Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Pärmseened". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
pärmseene, sigimine, pärmseened, andris, kristo, päristuumsed, diameeter, suguta, pungumine, pooldumine, proteiini, fosforit, jookides, kandidoosBakterid on erakordselt vastupidavad. Nad võivad elutseda praktiliselt igasuguses keskkonnas, alates kuumaveeallikatest kuni arktilise pakaseni. Paljud bakterid võivad moodustada spoore. Need on tillukesed kapslid, milles bakter võib eluvõime säilitada aastate kestel, taludes hästi nii kuivamist, suurt kuumust. Bakterid paljunevad põhiliselt pooldumisega, esineb aga teisigi mooduseid.Sobiva temperatuuri juures, milleks on enamasti umbes 37° C, võib pooldumine toimuda iga 20 minuti järel. Bakterid, mis inimese organismi tungides põhjustavad haigusi, nimetatakse patogeenseteks. Enamik neist moodustavad mürkaineid ehk toksiine, mis kutsuvad esile koekahjustusi. Bakteriaalsed haigused on enamasti nakkushaigused. Inimene kasutas baktereid või ja juustu valmistamisel juba ammu enne kui ta midagi teadis selliste organismide olemasolust. Bakterite abil toodetakse enamus
MIKROORGANISMI D Kätlin-Karolin Kruusvee TO14-PE 1 Sissejuhatus Bakterid Hallitusseened Pärmseened Algloomad Vetikad Bakterid 2 Bakterid on kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Enamike bakterite keskmiseks suuruseks on mõni mikromeeter , erandlikult kuni 100 μm = 0,1 mm. Keskmise bakteriraku ruumala on 1 kuupmikromeeter (ühte kuupmillimeetrisse mahub miljard bakterit). Baktereid on värvusetuid, siniseid või punakaid,
Pärmseened ehk pärmid on eukarüootsed, valdavalt üherakulised mikroseened, kelle liike leidub kahes seeneriigi hõimkonnas. Pärmseeni on kirjeldatud umbes 1500 liiki. Enamasti peetakse pärmseente all silmas kulinaarias ja tööstuses kasutatavat pagaripärmi (Saccharomyces cerevisiae). Pagaripärm (nagu ka mitmed teised pärmseened) hapendavad anaeroobsetes tingimustes sahhariide, seda protsessi kutsutakse käärimiseks. Mitmeid pärmseene liike on kasutatud ka veini jt toodete valmistamiseks. Pärmseente rakkude suurus varieerub liigiti: tavaliselt on nad 3...4 µm läbimõõduga, kuid mõned liigid kuni 40 µm. Looduses asustavad nad peamiselt mulla- ja veekeskkondi. Pärmseened ei moodusta ühtset taksonoomilist või fülogeneetilist gruppi. Pärmseente liike leidub kahes seenteriigi hõimkonnnas, need hõimkonnad on kandseened (Basidiomycota) ja kottseened (Ascomycota).
Ehtne veinipärm väljastatakse kuivpakendis, vedelikuna klaasampullides või veinitööstusest toodud kääriva veinimahla (virde) näol. Veinipärmi tuleb enne veini valmistamisele asumist paljundada. Veinipärm Pärmi osalus veini valmistamisel on see mis eristab veini viinamarjamahlast. Koduveini tegijad tihitpeale eelistavad pärme mitte kasutada. Pärmi paljunemine Pärmseened sigivad nii suguta kui suguliselt, esimesel juhul toimub kas pungumine või pooldumine, sugulise sigimise korral moodustavad nad askospooreehk kotteoseid. Suhkru kõrvale vajab pärm veel palju erinevaid aineid selleks, et paljuneda ning on väga tundlik keskkonna suhtes. Nii mõnedki suhkrud tuleb konverteerida ensüümidel pärmile sobilikuks. Nende ensüümide tekitamiseks vajab pärm aga vitamiine, mineraalaineid, hapniku, lämmastiku jne. Pärmi paljunemine
