Augustinuse arvates on inimkonna senine ja tulevane ajalugu Jumala poolt ette määratud. Tema arvates eksisteerib maailmas kaks omavahel võitlevat riiki: 1. Jumalariik (Civitas Dei), mille koosseisu kuuluvad inglid ja päästetud inimesed; 2. Saatanariik (Civitas Terrana), mille elanikkonnaks on kurjad deemonid ja päästmata inimesed. Nende kahe riigi vahel toimub lepitamatu võitlus, mille tulemuseks peab olema Saatanariigi langus ja Jumalariigi üleüldine kehtestamine. Pattulangemisest alates on peamiseks võitlustandriks olnud maa. Kristluse tekkest alates on taevase riigi esindajaks maa peal muutunud kristlik kirik. Kui saabub maailma lõpp, siis hävitatakse Saatanariik ja tema asemel kehtestatakse 1000-aastane rahuriik.
rõhutavad monoteismi, ent islam vastustab ristiusu kolmainsuseõpetust, väites, et see eitab Jumala ainsust ning suhtub inimesse (Jeesusesse) kui temaga võrdsesse. Kõigis kolmes usundis usutakse Jumala kõikvõimsusesse ning peetakse inimese esmaseks kohuseks järgida igapäevaelus tema ettekirjutusi. Seda rõhutatakse eriti islamis, kuna nii kristluse kui ka judaismi pühakirjas vaieldakse ja väideldakse Jumalaga. Kõik aabrahamlikud usundid räägivad loo esimestest inimestest ja pattulangemisest, tehes seda igaüks omal viisil. Nende õpetuse järgi on inimesel ainult üks elu ning nad tunnistavad ka surmajärgse elu olemasolu.
hobune moodustavad terviku, ratsaniku figuur mõjub imposantselt, teos on ilmekas ja suurejooneline. MASACCIO (1401-1428) · Vararenessansi maalikunsti rajajaks tuleb pidada just Masacciot. Esimene uuendusliku, realistliku suuna meister. · Tema tähtsaimaks tööks on freskod karmeliitide kiriku juures olevas Barnacci kabelis Firenzes. Freskod jäid kunstniku surma tõttu pooleli, need lõpetas hiljem Filippino Lippi. Freskod kujutavad stseene Peetruse elust ning pattulangemisest ja paradiisist väljaajamisest. MASACCIO (1401-1428) · Iseloomulik tema loomingule on: · - ruumi ja figuuride loomutruu kujutamine · - valitseb täiuslikult joonperspektiivi · - valguse ja varju loogiline jaotus ja modelleerimine · - psühholoogilised aspektid sügav seesmine tõde, ilmekad tüübid · - käsitluslaad on jõuline, rahulik, suurejooneline, meisterlik karakteriseerimisvõime. · Tähelepanuväärseimateks freskodeks on
Kokkuvõtte piiblist Kristlik Piibel jaguneb kaheks osaks: Vanaks ja Uueks Testamendiks. Vana Testament koosneb kokku 39st erinevast raamatust ja on kirja pandud 12. - 2. sajandil eKr. Enamus sellest on heebrea keeles, mõned üksikud osad arami keeles. Ka juutide pühakiri Tanah koosneb samadest raamatutest, kuid seal on nende järjekord ja numeratsioon erinevad. Esimesed viis raamatut Vanas Testamendis on Moosese raamatud. Esimene jutustab maailma loomisest ja pattulangemisest ja Iisraeli rahva varajase ajaloo Aabrahami, Iisaki, Jakobi ning nende perekondade loo kaudu. Teine räägib iisraellaste põgenemisest Egiptuse vangipõlvest Moosese juhtimisel. Kolmanda sisuks on Jumala poolt Iisraeli rahvale edasiandmiseks Moosele antud õpetussõnad. Neljas kirjeldab Iisraeli rahva rännakut läbi kõrbe Siinai mäe juurest Tõotatud maale ja viiendas võetakse kokku eelnevad raamatud ja antakse edasi Seadus.
