Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "PEATÜKK 7. TÄIELIK KONKURENTS". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kogutulu, püsikulu, kogukulu, majanduskasum, muutuvkulu, püsikulud, kahjumi, hinnatase, pakkumiskõver, piirkulu, kogutulud, piirtulu, konkureeriva, lõikepunktulgemishind, konkurents, normaalkasum, kasumiläve, kogukulud, pikal, üksiku, turuhind, muutuvkulud, optimaalset, mistõttu, nõudluskõver, teisisõnu, kogukasum, kaudsed, viitab, konstantnemida mõõdetakse tavaliselt füüsilistes (naturaalsetes) toodangu ühikutes. ISOKVANT (samatoodangu joon) on joon, mis näitab kahe tootmisteguri alternatiivseid kombinatsioone, et toota vajalikku kogust toodanguühikuid. Isokvandi tõus mõõdab piirproduktide suhet. Isokosti tõus mõõdab sisendite hinnasuhet, ETTEVÕTTE KASUM T = TR TC Majanduskasum on alati ajutise iseloomuga RAAMATUPIDAMISLIK e ARVESTUSLIK KASUM (ev kogutulu, millest on maha arvestatud ainult otsesed e ilmutatud kulud) ARVESTUSLIK KASUM = KOGUTULU TR OTSESED KULUD
nulliga. 2. Mis alljärgnevast kujutab endast firma kaudseid kulusid? õige a) kontoritöötajate palk; b) tulumaks; vale õige c) firmale kuuluvate seadmete amortisatsioonieraldised; d) firmas valmistatav toodang. vale 3. Kuidas on omavahel seotud pika perioodi keskmise kulu (LRAC) ja lühiperioodi keskmise kulu (SRAC) graafikud? 4. Miks piirtulu alaneb? 5. Milline on suhe keskmise kogukulu (ATC), keskmise püsikulu (AFC) ja keskmise muutuvkulu (AVC) vahel? 6. Tootmise väga väikese mahu juures on MC>MR. Kas selline ettevõte peab kindlasti tootmise lõpetama ? Kas siinkohal on olulist vahet lühi- ja pikal perioodil? 7. Mis on väljumispunkt? Kas ta on olemas kõigi ettevõtete jaoks? 8. Firma töötajatele makstud palk, pangalaenu intressid, saamatajäänud intressid, makstud üür kujutavad endast • alternatiivkulusid; alternatiivkulusid; • kaudseid kulusid;
liidetakse müüjate pakutavad kogused. Turu tasakaal on kui turu tasakaaluhind ja tasakaalukogus on võrdsed. Turu puudujääk e defitsiit on olukord, kui nõutav kogus turul antud hinna korral ületab pakutava koguse Turu ülejääk e sufitsiit on olukord, kui turul pakutav kogus antud hinna korral ületab nõutava koguse. Tasakaalupunkt on nõudlus- ja pakkumiskõvera lõikumispunkt. Maksimum hind on seadusega kehtestatud maksimaalne hinnatase. Miinimumhind e hinnapõrand on seadusega kehtestatud minimaalne hinnatase. Loeng 3: Nõudluse ja pakkumise elastsus Elastsuseks nimetatakse reageerimistundlikkust, mis põhineb kauba hinna, koguse või teiste mõjurite suhteliste (protsentuaalsete) muutuste hindamisel. konkreetset reageerimistundlikkust mõõdab elastuskonfitsient elastsuskonfitsient on nulli ja lõpamatuse vaheline arv, mis väljendab nõudluse või pakkumise elastuse astet
