Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Peale patsifismi ajastut. - sarnased materjalid

diktaktuur, president, hitler, gestapo, pooldajad, vanglas, juhtkond, natsistliku, heks, saadetakse, hindenburg, tsehhoslovakkia, kaotatud, tsid, ritatud, ppes, pommer, friedrich, sileesia, lotring
thumbnail
46
doc

Väga põhjalik ajaloo konspekt

1920ndad Versaille süsteem on rahu tagamiseks Euroopas.(rahu tagatiste süsteem). Washingtoni süsteem- rahu tagamine merel. 1922- washingtoni konverents. Euroopa ja maailma suurriigid otsustasid vähendada (uputatakse laevastikud) laevastike donaaže, mille tulemusena pidi olema tagatud rahu maailmameredel. Need kaks lepingut pidid andma rahu tagatiste süsteemi. Washingtoni lepingust oli häiritud Jaapan, kes nõudis egemooniat Aasias. 1933 tuleb Saksamaal võimule Hitler:  Toob sisse sõjaväe kohustuse  Loob sõjalaevastiku, rikub Versaille’ lepingut  Riigid ajavad lepituspoliitikat, ei võta midagi Hitleri vastu ette  Saksamaa toob oma väed Reini demilitariseeritud tsooni sisse 8 suurriiki kes valitsesid maailma enne 1 Ms.: prantsusmaa, venemaa, Itaalia, Austria-Ungari, Jaapan, Saksamaa, Usa, Venemaa 1920-1930nd  11 nov. 1918- Venemaal algas kodusõda, võimul bolševikud, (valge ja punaarmee)

Ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
52
docx

Lääne-Euroopa Suurriigid

1848, 1871) 1. Bourbonide restauratsioon 1814-30. Kehtestatakse jälle kuningavõim, aga on ka rahva esinduskogu e parlament. 2. Juulimonarhia 1830-48. Prantsusmaal valitseb ,,kodanlik kuningas" Louis Philippe. Esialgu tundus et tema suudab riiki hästi juhtida, taas pettutakse ja luuakse nö teine vabariik 3. II Vabariik 1848-52. Riigi etteotsa saab Napoleon III. 4. II Keisririik 1852-1870. Napoleon III keisririik. 5. III Vabariik 1870-1940. President, kahekojaline parlament, parlamentarism, valitsuskriisid. 13a kukutati 18 valitsust. Uus põhiseadus 1875-1940. Kõigi nende perioodide puhul on oluline küsimus, kas kuningriik või vabariik. Lõpuks toimub leppimine, et on vabariik. Aga milline on see vabariik on probleemne edasi, tekivad rojalistid ja vabariiklased. Prantsusmaa 1870-1914 Vastuoluline ,,kahe Prantsusmaa" pärand: Aristokraatlik absolutism ja

Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
18
doc

SAKSAMAA 1871-1945

Saksamaa oli tugev rahvuslikult meelestatud tööstusriik, millel välispoliitiliselt väga suured ambitsioonid. Seetõttu vastandas Saksamaa end senisele maailmakorrale ja sattus konflikti Prantsusmaaga. Prantslaste liit Venemaa ja Suurbritanniaga muutis aga jõudude vahekorra sakslaste kahjuks, mille tulemusena sõda kaotati ja keisririik hävis. WEIMARER REPUBLIK Peale keisri kukutamist sai valitsuse etteotsa sotsiaaldemokraat Friedrich Ebert, välja kuulutati vabariik. Marxi õpetuse pooldajad (Rosa Luxemburg, Karl Liebknecht jt) tahtsid aga samal ajal luua oma sotsialistlikku riiki, samuti loodi detsembris Saksa Kommunistlik Partei. 2 Marksistide riigipöördekatse kukkus aga läbi, nende juhid tapeti. Ent 1919 oli Saksamaal väga rahutu ja nii kommunistid kui paremäärmuslased olid iga hetk valmis võimu haarama.

Ajalugu
48 allalaadimist
thumbnail
47
doc

Ajaloo kiirkursus

AJALUGU Õppematerjal: Eesti ajalugu: 1. A. Mäesalu, T. Lukas "Eesti ajalugu" I ja II Üldajalugu: 1. K. Jaanson "Üldajalugu XX sajandi algusest kuni 1938. aastani" 2. K. Jaanson "Üldajalugu 1939-1991" 3. Lähiajaloo õpik XII klassile SISUKORD MAAILM XX SAJANDI ALGUL..................................................................................................4 USA................................................................................................................................................. 5 Ameerika poliitiline süsteem 1900a............................................................................................ 5 SAKSAMAA...................................................................................................................................6 Koloniaalpoliitika........................................................................................................................