Mis on antiikmütoloogia? Antiikmütoloogia on vanade müütide kogum. Piibel Piibel: Piibel on raamatute raamat, mis on kestnud läbi aegade ja avaldanud mõju paljudele. · Pole konkreetset autorit · 1500 aasta väitel neljakümne autori poolt · Vana testament - Kirjutati enne Jeesuse sündi. ( Vana-juudi e. Heebrea keeles) · Uus testament 1. Sajand pärast Jeesuse sündi. ( Kreeka keeles) · Jutustab universumi loomisest Jumala poolt, inimeste pattulangemisest, Israeli rahva ajaloost, prohvetikuulutustest. Eestikeelne piibel: Esimene Eesti keelne piibel trükiti 1739 Tallinnas J. Köheri trükikojas. Tõlkis seda rida inimesi, keda juhatas Anton Thor Helle. Rootsi ajal rajati sinna majja Gustav Adolfi Gümnaasium. Kreeka mütoloogia ajalugu: Kreeka mütoloogia ime on see, et kreeklased lõid hirmumaailmast ilumaailma: austasid jumalaid, kuid ei kartnud neid. Jumalate tegudest jutustavadki Kreeka müüdid. Eeposed:
Piibel koosneb kahest osast Vanast Testamendist ja Uuest Testamendist. Vana Testamendi raamatud on kirjutatud enne Jeesuse sündi; Uus Testament aga I sajandil pärast Jeesuse sündi. Jeesuse sünd sai lähtekohaks meie kaasaegsele ajaarvamisele. Vana Testament kirjutati vana-juudi e heebrea keeles; Uus Testament aga kreeka keeles, mis oli tolle aja kultuurikeeleks. Vana Testament jutustab universumi loomisest Jumala poolt, inimese pattulangemisest, Iisraeli (Jumala poolt välja valitud) rahva ajaloost ja prohvetikuulutustest. Sinna kuulub ka Laulude raamat, mis sisaldab endas vanu hümne ja palveid Jumala poole, Koguja raamat jne. Uus Testament jutustab eelkõige meie päästja, Issanda Jeesuse Kristuse sünnist ja elust, tema ohvrisurmast patuse inimkonna eest ning ülestõusmisest. Jeesuse Kristuse õpetust nimetatakse evangeeliumiks. See kreeka keelest pärinev sõna tähendab "head sõnumit"
Pühavaimu kirik on 14. sajandil ehitatud vanimaid ning uhkemaid sakraalehitisi Tallinnas. Kiriku põhjaküljel olev maalingute ja nikerdustega kell on üks vanemaid säilinud ajanäitajaid Tallinas. Pühakojas asub Lübeci meistri Bernt Notke 1483. aastal loodud peaaltar ning Tallinna vanim puidust kantsel. See kirik on ka ainus linnakirik, kus on terviklikult säilinud kiriku väärid. (rõdurinnatised) Vääridelt võib leida maailtud piiblitseene alates Aadamast paradiisis ja pattulangemisest kuni Kristuse kannatuslooni jaapostlite tegudeni. Toompea linnus Toompea linnus ehk Väike linnus on Tallinnas Toompeal, Balti klindi klindisaarel asuv ehitisekompleks, kus tänapäeval asub Eesti Vabariigi parlament. Rajatud 13.sajandil. Linnust kasutati ainult ohu korral, kuna alaliseks elamiseks seale paene maa ei sobinud. Ehitis oli arvatavasti puit-, muld- ja kuivmüüritisega kivilinnus. Tõsise ehitamisega tegi algust Mõõgavendade Ordu aastatel 12271237. Pärast 1238. aastat
Rooma keisririigi ajal mandus pantomiimiks, hävitati varakeskajal kiriku poolt. Keskaja teatri lähtepunktiks oli jumalateenistus. Kuna lihtrahvas ei mõistnud ladinakeelset jumalateenistust, siis hakati kasutama näitekunsti abi. Tekkis liturgiline draama piiblitekstide dialogiseeritud ettekanne illustreeriti primitiivsete dekoratsioonide, kostüümide ja rekvisiitidega. Ajapikku kujunesid välja piibliainelised draamad müsteeriumid. Tuntum ,,Aadama mäng" -lugu Aadama ja Eeva pattulangemisest. Miraakel arenes eriti Prantsusmaal, kujutati pühakute imetegusid. Näiteks neitsi Maarja imeteod. Kuradile hinge müümine. Keskaja lõpul läksid moodi moraliteed- õpetlikud, moraliseerivad näidendid. Kõlbelised näpunäited: arukas pääseb taevariiki, arutu läheb põrgusse. Kõrvutati vooruslku ja pahelise inimese elu. Farss jämekoomilised lühinäidendid. Koomilised juhtumid linnakodanike, vaimulike ja talupoegade elust.