6.a. kuna loendis esinevad nii otsesed (näiteks töötajatele makstud palk, makstud üür, pangalaenu intressid) kui ka kaudsed kulud(saamatajäänud intressid), ongi õige viidata kõige laiemale kulukäsitlusele e alternatiivkuludele kõige üldisemas mõttes; Igasugune kulu on piiratud ressursside tingimustes ühtlasi ka alternatiivkulu; 7.c; majanduskasumit saab arvutada ka ettevõtte kogutuludest TR nii otseste kui ka kaudsete kulude summa lahutamisega; majanduskasum = TR- (otsesed kulud + kaudsed kulu) = arvestuslik kasum kaudsed kulud; 8. 1. 50500 (firma kogukulud on otseste ja kaudsete kulude summa); 2. 28000 (arvestuslik e raamatupidamislik kasum on kogutulu TR otsesed kulud); 3. 4500 (majanduskasum on arvestuslik kasum kaudsed kulud); 4. 21000 (firma omaniku aja alternatiivkulu on võimalik mõõta saamatajäänud töötasu suurusega); 5. 23500 (normaalkasum on sisuliselt võrdne kaudsete kuludega ehk teisisõnu
MRSXY = -QY / QX = MUX / MUY, kus MRSXY - asenduse piirmäär, QY hüvise Y koguste muut, QX üviste X koguste muut, MUX hüvise X piirkasulikkus, MUY hüvise Y piirkasulikkus EELARVETÕUSU arvutatakse tavaliselt absoluutarvuliselt, sest sellise joone tõus on matemaatiliselt defineeritud negatiivsena. EJ tõus = QY / QX = PX / PY, kus QY - hüvise Y koguste muut, QX üviste X koguste muut, PX - hüvise X hind, PY hüvise Y hind. ETTEVÕTTE KASUMI MAKSIMEERIMISE (VÕI KAHJUMI MINIMEERIMISE) ANALÜÜSIKS LÜHIPERIOODIL VÕIB KASUTADA NII: kogutulu TR/kogukulu TC vaatenurka (meetodit) (kogutulu TR kogukulu TC > 0) kui ka piirtulu MR/piirkulu MC vaatenurka (nn optimaalne toodangukogus Qoptim valitakse ,,kuldreegli" piirtulu MR = piirkulu MC järgi). GOSSENI II SEADUS MUA = MUB = MUC = ... Sel juhul käituvad tarbijad ratsionaalselt.saavutatakse tingimusel, et MU A / PA = MUB / PB = MUC / PC = ... = MUN / PN , kus MU piirkasulikkus, P hind
Tootmiskulud (õp. lk. 147-175) 1. Firma kulud ja kulukõverad 2. Püsi-, muutuv- ja piirkulu 3. Tootmisfunktsioon ja kulud 4. Pika perioodi kulud ja kulukõverad 4.1. Isokost 4.2. Arengutee 5. Kulukõverad majandusanalüüsis ja sisendite hindade muutumine 1. Firma eemärk maksimeerida kasumit Alternatiivkulu ressursi parimast alternatiivsest kasutusviisist loobumise hind. Alternatiivkulu Otsene kulu Kaudne kulu
PIIRASENDUSNORM PAN ( delta A / delta B) Tarbimise tasakaal PAN = MRS = qy /qx = Px /Py Lahutades laekumistest (sissetulekutest) maha kogu raamatupidamisliku kulu (nimetatakse vahel ka ilmutatud kuluks), saame ettevõtte raamatupidamisliku (bilansilise) kasumi. SEMINAR 2 ETTEVÕTTE KULUD JA TULUD Piirtoodang (MP) näitab kui palju kasvab kogutoodang tööjõu/kapitali suurenemisel ühe ühiku võrra. Piirkulu näitab kui palju kasvab kogukulu tootmismahu suurenemisel ühe ühiku võrra. Esineb ainult muutuvkulude juures (iseloomustab muutuvkulusid). Piirkulu on ühe täiendava tooteühiku valmistamisel tekkiv kulu; Lühiperioodi kogukulu (TC), püsikulu (FC) ja muutuvkulu (VC). TC = FC + VC Piirtulu näitab kui palju kasvab kogutulu ühe tooteühiku müügi korral. piirtulu on ühe täiendava tooteühiku müügist saadav tulu; Kui piirtoodang on negatiivne, on kogutoodangu kõver negatiivse tõusuga.