Ajalugu
307 allalaadimist
thumbnail
19
docx

AJALUGU: I ja II maailmasõda

Edaspidi kehtestasid enamlased ainuvõimu 3. märts 1918 ­ Bresti separaatrahu (ajutine leping) Sakslastele loovutati maa-alam kus elas ¼ venelastest (VM idee, SM nõustus ressursside puudusest) VM tahtis lepingu esimesel soodsal võimalusel tühistada 6. aprill 1917 ­ SM kuulutab USAle sõja 8. jaanuar 1918 ­ USA president Thomas Woodrow Wilson tegi ettepaneku sõlmida rahu, SM keeldus 21. märts 1918 ­ Lahing Somme'is Esialgu oli sakslastele edukas Ferdinand Fochil koondas jõud otsustavaks vastulöögiks ­ SM ähvardas uuesti Pariisi, PM avaldas vastupanu, SM sai lüüa 18. juuli 1918 ­ nn 2. Marne'i lahing Liitlasväed läksid Pariisi alla vasturünnakule ning paiskasid sakslased tagasi 8. august ­ PM ja IM väed andsid sakslastele

Ajalugu
21 allalaadimist
thumbnail
92
docx

Maailm 20. sajandi algul

Hukkunute arv sõjas: umbes 8-12 mln Bolševikute kujutamine propagandas Sõjakommunism Bolševike majanduspoliitikat nimetati sõjakommunismiks Toiduainete andmise kohustus talupoegadel Tööstusettevõtte riigistamine Rahapalka ei makstud Toidukaupa jagati tasuta Transport ja muud teenused olid tasuta Talurahvasõda Toiduainete andmise kohustus põhjustas talurahva võitluse punaste vastu. Tekksi jõud, kes võitlesid nii punaste kui valgete vastu. Üks selliseid jõude olid Mahno pooldajad Maailmarevolutsioon Maailmarevolutsioon tähendas kommunistide püüdu haarata võim maailmas Prooviti luua nõukogude vabariike Euroopas (Ungaris) 1920-1921 toimus Nõukogude-Poola sõda, mis lõppes enamlaste lüüasaamisega Poola vägesid juhtis J.Pilsudski Kodusõjas jäid peale punased 1920 aastaks oli suurem osa Venemaast punaste kontrolli all Kodusõda lõppes 1922 Venemaa oli sõjast laostunud Säilis inimeste jaotamine omadeks ja võõrasteks Inimelul polnud enam väärtus

Ajalugu
45 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Ajalugu (Maailm 20-nda sajandi alguses)

täieliku lüüasaamisega. Versailles' Esimeses Maailmasõjas pettunud inimesed ootasid midagi uut, mis tooks püsiva rahu ja heaolu. Sõja võitnud riikides, eriti Inglismaal ja Prantsusmaal õnnelootusega soov sõjaalgatajaid, eriti sakslasi karistada. Sellised meeleolud valitsesid rahukonverentsil, mis algas Pariisis jaanuaris 1919 ning lõppes 28 juunil 1919. Versailles rahulepinguga. Mõni kuu enne I Maailmasõja lõppu tuli USA president Thomas Woodrow Wilson välja rahukavaga, mida hakati nimetama Wilsoni 14. Punktiks. Ta proovis lõpetada sõda kahjutasude nõudmiseta ja riigipiiride muutmiseta. Koloniaal vaidlused tuleb lahendada läbirääkimiste teel. Saksamaa keeldus, kuna lootis veel võita. Saksa Vabariigi põhiseadus töötas 1919 aastal välja Weimari linnas Asutav Kogu, mistõttu tolle aja Saksamaad nimetatakse Weimari Vabariigiks. Sõjas kõige rohkem kannatanud Prantsusmaa nõudis Saksamaalt võimalikult suuri

Ajalugu
617 allalaadimist
thumbnail
6
docx

WEIMARI VABARIIK

WEIMARI VABARIIK (1919-1933) Pärast Saksa keiserriiki võeti vastu konstutsioon. Kõrgeim oli Riigipäev, kes moodustasid valitsuse. Esimene president oli Fridrich Ebern. Oli algusest peale demokraatlik riik, kuid kahjuks tal olid mitmed sisemised vaenlased. ( KOMMUNISTLIK SAKSAMAA) 1918 ( loodi Kommunistlik Partei) ja 1918a jaanuaris üritas ta Berliinis võimule tulla. See katse suruti maha ja nende juhid tapeti ära. Aga juba uuesti 1919a aprillis haarasid kommunistid võimu Münchenis ja moodustasid Baieri Nõukogude Vabariigi ja kohe hakati teostama punast terrorit. Mai algul õnneks see moodustus likvideeriti.

Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
48
docx

LÄHIAJALUGU

 Sügisel 1919.a. sõdis Eesti vägi koos Judenitši valgekaartliku armeega Punaarmee vastu Petrogradi suunal  Tagalas sõjatüdimus  Suund rahuläbirääkimistele  Detsembris ägedad lahingud Narva all  samal ajal toimus Tartu rahukonverents (algas 5.detsember 1919) 50. 51. Eestlaste võidu põhjused  Punaarmee juhtkond alahindas Eesti vägede võitlusvõimet  Punaarmee pidi jagama vägesid eri rinnete vahel  Eesti valitsus suutis relvajõud mobiliseerida  Vabatahtlikud Skandinaaviast  Inglise laevastiku toetus  Sõjaväe ülemjuhataja tegevus sõjaväe loomisel ja sõjategevuse juhtimisel 52. 53. Tartu rahu

Ajalugu
75 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Diktatuurid: Nõukogude Venemaa/NSV Liit, Saksamaa, Itaalia. Rahvasteliit. Rahvusvahelised suhted maailmasõdade vahelisel perioodil

partei 5%-gi häältest. Kriisiaastad Saksamaal lõppesid tragöödiaga: langes Weimari vabariik ning Hitleri Natsionaalsotsialistlik Saksa töölispartei kehtestas totalitaarse diktatuuri. Brünningi valitsus jäi võimule, ilma, et tal oleks olnud Riigipäevas enamust. Loodi nn Harzburgi rinne, kuhu kuulusid Rahvuslik Rahvapartei, Natsionaalsotsialistlik Saksa töölispartei ja ühendus Teraskiiver. 30. Jaanuaril 1933, määras president Hindenburg riigikantsleriks Adolf Hitleri. Pärast Hindenburgi surma omastas Hitler kõik riigipea funktsioonid, koondas enda kätte seadusandliku, täitev-, kohtu-, tsiviil- ning sõjalisevõimu ning nimetas enda Saksa rahva füüreriks. Sisepoliitikas: Keelustati Kommunistlik Partei (SKP), seejärel ka teised parteid ning kehtestati üheparteiline diktatuur. Riigipäev kaotas igasuguse funktsiooni ning käis koos ainult Hitleri kõnesid kuulamas

Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Maailm kahe maailmasõja vahel

Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Jaapan ja USA, kusjuures juhtivat osa Rahvasteliidus etendasid Inglismaa ja Prantsusmaa. Rahvasteliidu Alaline Sekretariaat asus Sveitsis Genfis. Rahvasteliit pidi haarama kõiki maailmariike ning pidi tegelema otseselt sõja ja rahu küsimustega, et riikidevahelisi tüliküsimusi mitte lasta sõjaks kasvada, eesmärgiga tagada maailmas riikidevaheline rahu, julgeolek ja territoriaalne puutumatus. Rahvasteliidu põhikirja peamine autor oli Ameerika president W. Wilson. Ometi Ameerika Ühendriigid ei astunud Rahvasteliidu liikmeks. Ladina-Ameerika riikidest liitusid Rahvasteliiduga vähesed, Aasias ja Aafrikas olid siis vaid mõned iseseisvad riigid. Rahvasteliit jäi peamiselt Euroopa riikide organisatsiooniks ja neistki polnud mitte kõik riigid kogu aeg selle liikmed. Saksamaa astus liikmeks 1926. a. ja lahkus sealt 1933. a. Samal aastal lahkus ka Jaapan. Itaalia astus liidust välja 1937. a. ja NSV Liit, kes oli vastu võetud 1934. a.,

Ajalugu
320 allalaadimist
thumbnail
25
doc

12. klassi teise poole ajaloo konspekt

2. Kokkuhoiupoliitika 3. Valuuta devalveerimine Saksamaa maailmasõdade vahelisel perioodil 1. Hitleri võimuletulek 1918. aastal oli Saksamaast saanud vabariik. Kuna Asutav kogu oli kokku tulnud Weimaris, kus võeti vastu Saksa vabariigi esimene põhiseadus, on hakatud ajajärku 1919 kuni 1933 nimetama Weimari vabariigiks. Weimari vabariigi poliitikaga mitte rahul olevad inimesed hakkasid toetama Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteid (NSDAP), mida juhtis Hitler. Natsid lubasid: 1. töölistele palga tõstmist ja tööpuuduse likvideerimist. 2. talupoegadele maad ja võlgade tühistamist. 3. Sõjaväelastele sõjaväeteenistuse sisseseadmist 4. suurmonopolistidele ei mingeid natsionaliseerimisi. 5. Likvideerida Versailles'i rahu (maha Versailles'i kütked) 6. Taastada sakslaste eneseväärikus, selleks rõhutati aaria rassi üleolekut teistest rahvastest, mistõttu sakslastel olevat ka suuremad õigused

