NULLPUNKT Margus Karu Raamat räägib erinevatest probleemidest, mis lõpuks saavad lahendatud tänu peategelase tugevusele ja positiivsusele. Peategelasel Johannesel, õnnestub eliitkooli sisse saada. Uues klassis on ta kohe algusest heidikustaatusesse tagandatud. Ta püüab enda halba mainet küll päästa, kuid ebaõnnestub. Kuna Johannesel ei olnud sõpru, koduline olukord oli väga halb ja koolis oli ta see, keda pidevalt mõnitati ja narriti, sattus Johannes nullpunkti. Ta ei tahtnud enam elada, kuid enesetapule leidis ta ka lõpuks lahenduse, ta loob oma elu selliseks, nagu ta ise tahab. Ta töötas välja skeemi, kuidas
Knut Hamsun „Nälg“ Knut Hamsuni teose „Nälg“ järgib klassikalist narratiivi, kõik sündmused toimuvad tekstis esitatud järjekorras ning nagu klassikalised narratiivid ikka, siis algab see ka oma sissejuhatusega, kus nimetu peategelane peab endaga sisemonoloogi ning räägib lugejale sellest, kuidas kõik algas, jutt läheb sellega edasi, et kõik hakkab ainult allamäge minema, sest peategelasel pole võimalust maksta renti ning osta süüa endale, ja lõppeb klassikalistele omasena konkreetse lõpuga, milleks on tegelase uue elu algus ning vana jätmine ehk laevaga lahkumine Kristiaaniast. Peale selle on ka igal neljal peatükil oma väike narratiiv, millel on oma algus ning lõpp, näiteks esimesed kaks peatükki ketravad seda lugu, kuidas peategelasel pole raha söögi jaoks ning kindlat ööbimiskohta, aga peatükkide lõpus saab ta mingil viisil
Ajalehest võib leida ka selliseid uudiseid, mis otseselt ei ole Eestiga seotud: Lätis uus haridusminister, Shanghais tapeti salapärane ülem,Uusi rahutusi Mehhikos, ,,Must päev Berliini börsil ja teisi sääraseid uudiseid, mis Eestit ja eestimeelseid lugejaid ei peaks mõjutama. 1) Ajalehte analüüsides ei leidnud ma ühtegi tõlgitud lugu, kuid leidus rohkesti järjejutte ja külaveste: Särga Siimu südamevalu, kus peategelasel Siimul on südamel suur mure, nimelt tema kaasakene oli tema maha jätnud ja uue mehe leidnud. Samuti võib lugeda katkendit Napoleoni aegsest suur romaanist ,,Armastus ja võitlus", kus räägitakse Unno ja Maria armuloost ja nende elus toimunus põnevatest sündmustest. 2) Ajalehes on hulgaliselt kuulutusi ja reklaame, toon mõned silmatorkavamad ja naljakamad neist välja:
toimus samuti teatud pööre, see oli vabameelsem ja ribelaatsem varasemast. Ülipopulaarseks sai Daneil Dilfor romaan Robinson Crusoe "Elu ja jummalised seiklused". Selle teose peategelane elab läbi laeva huku ning satub üksikule tühjale saarele, kus on sunnitus veetma 27 aastat. Teos on kirja pandud päevikuna, kus on üksikasjalikult kirjeldatud raskusi, mis tuli ületada, kohalikku loodust ning looduse stiihiat. Lõpuks õnnestub Robinsonil pääseda saarelt ning naasta Inglismaale. Peategelasel õnnestus uppuvalt laevalt kaasa võtta rohkesti eluks vajalikke esemeid. Nt: tööriistu, haableid, püssirohtu, relvi jne.
rahvaluule- eestlaste pärimusliku vaimse kultuuri see osa,mille moodustab poeetiline sõnalooming. rahvalaulud,rahvajutud ja rahvaluule väikeliigid 2. Regivärsiline ja lõppriimiline värsiread,algriim,ununenud sõnad,lõppriim,mõtteriim pole tulpe,iga rida seob riim,rõhuta ja rõhulise silbi vaheldumine,värsirida,sarnased lõpud 3. Muistend, muinasjutt,naljand,pajatus,anekdoot,paroodia 4. Põhineb tegelaste vastandamisel,kolmarvul,kordusel,ühel peategelasel,õnnelikul lõpptulemusel,traditsioonilisel algusel ja lõpul, 5. Muistendid: *tekke- ja seletusmuistend *vägilasmuistend *ajalooline muistend *usundilie muistend Muinasjutu: *loomamuinasjutud *imemuinasjutud *jutud kus kangelane ei võida vastast üleloomulike vahenditega vaid osavuse ja nutikusega. 6. Naljand anekdoot *lühike koomilise sisuga lugu. *kokkusurutud sõnastus
Küll aga ei pruugi esivanemate kannatustest ning kogemustest alati kasu olla, sest tihti tunneme end täbaras olukorras just seetõttu, et mõistame üksteist valesti ning tekitame probleeme tühistest asjadest. Võime tõmmata selgeid parralleele Eesti vanasõnade: ,,Kuidas külvad, nõuda lõikad" ning ,,Kuidas küla koerale, nii koer külale" ning loetud eepose vahel . Kui Väinamöinen poleks jätnud lindudele ühte kaske, mille okstel pesitseda, ei oleks kotkas aidanud ka peategelasel jõuda Põhjalasse. Poleks Lämminäinen seganud Põhjala pulmi või magatanud Saare neidusid, ei oleks tuntud ka eri paigus tema vastu säärast viha. Eepose tegelased avastasid ennast tihti olukordadest, kus millegi saamiseks tehtu muutus kasutuks, kuna teine osapool nõudis muudkui lisa. Näiteks võib tuua Lämminkäineni, kes pidi Põhjala neiu kosimiseks püüdma kinni nii Hiiu Hirve, kui vahuslõualise ratsu. Pärast kahe
Dorian Gray portee tsitaat Minu arvates on teost ,,Dorian Gray portree" kõige paremini iseloomustavamaks tsitaadiks ,,igaühel meist on Taevas ja Põrgu südames". Selle lause hüüdis Dorian metsiku meeleheite liigutusel, kui Basil kommenteeris oma muutunud kunstiteost, õeldes et Dorianil on seal maalil kuradi silmad. See lause iseloomustab teost kõige paremini, sest peategelasel, Dorianil oligi kaks poolt. Üks, mis oli selline hea ja süütu ning teine, mis oli julm ja ebamoraalne. Ehk siis tema südames olid need Taevas ja Põrgu eriti selgelt välja toodud. Kuigi Põrgu paistis suuresti ülekaalus olevat oli temas kindlasti ka natuke Taevast tunda. Näiteks siis, kui ta vaese Hetty maha jättis, tahtis ta südames ikkagi head ning sügaval sisimas tahtis ja püüdis ta ikka olla hea inimene. Kuid sellegipoolest leidus kuradit temas rohkem