tipus paiknevad eosed. Ka hallitusseened paljunevad eoste abil. Hallitus areneb nii pimedas kui ka valguse käes. Valgus pole hallituse moodustumiseks oluline. Pärmid Pärmseened ehk pärmid on eukarüootsed, valdavalt üherakulised mikroseened, kelle liike leidub kahes seeneriigi hõimkonnas. Pärmseeni on kirjeldatud umbes 1500 liiki. Pärmseente rakkude suurus varieerub liigiti: tavaliselt on nad 3...4 µm läbimõõduga, kuid mõned liigid kuni 40 µm.Pärmseened sigivad nii suguta kui suguliselt, esimesel juhul toimub kas pungumine või pooldumine, sugulise sigimise korral moodustavad nad askospooreehk kotteoseid. Algloomad Ehk ainuraksed. Ainurakse rakus on palju organelle, mille funktsioon on kulgemine, toidu otsimine, seedimine, eritamine ja sigimine. Mõned neist, näiteks rakusuu ja ekstrusoomid, on ainulaadsed. Rakumembraan on poolläbipaistev membraan raku pinnal. Ta on enamasti õhuke ning vormi muutev (näiteks amööbide puhul), mõnikord on
0,1-0,3 mm. Ujub ripsmete abil paks tömps ees. Suuvälja ripsmed juhivad bakterid rakusuu juurde. Paljuneb enamasti ristpooldudes. PÄRMID Pärmid on pärmseentest koosnevad kas vedelad või tahked toitained ka toidulisandid. Pärmid on ainuraksed mikroskoopilised seened. Esmakirjeldajaks mikrobioloogia kaudu loetakse Louis Pasteuri, kes avastas, et alkohoolset käärimist põhjustav pärm on elus ja paljunemisvõimeline mikroorganism. Tänapäeval tuntakse ligi 40 pärmseene perekonda, kuhu kuulub üle 345 pärmiliigi. Raku diameeter võib olla 3-40 mikromeeter. Paljunemiseviisiks võib olla pooldumine või pungumine. Esineb nii haploidseid kui ka diploidseid paardumistüüpe. Kui diploidsed pärmirakud satuvad ebasoodsatesse kasvutingimustesse siis nad läbivad meioosi ning sporuleeruvad. Sporulatsiooni käigus moodustub eoskott ehk askus, milles paikneb 4 haploidset askospoori. Haploidsed rakud ei ole võimelised jagunema meioosi teel ning sporuleeruma.
süsihappegaas * Heterotroof on organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku süsiniku toidus sisalduvast orgaanilisest ainest * Saprotroof - surnud orgaanilises aines elunev ja sellest toituv organism * Biotroof - organism, kes elab ja toitub parasiidina teist liiki organismil või on viimasega mutualistlikes suhetes * Parasiit - elusa organismi arvel elav ja toituv organism * Sümbiotroof - sümbioosi vahendusel toituv ja elunev organism Eukarioodid (mõisted pro- ja eukarüoodid e eel-ja päristuumsed organismid; meioos, mitoos. Elutsükli faasid (haploidne, dipoidne ja dikarüoosne e kasiktuumne faas). Paljunevad eoste abil nii suguliselt kui mittesuguliselt (mõisted homo- ja heterotallism; pleomorfism, tele- ja anamorf; eoste ja koniidide tüübid). Pikad torujad rakud e seeneniidid e hüüfid (rakuvaheseinte olemasolu või puudumine - tsönotsüütne seeneniit); hüüfi tipmine ja koloonia radiaalne kasv (nõiaring, Oregoni 900 hektari laiune hiiglane); mütseel ja viljakeha,
selle teema kasuks. Järgmine kord saan oma vanaemaga küpsetades rakendada oma teadmisi ja vaadata, mis tingimuses on pärmi abil taigna kerkimine kõige soodsam. Pärmseened on enam tuntud toidumaailmas. Nende arenguks tuleb luua soodsaid tingimusi. Sellest tuleb ka küsimus kuidas mõjub temperatuuri ja suhkrukoguse erinevused pärmseentele? Ülevaade kirjandusest Pärmseened ehk pärmid kuuluvad seeneriiki ja on päristuumsed mikroorganismid. Arvatakse, et nad moodustuvad 1% tervetest seeneliikidest. Peamiselt toituvad nad vees lahustunud suhkruist. Pärmiseenel on avastatud üle 1500 erineva liigi. Pärmid on fakultatiivsed anaeroobid, mis tähendab, et nad on võimelised endale energiat tootma nii hapniku kui ka hapnikuta. Looduses esinevad nad kas mulla- või veekeskkondades. Tavaliselt on nad 5-10 mikromeetri suurused liikumatud ainuraksed. Nende seas on ka nakkushaiguste tekitajaid.
ühes sekundaarsetest õõnsustest, kuhu on kontsentreeritud DNA. Siia riiki kuuluvad ainuraksed ehk algloomad, vetikad (välja arvatud sini- rohevetikad), mikroskoopilised seened, taimed ja loomad. Puhaskultuur ühest ja samast mikroobiliigist koosnev kunstlikul söötmel väljakasvatatud mikroobide kogum (koloonia ehk pesa). Segakultuur sisaldab mitut liiki mikroorganisme. 3. Pärmseente ehitus, paljunemine, kasutusalad ja tuntumad liigid Pärmseened on üldjuhul suuremad kui bakterirakud. Harilikult on pärmseened ovaalse kujuga ja nende suurus jääb vahemikku 15--20 µm. Pärmseened koosnevad membraaniga ümbritsetud tuumast ja paljunevad nii suguliselt kui ka mittesuguliselt. Hingamistüübilt on nad fakultatiivsed anaeroobid. Mittesuguline paljunemine toimub pungudes või pooldudes. Enamus pärmseeni siiski pungub. Eosrakule moodustub puhetis (pungakene), kuhu läheb üle tuum ning pärast seda pung eraldub rakuseinaga.
1. Taimekasvatustoodangu suurendamise võimalused. kasvupinna laiendamise või - saagikuse tõstmise teel. suure produktiivsusega taimevormid (sordiaretus), uued saagikad ja haiguskindlad sordid, teatakse ja täidetakse nõudeid kasvutingimuste suhtes, tootmise intensiivistamine, agrotehnika täiustamine, koristus- ja säilituskadude vähendamine, teadusuuringute rakendamine. 2. Eestis enamkasvatatavad teraviljad. Oder, nisu. 3. Milleks tarvitatakse teraviljatooteid? - toiduks, - loomasöödaks, - tehniliseks otstarbeks. 4. Millise toitaine sisalduse poolest on teraviljad inimesele olulised? valgurikkad 5. Milliste mineraalainete poolest on teraviljad kõige rikkamad? Kaaliumi, fosfori ja magneesiumi. 6. Milline vitamiinide rühm on teraviljades kõige rohkem esindatud? B rühm 7. Milline protsess põhjustab vilja isekuumenemist? Hingamisel vabanev soojust põhjustab isekumenemist. 8. Toiduteravilja säilita
Sisukord *Mükoosid ehk seenhaigused *Kliiketendustõbi ja mitmevärviline kliiketendustõbi *Pärmseentõbi *Dermatofüütia *Levinuimad seenhaiguse tüübid *Kandidoosi ajalugu *Pärmseene sümptomid *Haigused mis arvatakse olevat põhjuseks pärmseene vohamisest. *Pärmseene sümptomid imikutel ja lastel *Pärmseene vohamist põhjustavad ja soodustavad tegurid. *Haigused millega käib kaasas pärmseene vohamine *Pärmseene ravi MÜKOOSID EHK SEENHAIGUSED Rahvusvahelise klassifikatsiooni järgi jaotatakse naha seenhaigused nelja rühma: 1. dermatofüütia (naha epidermisega piirduvad seenhaigused) 2. kandidoos (pärmiseentõbi) 3. sügavad süsteemsed mükoosid (kahjustatud on siseelundid) 4. täpsustamata põhjusega oletatavalt seenhaigused Kliiketendustõbi Kliiketendustõbi on krooniline väga pindmine naha seenhaigus, mida tavaliselt põevad noored
osalevad koos pärmidega ka leivataigna kääritamises. Laialdaselt praktiseeritav kapsaste, kurkide ja teiste taimsete toiduainete hapendamine on piimhappelisel käärimisel baseeruv bioloogiline konserveerimine. Sama protsessiga on tegemist ka heina sileerimisel. Vorstitööstuses kasutatakse piimhappebakterite juuretisi mõne vorstiliigi (nn fermenteeritud vorstid) valmistamisel spetsiifilise maitse, konsistentsi ja värvi saavutamiseks. 8) Selgita, kuidas klassifitseeruvad pärmseened hapnikusse suhtumise alusel. Paljud pärmid on fakultatiivsed anaeroobid - anaeroobsetes tingimustes saavad nad energiat süsivesikute kääritamisest, kuid molekulaarse hapniku olemasolu korral - aeroobse hingamise protsessist. 9) Kirjeldage suhkrute sisalduse määramise kompleksomeetrilist meetodit (töökäik/kemimism). Taandavate suhkrute sisalduse määramine lahustes viiakse läbi nn. kompleksomeetrilisel meetodil
Antony van Leeuwenhoeck (1632--1723) avastas bakterid, vere- ja spermarakud, mikroskoopilised ümarussid ja keraloomad. 1676. a avaldas ta raamatu ,,Looduse saladused", kus kirjeldas elusaid loomakesi vees, lihas jne. Louis Pasteur (1822--1895) tõi esimesena välja mikroorganismide osa ainete keemilisel muutumisel ja haigestumisel; leidis, et suhkur muudetakse piimhappeks spetsiaalsete bakterite toimel ja alkoholset käärimist kutsuvad esile pärmseened. R. Koch (1843--1910) tõi välja patogeensete (haigust põhjustavate) organismide osa nakkushaiguste kujunemisel. Ta tõestas seose siberi katku tekitaja (Bacillus anthracsis'e) ja selle haiguse vahel. Avastas tuberkuloosi tekitaja (Mycobacterium tuberculosis), koolera tekitaja (Vibrio cholerae) ja võttis esmakordselt kasutusele tardsöötmed, kasutades geelistajana zelatiini. A
TOIDUAINETE TAIMNE TOORE Kordamisküsimused I (IIII loeng) 1. Taimekasvatustoodangu suurendamise võimalused. Taimekasvatustoodangut saab suurendada: - kasvupinna laiendamise või - saagikuse tõstmise teel. Külvipinda ei saa lõpmatuseni laiendada (suured kapitaalmahutused). 2. Eestis enamkasvatatavad teraviljad. Oder, kaer, rukis,( nisu) 3. Milleks tarvitatakse teraviljatooteid? Teraviljatooteid tarvitatakse: - toiduks, - loomasöödaks, - tehniliseks otstarbeks. Teraviljast valmistatakse jahu, tangu, kruupe, helbeid jm. Tähtsaim toit, mida jahust valmistatakse, on leib. Tööstustoorainena kasutatakse teravilja: - tärklise-, - piirituse-, - õlle-, - konservitööstuses jm. Teraviljapõhku kasutatakse:
TSIRGULIINA KESKKOOL Pähklid Ester Kaasik SISUKORD SISSEJUHATUS Pähkel on botaanikas õistaimede kuivvili, mille viljasein on nahkjas või puitunud, kusjuures viljasein pole seemnega kokku kasvanud. Pähklid on tõenäoliselt ühed esimesed ja vanemad loodusannid, mida inimene hakkas toiduks tarvitama. Need on kõrge toiteväärtusega, sisaldades organismile hädavajalikke toitaineid. Pähklites leidub B, A ja E vitamiine. Mineraalained kaalium, magneesium, kaltsium ja mangaan osalevad luude ehituses. Küllastumata rasvhapped aitavad alandada kolesterooli taset, soodustades südame ja veresoonkonna normaalset talitlust. Pähklid sisaldavad palju organismi jaoks vajalikke rasvhappeid, aga ka üsna hea aminohappelise koostisega valke. Pähklites leiduvad rasvad on vajalikud rasvlahustuvate vitamiinide imendumiseks organismis. Pähklite söömine annab tänu suurele vitamiinide ja mineraalidesisaldusele inimese välise ilu, terve ja ilusa naha. Pähklites l
Ülikooli professor, võttis kasutusele tuberkuliini. Valmistatud tuberkuloosi bakterite abil. 2. Mikroorganismide taksonoomia. Taksonoomia on teadus mikroobide klassifikatsioonist. Prokarüootide hulka kuuluvad bakterid ja sinivetikad. Eeltuumsed rakud, kus rakus olevad organismid ei ole eraldatud rakumembraaniga, vaid on vabad. DNA esineb tsütoplasmas vabalt. Eukarüoodid – algloomad, vetikad ( ka sini- rohevetikad ), mikroskoopilised seened, taimed, loomad. Päristuumsed, kus rakud on ümbritsetud rakumembraaniga. Viirused ― kuuluvad eraldi iseseisvasse riiki. Klassifikasioon ― mikroobide jaotamine gruppidesse mingite tunnuste alusel. Tänapäevane klassifikatsioon arvestab morfoloogilisi (mo-de kuju, suurus, mobiilsus, värvumine Gram’i järgi, kolooniate värvus, spooride moodustumine); füsioloogilisi ja biokeemilisi tunnuseid (hapniku vajadus, optimaalne kasvutemperatuur, toitainete vajadused, ainevahetussaadused, pH vahemik, ensüümide moodustumine)
ja saadud segu kuumutati nõrgal tulel. Jahtunud vedelik valati tavaliselt vaati ja mõne aja möödudes algas pärmide mõjul selle intensiivne käärimine. Kui vahtu joogile enam ei kogunenud, lisati valmivale joogile erinevaid maitseaineid (safran, humal, kaneel, ingver, kardemon, kalgani- või tedremarana juured, muskaat, rumm jne) ning mõdu jäeti vaatidesse mitmeks kuuks laagerduma. Mõdu maksimaalne kangus võis olla 12...14% alkoholi, sest suurema alkoholisisalduse korral pärmseened lihtsalt hukkusid. Mõdu valmistamise tehnoloogia Katlas kuumutatakse vett, lisatakse mett, segu segatakse ühtlase konsistentsi saavutamiseni Pinnalt eemaldatakse vaha ja muud sodi Suhkrut lisatakse suhkrusiirupina, peale seda lisatakse natuke vett juurde ja 40% humalaid. Segu keedetakse 30 min. Seejärel lisatakse veel 40% humalaid ning segu keedetakse vajaliku kontsentratsiooni saavutamiseni
Suguline paljunemine (nt inimene, koer jne) - Õistaimedel ja enamikul loomadel. Sugurakkude (gameetide) tuumade ühinemisel (viljastumisel) moodustunud sügoodist areneb uus isend. Emasgameediks on munarakk, isasgameediks aga seemnerakk ehk sperm. Sügoot jaguneb korduvalt, läbib mitmed lootestaadiumid, mille käigus eristuvad koed ja organid. 3) Kuidas jaotatakse mittesugulist paljunemist? Vegetatiivne paljunemine (pooldumine, pungumine jne); Eoseline paljunemine. 4) Selgita erinevaid vegetatiivse paljunemise võimalusi ja too näiteid. · Pooldumine toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks. Nt: bakterid, ainuraksed. (Nt Bakteri pooldumine Ainuõõsse pooldumine). · Pungumine alamatel taimedel ja loomadel, pärmseentel. Tekib väljasopistis, millest areneb uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia (hüdra, käsn)
Heterotroof - organismid, kes saavad energiat oma elutegevuseks mõne teise organismi poolt loodud orgaanilisest ainest. Saprotroof - surnud organismide kudedest toitujad. Biotroofid - hangivad orgaanilisi ühendeid teiste organismide elusatest rakkudest. Parasiit - elusa organismi arvel elav ja toituv organism. Sümbiont - organism, kes elab tihedas kooselus teise erisuguse organismiga. Prokarüoodid ehk eeltuumsed organismis - puudub membraaniga piiritletud tuum. Eukarüoodid ehk päristuumsed organismid - geneetiline informatsioon rakutuumas, membraaniga ümbritsetud. Prokaarüon eeltuum. Eukaarüon päristuum. Meioos - rakujagunemise viis, mille käigus eellasrakust tekib neli haploidse kromosoomistikuga tütarrakku. Nii tekivad sugurakud. Mitoos (seentel suletud mitoos - tuumamembraan püsib ka raku jagunemise ajal) - raku jagunemine, kus kromosoomid jaotuvad tütarrakkude vahel võrdselt. Elutsükli faasid - mõisted: Haploidne ühekordne
Toitu saavad seeneniidistikuga, mis imeb vedelaid toitaineid (sünteesitud orgaanilist ainet) Paljunemine Mittesuguliselt – eosest areneb seeneniidistik, mis valmistab uusi eoseid Vegetatiivselt niidistikuga Suguliselt – eosest arenev niidistik peab ühinema teise sobiva niidistikuga, et moodustuksid uued viljakehad Põhirühmad Kandseened – puravik, kuuseriisikas, pilvik, sampinjon Kottseened – pintselhallik, kevadkogrits, pärmseened Ikkesseened – nutthallik, täpphallik, sõnnikuhallik Milles seisneb seente tähtsus looduses? Kasu Lagundavad surnud org. ainet Koht toiduahelas Sümbioosis teiste taimede ja loomadega Kahju Kahjustavad puid Haigused loomadel ja taimedel (parasiidid) Milles seisneb seente kasulikkus ja kahjulikkus inimesele? Kasu Toiduainetööstuses Farmaatsiatööstuses (antibiootikumid) Söögiks
.......................................................................................83 3 ELUSLOODUS Elus Elutu *Taimeriik (samblad) *Õhk *Loomariik Päristuumsed ehk tuumaga *Kliima *Seeneriik (samblikud) eukarüoodid *Muld *Protistid (vetikad, algloomad) *Vesi *Bakter Eeltuumsed e ilma tuumata, prokarüoodid *jne. Eluslooduse tunnused: Rakuline ehitus tuumaga rakud ehk eukarüootsed rakud ja tuumata ehk prokarüootsed rakud Keerukas siseehitus ja keemiline koostis (süsivesikud, lipiidid, valgud, nukleiinhapped biomolekulid)
(valgud, lipiidid-rasvad, vitamiinid) 2.) Rakuline ehitus- kõik elusorganismid on rakulise ehitusega. Kõige lihtsam üksus nii ehituselt kui ka talituslikult. Rakulised: üherakulised ehk ainuraksed (kõik bakterid) hulkraksed (taimed, kõrgemad loomad) Vastavalt talitlusele on: autotroofsed- ise sünteesivad orgaanilist ainet heterotroofsed- vajavad valmis orgaanilise aine komponente Ehituslikult jagunevad rakud: prokarüoodid- eeltuumsed eukarüoodid- päristuumsed 3.)Ainevahetus- toimub organismi ja keskkonna vahel. Keskkonnast saab organism toitudest anorgaanilisi(vesi, soolad, alused, oksiidid, happed) ja orgaanilisi aineid(teiste organismide koostisosad). Organismi jääkidest tekkinud jäägid väljutatakse keskkonda(CO2, H20). Selline ainete liikumine organismi ja keskkonna vahel on metabolism. See protsess peab olema tasakaalus. Aineid on vaja organismi ülesehituseks ja energia saamiseks. Toiduga saadud ained organismi
suhkruroog. 4. CAM taimede fotosüntees päeval C3 tüüpi, öösel C4 tüüpi süntees, tõhus kuivas kliimas veevaeguses, paksulehelised taimed nt. kaktused, ananassid. GENEETIKA Kromosoomid on elu reguleerimise teabe talletamiseks, geenide materiaalne kandja. Seda teavet ei loe kromosoomid vaid karüoplasma/tsütoplasma. Kromosoomide ehitus: DNA+histoonid (valgud)=nukleosoomne fibrill, sellest koosneb kromosoom. in 46. Rõngaskromosoomid bakterid, eeltuumsed. Pulkjad kromosoomid päristuumsed. Opreon korraga loetav, valku kodeeriv, regulatoorne ja mõttetu osa. MITOOS Interfaas (kahe mitoosi vahel, DNA replikatsioon, ATP süntees, suurenevad raku mõõtmed ja organellide arv, kromosoomid lahti keerdunud, tsentrioolid kahestuvad). Mitoos (jagunemise tulemusel kromosoomide arv tütarrakkudes sama, identsed rakud, surnud rakkude asendamiseks). 1. Profaas (ettevalmistav, kromosoomid keerduvad kokku ja muutuvad nähtavaks,
munaraku viljastamiseks. Mittesuguline paljunemine Uus orgenism saam saab alguse ühest vanemast, sugurakkude ühinemist ei toimu. Selgroogsed loomad mittesugulisel teel ei paljune. Vegetatiivne paljunemine Vegetatiivselt paljunevad bakterid, protistid, seened, osa selgrootutest ja paljud taimeliigid. Otsepooldumine bakteritel. Toimub DNA kahekordistumine. Järgnevalt sünteesitakse raku keskossa rakumembraanid ja kestad ning koos sellega moodustub kaks tütarrakku. Pungumine pärmseened, ainuõõssed (korallid, meririst), käsnad. Toimub DNA kahekordistumine ja moodustunud tütarrakud saavad ühesuguse kromosoomistiku. Õistaimed sibulate, mugulate, risoomide, varte või lehe tükkide abil. · mugul kartul, alpikann · risoom naat, vaarikas, kalmus · vars paju · võsund maasikas · sibul - tulp Tähtsus: Vegetatiivne paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt ühtliku järglaskonda.
TAIMERIIGI MITMEKESISUS Taimedega tegelev teadusharu on botaanika. Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid. Nende rakud on kaetud tselluloosse kestaga ja sisaldavad plastiide ning vakuoole. Varuainena kasutavad tärklist. Taimed jaotatakse elutsükli ja ehituse järgi 2 rühma: 1. sammaltaimed pole juhtsooni 2. soontaimed on juhtsooned. Jagunevad:seemneteta taimed, seemnetega taimed, katteseemnetaimed (õistaimed) Suurus kasvu võimaldavad tugikoed, juhtsooned (ainete transport). Peab olema suur õhuniiskus
reproduktiivseks. Vegetatiivses faasis on rakud haploidsed, jagunevad mitoosiga. Enamus seentest kasvab "hallitusena", koosneb seeneniitidest (hüüfid) ja neil olevatest koniidiatest, kuid osa esineb ka ainuraksete vormidena (blastospoorid ehk pärmid). (Osa seene on suutelised muutma oma morfoloogiat - dimorfsed seened. Näiteks Candida spp. - kasvab pärmina 37°C juures ja hallitusena 25°C juures.) Reproduktiivses faasis paljunevad suguliselt või suguta. Suguta paljunemine toimub koniidiatega (ka spoorid e. eosed), suguline nõuab keeruliste rakustruktuuride olemasolu. Seente hôimkonnad. Nende hôimkonnasisene mitmekesisus, tähtsus ja kasutamine. Seened kui polüfüleetiline organismirühm. Hõimkond seened- Mycophyta. Seeni on üle 100 000 liigi. See on sugulusorganismide rühm, mida segeli käsitletakse eraldi riigina. Seente uurimisega tegeleb mükoloogia. Seente päritolu pole veel lõplikult selgitatud
(toob info ribosoomidesse), transport tRNA (toodud info lahtimõtestamine), ribosoomi rRNA (ribosoomi ehituses ja osalev valgusünteesis). Tümiini asemel uratsiil U. A-U. 3. Raku ehitus ja talitlus. Bioloogia I lk 48- 82. a) Rakuteooria põhiseisukohad- iga uus rakk saab alguses olemalolevast jagunemise teel. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. Ühe ja hulrakulised organismid. Eeltuumsed- prokarüoodid nt bakterid. Päristuumsed e eukarüoodid- nt taimed seened loomad. Viirused pole kumbki. b) Eukarüootse raku ehitus ja talitlus (Loomarakk, taimerakk, seenerakk – rakuorganellid: rakutuum, rakumembraan, tsütoplasmavõrgustik, mitokonder, ribosoom, lüsosoom, Golgi kompleks, vakuoolid, plastiidid, rakukest). Rakutuum- reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. DNa Rakumembraan- eraldab raku sisekeskonda välisekk, kaitseb kahjulike mõjutuste eet
raskemetalli soolad(mikroobe hävitav ehk oligodünaamiline toime). Bakteriatsiidne toime on oksüdeerijatel(Cl, jood),mineraalhapped(väävelhape, boorhape jn). Orgaanilised ühendid( formaliin, fenoolid).Ka alkohol, orgaanilised happed, eeeterlikud õlid, parkained, värvid. Kasutatakse tööstuses bensoehape, sorbiinhape, propioonhape, 4. Keskkonna bioloogilised tegurid, mis mõjutavad mikroorganismide elutegevust Sümbioos-vastastikune suhe, positiivne kasu.nt:piimhappeb, ja pärmseened.keefiris. Mügarbakter vs liblikõieline. Kommensialism-ei ole vastastiku kasu ega ka kahju.inimorganismi ja selle mikrofloora. Parasitism- ühele kahju, teisele kasu.bakteriofaagi areng bakterirakus. Metabioos- ühe elutegevus soodustab teise arengut, üks elab teise ainevahetussaaduste arvel. Sünergism- 2-või mitme mikro.kooskasvul väljenduvad nende omadused paremini kui üksi kasvades. Antagonism- üks liik pidurdab teise, hävitab. Bakteriotsiidid-bakterite antimikroobsed metaboliidid
ÕPIMAPP SISUKORD Eritoit.......................................................................................................................................... 5 Eritoidu all mõistetakse sellist toitu, mis on mõeldud tavapärasest erinevate toitumisvajadustega inimestele ning mis on seetõttu valmistatud eritehnoloogiat kasutades või millel on tavatoidust erinev koostis. Eritoidud on näiteks imiku- ja väikelapsetoit, gluteenivaba toit, laktoosivaba toit, sportlaste toidud, kehakaalu alandamiseks ettenähtud vähendatud energiasisaldusega toit, meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toit. . 5 Eritoit on spetsiaalselt valmistatud inimestele, kes on haiguse tõttu piiratud, halvenenud või häiritud tavatoidust saadavate toitainete või nendest moodustunud ainevahetusproduktide saadavus, seedimine, imendumine, metabolism või eritumine ja kui tavalist toiduvalikut muutes või teisi eritoite kasutad
