TSITAADID Armastus: * Armastus ühendab endas kõik inimese head omadused. (H. de Balzac) *Esimese armastuse ohe on viimaseks mõistuse ohkeks. (P. Charron) *Armastada tähendab kannatada; mitte armastada tähendab surra. (H. Taine) *Austusel on piirid, kuid armastusel mitte mingisuguseid. (M. Lermontov) *Pilgud on esimesed armastuskirjad. (N. de Lenclos) *Mis pole salapärane ega mõistmatu, see pole armastus. (M. de Scudéry) *Armastada tähendab lakata elamast eneses, selleks et elada teises olevuses. (Aristoteles) *Armastus sünnib pilgus, kasvab suudluses ja lõpeb pisarais. (A. Lamartine) *Armastada tähendab imetleda südamega; imetleda tähendab armastada mõistusega.(G. de Sta?l) *Mõistus on nõrgaks vastuseks armastusele. ( M. de Scudéry)
...........................................................................8 1.2.1 Vennaarm...................................................................................................................8 1.2.2 Emaarm......................................................................................................................9 1.2.3 Erootiline armastus....................................................................................................9 1.2.4 Enesearmastus..........................................................................................................11 1.2.5 Jumalaarmastus........................................................................................................11 2 ARMASTUSE PRAKTIKA..................................................................................................12 3 KIRE KONTROLLIMINE....................................................................................................13 3
Vronskisse armumine ei suuda Anna oma meest petta külmavereliselt, tema kirglik tunne pole suurilmlik seiklus, vaid tõeline andumus, mis teeb elu Kareniniga võimatuks. Vronski pole Aleksei Kareninist väiksem , kuid teist laadi egoist, tema jaoks tähendab elu vaid naudingute vaheldust. Seepärast pole ka midagi imestada, et tema kirg Anna vastu jahtub. Ka Anna vaesustub oma tunnetes, ta ei suuda Vronski tütart, oma teist last armastada nii nagu Serjozat ja armastus Vronski vastu teisendub hüsteeriliseks kiivuseks. Seepärast ongi Anna lõpp nii kohutav. See on tingitud suuresti kõrgema seltskonna tagakiusamisest kui ka enda sisemisest kriisist. Enesetapuni viis mõistetav, kuid egoistlik puhang perekonna ja inimlike sidemete purunemine. Anna käitumine on patt jumala kuid mitte inimeste ees. Seepärast ei ole inimestel õigust tasuda, seda võib vaid jumal.
Kuid kui istud vaikselt tuleb ta ise sinu juurde. Unistada sellisest inimesest, nagu sa tahaksid olla, on raisata seda inimest kes sa tegelikult oled. Ära unusta, et vaikus on vahel parim vastus. Mida puhtam ja õilsam on sinu hing, seda südamlikumalt hakatakse sind armastama. Mida rohkem sa omad seesmist jõudu, seda enam oled sa ka suuteline ise armastama. Ärgu ükski, kes armastab, nimetagu end õnnetuks, sest isegi vastamata jäänud armastusel on oma vikerkaar. Küll homme armastab see, kes ei armastanud eile. Oled see, kes oled, tänu sellele millesse usud. Eesmärk, mille nimel tasub võidelda ja kindel püüdlemine selle poole on üks elamisväärse elu saladusi. Siin maailmas pole oluline see, kes see kus me oleme vaid see, kus suunas me edasi liigume. Elu ei koosne mitte suurtest ohvritest ja kohustustest, vaid väikestest asjadest, millest naeratused ja niisama tehtud heateod võidavad südame ja hoivad seda.
(R. Silverberg) *Igaüks, kes on armastanud, teab, millist säravat tähendust sisaldab endas neljast tähest koosnev sõna TEMA. (V.Hugo) *Omnia vincit amor: et nos cedamus amori! (Armastus võidab kõik: alistugem meiegi armastusele) *Pilgud on esimesed armastuskirjad *Poiss: kas sa mulle oma MSN-i ei tahaks anda? tüdruk: ei poiss: miks? tüdruk: sest muidu distantseeruksid sa minust täielikult... *Iga kord kui armastatakse, on see esimene kord üldse armastada. ( Oscar Wilde) *Armastada, tähendab kannatada, mitte armastada tähendab surra. (H. Taine) *Mida rohkem sa omaenese minast loobud, seda suurem ja tõelisem on sinu armastus. (L. Feuerbach) *Armastus on kõige suurem vägivallatseja: ta tahab endale kas kõike või mitte midagi. *Armastus suudab loota seal, kus mõistus heidaks meelt. (G. Lyttelton) *Ainult üllad hinged väärivad armastust. *Armasta naerdes, kuid ära naerdes armasta.
