Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ III-3 TRAUMAST TINGITUD SELJAAJU KAELA PIIRKONNA KAHJUSTUSEGA (C1- C7) PATSIENDI ÕENDUSABI Uurimistöö projekt Tallinn 2012 SISUKORD 1. UURIMISTÖÖ TEEMA................................................................................................3 2. UURIMISTÖÖ TAUSTA KIRJELDUS JA TEEMA VALIKU PÕHJENDUS.........3 3. UURIMISTÖÖ TEOREETILISED LÄHTEKOHAD................................................4 4. UURIMISTÖÖ EESMÄRK JA UURIMISTÖÖ ÜLESANDED................................7 4
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe eriala Jelena Kapustina GERIAATRILISE PATSIENDI ÕENDUSLUGU Ettekanne Õppejõud: Erle Remmelgas Tartu 2010 Sissejuhatus SA TÜK Puusepa 8 Kardioloogia osakond Haiglas juhendaja: Elviira Vontsovits, koolis: Erle Remmelgas Sest temaga sain hea kontakti luua. Andmed patsiendi kohta 1. Meespatsient pikkus 171cm, kaal 110kg. 2. 13.06.1948 a. 60a. 3. Viljandi linn 4. Pensionäär 5. Viibinud haiglas12.02 2010-23.02.2010, jälgisin: 15.02, 18.02,19.02,22.02,23.02. Eluanamnees Sündinud Viljandis, ahjukütega majas. Peres oli 4 last. Patsiendi sõnul oli lapseeas rohkem omaette, sest vanemad olid kogu aeg hõivatud tööga. Lapsena oli allergiline tolmu ja teatud taimede vastu. Aastal 1976 tehtud
Patsientide ettevalmistamine protseduuriseks Kuseteede natiivuuring Kuseteede radioloogiauuring ilma kontrastaineta. Uuringuks ettevalmistus Plaaniline uuring eeldab eelnevat soolestiku tühjendamist: - uuringueelsel päeval dieet, klistiir. Urograafia Intravenoosne urograafia (IVU) on uuringumeetod, mille käigus uuritakse röntgenülesvõtetel neere, kusejuhasid ja kusepõit. Uuringut alustatakse ülesvõttega kõhu piirkonnast. Seejärel süstitakse veenisiseselt kontrastainet. Kontrastaine satub vereringega neerudesse ja eritub neerude ning kusejuhade kaudu kusepõide. Kontrastaine eritumise erinevates faasides tehakse neerude ja kusepõie piirkonnast mitu röntgenülesvõtet. IVU uuringuks ettevalmistus (1) Erakorralise uuringuna tehakse IVU ilma ettevalmistuseta ja võimaluse korral valuvaigisteid kasutamata. IVU uuringuks ettevalmistus (2) Plaaniline uuring eeldab eelnevat soolestiku tühjendamist. Täiskasva...
Geriaatrilise patsiendi eripära Kliinilise geriaatria nõudlikumaid eesmärke on eristada eaka patsiendi vananemisest põhjustatud muutusi haigustele viivatest ning haigustega kaasnevatest muutustest. Geriaatriline patsient on kroonilise haiguse või ägeda haigestumise järgselt olulise funktsionaalse häirega eakas inimene, kellel esineb probleeme igapäevaelutoimingute sooritamisega ja kes vajab regulaarselt tervishoiu ja sotsiaalhooldusteenuseid. Geriaatriliseks patsiendiks loetakse tavaliselt üle 75-aastaseid eakaid. Vananedes muutub inimene haiguste suhtes vastuvõtlikumaks
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool TÕ11 Eda Mangus EAKA PATSIENDI KUKKUMISE ENNETAMINE Ideekavnd Juhendaja: I. Nool Tallinn 2012 EAKA PATSIENDI KUKKUMISE ENNETAMINE Mitte ükski teine tervisega seotud probleem ei vähenda inimese aktiivsust ja ei alanda elu kvaliteeti rohkem kui välistest teguritest põhjustatud vigastused. Arvestatakse, et vigastuste tõttu kaotatud eluaastate arv kui ka kulutused vigastatute raviks, taastusraviks ning invaliidsustoetusteks on suuremad kui vereringehaiguste ja kasvajate jaoks kokku (Kaasik ja Uusküla 2004). Me kõik vananeme individuaalselt ning seega erinevad ka
Patsiendi teisaldamise meetod Mina valisin patsiendi teisaldamise meetodiks voodist ratastooli abistamise. Selleks, et tõstmine sujuks kergemalt, valisin abivahendiks pööramisplaadi. Enne tööle asumist on väga tähtis hooldaja: ·riietus (pükskostüüm) ·jalanõud (madalad kingad, millel on lai toetuspind ja optimaalne kontsa kõrgus 2 cm ning mis ei libise) ·välimus (kinnised juuksed, ja ehete puudumine, va abielusõrmus) Kui pole patsiendiga eelnevalt kohtunud on väga tähtis enda kui hooldaja tutvustus, sest patsiendile
Iseseisev töö sisehaige õenduses. M 58 toodud kiirabiga tööjuurest remonditöökojast, kus kaebas et parem käsi ei hoia enam korralikult tööriistu ja muutub nõrgaks. Ise kiirabi kutsuda ei soovinud, kuid kolleegid käisid peale. Perearsti juures ei olnud käinud aastaid, ise usub, et on terve. Ravimeid ei tarvita. Suitsetab pool pakki päevas, alkoholi tarbib mõõdukalt. Kolleegid mäletavad, et paar päeva tagasi oli hommikul veider moment, kus sama mees ei suutnud telefoni vastu võtta ja pillas selle korduvalt põrandale, kuid päeva jooksul töötas normaalselt edasi. Vererõhk 205/130, pulss 110, regulaarne, hingamissagedus 18, SpO2 96%. Sündmuskohal suudab paremat kätt pisut tõsta, kuid koordinatsioon....
