· Saksamaal- minnesingeid (Walther von der Vogelweido, Heinric von Meissen) Huglaar, zonglöör, menestrel- ringirändavad alamast seisusest muusikud Keskaegsed instrumendid: Kirkus-orel Ilmalikus muusikas-rebekk, harf, rataslüüra Psalteerium-näppides, poognaga, lüüjes *näppepill Rataslüüra-pöörlevratas, klahvid *keelpill Rebekk-kõlakast, pooliku pirni kujuline *poogenpill Mitmehäälne muusika keskajal Burdon- saatehääl, korduvad motiivid põhiviisist madalamad Parafoonia- sama meloodia, dubleerimine intervali võrra kõrgemalt või madalamalt Heterofooina- 1 meloodia erinevate variantideg kooskõla Mitmemehäälne orgaanum- esimene selline kirikulaul 10. Saj Peahääleks-Gregoriuse laul Kahte liiki: · Paralleel org.-hääled liiguvad paralleelselt · Vaba org.-hääled liiguvad vabalt Muusika langeb gooti ajastusse 1150-1250 a Selle aja silmapaistvam koolkond Pariisis Norte-Dame'i koolkond Heliloojad: Leoninus-loomingu zanr orgaan. 2häälselt
ilus; renessanss taassünd; monoodia; Glucki ooperireform; ilmalik rüütlikultuur; trükikunst 15 sajand; ooper (firenze camerata); klassikalise sümf ork burdoon, parafoonia, teaduse tähtsustamine; muusikakeskusteks kujunemine heterofoonia; keskseks Madalmaad; õukonnad Guido Arezzost; tertsid ja sekstid trubaduurid
Tämber heli omadus, mis kirjeldab kõlavärvi Harmoonia erinevate häälte kooskõlalisus Faktuur muusikalise struktuuri vertikaalne mõõde Heterofoonia mitmehäälsuse tüüp, mille puhul kõlavad koos ühe meloodia pisut erinevad variandid Homofoonia ühe juhtiva meloodia kõlamine muusikas Polüfoonia mitme iseseisva meloodia üheaegne kõlamine muusikas Burdoon - lihtsa mitmehäälsuse tüüp || liikumatu või korduvate motiividega saatehääl Parafoonia sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra kõrgemalt /madalamalt Liturgia religioosne kombetalitus, mille käigus suheldakse kõrgemate jõududega Missa läänekiriku traditsiooniline armulauaga jumalateenistus Ordinaarium missa need tekstid, mis korduvad igapäevaselt Proprium missa need tekstid, mis on igal päeval erinevad Neuma noodimärgid mida kasutati keskajal Kvadraatkiri kirjaviis / tähed, mis võimaldasid üles märkida täpseid helikõrgusi
end lauldes, mängides, trikke tehes ja taltsutatud loomi näidates. Rändmuusikud olid heidikud. Rüütlilaulikud olid kõrgest seisusest, ka. kuningad ja hertsogid. Laulmisega tegelesid nii mehed kui naised. Keskajal kasutati orelit – positiivorelit (väiksem, teisaldatav) ja portatiivorelit (ühe käega mängitav kantav orel). Keelpillid olid fiidel, rebakk, harf. Iseloomulikud pillid olid torupill, flöödid, salmai, löökpillid. Mitmehäälsus Burdoon – väheliikuv saatehääl Parafoonia – sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra kõrgemalt/madalamalt Organum – esimene mitmehäälne zanr Esimesed nimepic’i tuntud heliloojad läänse muusikaloos on Leomius, Perontius. Motett – lisaks mitmehäälsusele esineb ka mitu teksti erinevas keeles Gooti ajastu motetis jagunesid hääled järgmiselt: Ülemine – pr. keelne armastuslaul Keskmine – lad. keelne vaimulik laul Alumine e laenatud meloodia – aeglaseses tempos greg. laul