Kuigi Michelangelo peab end elu lõpuni pigem skulptoriks kui maalikunstnikuks, kinnitades esimese ülevust teise ees, jääb tema suurteos siiski maalikunsti valda. Selleks saab Vatikani Sixtuse kabeli lae ja idaseina kaunistamine freskodega, milleks tal kulus kokku neli aastat. Aastaid hiljem valmis ka idaseina kompositsioon Viimne kohtupäev. Maalingute motiivid on taas kord võetud Piiblist, kujutades stseene maailma loomisest, Aadama ja Eeva loomisest, pattulangemisest, Noast ja veeuputusest. Michelangelo suutis neile pelga illustratiivsuse asemel anda dramaatilise ja isegi vägivaldse iseloomu. Sixtuse kabeli lagi muutus kristlike ideede illustratsioonist tohutuks panoraamiks, kogu lage katavad täuslikud, hästiarenenud inimkehad, kelle poosid on aga ebatavalised ja kohati hirmutavad, luues nii vapustavalt jõulise ja dramaatilise üldmulje. Erinevaid stseene eraldavad alasti mehekujud, mis on eelkõige Michelangelo geniaalsuse ja väljendusrikkuse
net. 10.Kokkuvõte Kristlik piibel jaguneb kaheks osaks: vanaks ja uueks testamendiks. vana testament koosneb kokku 39st erinevast raamatust ja on kirja pandud 12. - 2. sajandil ekr. enamus sellest on heebrea keeles, mõned üksikud osad arami keeles. ka juutide pühakiri tanah koosneb samadest raamatutest, kuid seal on nende järjekord ja numeratsioon erinevad. esimesed viis raamatut vanas testamendis on moosese raamatud. esimene jutustab maailma loomisest ja pattulangemisest ja iisraeli rahva varajase ajaloo aabrahami, iisaki, jakobi ning nende perekondade loo kaudu. teine räägib iisraellaste põgenemisest egiptuse vangipõlvest moosese juhtimisel. kolmanda sisuks on jumala poolt iisraeli rahvale edasiandmiseks moosele antud õpetussõnad. neljas kirjeldab iisraeli rahva rännakut läbi kõrbe siinai mäe juurest tõotatud maale ja viiendas võetakse kokku eelnevad raamatud ja antakse edasi seadus.
mõistmisele. Ta on esitanud nõude: "Usu, et mõista!" Püha Augustinuse õpetus Tema arvates eksisteerib maailmas kaks omavahel võitlevat riiki: Jumalariik (Civitas Dei), mille koosseisu kuuluvad inglid ja päästetud inimesed; Saatanariik (Civitas Terrana), mille elanikkonnaks on kurjad deemonid ja päästmata inimesed. Nende kahe riigi vahel toimub lepitamatu võitlus, mille tulemuseks peab olema Saatanariigi langus ja Jumalariigi üleüldine kehtestamine. Pattulangemisest alates on peamiseks võitlustandriks olnud maa. Kristluse tekkest alates on taevase riigi esindajaks maa peal muutunud kristlik kirik. Kui saabub maailma lõpp, siis hävitatakse Saatanariik jatema asemel kehtestatakse 1000-aastane rahuriik. Gregorius Suur Läänekiriku sümboolne keskus oli Rooma. Eriti alates paavst Gregorius I-st (Gregorius Suur) Võttis kasutusele uue liturgia, mis juurdus kogu Lääne-Euroopas Ühtlustas liturgilised tekstid, mis said lääne kirikulaulu aluseks 7.-8