Ajalugu
163 allalaadimist
thumbnail
80
pdf

11. klassi ajaloo konspekt

Suurbritannia. Vastus: 1. Soome 2. Suurbritannia 3. Prantsusmaa 4. Šveits 2. Miks kaotasid liberaalid valijaid konservatiividele? Vastus: Konservatiivid hakkasid rohkem tegelema majandusküsimustega, et kaitsta vaba turgu, ning pooldama riigi mittesekkumist majandusellu. 3. Miks aitas alkoholi keeluseadus kaasa maffia tähtsuse kasvule? Vastus: ​Maffia võttis alkoholi tegemise enda peale. Sai suurt kasumist. 4.Kuidas kehastas president Hoover Ameerikat kui Kõikide võimaluste maad? Vastus: ​Nt ajalehe poiss võis vabalt usina tööga tõusta miljonäriks. Hoover oli lihtfarmeri perekonnast ja teda peeti Ameerika rikkamaks meheks. 5. Nimetage 3 olulist muutust mida tõi kaasa Roosevelti uus kurss? Vastus: ● Tööstuse elavdamiseks asus RIIK senisest suuremas ulatuses toetama uute töökohtade loomist ning organiseeerima hädaabitöid. ● Suurendati ametiühingute õigusi.

Ajalugu
53 allalaadimist
thumbnail
204
pdf

Eesti uusima aja ajalugu

Sisukord Eesti XX sajandi algul..............................................................................................................................................1 Ühiskonna politiseerumise algus..............................................................................................................................3 1905. aasta revolutsioon...........................................................................................................................................5 Revolutsioonist Ilmasõjani.....................................................................................................................................10 Eesti Ilmasõjas........................................................................................................................................................14 1917. aasta...........................................................................................................................................................

Ajalugu
87 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kahe maailmasõja vahel (1930. aastad)

Poliitiline kriis Weimari Vabariigis ja natside võimulesaamine. Nürnbergi seadused ­ riigilipuseadus; riigikodanikeseadus; saksa vere ja au kaitseseadus. Natside majanduspoliitika. NSDAP ­ Saksamaa Natsionaalsotsialistlik Töölispartei, mis 1920. Aastate alguses oli üks paljudest väikeparteidest, kuid karismaatilise liidri Adolf Hitleri juhtimisel tõusis 1930. Aastate alguses tõsiseltvõetavaks poliitiliseks jõuks. Hitler kirjutas vanglas (NSDAP programmdokument ) - ,,Minu Võitlus'' 1921 ­ SA : Rünnakrühm, kandis pruunivorme (pruun katk) Ülessanne : Arv kasvab miljonini ; Juhiks: Ernst Röhm . Ül: terroriseerida partei poliitilisi vastaseid. 1934 ­ Konkurendid on Hitlerile ohuks ja SA juhtkond hävitatakse (Pikkade nugade öö) 1925 ­ luuakse SA raames SS ­ Kaitsemalev ; Kannavad musti särke. Parteisisene politsei funktsioon ­ SS. (Samuti ka natsistliku terrori peamine elluviia)

Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Kahe maailmasõja vahel

Terror 1930ndatel NLis Tagakiusamine laienes edasi. Kasutati hirmu ära, mida inimesed tundsid. Toimus parteide puhastus- enesekriitika kolleegide ees, heideti parteist välja inimesi. Terroriseetiti nõukogude võimu keskasutusi, julgeolekuorganeid ja armeed. Terrori alla satusid ka need, kes selle üles ehitasid. Korraldati palju näidisprotsesse olematute "rahvavaenlaste" vastu, kes pidid end süüdi tunnistama ja lasti maha,1937 hävitati peaaegu kogu Punaarmee juhtkond, keda süüdistati Stalini vastases vandenõus, mõrvati kokku ligi 40 000 eri astme sõjaväejuhti. Terrori alla sattusid ka rahvusvähemused - hävitati nende juhtivad kommunistid, puhastati pajud asundused (peamiselt mehed). Loodi ülemaaline sunnitöölaagrite süsteem GULAG , laagrid Siberis ja põhjapiirkondades, tingimused olid ebainimlikud, töö oli üle jõu käiv, peeti väga vähe vastu ning vangid surid massiliselt. Toimus ka tööstuslik sabotaaz

Ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
33
docx

11. klassi ajaloo üleminekueksam

21.-25.augustil 1914 toimunud nn piirilahingus said Prantsuse-Inglise väed lüüa ning paisati tagasi. · Marne'i lahing. Ägedates lahingutes pani inglaste poolt toetatud Prantsuse armee septembri algul Marne'i lahingus sakslaste edasiliikumise seisma. Sakslased olid sunnitud tagasi tõmbuma, Schlieffeni plaan oli läbi kukkunud. Sõjategevus maailmasõja teistel rinnetel · Kriitilises olukorras määrati Saksa armeele idas uus juhtkond. Selle etteotsa asus kindral Hindenburg, staabiülemaks sai lääneringe esimestes lahingutes silma paistnud kindral Luddendorff. Nemad suutsid ühe Vene armee Tannenbergi lahingus puruks lüüa, teise aga Ida-Preisimaal taanduma sundida. · Kuigi mõlemad sõdivad pooled olid saatnud enamiku oma jõududest Euroopa lahinguväljadele, möllas sõda ka mjal. Antandi riigid asusid vallutama Saksamaa

Ajalugu
59 allalaadimist
thumbnail
89
doc

Ajalugu

ameerika piisoni karjad. Kuulsamaid piisonikütte oli Buffalo Bill; raisatud oli ka palju maagaasi). Loodi loodusresurside säilitamise komitee. Rajati 5 rahvusparki. Tappamajdes hakati liha kontrollima, t vältida haiguste levikut. 1908 - Presidendiks vabariiklane William Taft (120kg). Muutis ameerika meesideaali. 1912 - Presidendiks demokraat Woodron Willson. Võitles monopolide vastu. Seisis Rahvasteliidu loomise eest. Ta oli esimene Ameerika president, kes oma ametisoleku ajal külastas euroopat (käis Pariis Konverentsil). Propageeris rahvasteliidu ideede USA-s mööda riiki ringi sõites. Suri 1920. 1.1.3 VÄLISPOLIITIKA USA-Hispaania sõda. Selle tulemusena sai USA Kuuba, Puerto Rico, Filipiinid. Valitses isolatsionism. 1 1.2 SAKSAMAA Saksa keisririik kuulutati välja 1841. aastal Prantsuse-Preisi sõja tulemusena Versailes. Viimaseks

Ajalugu
297 allalaadimist
thumbnail
21
docx

DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL

Hitleri ja NSDAP populaarsust suurendasid populistlikud loosungid: - lubadused tuua riik välja majanduskriisist ja kaotada tööpuudus; - vaadata ümber Versailles`i rahulepingu tingimused ja taastada Saksamaa sõjaline võimsus; - saksa rahvuse (aaria rassi) üleoleku propageerimine. 1932 valimiste järel sai NSDAP-st Riigipäeva suurim erakond. 1933 algul sai Hitler Saksamaa valitsusjuhiks e kantsleriks. Kui 1934 suri Saksamaa president Hindenburg, uusi presidendivalimisi enam ei korraldatud ning Hitler kuulutati saksa rahva juhiks (füüreriks). 2.2.3. Natsionaalsotsialistlik diktatuur Saksamaal: Sisepoliitikas: Keelustati Kommunistlik Partei (SKP), seejärel ka teised parteid ning kehtestati üheparteiline diktatuur. Riigipäev

Ajalugu
35 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Ajalugu - I ja II MA, diktaktuurid Hispaanias, Itaalias, Saksamaal, majanduskriis, külm sõda, sotsialismileeri lagunemine

AJALOO TASEMETÖÖ · I maailmasõda · Majanduskriis ­ kus ja millal algas? · Diktaktuur ­ Saksamaal, Itaalias ja Hispaanias. Miks tekkisid? · II maailmasõda ­ Millal algas ja lõppes? Leerid. Milliseks kujunes peale II maailmasõda maailm, eriti Euroopa? · Külm sõda ja selle lõpp · Sotsialismileeri lagunemine I maailmasõda I maailmasõda algas 1914. aastal ning kestis veidi üle 4 aasta.1914. aastal tappis Serbia salaorganisatsioon Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi, see oli ka sõja puhkemise otseseks põhjuseks

Ajalugu
83 allalaadimist
thumbnail
19
docx

Suurriigid 20. saj algul, kriisid, I maailmasõda, II maailmasõda, suur majanduskriis

Kui enne sõda oli 17 monarhiat ja 3 vabariiki, siis 1919.aastal on 13 vabariiki ja 13 monarhiat. Peale Nõukogude Venemaa pole üheski riigis 1919.aastal diktatuuri. Diktatuurid kehtestatakse mitmetes riikides peale 1923.aasta majanduskriisi. USA SBR Prantusmaa · Presidentaalne · Parlamentaarne · Parlamentaarne vabariik monarhia vabariik · Riigipea president : · Riigipea · Riigipea president W.Wilson (1913-1921). monarh/kuningas · Valitsusjuht F.D. Roosvelt (1933- George V (1910-1936) peaminister. 1945) Edward VIII (1936) · Mitmeparteiline · Valitsusjuht president George VI (1936-1952) süsteem · Kaheparteiline · Valitusjuht süsteem peaminister

Ajalugu
73 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Lähiaeg 1914-1945

