise vahetus aluvuses või vahetult kontrollitavatel ametikohtadel. See keeld kehtib vaid sellistel ametikohtadel töötavate isikute suhtes, kes täidavad juhtmist ja kontrolli funktsioone. Erandid: sugulus ja hõimlus suhe ei takista alluvus suhtes töötamist näiteks tervishoiu asutustes arstidel, koolides õppetajatel ja teistel pedagoogidel ja teadusasutuste teaduritel. Töölepingu vormistamine: Töölepingu sõlmib töötaja isiklikult mitte esindaja kaasabil. Tööandja võib töölepingu sõlmida ise või esindaja kaudu. Alaealine peab samuti töölepingu sõlmima isiklikult. Tööandjal on õigus nõuda töölepingu sõlmimiseks: 1) Isikut tõendavat dokumenti. 2) Tööraamatut. 3) Kvalifikatsiooni (haridust) tõendavat dokumenti.
soodsaid tingimusi loodud. Juba eelmise sajandi kahekümnendatel aastatel maailma esimese ulatuslikuma andekate uuringu teinud Lewis Terman osutas faktile, et koolist väljalangejate hulgast umbes kolmandik olid heade vaimsete võimetega õpilased. Andekad alasooritajad ja väljakukkujad on nüüdse haridussüsteemi tõsisemaid probleeme. Tihti saab andekate arenguks parimate tingimuste loomisel takistuseks asjaolu, et lapsevanematel ja pedagoogidel puuduvad kogemused ja teadmised nii andekate laste märkamiseks kui ka koolitustööks andekate lastega. Seega on just vanemate ja pedagoogide asjatundlikkus põhiküsimusi andekate laste arendamisel (ibid). Uurimused on näidanud, et vanemad on oma laste annete ja võimete peamised väljaselgitajad, seega on äärmiselt oluline, et nad oleksid teadlikud aruteludest, uurimustest, teooriatest ja müütidest, mis on seotud laste potentsiaali äratundmisega (Pittelkow, Jacob 2004: 11).
tihti lastel on eelistatumad valdkonnad, seda infi on tal siis kergem ka säilitada. PEP-R test (psüholoogilispedagoogiline profiil) see eeldab väljaõpet. Lastele 0,5-7 aastat. Suht paindlikult kasutatav, ül järjestust võib muuta. Käitumissuhtlemisprobleemidega lastele võib ka uurida, sest seal on vähe verbaalset asja. Annab hea ülevaate, mis tasemel on lapsel mingi valdkond: et kas üks või teine valdkond on tõsise mahajäämusega w just üle keskmise. Test eeldab väljaõpet pedagoogidel ja ka teistel. PAC test (vaimupuudega noorte uurimiseks) HINDAMISE TÜÜBID: (sõltuvalt hindamise eesmärgist): *skriining ehk sõeluuringud: uuringud, kus tehakse kindlaks lapsed, kes sobivad millegi jaoks või just ei sobi arvatavasti millegi jaoks. Nt koolivalmidus kas laps on valmis kooli minema või nt just ei sobi.. Enamasti on nad lühikesed, mugavad (saab grupis ka läbi teha). Võivad välja selekteeerida lapsi, kel on eeldused nt võõrkeeli ladusalt omandada
kujutlused-mõisted, mille väljendamiseks on vaja valida-seostada sõnu nende tähenduse järgi. Iga ütluse loomes ja tajumisel osaleb operatiivmälu. Kõne mõistmiseks tuleb tajutav keelend hoida mälus selle mõistmiseni, s.t. kodeerimiseni kujutluste-mõistete (teadmiste) süsteemi. Kõneloome protsessis hoitakse aga mälus mõte ja ütluse plaan kuni selle realiseerimiseni. Laste operatiivmälu tunnuseid on vaja arvestada pedagoogidel oma kõneloomes ja lugemistekstide valikul või kohandamisel. Algajale lugejale tekitavad pikad laused raskusi veel seetõttu, et õppija operatiivmälu on koormatud sõnade kokku lugemisega, s.t. lugemistehniliste operatsioonidega ja vastavate üksustega (tähtede-häälikutega). Kõnelda sellest, mis pole kõne ajal tajutav, võimaldab episoodiline ja semantiline püsimälu, s.t. kõneleja varasemad kogemused ja teadmised maailmast. Mida noorem laps või
Grammatika areng algab lapsel esialgu sõnade lineearsest seostest. Järjest tpsemalt on vaja oma tegevust verbaliseerida. Liitsõna eelduseks saab olla mingi lausung. Postpositsioon sõnalõpp/+ sõnad peal, all jne. Seal-sigal. Vaja on hakata laused ühendama ja sisestama. Kasutama hakata vabu laiendeid. Tuleb omandada olulised muuteoperatsioonid. Eriti meil pole õigus alustada lauselaiendusest , vaid baaslause ühendamisest. Keeruliste lausete asendamine 2-3 lihtsamaga on hea (Y). Meil pedagoogidel on vaja eeloskusi kujundada, sest puudega lastel seda ise nagu ei teki või on see häiritud. Vigades on agrammatismid sobimatu sõnajärg, muutevorm. Sellel asjal on pm 2 põhjust. Laps ei kujuta vastavaid seoseid/nähtusi ette. Aga kui mul pole asjast kujutust, siis ... Grammatika eeldab oskust situt liigendada. Lapsed võivad orienteeruda tihti ainult ühele sõnale. Laps hakkab grammatilisi vahendeid kasutama siis kui tekib vajadus. Siis peab vastavad vahendid kuskilt saame
ajal märgatud või selle arenguks soodsaid tingimusi loodud. Juba eelmise sajandi kahekümnendatel aastatel maailma esimese ulatuslikuma andeka- te uuringu teinud Lewis Terman osutas faktile, et koolist väljalangejate hulgast umbes kolmandik olid heade vaimsete võimetega õpilased. Ande- kad alasooritajad ja väljakukkujad on nüüdse haridussüsteemi tõsisemaid probleeme. Tihti saab andekate arenguks parimate tingimuste loomisel takistuseks asjaolu, et lapsevanematel ning pedagoogidel puuduvad koge- mused ja teadmised nii andekate laste märkamiseks kui ka koolitustööks andekate lastega. Ka Eestis pole olukord erinev. Eesti koolide eespool vii- 6 Eessõna datud uuringu põhjal tunnistavad seda vajakajäämist nii koolijuhid, peda- googid kui ka koolipsühholoogid. Seega on just vanemate ja pedagoogide asjatundlikkus põhiküsimusi andekate laste arendamisel. Kuigi meie kirjastused on välja andnud mitmeid andekale lapsele pü-
annaabi.ee 