Pea kõikjal on sellega mingil määral kaasnenud lihtsa mitmehäälsuse tüübid: Tuuli Varik 1 Kordamine muusikaajaloo kontrolltööks 11.november 2008 1. Burdoon liikumatu või lühikestes korduvates motiivides saatehääl 2. Parafoonia ühesugune meloodia, aga teist häält mängitakse mingi intervalli võrra kõrgemalt või madalamalt 3. Heterafoonia üks meloodia, erinevate variantide kooskõla Millal me siiski saame rääkida mitmehäälsest muusikast? Selleks peavad olema täidetud 2 reeglit. 1) mitmehäälne muusika on teadvustatud erilise kunstilise võttega 2) seda on võimalik kirja panna. Erinevad näited muuusika kohta pärinevad X sajandist
meloodiad *neuma- noodimärk, mis tähistas 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi. *Guido Arezzost (11.saj) võttis kasutusele: *noodijoonte süsteemi *silpnimetuste süsteemi (ut, re, mi, fa, sol, la) *Kvadraatkiri-võimalik üles märkida täpseid helikõrgusi * 13. Sajandil lõi Kölni Franco uue rütminotatsioonisüsteemi, mis on käibel tänaseni. MITMEHÄÄLSUSE KUJUNEMINE *ALGELISE MITMEHÄÄLSUSE LIIGID: *burdoon (väheliikuv saatehääl) *parafoonia (sama meloodia dubleerimine, mingi intervalli võrra kõrgemalt/madalamalt. *heterofoonia (sama meloodia variatsioonide üheaegne kõlamine) MITMEHÄÄLSUSE KUJUNEMINE *organum (esimene mitmehäälne zanr; saatehäälte kaasalaulmine gregooriuse koraalile (10 saj) *Esimesed nimepidi tuntud heliloojad lääne muusikaloos pärinevad Notre Dame'i koolkonnast Prantsusmaal (12-13 saj) (Leoninus, Perotinus) *motett (13
sajandist. Suuliselt rahva seas levides omab ühehäälne muusika enamasti improvisatsioonilisust ning on väga harva päriselt ühehäälne, sellega kaasnevad lihtsa mitmehäälsuse tüübid: Heterofoonia – ühe meloodia pisut erinevate variantide kooskõla (võib näiteks tekkida seltskonnalaulus, kui meloodia on erinevalt meelde jäänud). Burdoon – meloodiale on lisatud ühel helil või lühikese pidevalt korduva motiiviga saatehääl Parafoonia – sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra madalamal või kõrgemal (keskajal tavaliselt kvart, kvint ja oktav – vahedega) Ideaalseteks intervallideks keskajal peetigi kvarit, kvinti ja oktavit. Esimesed kirjalikud näited mitmehäälsest kirikulaulust: Organum on gregooriuselaulu laulmine mitmehäälselt. Algne organum oli parafoonia, greg. koraali meloodiale lisati kvardi või kvindi kaugusel olev paralleelne hääl (sama viisiga) Hiljem jäi greg
rüütlite kaaskonda. *rüütlilaulude temaatika- armastus, kangelaslaulud,naise ülistamine, Naitsi maarja temaatika. L-Pr.maa Bernart de Ventadorn P-Pr,maa Richard I lõvisüda. Saksamaal-Adam de la Halle Pillid: rebekk,fiidel,(poogenpillid), harf,lautot,psalteerium,organisturm, rataslüüra, flööt, salmei,kirikuorel 1)Burdoon- liikumatu või lühikestes korduvates motiivides liikuv saatehääl,tav. meloodiast madalam ,mängitakse-torupill,ratslüüra. 2)parafoonia- sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra kõrgemalt või madalamalt ,häälte vahe on kvint või kvart.mehed vs naised 3)heterofoonia- ühe meloodia pisut erinevate variantide kooskõla .grupis koos improviseerides kõlab heterofoonia. 10 saj tekinud mitmehääuse kirikulaulu tüüp organum, mille peahääl oli gregoriuse koraal. *Notre-Dame'i kirik Pariisis, temast kujunes Notre-Dame'i koolkond. Leonius- tegutses 12 saj 2 poolel tema organumid on kahehäälsed.