>sundkollektiviseerimine (?) >Stalin peitis oma agressiivseid kavatsusi, esines rahutoojana 7. Diktatuur maailmasõdade vahelisel perioodil Saksamaal 1918 novembrirevolutsioon >keiser Wilhelm II loobub troonist, põgeneb, Saksamaast saab Weimari vabariik (1818 dets) =>Compiegne'i vaherahu 1918 nov (I maailmasõja lõpp) kommunistide tegevus >1923. a üritasid korraldada ülesaksamaalist revolutsiooni, kuid plaan ebaõnnestus natsionaalsotsialistd >1920. a NSDAP >1921 Hitler esimeheks >1923 Õlleputs: Hitler koos rünnakrühmlastega arreteeris õllesaalik Baieri valitsusjuhu; kulutas Berliinis asuva presidendi kukutatuks, enda uueks valitsusjuhiks, ent armee toetusel suruti puts siiski maha =>Hitler vangi (5 a) Versailles' rahu tagajärjed >sisepoliitiline rahulolematus >Saksamaa välispoliitiline isolatsioon >suutmatus esimest sissemaksu tasuda (=>Ruhri hõivamine) 1922. Rapallo leping: diplomaatilise suhted Saksamaa ja NL vahel 1923. a kriis

Ajalugu
76 allalaadimist
thumbnail
43
docx

12.klassi esimese kursuse ajalugu

Saksamaal ei õnnestunud purustada Briti mereväge ega mereblokaadi. Ülestõus Kieli mereväebaasis 1918. Muudatused sõdivate poolte koosseisus 1914 -1917 Antante - kokku üle 20 riigi Suurbritannia + dominioonid Prantsusmaa Venemaa Serbia Belgia Rumeenia Kreeka Jaapan Itaalia (liitus 1915) USA (liitus 1917) Keskriigid Saksamaa Austria-Ungari Türgi (1914) Bulgaaria (1915) USA sõtta astumine President Wilson 1917. a suured USA väeüksused (palgasõdurid) Prantsusmaale USA laenud Antant'i riikidele USA sõjatööstuse areng Sõja hädad Haigused, düsenteeria Närilised (rotid) Probleemid jalgadega Vesi kaevikutes Lauspommitamine ja müra Kaitsetus gaasi ees Matmata laibad Mõttetud rünnakud, mis ei andnud tulemust Deserteerimine Sõdurite vastuhakud 1917. a Prantsuse, Vene armees, 1918 Saksa

Ajalugu
31 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Saksamaa 1920.-1930. aastatel

Saksamaa 1920.-1930. aastatel I Weimari vabariik Weimari /vaimari/ vabariigiks nimetatakse aastaid 1919-1933 Saksamaa ajaloos (1919 ­ kukutati monarhia, 1933 ­ Hitler tuli võimule). . Kuna I maailmasõda oli rahva olukorda tugevasti halvendanud, puhkes novembris 1918 Saksamaal revolutsioon, keiser Wilhelm II põgenes. Võim läks sotsiaaldemokraatide kätte. Weimari vabariik oli parlamentaarne riik. Tegutses parlament ehk Riigipäev. Riigipea oli president. Valitsust juhtis kantsler.Weimari vabariigi vastu olid aga saksa vasakpoolsed ehk kommunistid (kes tahtsid kommunistlikku riiki.

Ajalugu
42 allalaadimist
thumbnail
15
odt

Pärast esimest maailmasõda kuni kahe maailmasõja vaheline aeg

Ajalugu II Pärast esimest maailmasõda 11. november 1918 Compiegne'i vaherahu. Sõja võitnud riigid, eriti Prantsusmaa, soovisid Saksamaale kätte maksta. Prantsusmaa soov oli Saksamaad maksimaalselt nõrgestada. USA president Thomas W. Wilson esitab kongressile 8. jaanuar 1918 rahulepingu 14 punkti. Lähtus suurel määral sellest, et lähtuma keaks rahvaste huvidest, peaks sõlmima ,,õiglase rahu". Nägi ette relvastuse vähendamist, koloniaaltülide puhul silmas pidada kolooniates elavate rahvaste huve, rahvastele enesemääramisõigus ehk luba otsustada, kas või kelle all soovitakse elada. Riigipiirid peaks minema mööda rahvuspiire (Itaalia), kuid Venemaal elavatele rahvastele

Ajalugu
78 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Adolf Hitler ja natsism Saksamaal