Müüdi ja muistendi sarnasused:On usutav,Tegevusväli-mingi aeg,koh,Jutustamiseaeg-ei ole piiratud,Konventsionaalne algus puudub. Müüt/muistend(erinevused):Toimumisaeg-kauge minevik/lähiminevik,Toimumiskoht-Teine maailma/Tänapäevamaailm,Hoiak-Püha/Püha või profaanne,Peategelane-Mitte-inimene/inimene. 15. Too esile ühisjooni, mis Eestiski tuntud muinasjutul "Mees, kes mõistab loomade keelt" (ATU 670, tuntud ka kui "Kuke õpetus") ja piiblimüüdil Aadama ja Eeva pattulangemisest (1Ms 3:1-7)? Lavaline kaksus,Mao kõne,Kinkija(doonor)-proovilepanek,Samad tegelased,Sugupoolerollide kehtestamine,Hoiatus uudishimu/sõnakuulmatuse eest,Karistus. 16. Kuidas on seotud omavahel piiblimüüt inglite langemisest (nt Js 14:12-21, Ilm 12:1-10) ja rahvapärane seletus haldjate tekkimisest? On olemas veevaimud,maavaimud ja metsavaimud. Kui taevast ingleid maha loobiti, siis mis sattus vette, neist said veevaimud,metsa- metsavaimud,maale,neist jäid maale elutsema.
MÜÜT MUISTEND MUINASJUTT Müüdi ja muinasjutu ühisjooni: on ühiseid tegelasi, etioloogilised motiivid, mõlemad seostuvad sotsiaalse tegelikkusega, mõlemad sisaldavad fantastilisi elemente 15. Too esile ühisjooni, mis Eestiski tuntud muinasjutul "Mees, kes mõistab loomade keelt" (ATU 670, tuntud ka kui "Kuke õpetus") ja piiblimüüdil Aadama ja Eeva pattulangemisest (1Ms 3:1- 7)? 15. Too esile ühisjooni, mis Eestiski tuntud muinasjutul "Mees, kes mõistab loomade keelt" (ATU 670, tuntud ka kui "Kuke õpetus") ja piiblimüüdil Aadama ja Eeva pattulangemisest (1Ms 3:17)? Liigituste järgi on piibli õunasöömise lugu muinasjutt lisaks on täiesti olemas muinasjutt (ATU 670) samade tegelastega (mees, naine, madu) Piibliloo ja ATU 670 ühised jooned:
Peategelane: müüdis on peategelaseks mitteinimene, muistendis inimene, muinasjutus võib olla nii või naa 11. Missugused on müütide (ja muinasjuttude) kesksed motifeemid? miks nad sarnased on pmst, see suur tabel müüdi, muistendi ja muinasjutu kohta 12. Too esile ühisjooned, mis on Eestiski tuntud muinasjutul "Mees, kes mõistab loomade keelt" (ATU 670, tuntud ka kui "Kuke õpetus") ja piiblimüüdil Aadama ja Eeva pattulangemisest (1Ms 3:1-7). Ühisjooned: lavaline kaksus, mao kõne, kinkija (doonor) proovilepanek, samad tegelased, sugupoolerollide kehtestamine, hoiatus uudishimu/sõnakuulmatuse eest karistus. 13. Mille poolest erinevad (nt A. Dundesi artikli põhjal) V. Proppi ja C. LéviStraussi käsitlused müüdist ja muinasjutust? Kuidas mainitud uurijad mõtestasid folklooris esinevaid binaarseid opositsioone? Lévi-Straussi järgi põhinevad muinasjutud nõrgematel opositsioonidel kui müüdid. 14
(nn. tsikuraatide) ehitusajast 1000 või rohkem a. e.Kr. Babüloonias kui paljurahvuselises impeeriumis valitses tõepoolest tohutu keeleline ,,segadus". Piiblis sümboliseerib torn inimsoo uhket iseteadlikkust, mille piiramiseks Jumal rahvad segi pillutas. 39. pale higis / Aadama nuhtlus ,,Oma palge higis pead sa leiba sööma..." Säärane oli üks osa Jumalale sõnakuulmatu Aadama karistusest; pattulangemisest alates on inimsugu pidanud äraelamise nimel higistades rügama, seetõttu on töötegemist vahel nimetatud ka ,,Aadama nuhtluseks". 40. Peeltsebul Algselt vilistite jumal Ekronis, kelle nimi võis olla Baal Sebul (,,kõrge koha jumal"). Võimalik, et juudid, kelle meelest selline nimi oli sobilik ainult Jehoovale, moonutasid selle Baal Sebubiks (,,kärbeste jumal"), nagu see esineb Vanas Testamendis. Ajapikku muutus see jumalus iisraellaste silmis ebajumala musternäiteks
on profaanne Muistendis puudub sarnaselt müüdiga konventsionaalne algus ja jutustamise aeg ei ole piiratud, ta on usutav ning tegevus toimub kindlas paigas kindlal ajal. Erinevalt müüdist toimub tegevus lähiminevikus ja tänapäeval ning peategelaseks on inimene. Hoiak on püha või profaanne. 15. Too esile ühisjooni, mis Eestiski tuntud muinasjutul “Mees, kes mõistab loomade keelt” (ATU 670, tuntud ka kui “Kuke õpetus”) ja piiblimüüdil Aadama ja Eeva pattulangemisest (1Ms 3:1-7)? Lavaline kaksus, mao kõne?, sugupoolerollide paikapanek, hoiatus uudishimu/ sõnakuulmatuse eest, karistus 16. Kuidas on seotud omavahel piiblimüüt inglite langemisest (nt Js 14:12-21, Ilm 12:1-10) ja rahvapärane seletus haldjate tekkimisest? Sarnaselt piiblimüüdile visatakse osa ingleid taevast alla, kuid rahvapärase seletuse järgi tekkisid allakukkunud inglitest haldjad. Vette kukkunud inglitest said veevaimud, maale kukunutest
o Lääne-Pr Peale koda- ja saalkiriku ka BASIILIKAD Kuppelkirikud vähemalt osalt tänu idamaade mõjule · Saint Front Périgueux's kuulsaim neist Skulptuuridega kaunistatud fassaadidega kirikud · Notre-Dame-la-Grande o Fassaad kaetud ornamentaalsete ja figuraalsete reljeefidega, mis kujutavad stseene pattulangemisest Kristuse sündimiseni o Kesk-Prantsusmaa Auvergne´i koolkond · Eriti tähtsad empoorkirikud o Kahekorruselised külglöövid · Nelitistorn · Kooriümbriskäik · Kabelipärg o Burgundia koolkond Eelistatuim tüüp basiilika CLUNY KLOOSTRIKIRIK
maailm. -Müüdi ja muistendi ühisjooned on, et tegelaseks on inimene ning ka muistend võib olla profaanne nagu ka muinasjutt. Aeg ja koht on muinasjutul ebamäärane, muistendil on kindel aeg ja koht (lähiminevik, tänapäevamaailm. Muistend on usutav, muinasjutt ei ole. 25. Too esile ühisjooni, mis on Eestiski tuntud muinasjutul "Mees, kes mõistab loomade keelt" (ATU 670, tuntud ka kui "Kuke õpetus") ja piiblimüüdil Aadama ja Eeva pattulangemisest (1Ms 3:1-7). Lavaline kaksus, rääkiv madu, proovilepanek, sarnased tegelased, sugupoolerollide kehtestamine, hoiatus uudishimu ja sõnakuulmatuse eest, karistamine. 26. Mille poolest erinevad (A. Dundesi artikli põhjal) V. Proppi ja C. Lévi-Straussi käsitlused müüdist ja muinasjutust? Kuidas mainitud uurijad mõtestasid folklooris esinevat binaarseid opositsioone? Straussi põhimõtte järgi põhineb müüdiline mõtlemine alati opositioonide tundmisel, müüdi
inimene, muinasjutus võib olla nii või naa. 11. Missugused on müütide (ja muinasjuttude) kesksed motifeemid? puudus – puudus kõrvaldatud - ülesanne – ülesanne täidetud - keeld – keelu rikkumine - tüssamine – pettalaskmine ?? müüdi ja muinasjutu struktuur on sama; 12. Too esile ühisjooned, mis on Eestiski tuntud muinasjutul “Mees, kes mõistab loomade keelt” (ATU 670, tuntud ka kui “Kuke õpetus”) ja piiblimüüdil Aadama ja Eeva pattulangemisest (1Ms 3:1-7). Ühisjooned: lavaline kaksus, mao kõne, kinkija (doonor) – proovilepanek, samad tegelased, sugupoolerollide kehtestamine, hoiatus uudishimu/sõnakuulmatuse eest karistus. 13. Mille poolest erinevad (nt A. Dundesi artikli põhjal) V. Proppi ja C. LéviStraussi käsitlused müüdist ja muinasjutust? Kuidas mainitud uurijad mõtestasid folklooris esinevaid binaarseid opositsioone? Lévi-Straussi järgi põhinevad muinasjutud nõrgematel opositsioonidel kui müüdid. 14
Ta on talupojaelu epopöa, üldistav läbilõige Eesti ühiskonnast ja selle arengust, Andrese ja Indreku arenguromaan. Ta on lugu inimese neljast võitlusest, võitlusest maa, jumala, ühiskonna, iseenda ja oma eluõnnega ja järgnevast resignatsioonist. Lugu inimese algamisest mullakamara juurest ja pidevast kaugenemist sellest "kultuuri" arenemist mööda. Lugu inimlikest illusioonidest ja inimkonna arenguloost, maailmaloomisest, pattulangemisest ja lunastusest. Inimkonna arenguloo tasandlil algab lugu Andrese maailmaloomisega. Iga köide algab pingutusega kuhugi jõuda, midagi uut luua, ja lõpeb eikuhugi. Ja järgmises tsüklis hakkab võitlus jälle otsast peale. Köitest köitesse suureneb aga resignatsioon, hoog väheneb järjest; teine köide algab Indreku peaaegu andreseväärse õppimistuhinaga, takistusi on aga palju ning hoog vaibub. Kolmas käide algab taas
15. sajandi Itaalias on juhtivaks alaks maalikunst, freskomaali õitsenguaeg. MASACCIO (1401-1428) Vararenessansi maalikunsti rajajaks tuleb pidada just Masacciot. Esimene uuendusliku, realistliku suuna meister. Tema tähtsaimaks tööks on freskod karmeliitide kiriku juures olevas Barnacci kabelis Firenzes. Freskod jäid kunstniku surma tõttu pooleli, need lõpetas hiljem Filippino Lippi. Freskod kujutavad stseene Peetruse elust ning pattulangemisest ja paradiisist väljaajamisest. Iseloomulik tema loomingule on: - ruumi ja figuuride loomutruu kujutamine - valitseb täiuslikult joonperspektiivi - valguse ja varju loogiline jaotus ja modelleerimine - psühholoogilised aspektid sügav seesmine tõde, ilmekad tüübid - käsitluslaad on jõuline, rahulik, suurejooneline, meisterlik karakteriseerimisvõime. Tähelepanuväärseimateks freskodeks on ,,Pearahastseen", ,,Paradiisist väljaajamine". FRA ANGELICO e
● 15. sajandi Itaalias on juhtivaks alaks maalikunst, freskomaali õitsenguaeg. ● MASACCIO (1401-1428) ● Vararenessansi maalikunsti rajajaks tuleb pidada just Masacciot. Esimene uuendusliku, realistliku suuna meister. ● Tema tähtsaimaks tööks on freskod karmeliitide kiriku juures olevas Barnacci kabelis Firenzes. Freskod jäid kunstniku surma tõttu pooleli, need lõpetas hiljem Filippino Lippi. Freskod kujutavad stseene Peetruse elust ning pattulangemisest ja paradiisist väljaajamisest. ● Iseloomulik tema loomingule on: ruumi ja figuuride loomutruu kujutamine 14 valitseb täiuslikult joonperspektiivi valguse ja varju loogiline jaotus ja modelleerimine psühholoogilised aspektid – sügav seesmine tõde, ilmekad tüübid
Toimumiskoht Müüt teine maailm Muistend tänapäevamaailm Muinasjutt ebamäärane Peategelane Müüt mitte-inimene Muistend inimene Muinasjutt vahet pole Hoiak Müüt püha Muistend püha või profaanne Muinasjutt - profaanne 25. Too esile ühisjooni, mis on Eestiski tuntud muinasjutul "Mees, kes mõistab loomade keelt" (ATU 670, tuntud ka kui "Kuke õpetus") ja piiblimüüdil Aadama ja Eeva pattulangemisest (1Ms 3:1-7). Müüdi ja muinasjutu seosed · ATU 670: Mees, kes oskab loomade keelt/ Kuke õpetus · Eestis 52 varianti · Rahvusvaheline levik Torsten Löfstedt: 1. Moos. 3, 1-3 = ATU 670 ??? ·Lavaline kaksus ·Mao kõne ·Kinkija (doonor) proovilepanek ·Samad tegelased ·Sugupoolerollide kehtestamine ·Hoiatus uudishimu/ sõnakuulmatuse eest ·karistus 26. Mille poolest erinevad (A. Dundesi artikli põhjal) V. Proppi ja C. Lévi-Straussi käsitlused müüdist ja muinasjutust
6 Hoiak Püha Püha või ilmalik Ilmalik 7 Peategelane Mitte- Inimene Inimene või mitte- inimene inimene Proosajutustuse liik MÜÜT MUISTEND MUINASJUTT 15. Too esile ühisjooni, mis Eestiski tuntud muinasjutul “Mees, kes mõistab loomade keelt” (ATU 670, tuntud ka kui “Kuke õpetus”) ja piiblimüüdil Aadama ja Eeva pattulangemisest (1Ms 3:1-7)? Mõlemas loos on naine see, kes oma liigse uudishimuga mehe patu tegemiseni viib ja sellega halva elujärje kaasa toob. Mõlemas loos on kurjajuur madu, järgneb karistus ja on väga kindlad soorollid. 16. Kuidas on seotud omavahel piiblimüüt inglite langemisest (nt Js 14:12- 21, Ilm 12:1-10) ja rahvapärane seletus haldjate tekkimisest? Inglid langesid taevase sõja tõttu, mõned neist jäid taeva aga mõned langesid ja
Muistendis puudub sarnaselt müüdiga konventsionaalne algus ja jutustamise aeg ei ole piiratud, ta on usutav ning tegevus toimub kindlas paigas kindlal ajal. Erinevalt müüdist toimub tegevus lähiminevikus ja tänapäeval ning peategelaseks on inimene. Hoiak on püha või profaanne. 25. Too esile ühisjooni, mis on Eestiski tuntud muinasjutul “Mees, kes mõistab loomade keelt” (ATU 670, tuntud ka kui “Kuke õpetus”) ja piiblimüüdil Aadama ja Eeva pattulangemisest (1Ms 3:1-7). Ühised on neil tegelased ning sugupoolerollide kehtestamine. Mõlemas on esindatud kõnelev madu ning tegelaste proovilepanek millegi kinkija poolt. Tegelasi hoiatatakse sõnakuulmatuse ja uudishimulikkuse eest ning nende eksimusele järgneb karistus. 26. Mille poolest erinevad (A. Dundesi artikli põhjal) V. Proppi ja C. Lévi- Straussi käsitlused müüdist ja muinasjutust? Kuidas mainitud uurijad mõtestasid folklooris esinevat binaarseid opositsioone?
arenguromaaniks. ,,Tõde ja õigus" on mitme tähendusega romaan. Lugu inimese 4 võitlusest: iseenda, maa, ühiskonna, jumalaga ja oma eluõnnega. Tegemist on ühe võitluse erinevate tahkudega. Lugu sellest, kuidas inimene alustab mullakamaraga juurest ja pidevast kaugenemisest selle juurest kultuuri arenemist mööda. Maa võib anda jõudu, kuid maa on inimese suurim vastane, mida ei saa iialgi võita. Lugu inimlikest illusioonidest ja inimkonna arenguloost, maailmaloomisest, pattulangemisest ja lunastusest. Inimkonna arenguloo tasandil algab lugu Andrese maailmaloomisega kolimine Vargamäele ja seal uue elu alustamine, maaharimine ja elamistingimuste paremaks muutmine. Andres fokusseerib kogu oma tegevuse tulevikule. Vargamäe lugu = Andrese lugu. Pidev edasitormamine viib pattulangemiseni, kõrvalolijate vaevade unustamiseni. Andres ei näe midagi muud peale oma eesmärgi. Pearu ajab Andrese suuna sassi, misõttu vahetab Andres jumala ära piiblitekstiga ja
1) Raamatusari on talupojaelu epopöa, üldistav läbilõige Eesti ühiskonnast ja selle arengust, Andrese ja Indreku arenguromaan. See on lugu inimese neljast võitlusest: võitlus maa, jumala, ühiskonna, iseenda ja oma eluõnnega – ja järgnevast resignatsioonist. Lugu inimese algamisest mullakamara juurest ja pidevast kaugenemist sellest “kultuuri” arenemist mööda. Lugu inimlikest illusioonidest ja inimkonna arenguloost, maailmaloomisest, pattulangemisest ja lunastusest. Inimkonna arenguloo tasandil algab lugu Andrese maailmaloomisega. 2) Iga köide algab pingutusega kuhugi jõuda, midagi uut luua, ja lõpeb eikusagil. Järgmises tsüklis hakkab võitlus jälle peale. Köitest köitesse suureneb aga resignatsioon: hoog üha väheneb. II köide algab Indreku andreseliku õppimistuhinaga, takistusi on palju ning hoog vaibub. III köide algab otsusega alustada uuesti ja paremini – sedakorda
skandaal. Läheb Berliini ülikooli filosoofiat õppima; Hegel moes ja see hakkab talle vastu. Püüab süveneda Schellingisse, kuid pettub. Naaseb Kopenhaageni. "Kordus" - kirjutab Regina loo südamelt ära. Koos kihlusega katkestab suhted maailmaga. End tuleb vabastada, vaid siis on võimalik kõik mitmekordselt tagasi saada. Regina abiellub Schellingiga. Järjest mitmed filosoofilised teosed: "Hammustused" - vastuhakk Hegelile. "Hirm" - pattulangemisest. "Elutee staadiumid" - vastuolu eetilise ja religioosse inimese vahel. "18 ülesehitavat kõnet" - kristliku kirjanduse pärleid. "Harjutamine kristlusesse" - radikaalseim. Mida õnnetum eraelus, seda viljakam loova mõtlejana. "Mõnigi mees on mõne tütarlapse läbi geeniuseks, pühakuks saanud, aga mitte tütarlapse läbi, kelle ta kätte sai." Heidab kaasaegsetele ette, et nad ei tegutse oma eksistentsiprobleemides, vaid liiguvad tühisuses, ei seo ennast kellegagi püsivalt.
paigutatud sammastega rooma triumfikaare motiivile. Võidukaare motiiv on lähtepunktiks olnud ka Arles`i Saint Trophime`i basiilika (10.-11.saj) läänefassaadile. Viimase juures köidab ka rohke skulptuurne dekoor Vana ja Uue Testamendi ainetel. Lõuna-Prantsusmaa kirikud paistavad üldse silma oma rikkaliku skulptuurse dekooriga. Poitier` Notre Dame la Grande kolmelöövilise kodakiriku (12.-13.saj.)fassaadi skulptuurne dekoor visualiseerib piiblilood pattulangemisest kuni Kristuse sünnini. Moissac`i Saint Pierre`i kiriku (11.saj. lõpp, 12.saj. algus) kuulsaid Apokalüptilisi stseene tümpanonil täiendavad siseruumi skulptuuridega kaunistaud püloonid ning figuurkapiteelid. Lõuna-Prantsusmaa romaani aegsed tsentraalehitised viitavad Bütsantsi mõjudele. Eelistatakse ristkuppelkirikuid, mille arhitektuurne kompositsioon on basiilikate ja kodakirikutega võrreldes jäigem ja tardunum, interjöör tumedam ja salapärasem. Bütsantsi
annaabi.ee 