39. Õnn pole eesmärk, õnn on eluviis. 40. Ära hinda päeva mitte tema saagi, vaid külvikoguse järgi. 41. Kui pöörad näo päikese poole, jäävad varjud seljataha. 42. Keegi ei näe oma peegeldust voolavas vees. Ainult vaikses vees on see võimalik. 43. Kes lakkab olemast sõber, polnud seda kunagi. 44. Naised muretsevad alati asjade pärast, mida mehed unustavad, mehed aga asjade pärast, mida naised mäletavad. 45. Parem on armastada ja kaotada kui vihata ja võita. 46. Pole vähimatki tõendusmaterjali kinnitusele, et elu on tõsine. 47. Meie arvamused muutuvad, kuid veendumus nende õigsuses ei kao kuhugi. 48. Iseloom on see, mida sa teed ja kuidas oled siis, kui sind keegi ei näe. 49. Need, kes saavutavad jumaliku võimu, kasutavad seda tavaliselt kuratlikult. 50. Igavad on need, kes võtavad meilt üksinduse, pakkumata seltsi. 51. Ära muretse tühiasjade pärast. Galaktikate seas on kõik asjad tühiasjad. 52
mitte maksimaalne nauding. Ataraxia on mõõdetamatu seda kas on või pole. Selline seisund saavutatakse vaid vooruse kaudu ning see eeldab häid sõpru ning ihade ja ootuste piiramist, et vältida pettumusi. Õnnelik on elu seega sõprade ringis, poliitikast eemal. Õnn on teatud passiivne seisund. 5. Augustinus õnnest ja poliitikast. Aadama ja Eeva elu paradiisis oli piiramatu õndsus. Pattulangemise karistuseks on valu, surm ja needus (põrgu). Enesearmastus on ennasthävitav, sest inimene on seesmiselt lõhestatud, ihade rahuldamine sõltub välisest, tekivad konfliktid teiste inimestega. Tõelised voorused on vaid vagadel kristlastel. Kuid surelik inimene ei saa tunda kunagi rõõmu suurimast hüvest (õnnest), nad saavad vaid oodata tulevast õnne (õndsust) teises elus ning olla "õnnelikud lootuses". Tõeline õndsus seisneb igaveses elus ja rahus. Poliitikast: Riik on pattulangemise tulemus ja ajend. Samas ta on hädavajalik, et
Rumalad ei andesta ega unusta, naiivsed andestavad ja unustavad, targad andestavad, aga ei unusta. Elu on kui puzzle,mis koosneb miljonitest väikestest tükikestest ja kus ühe pisikese osa kaotamine võib viia täieliku Katastroofini. Vähestele on antud, mõnele pole üldse antud ja need kellele on liiga palju antud on õnnetud. Sisemine ilu on välisest tähtsam, aga ainult juhul, kui see välja paistab. Me sobime nagu särk ja perse. Huvitav, kumb mina olen? Parem armastada ja kaotada, kui üldse mitte armastada. Igaühe väärtuseks on tema ise. Sellele väärtusele pole õigust kellegil teisel peale tema enda. Iga inimese mälu on tema erakirjandus . Sõda on kõikide asjade lisa. Kõik, mida saab raha eest osta on odav. Suhtumist pisiasjadesse avaldub inimese iseloom kõige paremini. Paljud on kopeerinud Mona Lisat, ometi seistakse järjekorras, et näha originaali. Tahaks sulle kättemaksta , aga ei suuda
võita , korrata , või unustada , kõik mis me oma elu jooksul saavutame on siiski alati kellegi kaasabil , üksik inimene ei saa olema kunagi õnnelik ega saavuta ka elus seetõttu seda mille poole ihaldab ta kõige rohkem , tuleb hinnata seda mis on olnud ja eraldada kaunimad ja teinekord ka parimad mälestused nendest , mida sa tagasi püüdled , peab teadma , et kõik elus pole võimalik , ning ka parimad ajad mööduvad ja jäävad igaveseks meile , neile kes mäletavad ja suudavad armastada, on aegu mis ei kordu ja tegelikult ongi hea , sest muidu ei hindaks me neid niivõrd ja ei hindaks ka neid aegu mis meil alles ees on , sest kui need kätte jõuavad me teame , et neist tuleb kinni hoida, tuleb hinnata seda mis meil on ja püüelda parema tuleviku poole' Sa näed mind. Sa vaatad mind. sa arvad, et tead ja tunned mind, kuid sul ei ole õrna aimugi kes ma tegelikult olen. Neile, keda üks tüdruk on armastanud, kuid kes pole sellest