''Kaklusklubi'' - uni või tegelikkus ? Sten Kangilaski 3. aprill 2011 ''Kaklusklubi'' on 1999. aasta USA film, mis põhineb Chuck Palahniuk'i samanimelisel raamatul. Film on vürtsitatud ebaloogilisuse ning totaalse ajuvabadusega, mis tundub alguses keeruline mõista. Film algab püssitoruga peategelase hammaste vahel, mis tundub väga ebaloogiline ning peagi keritakse aega tükk maad tagasi. Terve film on ajalises mõttes üks suur sasipundar. Nii vaatajal kui ka peategelasel on väga raske aru saada, millal antud tegevus aset leiab. Film pendeldab pidevalt oleviku ja mineviku vahel ning mõne koha peal on üpriski keeruline mõista, kas film näitab olevikku või minevikku. Filmi tugevalt psühholoogiline sisu võib jääda alguses arusaamatuks, film tundub täiesti ajuvaba, kuid tasapisi hakkab vaataja filmi sisust aru saama. Film on üles ehitatud peategelase mõtetele ning kujutelmadele. Peategelane elab päevast päeva oma haledas elus, midagi saavutamata
" Ilusad" Scott Westerfeld See raamat jutustab kaasahaarava loo maailmast, kus kõik kuueteistkümneseks saavad noored opereeritakse välimuselt täiuslikuks, et luua perfektne ühiskond. Raamatu peategelasel Tallyl hakkab see tähtis hetk kätte jõudma ning ta ootab seda õhinal kuna pärast operatsiooni saab ta kolida inetute külast ilusate linna kolida, seal elab juba nii mõnda aega ka tema parim sõber keda ta tohutult igatseb juba seda imelist, lõbusat ja muretut elu, kus üks pidu järgneb teisele ja ümberringi on ainult ilusad inimesed. Siis aga ühel salaretkel ilusate linna kuhu minek inetutel keelatud on kohtub Tally Shayga, kes suhtub sellesse kõigesse
Neetud Peategelasel Mirdil surid ära ema ja isa. Seejärel läksid Mirt ja ta vend Henri Tallinna elama. Mirt pidi alustama uues koolis gümnaasiumi. Ta leidis juba esimesel päeval paar sõpra ja armus ühte poissi, kelle nimi oli Ronald. . Posi ema ja kasuisa olid surnud Ameerikas Jacksonvilles autoavariis. Poiss elas Tallinnas nüüd oma päris isa juures, kes oli ka koolidirektor. Peagi hakkas Mirdile ligi ajama üks tema klassi poiss Oliver. Poiss sai teda ühel peol, et mirt
partnerist. Meie ühiskonnas tuleb tihti ette, et inimene on pole piisavalt iseseisev ning sõltub suuresti kellestki teisest ning antud sõltuvus pole alati rahaline - ta otsib alati tuge ja vajab igapäevast poputamist. Samuti hakkas silma jutt "auhinnast", mis pidi tegelase elu drastiliselt muutma. Auhinnaks oli inimene, kes oleks hoidnud tema lapsi ning teinud majapidamistöid. Vadi oli oma tekstis öelnud, et nüüd tekib peategelasel tänu temale (auhinnale) vaba aega, nii et nad saavad jälle käia kinos, kontsertidel, võivad sõita nädalalõpuks kahekesi Riiga või Stockholmi, jalutada lihtsalt pargis ja tema (auhind) mängib samal ajal lastega. Nii häiriv kui see ka poleks, võib tekstist järeldada, et tegemist on orjandusega. Inimeste "auhindadena" jagamine on sama hea, kui nendega kauplemine. Arvatavasti soovis autor oma kirjatööga näidata nüüdisühiskonna inimeste mõttemaailma
Raphael de Valentini vastuokslik isiksus Romaani "Sagräännahk" peategelasel Raphaelil on elule kõrged ootused. Romantistlike sugemetega teosele omaselt on tal erakordsed vaimuanded, kuid samas imetleb ta kulda ja karda. Olles küll hella ja siira südamega, ihaleb ta külma ja küünilisse kõrgseltskonda. Kas Raphaeli püüete luhtumise taga ei seisnud mitte tema enda paradoksaalne loomus? Kui Raphael de Valentini vaese noormehena Saint-Quentini võõrastemaja uberikus elas, tärkasid temas filosoofi teadmisjanu, äärmine töövõime ja lugemisarmastus
Läbi raskuste tähtede poole Sisenen tagasihoidlikku Lasnamäe Kool korterisse, mis pole just kuigi Kogu oma 12-aastase haridustee luksuslik, kuid äraelamiseks piisab. jooksul on Martin käinud Tallinna Mul palutakse võtta istet ja asuda Reaalkoolis, kus tal kunagi kohe küsimuste juurde, sest antud õppetööga probleeme polnud. ,,Sain loo peategelasel on küllaltki aktiivne õppimisega hästi hakkama, hinded ja kiire elutempo. olid korras. Samas leidsin ka sõprade jaoks aega ning seetõttu jäi Põline tallinlane nii mõnigi kord kodutöö tegemata. Sündinud on Martin Tallinnas, samuti Hetkel õpin ülikoolis on ta oma lapsepõlve siin veetnud. ehitusinseneriks. Võtan kogu seda
Hamleti monoloogi analüüs Monoloogist tuleb välja, et Hamlet oli eksinud ning ei teadnud, mida edasi teha. Ta mõtles, kas olla ehk elada ning maksta Claudiusele kätte ja seista silmitsi saatusega või mitte olla ehk surra, sest see tundus lihtsama variandina. "Mis oleks üllam vaimus taluda kõik nooled, mida vali saatus paiskab, või, tõstes relvad hädamere vastu, vaev lõpetada?" väljendab selgelt dilemmat, mis oli peategelasel. Surres ei peaks Taanimaa prints taluma seda hingepiina, mis vaevas ta südant ja nii pääseks ka kõikidest muudest probleemidest, mida elu toob. See valik tundus väga ahvatlev, kuna oli lihtne väljapääs sellest keerulisest elust: "See oleks lõpetus, mis hardasti on ihaldatav: surra, magada!" Surm on hirmuäratav, nagu Hamlet ütles: "Sest see, mis unenäod meil võivad tulla selles surmaunes, kui maise möllu puntrast pääeseme, - see paneb kõhklema