Kiiritusravi vajadus sõltub sellest, mitu lümfisõlme on kasvaja siiretest haaratud. Kui esineb oht, et vähirakke on ka mujal organismis, määratakse lisaks kirurgilisele ja kiiritusravile täiendav üldravi hormoonravi või kombineeritud keemiaraviga. 3.Ravi võimalused. Täiendava ravi eesmärgiks on vältida või vähendada rinnavähi taasteke teistesse kehaosadesse ja uute kasvajate tekkimisoht, suurendades nii patsiendi ellujäämisväimalust. 4.Situatsiooni kirjeldus. 58. aastane naishaige opereeritud rinnanäärme kartsinoomi tõttu. On teostatud rinnanäärme totaalne eemaldamine e. masektoomia koos regionaalsete lümfisõlmede eemaldamisega. Esineb parema käe turse, käe liigutamine ja funktsioon on häiritud. Paremal rindkerel mastektoomia haav. Kehatemperatuur 37.2 C. Haige on depresiivne kuna kahe kuu pärast järgneb keemiaravi. 4. Õendusprobleemid.
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ3-6 KJ MAOHAAVANDTÕVEGA PATSIENDI ÕENDUS Iseseisev töö Kohtla-Järve 2009 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Haavandtõbi on haigus, mille puhul mao ja kaksteistsõrmiksoole algosa limaskest hakkab mitmesuguste faktorite koosmõjul seeduma. Oluline osa on maomahla peptilisel toimel. Haavand tekib siis, kui kahjustavate faktorite summaarne toime ületab limaskesta kaitsva toime. Tekib limaskesta defekt, mis paraneb armi tekkimisega; on juba tekkimise
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool ÕENDUSLUGU Seminaritöö diplomieelse praktika aines Tallinn 2013 SITUATSIOONI KIRJELDUS Diplomieelse praktika on läbitud perearstikesksuses. Teema oli valitud, kuna oli kokkupuude eaka patsiendiga, kes 3 päeva tagasi sai kodus jala vigastust (hüppeliigese nikastus). Arsti vastuvõtule 15.03.2013 tulid eakas naine (73 aastane naine) koos tütarlapsega (47 aastane naine). Patsiendi sõnade järgi, sel päeval, kui ta vigastas oma jalga ta tundis nõrkust ja pearinglust. Ta tegi voodi korda, kui järsku leidis ennast põrandal lammamisena. Tütarlaps aitas emale tõusta ja leidis, et tema jalg- hüppeliigese piirkonnas on sinakaspunane ja paistes. Tütarlaps asetas külma vigastatud piirkonnale ja pärast asetas vähese survega sidet ja toetas padja abil kõrgendatud asend. Anamneesi võtmisel saime teada, et patsient ei saanud aru kuidas ta sai kukkuda, temal on
PATSIENDI TOITMINE JA RAVIMITE MANUSTAMINE Väldi voodis söömist, kutsu teistega lauda ( kui võimalus puudub , pane istuma voodis poolistuvas asendis) säilita söömise ajal meeldiv õhkkond halvatusega haigeid õpeta ja julgusta sööma ühe käega varu söömiseks piisaval aega Nägemisepuudulikkusega inimesele tuleb selgitada , mis on kandikul ja kuidas see on paigutatud Abivahendiks võib kasutata tilakannu või kõrt, spetsiaalseid lusikaid ja kahvleid. Neelamisraskusega pt.di toit peab olema viiskoossel kujul ( püreeritud, kissell , jogurt , paksendaja) Kui on vaja toita, ei tohi seda teha vägisi, kuna toit võib hingetorusse tõmmata Toit peab olema kundlasti mitmekesine ja tervislik,inimene peab tarbima palju erinevaid toite ja jooke. · Tervisliku toitmise mudel on taldrikumudel: mille järgi täidetakse pool taldrikust toore , keedetud , või marineeritud köögiviljadega (v.a. kartul ), veerand ...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool terviseõenduse eriala Katrin Pääsuke KÕRGE KOLESTEROOLIGA PATSIENDI JUHTUM Lõpueksamitöö Tallinn 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................. 3 1. KLIENDIJUHTUMI ANALÜÜS..................................................................................... 4 1.1. Ülevaade kliendi tervisest, toimetulekust, elustiilist.........................................4 1.2. Kõrgenenud kolesterooli patsiendi õendusabi..................