Tunneme valu: nähes sisekaemuses inetuid, ebaloomulikke tundeid valu meenutades oma halbu tegusid Shaftesbury õnneliku elu vormidest Jääb lahtiseks, millist rolli mängivad välised asjad õnnes Ent on kindel, et õnnelik elu on elu ühiskonna teenistuses Samas ka filosoof teenib oma teostega ühiskonda 9. Rousseau moodsa inimese hingehaigusest Rousseau loomulikust ja ühiskondlikust inimesest I Loomulik inimene Enesearmastus (amour de soi) põhivajaduste rahuldamine Sõltumatu: ei taha teistele halba ei võistle nendega 4 ei püüa muljet avaldada ei tunne hirmu Ühiskondlik inimene Eneseimetlus (amour propre) e. uhkus. Mure oma staatuse pärast Sõltuv: sõltuvus asjadest sõltuvus tunnustusest
olema. Voorus on õnne tarvilik tingimus ja tunneme valu, kui vooruslikut ei käitu, sest reflekteerides saame me sellest aru (südametunnistus). 10. Rousseau moodsa (ühiskondliku) inimese hingehaigusest, 18. saj Väidab, et moodne inimene ei ole võimeline õnnelik olema. Arutlustes eristab loomulikku ja ühiskondlikku inimest. Loomulik inimene saaks eksisteerida ainult ühsikonnast väljaspool, ilma igasuguste mõjutusteta. Loomulikku inimest iseloomustab enesearmastus. Ta on teistest sõltumatu, ei taha halba, ei taha muljet avaldada, ei tunne nende eest hirmu, Ühiskondlik inimene on ühiskonna poolt mõjutatud loomulike enesearmastuse asemel on eneseimetlus ehk uhkus, ta peab ennast teistest paremaks, võrdleb ennast teistega ja tal on pidev mure oma staatuse pärast. Ühiskondlik inimene on sõltuv teistest inimestest. Ta on valmis hävitama oma eesmärkide nimel.
Õnn on hinge toimevõime vastavalt loomutäiusele tervikuna > Aadamal ja Eeval parad. piiramatu õndsus. lähtudes mõistusest, mitte tungidest. Pattulangemise karistus: valu, surm ja needus (põrgu) Suurim hüve: teostada oma funkts parimal võimalikul viisil. Enesearmastus on ennasthävitav:inimene seesmiselt lõhestatud, ihade Inimhinge fn: mõistuspärane toimimine kogu elu jooksul. rahuldamine sõltub välisest, satub teistega konflikti õnnest ja voorustest... Üllusearmastajale meeldib see, mis on loomu poolest nauditav->
inimese juures halvaks, võib tõusta kasu ühiskonnale. Ta vastandab kahte erinevat au mõistet. Üks põhineb tegelikul voorusel ehk antiikaegne vooruse aul (Aristoteles ja Cicero), teine on germaani au ehk feodaalau. Antiikaegne au: ülemklasside enesesalgamine. Germaani au: teistsugune, elumõnude nautimine, iseenda ülistamine. Kindlates asjades peab vastama au nõuetele. Enesepiiramine tasutud aust tuleneva naudinguga. Enesearmastus ja tunnustusvajadus võimaldavad ,,taltsutada koletisi" inimesi, kes ei arvesta teistega. Uusaegne aadliau Mandeville'i järgi: "Aadlimees (a man of honour) ei tohi petta ega valetada; peab täpselt ära maksma, mis ta laenab omasuguselt kaardilauas... kuid ta võib juua, vanduda ning võlgneda raha kõigile kaupmeestele linnas... Aadlimees peab olema lojaalne oma kuningale ning isamaale... aga kui