Hamlet- milline ta oli? Kõikidel inimestel on omad head ja vead, nii ka Hamletil. Kuid tal olid kõik omadused, mis peaksid ühel õigel Taanimaa printsil ja peategelasel olema. Hamlet oli tohutult julge. Ta järgnes vaimule, hoolimata sõbra hoiatusest. Kuigi tema vaenlaseks ja isa tapjaks oli kuningas, siis sepitses ta ikkagi kätemaksu plaani, tegi kõik, et tõestada Claudiuse süüd ega peljanud midagi. Ka see oli paras julgustükk, kui Hamlet lasi kuningale etendada näidendi, kus toimus Hamleti isa mõrvaga sarnane stseen. Kuningas vihastas ning saatis Hamleti riigist välja. Enne lahkumist jõudis Hamlet sooritada mõrva, mis käis tema au pihta
oluline peidetud allegooria varju. Seetõttu on metamorfoosi tagajärgede lahtiseletamine ja allegooria mõistmine vastavalt lugejale individuaalne. Minu jaoks jäi läbi teose kõlama mõte, et elu on kummaline. Ühel hetkel võib inimene olla ennastohverdav töönarkoman ning järgmisel päeval ärgates hoopis üksi ja teiste poolt põlatud. Lugedes "Metamorfoosi", painas mind mõte, miks ja millest on saanud kirjanik inspiratisooni kirjutada selline kurb ja mõtlemapanev lugu. Kuna ka peategelasel olid kõik ta elus toimunud muutused tingitud välisest muutumisest, siis elust võetuna tõmbasin paralleele liklusõnnetusse, tulekahjusse jms sattumisega. Sellise kogemuse läbielamisel võib välimus muutuda just inetuma suunas. Sisemine loomus saab aga peale sellist transformatsiooni arendeda vaid paremuse suunas, mida ei pruugi märgata inimesed ta ümber. Kuigi autor on lähenenud teoses juhtuvale kui paratamatusele, siis minu arvates jääb see kogu lugu kõlama kurbusenoodi varjundil
loomalik olend. Inimlik poole on sellised tavalised iseloomujooned,kuid loomalik on just see erilisem pool. Tihti käib loomaliku ning inimliku poole vahel sisimas võitlus,et kumb peale jääb. Inimest võib iseloomustada,et ta on vaine nagu hiireke,mõtleb aeglaselt nagu tigu või on tugev nagu lõvi. Inimese iseloomu saab kirjeldada vaid selle järgi,mis välja paistab ning tegudes peegeldub,kuid sisimas võib hoopis toimuda midagi muud. Võib öelda kindlasti,et raamatu peategelasel oli olemas loomalik pool. Peategelane Harry oli väga hundi sarnane. Harryle meeldis eralduda maailmast,kuna talle ei meeldinud teised inimesed,ta tahtis olla üksinda. Just nagu huntki,ta oli üksik ning temas oli olemas ka kiskjalik instink. Seda võib järeldada sellest,et Harry pussitas Herminet. Samas tahab ta püsida omas kodus peidus,ta oli väga endasse tõmbunud,ta ei usaldanud inimesi ning tal polnud sõpru. Inimlik pool oli Harry,et ta oli endasse tõmbunud ja väga masendused
tervikuna ilmuski seal. Sürrealism-Käsitab lähtealusena unenägu,nägemust, vaistlikke seoseid. Eitab traditsioone ja loogikat. ,,ankurketi lõpp on laulu algus"-esimene sürrealistlik luulekogu. Tekstide suhteline ruumitus ja ajatus,. Sürrealismiga sai väljendada ideid, emotsioone ja teha vaimukat sõnamängu. Karl Ristikivi ,,Hingede öö" modern romaan, sest- kujutab maailma,kus pole kindlat sisemist loogikat. Selles teoses on kõik võimalik. Peategelasel pole ühtegi tugipunkti millel toetada,pole vähimatki teadmist, mis võib ees oodata- ebakindlus ja maailm on ettearvamatu. Tegelaste hingeahistus.Kassetipõlvkonnaks nimetatakse 60ndatel esmakordselt avalikult esinenud Eesti luuletajaid, kelle teosed ilmusid sarjas "Noored autorid" nn kassettidena - mitme autori õhukesed luulevihikud ühes pappkarbis koos. Eesti luule suure vormiuuenduse ajastu. Ühiskondliku taustana kaasnes
F.Dostojevksi ,,Idioot" Tegelased: vürst Lev Nikolajevits Mõskin, Rogozin Parfjon, Nastasja Filippovnai, Aleksandra, Adelaida, Aglaja Ivanovna, kindral Jepanshini, Lizaveta Prokofjevna, Lebedev, Gavrila, Totski Teoses on kirjutatud armastuse võimalikkusest kui kokku satuvad erineva armastuse ettekujutusega inimesed. Peategelasel Mõskinil oli armastusest teine arusaam, ta mõistis seda kui vanema-lapse vahelist armastust. Võimalik, et vürst Mõskin ei olnud leidnud sõnale "armastus" tähendust. kahekümneselt ei tunne ta tõelist elu ja näeb mitmeid asju nagu laps. Ta oli kasvanud kasuisa armastuses, erines teistest venelastest oma headuse poolest. Mõskin põdes langetõve ja oli Sveitsi ravil, Venemaale tagasi saabudes oli ta saanud terveks aga oli veel haiglase välimusega
paratamatult kasvama ka enesetapjate hulk, sest et inimese ihasid on palju kergem tekitada kui rahuldada. Miks ei saa eri rahvustest inimesed abielluda. Selle romaani näitel on mees talupoeg ja naine paruness. Eestlaste hulgas peetaks teda kõrgemaks ja seetõttu ei juletaks väga kokku puutuda, samas teiste baltisakslaste jaoks kaotaks ta oma seisuse. Seetõttu jääks ta kuhugi vahele, tühjusesse. Lisaks selleks peaks ta hakkama nõusid pesema ja tube koristama, kuna peategelasel ei ole väga palju raha. Tammsaarele sai korporatsioonide negatiivne mõju tõekspidamiste osas ja ellusuhtimise poolest selgeks üliõpilasaastatel. Ta nägi paljusid õpilasi, kes vahetasid maalt saadud töökuse kerglase elulaadi vastu.