LAUTO - maraphjaline araabia pritolu nppepill PSALTEERIUM - kandle sarnane, 3- vi 4-nurksele klakastile pingutatud keeltega, mngiti nppides, poognaga keelt tmmates vi keeltele les ORGANISTRUM(rataslra) - keelpill, mille keeled paneb klama nahaga letmmatud vndaga pratav ratas ALMEI - kahekordse roohuulikuga, ka vanaaja iseloomulikumaid pille. puhkpill BURDOON - liikumatu vi lhikestes korduvates motiivides liikuv saatehl, tavaliselt meloodiast madalamal. PARAFOONIA - sama meloodia dubleerimine mingi intervalli vrra krgemalt vi madalamalt HETEROFOONIA - he meloodia pisut erinevate variantide kooskla ORGANUM - saatehlte kaasalaulmine gregooriuse koraalile, mitmehlsuse tp MOTETT - mitmehlsuse vorm,kirikumuusika anr, kus iga hl laulis erinevat vaimulikk luuleteksti. mitte ainult mitmehlsus vaid ka mitmetekstilisus
Mitmehäälne muusika keskajal · Burdoon liikumatu või lühikestes korduvates motiivides liikub saatehääl, tavaliselt meloodiast madalamal. Torupill, rataslüüra ehk organistrum ning ka vanad poogenpillid on ehitatu nii, et nad mängivadki ainult burdooniga. · Parafoonia sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra kõrgemalt või madalamalt. Parafoonias on häälte vahe kvint või kvart. · Heterofoonia ühe meloodia pisut erinevate variantide kooskõla. Mitmehäälsest kunstimuusikast saab rääkida vaid siis, kui ... 1. Mitme hääle kooskõlamine on teadvustatud erilise kunstilise võttena. 2. Kui see muusika on üles kirjutatud. Esimesed näited mitmehäälsest kirikulaulust on päris 10.sajandi muusikateoria traktaatidest.
· Meloodia helide kaunikõlaline järjestus · Tempo - kiirus · Dünaamika - kõlajõud · Tämber hääle või pilli eriomane kõla laad · Harmoonia kooskõla · Faktuur helitöö tehnika omapära · Heterofoonia mitmehäälsuse tüüp, kus kõlavad koos ühe meloodia pisut erinevad variandid · Homofoonia ühe juhtiva meloodia kõlamine mitmehäälses muusikas · Polüfoonia mitme iseseisva meloodia kõlamine üheaegselt · Burdoon väheliikuv saatehääl · Parafoonia sama meloodia dubleerimine mingi Intervalli võrra kõrgemalt/madalamalt · Liturgia jumalateenistuse läbiviimise kord · Missa igapäevane peamine jumalateenistus 1) eelmissa, kuhu kuuluvad sissejuhatavad palved ja sõnaliturgia. 2) peamissa, mille keskpunktiks on altarirituaal ja armulaud. · Ordinaarium kirikus missa või tunnipalvuse muutumatu tekstiline osa · Prooprium laulud, mis lähtusid kiriku tähtpäevadest · Neuma noodimärk, mis tähistas 1-4 helist
Prantsusmaal ja Walther von der Vogelweide Saksamaal. Kirikus kasutati keskajal muusika saatmiseks orelit, ilmalikus muusikas aga peamiselt araabia päritolu pille, nagu fiidel, harf, tamburiin, trompet, põikflööt ja käsitrumm. Esimene mitmehäälse kirikulaulu tüüp trakdaad tekkis 10. sajandil. Mitmehäälsuse tüüpideks olid veel burdoon, mis on saatehääl ja mida mängitakse mõne lihtsa pilliga; parafoonia, milles dubleeritakse sama meloodiatmingi intervalli võrra; ja heterofoonia, mis on ühe meloodia, pisut erinevate variantide kooskõla. Gooti ajastu muusika langeb 1150 kuni 1250 aastasse. Gooti ajastu silmapaistvaim koolkond oli Notre-Dame'i koolkond. Pariisis oli kirikulaul tihedalt seotud Notre-Dame'i katedraali kooli ning ülikooliga, mis oli sel ajal Euroopas suurim ja kuulsaim, sellest ka koolkonna nimetus. Selle koolkonna silmapaistvaimad heliloojad olid Leoninus ja Perotinus
