Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Paraguay". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
paraguay, üldandmed, hispaania, rahaühik, president, franco, boliivia, argentina, jõgi, pinnamood, rohtlad, nõlvad, soised, lähistroopika, soojad, maist, augustini, loodusvarad, lubjakivi, mangaan, rauamaak, hüdroenergia, gomaailmMiina Härma Gümnaasium ARGENTINA Janar Juusu Referaat Tartu 2013 1. GEOGRAAFILINE ASEND 1.1. Loodusgeograafiline Argentina asub Maa lõuna- ja läänepoolkeral, Lõuna-Ameerikas. Riik paikneb mandri lõunaosas ning on pikliku kujuga. Riik piirneb idaosas Atlandi ookeaniga ning lääneosas Andidega.
BRASIILIA Referaat Riigi üldiseloomustus 1. Üldandmed (pindala, rahvaarv, pealinn, pealinna elanike arv, keel, rahaühik). · Pindala: 8 547 404 km2 · Rahvaarv: 200 883 123 (21.05.2013) · Pealinn: Brasília · Pealinna elanike arv: 3.789 miljonit (2009) · Keel: portugali keel · Rahaühik: reaal (1 reaal = 100 sentaavot) 2. Iseloomusta valitud riigi geograafilist asendit (lisa ka riigi kaart). Brasiilia võtab enda alla suure osa Lõuna-Ameerika idarannikust ja hõlmab suure osa mandrist. Selle suurus, reljeef, kliima ning loodusvarad teevad Brasiilia geograafiliselt mitmekesiseks. Idast on Brasiilia ümbritsetud Atlandi ookeaniga, Brasiilial on rannajoont üle 7491 kilomeetri
suurim on Brasiilia (8 456 510km2) ja väikseim riik on Suriname (161 470km2) Rahvaarv on umbes 343,3 mln Suurim linnSao Paulo, Brasiilia ja 15,1 mln elanikku Tihedaima asustusega riik on Ecuador, 41 inimest 1km2 kohta Suurim järv on Titicaca, Boliivia/Peruu, 8340km2 Pikim jõgiAmazonas, Brasiilia, 6516km Kõrgeim tippCerro Aconcagua, Argentiina, 6959m Madalaim koht on Valdesi poolsaar, Argentiina, 40m allpool merepinda 13 riiki Lõuna Ameerikas: Argentiina *Peruu Boliivia *Prantsuse Guajaana Brasiilia *Suriname Colombia *Tsiili Ecuador *Uruguay Guyana *Venezuela Paraguay Pealinn: Buenos Aires Rahvaarv: 34,6mln Rahaühik: Agentina peeso Riigikeel: hispaania Iseseisvus saavutati 1850a. Mitmeparteiline demograafia Kohustuslik sõjaväe teenistus Majanduse tugevad küljed: Tugev ja mitmekülgne põllumajandus (peamiselt veiseliha, nisu, puuvili ja vein) Suur energiavaru ja oskustööjõud Majandusreformid,
Kose Gümnaasium Uurimistöö küsimustiku alusel Kose 2009/2010 BRASIILI A 2 | Page Riigi üldiseloomustus 1. Üldandmed (pindala, rahvaarv, pealinn, pealinna elanike arv, keel, rahaühik) Pindala: 8 547 404 km2 Rahvaarv: 192 272 890 Pealinn: Brasilia Pealinna elanike arv: 1 822 000 Keel: portugali keel Rahaühik: reaal (1 reaal = 100 sentaavot) 2. Iseloomusta valitud riigi geograafilist asendit(lisa ka riigi kaart) Brasiilia võtab enda alla suure osa Lõuna-Ameerika idarannikust ja hõlmab suure osa mandrist. Selle suurus, reljeef, kliima ning loodusvarad teevad Brasiilia geograafiliselt mitmekesiseks. Idast on Brasiilia ümbritsetud Atlandi Ookeaniga, Brasiilial on rannajoont üle 7491 kilomeetri. Läänes on Brasiilial
Riigi pindala: 8 511 965 km² Rahvaarv: 202,656,788 (2014) Pealinn: Brasília Riigikord: presidentaalne vabariik Rahaühik: Brasiilia reaal (BRL) Brasiilia asub Ameerika maailmajaos Lõuna-Ameerika mandril. Riigi äärmuspunktideks on põhjas- 6°, lõunas- 34°, idas- 35° ja läänes- 74°. Brasiilial on maismaapiir kõikide Lõuna- Ameerika riikidega peale Ecuadori ja Tšiili. Seega naaberriikideks on Prantsuse Guajaana, Suriname, Guyana, Venezuela, Colombia, Peruu, Boliivia, Paraguay, Argentiina ja Uruguay. Brasiiliat ümbritseb Atlandi ookean, merepiir tekib Aafrika edelapoolsete riikidega. Brasiilia on üldjoontes mägine maa, põhjaosa on suhteliselt tasane (osaliselt hõlmab riik põhjas Gujaana mägismaad), lõunapoole liikudes muutub maa mägisemaks. Riigi põhjaosa hõlmab Amazonase madalik. Kõrgemad mäed asuvad lõunaosas, need on Brasiilia mägismaal asuvad vanad ja tugevasti kulunud Campos ja Gerali mäed. Brasiilia kõrgeimaks tipuks on
Bahia ja puutumatute Amazoni vihmametsadeni välja. Brasiilia on maailmas suuruselt viies riik. Ta on jagatud viieks regiooniks, peamiselt osariikide järgi, kuid see jaotus järgib looduslikke piire. Naabriteks on Brasiilial kõik Lõuna Ameerika riigid v.a. Tsiili ja Ecuador. Brasiilia põhjanaabrid on Suriname, Guyana (Guajaana), Venezuela, Colombia ja Prantsuse Guajaana departemang, lõunas on tal ühine riigipiir Uruguay (Ürümqi) ja Argentiinaga, läänes Paraguay, Boliivia ja Peruuga. Viimased 140 aastat on Brasiilia elanud rahus kõigi oma 10 naabriga-viimane sõda millesse Brasiilia oli kaasatud oli konflikt Paraguay ja "Kolmikliidu" vaheline konflikt 1860.a. Brasiilia mustanahaliste kogukond on Nigeeria järel maailma suurim. Jaapanlaste kogukond Brasiilias on suurim väljaspool emamaad ning Liibanonist ja Süüriast sisserännanute koguarv ületab emamaade (Liibanoni ja Süüria) elanike arvu. 450 000 põlisrahvaste esindajat jaguneb u
Suurimad linnad: Sao Paulo- 9 700 000 inimest Rio de Janeiro- 5 577 000 inimest Salvador- 2 390 000 inimest 1.1 Asend Brasiilia asub Lõuna-Ameerika mandri ida osas. Brasiilia on nii pindalalalt kui ka rahvaarvult 5. Riik maailmas ja hõlmab ligi 47% Lõuna Ameerikast. Brasiiliat ümbritsevad Atlandi ookean ja Vaikne ookean. Brasiilias on 26 osariiki ning Brasiilial on 10 naaberriiki:Venetsueela, Guajaana, Surinaame, Kolumbia, Boliivia, Peruu, Argentiina, Paraguay ja Uruguay. Asend:http://en.wikipedia.org/wiki/Brazil 1.2 Kliima Brasiilia ulatub nelja kliimavöötmesse-ekvatoriaalsesse, lähisekvatoriaalsesse, troopilisse ja lähistroopilisse. Talvel on temperatuur tavaliselt 13-18 kraadi ning suvel 23-38 kraadi. Kõige soojem ning ka kõige kuivem koht Brasiilias on Kirdes, kus temperatuur võib ulatuda 38 kraadini
RÕNGU KESKKOOL BRASIILIA Referaat Koostaja:Kerttu Lepik 10. klass Juhendaja: Mare Tina Rõngu 2009 Üldiseloomustus Brasiiliast Riigi üldandmed: Pindala: 8 511 965 km ². Rahvaarv: 198,739,269 mln inimest. Pealinn: Brasilia Keel: portugali-, hispaania-, inglise- ja prantsuse keel. Rahaühik: riaal. Geograafiline asend Lihtsamailt öeldes asub Brasiilia Lõuna-Ameerika ida osas. Tema naaberriikideks on Suriname, Guajaana, Venezuela, Kolumbia, Ekuador, Peruu, Boliivia, Paraguay, Urugay ja Argentiina. -1-
Rannu Keskkool 10.Klass Argentina Uurimuslik referaat geograafias Koostaja: Kusti Muri Juhendaja: Vaike Rootsmaa Rannu 2010 1 Sisukord Üldandmed..................................................................................................................................3 Riigi arengutaseme iseloomstus....................................
........2 1. ÜLDISELOOMUSTUS..................................................................3 1.1. Üldandmed....................................................................................3 2. Riigi geograafiline asend..................................................................4 2.1. Geograafiline asend..........................................................................4 3. Looduslikud tingimused...................................................................5 3.1. Pinnamood.....................................................................................5 3.2. Kliima..........................................................................................5 4. Rahvastik.....................................................................................7 4.1. Rahvastiku paiknemine......................................................................7 4.2. Linnade paiknemine..........................................................................8 5
estravel.ee/pics/menu/estraveller/ 2005-6/peruu/peruu_kaart.gif&w=250&h=373&ei=BxbuTuDdGIGD-wba0- mcAg&zoom=1&iact=rc&dur=634&sig=111943944075167069854&page=1&tbnh=132&tb nw=88&start=0&ndsp=31&ved=1t:429,r:0,s:0&tx=62&ty=53 Peruu on riik Lõuna-Ameerikas. Riigi geograafilised laiused on 12°2.6 lõunapikkust ja 77°1.7 läänelaiust. Peruud ümbritseb läänest Vaikne ookean. Naaberriikideks on tal Ecuador, Colombia, Brasiilia, Boliivia ja Tsiili. ( Viide : http://et.wikipedia.org/wiki/Peruu ) Tartust Peruu pealinna Limasse on 11 815 kilomeetrit. ( Viide : http://maps.google.com/maps?hl=en&tab=wl ) 2. ÜLDANDMED RIIGI KOHTA Pindala : 1 285 220 km2 Rahvaarv : 29 496 000 (2010 aasta seis) Rahvastiku tihedus : 23 in/km2 Pealinn : Lima Riigi keel : hispaania Rahaühik : Nuevo Sol e. Uus sol (PEN) President : Ollanta Humala Ajavöönd : maailmaaeg -5
See on maailma pikkuselt kolmas maismaapiir. Brasiilia on ümbritsetud paljude riikidega, nendeks on : Suriname, Prantsuse Guinea, Guyana, Venezuela, Kolumbia, Peruu, Boliivia, Paraguay ja Uruguay. Lisaks on veel Brasiilia ümbritsetud kahe ookeaniga : Põhja-Atlandi Ookeaniga ja Lõuna- Atlandi ookeaniga. Kliima Brasiilia asub Lõuna-Ameerikas, subtroopikas, 5. põhjalaiuse ja 34.
Riigid maailma maj. Ja poliit. Geo eksamiks Soome Asub Põhja-Euroopas, Piir on Rootsi, Norra ja Venemaaga. Piir 2681km, territoriaalvete piiri pikkus 1250 km, rannajoone pikkus (koos saarte ja käärudega ) 39 125 km. Pindala 338 145 km2. Rahvaarv 5 326 312 inimest (2009.a.). Pealinn Helsingi (elanikke 558 700). Riigikeelteks soome ja rootsi keeled. Rahaühik euro. Soome on jagatud kuueks lääniks, mis omakorda jagunevad 20 maakonnaks. Peamiselt rootsikeelne Ahvenamaa maakond on autonoomne ala. Seal on oma parlament, kohalik omavalitsus, politseijõud, postiteenus, raadio ja televisioon. Soome on parlamentaarne vabariik, riigipeaks president, kelle valib enamusvalimistel rahvas 6. aastaks. Võimalik on kuni 2 ametiaega. Presidendi peaülesanne välispoliitika kujundamine
1. TSIILI VABARIIK Tsiili Vabariik paikneb Lõuna-Ameerika läänerannikul. Teda ümbritseb põhjast Peruu, idast Boliivia ja Argentiina, lõunast ja läänest Vaikne ookean. Tsiili on justkui surutud Andide ning Vaikse ookeani vahele (joonis 1). Põhjast lõunasse on pikkuseks lausa 4630 km ning läänest itta kõige laiemas kohas vaid 430 km. Riigi pindala on 756 950 km². Pealinn on Santiago, mis asub Tsiili keskosas. Riigikeel on hispaania keel. 2. SUURREGIOON Tsiili kuulub Ladina-Ameerika suurregiooni. Ladina-Ameerika suurregioon on kontrastiderohke, nii looduslikus kui ka majanduslikus mõttes. Iseloomulik on palav ja niiske kliima, mis on hea eeldus põllumajandusega tegelemiseks. Mandri siseosas ja mägedes leidub rikkalikult loodusvarasid. Majanduslikult arengutasemelt on tänapäeva Ladina-Ameerika riigid väga erinevad ning ülekaalus on uustööstusmaad. Ka Tsiili on üks edukas uustööstusmaa.
Espírito Santo, Goiás, Liiduringkond, Maranhão, Mato Grosso, Mato Grosso do Sul, Minas Gerais, Pará, Paraíba, Paraná osariik, Pernambuco, Piauí, Rio de Janeiro osariik, Rio Grande do Norte, Rio Grande do Sul, Rondônia, Roraima, Santa Catarina, São Paulo osariik, Sergipe, Tocantinsi osariik 1.2 Üldandmed Pindala: 8 511 965 km² Rahvaarv: 197,122,067 Pealinn: Brasilia Pealinna elanike arv: 2,051,14 Keel : Portugali Rahaühik: riaal (BRL) Pinnamood: Saab eristada kahte isesugust maastikku: Brasiilia mägismaad ja Amazonase madalikku ehk Amasooniat. Kesk-, Lõuna- ja Ida-Brasiiliat hõlmaval mägismaal suuri kõrgusi pole tipud ei tõuse 1000 meetrinigi. Ainult mõnel pool on kiltmaa ääristatud mäeahelikega ( Serra do Mar, Serra da Mantiqueira, Serra Geral). Enamasti on lavamaa lainjas. Teda katavad savannid ja vihmametsad, eriti riigi edelaosas Mato Grosso piirkonnas.
Keskmine suhteline õhuniiskus on elanud 66 imetajaliiki on endeemsed. Madagaskari suurim linn ning haldus-, detsembrist märtsini üle 80% ja juunist septembrini pisut kommunikatsiooni- ja majanduskeskus. enam kui 60%. Nimi tähendab 'tuhande inimese maad'. Asustus Antananarivos kehtib Ida-Aafrika aeg. Linnas asub Madagaskari valitsuse ja Pinnamood Rahvaarv oli 2007. aastal hinnanguliselt 19 parlamendi residents. Antananarivo asub 683 000 ja 2008. aastal hinnanguliselt 18 620 1200–1435 m kõrgusel merepinnast. Linn Kõrgeim tipp on Madagaskari saare põhjaosas 000. Madagaskari rahvastik on homogeenne: on rajatud umbes 4 km pikkuse põhja– asuv Maromokotro mägi (2886 m)
Vaikse ookeaniga, idast Amazonase madaliku ja Amazonase jõega , mis saab alguse Andide mäestikust ja mille mitmed lisajõed Andide mäestikus voolavad. Andide mäestik on maailma pikim mäestik, olles üle 7000 km pikkune ja 200-700 km laiune. Andide mäestik läbib seitset Lõuna-Ameerika riiki: Venezuelat, Colombiat, Ecuadori, Peruud, Boliiviat, Tšiilit ja Argentiinat. (Andes, 2016) Andide lähedale jäävad veel Brasiilia, Panama ja Paraguay. Andide paiknemine on kujutatud Joonisel 1. Joonis 1. Lõuna-Ameerika füüsiline kaart (2016) 3 4 2. Arengutase Majanduslikult vaadates kuulub Andide piirkond Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikide hulka. Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikide piirkond on maailma arvestuses neljas majandus, Euroopa Liidu, USA ja Hiina järel ning India ja Jaapani ees. (List of Latin
NEPAL Kuusalu Keskkool Annaliisa Ande Adler 11. klass ÜLDANDMED Kontinent: Aasia Ajavöönd: GTM +5,45 Pindala: 147 181km² Rahvaarv: 29,384,297 (juuli 2017) Pealinn: Kathmandu (1,183 mln inimest) Riigikeel: nepali keel Rahaühik: ruupia GEOGRAAFILINE ASEND Lõuna-Aasias Naaberriigid: Hiina ja India Koordinaadid: 28° N, 84° E Puudub merepiir PINNAMOOD Keskmine kõrgus merepinnast on maailma maade seas kõige suurem. Dzomolungma mägi, mille kõige kõrgem punkt on 8848m merepinnast Madalaim punkt merepinnast on 70m. KLIIMA Mussoonkliima Riigi põhjaosas on jahedad suved ja karmid talved Riigi lõunaosas on lähistroopilised suved ja pehmed talved SADEMED Sademete hulk piirkonniti väga erinev.
PERUU Geograafiline asend - kaart Peruu asub Lõuna-Ameerika lääneosas Tsiili ja Ecuadori vahel, naaberriikideks veel Kolumbia, Brasiilia ja Boliivia; lääne-ja lõunaosast piirnebVaikse ookeaniga. Riigi üldandmed Lipp: Vapp: Hümn: Somos libres, seamoslo siempre Riik: Peruu vabariik Pindala: 1 285 220 km² Rahvaarv: 29,546,963 (Juuli 2009) Riigikeel: hispaania, ketsua Riigikord: konstitutsiooniline vabariik President: Alan Garcia Perez Peaminister: Javier Velasquez Pealinn: Lima Ajavöönd: -5 Rahaühik: (PEN) Haldusjaotus: Peruu jaguneb 25 piirkonnaks (Amazonas, Ancash, Apurimac, Arequipa, Ayacucho, Cajamarca, Callao, Cusco, Huancavelica, Huanuco, Ica, Junin, La Libertad, Lambayeque, Lima, Loreto, Madre de Dios, Moquegua, Pasco, Piura, Puno, San Martin, Tacna, Tumbes, Ucayali ) Piirkonnad jagunevad provintsideks, need omakorda ringkondadeks
Aravete Keskkool SAKSAMAA Geograafia referaat Koostaja:Lauri Ilves 10.klass Juhendaja: Maie Paap Arvuti õpetaja:Anu Lassi 2008 2 3 Üldiseloomustus Üldandmed Pindala-357023 km2 Rahvaarv-82 310 000 (2006) Pealinn-Berliin Keel-saksa Rahaühik-euro 4 Geograafiline asend Saksamaa asub Kesk-Euroopas 47°1615 ja 55°0333 põhjalaiuse ning 5°5201 ja 15°0237 idapikkuse vahel. Põhjast piirneb Saksamaa Taaniga (piiri pikkus 67 km), kirdest Poolaga (442 km), idast Tsehhiga (811 km), kagust Austriaga (815 km, ilma piirita üle Bodensee), lõunast Sveitsiga (316 km, koos Büsingeni eksklaaviga, kuid ilma piirita üle Bodensee), edelast Prantsusmaaga (448 km), läänest Luksemburgi (135 km) ja Belgiaga (156 km) ning loodest Hollandiga (567 km). Riigipiiri kogupikkus on 3757
................................................................................................17 2 SISSEJUHATUS Brasiilia Liitvabariik1, portugali keeles República Federativa do Brasil. on riik Lõuna- Ameerikas (joonis 1). Brasiilia naaberriigid põhjas Prantsuse Guajaana, Suriname, Guyana, Venezuela, loodes Kolumbia, Ecuador, läänes Peruu, Boliivia, edelas Tšiili, Paraguay ja lõunas Argentina, Uruguay. Idapoolt ümbritseb Brasiiliat Atlandi ookean. Brasiilia pindala on 8,515,770 km², see teeb Brasiiliast pindala poolest suurima riigi Lõuna-Ameerikas ja maailmas asetub ta pindala poolest viiendal kohal. Riigi pindalast 61.9% on mets. Riigi pealinnaks on Brasilia ning seal elab 4,235,000 inimest (2016 aasta seisuga). Riigi keeleks on portugali keel ja rahaühikuks Brasiilia reaal (BRL). Joonis 1. Brasiilia kaart
........................................12 KASUTATUD KIRJANDUS.............................................................................................. 13 SISSEJUHATUS Käesolevas töös antakse ülevaade Colombia Vabariigi kohta. 2 1. COLOMBIA ÜLDVAADE Colombia lipp Colombia vapp Pindala: 1 138 910 km2 Rahvaarv: 46 620 100 Pealinn: Bogotá (elanikke 6 776 000) Riigikeel: hispaania Rahaühik: peeso (COP) 0,005381 (EEK) Riigihümn: Oh Gloria Inmarcesible! Rahvastiku tihedus: 40 in/km2 Riigikord: presidentaalne vabariik President: Álvaro Uribe Vélez Iseseisvus: 20. juuli 1810 Telefonikood: 57 Usklikud: katoliiklased (90%) Asend kaardil Colombia (mööndav nimekuju Kolumbia) on riik Lõuna-Ameerika loodeosas Vaikse ookeani ja Kariibi mere ääres. Piirneb Brasiilia, Peruu, Ecuadori, Venezuela ja Panamaga.
Peruu Sisukord: · Asend · Rahvastik · Linnad · Majandus · Põllumajandus · Kasutatud kirjandus Asend Peruu on Lõuna-Ameerika lääneosas asuv riik, mis iseseisvus Hispaania ülemvõimu alt 1821.aastal. Maa nimi tähendab guaranii indiaanlaste keeles "jõgi, vesi". Peruu Vabariik on unikaalne mitmeparteiline vabariik, kus on üksainus koda, mida nimetatakse Kongressiks. President on ühtlasi nii riigipea kui ka valitsusjuht. Peruu territoorium jaguneb kolmeks piirkonnaks. Kõigepealt kitsas, kuni 160 kilomeetrit lai, Vaikse ookeani hoovuste tõttu äärmiselt kuiv rannariba Costa. Selle taga kerkib neli vägevate Andide ahelikku. Orud ja kiltmaad nende vahel moodustavad Sierra (mägismaa), mis hõlmab umbes 30% riigist. Sierra taga, kus Andide nõlvad laskuvad Amasoonia madalikule, asub ürgmetsaga kaetud Oriente, mis hõlmab 60% riigist.
Geograafia NORRA Referaat Tartu 2008 1. Sisukord: 1. Sisukord 2 2. Üldandmed 3 3. Geograafiline asend 3 4. Looduslikud tingimused 4 4.1 Pinnamood 4 4.1.1 Teravmäed 5 4.2 Loodusvarad 5 4.2.1 Maavarad 6 4.3 Kliima 6 4.4 Veekogud 7 5. Arengutase 7 6. Rahvusvahelised firmad ja organisatsioonid 8 7. Rahvastik 8 8
8% eestlased, 21.6% venelased, 2.1% ukrainlased, 1.2% valgevenelased, 0.8% soomlased, 0.2% poolakad ja lätlased. Keel: eesti keel Rahaühik: Eesti kroon Pealinn: Tallinn Eestile saab osaks parasvöötme kliima, on merelise ja mandrilise kliima üleminekualal. Tänu soojale Põhja-Atlandi hoovusele on Eestis palju soojem kui näiteks P-Ameerikas samadel laiuskraadidel. Eestis aasta keskmine temperatuur +5 °C, külmim kuu on veebruar ja kõige soojem kuu on juulikuu. Sademete hulk ületab auramise. Aastas sajab keskmiselt 550800 mm ning keskmiseks suhteliseks
lõunast Kra maakitsuse kaudu Malaisiaga. 1900 kilomeetri ulatuses on Tail rannajoont Tai lahe (Lõuna-Hiina mere osa) ääres. Malai poolsaare läänekülg on Andamani mere ääres. (http://et.wikipedia.org/wiki/Tai) Kaart: (http://www.phrasebase.com/estonian/countries/index.php?&cat=125&newpage=Maps) 3.Looduslikud tingimused 1. Loodusvarad: tina, maagaas, volfram, tantaal, puit, plii, kala, kips, pruusüsi, fluoriit. 2. Pinnamood: kesk-tasandik, Khorat platoo, mäestik. 3. Üldine kliima: troopiline, vihmane, soe, pilvine, edela tuuled, kuiv. 4. Loodusohud: põud, maa vajumine. (http://www.phrasebase.com/estonian/countries/index.php? &cat=125&newpage=Geography) Pinnamoodu kaart: (http://images.nationmaster.com/images/motw/middle_east_and_asia/thailand_veg_1974.jpg) Riigi globaliseeruv infoühiskond 1Riigi arengutase Põllumajanduse osakaal SKPs: 9.90 %
Venemaa pikimad jõed on Siberis, Kaug-Idas. Pikim jõestik Ob-Irtõs on 5410 km pikk ning kulgeb Lääne-Hiinast kuni Põhja-Jäämereni. Pikkuselt teine jõestik on Amuur-Shilka- Onon (4416 km) võtab alguse Põhja-Mongoolias, kulgeb piki Vene-Hiina piiri ning suubub Vaiksesse ookeani. Eraldi jõgede seas on kõige pikem Leena 4269 km, sellele järgneb Irtõs ja Ob, neljas pikkuselt on Volga 3690 km (Euroopa pikim jõgi) ning suuruselt viies Venemaa jõgi on Jenissei. Jenissei lisajõgi Angara võtab alguse Baikalist. Venemaa Euroopa osa tähtsamate jõgede seast, peale Volga, väärib märkimist veel Don riigi lõuna osas; Narva ja Lääne-Dvinaa, mis suubuvad Läänemerre; Põhja-Dvinaa, Mezen ja Oneega, mis suubuvad Põhja-Jäämerre; Aasovi merre suubuv Kuban ja Kaspia merre suubuv Terek. VENEMAA SAARED Venemaale kuulub suur hulk saari: Põhja-Jäämeres Franz Josephi maa (ligi 100 saarest
Naaberriigid ● Läänes Liechtenstein ja Šveits ● Lõunas Itaalia ja Sloveenia ● Idas Ungari ja Slovakkia ● Põhjas Saksamaa ja Tšehhi Kliima ● Parasvöötme mandrilise kliimaga ● Sademete hulk aastas on 1000-2000 mm ● Keskmine temperatuur suvel on +24° C ning talvel -8° C ● Kõrgeim mõõdetud temperatuur on +40.5° C ● Madalaim mõõdetud temperatuur on -52.6° C Pinnamood ● Väga mägine riik ● Ainult 32% riigist on kõrgusega alla 500m ● Suurim kõrgus on Grossglockner’i mäel, mille kõrgus on 3797m ● Madalaim kõrgus on 115m, kohaks Neusiedler See ● Suurim jõgi Doonau Loodusvarad ● Austria üks suurimaid loodusvarasid on mets, mis moodustab Austria pinnast koguni 44% ● Magnesiit, grafiit, pruunsüsi, nafta, maagaas, sool, rauamaak, wolframimaak Rahvastik
Bolivari Vabariik Venezuela Venetsueela Roman Voisnis Tartu Kunstikool 2009 Lipp Vapp Asukoht Üldinfo Asukoht: LõunaAmeerika põhjaosas Pealinn: Caracas Riigikeel: hispaania Riigikord: föderaalne vabariik President: Hugo Chavez Pindala: 916 445 km² Rahvaarv: 28 199 822 ( 2008) Rahvastiku tihedus: 30.2 in/km² Rahaühik: bolivar Ajavöönd: UTC 4:30 Hümn: Gloria al Bravo Pueblo Religioon: katoliiklus Hugo Chavez Bolivar Tüüpilised Venetsueela autod Caracas on Venetsueela suurim linn ja pealinn asutatud 25.juuli 1567 linnapeaks on Antonio Ledezma pindala on 1930 km² elanikke on 2 762 259 (2001), tihedus 1. 431,5 in/km² Caracases on viis haldusüksust: Baruta ,El Hatillo,Chacao,Libertador ja Sucre
.......17 KASUTATUD KIRJANDUS..........................................................................................18 2 1. ÜLDANDMED Peruu on riik Lõuna-Ameerikas Vaikse ookeani rannikul. Põhjas ulatub territoorium peaaegu ekvaatorini ning piirneb Ecuadori ja Colombiaga. Idas on naabermaaks Brasiilia, kagus Boliivia ning äärmises lõunatipus Tšiili. Kogu maad läbivad selgroona Andid. Peruu jaguneb 25 piirkonnaks. Need omakorda jagunevad provintsideks ja ringkondadeks. Suuremad linnad on Lima, Arequipa, Callao, Trujillo, Chiclayo ja Iquitos. Kagupiiril asuvat La Rinconada linna peetakse maailma kõrgeimaks (5100 m). • Pealinn: Lima • Valimiskood: +51 • President: Ollanta Humala • Elanike arv: 30,38 miljonit (2013) Maailmapank
Piisavalt pole mineraalseid maavarasid. Tähtsa loodusressursi moodustab hüdroenergia; umbes 99 % elektrienergiast toodetakse hüdroelektrijaamades. Künkliku ja kõrge pinnamoe tõttu leidub Norras suhteliselt vähe viljakat põllumajandusmaad. Norras on suured kalavarud. Tähtis loodusvara on ka mets. Kuigi pinnamood raskendab ka metsamajandust, on suur osa okasmetsadest majanduslikus kasutuses. KLIIMA Kliimat kujundavad asukoht, mere lähedus ja pinnamood. Arvestades Norra asukohta kaugel põhjas, on sealne kliima üllatavalt mahe ja niiske. Norra on maailma põhjapoolseim riik, kellel on juurdepääs lahtistele vetele. Selle põhjuseks on passaattuuled, mille Ameerika kontinent üle Atlandi ookeani suunab, samuti ekvaatorilt põhja suunas Norra merre kanduvad soojad hoovused (Golfi hoovus). Norra meres aga aitavad riigi rannajoone sobiv kuju ja takistusteta pääs Põhja-Jäämerele
Eksport ja Import 11-12 Transport 12-13 Turism 13 Kokkuvõte 14 Summary 15 Kasutatud allikad 16 Lisad 2 Üldandmed Joonis 1. Dominikaani Vabariigi kaart. Pindala: 48720 km2 Rahvaarv: 9183984 (2006) Pealinn: Santo Domingo Elanikke pealinnas: 1887586 (2002) Haldusjaotus: 31 provintsi ja 1 rajoon Keel: Hispaania Rahaühik: Peeso (allikas 1) Üldiseloomustus Geograafiline asukoht 19o 00'N 70 o 40'W Dominikaani Vabariik asub põhja poolkeral troopika vööndis Kariibi mere ja põhja Atlandi ookeani vahel Haitist ida pool. Dominikaani Vabariigil on 1288 km rannajoont ja 360 km riigipiiri Haitiga. Dominikaani vabariik hõlmab põhiosa Haiti saarest, mis on Antillide saarestikus suuruselt teine saar. Maa on mägine, 80% pindalast jääb mäeahelike alla
· Poliitiline süsteem: Sveitsi Konföderatsioon · Riigihümn: Sveitsi psalm · Pealinn: Bern (120 600 el.) · Pindala: 41 290 km2 · Riigikeeled: saksa, prantsuse, itaalia ja romaani · Rahvaarv: 7,604,467 (Juuli 2009) · Rahvastiku tihedus: 183,9 in/km2 · Liidupresident: Doris Leuthard · Liidunõukogu: 7 liiget · Iseseisvus: 1. august 1291 · Rahaühik: Sveitsi frank (CHF) · Ajavöönd: Kesk-Euroopa aeg · Tippdomeen: .ch · Telefonikood: 41 · Riigitähised: CHE, CH · Haldusjaotus: 23 kantonit, neist 3 jagunevad poolkantoniteks, harilikult räägitaksegi 26 kantonist · Vanuse struktuur: 0-14 aastat: 15.6%, 15-64 aastat: 68.1%, 65 aastat ja rohkem: 16.3%
annaabi.ee 