Lagedi, 2008 Sisukord · Põhimõisted · Lühidalt Adolf Hitlerist ehk sissejuhatus · Hitleri võimuletulek · Valitsemislaad · Majandus · Repressioonid · Kultuur · Juutide küsimus Kasutatud kirjandus · Ian Kershaw ,,Hitler" · Richard Overy ,,Diktaatorid" · Stephen J. Lee ,,Euroopa diktatuurid" Pildid: · www.google.ee Lühidalt Adolf Hitlerist ehk sissejuhatus Adolf Hitler sündis 20.aprillil 1889. aastal väikeses Austria piirilinnas Inni-äärses Braunaus alamkeskklassi perekonnas. Tema varasem elu ei vihjanud vähimalgi määral tegelasele, kes paneb kord maailma hinge kinni hoidma. Adolf Hitler oli väga osav massidega suhtleja ning karismaatiline kõnemees, keda peetakse üheks silmapaistvamaks riigijuhiks ajaloos. Hitler arvas, et ajalugu on alati tehtud ,,sõna maagilise jõuga".

Ajalugu
41 allalaadimist
thumbnail
36
odt

Ajalooõpetuse eksam

Tänu Punaarmee tugevnemisele (Lev Trotski) ja sõjakommunismi majanduspoliitika rakendamisele (majandus 100% riigi oma, tasuta toiduained, kaotati palgad), olid kommunistid edukad. Valged said lüüa, sest nad tõrjusid mittevene rahvaid. Sõda lõppes 1922, kui Venemaa oli valgetest puhastatud. 6. Sõja lõpp läänes. Kuna kommunistid astusid 1918. aastal sõjast välja, koondus kogu tähelepanu läänerindele, kuhu oli saabunud 1917. aastal USA. 8. jaanuar 1918 tegi USA president Wilson ettepaneku sõlmida õiglane rahu (territooriume kärpimata ja kahjutasusid nõudmata), kuid Saksamaa keeldus. Septembris said sakslased aru, et nad olid sõjaliselt löödud ja tegid 29. septembril 1918 keisrile ettepaneku alustada rahuläbirääkimisi. Peale seda hakkasid ka Saksamaa liitlased sõjast väljuma – septembris alustas Bulgaaria läbirääkimisi, oktoobris kirjutas Türgi alla vaherahule ning Austria-

Ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
58
docx

Sisepoliitika 1918-1939

Teatajas nr 113/114 9. juulil). Põhiseadus jõustus sama aasta 21. detsembril. Põhiseadus 15. juunil 1920 võttis Eesti Vabariigi Asutav Kogu vastu Eesti esimese põhiseaduse. Sellele oli eelnenud aastapikkune töö põhiseaduse komisjonis ja pikad arutlused Asutava Kogu plenaaristungitel. Eelkõige põhjustas palju vaidlusi presidendi instituut. Põhiseaduse komisjoni esialgses projektis oli ette nähtud üsna suurte volitustega president. Enne põhiseaduse eelnõu ametlikku arutamist Asutavas Kogus peeti aga vajalikuks selgitada välja poliitiliste jõudude seisukohad. Selleks viidi läbi n-ö eraviisiline Asutava Kogu nõupidamine, kus enamik saadikuid asus presidendi ameti sisseseadmise suhtes eitavale seisukohale. Komisjon arvestas seda ja põhiseaduse eelnõu ametlikus versioonis president puudus. 1920. aasta põhiseaduses oli domineeriv positsioon parlamendil - Riigikogul. See moodustati

Ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
147
docx

Eesti XX sajandi algul

Riigiduumas kadettidega (liberaalid, konstitutsioonilised demokraadid), kaitsti maaeraomandi puutumatust, autonoomiat, taotleti sõjaseisukorra kaotamist ja karistuste lõpetamist. Eduerakonnast sinna J. Tõnisson ja O. Rüütli, Tallinna rahvusradikaalidest K. Hellat (üldse kokku 4 eestlast). Balti- saksa aadlil puudus üldse esindus. Eesti alal oli valijate aktiivsus tugev (64,5%). Enamlased boikoteerisid. I Riigiduuma osutub isevalitsusele liiga ,,revolutsiooniliseks" ja see saadetakse laiali 1906 juulis. Kadettidest saadikud esitavad seoses sellega nn. Viiburi protesti, millelel kirjutab alla ka Tõnisson. Selle eest ta areteeriti ja ,,Postimees" suleti. Varsti vabastati ja ,,Postimees" uuesti ilmuma. Viiburi protest: duuma laialisaatmise vastu, avaldada valitsusele passiivset vastupanu. II Riigiduuma valimised 1907 jaanuar. Reaktsiooni jätkuva pealetungi ajal. Liivimaa kuberner piiras valimisõigust. Valida said nüüd vaid taluperemehed, mitte enam mõisa- ja talusulased

Ajalugu
54 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Diktatuurid kahe maailmasõja vahel