Samuti on temaga silmsidet võimatu saavutada. Lisaks neile sümptomitele on lapsel söömishäire ja võõrasse keskkonda sattudes sattus patsient stressi ning muutus ärevaks ja rahutuks. Kõik need sümptomid viitavad ka kirjandusallikate põhjal kindlale autismile. Kuna autism on tihedalt seotud õpiraskuste ja epilepsiaga, arvatakse, et haiguse põhjus on bioloogiline. Rohkema informatsiooni saamiseks poisi kohta peaks kindlasti küsitlema ka patsiendi lähedasi. Ravi käigus peaks patsiendil kindlasti olema kindel järelvaataja, kes abistab, õpetab ja jälgib patsienti, kuna järelvalveta võivad autistid end vigastada. Et rehabilitatsioon oleks võimalikult tulemuslik, on tähtis seda alustada nii varases staadiumis kui võimalik. Sageli siiski piiravad optimaalset rehabilitatsiooni kasutusel olevad teraapiavõimalused. Viitavad sümptomid antud probleemi kirjelduses: · Ärevus · Rahutus
Ilma usalduseta suhe jääb pinnapealseks. Kui abistajat ei usaldata, siis ei räägita tõelistest probleemidest, intiimsetest asjadest. (Soots 1999.) Kontakti loomine Hea kontakti saamisel on suur roll täita ruumil, keskkonnal, kus suhtlemine aset leiab. Ei saa rääkida nii, et ei nähta teineteise nägu, nii, et üks seisab ja teine istub jne (Soots 1999). Tunnete jagamine Et võimaldada patsiendil tunnete avamist, peasid sina olema valmis omaenda tundeid jagama. Et mõista patsiendi tundeid, peaksid oskama vaadelda, mõista nende käitumist ja jagatud tundeid, mis on seotu vaadeldud käitumisega. Kui abistajad ennast õigesti kliendi käitumisele häälestavad ja oma tundeid jagavad, väljendavad kliendid oma tundeid otse (nuttes, sõnades või muul viisil) peaaegu alati. Peaks hoiduma ka ,,siltide kleepimisest". (Soots 1999.) Puudutuse kasutamine Puudutust saab kasutada terapeutilisel eesmärgil, kuna see julgustab tunnete väljendamist.
8. Patsiendi pööramine erinevatesse asenditesse. 8.1. Patsiendi pööramine selili asendist külili asendisse ilma abivahendita kätel tõmmates/lükates, juurdepääs voodile kahelt poolt. Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: · Asetada patsiendi käed rinnale risti. · Asetada padi abaluude alla. · Vajadusel (kui patsient on jalutsisse ehk alla vajunud) nihutada patsienti voodi peatsi suunas. 2. Patsiendi nihutamine voodi serva poole nihutada patsient pöördest kaugemale voodiservale kätel tõmmates/lükates. 3. Patsiendi pea hoidmine ja ülakeha tõstmine padja viimiseks voodi keskele ja peatsi suunas (et ei jääks peale külili pööramist õla alla ) abistaja asend: näoga patsiendi poole, külg vastu voodit, väljaaste voodist kaugem jalaga (pilt 1). Patsiendi pea hoidmine: patsiendi poolse käega abistaja poolsest õlast tõsta õlga ja teise käega
8. Patsiendi pööramine erinevatesse asenditesse. 8.10. Patsiendi pööramine kõhuli asendist näoga abistajate poolt selili asendisse, juurdepääs voodile ühelt poolt. Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: · Ühel abistajal tõsta patsienti õlgadest ja teisel abistajal tõsta patsiendi pea ja asetada padi patsiendi õlgade alla · Nihutada patsiendi ülakeha voodi serva poole: asetada üks käsi padja alt pea ja kaugema õla alla ja teine käsi abistaja poolse õla alla. Võtta tõmbamise lähteasend ja nihutada patsient voodi serva poole koos jalgade tööga. · Nihutada patsiendi keskosa voodi serva poole pöördvõttega. · Nihutada patsiendi jalad voodi servale kätel tõmmates. · Nihutada patsiendi keskosa voodi servale pöördvõttega. · Nihutada patsiendi ülakeha voodi servale.
8. Patsiendi pööramine erinevatesse asenditesse. 8.7. Patsiendi pööramine selili asendist kõhuli asendisse ilma abivahendita, kätel tõmmates/lükates, juurdepääs voodile kahelt poolt. Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: · Asetada patsiendi käed rinnale risti. · Asetada padi abaluude alla. · Vajadusel nihutada patsient peatsi suunas. · Nihutada patsient hästi voodi servale kätel tõmmates /lükates. · Patsiendi pea tõstmine ja padja asetamine kõrvale: patsiendile lähemal olev abistajal tõsta patsiendi pea ja teisel abistajal asetada padi kõrvale. · Pöörata patsiendi pea küljele. · Asetada patsiendi käed ära: Lähemal oleval abistajal asetada patsiendi oma poolne käsi rangluule. Patsiendile lähemal olev abistaja tõsta puusa üles ja teisel abistajal asetada pöördeväline käsi sirgelt peopesaga vastu reie tagumist
Ettevalmistavad tegevused: · Abivahendiks ristlina (pilt 1)või vöö. Pilt 1 · Asetada patsiendile ristlina ümber talje (pilt 2, 3, 4) Pilt 2 Pilt 3 Tööergonoomika konspekt 1 Maie Timm Pilt 4 · Asetada tool/ratastool voodi kõrvale. · Abistaja on patsiendi ees, toolist kaugem jalg patsiendi jalgade vahel tõmbamise lähteasendis, hoida kinni ristlinast patsiendi külgedelt (pilt 5, 6). Pilt 5 Pilt 6 2. Abistamine toolile ümbertõstega: · Kallutada patsiendi ülakeha ette poole (pilt 7), nii palju, et patsiendi istmik on voodilt lahti ja patsient toetub jalgadele (pilt 8).