Sinu oma.. " Kuidas ma saan öelda , et MA ARMASTAN SIND , kui ma armastan sind rohkem , kui sõnad võivad öelda ? Sinu unustan ma siis, kui ma unustan hingamise. :) Varastasid mu südame ja nüüd valitseb mu sees tühjus, mida iial keegi peale sinu täita ei suuda. Armastus on võlur... Ta uimastab, haarab endasse, eraldab. Ta teeb õhu mahedalõhnaliseks, teeb külmusest kire, muudab kõik enda ümber ilusaks . Mõnikord tahaks lihtsalt karjuda ja lõhkuda, lüüa, naerda, nutta, armastada, surra,elada. Kui su ümber on miljon ilusat poissi, näed sina vaid üht- armastatut. Armastan Sind maailma lõppu ja ringiga tagasi . :) (L) Sina ja mina, taevas ja maa, vaatame teineteist, kuid kokku ei saa! Ainus asi,mis mulle sinu juures ei meeldi on see,et sa pole minu.:) Kui ma annan Sulle oma südame, siis palun hoia seda- mitte ära viska seda minema, sest seda südant tagasi ei saa Sa enam mitte kunagi anda! Sul on valus , kui lööd jala ära või lõikad näppu
283. Miski pole lollikindel, sest lollid on äärmiselt leidlikud. 284. Mine nii kaugele kui näed, ja kui sa oled kohale jõudnud, näed kaugemale. 285. Üksindus on nagu dieet lühiajaliselt kasulik, kestma jäädes aga eluohtlik. 286. Haamriga mehele paistab kõik naelana. 287. Ainult piisavas pimeduses näed sa tähti 288. Viga on alguses kerge parandada, kuid raske märgata, aja möödudes aga kerge märgata, kuid raske parandada. 289. Parem on armastada ja kaotada kui vihata ja võita 290. Igavad on need, kes võtavad meilt üksinduse, pakkumata seltsi 291. Nõrgad ei andesta kunagi, andestamine on tugevate omadus 292. Inimesed usuvad meeleldi seda, mida nad tahavad 293. Inimeste maailmas ei ole midagi enesestmõistetavat. 294. Ei loe mitte see, mida sa ütled, vaid see, kuidas sinust aru saadakse. 295. Iga inimene teab, et teised teda hinnates eksivad, aga ta ei tea, et ka tema eksib teisi hinnates. 296
Armastus tähendab, et x ihaldab y Ihaldamise ja omamise vahekord Armastus ja surematusetaotlus Armastus ja ilu (hüve) a. kui x armastab y, siis y on "ilus" b. x armastab y's ilu, ei midagi muud c. igas tervikinimeses on ka inetust d. seega armastatakse konkreetseid ilusaid omadusi, mitte inimest kui tervikut Seksuaalne armastus (keha ilule suunatud. Tuleb armastada kõiki ilusaid kehasid. Veel parem inimhingi, veel parem seadusi, tavasid, kombeid) ja sokraatiline armastus. Alkibiadese lugu näitab aga sellist inimest raidkujuna: kahte korraga ei saa - inimeske jääda ja sokraatiliselt armastada. Agathon kiidab Erose ilu ja tarkust ja seda, et tänu temale on jumalate seas rahu, kunstimeisterlikkust jms. Sokrates hädaldab, et tema arvas, et ülistuskõnedes räägitakse tõtt ja räägib oma tõe. Tõestab, et Eros oli kole ja halb
Hing saavutab · "See on midagi aukartust tekitavat, mu Jumal, see selles rahu ja selguse. tema sügav ja lõputu mitmekesidus; ning just see · Selline armastus on kõrgeim sisaldades endas teadvus ja see olen ma ise. Mis ma siis olen, mu kõik teised. Jumal? Milline on mu loomus? Paljusugune, · CARITAS JA CUPIDITAS mitmekesine ja mõõtmatult tohutu elu! Vaata mu · Kõigil inimestel on võime armastada AMOR. See mälus on arvutult palju koopaid ja õõnsusi, mis on On kirg, mis langeb kokku inimese sisemise täis iga liiki asju... Jooksen kõige selle keskel, tahtega. lendlen siia-sinna, tungin nii sügavale kui suudan, · Kui see on suunatud igavesele (ascendit), siis on kuid lõppu pole kusagil. Säärane jõud on mälul, see CARITAS. säärane jõud on sureliku inimese elul