5. Mis läks Rass halvale teele? Minu arvates oli selle suurimaks põhjustajaks see, et ta pidi endaga koolis käimise ajal ise hakkama saama, omale ise raha teenima ja just räpased ärid millesse ta end segas.. Ta hakkas raha teenimise nimel algul varastama ja hiljem müüma narkootikume ning sealt edasi sai ta kokku juba halbade inimestega ning läks halvale teele. 6. Nimeta teose probleeme: Varastamine, narkootikumid, suhted tüdruksõbraga, peategelase suhted isaga, peategelasel puudusid hoolivad ja lähedased sõbrad. 7. Millised olid Rassi unistused? Pere loomine, saada hea haridus ja hakata töötama arstina, leida enda kõrvale õige elukaaslane. 8. Millises koolis käis Rass, kuidas ta sinna õppima sai? Rass õppis eliitkoolis. Ta sai sinna õppima tänu oma surnud ema tuttavatele. 9. Miks sai Olks surma? Sest Rass valetas ta peale ning ta sai peksa ja seejärel surma. 10.Minu arvamus raamatust. Minu arvates oli raamat põnev ja õpetlik
julgus, vähenõudlikkus. Leegitsev süda : Kannatused, andestamine, kunsti loomine ja kunstniku missioon. Ühine : Mõlema romaani peategelase pöördumine koju ja armastatu leidmine. Sisu "Õitsev meri" (1945)- Vabadikupere poja Hannese elutee kujutamine. Oma elule eesmärgi ja rahulolu leidmine. "Leegitsev süda" (1935)- Andeka muusiku Joosep Maarva loominguline eneseületamine. Kuidas leida tee oma rahva hinge? Sisu "Õitsev meri" "Leegitsev süda" Peategelasel Hannesel on romaan Taluteenija Anu Maarva on rikka tüdruku Niidaga, kes aga sünnitanud ja kasvatanud poja läheb linna õppima. Hanneski Joosepi rasketes oludes. Hoolimata lahkub kalurikülast. Teeb läbi sellest kasvas poisist andekas sõjaväeteenistuse, töötab laeval ja põllu peal. Abiellub sisemaa viiuldaja. Kuid kõrgelt hinnatud neiuga. Lõpus leiab end, aga tagasi muusikule sellest ei piisa, ta
On palju neid, kes on hakanud tõmbama sigarette just seetõttu, et algul oli kiusatus proovida ning hiljem tekkis juba sõltuvus, millest vabanemine on kahjuks vaevaline ning aeganõudev. Osa inimestest lihtsalt lepivad nende tagajärgedega ja suitsetavad edasi. Sarnased sõltuvused tekivad ka alkoholist ja narkootikumidest. Viimase aine sõltuvuse tagajärjed võivad olla eriti tõsised ning laostavad. Ka Oskar Wilde teoses "Dorian grey portree" tekib peategelasel kiusatus proovida erinevaid narkootikume. Kord kui ta oli juba proovinud, tahtis ta veel, et saavutada seda kirjeldamatut naudingut. Hiljem aga Dorian mõistis, et selline elustiil on ta vaimselt ebastabiilseks ning õnnetuks teinud. Kõik need negatiivsed sõltuvused algatab kiusatus, mis sunnib inimest proovima. Muidugi on selline tegevus loomulik, sest uudishimu on vältimatu osa inimese elust. Võib öelda, et iga inimene tuleb kiusatusega erinevalt toime. Mõni annab lihtsameelselt
Ometi on mees muserdatud ja tahab end peaaegu et ära uputada, ent ei suuda seda ja helistab taksojuhile tagasi. Naistaksojuht aitab isegi mehel korraldada pikniku, kus üritab oma tüdruksõbrale abieluettepanekut teha. Siiski läheb see aia taha, sest tüdruk ütleb ära. Hiljem lepib paar kokku, et seda oligi vaja selleks, et nende suhtes ei oleks seisakut, neil oli vaja aru saada, et nad pole valmis. Nagu ikka elus, kokkulepitud sõpradeks jäämine langeb üsna kiirelt valikust välja. Peategelasel tekib aga suhe selle mehega, nad on armunud ja vahepeal ei näe üksteist üsna kaua aega, ent raamatu lõpus jõuavad nad järeldusele, et pole muud teha, kui otse ees põrutada, teadmata, mis on ees. Tsitaat (lk 135): Vahel tuleb kihutada vastu betoonseina ja loota imele.