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava Elina, Osi, Margo Kalamägi ANEEMIAT PÕDEVA PATSIENDI ÕENDUS Rühmatöö Juhendaja: Marit Kiljako, MSc, lektor Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2018 2 1. ANEEMIA OLEMUS Aneemia ehk kehvveresus on maailmas kõige levinum verehaigus. Arvatakse, et seda esineb rohkem kui 1,3 miljardil inimesel. Aneemia tekkest annab märku hemoglobiini kontsentratsiooni langemine alla normaalse väärtuse. Meestel on normaalsed hemoglobiini
PATSIENDI PRE- JA POSTOPERATIIVNE ÕENDUSHOOLDUS 1. Preoperatiivne õendushooldus Preoperatiivse õendushoolduse eesmärgiks on patsiendi informeeritus ja turvalisustunne tuimastuse, narkoosi, operatsiooni ja järelravi suhtes; patsient on teadlik taastumise ja komplikatsioonide vältimise aspektist olulisematest funktsioonidest nagu hingamine, köhimine, liikumine ja abivahendite kasutamine. Lõikuskomplikatsioonide riski vähendamiseks on oluline patsiendi võimalikult hea üldfüüsiline seisund. 1.1. Jälgimine ja operatsiooniks ettevalmistus Jälgitakse naha, eriti operatsioonipiirkonna naha seisundit, kuna nahavigastused ja lööbed võivad olla takistuseks kogu operatsioonile. Tehakse kindlaks patsiendi emotsionaalne seisund (orienteeritus, rahutus, kartlikkus) ning hinnatakse koostöövalmidust ja võimelisust. Patsiendile tutvustatakse operatsiooni põhjust ja ettevalmistusi, opeatsiooni aega ja kirurgi
Rühmatöö teemal: PATSIENDI ÕIGUSED JA KOHUSTUSED TUGINEDES PATSIENTIDE ÕIGUSTE HARTALE Teema eesmärgiks on tutvuda põhjalikumalt patsiendi õiguste ja kohustustega tuginedes kohati Euroopa Patsientide Õiguste Hartale. Sageli ei teata oma õigustest ja kohustustest, ning seetõttu ei tea inimesed tihti, kuidas antud õigustega seotud olukordades reageerida. Nende õiguste tundmine aitab inimestel oma õigusi kaitsta ning ise võimalikult rahumeelselt keerulisi olukordi lahendada. Hartas on välja toodud patsiendi neliteist õigust.
toitu; jälgi diureetikumide toimet ja kõrvaltoimet (Ingerainen jt 2008). Õendusprobleemid ja õendustegevus 6. Hirm, mis on tingitud südame rütmihäiretest. Tegevused: selgita hirmu põhjus, anna infot südamehaiguse (sh. rütmihäirete) kohta, julgusta patsienti küsima ning väljendama tundeid (Ingerainen jt 2008). 7. Liigne kehakaal, mis on tingitud liiga kõrgest kehamassiindeksist. Tegevused: selgita välja patsiendi toitumisharjumused ning vastavalt sellele koosta sobiv dieet ning jaga toitumissoovitusi, aita valida sobivaid liikumisharjutusi, julgusta liikuma võimaluste piires ning kontrolli patsiendi kaalu igal visiidil (Ingerainen jt 2008). Õe tähtis osa on komplikatsioonide ja nende sümptomite märkamine ning südame rütmihäirete registreerimine (Follestad 2010). Südame rütmihäirete ennetamine Südame rütmihäireid põhjustavate haiguste korrektne ravi (Miettinen 2008)
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Ämmaemanduse õppetool Rinnavähiga patsiendi õendusprobleemid enne masektoomia operatsiooni Iseseisev töö kirurgilise haige õenduses Tallinn 2011 ÕENDUSPLAAN Õendusprobleem Eesmärk Õendustegevus 1. Valu mis on tingitud kasvajalisest Valu kaob Hinda rinnanäärme turset ja naha
4. Nihutamine voodi servale. 4.1. Patsiendi nihutamine voodis külje suunas kätel tõmmates/lükates (juurdepääs voodile kahelt poolt) abistajaid 2 või meeskond (3, 4, 5 või 6). Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: · Asetada patsiendi käed rinnale risti. · Asetada padi patsiendi abaluude alla. 2. Ülakeha nihutamine: abistajatel asetada üks käsi patsiendi padja ja abistaja poolse abaluu alla ning teine käsi padja ja pea alla, küünarvarred voodil. Võtta lähteasend tõmbamine või lükkamine (pilt 1).Teostada nihutamine tõmmates - lükates küünarvarred voodil (pilt 2). Õige töösuund on risti patsiendiga! Ära tõmba patsienti liiga kõveraks! Jälgida patsiendi liigeste liikuvuse ulatust. Pilt 1 Pilt 2 3
Õenduslugu ja õendusplaan õdede II kursusel kirurgilise haige õenduse õppepraktikal Sissejuhatus Oma kirurgia praktikat ma läbisin Kõrvakliinikus Kõrvakliiniku-kirugia osakonnas. Osakonnas oli minu juhendajaks Kaire Kärne ja koolipoolne juhendaja oli Helme Toss. Oma õendusloo patsiendiks ma valisin 34 aastase meesterahva. Valisin selle patsiendi, sest ta oli juba mõned päevad postoperatiivses perioodis ja pidi veel jääma mõneks ajaks haiglasse. Osakonnas, kus ma olin on väga raske valida sellist patsiendi, keda sul oleks võimalik jälgida pre ja postoperatiivses perioodis piisavalt aega, et sa saaks jälgida muutumisi tema tervislikus seisundis, kuna patsiendid pärast operatsiooni lähevad tavaliselt samal või järgmisel päeval juba koju. Samas ma olin praktikal