b) vähendab kauba A peale kulutatud rahaühiku piirkasulikkust; c) ei mõjuta kauba A peale kulutatud rahaühiku piirkasulikkust; d) paneb kogukasulikkust maksimeeriva tarbija ostma kaupa A rohkem. 18. Tarbija ratsionaalse käitumise teooria kohaselt püüab tarbija maksimeerida: a) erinevust kogu ja piirkasulikkuse vahel; b) kogukasulikkust; c) piirkasulikkust; d) kõike nimetatut. 19. Kahanev piirkasulikkus näitab, et: a) nõudluskõver on positiivse tõusuga; b) pakkumiskõver on negatiivse tõusuga; c) pakkumiskõver on positiivse tõusuga; d) nõudluskõver on negatiivse tõusuga. 20. On teada kaupade A, B ja C erinevate koguste piirkasulikkused Kauba ühik MUA MUB MUC I 18 39 12 II 16 36 10 III 14 33 9 IV 12 30 8
kasumi =TR-(otsesed, kaudsed kulud) püsikulu(FC)- kulud, mille suurus lühiperioodil ei muutu, kuna tootmismahu muutudes ei muutu püsiressursside suurus (horisontaalne joon) muutuvkulu(VC)- kulud, mille suurus muutub, kui muudetakse tootmismahtu (tagurpidi S) VC= L (töö juurdekasv) *w (tööühiku hind) kogukulu(TC) = FC + VC piirkulu(MC)- täiendava ühiku tootmise täiendav kulu; MC muutus näitab muutust muutuvressursside piirtootlikkuses- kui piirprodukt kasvab, siis toodangu piirkulu väheneb; näitab kogukulu muutust, muutes tootmismahtu ühe ühiku võrra. (U-kujuline) MC=TC/TP või MC= VC/TP või MC= w/MPL(piirprodukt); MC=TC' keskmine püsikulu (AFC) = FC/TP keskmine muutuvkulu (AVC)- VC/TP (U-kujuline) keskmine kogukulu (ATC)- TC/TP (U-kujuline- kahaneva piirtootlikkuse seadus) kahanevate piirtulude seadus- alguses MP suureneb ja siis kahaneb LAC- ümbrik (mastaabisääst)- L-perioodil on f võimalik kasutada kõiki tootmistegureid min kuludega
Arvuta, kui suured on ettevõtte kogukulud? 60 500 eurot(Õige! Vale kogukulud leitakse TC = 10000 + 27000 + 21000 + (25000x0,1) = 60500 ) Firma otsesed kulud olid 27000 eurot. Intressimäär oli 10%. Firma omanik oleks mõnes teises firmas töötades võinud teenida 21000 eurot. Firma omanik oli firmasse paigutanud oma kapitali 25000 eurot. Normaalkasum on 10000 Firma aastatulu oli 65000 eurot. Arvuta, kui suur on ettevõtte majanduskasum. 4 500 eurot(Õige, ettevõtte majanduskasum leitakse 65000 60500 = 4500 eurot) Firma otsesed kulud olid 27000 eurot. Intressimäär oli 10%. Firma omanik oleks mõnes teises firmas töötades võinud teenida 21000 eurot. Firma omanik oli firmasse paigutanud oma kapitali 25000 eurot. Firma aastatulu oli 55000 eurot ja majanduslik kasum on 2000 . Arvuta, kui suur on ettevõtte normaalkasum. 2 500 Iga ettevõtte raamatupidamine toob välja mis tahes toote valmistamiseks tehtud kogukulutused
tootmistegurite turg. Mikro- ja makroökonoomika Mikroökonoomika - uurib majandusagentide valikuid, neid valikuid mõjutavaid majandusjõude ja nende valikute mõju konkreetsele turule ning majandusele tervikuna. Makroökonoomika - uurib majandust kui tervikut. Majanduslik valik - Valiku peamine põhjus: vastuolu piiratud ressursside ja piiramatute vajaduste vahel. Valiku alus:inimeste ratsionaalne käitumine. Valik põhineb loodetava marginaal- e. piirkasu ja tehtava marginaal- e. piirkulu võrdlusel. Majandusanalüüs - on vajalik majandusmudelite ja majandus- teooriate väljatöötamiseks. Majandusmudel - on majandusliku reaalsuse lihtsustus, mis väljendab üksnes vaadeldava nähtuse olulisi momente. Majandusteooria - on majandusliku reaalsuse ühe või teise osa kohta omandatud teadmiste üldistatud süsteem Analüüsi keeled: 1) verbaalne; 2) graafiline; 3) matemaatiline. Teaduslik meetod - Eeldab nelja vaheetappi e. sammu:
mida tootjad(pakkujad) soovivad ja on suutelised müüma teatud ajaperioodil (ceteris paribus) Hinna ja koguse vahel on võrdeline seos. Pakkumisseost iseloomustavad põhimõisted: 1. pakutav kogus - kauba või teenuse kogus, mida pakkujad soovivad ja on suutelised antud hinna juures müüma (pakkuma) 2. pakkumine - seos hinna ja koguse vahel, mida soovitakse ja ollake võimelised müüma (pakkuma). Pakkumist väljendab pakkumistabel või graafiliselt pakkumiskõver S. Supply - pakkumine ingl keeles (tähist. S) Pakkumiskõvera kuju põhjendused: *tootjad tahavad hüvist rohkem pakkuda kõrgema hinna korral *tootjad on võimelised pakkuma rohkem kõrgema hinna korral (kasvava alternatiivkulu seadus) Turupakkumine - erinevate pakkumiskõverate horisontaalne summa 5. Pakkumist mõjutavad tegurid Pakkumist mõjutavad tegurid nihutavad tervet pakkumiskõverat vasakule või paremale. Tüüpilisemad on järgmised tegurid:
negatiivsete ootuste puhul üritatakse vana kaupa maha müüa uusi objekte ei teki. · Pakkumine kahaneb, kui: o Kasvavad ressursside hinnad (töötajate palk tõuseb, masinate ja seadmete hinnad tõusevad, kinnisvara hinnad tõusevad ja üür muutub kallimaks) o Alternatiivkauba hind tõuseb o Müüjad ootavad antud kauba hinna langust lähitulevikus · Pakutava koguse vs pakkumise muutused: o Kui pakkumine muutub (kasvab või kahaneb) pakkumiskõver nihkub (alla ja paremale või üles ja vasakule). Sel juhul pakkumise mõjurid on muutunud. o Kui muutub pakutav kogus, toimub liikumine pikki pakkumiskõverat üles või alla poole. Pakkumise mõjurid jäävad samaks, muutub ainult kauba hind. Turu tasakaal · Turg on tasakaalus, kui nõutav kogus võrdub pakutava kogusega. Seda kogust nimetatakse tasakaalukoguseks.
kapitali piirtoodanguks ja leitakse: MPK (kapitali piirtoondag)= Delta Q/Delta K Kahaneva piirtootluse seadus väidab, et alates teatud punktist muutuva tootmissisendi piirprodukt väheneb koos selle sisendi suurenemisega. LOENG 4 ETTEVÕTTE TULUD JA KULUD Pikal perioodil puuduvad PÜSIKULUD. ETTEVÕTTE KULUKÕVERAD: kogukulu (TC) võrdne iga tootmisteguri hulga ja tema hinna korrutiste summaga. Kahetegurilise tootmise (tööjõud ja kapital) korral on kogukulu seega väljendatav valemiga: TC=PK K+PL L PK - kapitali hind (maksumus), K - kapitali kogus, PL - tööjõu hind, L - tööjõu kogus. Keskmise muutuvkulu (AVC) ja kogu muutuvkulu (VC) seos: AVC = VC/Q NB! Piirkulu (MC) all mõistetakse kogukulu suurenemist toodangu mahu suurenemisel ühe ühiku võrra. NB! Kuna püsikulu ei sõltu toodangu mahust, on püsikulu piirkulu alati 0 NB! Piirkulu tekibki ainult muutuvkulu tõttu. Lühiperioodi kogukulu (TC), püsikulu (FC) ja muutuvkulu (VC)
c. 15 ühikut d. 180 ühikut 3. Alljärgnevast iseloomustab kõige paremini lühiperioodi: a. Firmal pole piisavalt aega, et viia oma tootmismaht nullini b. Sisenemisbarjäärid ei lase uutel firmadel antud harru tulla c. Firmal pole piisavalt aega, et ehitada juurde uut tootmishoonet d. Firmal pole piisavalt aega, et muuta palgatud töötajate arvu 4. Kui firma kahekordistab oma tootmismahtu pikal perioodil ja tema keskmine kogukulu väheneb, siis: a. Firma kogeb kahanevaid tulusid b. On tegemist kahaneva mastaabiefektiga c. On tegemist kasvava mastaabiefektiga d. Ei saa midagi kindlat väita 5. Alljärgnevast on õige: a. Piirkulukõver lõikub keskmise kogukulu kõveraga viimase miinimumpunktis b. Firma keskmine kogukulu kõver lõikub piirkulukõveraga viimase miinimumpunktis c
Küsimus 1 Küsimuse tekst Kui firma kahekordistab oma tootmismahtu pikal perioodil ja tema keskmine kogukulu väheneb, siis: Vali üks: a. on tegemist kasvava mastaabisäästuga b. firma kogeb kahanevaid tulusid c. ei saa midagi kindlat väita d. on tegemist kahaneva mastaabisäästuga Küsimus 2 Küsimuse tekst Alljärgnevas on õige: Vali üks: a. Nõudluskõver on täielikult elastsed nii TKF kui ka TK turu jaoks b. Täieliku konkurentsifirma (TKF) nõudluskõver on absoluutselt elastne, samas kui täieliku konkurentsi turu kõver on negatiivse tõusuga c
2. Monopolistlik konkurents 6.3. Oligopol 7. MAJANDUSRESSURSSIDE TURG (VIII nädal) 7.1. Ressursside nõudlus 7.2. Kasumit maksimeeriva ressursside hulga kindlaksmääramine 8. RAHVAMAJANDUSE KOGUPRODUKTI MÕÕTMINE (IX nädal) 8.1.Sisemajanduse koguprodukt (SKP) 8.2.SKP mõõtmine 9. TARBIMINE, SÄÄSTMINE JA INVESTEERIMINE (XI, XII nädal) 9.1.Tarbimine ja säästmine 9.2.Investeerimine 9.3.Tasakaal lihtsas majandusmudelis 10. RAHVAMAJANDUSE KOGUTULU MÄÄRAMINE (XII, XIII nädal) 10.1. Avaliku sektori kulutused, netoeksport 10.2. Rahvamajanduse kogutulu tasakaalutase 10.3. Multiplikaator 11. FISKAALPOLIITIKA (XIV nädal) 11.1. Fiskaalpoliitika olemus 11.2. Automaatne ja situatsioonikohane fiskaalpoliitika 12. TÖÖTUS JA INFLATSIOON (XV nädal) 12.1.Töötuse olemus ja mõõtmine 12.2.Töötuse liigid 12.3.Inflatsioon ja selle mõõtmine 13
Ei kajastu raamatupidamises. Kogukasulikkus – Kogukasulikkus (Total utility, TU) ehk kogu rahulolu, mida tarbija saab teatud koguse hüvise tarbimisest. Kogukulu – (total cost, TC) on püsikulude ja muutuvkulude summa. Lühiperiood – Lühiperiood (short run, SR) on ajavahemik, mille jooksul vähemalt üks tootmissisend ei ole muudetav. Püsiressursi suurus ei muutu lühiperioodil (maa, tootmispind). Muutuvressursi suurus muutub lühiperioodil (tööjõud, materjal) Lühiperioodi pakkumiskõver – Lühiperioodi pakkumiskõver (short-run supply curve) on firma piirkulukõvera osa, mis jääb ülespoole piirkulukõvera ja keskmise muutuvkulukõvera lõikepunkti. Maa – Maa (land) on üks tootmise põhiteguritest, mis hõlmab kõiki loodusvarasid. Majanduskasum – Majanduskasum (economic profit) on arvestusliku kasumi see osa, mis ületab normaalkasumi Majandusmudel – Majandusmudel (economic model) on majandusprotsessi, majanduse
võib firma varieerida enamikku, aga mitte kõiki sisendeid d. pole firmal mingeid püsikulusid Küsimus 17 Firma maksimiseerib:: Õige Hinne 1,00 / 1,00 Vali üks: Märgista a. turuosaga küsimus b. Kasumi väljundi ühikule c. kogukasum d. kogutulu Küsimus 18 Kui firma suurendab kõigi ressursside Õige kasutamist 10%, ja väljund suureneb 15%, Hinne 1,00 / 1,00 siis võib väita, et: 5/10 Arvestustest 4.1 Märgista Vali üks: küsimus a. tegemist on mastaabisäästuga b
Turuülejääk on olukord kus hüvise turul pakutav kogus on suurem kui nõutav kogus Puudujääk on olukord kus hüvise turul nõutav kogus on suurem kui pakutav kogus. Turu tasakaal - seisund mille puhul turujõud on tasakaalus nii, et puudub igasugune mutumistendents Tabelid... · Kui muutub nõutav kogus, muutub kauba hind · Kui mutub nõudlus, nihkub nõudluskõver paremale · Kui mutub pakutav kogus, siis muutub ka hind · Kui muutub pakkumine, siis pakkumiskõver nihkub Maksimumhina kehtestamisel tekib turul puudujääk. Maksimaalne seadusega kehtestatud hind Miinimumhinna kehtestamisel tekib turul ülejääk. Minimaalne seadusega kehtestatud hind Turunõudluskõver saadakse kõikide nõutavate koguste summast kindla koguse koral. Tarbijate arv turul on nõudluse mõjur. PT 3 Elastne nõudlus/ pakkumine nõutava koguse suhteline muutus on suurem kui hinna suhteline hinna muutus Elstsuskoefitsent kajastab nõudlse/pakumise elastsuse astet
b. TK-haru S-kõver LR- ajakäsitluses ja kasvavate kuludega on positiivse tõusuga c. TK-haru S-kõver LR- ajakäsitluses ja alanevate kuludega on positiivse tõusuga d. TK-haru S-kõver LR- ajakäsitluses ja kasvavate kuludega on vähem elastne kui TK- haru S-kõver SR- ajakäsitluses 9. Monopol saab teenida majanduslikku kasumit pikaajaliseslt, sest: a. Tema keskmised püsikulud kasvavad b. Leiavad aset kõrged sisenemisbarjäärid c. Tema piirtulu jääb muutumatuks toodangumahu kasvades d. Ta reklaamib oma toodangut 10. TKF pakkumiskõver lühiperioodil on lõik, mis asub: a. D- kõverast allpool asuval MR - kõvera osal b. AVC - kõverast üleval pool asuval MC – kõveral c. MC-kõverast allpool asuval AVC - kõvera osal d. ATC - kõvera ja AVC – kõvera vahel asuval MC-kõveral 11
Kasutatav tulu Y(d) = Y + TR - Td SKP deflaator = p1q1 : p0q1 MP = TP : L MR = TR : TP, SKP def. = SKPnom/SKPreal*100% TP, AP ja MP kohta kehtivad järgmised seaduspärasused: kus TR on kogutulu, Inflatsiooni määr = deflaator 100 TR = Q *p TP koguprodukt. THI = ostukorv käesoleval perioodil/ostukorv baasperioodil * 100 TP = f(L,K) TP - firma koguprodukt; 1. kui MP > AP, siis AP suureneb;
Tüüpiline monopoli nõudluskõver. Monopoli nõudluskõver on ühtlasi ka tema keskmise tulu (AR) kõver, sest: monopol suudab müüa 4 tooteühikut hinnaga 6,75 kr/tk. Seega on TP 27.-. jagades kogutulu toodetud kogusega, saame keskmise tulu 6.75 ja näeme et see on võrdne tooteühiku hinnaga. Sama kehtib ka TK turu korral. Monopoli piirtulu on hinnast väiksem, sest tootes 5 kogust , TR=32,5. Seega tõuseb piirtulu 5,5 krooni võrra, mis on väiksem kui hind. Põhjus: viienda tooteühiku müüb monopol 6,5 krooni eest, aga selleks pean monopol müüma selle hinnaga kõik viis tooteühikut. Järelikult
d. TR/Q Küsimus 7 Küsimuse tekst Alljärgnevast on täiusliku konkurentsi firma (TKF) tunnuseks: Vali üks: a. Tema toodang omab kaubamärki b. Tema toodang mõnevõrra erineb konkurentide omast c. Pikal perioodil saab majanduslikku kasumit d. Ei reklaami oma toodangut Küsimus 8 Küsimuse tekst Alljärgnevast ei vasta TKF pikaajalise tasakaalu tingimustele: Vali üks: a. МС = min ATC b. Р = AFC c. P = min ATC d. Р = МС Küsimus 9 Küsimuse tekst TKF pakkumiskõver lühiperioodil on lõik, mis asub: Vali üks: a. AVC - kõverast üleval pool asuval MC - kõveral b. ATC - kõvera ja AVC – kõvera vahel asuval MC-kõveral c. D- kõverast allpool asuval MR - kõvera osal d. MC-kõverast allpool asuval AVC - kõvera osal Küsimus 10 Küsimuse tekst Loomuliku monopoliga on tegemist kui: Vali üks: a. Keskmised kulud pidevalt kasvavad toodangu mahu kasvades b. Kui keskmised kulud pidevalt alanevad toodangumahu kasvades c
Nõudluse rIstelastsus ühe kauba hinnamuutus põhjustab teise kauba hinnamuutuse. Kui kaubad on üksteisele asenduskaubad, siis on ,,väärtus positiivne"; hinnamuutus tarbijale positiivne, sunnib hinda alandama. Kui kaubad on siduskaubad (täiendkaubad), siis on ,,väärtus negatiivne" Väidab, et üsna varsti (järgmine nädal) tuleb nõudluse peale test! (Võiks siis mõned mõisted õpikust üle vaadata). Kui nõudluskõver on sirge ja keskpunktis on kõrgeim kogutulu, siis kogutulu kasvades esimesel osal on hinnaelastsus üle ühe (iga järgneva kauba müügiga keskmine tulu/toode kasvab), kuid keskpunktist all pool, kus kogutulu hakkab uuesti langema, on hinnaelastsus alla ühe (keskmine tulu/toode väheneb). Mikroökonoomika 15.09.2011 harjutustund Harjutusülesanded punasest harjutuste raamatust! (Võiks kaasa võtta edaspidi) 14. paremale (c) 15. (d) inferioorne kaup kaup, millest ollakse nõus loobuma, kui raha saadakse juurde. 16. (e) 17. (a) 18. (a) 19
Mikoökonoomika uurib majandusagentide valikuid, neid valikuid mõjutavaid majandusjõude ja nende valikute mõju konkreetsele turule ning majandusele tervikuna. Makrökonoomika uurib majandust kui tervikut. Majanduslik valik: Valiku peamine põhjus: vastuolu piiratud ressursside ja piiramatute vajaduste vahel. Valiku alus: inimeste ratsionaalne käitumine. Valik põhineb: loodetava marginaal ehk piirkasu ja tehtava marginaal ehk piirkulu võrdlusel. Majandusanalüüs on vajalik majandusmudelite ja majandusteooriate väljatöötamiseks. Majandusmudel on majandusliku reaalsuse lihtsustus, mis väljendab üksnes vaadeldava nähtuse olulisi momente. Majandusteooria on majandusliku reaalsuse ühe või teise osa kohta omandatud teadmiste üldistatud süsteem. Analüüsi keeled: verbaalne; graafiline; matemaatiline Teaduslik meetod: Eeldab nelja vaheetappi ehk sammu: 1) Võtmemuutujate kindlaksmääramine ja defineerimine.
1 17.02.2014 KULUD JA KASUM Kasum: arvestuslik kasum ehk raamatupidamiskasum kogutulude ja otseste kulude vahe; normaalkasumit teenib ettevõte siis, kui arvestuslik kasum (kogutulud-otsesed kulud) katab ka kaudsed kulud; minimaalne tasu, mille saamine kindlustab, et olemasolevad ettevõtjad on valmis jääma oma tootmisharusse; majanduskasum arvestusliku kasumi osa, mis ületab normaalkasumi; firma püsib konkurentsis ka siis, kui majanduskasum on null. KULUD JA KASUM 2 17.02.2014 LÜHIPERIOODI KULUD Lühiperioodil kasutab ettevõte nii püsi- kui ka muutuv- ressursse; seega lühiperioodi kulud: püsikulud ja muutuvkulud, mis kokku moodustavad kogukulud:
1. kontrolltöö 5. variant I osa- valikvastused 1. Nõudluse kasv toob kaasa a) pakkumise kasvu b) pakkumise vähenemise c) pakutava koguse kasvu d) pakutava koguse vähenemise 2. Täielikult konkureeriva firma toodang on 800 ühikut. Toote turuhind on 4 eurot. Piirkulu on sel tootmistasemel 4 eurot ja keskmine muutuvkulu on 7 eurot. Firma peaks: a) vähendama toodangut 750 ühikuni b) jätkama 800 ühiku tootmist c) tootma null ühikut d) suurendama toodangut, et kasumit maksimeerida 3. Pika perioodi tasakaal TKT-l on saavutatud. Kui a) ei toimu enam uute firmada juurdetulekut harusse või olemasolevate firmade harust lahkumist b) kõik firmad saavad üksnes normaalkasumit c) pika perioodi kulukõver on horisontaalne d) a ja b on õiged 4. Tarbija kogutulu väheneb siis, kui
horisontaalsumma Turupakkumiskõver turu pakkumise graafiline kujutis Turu tasakaal - seisund mille puhul turujõud on tasakaalus nii, et puudub igasugune mutumistendents Turuülejääk on olukord kus hüvise turul pakutav kogus on suurem kui nõutav kogus Tabelid... · Kui muutub nõutav kogus, muutub kauba hind · Kui mutub nõudlus, nihkub nõudluskõver paremale · Kui mutub pakutav kogus, siis muutub ka hind · Kui muutub pakkumine, siis pakkumiskõver nihkub Turu tasakaal ...on seisund mile korral turujõud on tasakaalus - puudub muutumistendents Puudujääk on olukord kus hüvise turul nõutav kogus on suurem kui pakutav kogus. Maksimumhina kehtestamisel tekib turul puudujääk Miinimumhinna kehtestamisel tekib turul ülejääk Turunõudluskõver saadakse kõikide nõutavate koguste summast kindla koguse koral PT 3
................................. 19 3.1. ELASTSUSE OLEMUS ............................................................................................................... 19 3.2. NÕUDLUSE HINNAELASTSUS ................................................................................................... 19 3.3. NÕUDLUSE ELASTSUST MÕJUTAVAD TEGURID ......................................................................... 22 3.4. ELASTSUSE JA KOGUTULU VAHELINE SEOS .............................................................................. 22 3.5. NÕUDLUSE RISTELASTSUS JA SISSETULEKUELASTSUS .............................................................. 23 3.6. PAKKUMISE ELASTSUS ............................................................................................................ 24 4. TARBIMISE OPTIMEERIMINE......................................................................................