ebanormaalset, aga kui võtta arvesse tütarde tänamatust, ülbust ja ükskõiksust oma isa suhtes, leian ma, et Goriot oli lihtsalt rumal. Goriot polnud sellist lõppu välja teeninud. Sama võib öelda ka tütarde kohta, kelle jaoks oli esmatähtis raha ja see, mida rahaga korda võis saata. Dostojevski „Kuritöö ja karistus“ kirjeldab väga detailselt ja üksikasjalikult, milline oli tolle aja Peterburi puruvaese inimese elu. Raamatu peategelasel Rodion Raskolnikovil tekkis mõttesse teooria, mille kohaselt on inimesed jagatud kahte leeri – harilikud inimesed ja haruldased inimesed. Haruldastel inimestel on lubatud teha kõike, et muuta maailma reegleid rikkudes ja seda kasvõi harilike inimeste arvelt. Ennast eriliseks inimeseks pidav Raskolnikov mõrvab vaese inimesena olles liigakasuvõtja vanaeide, kelle varandusega plaanis ta lõpetada oma õpingud ja teha veel mitmeid heategusid. Võib olla püüdis Rakolnikov selle teooriaga
Kas tööd tehes tuleb ikka armastus? Eestlased on oma hulga poolest tugev ning tahtejõuline rahvas. Samas iseloomustab meie rahvast isekus, kadedus ning tahtmine teisest parem olla. Kiputakse unustama lähedased ja sõbrad- kõige tähtsamad. Hiljuti loetud Tammsaare romaanis „tõde ja õigus“ 1 osa jutustab hea loo inimeste vahelisest suhetest, tavalise eestlase elust ning samuti suurest töö tegemisest. Kas kõva töö tulemuseks on armastus? Peategelasel Eespere Andresel oli eesmärgiks ilus maakoht, kus ise hästi elada ning järgmistele põlvkondadele edasi anda. Eestlase kadeduse ning teisele jama keeramise tõttu satub alati teele keegi, kes käki keerab. Andresega just see juhtubki. Ta kohtub Tagapere Pearuga, jõukas naabrimees ning suur kiusaja. Ta tahtis olla Andresest iga hinna eest parem ja üle igas asjas. Talvel oli Andresel lume tõttu rege vaja ning laenas seda naabrimehelt. Pearu proovis kohe kasu lõigata ning kuulutas baaris
inimlikkuse. Asjad on materiaalsed väärtused, kuid inimene vajab ka vaimseid väärtusi. Asjad ei asenda meie jaoks tundeid ja rahuolu, mida saame armastusest ja edust. On tüüpiline stereotüüp, et kui rikkaks saada ja osta endale palju väärtuslikke esemeid, kõike mida hing ihkab, siis on inimene koheselt õnnelik. See kõik peab olema aga tasakaalus. Võib olla õnnelik 200 GUCCI koti üle, aga kaua see tundeid rahuldab? Raamatus Suur Gatsby, oli peategelasel Gatsbyl raha üle aru ning ta võis endale lubada kõike. Sellegipoolest, ükskõik kui palju tal ka rikkust ei olnud, tema armastatud naist Daisyt ei võlunud raha ja asjad. Naine otsis armastust, hoolivust ja õnne, mitte suuri majasid ja autosid. Asjade ja rahaga ei saa osta Getlin Meetua 12B endale armastust. Kui seda õigel hetkel tähele ei panda, võivad elus prioriteedid kergelt paigast minna.
Retsensioon Helesinine vagun Lugu räägib mälestamisest ja unustamisest. Ühel peategelasel, kelle nimi on Ints, oli sünnipäev ja ta pidas seda mitmete oma heade sõpradega. Kirjandusõpetaja Tõnu, talumees Märt, hea sõber IT-mees Leopold ja naine, keda ta armastas, Siiri. Nende suure lärmi ja muusika peale külastas neid veel Intsu naaber, kes nendega ka hiljem lõbusalt napsu võttis. Terve etenduse aja võeti viina ja tuletati meelde vene aja lõppu, mida Siiri pidas naeruväärseks ja arvas, et tuleks elada tulevikus, mitte minevikus.
Noored mässavad. Noored need on inimesed, kes pole või on varakult suguküpseks saanud. Üheks nooreks on kindlasti ka J.D.Salinger'i raamatu ,,Kuristik rukkis" peategelane Holden Caulfield. Nüüd ma kirjutangi, mis või kes teda ärritasid, kuidas käitus ning mida ta koos teiste noortega tegi. Holden, nagu ka teised noored on suhteliselt kergesti ärrituvad. Peategelasel on koguaeg viha kõige silmakirjaliku ja võltsi vastu. See on poisi üks paremini nähtavaid iseloomujooni ja sallimatus pealiskaudse ja võltsi vastu ilmneb raamatus väga paljudes situatsioonides. Halva õppeedukuse tõttu visati noormees koolist välja. Viimastel päevadel koolis külastab ta temale sümpaatsena näinud õpetajaid ja jõuab endas järeldusele , et ei olekski enam tahtnud selles koolis õppida. Direktor, kes vahetult enne külastuspäeva laseb
kes hoolib teistest inimestest. Edukas riigipea peaks olema ka rahva poolt tunnustatud ja armastatud, muidu oleks tegemist türanniaga. Kuid kõige enam peaks ideaalne valitseja olema visiooniga juht, kelle eesmärgiks on teenida oma maad ja oma rahvast. Hamlet, Taanimaa prints, vastas eelpool nimetatud iseloomuomadustele mingil määral, aga enamjaolt, minu arvates, ei meenutanud ta laitmatut valitsejat. W.Shakespeare'i teoses ,,Hamlet" on näha, et peategelasel oli julgust kaalukate otsuste vastu võtmiseks ning et ta ei kartnud nende tagajärgi. Taanimaa prints oli äärmiselt kaval, terava meelega ja laia silmaringiga sihikindel mees, kes oli ka rahva poolt armastatud. Kõrgelt tuleks hinnata ka Hamleti oskust mõjutada teisi inimesi ning tema ausust. Ta oli kahtlemata üks väga osav filosoof. Hamleti häid omadusi riigi valitsemisel oli Shakespeare'i näidendis näha mitmes olukorras
Napoleon, ei kohkunud ealeski ühegi takistuse ees ning ta tahtis temaga sarnaneda. Sonja Marmeladova oli sügavalt usklik ning pooldas religioosset elukäsitust. Olude sunnil pidi ta aga minema prostituudi teed, et aidata oma perekonda rahaliselt. Põhjuseks oli eelkõige tema isa, kes perepeana ei tulnud toime oma kohustustega ning uputas muresid viinaklaasi. Seega ta pooldas ausat, valedeta eluviisi, mis ei läinud vastavusse Raskolnikovi omaga. Teose peategelasel oli oma teooria, kuidas ta lahterdas inimesed kahte tulpa: harilikud ja haruldased. Ta oli sügavalt veendunud, et haruldastel on suuremad eelised võrreldes harilikega sooritada kuritegusid ning astuda üle seadustest. Kuritegusid toime pannes näitavad nad oma suursugusust ja võimekust kõrvaldada nende jaoks tühised inimelud siit ühiskonnast. Kui Sonja teada sai Raskolnikovi kuriteost, suhtus ta sellesse külma närviga, kuigi see läks
tegutsenud enda heaolu silmas pidades vaid justkui, et ta on hüvanguks endast madalamatele. Sooritas sellele põhinedes mõrva, ta ei ootanud teost eneses leida rahu, aga siiski tegu viis ta sügavamale pimedusse, mille põhjustas ta endale ise, enda vaimusünnitistega. Pärast piinles enda hulluse käes, jõudis selle tee servani, kuhu tema kadunud mõistus oli ta viinud. See andis edasi sõnumi, et indiviid ei tohiks ennast ülimaks pidada ja ühiskonna moraale tuleks järgida. Teose peategelasel olid vaieldamatult kindlad väärtushinnangud, millest ta hoidis veendunult kinni. Raamatu sündmustikust tuli selgelt välja, kuidas Raskolnikovile mõjusid tema väärtushinnangud aina rohkem, neis üha kindlamalt veendudes ja järgides kuid ka, millised olid tagajärjed. .