8. sajandil hakati gregoriuse koraale üles märkima neumade abil. Neumad on kokkuleppemärgid, mis näitavad meloodia liikumist, need kirjutatakse teksti kohale. 10. sajandil võeti kasutusele 1 noodijoon, mis määras ära FA-noodi. 11. sajandiks jõuti nelja noodijooneni. 14. sajandil esineb esmakordselt 5-jooneline noodijoonestik. Mitmehäälne muusika keskajal · Burdoon-liikumatu või lühikestes korduvates motiivides liikuv saatehääl · Parafoonia- sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra kõrgemalt või madalamalt · Homofoonia- sama meloodia veidi erinevate variatsioonide kooskõla Mitmehäälsus tekkis 10. sajandil, selle aluseks on improviatsioon. Gregoriuse koraali saatehääl(i) nimetatakse organumiks. Notre Dame'i koolkonna silmapaistvamaid heliloojaid: Leoninus- 2-häälsed organumid Perotinus- 3-4-häälsed organumid Motett
· Guido Arezzot (11saj) võttid kasutusele: Noodijoonte süsteemi Silpnimetuse süsteemi (ut, re, mi, fa, sol, la) · Kvadraatkiri-võimalik üles märkida täseid helikõrgusi · 13saj lõi Köli Franco uue rütminotatsioonisüsteem, mis on käibel tänaseni Mitmehäälsuse kujnemine Algelise mitmehäälsuse liigid: · burdoon-väheliikuv saatehääl · parafoonia-sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra kõrgemat/madalamat · heterofoonia- sama meloodia variant aga üks hääl läheb kuskil teiseks vms.. mitmehäälsuse kujunemine: · organum esimene mitmehäälne zanr, saatehäälte kaasalaulmine: greogooriuse koraalile (10saj) · esimesed nimepidi tuntumad heliloojad lääne musikaloos pärinevad Notre Darne´i koolkonnast Prantsusmaal (12-13saj) -Leoninus -Perotinus
Spielmannideks. Parimad rändmuusikud jõudsid rüütlite kaaskonda, kus nad pidid laulikut pillil saatma. Kuulsad laulikud olid koondunud aadlidaamide ümber ja armastuslaule lauldi südamedaamidele. Kuulsamad rüütlilaulikud: Lõuna- Prantsusmaal Bernort de Ventadorn Põhja- Prantsusmaal - Adam de la Halle Saksamaal Walther von der Vogelweide Mitmehäälne muusika keskajal: Mitmehäälsuse tüüpe: a) burdoon liikumatu või lühikestes korduvates motiivides liikuv saatehääl b) parafoonia sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra kõrgemalt või madalamalt c) heterofoonia ühe meloodia pisut erinevate variatsioonide kooskõla Gooti ajastu (1150-1250) Gooti silmapaistvam koolkond oli Pariisi Notre Dame koolkond. Sel ajal oli kirikulaul tihedalt seotud Notre Dame katedraali kooli ja ülikooliga. Koolikonna silmapaistvamad heliloojad: Leoninus (12.saj) kirjutas kahehäälseid organume, millel