..........................2 Andmed katse seisukohalt oluliste üldiste tingimuste kohta......................................2 Katse eeltingimused................................................................................................... 2 Katse 1: Protective Earth Continuity (Kaitsejuhi järjepidevus)..................................... 3 Katse 2: Isolatsioonitakistus Toiteosa ja kere vahel....................................................4 Katse 3: Isolatsioonitakistus - Patsiendi kontaktide ja kere vahel..................................4 Katse 4: Maalekkevool: Normaalolukord...................................................................... 5 Katse 5: Maalekke vool rikke olukorras, kus neutraal on katki.....................................6 Katse 6: Puuteosa lekkevool: Normaalolukord..............................................................7 Katse 7: Puuteosa lekkevool: Neutraal on katki.............................................................7
Pilt 6 Pilt 7 Pilt 8 · Asetada patsiendile sääri toestavad padi või padjad (pilt 9, 10, 11). Tööergonoomika konspekt 2 Maie Timm Pilt 9 Pilt 10 Pilt 11 · Olenevalt patsiendi padja ja käte asendist, asetada patsiendile toestus käte või õlgade alla (pilt 12, 13). Pilt 12 Pilt 13 · Kõhuli asendi toestus: (pilt 14, 15) Tööergonoomika konspekt 3 Maie Timm Pilt 14 Pilt 15 · Asetada patsiendile tekk peale. 12.12
3. Ergonoomilised tegevused. 3.1. Patsiendi pea hoidmine ja ülakeha tõstmine (padja nihutamiseks: abaluude alla, üles ja kõrvale, õlgade alla, ülakeha asendi korrigeerimiseks). Tegevuse järjekord: 1. Asetada patsiendi käed rinnale haarata patsiendi käsi randmeliigesest ja küünarliigese alt ning asetada käed küünarliigesest kõverdatult rinnale risti (pilt 1. 2, 3, 4, 5). Pilt 1 Pilt 2 Pilt 3 Pilt 4 Tööergonoomika konspekt Maie Timm Pilt 5 2. Kui võimalik asetada oma patsiendi poolne põlv voodile, nii et jala väliskülg on vastu
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Üliõpilase nimi PRAKTIKATÖÖ Tallinn (aasta) 1. PATSIENDI KOKKUVÕTLIK KIRJELDUS (anamneesi alusel Gordoni ”Terviseseisundi hindamise skeemile” toetudes) 1. Kuidas saavutasite patsiendiga kontakti? - Enne patsiendiga kohtumist uurin tema haiguskaardi ja kogun sealt enda jaoks vajalikku informatsiooni. - Pöördumisel kasutan patsiendi nime, hoian silmsidet ja räägin aeglaselt, et patsient sõnumist aru saaks, vajadusel kordan öeldut. - Rääkimises näitan patsiendile, et tunnen huvi tema probleemide ja murede vastu. 2. Kuidas hindasite patsiendi terviseseisundit? 3. Mida veel tahaksite lisada enda ja/või patsiendi kohta? Tabel 1. Terviseseisundi hindamise skeem (Gordon) Hinnatavad tegurid Subjektiivsed andmed Objektiivsed andmed
Kohus leidis: · Patsient oli avaldanud ühe korra tahet raseduse katkestamiseks, kohus asus seisukohale, et ühe raseduse katkestamiseks on vajalik üks raseda nõusolek · Tegemist oli ainult arstieetika rikkumisega · Arst eeldas, et kannatanu oli antud toimingutest eelnevalt teise arsti poolt informeeritud Ringkonnakohtu otsus · Kuni patsient ei ole oma kord juba antud nõusolekut tagasi võtnud, ei saa rääkida operatsioonist patsiendi tahte vastaselt · Arstieetika küsimus, mitte otsene tahtlus Riigikohtu otsus · Tühistas ringkonnakohtu otsuse · Ühe ravivõtte (operatsiooni) ebaõnnestumise korral tuleb patsienti sellest kõigepealt teavitada ning seejärel küsida patsiendi nõusolekut uueks ravivõtteks. · Raseduse katkestamine raseda tahte vastaselt Patsiendi nõusolek · Kui patsienti teavitatakse operatsioonist samal päeval siis on ta ajalise surve all ning selleslt
Fenomenoloogia kodutöö 1. Rühm B variant 1) Fenomenoloogia on õendushetke mõistmisel abiks. See määrab selle, kui hästi mõistab patsiendi haiguse tagalugu ja maailma. Mõista, et kui inimene on haige, siis on haige ka tema terve maailm. Õendushetk on nn ,,arusaamise hetk", arusaamine, mida tunneb patsient või tema lähedane. 2) Õendushetke iseloomustab see, et õde on patsiendi juures nii vaimselt kui füüsiliselt. Inimeste abistamine ja toetamine, ilma, et reaalselt midagi teeks. Olles seal nende jaoks olemas. Õde peaks olema see, kes ebamugavustunnet ja valu vähendab, ka protseduuridel, mis võivad olla ebameeldivad. Patsient peaks tundma toetust ja tunnet, et õde on seal temaga. 3) Õendushetk on oluline patsientidele, et nad ei tunneks end oma haiguse keskel üksinda ja tunneks, et õde mõistab neid. Nendega peab oskama suhelda.