,,Nullpunkt" Margus Karu Katrin Karu 1.KU Margus Karu ,,Nullpunkt" räägib minategelase Johannes Tamme elust, kes on tavaline Lasnamäel elav poiss. Peategelasel, probleemsest kodust ja halvast koolist pärit Johannesel õnnestub ühte Tallinna eliitkooli sisse saada, kuid peale esimest koolipäeva avastab hea huumorimeelega ja elurõõmus poiss, et erinevate kokkusattumuste tõttu on ta klassikaaslaste poolt jõuliselt heidikustaatusse lükatud ning teda ümbritseb sotsiaalne blokaad. Esialgu proovib Johannnes enda mainet päästa, kuid iga mööduva päevaga vajub ta enam ja enam sügavamale masendusse
kindlaks määratud ning seda on võimalik muuta. Kuna Sophokle uskus Vana-Kreeka jumalatesse, siis tema oli kindel, et igal inimesel on oma saatus ning seda ei saa muuta. Mina aga, toetudes teadusele, ei usu et on olemas mingisugunegi jumal või kõrgem vägi ning seepärast ei usu ma, et saatus on igaühele ette määratud. Seetõttu arvan, et Oidipusel oleks olnud võimalik oma isa ellu jätta ning oma emaga mitte abielluda. Peategelasel poleks olnud vaja oma saatust ennustada, kuna oma teod ja oma tuleviku valime me ise.
ettekujutus sellest raamatust alguses oli. Positiivse ja muretu alatooniga raamat kuigi probleemidest ja seiklustest selles romaanis puudust polnud. Väga hea Eestimaa looduse kirjeldus , lugesin seda raamatut Tenerifel ookeani ääres ja sellise suvise meeleolu kõrval pani ookean hoopis Eesti maaililisi metsasid igatsema. Ühelt poolt vaadatuna oli Toomas Nipernaadi armastusromaan , kus väärtustati ja kohati isegi ülistati armastust. See, et igas romaani novellis on peategelasel uus "armastus", näitab romaanis lihtsalt seda kuidas ka päriselus kõik toimubki. Ma usun, et selles raamatus on kõigile midagi, sest olukorrad ,mis raamatu huvitavaks muudavad on väga elulised. Peategelane rändab ringi, omamata konkreetset sihtkohta, on oma välimuselt naeruväärne ning olematute lugude väljamõtlejana üsnagi lapsemeelne. Teiselt poolt naiselikumast aspekstist vaadatuna ei olnud Nipernaadi kindlasti mitte hea
sellele, et olin varasemalt selle läbi lugenud. Kuid juba saali minnes oli tunne, et peale etenduse vaatamist on mu vaatepunkt hoopis teine. Tegevus toimus 17. sajandil Pariisis, Celimene'i majas. Mis on misantroopia ja kes on misantroop? Sõna misantroop tuleb kreeka keelest, mis tähendab inimeste põlgajat. Misantroopia hood juhtuvad kõikidel inimestel, nii ka moliere'i kirjutatud näidendi peategelasel Alcestel. Alcest on mees, kes eristub õukonnarahvast oma aususega. Ta ei salli inimesi, kes on koguaeg võltsilt sõbralikud ning kahepalgelised. Alceste soov on, et kõik oleks üksteisega ausad, isegi siis kui see võib mainet alla tõmmata. Alceste ise püüab sellist käitumist vältida ning on ootamatult agressiivne ja otsekohene, mida on ka tunda etenduse alguses, kui ta ütleb välja kõik mis ta Oronte sonettidest arvab
kaotust suurt jõupingutust, mis tagatipuks muudab inimese tugevamaks kui ta ennem oli. Kui lahkunud lähedane oli rikas inimene, võib juhtuda, et pärandatakse meile midagi hinnalist, kas näiteks maja või raha. Muidugi ei suuda sellised väärtused asendada meile kallist inimest kuid ka nendest saame lõppude lõpuks mingitki rõõmu. Mõnel inimesel võib terve elu järsult kokkuvariseda ning võib tekkida tunne, et kõik hea elus on kaotatud. Nii juhtus peategelasel Johannesel romaanis „ Nullpunkt“. Johannese ema oli skisofreenik kes pidevalt tekitas draamat ja tegi kodus elamise põrguks. Ka koolis ei olnud poisil kergem kuna suhted klassikaaslastega ei olnud põrmugi paremad kui olukord kodus. Samuti ei teinud poisi elu kergemaks ka tema kaabakatest sõbrad kes teda joobes olekus peksid. Tänu nendele faktoritele leidis Johannes ennast järsku nullpunktist, kohast kus talle tundus, et ta on kõik kaotanud.
6.) · Ülesehitus: 1.) Jutustajapoolne sissejuhatus 2.) Tegelaskujude lühike iseloomustus 3.) Heateo vastutasu saamine 4.) Konkurendi äraostmine 5.) Idee teostamine 6.) Kas õnnestub? 7.) Õnnelik lõpplahendus · Pingestumiskoht kas õnnestub kuninga terveks ravimine? Kui ei õnnestu, põletatakse arst elusalt ära. Kui aga õnnestub, saab ta endale soovitud mehe. · Kulminatsioon kas peategelasel õnnestub mees naistevahetusel ära petta?. · Puänt mees ei saanudki naistevahetusest aru ja pidi leppima selle tulemusega, et ta lapsed Gilettaga sai. Nad elasid õnnelikult elulõpuni.