Kohustuseetika järgi on positiivne käitumine see, mis lähtub ainuüksi kohuse motiivist (inimene talitab vastavalt oma kohustele). Kohustuseetika tuntuima teooria on loonud Immanuel Kant, kes ütles, et moraalne väärtus ei tulene teo tulemusest, vaid motiivist. Näiteks inimene võib osutada kellelegi abi omakasupüüdlikult kui ka vastupidi ja isegi kui mõlema motiivi puhul on tulemus analoogne, leiaks Kanti eetika silmis heakskiidu mõistagi inimene, kes sooritas teo omakasupüüdmatult. 11. PILET STOIKUD JA NENDE ELUKÄSITLUS F. BACONI EMPIRISM JA IIDOLITE ÕPETUS Varasema stoitsismi esindajad (nt Zenon Kitionist, Poseidonios) jagasid oma süsteemi loogikaks, füüsikaks ja eetikaks. Stoikud on dederministid: nad on veendunud, et kõik toimub paratamatult ja ettenähtult. Nende eetika võtmesõnaks on looduspärane elulaad. Kuna inimene on oma loomuselt
Ma vihkan neid hetki kui ma olen sinuga koos ja veel rohkem neid kui sa oled must kaugel. Ma vihkan kui ma ei tea kus sa oled ja kui ma ei tea kellega sa koos oled. Ma vihkan mälestusi sinust, nii häid kui halbu. Ma vihkan kõike su juures. Ma vihkan seda, et ma sind vihkan. Aga ülekõige ma vihkan seda, et ma ei suuda sind kunagi vihata, sest MA ARMASTAN SIND ! · Mõnikord sa tahaks lihtsalt karjuda ja lõhkuda , lüüa , naerda , nutta , armastada , surra , elada · I may not be perfect, but i'm always me. · Do you know what the word ''FUCK'' means ?''F'' forever love you ,''U'' unhappy without you ,''C'' care about you ,''K'' kiss you .so i ''FUCK'' you . (L) · Ma ei oska nimetada ühtki teist vajadust, mis lapsepõlves oleks sama tähtis, kui vajadus isa kaitse järgi. · Esimesel päeval tagus poiss aeda 37 naela. Järgmiste nädalate jooksul õppis poiss end
Kaili Miil SISSEJUHATUS VENE KIRJANDUSLUKKU I Ljubov Kisseljova 11. veebruar 2009 Vene kirjanduse arengu etapid Kooli vene kirjanduse kursus hakkab tavaliselt Puskinist, keda läbitakse suhteliselt kiiresti. Vene kirjandus suuremalt hakkab aga Dostojevskist ja Tolstoist kõik eelnev jääks nagu tagaplaanile. Leitakse, et just need suurkirjanikud hakkasid mõjutama Euroopa kirjanduslikku protsessi. Aga vene kirjandus ei sündinud 19. saj keskpaiku. Eelkõige on aga kaks suurt epohhi: 1. Vanavene kirjandus ehk keskaja vene kirjandus 11. saj 17. saj. 2. uue aja vene kirjandus 18. saj algusest tänapäev Vanavene kirjanduse puhul tuleb tähele panna kaht olulist aspekti sõnu kasutame selle aja kohta teises tähenduses, kui me kasutame neid praegu. Kirjanduse (literatura) eesm
Teisalt säilib lootus helgemale tulevikule. Kõigest hoolimata on Eesti siiski Liivi oma kallis isamaa. Kõige väärtuslikum osa isamaa luulest sündis Liiv haigusaastatel, millest suure hulga ise ka haigushoogude ajal põletas."Mitte igaühele", "Mina ei tea", "Must lagi": Must lagi on meie toal ja meie ajal ka. tuleb välja ühiskonna kriitika, "Ma lillesideme võtaks" 1895 Eestimaa on lagunenud. Tahab Eestimaa ühtseks siduda, "Eile ma nägin Eestimaad" Eesti oli tema silmis hale ja nägi näotu välja. Ka tolleaegne vaimuelu hääbuv. Kordusmotiiv. ,,Ruja" repertuaaris olnud. Armastusluule: lühikesed ja tabavad pildistused, kus on olulisel kohal kordus ja musikaalne rütm. kurva alatooniga, ilus, siiras. Selles kajastuvad kibestumus, lootuse kadumine, armastuse võimatus tema jaoks, kahetsus ja paratamatus. Sisse on põimitud ka lahkumised. Palju on võrdlusi loodusega. Inspiratsiooniallikaks Liisa Golding. "Üks suu" emast. Lihtsast
juures sõnapidamist, halastust, heasoovlikkust või suuremeelsust peetaks kuriteoks ning austataks ebaustavat õiglase asemel. Mõistuse harimise ja iseloomu kasvatamise selgepiirilise eristuse leiame ka Jakob Hurdalt (1907), kelle arvates on vaimuvalgusel kaks poolt: /.../ teine pool annab mitmesugust tundmist ja teadmist see on teaduslik haridus, mis mõistuse asi on; teine õpetab saadud tundmisi ja teadmisi õigesti tarvitades kõigis asjus ausaid kombeid kinni pidama ja head sihti silmis hoidma, mis meie südamehariduseks nimetame, sest heä ja kuri oma aset südames peavad. Tõesti haritud inimene on see, kelle mõistus teaduslikult ja süda kombelikult hästi haritud on. Sarnaselt Hurdaga eristatakse ka klassikalises pedagoogikas mõistuse harimist (haritud/harimatu inimene) iseloomu ehk karakteri kasvatamisest (hea/kuri inimene). Mõistust ja füüsist saab harida, andes inimlapsele teadmisi, oskusi ja vilumusi - koolihariduse
· Panid alasti pärismaalased riidesse. · Lahutasid naised oma mehest, et muuta polügaamsed abielud monogaamseteks. Tulemus: sotsiaalsed probleemid, minema aetud naised meeleheitel, lapsed jäid vanemata jne. Etnotsentrism oma kultuuri pidamine kõige õigemaks ja paremaks, teisi kultuure hinnatakse oma uskumuste ja väärtuste seisukohalt. Eri rahvaste arusaamu: · Uus-Ginea dobude silmis on varastamine moraalselt õige, lääne inimese arvates väär. · Lapsetapmine. Üks Ida-Aafrika hõim viskas väärarenguga lapsed jõehobude ette. · Seksuaalmoraal. Näit. homoseksuaalsus on mõnes kultuuris OK, teises jäle ja keelatud. · Eskimod lasevad oma vanuritel nälga surra. · On ühiskondi, kus lastel on kohustus oma vananevad vanemad tappa (näiteks kägistamise teel).
keskne kuju oli brittide legendaarne kuningas Artur (pärit 5. või 6.saj). Arturi- ehk ümarlauaromaanides oli 8-silbiline paarisriimiline värss. Arturi-romaanides kujutatakse Arturit ja tema rüütelkonda, nagu nad kuulunuks truvääride kaasaega. Kujutleti, et täiuslikuks rüütliks ei saa see, kes pole viibinud Arturi õukonnas, istunud tema ümarlauas see sümboliseeris rüütlite võrdsust ja vendlust. Levisid graaliromaanid peategelane Perceval tahab ümarlauda pääseda. Rüütli armastatu on tavaliselt abielunaine (nt Arturi-romaanis abikaasa Gueniévre). Armastus on maine, kuid on ette teada, et kättesaamatu, piiratud. Rüütel, kes tunneb madalat armastust, ihaldab südamedaamis pigem kõrgemat ja terviklikku armastust, sest üksnes nii õilistub ja täiustub ise. Iga väike poolehoiuavaldus daamilt teeb rüütli õnnelikuks. Armastuse ideaalsus suurendas erootilist sisu
1 FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID JA PÕHIJOONED Filosoofia püüab väljendada väljendamatut; mis on teadmiste piiride taga. On vihje, et kusagil on tõde. Mõtteteadus - elu liigub mõtte jõul edasi. Kui mõte on loid, siis nii liigub ka elu. Filosoofias on erinevaid vaateviise ühele ja samale asjale. Filosoofia lätteks on kõrgem uudishimu, mis Vanas-Kreekas liikus kahes suunas: 1)Joonia koolkond (praeguse Türgi, Väike-Aasia rannik) - esitatakse küsimus asjade algusest (arhe); 2)Sofistide ajastu - neid ei huvita asjade algus, nende mõtete keskmes oli inimene (antropos). Need kaks suunda võttis kokku suur Kreeka filosoof Platon. Ta leiab, et tarkus voolab mõlemast allikast - maailmast ja me endi sügavusest. Platon esitab filosoofia 3 põhiküsimust: 1)Mis on tõene?; 2)Mis on hea? (eetikaküsimus); 3)Mis on ilus? (esteetika). Immanuel Kant on viimane suur valgustaja, suur kriitik. Immanuel Kant sõnastab 4 küsimust: 1)Mida ma võin teada? (sellele vastaks me