PATSIENDI ÕIGUSED JA KOHUSTUSED TUGINEDES EUROOPA PATSIENTIDE ÕIGUSTE HARTALE PATSIENDI ÕIGUSED · Saada vältimatud abi · Saada teavet oma tervisseisundi,ravivõimaluste ja- tulemuste kohta arusaadavas keeles · Esitada ravipersonaalileküsimusi,kui midagi jääb arusaamatuks · Osaleda oma raviplaani koostamisel ja olemasolevatest valida endale sobivaim raviviis PATSIENDI ÕIGUSED · Keelduda ravist seadusega lubatud piires ja saada teavet keeldumise võimalikest tagajärgedest · Saada vajaliku ravi kiiresti,turvalises keskkonnas eelnevalt määratud ajavahemiku jooksul · Õigus privaatsusele ja konfedentsiaalsuse · Kogeda lugupidavat ja patsiendi väärtushinnanguid arvestavat kohtlemist PATSIENDI ÕIGUSED · Sõltumatu hinnangu saamiseks taotleda teise arsti arvamust,pöörduda oma õiguste kaitseks haigla juhtkonna,Eesti
12.5. Patsiendi toestamine külili asendis, juurdepääs voodile kahelt poolt. Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: · Vajalik hulk patju asetada kärule. · Valmistada toestus talje nõgususe jaoks linast või käterätikust (kui patsiendi puusad on laiad, siis asetada puusanõgususse toestus). · Rulli või voldi käterätik või lina pahkluu alla toestuse panemiseks. · Enne külili pööramist asetada padi pea ja kaela alla (pilt 1). Pilt 1 2. Külili asendi toestamine: · Asetada külje toestus talje nõgususse (pilt 2, 3). Pilt 2 Pilt 3
11.5.1. Patsiendi abistamine voodilt istumast ümbertõstega tõstemattidega ja kettaga toolile istuma. Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: · Abivahendiks tõstematid ja ketas (pilt 1). Pilt 1 · Asetada patsiendi jalad kettale (pilt 2, 3, 4) Pilt 2 Pilt 3 Pilt 4 Tööergonoomika konspekt 1 Maie Timm · Abistajal asetada tõstematt ümber vöökoha ja patsiendil haarata kinni tõstematti sangadest. Asetada patsiendile tõstematt tuhara alla (pilt 5, 6, 7) Pilt 5 Pilt 6
Õendusprotsess Õendusprotsess on loogiline, süstemaatiline lähenemisviis patsiendi täielikule hooldusele. 1. Patsiendi õendushooldusvajaduste ja jõuvarude määratlemine: Andmete kogumine: Andmeid saadakse: Patsiendilt Sugulastelt ja sõpradelt Õe enda tähelepanekutest Eelmistest õenduslugudest, saatedokumenditest jne Raamatutest, kirjandusest(saadakse üldinfot) Õendusanamnees: 1) Isikuandmed(nimi,vanus,aadress,lähimad omaksed)
7.2.1. Patsiendi nihutamine tõstemattidega voodi servale tõstes/tõmmates, juurdepääs voodile kahelt poolt. Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: · Asetada tõstematid käe ulatusse (pilt 1). Pilt 1 · Asetada patsiendi käed rinnale risti. · Asetada padi abaluude. · Asetada tõstematid patsiendile alla (pilt 2, 3, 4, 5, 6). Pilt 2 Pilt 3 Tööergonoomika konspekt Maie Timm Pilt 4 Pilt 5 Pilt 6 · Vajadusel nihutada patsient tõstemattidega voodi peatsi suunas.
9.4.1. Patsiendi toomine voodi servale istuma tõstemattidega ja kettaga ülakeha ning jalad korraga. Tegevuse järjekord. 1. Ettevalmistavad tegevused: · Asetada patsiendi käed rinnale risti. · Asetada padi abaluude alla. · Asetada tõstematt patsiendi ülakeha ja tuhara alla (pilt 1, 2). · Vajadusel nihutada patsient peatsi suunas tõstemattidega. · Vajadusel nihutada patsient tõstemattidega voodi serva poole. · Asetada patsiendi tuhara alla ketas ja säärte alla tõstematt(pilt 1). Pilt 1 Pilt 2 Pilt 3 Pilt 4 2. Patsiendi abistamine voodi servale istuma: · Patsiendi ülakeha juures olev abistaja on näoga patsiendi poole, voodipoolne külg vastu voodit, võtta väljaaste asend, haarata kinni padja all tõstematti sangadest (pilt 5).
Kohtualine eeldas, et eelmisel päeval ultraheliuuringu läbi viinud ja patsienti operatsiooniks ette valmistanud arst on patsiendile viimase olukorda ning ettevõetavat protsetuuri selgitanud. Abordi käigus läbistas arst emaka seina ning vigastas eluohtlikult soolekinnistit, aga ei suutnud katkestada rasedust. Kriitilises seisundis patsient viidi üle Tartu Naistekliinikusse, kus sealsed arstid katkestasid raseduse, steriliseerisid patsiendi ning viisid läbi vajalikud ravivõtted soolekinnisti vigastuse parandamiseks. 4 Süüdistu · Kahel korral aborti läbi viia üritanud arstile esitati süüdistus ebaseadusliku abordi toimepanemises, seda rohkem kui kaks aastat peale väidetavat kuritegu. Süüdistust kehavigastuse tekitamises ei ole arstilie esittud . · Süüdistust kehavigastuse tekitamises ei ole arstilie esittud .
6.8.1. Patsiendi nihutamine rullidega voodi peatsi suunas tõmmates/tõmmates, juurdepääs voodile kahelt poolt. Tegevuse järjekord: (Seda varianti kasutada siis, kui rullide mõlemad servad ulatuvad välja). 1. Ettevalmistavad tegevused: · Asetada patsiendi käed rinnale. · Asetada padi abaluude alla. · Rullid käe ulatuses (pilt 1). Pilt 1 2. Patsiendile rullide alla panek: · Kõverdada patsiendi pöördeväline jalg. · Haara patsienti puusast ja õla juurest, veeretada patsient küljele. Patsiendi külili veeretamist kergendab, kui patsiendil on pöördeväline jalg kõverdatud (pilt 2). Pilt 2 · Rullidel on ära pööratud patsiendi poolne serv ja suruda rullid patsiendi padja alla (pilt 3, 4, 5) ja tuhara alla (pilt 6). Pane rull alla õiget pidi! Tööergonoomika konspekt Maie Timm
6.5.1. Patsiendi nihutamine tõstemattidega voodi peatsi suunas tõmmates/tõmmates, juurdepääs voodile kahelt poolt. Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: · Asetada patsiendi käed rinnale. · Asetada padi abaluude alla. · Tõstematid käe ulatuses, voodi peatsi poolses osas (pilt 1). Pilt 1 2. Patsiendile tõstemattide alla panek: · Kõverdada patsiendi pöördeväline jalg. · Haara patsienti puusast ja õla juurest (padjast), veeretada patsient küljele. Patsiendi külili veeretamist kergendab, kui patsiendil on pöördeväline jalg kõverdatud. · Tõstematil on ära pööratud patsiendi poolne serv ja suruda tõstematt patsiendi padja alla 45º nurga alla ning samamoodi patsiendi keskosa alla (pilt 2, 3, 4). Pane tõstematid alla õiget pidi
10.2.1. Patsiendi abistamine toolilt külg-eesvõttega voodisse istuma, seejärel selili asendisse, juurdepääs voodile kahelt poolt. Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: · Vajadusel korrigeerida patsiendi asendit toolil. · Ületada ebatasasused. · Asetada patsiendi tuhara alla abivahend: libilaud, libistusmatt (pilt 1). Pilt 1 Pilt 2 Pilt 3 Pilt 4 Tööergonoomika konspekt Maie Timm Pilt 5 Pilt 6 · Asetada patsiendi käed küünarvarsseongusse. · Patsiendi selja tagusel abistajal asetada põlv koos jalalabaga voodile, hoida kinni
endoteeli aktivatsioon THR ja TKR järgselt, siis anti adhesiooni molekulid ja vaba radikaali püüdjad võivad aidata vähendada leukotsüütide ja endoteeli aktivatsiooni vastvalt ning vähendades see läbi ka põletiku kulgu postoperatiivselt. See asjaolu võib omada omakorda olulist mõju seoses edasise ortpeediliste traumade ravi strateegiaga . Mõlema opi puhul oli 3 naist ja 2meest grupis. Enne opi võeti veeniproov, mis oli algmõõtmeks selle konkreetse patsiendi jaoks. Opi ajal olid narkoosi all. Peale opi võeti kanüülist vereproov 1,3 ja 5 päeval. Põlveliigese opi korral kasutati zgutti. Isheemi aeg oli 94 pluss miinu 7,47 minutit. Proovid võeti peale zgutti vabastamist 5 ja 15 minuti pärast ning siis 1,3 ja 5 päeval. Raku pinnal olevate CD62L ja CD11b ekspresiooni mõõtmiseks kasutati monoklonaalseid antikehasid.. H2O2 tootmise mõõtmiseks isoleeriti rakud ja kasutati Bass i tehnikat et teha kindlaks rakusisest tootmist
Humanism meditsiinis Humanism meditsiinis on vastastikune suhe arsti ja patsiendi vahel, mis rõhutab ennetust meditsiinis, patsiendiga suhtlemist ning tema harimist, surub maha majanduslikku mõtlemist, ületöötamist. Lisaks, see on suhtumine patsienti eelarvamuste vabalt, avatult ning inimlikult. Oluline on ka inimese vabadus, väärikus, väärtus ning uskumused. Tähtsaim oskus on empaatiavõime – see on võime tajuda teise inimese tundeid, emotsioone, vajadusi. Haigus, mis paneb patsienti sõltuma arstist, ohustab inimeseks olemise nelja aspekti:
6. Nihutamine abivahendiga voodi peatsi suunas. 6.1. Patsiendi nihutamine rätikuga voodi peatsi suunas tõmmates/tõmmates, juurdepääs voodile kahelt poolt. Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: · Asetada patsiendi käed rinnale risti. · Asetada padi abaluude alla. · Rätik käe ulatuses voodi peatsi poolsesse ossa. 2. Kõverdada patsiendi jalad (pilt 1, 2). Pilt 1 Pilt 2 3. Ettevalmistus voodi peatsi suunas nihutamiseks: asetada rätik patsiendi reie tagumisele küljele tuharate juurde. Abistajad on patsiendi ülakeha juures, külg vastu voodit, näoga jalutsi suunas. Abistajatel asetada voodi poolne käsi patsiendi padja alt abaluu kohale. Abistajatel on küünarvarred voodil. Asetada voodist kaugem jalg õlajoonele ehk
9. Abistamine voodisse istuma, voodi servale istuma. 9.1. Patsiendi abistamine voodisse istuma ja seejärel voodi servale istuma ilma abivahendita kätel tõmmates/lükates, juurdepääs voodile kahelt poolt. Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: · Asetada patsiendi käed rinnale risti. · Asetada padi abaluude alla. · Vajadusel nihutada patsienti peatsi suunas. · Nihutada patsiendi ülakeha voodi serva poole kätel tõmmates/lükates. · Nihutada patsiendi keskosa ehk puus voodi serva poole kätel tõmmates/lükates. · Nihutada patsiendi jalad voodi servale tõmmates. · Nihutada veel kord patsiendi keskosa ja ülakeha kätel tõmmates/lükates voodi servale. 2. Abistada patsient voodisse istuma: · Patsiendist kaugemal olev abistaja on näoga patsiendi poole, astuda põlvega või põlvedega voodi peale
5. Nihutamine voodi peatsi suunas. 5.1. Patsiendi nihutamine voodi peatsi suunas ilma abivahendita tõmmates/lükates (juurdepääs voodile kahelt poolt). Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistus nihutamiseks: · Asetada patsiendi käed rinnale. · Asetada padi abaluude alla. 2. Patsiendi jalgade kõverdamine abistajal või abistajatel asetada üks käsi patsiendi sääre alaosale ja teine käsi põlve õndlasse (pilt 1, 2). Rakendades tõmbamise võtted kõrvale, kõverdada patsiendi jalad põlveliigesest - patsiendi jalalaba libiseb mööda voodit (pilt 3, 4). Patsiendi kätt ja jalga haara välisküljelt, kahest liigesest! Pilt 1 Pilt 2 Pilt 3 Pilt 4 3
10. Abistamine toolile, ratastooli istuma ja tagasi voodisse. 10.1. Patsiendi abistamine selili asendist voodisse istuma, seejärel külg- eesvõttega toolile istuma, juurdepääs voodile kahelt poolt. Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused; · Asetada tool ja abivahend libilaud (pilt 1, 2) või rull (pilt 3) voodi lähedale toolile. Pilt 1 Pilt 2 Pilt 3 · Vajadusel ebatasauste ületamiseks abivahend toolile.
7. Nihutamine abivahendiga voodi servale. 7.1 Patsiendi nihutamine ristlinaga voodi servale tõstes/tõmmates, juurdepääs voodile kahelt poolt. Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: · Ristlina ettevalmistamine. · Asetada ristlina käe ulatusse. · Asetada patsiendi käed rinnale risti. · Asetada padi abaluude. · Asetada ristlina patsiendile alla. · Vajadusel nihutada patsient ristlinaga voodi peatsi suunas. 2. Nihutada patsiendi jalad voodi serva poole. 3. Ristlinaga nihutamine voodi servale: abistajad on patsiendi ülakeha keskosa juures. Haarata kinni ühe käega ristlinast hästi patsiendi puusaliigeste juurest ja teise käega patsiendi padjast ja ristlinast. Ühel abistajal asetada põlv või põlved voodile, patsiendi keskosa joonele. Teisel abistajal võtta tõmbamise lähteasend (pilt 1). Esimesel abistajal
Tartu Tervishoiu Kõrgkool hooldustöötaja õppekava EDA TUULING ASENDITE VAHETAMINE Iseseisev töö Tartu 2017 ASENDITE VAHETAMINE Selili asendis oleva patsiendi asendi vahetamise tegevused: Padi nihutada abaluude alla. Patsient nihutada pöördest kaugemale voodi servale. Ettevalmistused pööramiseks: Padja teisaldamine: * Külili asendi korral: asetada patsiendi käed rinnale risti, ergonoomilisi võtteid kasutades tõsta ülakeha ja pea ning nihutada padi abaluude alt ära ülespoole ja natuke kõrvale. Lasta pea ettevaatlikult padjale tagasi. * Kõhuli ja poolkõhuli asendisse pööramiseks: tõsta ülakeha ja pea ning nihutada padi abaluude alt ära ülespoole ja kõrvale, lasta pea ettevaatlikult voodile. Patsiendi pea: pöörata pöördepoolsele küljele. Patsiendi pöördepoolne käsi:
Ämmaemanda õppekava Ksenia Smirnova ÕENDUSPROTSESS Kodutöö Õppejõud: Margit Lenk-Adusoo Tartu 2018 1. ÕENDUSPROTSESSI JA ÕENDUSDIAGNOOSI DEFINITSIOON Õendusprotsessi defineeritakse kui süstemaatiline meetod, mille käigus planeeritakse, hinnatakse ja võimaldakse patsientide individuaalne hooldus sõltumata patsiendi seisundist. Carpentino (2004) järgi õendusdiagnoos on kliiniline hinnang individuaalse, pere- ja kogukondliku reageerimisele tegelikutele või potentsiaalsetele tervise probleemidele või eluprotsessidele. 2. ÕENDUSPROTSESSI ETAPID 2.1. Esimene etapp: hindamine Õendusprotsess koosneb viiest etapist: andmete hindamine, õendusdiagnoos, planeerimine, realiseerimine ja õendusabi plaani tõhususe hindamine.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