Filmi zanriks on draama , märul. Film on vürtsitatud ebaloogilisuse ning tugeva psühholoogilise sisuga, mis tundub alguses keeruline mõista, kuid hoolsasti vaadates, hakkab vaataja tasapisi tegelikust sisust aru saama. Film algab püssitoruga peategelase hammaste vahel, mis tundub väga ebaloogiline, kuid peagi keritakse aega tükk maad tagasi. Terve film on ajalises mõttes üks suur sasipundar. Nii vaatajal kui ka peategelasel on väga raske aru saada, millal antud tegevus aset leiab. Film pendeldab pidevalt oleviku ja mineviku vahel ning mõne koha peal on üpriski keeruline mõista, kas film näitab olevikku või minevikku, kuid siiski on asi ulmesliselt huvitavaks tehtud ja silmi sellelt eemale viia on hirmus raske. Film on üles ehitatud peategelase mõtetele ning kujutelmadele. Peategelane elab päevast päeva oma haledas elus, midagi saavutamata. Kuni ühel päeval kujutab ta endale vägagi
Üldse romaanis rääkitakse üsna rikkete inimeste elust Lugesin läbi raamat ,,Doriani Geei portree". Romaan on kirjutatud müstilise tooniga. Peategelane on noor mees. Ta on pikkakasvuga ja ebatavaliselt sümpaatne. Sotsiaalsest aspektist ta on rikkas ja elab seltskonnaeluga. Tal on palju neiusid ja ta on üksi. Tal on sõber, kellega ta võttab osa ettevõttes. Peategelast kõik armastavad aga ta on paha inimene. Ta on mõrvar. Peategelasel on saladus-tema portree. Portree muutub sõltuvalt Doriani käitumisest. Tegevuskohad romaanis on peamiselt rikkad ja elegaansed lossid ja saalid. Seenedel on pildid, põrandal on vaibad. Aga see ei tee romani muljet lõbusalt. Raamatu toon on pime. Lõpp on ootav. Lugesin läbi Tuglasi novelli ,,Jutt pimerottega". Novellis on kaks peategelast. Esimene on noor mees tava välimusega, aga ta on pime sünnist. Tema juttut võib märata, et ta on tähelepanelik inimene tugeva hingega
ning loodab sõita enda vanemate juurde. Saabudes kodulinna on ta õnnelik, kuni ta näeb esimesi varemeid. Edasi, enda tänava poole kõndides näeb ta, et ainult üksikud majad veel seisavad. Ta proovis leida oma vanemaid, aga peale ebaõnnestunut katset jättis ta kuulutuse ja pani lehekese enda maja ette kivide vahele. Vahel põrkas ta kokku mehega (Böttcher), kes otsis enda naist juba mitu päeva, kuid asjatult. Nad leppisid kokku, et nad küsivad mõlema perekonna järgi (peategelasel vanemad ja Böttcheril naine). Otsides arsti, kelle juures Graeberi ema käis, leidis ta hoopis mehe tütre Elisabethi, keda ta polnud 7 aastat näinud. Elisabethi isa oli koonduslaagris ning tüdruk elas ebameeldiva natsi proua Lieseri ja ta lapsega. Graeberil hakkas tüdrukust kahju ning ta kutsus tüdruku "Germaania" restorani. Peale seda armus peategelane Elisabethi. Graeber otsis enda vanemaid, kui tüdruk oli vabrikus tööl, kuid asjatult.
raamatu, et näidata kui tark ta on. Samuti tahtis peategelane ise raamatu kirjutada. Raamatu pealkiri oleks olnud „ Suure seinakella käsiraamat“, mille jaoks oli ta eeskuju saanud „Hobuse kasvataja käsiraamatust“. Seega, peategelane oli igasuguste raamatutega kokku puutunud. Peategelasele meeldis ka „Laste rõõm“. 14. Hirmud( nii peategelase hirmud kui ka üldised hirmud). Arutle, too näiteid, põhjenda. Peategelasel oli palju hirme nagu lastel ikka. Näiteks kartis peategelane õhtuti oma nukku. Tema vanaema viis Manni sahvrisse, et peategelane saaks rahulikult magama minna ning ei kardaks. Veel kartis peategelane maja, kui ta üksi kodus oli. Talle tundus nagu keegi justkui vaataks akendest välja,toas naksusid põrandad ning kapiuks vajus iseenesest irvakile. Samas, ei olnud peategelane ainuke, kellel olid hirmud. Näiteks, onu sees oli hirm ärapeidetud
pereemast Helenast, krapsakast vanahärra Tõnisest, kes õppis 69-aastaselt ilma eelneva kogemuseta kreeka keele selgeks, karmist perest tulnud iseseisvast värskest abielunaisest Mariannast ja tema abikaasast Petrosest, Annest, eestlasest, kes elab samuti Kreekas ja üritab sulanduda kreeklaste sekka ilma oma eestimeelsust kaotamata ning veel paljudest värvikatest tegelastest. Põhilised probleemid, mis peategelasel tekkisid, olid seotud Kreeka kommetega. Kreeklased peavad väga traditsioonidest lugu ning välismaalasel on raske meeles pidada kõike, mida Kreeklased peavad sündsaks ja mida mitte. Samuti on paljudel põlistel kreeklastel eelarvamused selle kohta, et kõik turistid on rumalad joodikud ja Ester pidi päris mitu korda enda arukust ja võimekust veenvalt tõestama. Kliima ja loodusega seoses
organiseeris ja otsis erinevates linnades kaupmehi ja asjaajajaid, kellest said järgmise röövi ohvrid, või ajas mustlasasju. Jose redutas kaaslastega metsades ja väikelinnades, oodates Carmenilt märguannet kuritegude toimepanekuks. Samasugune suhe oli neiul oma endise kaasa Ükssilmaga. ,,Carmenis" on esiplaanil Merimee ideaalid. Kirjanik on ise üheks tegelaseks, kellele Jose oma õnnetu loo jutustas, kui nad autori rännakul kohtusid. Merimee laseb peategelasel lugu jutustada, samas annab oma hinnangu sündmuste käigule, tegelaste olemusele ning nende käitumisele. Romantism kujutab maailmavalu: teos kõnelebki don Jose Lizarrabengoa kurvast elust. Jose oli algselt aus baski, kes pandi suurkooli, kus temast pidi saama vaimulik. Mõne aja pärast aga selgus, et see pole tema kutsumus. Jose armastas kirglikult sulgpalli, mis pani teda kõike muud unustama. Võitnud üht tülinorijat, pidi Jose maalt lahkuma. Sattudes kokku tragunitega,