Täienhüvised - nt auto ja bensiin. Täiendhüvise hinna tõus vähendab teise hüvise nõudlust. Asendushüvised (hüvised suudavad teineteist asendada nt õunad ja pirnid). Ühe hüvise hinna tõus suurendab teise hüvise nõudlust. PAKKUMINE Pakkumistabel kajastab hüvise koguseid, mida tootjad soovivad ja suudavad erinevate hindade korral teatud perioodi jooksul müügiks pakkuda. Pakkumiskõver on pakkumistabeli graafiline kujutis. On positiivse tõusuga, mis tähendab, et kõrgemate hindade korral soovivad ja suudavad tootjad pakkuda suuremat kogust. Hind Pakutav kogus
Majanduslikud kulud- on otseste ja kaudsete kulude summa. Kaudsed kulud ei nõua rahalisi väljaminekuid ja ei kajastu seetõttu raamatupidamises. Püsikulud (FC)- on püsiressurssidega seotud kulud, mille suurus lühiperioodil ei muutu. Muutuvkulud (VC) - on muutuvressurssidega seotud kulud, mille suurus lühiperioodil muutub, kui firma tootmismaht muutub. Piirkulu (MC)- mõõdab ühe täiendava tooteühiku tootmise täiendavat kulu. MC = TC : TP; TC - firma kogukulud Keskmine püsikulu: AFC = FC : TP Keskmine muutuvkulu: AVC = VC : TP Keskmine kogukulu: ATC = TC : TP 5.TÄIELIKU KONKURENTSI TURG Täieliku konkurentsi turu tunnusjooned- * suur arv ostjaid ja müüjaid; * homogeenne (ühetaoline) toodang; * täieliku info olemasolu; * ressursside täielik ja vaba mobiilsus e. turukaitsetõkete (sisenemisbarjääride) puudumine. Hinnavõtja firma või indiviid, kelle jaoks turuhind on etteantud suurus ja kes seetõttu peavad ostma või müüma kehtiva turuhinnaga.
Kaudne kulu mõõdab, mida see ressurss oleks võinud teenida parima alternatiive kasutusviisi korral. Kaudne kulu on näiteks firma ruumid, mis kuuluvad firmale, sest selle eest ei pea ta eraldi veel tasuma ning kuna ta kasutab omaenda ressursse selle asemel, et neid välja rentida, siis loobub firma lisasissetulekust, mida oleks võinud nende ruumide väljarentimisest saada. Firma kaudseid kulusid ei kajastata raamatupidamises, sest need ei nõua rahalisi kulutusi. Arvestuslik kasum on kogutulu ja otseste kulude ehk tegelike rahaliste väljamaksete vahe. Normaalkasum kindlustab, et arvestuslik kasum katab firmale kuuluvate ressursside alternatiivkulu. Majanduskasum on arvestusliku kasumi osa, mis ületab normaalkasumi. Püsi-, muutuv- ja piirkulu Lühiperioodil kasutab firma nii püsi- kui muutuvressursse. Püsikulud (FC) on kulud, mille suurus lühiperioodil ei muutu, sest ei muutu ka püsiressursside suurus, kui firma muudab oma tootmismahtu. Püsikulusid tuleb firmal tasuda ka
annaabi.ee 