Neil on õnnestunud asi nii keeruliseks muuta, et tulevane maagiaõpilane teeb end lolliks, kui liigutab mõttetult laua kohal Quija plansetti, seisab pentagrammi sees lootuses näha deemonit, loobib jõuetult I-hingi raudrohurootse või halvaks läinud soolapulki, segab kaarte, et ennustada tulevikku, mis on igasuguse mõtte kaotanud, osaleb seminaridel, mis tema enesehinnangule ja ka rahakotile halvasti mõjuvad, ühesõnaga teeb ennast täielikuks idioodiks kõigi nende silmis, kes teavad! Tõeline maag teab, et salajased raamaturituaalid kubisevad hirmunud vaimu habrastest jäänustest, targutavatest enesepettuseteemalistest ajakirjadest, idamaise müstika segastest reeglitest. Juba liiga kaua on saatanlikku maagiat ja filosoofiat kirja pannud parempoolse teeraja metsiksilmsed kirjanikud. Iidne kirjandus on ajude hirmust ja kaotusest tingitud mädanemise kõrvalprodukt, kirjutatud
Rogozin lasi nad majja sisse ja juba esimesest ruumist leidsid nad Nastasja Filippovna. Naised suhtusid teineteisesse juba esimestest minutitest vaenulikult Algas üksteise süüdistamine ja maha tegemine, mis jõudis välja vürstile esitatud ultimaatumini- ta pidi valima» kumba ta tahab. Sellele järgnes suur segadus, mille käigus kõik üksteist valesti mõistsid. Vürst armastas ju Aglajat, kuid nähes suurt vihkamist ja kannatust Nastasja silmis tormas ta kahte kätt kokku lüües ja karjatades tema juurde, kuid oli juba hilja! Aglaja ei talunud tema hetkelist kõhklust ja tormas toast välja. Vürst ehmatas seepeale ja jooksis Aglajale järele, kuid lävel haaras Nastasja tal ümbert kinni ja langes meelemärkusetult vürsti käte vahele. Muidugi jäi vürst tema juurde- sellest järeldati paljutki, Kaks nädalat hiljem oli kogu juhtunu muutunud juba kohalikuks anekdoodiks, mida kõik erinevates variantides teadsid
1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur Reklaam Gloobus
Rogozin lasi nad majja sisse ja juba esimesest ruumist leidsid nad Nastasja Filippovna. Naised suhtusid teineteisesse juba esimestest minutitest vaenulikult Algas üksteise süüdistamine ja maha tegemine, mis jõudis välja vürstile esitatud ultimaatumini- ta pidi valima» kumba ta tahab. Sellele järgnes suur segadus, mille käigus kõik üksteist valesti mõistsid. Vürst armastas ju Aglajat, kuid nähes suurt vihkamist ja kannatust Nastasja silmis tormas ta kahte kätt kokku lüües ja karjatades tema juurde, kuid oli juba hilja! Aglaja ei talunud tema hetkelist kõhklust ja tormas toast välja. Vürst ehmatas seepeale ja jooksis Aglajale järele, kuid lävel haaras Nastasja tal ümbert kinni ja langes meelemärkusetult vürsti käte vahele. Muidugi jäi vürst tema juurde- sellest järeldati paljutki, Kaks nädalat hiljem oli kogu juhtunu muutunud juba kohalikuks anekdoodiks, mida kõik erinevates variantides teadsid