Keiser põgenes Inglismaale. Võim läks Ajutisele Valitsusele, mis koosnes põhiliselt sotsialistidest. Ajutine valitsus korraldab rahvuskogu ehk Asutava kogu valimised. Rahvuskogu koguneb Weimari linnas ja koostab vabariikliku põhiseaduse. Uut riiki nimetatakse Weimari vabariigiks. Uue põhiseadus näol on tegemist parlamentaarse riigiga, kus seadusandlik võim on riigipäeval ja seda nimetatakse Reichstagiks. Täidesaatev võim on valitsusel ja valitsusjuht on kantsel. Riigil on ka president, kes valitakse rahava poolt ja, kes nimetab ametisse kantsleri. Ebert, sotsalistide liider, saab presidendiks. Weimari vabariigi sõjaliseks jõuks on Vabakorpused - Freikorps, mis koosnevad vandest sõjaväelastes. Weimari vabariigi opositsioon Kodanlik klikk on võimul. Kuna kehtiv valitsus kirjutas alla Versailles rahulepingule on valitsus rahva hulgas väga ebapopulaarne. Valitsusele ja vabariigile on nii väga tugev

Ajalugu
89 allalaadimist
thumbnail
9
odt

Rahvusvahelised suhted pärast I Maailmasõda

järeleandmisi tehes üritati sakslasi n.ö. maha rahustada. Tegelikult lükkas Inglismaa poliitika A.Hitlerit edasistele Versailles`i rahulepingu rikkumistele (karistust ju ei järgnenud) ja aitas sel moel tegelikult kaasa II maailmasõja puhkemisele. 1935.a. rahvahääletuse tulemusena ühendati Saarimaa taas Saksamaaga. 1936.a.- A.Hitler saatis Wehrmacht`i üksused Reini demilitariseeritud tsooni. Hitler kasutas ära selle, et maailma tähelepanu oli Itaalia agressioonil Etioopia vastu. Samas ei olnud ka Inglismaal ja Prantsusmaal enam midagi Peep Reimer 6 teha; suure armeega taasrelvastatud Saksamaad ei saanud enam selliselt kohelda, nagu seda tehti Ruhri kriisi ajal 1923.a. ja õige aeg Saksamaa korralekutsumiseks oli maha magatud.

Ajalugu
299 allalaadimist
thumbnail
40
docx

Eesti ajalugu uusim aeg välispoliitika 1918-1939

haarata Soome, aga tulutult. Ainult mõeldud poliitilise ja diplomaatilise abi andmise võimalusele. Eesti ja Läti kinnitasid aga, et nad on Vilniuse suhtes erapooletud. Kolm Balti riiki ei jõudnud enne Molotov-Ribbentropi pakti sõlmimist üksmeelele küsimuses, missugune riik võiks olla vaenlane nr.1. Leedu pidas ohuks Saksamaad ja Poolat. Läti sõjaväelased kartsid eelkõige Saksamaad, aga poliitiline juhtkond kartis N.L. Eesti kartis kõige enam N.L. Sõjaline liit Eesti ja Läti vahel oli ainult paberil, ei mingeid praktilisi samme. 8 30.aastad algasid raske maj kriisiga, tähelepanu rohkem maj. probleemidele. 30.aastate alguses paranesid mõnevõrra Balti riikide suhted Nõuk. Liiduga. 1932 kirjutas NSVL alla mittekallaletungilepingus nii Läti kui Eestiga. Rahvasteliit ja kollektiivse julgeolekusüsteemi loomiskatsed Ohu allikad

Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Diktatuurid Euroopas enne teist maailmasõda(Hitler,Stalin,Mussolini)

Sunnitöölaagrid. Kulakud, intelligendid. KGB ­ NSV liidu riikliku julgeoleku komitee. OVRA ­ Itaalia salapolitsei. Mussolini poolt loodud. Pidi peatame igasuguse fasismi vastase tegevuse. Balilla ­ Mussolini ajal Itaalias noorteorganisatsioon. Kasvatati lapsi fasistlikult. Kolmas riik ­ Natsliku Saksamaa nimetus, mis lähtub arusaamast, et esimene riik oli Püha Rooma riik, teine 1870 ühendatud Saksa keisririik ja kolmas Hitleri juhitav SuurSaksamaa. Gestapo ­natsliku Saksamaa riiklik salapolitsei SS Kaitsemalev (tegeles koonduslaagritega ja natsijuhtide ihukaitsega). Weimari vabariik ­ Saksamaa 19191933, kuni Hitleri võimule tulekuni. Esimene demokraatlik riik Saksamaa ajaloos. Hitlerjugend ­ Noorsooliit Saksamaal, kus toimus noorte kasvatamine. Pioneerid ­ Nõukogude liidu noorteorganisatsioon, kuhu kuulusid 1014aastased noored. Kes kõik pidid kandma punaseid kaelarätte.

Ajalugu
78 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun