PÄRILIKKUSE ALUSED Õp. lk 128 151 1.Lünkteksti täitmine (nt. kromosoomide ehitus, paiknemine, geenid, inimese kromosoomide arv jne.) abiks TV lk 48 ül 2; lk 49 ül 4 ja 2 Kromosoomi moodustab üks valkudega seotud DNA molekul. Selline ehitus võimaldab DNA tõhusamat kaitset kahjustavate mõjude eest. Kõikides keharakkudes on kromosoomide arv ühesugune. Igal liigil on kromosoome kindel arv ja neil on iseloomulik kuju. Inimese keharakkudes on 46 kromosoomi. Kui keharakud jagunevad, siis kromosoomide arv nendes jääb muutumatuks.
Kromosoomid on pärit isalt ja emalt. Sugurakkudes on iga kromosoom ühekordselt, st neis on kromosoome poole vähem kui keharakkudes. Inimese keharakkudes on 46, sugurakkudes23 kromosoomi. Igal liigil on oma kromosoomide arv ja iseloomulik kuju. DNA molekulid liigenduvad geenideks. Geen on DNA lõik, mis osaleb organismi ühe või mitme tunnuse kujunemises. Geen on pärilikkuse algüksus. Geenid päranduvad DNA koostises vanematelt järglastele.Geenides sisalduva info alusel sünteesitakse organismis erinevate omadustega valgud(ensüümid,ehitusvalgud), mis osalevad rakkude,kudede ja organite ülesehitamises ning ainevahetuses, st organismi tunnuste kujunemises. Iga geen on meie keharakkudes kahekordselt. Ühel geenil organismis vähemalt kaks vormi e. Alleeli. Seda alleeli,mis valitseb teise üle ja mille poolt määratud
informatsiooni) Mingi geen võib esineda erinevate (näit. kahe) vormidena ehk alleelidena. Dominantne alleel on .................................................................. – A Retsessiivne alleel on ................................................................. – a Kui järglane saab ühelt vanemalt sugurakuga dominantse alleeli A ja teiselt retssiivse alleeli a, siis on tal kõigis keharakkudes Aa ja avaldub ................................................ Kuigi kõik geenid on olemas kõigis rakkudes, on nad aktiivsed ainult ............................................................................................. Kokku on inimesel umbes ....................................geeni. Muutlikkus on ..................................... Muutlikkus jaguneb: 1. Pärilik muutlikkus Seda põhjustavad: a) ................................... b).................................... Pärilik muutlikkus jaguneb
informatsiooni. Kromosoomi moodustab üks valkudega seotud DNA molekul. Geen on DNA lõik, mis osaleb organismi ühe või mitme tunnuse kujunemises. Ühel geenil on organismis vähemalt kaks vormi e. alleeli. Dominante alleel on selline alleel, mis valitseb teise üle ja mille poolt määratud tunnus organismil alati avaldub. Retsessiivne alleel on selline alleel, mille määratud tunnus saab organismil avalduda vaid juhul, kui järglasel on ühe geeni mõlemad alleelid retsessiivsed. Viljastumine on munaraku ja seemneraku ühinemine, millele järgneb nende rakkude tuumade ühinemine. Lapse sugu oleneb sellest, millist sugukromosoomi kandev sperm munaraku viljastas. Esmased sugutunnused (on sünnihetkeks juba olemas) on sugunäärmed ja suguelundid. Teisesed sugutunnused (arenevad suguküpsuse saabudes) on meestel: karvakasv näol, madalam hääletoon,
GEEN DNA lõik , mis osaleb organismi ühe või mitme tunnuse kujunemises. ALLEEL geeni paralleelvorm. MUTATSIOON geenide või kromosoomide ehituses toimuv muutus. MUTAGEEN mutatsioon põhjustav tegur 2. Dominantne alleel alleel, mis valitseb teise üle ja mille poolt määratud tunnus organismil alati avaldub. Retsessiivne alleel see määratud tunnus saab organismil avalduda vaid juhul, kui järglasel on ühe geeni mõlemad alleelid retsessiivsed. 3. Dominantsed tunnused põselohud, võime keelt torru keerata või tagasi painutada. Retsessiivsed tunnused külgekasvanud kõrvanibu, punane juuksevärv, pigmendi puudumine. 4. Soo määramine. Temperatuur, kromosoomid 5. Esmased sootunnused sünnihetkeks on need juba olemas. Sugunäärmed, suguelundid. Teisesed sootunnused elukäigus arenevad. Meestel kitsad puusad, laiad õlad, madal hääletoon
Pärilikkuse alused Dna (desoksüribonukleiinhape), geenid ja kromosoomid Pärilikkus on organismi omadus säilitada ja järglastele edasi anda tunnused ja arenemise iseärasused. Rakk- tuum- kromosoom- geen- valk/DNA Üks valkudega seotud DNA molekul moodustab kromosoomi.Inimesel on neid igas rakus 46, sugurakkudes aga 23. Geen on DNA lõik, mis osaleb ühe või mitme tunnuse kujunemisel, geenid päranduvad DNA koostises vanematelt järglastele.Iga geen meie keharakus on kahekordselt, ehk meil on vähemalt kaks samasugust alleeli. Dominante alleel- tähistatakse suure tähega, valitseb retsesiivse alleeli üle ning selle poolt määratud tunnus avaldub organismis alati. Retsesiivne alleel- selle määratud tunnus saab avalduda aint siis, kui mõlemad alleelid on retsesiivsed.Tähistatakse väikse tähega.
sama liigi indiviidide vahel, mis tuleneb muutustest geneetilises materjalis (jaguneb kombinatiivseks ja mutatsiooniliseks) GENOOM liigiomases ühekordses kromosoomistikomplektis sisalduv geneetiline materjal (inimese genoom koosneb 24 kromosoomist 22 autosoomist ning sugukromosoomidest X ja Y) GENOTÜÜP isendile omane geenide ja selle erivormide (alleelide) kogum (genotüübist sõltub selle isendi pärilike tunnuste esinemine) HETEROSÜGOOT ühe geeni eri alleelid ; üks dominantne, teine retsessiivne (nt aA) HETEROSÜGOOTSUS geenipaari sesisund, mille puhul homoloogilistes kromosoomides paiknevad vaadeldava tunnuse suhtes erinevad alleelid HOMOSÜGOOT identsed alleelid, mis määravad ära kindlad tunnused (alleelid on kas dominantsed või retsessiivsed nt aa või AA) HOMOSÜGOOTSUS geenipaari seisund, mille puhul mõlemas homoloogilises kromosoomis paikneb vaadeldava tunnuse suhtes sama alleel
Mikrobioloogia üldkursuse kordamisküsimused ja vastused 1. Mikrobioloogia aine ja ajalooline areng Mikro väike Bio elu Logos õpetus Teadus väga väikestest palja silmaga mitte nähtavatest organismidest, mikroobidest. Mikroobid on ühed algelisemad elusloomad maa peal. Mikrobioloogiat saab jagada bakterioloogia, mükoloogia, viroloogia, algoloogia. Bakterioloogia - uurib baktereid. Mükoloogia - uurib hallitusseeni. Viroloogia uurib viiruseid Algoloogia uurib lihtsamaid vetikaid jm. Mikrobioloogia ajalugu Mikrobioloogia isaks peetakse Anthony von Leuwenbock'i, avastas bakterid, vere- ja spermarakud, mikroskoopilised ümarussid ja keraloomad. Raamat " Looduse seadused". Tegi algelisi mikroskoope. Louis Pasteur ( 1822-1895 ) tõi esimesena välja mikroorganismide osi ainete keemilisel muutumisel hja haigestumisel. Leidis, et suhkur muudetakse piimhappeks spetsiaalsete ainete toimel. Alkoholi k
raku jagunemise ajal. Kromosoomid koosnevad valkudest ja desoksüribonukleiinhappe ehk DNA- molekulidest. DNA on kaksikahel. Spiraale ühendavad nukleotiidid, mida on kokku 4 ja nende järjestus on iga liigi puhul erinev. DNA molekul on raku mõõtmeid arvestades väga suur ning seetõttu on ta valkude abil kokku pakitud. See kaitseb DNAd ka kahjustavate mõjude eest. DNA on geenide ahel, seega on geen üks DNA lõik. Geenid määravad organismi tunnused. Osa geene kontrollib teisi geene. Kromosoomid paiknevad paari kaupa. Igal liigil on oma arv ja iseloomuliku kujuga kromosoome. Kromosoomide arv ühe organismi kõigis raku tuumades on sama. Erandi moodustavad sugurakud, milledes on võrreldes keharakkudega poole vähem kromosoome (kromosoomid ei moodusta paare vaid on ühe kaupa.) Inimese keharakkudes on 46 kromosoomi, sugurakkudes aga 23 kromosoomi.
BIOLOOGIA MÕISTED: Pärilikkuse molekulaarsed alused ja viirused Geneetika bioloogiaharu, mis uurib organismide pärilikkust ja muutlikkust. Geen DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi. Genoom ühes liigiomases haploidses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal. Ühele liigile iseloomulik geenide kogum. Genotüüp päriliku materjali kogum. Fenotüüp pärilikkus + muutlikkus / genotüüp + keskkond. Replikatsioon 1 DNA molekul >> 2 sama nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. Transkriptsioon DNA 1st ahelast komplementaarsusprintsiibil RNA ahel. Translatsioon valkude süntees mRNA info järgi. Promootor DNA nukleotiidne järjestus, millega transkriptsiooni läbiv ensüüm (RNA_polümeraas) peab sünteesi alustamiseks ühinema. Terminaator DNA nukleotiidne järjestus, mis lõpetab transkriptsiooni. Repressor takistab ensüümi (RNA-polümeraasi) ühinemise promootorpiirkonnaga. geneetiline kood keemiliste juhiste s
viirustel on omased viirused ehk virofaagid (parasitism on samuti üks elu tunnuseid). Klassikaline bioloogia loeb viirusi eluta organismideks. Ehitus: nukleiinhape (DNA või RNA), kas 1 või mitu molekuli (erinevas struktuuris), valguline kate (kapsiid), osadel viirustel on ka täiendav ümbris, milles on valgud, lipiidid, süsivesikud, ensüümid (superkapsiid) ja ankurmolekul kompleks. Saab eristada kolme geenide rühma: 1. Geenid, mis mõjutavad nakatunud peremeesrakus toimuvaid protsesse, 2. Geenid, mis kordistavad viiruse pärilikku materjali. 3. Geenid, mis teevad viiruse struktuurvalke. Inimene ja viirus. 1.) Nakatumisviisid A.) piisknakkus gripp B.) sastunud toidu ja joogiga- kollatõve teatud vormid. 3.) siirutajate vahendusel, puugid- entsefaliit, marutaudis loomad. 4
2. viirustele on omane muutlikus. 3. Viirused evolutsioneeruvad. Viirusosakese ehitus : * sees on nukleiinhape (RNA või DNA) * siis tuleb valguline kate e. kapsiid * mõnedel viirustel on ka superkapsiid, mis koosneb kas valkudest, lipiididest või süsivesikutest. lihtsamatel viirustel on väga korrapärane(geomeetriline) kuju. Viiruse nukleiinhape : *kas RNA või DNA. *nukleiinhappemolekul võib olla kas sirge või rõngjas, üksik või kaksikahelaline, suur või väike. *Viiruses on geenid. neid võib olla 3 - 1000 tk. geenid jagunevad : a) peremeesraku kontrolli mõjutavad geenid. b) viiruse nukleiinhappe sünteesi määravad geenid. c) viirusrakkude sünteesi määravad geenid. Viiruste elutsükkel : 1. viirusosake peab kinnituma peremeesrakule. 2. viiruse nukleiinhape tungib peremeesrakku. (DNA tungib kohe peremeesraku DNA sse. RNA muundub esmalt DNA ks. 3. Viiruse geenid hakkavad kontrollima peremeesraku ainevahetust. 4. a) Kävitub lüütiline tsükkel
b) kummagi ahela vastu sünteesitakse uus ahel. c) saadakse 2 ühesuguse koostisega DNA molekuli. d) kopeeritud DNA paikneb tütarrakku. · DNA on rakus kokku pakitud valkude abil. · Üks valkudega seotud DNA molekul moodustab kromosoomi. II KROMOSOOMID · Igal liigil on kindel kromosoomide arv ja iseloomulik kuju (inimesel 46 kromosoomi) · Kõigis keharakkudes on ühepalju kromosoome. · Sugurakkudes on kromosoome poole vähem (inimesel 23). III GEENID Geen DNA lõik , mis osaleb organismi ühe või mitme tunnuse kujunemises pärilikkuse algüksus. Inimesel ~23 000 -25 000geeni! DNA koostises päranduvad geenid vanematelt lastele! Geenides sisalduva info alusel sünteesitakse valgud, mis osalevad organismi tunnuste kujundamises. Geenid paiknevad kromosoomides iga geen on seega kahes korduses (isalt ja emalt). Alleel on geeni erivorm organismis on geenil vähemalt kaks alleeli: AA või Aa
teisele poole muu ala, halli sirgega alast tuli kulles, teisest tuli moorula.) Moorula tasandil: geenide valikulise avaldumisele aitavad kaasa järgmised tegurid: naaberrakkude mõju, hormoonmõjud, embrüonaalsed induktorid (peptiidid [väike molekulmass], mis toimivad kompetentsetele rakkudele ja määravad ära terve organsüsteemi kujunemise [seedekulgla, närvisüsteem]). Juba eristunud rakkudes (spetsialiseerunud) avalduvad 5-10% geenidest. Ülejäänud geenid on olemas kuid blokeeritud (ei tohi jätta muljet,et ülejäänud geenid on ära kaotatud!!!) KUDEDE KUJUNEMINE e. HISTOGENEES 1) Üldine- rakke iseloomustavad: a) toimub intensiivne rakkude kasv b) toimib põhiainevahetus c) rakkude bioloogiline staatus pole lõplikult paika pandud (võivad üle minna potentsiaalselt teiste kudede koostisesse) 2) Spetsiifiline a) käivitub kindlate koeomaste valkude süntees (lihasrakkudes lihasvalkude süntees) b) rakud omandavad kindla kuju
1.Mis on pärilikkus? Pärilikkus on organismide omadus omandada oma eelaste tunnuseid ja anda edasi oma järglastele. Pärilikkuse kandjateks on kromosoomid 1. Kuidas kujunevad organismide tunnused? Pärilikkuse kandjateks on kromosoomid mis koosnevad DNA-st. Teatud kromosoomi lõigud on geenid, mis määravad teatud kindlaid tunnuseid 2. Kuidas tagatakse raku jagunemisel see, et mõlemad tütarrakud saavad samasuguse pärilikkuse informatsiooni? Kuna kromosoomid on rakkudes paaridena ja paarilised sisaldavad samu geene, siis enne raku jagunemist DNA kahekordistub ja mõtlemisse rakku jääb vajalik arv kromosoome ja DNA on samasugune 3. Kuidas tagatakse organismide paljunemisel see, et järglane saab mõlema vanema tunnused, aga säilib liigile omane kromosoomide arv?
c) X: hübridiseerimine, ristamine d) genotüüp esitatakse tähtede kombinatsioonina, lähtuvalt omast valikust, nt Pp. P paremakäelisus, p vasakukäelisus. Ladina suurtähega tähistatakse dominantne alleel, sama tähe väikeversiooniga tähistatakse selle geeni retsessiivne alleel, tähistamiseks valida tähed, mille suur- ja väiketäht on erineva kirjapildiga, genotüübis peavad olema esindatud kõik uuritavad alleelid e) fenotüüp märgitakse genotüübi alla tavaliselt kas sõnaliselt või lühendina, fenotüübi juurde märgitakse vajaduse korral ka sugu tingmärkidega. 2. Mendel võttis kasutusele statistilise lähenemise Monohübriidne ristamine Jälgitakse ühe tunnuspaari kujunemist järglastel. nt. Värvusgeen esineb kahe alleelina (vormina). Dominantne alleel (A) määrab ära kollase värvuse, retsessiivne alleel (a) määrab ära rohelise värvuse. NB
Geen on DNA lõik, mis osaleb organismi ühe või mitme tunnuse kujunemises. (sisaldab infot ühe kindla valgu molekuli sünteesimiseks) Kõik organismi rakud sisaldavad samu geene ja seega infot kogu organismi kohta Tunnuse kujunemine Geenides sisalduva info alusel sünteesitakse organismis erinevate omadustega valgud Valgud pole mitte ainult raku koostisosad vaid ka ensüümid ja katalüsaatorid, samuti teiste molekulide transportijad ja säilitajad. Kindlas rakus on aktiivsed ainult need geenid, mis on vajalikud selle raku arenguks ja talitluseks. Miks ei avaldu keharakkudes kõik geenid ühe ajal, kuigi nad on seal olemas? Enne jagunemist DNA kahekordistub - Replikatsioon - DNA polümeraas - ensüüm - H sidemed http://bio.edu.ee/models/models/theory/et/replik_theory.htm Organismi kõigis keharakkudes on ühepalju kromosoome Kromosoomipaarid (üks kromosoom isalt ja teine emalt) Sugurakkudes on igat kromosoomi üks. Inimese keharakkudes 23 paari