1. SISSEJUHATUS MOTIVATSIOONI PROBLEMAATIKASSE Motivatsioon ei tulene ainult õppimisest, bioloogilistest vajadustest, ka mõtlemisest & teistest tunnetusprotsessidest Hedonistlik traditsioon - loomad püüdlevad teatud nähtuste & seisundite poole ning püüavad teisi vältida · Vältiva käitumise põhjused on sellised, mida on raske või isegi võimatu ignoreerida. Näiteks on enamusel inimestest raske luua kehalist kontakti roomajatega või ka räpase & pesematusest lehkava liigikaaslasega Hüvituse edasilükkamine ehk kuum & jahe motivatsiooniline süsteem (Metcalfe & Mischel, 1999) · Kui ilmnev nähtus lubab hüvitisi, aktiveerub "kuum" emotsionaalse motivatsiooni süsteem; "jahe" motivatsiooniline süsteem toimib nähtustest & seisunditest üksikasjaliku ettekujutuse loomise & mõtlemise abiga tehtava analüüsi kaudu · Selle kaksiksüsteemi kirjeldamisel rõhutatakse õppimise mõju jaheda süsteemi kujunemisele. · Hüvituste saamise nimel alistutakse kiusatustele ning tegu
Rogozin lasi nad majja sisse ja juba esimesest ruumist leidsid nad Nastasja Filippovna. Naised suhtusid teineteisesse juba esimestest minutitest vaenulikult Algas üksteise süüdistamine ja maha tegemine, mis jõudis välja vürstile esitatud ultimaatumini- ta pidi valima» kumba ta tahab. Sellele järgnes suur segadus, mille käigus kõik üksteist valesti mõistsid. Vürst armastas ju Aglajat, kuid nähes suurt vihkamist ja kannatust Nastasja silmis tormas ta kahte kätt kokku lüües ja karjatades tema juurde, kuid oli juba hilja! Aglaja ei talunud tema hetkelist kõhklust ja tormas toast välja. Vürst ehmatas seepeale ja jooksis Aglajale järele, kuid lävel haaras Nastasja tal ümbert kinni ja langes meelemärkusetult vürsti käte vahele. Muidugi jäi vürst tema juurde- sellest järeldati paljutki, Kaks nädalat hiljem oli kogu juhtunu muutunud juba kohalikuks anekdoodiks, mida kõik erinevates variantides teadsid.
.........................82 5.3.1. Zoroastrism.............................................................................................82 5.3.2. Zurvanism...............................................................................................85 5.4. Jung ja gnostitsism......................................................................................86 5.5. Jung ja Luther.............................................................................................89 5.6. Algkoguduse nägemus heast ja kurjast Bultmanni järgi.................................94 5.7. Rudolf Otto mõju........................................................................................96 5.8. Lõppjäreldused...........................................................................................98 Kokkuvõte........................................................................................................100 Summary..............................................................................
Sappho lõi ka pulmalaule (epitalaamione), mida esitas koor. Pulmalaulud lähtuvad rahvaluule eeskujust ja olid arvatavasti pühendatud neidude sõprusringist lahkujaile. Sappho rahvalaulupärasele, lihtsas keeles luulele on omased isiklikust elamusest johtuv tundesügavus ja siirus, väljendusjõud ja ilu, jõuline loodusetunnetus ning kõlavus. Ta suutis luulega vahendada kõiki tundevarjundeid, eriti õnne, igatsust ja südamevalu armastatu pärast. Sappho kirjutas aioolia stroofivorme (tuntuim on Sappho stroof). Tema luul koguti üheksaks raamatuks. Säilinud on katkendeid ja kaks tervikluuletust, mille kohta on papüüruseleidudest saadud väärtuslikke tekstitäpsustusi. Antiikajal austati Sapphot kui kümnendat muusat. Catullus ja Horatius matkisid teda. Sappho elu ja surma kohta tekkis juba antiikajal legende (ta olevat hüljanud Alkaiose armastuse,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