TALLINNA TEENINDUSKOOL Seemned ja pähklid pagaritööstuses Iseseisevtöö Tallinn 2010 2 Sisukord Kreeka pähkel............................................................................................................................ 4 India pähkel............................................................................................................................... 5 Maapähkel..................................................................................................................................5 Mandel........................................................................................................................................6 Parapähkel................................................................................................................................. 6 Pistaatsiapähkel......................................................................................................................... 7 Kooko
pooles. Paljunemine ja areng Paljunemine ... elu üldomadus, mis seisneb endasamaste ( vegetatiivne) või endasarnaste ( eoseline, suguline) isendite moodustamises liigi säilitamise eesmärgil. Paljunemine jaguneb 1) Suguline 2) Mittesuguline a. Eoseline b. Vegetatiivne i. Ühest rakust lähtuv ii. Hulkraksusest lähtuv Vegetatiivne paljunemine lähtuvalt ühest rakust 1) Rakkude pooldumine a. Amitoos nt. bakterid, osa protiste b. Mitoos nt. päristuumsed: taimerakud, loomarakud, seenerakud 2) Pungumine sisuliselt ebavõrdne mitoos, üks tütarrakk on oluliselt väiksem kui lähterakk. a. Nt. pärmseened b. Nt. osa üherakulisi vetikaid c. Nt. osa amööbe 3) Skisogoonia e. hulgijagunemine algul jaguneb tuum (2|4|8|16|32|64|...|256) tulemuseks hulktuumne struktuur, mis kannab nimetust plasmoodium
peituva energia rakkudele kättesaadavaks. Seepärast nimetatakse neid ka raku jõujaamadeks. Mitokondrid on erineva kujuga: nad oma ümarad, ovaalsed või niitjad. Mida intensiivsem on raku elutegevus, seda rohkem on selles mitokondreid. Näiteks pidevalt töötavates südamelihase rakkudes on mitokondreid rohkem kui silelihase rakkudes. 4. TAIME JA LOOMARAKU VÕRDLUS ( Õ LK 10) Rakk on väikseim organismide iseseisev, ehituslik, talituslik üksus. Taimerakud ja loomarakud on päristuumsed. Taimerakul on vakuool, milles on aine mahuti. Loomarakul vakuoole pole. Taimerakus on kloroplastid, milles toimub fotosüntees. Mõlmaid rakke kaitsev rakumembraan. Mõlemas rakutüübis on tsütoplasmakanalid ja tuumas toimub raku elutegevuse juhtimine. Mõlemas rakus on ribosoomid, kus sünteesitakse valke ja mitokendrites on energia. Golgi kompleksis sorteeritakse rakus sünteesitud valgud. Mõlemas rakus on tsütoplasma aine. Mõlemal on rakumembraanis poorid. Loomaraku lüsosoomides
2. Organelli tasand- enamik elu tunnuseid puudub. 3. Raku tasand- esimene tasand, millel on kõik elu tunnused. 4. Koe tasand- moodustuvad ühesugustest rakkudest. 5. Organi tasand- kindla ehituse ning ülesandega organismi osa. 6. Organsüsteemi tasand- sarnase ülesandega organid moodustavad organsüsteemi. 7. Organismi tasand- stabiilse sisekeskkonnaga. 8. Populatsioonitasand- saab võimalikuks suguline sigimine, ühe liigi isendid ühel kindlal ajal. 9. Liigi tasand- sarnaste tunnustega, sarnast elupaika asustavad organismid, kes annavad sigimisvõimelisi järglasi. Nt pru Liht karu 10. Ökosüsteemi tasand- kindlalt piiritletud ja kindlate omadustega keskkond, mida asustavad selleks sobilikud liigid. 11. Biosfääritasand- kogu planeet Maa osa, mida asustavad elusorganismid. 3. Järjesta uurimistöö etapid 1. Probleemipüstitus 2
annaabi.ee 