.................... ........2Kokkuvõte........................................................................................... ........3 Tegelased................................................................................................... 4Autori sõnum...............................................................................................5 Minu hinnang...............................................................................................6 KOKKUVÕTE TEOSEST Raamatu peategelasel- Johannesel on raske elu. Ta on pärit Tallinna vaesemast perekonnast ja elab Lasnamäel. Tema kaksikõde Kreete sõitis kaheks aastaks Taisse ja ema on skisofreenik. Seega kodune olukord on üsna halb. Seetõttu läks ta Roosta Gümnaasiumisse kümnendasse klassi, kuid sealne kool on internaat ja ta soovib sealt ära tulla. Keset uut õppeaastat üritabki ta sisse pääseda Tallinna eliitkooli, sest sealne õppekava sarnaneb kõige enam eelmisega. Tal
See paistab silma oma kunstilise terviklikkusega ja poeetiliste hüperboolidega. Autori suurim soov on olnud ülistada prantslaste isamaa- armastust. ,,Rolandi laul" jutustab Karl Suure sõjakäigust Hispaaniasse mauride vastu. Hispaania kangelaseepos "Laul minu Cidist" on loodud XII saj keskpaiku ning erinevalt prantsuse eeposest on see palju ajaloolisem. Enamik sündmuseid on tõetruud. Seda võib-olla sellepärast, et kangelase surma ja laulu loomise vahel on vahem kui sajand. Teose peategelasel Cidil tekivad vastuolud kuningaga ja ta saadetakse Kastiiliast välja. Ta võidab lahinguid mauride ja kristlaste vastu ning lõpuks lepib kuningaga ära. Sakslaste kuulsaim kangelaseepos "Nibelungide laul" pärineb XIII saj algusaastaist kui Euroopa kirjanduses oli levimas uus suur nähtus, rüütliromaan. ,,Nibelungide laul" on eelpoolnimetatuis kõige seikluslikum. Ühes juhtmotiivis võib näha rüütliromaanides mõjuka daamikultuse teema peegeldusi.
vähe kuna ta töötab eraldi teistest ja seetõttu näeb töökaaslasi väga vähe. Ühe töökaaslase Nadkaga käib ainult läbi, saavad teineteisega väga hästi läbi. Ilmuvad välja kadunud sugulased ja suhted nendega lähevad väga segaeks. Algul on Marilyn väga hea meel leitud sugulaste üle, kuid pärast tahab nad unustada kuna need tahavad ainult raha. Marilynil on küll üks taasleitud sõbranna Viktoria, saavad ka enamvähem läbi. Aga tundub, et peategelasel pole üldse eriti sõbrannasi ja ta ei suhtle eriti mitte kellegagi. Teose seisukohad ja tähtsamad sündmused: Teose peategelane Marilyn saab teada, et tal on kaugel Pärnumaal sugulased. Algul on hea meel, kuid pärast pettub nendes. Ja enam ei suhtle nendega ja tahab ära unustada oma sugulased. Kui ta poleks teada saanud, et tal on sugulased, siis poleks ka midagi juhtunud. Lihtsalt ta poleks läinud
,,Kuritöö ja karistuse" tegevuse ajal oleks ilmselt surmamõistmine ning vangistus suhteliselt loomukohane otsus olnud. Käsitletava teose puhul pääses süüdlane üpriski lihtsa karistuse näol, või vähemalt tundub see nii lugejaile. Teose peategelane Rodion Raskolnikov oleks kindlasti paljude arvates väärinud hukatust, kuna mees mõrvas pandimajapidajanna, kuigi viimane oli väga ihne ning üldiselt põlatud naisterahvas. Peategelasel endal tapmiseks vist õiget põhjust ei olnudki, pigem õigustus kasutuid isikuid võib tappa. Kui terve inimkond niiviisi mõtleks, jääksid arvatavasti ellu vaid suurriikide presidendid, kes lõpuks nagunii üksteisele otsa peale teeksid. Rodja oli enda arvates kõrgemast klassist ning väärtuslikum kui vana naine. Siiski ei leidunud Raskolnikovis piisavalt kurjust ja pealehakkamist võlausaldaja koheseks tapmiseks. Ta leidis end alatihti
ära ise enda ja see ei meeldi talle. Kõik need detailid haavavad teda väga sügavalt, ta ei tahtnud, et kõik näeksid avalikult tema häbi. ,,Postijaama ülem" meeldib talle, sest selline lugu võib juhtuda kõigiga. Tekst sisaldab paroodiaid konkreetsetele teostele. See on autori teadvuse väljendus. (Gogol) ,,Nikiforvitsi ja Kalasnikovi tüli". Paroodia Gogoli epigoonidele. Astub poleemikasse Gogoliga. Juba esimeses teoses kasutab Dostojevski ,,teisikute süsteemi". Peategelasel on teoses palju teisikuid ,,teisiklus". Väga levinud oli romantismis, eriti saksa romantismis. Peategelase pahupool tekstis. (,,Idioot", ,,Sortsid", ,,Kuritöö ja karistus", ,,Teisik"). Kes on Makari teisikud? Gorskov väikeametnik, kes võidab lootusetu kohtuprotsessi. Suri suurest õnnest. Tal läks veel halvemini kui Makaril
Surm on alati üks elu osa olnud, seda ka romaanis "Tuulest viidud". Räägib ju teos sõjast, kus sai hukka tuhandeid mehi. Scarlett oli laatsaretis halastajaõeks, tema silmade läbi kirjeldab autor, kuidas seal iga päev mitmed mehed piineldes surid. Paljud sinna ei jõudnudki, kirjeldamatul hulgal jõudis kodudesse teateid sõjas hukkunud meestest. Lein ja pisarad kuulusid inimeste, eriti aga naiste igapäevaellu. Ka peategelasel ei jää surm nägemata. Tema esimene abikaasa Charley hukkub sõjas, järgmine mees Frank leiab oma otsa vaenlase käe läbi. Ta näeb iga päev mehi laatsaretis suremas. Kui ta pärast sõda Tarasse naaseb, saab ta teada, et tema ema pole enam ning varsti saab ka tema isa õnnetuses hukka. Autor lõpetab oma teose samuti surmaga Scarletti ja Rhetti imetletud väike tütar kukub oma poni seljast ning murrab kaela. Mitchell köidab sellise traagikaga lugejaid ning paneb neid mõtlema elu
annaabi.ee 