Bioloogia Riigieksam 24.05.2013 Eluslooduse ühised tunnused Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. 1. Biomolekulid on orgaanilise aine molekulid, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega. Süsivesikud, valgud ehk proteiinid, nukleiinhapped (DNA, RNA), rasvad ehk lipiidid, sahhariidid, vitamiinid. Süsivesikud Rasvad 1 Valgud ehk proteiinid DNA & RNA 2 Vitamiinid 2. Rakuline ehitus. Rakud jagunevad ainu- ja hulkrakseteks. Ainuraksed on näiteks bakterid, hulkraksed on näiteks koer. Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on v
PÄRILIKKUSE ALUSED 1. DNA, GEENID JA KROMOSOOMID Pärilikkuse tõttu sarnanevad järglased vanematega: · Pärilikkus on organismide omadus säilitada ja järglastele edasi anda tunnuste kujunemise ja arenemise iseärasusi. Kromosoomides olev DNA säilitab pärilikku informatsiooni: · Rakutuumas paiknevates kromosoomides on aine, mis sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni. · See aine on DNA. · DNA on kõikides organismides.
Valgud (viirus), need moodustavad erinevaid katteid ehk kapsiide. 3. Superkapsiid: on osadel, SV(süsivesikud)+lipdiidid+ensüümid. Näiteks surmatud peremeesrakud. Selleks, et viirus jõuaks rakku peab ta tegema järgmised tegevused: 1) Tungima organismi. 2) Peab kinnituma rakule. 3) Viiruse nukleiinhape tungib rakku. DNA-viirus -> DNA viirus+ DNA peremehe omaga./ RNA-viirus-> RNA viirus+ DNA- ks ehk DNA peremehe oma. Viirustes on 3 tüüpi geene: 1) Geenid, mis kontrollivad peremees raku ainevahetust. Kasutatakse ka tänapäeval laialdaselt biotehnoloogias. 2) Viiruse nukleiinhape sünteesi tagavad geenid. 3) Geenid, mis sünteesivad valke. Viiruste elutsüklid rakkudes: 1. Lüütiline · Massiline viirusasakeste tootmine, millele järgneb raku surm. Jaguneb: a)ÄGE surtevate rakkude arv suur. b)KROONILINE rakud surevad, lüüsuvad. Näiteks AIDS, hepatiit C 2. Lüsogeene
· Ehituse seos veelise eluviisiga- on voolujoonelised, hingavad lõpustega, uimed, keha katavad soomused, arenenud on lõhna- ja maitsmismeel, kuulmis- ja kompimismeel, on kõigusoojased (kehatemperatuur sõltub ümbritseva keskkonna temperatuurist). · Osa looduses- on toiduks. 19.teab kahepaiksete ehitust, eluviisi ka elupaika ning osa looduses · Ehitus- varvaste otsad on laienenud iminappadeks, varbad pikenenud ning neid ühendavad laiad nahklestmed, pole sama, väike pea, kaks paari jäsemeid, puudub kael, suured punnis silmad, puuduvad soomused, niiske keha. · Eluviis- kaitseb kaitsevärvus, elab nii vees kui maismaal, saaki haaravad kleepuva keelega, on kõigusoojased. · Elupaigad- elavad nii vees kui maismaal. Ebasoodsate elutingimuste eest poeb vette, hiirte urgu, samblasse või kändude alla. · Osa looduses- on toiduks, toovad suurt kasu kahjulike putukate ja tigude hävitamisega
järglastele. Üks valkudega seotud DNA molekul moodustab kromosoomi. Organismi kõigis keharakkudes on ühepalju kromosoome. Kromosoome saab jaotada sarnasuse alusel paarideks. Paaris üks kromosoom on pärit isalt, teine emalt. Inimese keharakkudes on 46,sugurakkudes 23 kromosoomi. Igal liigil on oma kromosoomide arv ja iseloomulik kuju. DNA molekukild liigenduvad geenideks, geen on DNA lõik, mis osaleb organismi ühe v mitme tunnuse kujundamises. Geenid päranduvad DNA koostises vanematelt järglastele. Nendesse on talletatud kogu info kõigi nende tunnuste kujundamiseks, mis organism pärib oma vanematelt. Geenides info alusel sünteesitakse organismis erinevate omadustega valgud, mis osalevad rakkude,kudede ja organite ülesehitamises ja ainevahetuses. Kuna geenid paiknevad kromosoomides, siis on ka iga geen meie keharakkudes kahekordselt. Ühe saame emalt, teise isalt. Seega on ühel geenil organismis vähemalt kaks vormi e alleeli
kromosoomidest isasorganismist, pool emasorganismist. Seega pole sellised isendid kõikide tunnuste poolest sarnased, vaid ühendavad endas mõlema vanema tunnuseid. Pärilikkuse kandjad on kromosoomid. Genoom liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal. Inimese genoom koosneb nt 24 kromosoomist ( 22 autosoomist ja sugukromosoomidest X ja Y). Igas kromosoomis asuvad geenid määravad ära hulga tunnuseid. Üks geen võib määrata ka mitu tunnust ja ühe tunnuse määramisel võib osaleda mitu geeni. Genotüüp ühele isendile omaste geenide ja nende erivormide kogum. Sõltub isendi pärilike tunnuste esinemine. Fenotüüp ühe isendi vaadeldavata tunnuste kogum, otseses sõltuvuses genotüübiga. Lisaks genotüübile mõjutavad isendi tunnuste avaldumist ka keskkonnatingimused. Keskkond
pärilikkus organismide omadus säilitada ja järgalstele edasi anda tunnuste kujunemise ja arenemise iseärasusi DNA e. desoksüritoonukleünhape rakutuumas kromosoomides paiknev aine, mis sisaldab ja säilitab pärilikku infot geen on DNA lõik, mis osaleb organ. ühe või mitme tunnuse kujunemises , geen on pärilikkuse algüksus ja need päranduvad DNA koostises vanematelt järglastele kromosoom valkudega seotud DNA molekul, mis paikneb rakutuumas Kuna geenid paiknevad kromosoomides, siis on ka iga geen meie keharakkudes kahekordselt Ühe neist saame isalt, teise emalt. See tähendab, et ühel geenil on organismis vähemalt kaks vormi ehk alleeli Vanematelt saadud alleelid võivad olla kas ühesuguse või erineva mõujuga.Seda alleeli, mis valitseb teise üle ja mille poolt määratud tunnus organismil alti avaldub, nim. dominanteks alleeliks (geneetika ülesannetes ja ristamisskeemides tähistatakse suurte tähtedega). Inimsel on
õlga), akrotsentrilised (kahe õla otsas satelliidud), submetatsentrilised (üks paar õlgu pikemad kui teised) ja metatsentrilised (õlad ühepikkused). Diploidsus – liigiomase kromosoomikomplekti kahekordsus raku kromosoomistikus (tähis 2n, keharakkudes) Haploidsus – liigiomase kromosoomikomplekti poolkordsus raku kromosoomistikus (n, sugurakkudes). Homoloogilised kromosoomid – paarilised kromosoomid liigi kromosoomistikus. Üks on pärit isalt, teine emalt. Esinevad samad geenid, kuid võivad olla erinevad geeni teisendid ehk alleelid. Genoom – täiskomplekt kromosoome (ja seega ka geene), mis pärandub ühelt vanemalt. Genoomis on mingi arv paarilisi (homoloogilisi) kromosoome (autosoome) ja üks paar sugukromosoome (gonosoome). Haploidne kromosoomistik, mis pärandatakse järglasele 17. Sugukromosoomid ja soo määramine. Soomääramise tüübid. XX-XY, XX-XO, ZZ-ZW, ZZ-ZO- süsteem. Eristatakse kolme soo määramise tüüpi:
Bioloogia 7. aprill 1. Mis on pärilikkus? Pärilikkus on organismide omadus omandada oma eellaste tunnuseid ja anda neid edasi oma järglastele. Pärilikkuse kandjateks on kromosoomid. 2. Kuidas kujunevad organismide tunnused? Pärilikkuse kandjateks on kromosoomid mis koosnevad DNA' st. Teatud kromosoomi lõigud ehk DNA lõigud on geenid, mis määravad teatud kindlaid tunnuseid. 3. Kuidas tagatakse raku jagunemisel see, et mõlemad tütarrakud saavad samasuguse pärilikkuse informatsiooni? Kuna kromosoomid on rakkudes paaridena ja paarilised sisaldavad samu geene, siis enne raku jagunemist DNA kahekordistub ja mõtlemisse rakku jääb vajalik arv kromosoome ja DNA on samasugune. 4.Kuidas tagatakse organismide paljunemisel see, et järglane saab mõlema vanema tunnused, aga säilib liigile omane kromosoomide arv?
sugurakkude küpsemisel ja viljastumisel Mittesuguline paljunemine jaguneb: Vegetatiivne paljunemine Eoseline paljunemine Looduses vanim paljunemise viis Võrreldes vegetatiivse paljunemisega on Muutlikkuse aste kõige väiksem s.t muutlikkuse aste suurem, sest järglased peaaegu identsed vanematega olemasolevad geenid ja alleelid kombineeruvad eoste küpsemisel Vegetatiivse paljunemise viisid: Eoseliselt paljunevad: 1. Pooldumine – bakterid, algloomad 1. Sammaltaimed – karusammal, 2. Pungumine – pärmseen, käsnad, palusammal hüdroloomad 2. Sõnajalgtaimed (kollad, osjad, 3. Hulgijagunemine – sõnajalad) – laanesõnajalg, metsosi
KT nr. 9 1. Mendeli seadused: Mendel elas 19saj. Ta õpetas loodusteadust. Seejuures ka matemaatikat, ning kasvatas kloostriaias taimi (herneid) jt köögivilju, lilli. Tegi katseid. Katsete analüüsil avastas Mendel geenid, kui pärilikkuse püsivad ja segunematud tegurid, ning avaldas esimesed pärandumise seaduspärasused euroopas. Katse põhi meetodiks oli hübridiseerimine e. ristamine. Ristamist kus jälgitakse ühe tunnuse pärandamist nim. monohübriidseks ristamiseks. Kahe dihübriidseks ja mitmete e. paljude polühübriidseks ristamiseks. Mendeli I ja II seadus on monohübriidse ristamise kohta ja III dihübriidse kohta. Mendel ristab hernetaimi, jälgib nende värvust nii seemnete kui õite osas
õitega taime ristamisel on F1 põlvkond roosa. Roosade taimede omavahelisel ristamisel tekib järgnevas põlvkonnas lahknemine. Mehel on loomulikult lokkis juuksed, naisel sirged (eeldus, et mõlemal on ühesugused alleelid), laps sünnib laines juustega. 2. kodominantsus- üheaegselt ilmnevad mõlema alleeli tunnused. Must isane naarits ristub valge emase naaritsaga F1 põlvkond on musta-valge kirjud. Mehel on A ja naisel B vererühm (mõlemad alleelid ühesugused) järglasel AB vererühm. Mendeli III seadus ehk dihübriidne ristamine Värvusgeen: A kollane, a roheline Seemne pinna kuju: B sile, b - krobeline (mendelil vedas - vaadeldavad geenid olid eri kromosoomides) P: AABB x aabb Sugurakkudes kõik AB ab alleelid ühes korduses F1 AaBb ( I seaduse tõestus) P: AaBb x AaBb Kõik alleelid ühes AB Ab aB ab
Alamliikide tasemele eristunud populatsioonid ristuvad kokkupuutealal edukalt ja sulanduvad aja jooksul kokku. Osal juhtudel on geograafilise eraldatuse tingimustes välja kujunenud mingi ristumist välistav bioloogilise isolatsiooni tegur ja nad jätkavad eksisteerimist erinevate liikudena ühises koosluses. Sageli on neil organismidel kujunenud üksnes osaline bioloogiline isolatsioon, nt viljastumisjärgne sobimatus. Kui ristuvate isendite geenid lähevad sassi, siis hakkab toimima lõhestav valik, kujundades kummalgi vormil selliseid geneetilisi tunnuseid, mis väldivad eri liikide isendite ristumist. Erimaise liigitekke teguriteks on populatsioonide geograafiline eraldatus, mutatsioonid, geneetiline triiv ja looduslik valik. Keskseks protsessiks on kohastumine ökoloogiliste tingimustega. Liigiline mitmekesistumine võimaldab kasutusele võtta uusi ökoloogilisi nisse ja rikastada kooslusi
(seened lagundavad taimi, bakterid lagundavad loomi) Pilet 12 1.Rakutsükkel. Mitoos. Rakutsükkel koosneb interfaasist ja mitoosist. Mitoos jaguneb omakorda karüokineesiks ja tsütokinees. Karüokinees jaguneb profaasiks, metafaasiks, anafaasiks, telofaasiks. Esmalt toimub rakutuuma jagunemine ehk karüokinees. Selle käigus tagatakse kromosoomides (DNA ja valgu molekulide kompleks, milles sisalduvad geenid määravad pärilikke tunnuseid) oleva geneetilise info võrdne jaotumine tuumade vahel. Karüokineesi lõpus algab tsütoplasma jagunemine ehk tsütokinees, mille tulemusena moodustub kaks tütarrakku. Mitoos päristuumsete rakkude jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes. Kahe mitoosi vahele jäävat raku eluperioodi nim. interfaasiks. Raku eluringi ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni nim. rakutsükliks.
päikeselt tulevast valgusenergiast sünteesides lihtsuhkruid(glükoos, fruktoos). 5.)Paljunemisvõime- endasarnaste järglaste saamine. Paljunemiseliigid: 1.)Suguline ehk generatiivne - toimub sugurakkude abil 2.)Mittesuguline ehk vegetatiivne- organismi osade abil, valdavalt taimed, madalamad loomad(kingloom), bakterid, lihtsamad seened. 6.) Elusorganismid omavad pärilikkust kandvat ainet DNA-d- DNA paikneb raku tuumas kromosoomidena. DNA molekuli lõigud kannavad kindlat pärilikku infot- geenid. 7.) Kõik elusorganismid arenevad- kõik elusorganismid arenevad. Areng algab viljastumise momendist ning lõpeb surmaga. Seda arenguperioodi nim. ontogeneesiks ehk organismi individuaalne areng. Loomaringis võib areng olla: otsene- järglane on sarnane vanematega. kaudne- moondeline areng, järglane koorub vanematest erinevana ja peab läbi tegema moondeetapid(putukad-liblikad) 8.) Elusorganismid reageerivad ja tunnetavad väliskeskkonda- kõrgemad loomad
Lookus: piirkond kromosoomis, kus paikneb mingi geen Dominantne alleel: alleel, mille poolt määratud tunnus alati avaldub (suurtähega, A). Retsessiivne alleel: alleel, mille poolt määratud tunnus avaldub vaid dominantse alleeli puudumisel (väiketähega, a). Homosügootsus: homoloogiliste kromosoomide samades piirkondades on ühe geeni ühesugused alleelid (AA, aa). Heterosügootsus: homoloogiliste kromosoomide samas piirkonnas on ühe geeni erinevad alleelid (Aa). Genotüüp: organismi kõik pärilikkustegurid (geneetiline koostis) Fenotüüp: organismi kõik tunnused (välimus, funktsioneerimine) DNA Enamike elusorganismide pärilikku informatsiooni säilitav aine, koosneb desoksüriboosist, lämmastialustest ja fosforhappe jääkidest. Puhas DNA on happeline, toatemperatuuril tahke, suhteliselt pehme, värvitu või õrnalt violetne, vees hästi lahustuv makromolekul. DNA lämmastikalusteks on adeniin (A), guaniin (G), tsütosiin (C) ja tümiin (T)