Gregoriuse koraal on ühehäälne, taktimõõduta, vabalt hõljuv rütm jälgib ladinakeelset proosateksti. Laulu esitajateks võib olla üks vaimulik, aga ka koorisolist, lauljate grupp, või koor. Missa viidi lõpule 14. sajandiks. Esimesed näited mitmehäälsest kirikulaulust on pärit 10. sajandist. Ainus sellest ajast teadaolev mitmehäälsuse tüüp on organum- saatehäälte kaasalaulmine gregoriuse koraalile. Tüübid: burdoon (kõige klassikalisem), parafoonia- saatehääl oli kvardi või kvindi kaugusel aga oli kas aeglasem või kiirem. Keskaegne ilmalik laul Vanimad säilinud ilmalikud laulud olid kangelaslaulud (muinasrahvaste pärimuslike saagade ainetel). Need olid pikad eepilised poeemid müütiliste kangelaste vägitegudest. Sellistest poeemidest kuulsaim on prantsuse eepos ,,Rolandi laul", mis meieni jõudis 11. sajandi lõpul. Kõige enam on tänaseks säilinud keskaegsed rüütli laulud. See sai alguse 11
rüütlimoraal (aus võitlus); Gregoorius Suur ühtlusab kirikuliturgia; Euroopa rahvuste sünd, riikide teke, keelte kujunemine, valdavalt suuline kultuur; alusepanek kultuuriväärtustele; katkud ja sõjad; ebahügieenilisus; usk MUUSIKA ISELOOMUSTUS: vaimulik, monotoonne, saateta, kindel taktimõõt puudub, ladinakeelne, ühehäälne (10.-11. saj hakkab tekkima 2- häälsus; mitmehäälne muusika à burdoon taustajoru; parafoonia meloodia dubleerimine; heterofoonia suvaline mitmehäälsus); põhiintervallid kvart, kvint ZANRID: Vaimulikus: gregooriuse koraal, organum, liturgiline draama, motett. Ilmalikus: rüütlilaul, instrumentaalne tantsuvorm estampii. RENESSANSS 14 16 saj AJASTU ÜLD- ISELOOMUSTUS: Antiigi taassünd; humanism; eneseteadvuse kasv, teadmishimu; lapsi kasvatati nagu väikseid täiskasvanuid;
Bernart de Ventadorn 12. saj trubaduurilüürikas enim säilinud viisidega mees. Estampii vanim tants. Saltarello väga populaarne tants renessansi ajal. Pillid: orel (vanimaid, õukonnamuusika), psalteerium, rataslüüra, flööt, trompet, tromboon. Von Bingen varasemaid heliloojaid, prohvet, kirjutanud loodusest, meditsiinist, luulet. Moralitee näidend inimesest ja saatanast. Mitmehäälne muusika keskajal: Burdoon saatehääl, meloodiast madalamal. Parafoonia sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra kõrgemalt või madalamalt. Heterofoonia ühe meloodia pisut erinevate variantide kooskõla. Organum saatehäälte kaasalaulmine gregooriuse koraalile. Leonius 12. saj II pool, lõi kahehäälseid organume. Perotinus 12. saj lõpul, 13. saj algul Prantsusmaal tegutsenud helilooja, lõi organume. Motett mitmehäälsuse vorm, aluseks laenatud põhimeloodia. · Alumises (tenoris) teksti vähe, võidi ka pillil mängida.
Guido Arezzos võttis kasutusele: - noodijoonte süsteemi - silpnimetuste süsteemi (nt: re, mi, fa, sol, la) (Kvadraatkiri – võimalik üles märkida täpseid helikõrguseid) 13.saj. lõi Kölni Franco uue rütmi notatsioonisüsteemi, mis on käibel tänaseni • Teadliku mitmehäälsuse teke. Organum, motett Algelise mitmehäälsuse liigid: Burdoon – mitmehäälsus, kus meloodiahäälele lisatakse monotoonne või vähe liikuv saatehääl Parafoonia – sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra kõrgemalt/madalamalt Heterofoonia – mitmehäälsus, mis tekib sama meloodia erinevate variantide samaaegsest kõlamisest Organum – esimene mitmehäälne žanr Motett – 13.saj levinud omapärane žanr, kus lisaks mitmehäälsusele on korraga mitu teksti erinevas keeles • Keskaegne ilmalik laul Ilmalik muusika esines keskajal peamiselt rahvalauluna ning jäi palju kauemaks ajaks suuliseks kui kirikumuusika
Rüütlulaulude alused: Serenaad-öölaul Alba-koidulaul Ballaad Laulud Neitsi-Maarja auks Ristisõja laulud Laulud old meelelised Sansonett-armastuslauluke Menestrel rüütlilauliku teener torupill, tamburiin, kastanjetid, hurdigurdi, psalteerium LAUTO!! Rebekk, fiidel, harf, kirikus orel MITMEHÄÄLSUSE KUJUNEMINE Mitmehäälsuse tüübid: Burdoon-liikumatu, ttavalistest meloodiatest madalamal, lühikestes korduvates motiivides saatehääl Parafoonia . olemasoleval meloodiad duubeldatakseteatud intervallide värra kõrgemalt või madalamalt kvint;kvart Heterofoonia ühe meloodia pisut erinevate variantide kooskõla, juhuslik mitmehäälsus TROOP liturgiliste tekstide vaba laiendamine 1 silbil lauldakse mitu nooti melismaatiline I mitmehäälne kirikulaulu tüüp-organum 10-12 sajand, põhi hääl-gregoriuse laul. Organume on kahte liiki, paralleelne orgaanum(madalalt dubleeritud ja hääled
Keelpillid: Tsitol- labidamoodi keelpoll, mängisid alamast soost laulikud. Psalteerium-mitmesuguse kujuga, keeled ühte- ja teistpidi. Mängiti rinnal hoides, sai mängida näppides, lüües või poognaga. Kandle sugulane. Rataslüüra e organistrum burdoonpill Rebekk- mängitakse poognaga, tulevase viiuli eelkäija Fiidel (väike kitarr) poognaga, tulevase viiuli eelkäija Puhkpillid: Flööt, trompetilaadsed, salmei, oboelaadsed. Mitmehäälsus: heterofoonia, burdoon, parafoonia Vaimulikilmalik Ühehäälsusmitmehäälsus Esimesed näited kirikumuusikast. organum tekkis 10ndal sajandil mitmehäälsusvorm, mida dubleeritakse intervallidega. Põhimeloodiaks Gregooriuse koraal. Kolm alaliiki. 1. paralleel organum dubleeritakse põhimeloodiat madalamalt. Kvart 2. vabaorganum-põhimeloodiat dubleeritakse kõrgemalt, intervalli valik on vaba 3. melismaatiline e kammistatud organum ühel silbil võib ära laulda väga palju noote. Põhimeloodia-alumine
· Flööt, millest hiljem arenesid pommer ja oboe. · Trompet ja tromboon · Fiidel lamedapõhjalise kõlakastiga poogenpill · Harf · Lauto ümarapõhjaline araabia päritolu keelpill Mitmehäälne muusika 1. Burdoon liikumatu/lühikestes korduvates motiivides liikuv saatehääl. Mängitakse mõne lihtsa pilliga. Mõned pillid (torupill, rataslüüra, vanad poogenpillid) on ehitatud mängima ainult burdoonil. 2. Parafoonia sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra kõrgemalt või madalamalt (häälte vahe on kvint või kvart). 3. Heterofoonia ühe meloodia pisut erinevate variantide kooskõla. Koos grupis improviseerides on tulemuseks ühehäälsus. · Organum esimene mitmehäälne kirikulaul. Saatehäälte kaasalaulmine gregoriuse laulule. Jaguneb kaheks: paralleelorganum (hääled liiguvad paralleelselt) ja vaba organum (hääled liiguvad vabalt).
✾ Ars longa, vita brevis est - kunst on pikk aga elu lühike Mitmehäälne muusika keskajal Esimene mitmehäälse kirikulaulu tüüp tekkis 10. sajandil ja seda nimetatakse organiumiks. Organiumi peahääleks on gregooriuse koraal. Organume oli kahte liiki: paralleelorgaanum, kus hääled liiguvad parallelselt, ja vaba organum, kus hääled liiguvad vabalt a) burdoon- liikumatu või lühikestes kordvates motiivides liikuv saatehääl b) parafoonia- sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra kõrgemalt/madalamalt c) heterofoonia- ühe meloodia pisut erinevate variantide kooskõla ❁ muusikas gooti ajastu langeb sama ajavahemikku gooti stiilis Notre- Dame katetraali ehitamise järguga / 13. saj ❁ gooti ajastu silmapaistvaim koolkond oli Notre-Dame koolkond. see oli esimene lääne muusikaajaloos ❁ Leoniuse looming- kahehäälsed organiumid, ülemine lisatud hääl on
mitmehäälne muusika burdoon (lauldakse nii kirikutes kui ka lossides; osad hääled kanti ette teosed soolopillidele ja väikestele pilliansamblitele; iseloomulik instrumentaalmuusikat taustajoru; parafoonia meloodia instrumentidega); mitmehäälsused homofoonia ja polüfoonia; rõhutatult tundeline, kirglik väljenduslaad, mis kujunes varases dubleerimine; heterofoonia suvaline muusika on seotud tekstiga ja lähtub selle rütmist; lihtne ooperis ent võeti üle ka kirikumuus.s; meloodiat toetav
armastuskunstile on säilinud ka 19 tema viisi. Kuulsaim Arrasi linna laulik oli Adam de la Halle, kes erandina lõi juba ka mitmehäälseid laule. Poogenpillid-fiidel, rebekk. Näppepillid- harf, lauto, psalteerium. Keelpill on organistrum. Puhkpillid-flööt, salmei. Gooti periood. Mitmehäälsuse tüübid: burdoon-liikumatu või lühikestes korduvates motiivides liikuv saatehääl, tavaliselt meloodiast madalam, mitme häälne. Parafoonia- sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra kõrgemalt või madalamalt. Heterofoonia- ühe meloodia pisut erinevate variantide kooskõla, kahe erineva viisi koos laulmine. 10 saj. tekkis mitmehäälne vaimulik laul. Saatehäälte kaasalaulmist gregooriuse koraalile nimetatakse organumiks.-varaseim polüfoonia tüüp. Pariisi Norte-Dame koolkond 1150-1250 12.saj. lõpul Pariisi ülikooli teke 1163 alustati gooti stiilis Norte-Dame´i ehitust
pildid näitavad, et musitseeriti koos pillisaatega. Kirikuorel (9.saj) Fiidel ja rebekk poogenkeelpill Harf, lauto näppekeelpill Psalteerium sai mängida nii poognaga keeli tõmmates kui näppides või ka keeltele lüües Flöödid Salmei kahekordse roohuulikuga maailma üks iseloomulikumaid pille Organistrum (rataslüüra) Mitmehäälne muusika keskajal Burdoon saatehääl, tavaliselt meloodiast madalamal (torupill, rataslüüra) Parafoonia sama meloodia mingi intervalli (kvint või kvart) võrra kõrgemalt või madalamalt Heterofoonia ühe meloodia pisut erinevate variantide kooskõla Organum saatehäälte kaasalaulmine gregooriuse koraalile (10.- 12.saj) Organumi arengus näeme gregoriuse laulu järkjärgulist taandumist ja deformeerumist. Notre-Dame`i koolkond Gooti ajastu muusika. Pariisi Notre-Dame`i koolkond. Tihedalt seotud katedraali ja ülikooliga. Esimesed nimepidi tuntud heliloojad: Leonius ja Perotinus.
veel küllaltki ebatäpsed. Samuti hakkas ta kasutama suhteliste helikõrguste silpnimetusi. Pole teada, millal vaimulikus muusikas võeti kasutusele polüfooniline mitmehäälsus. Kuid vihjeid sellele leidub juba 7. sajandist pärit ürikutes ning esimesed teadaolevad noodinäited on säilinud 9. sajandist. Oletatakse, et tõuke mitmehäälsuseks andis oreli levik ja briti saarte mitmehäälne rahvamuusika. Varased lihtsa mitmehäälsuse tüübid olid burdoon, parafoonia ja heterofoonia. Lihtsaima polüfoonia vormi, pideva põhitooni ehk burdoonhääle peale lauldud meloodiat, esineb enamikus Euroopa rahvamuusikatraditsioonides ja paljudes Aasia kultuurides, mis viitab sellele, et see võib pärineda juba ammustest aegadest. Esimesi kahehäälseid laule nimetati organum'ideks. Ilmalik muusika esines keskajal peamiselt rahvalauluna ning jäi palju pikemaks ajaks suuliseks kui kirikumuusika. Esimeste ilmalike laulude kirjapanijateks olid vagandid. Nende
Lõuna-Prantsusmaal rüütel Bernant de Ventadorn Põhja-Prantsusmaal Adam de la Halle Saksamaal Walther von der Vogelweide Keskaegsed instrumendid Keskajal kasutati muusikainstrumentidest kirikus oreleid, sest muud pillid olid paganluse sümboliks; ilmalikus muusikas tiidel, rebekk, harf, lauto, flööt, salmei. Mitmehäälne muusika keskajal burdoon liikumatu või lühikestes korduvates motiivides liikuv saatehääl, tavaliselt meloodiast madalam. parafoonia sama meloodia dubleerimine mingi intervallic võrra kõrgemalt või madalamalt, häälte vahe on kvint või kvart. heterofoonia ühe meloodia pisut erinevate variantide kooskõla. Grupis improviseerimise ``ühehäälne'' tulemus. Juhuslik mitmehäälsus. Esimene mitmehäälne kirikulaulutüüp tekkis 10. sajandil ja seda nimetatakse organumiks. Organumi peahääleks on . Organume on kahte liiki: parallel ja vaba, kus hääled liiguvad vabalt. 3
Kalevala IX runo, raualoits, kaasaegne tekst. Loova, rauda alistada suutva mõistuse rakendamine inimkonn hüvanguks või hävinguks. Maagiline kordumine, esituse sugestiivne pinge. Sõnum tänapäevas. Loomingule omane: · Katkematu ja töötlemata rahvaviis · Rahvaviisi jagamine erinevate häälte vahel 6 · Autentne esituslaad · Foon ja ostinato · Parafoonia · Kaanon · Ühendab rahvamuusika elemendid kaasaegsete kompositsioonivõtetega · Helikobarad e klastrid, sosistamine, karjed Lepo Sumera (1950-2000) Aastakümnete järel, mil eesti muusikas valitses teravakõlalisus, mõjus tema muusika heakõlaliselt. Kasutab vähest muusikalist materjali. Muudab kujundit noothaaval; maagiline kordus. Vaatab teemasid justkui läbi luubi ja avastab uusi detaile. Peen tämbrimeel ja laitmatu tervikutaju
Pillidega on seotud ka tantsumuusika. Üks varasemaid vorme on 13.-14. saj. estampii, mis kujutab endast erinevate lõppudega korduvate viisikäänakute ja -lõikude ahelat. Mitmehäälne muusika (lk. 63-70) 20. Lihtsa mitmehäälsuse kolm tüüpi ja nende lühiiseloomustus (lk. 63) Arvatakse, et ühehäälne muusika kõlas väga harva ühehäälselt ja et sellega on sageli kaasnenud lihtsa mitmehäälsuse tüübid. Burdoon liikumatu ja pidev saatehääl, tavaliselt meloodiast madalam Parafoonia sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra kõrgemalt või madalamalt Heterofoonia sama meloodia üheaegne kõlamine erinevates variantides. 21. Organum sajand, liigid (lk. 64-65) Mitmehäälsusest saab rääkida alles siis, kui mitme hääle kooskõla on teadlik kunstiline võte ja kui muusika on üles kirjutatud. Kirik oli mitmehäälsuse ja mitmejaolise taktimõõdu kauaaegne vastane. 9.saj.-st on teada käsikiri Musica
enamasti seotud matemaatika ja astronoomiaga. Sagedased on 5- või 7- astmelised helilaadid ning vastavalt ka 5 ja 7 augu või keelega pillid. 3. Kasutusel on palju erinevaid keel-, puhk- ja löökpille. 4. Muusika on 1-häälne või lihtsamaid mitmehäälsuse võtteid kasutav. Need on: heterofoonia kui kõlavad koos meloodia ja selle variant/variandid; burdoon kui meloodiaga heliseb kaasa (enamasti madal) pikk heli; parafoonia laulmine/mängimine paralleelsetes intervallides. 5. Puhast instrumentaalmuusikat on vähem. Enamasti on muusika seotud lauluga, sageli ka liikumisega (tantsuga) 6. Muusika on suuliselt edasi antav ning seega muutuv, improvisatsiooniline. ,,Teose" lõplik kuju puudub. 7. Hoolimata ühehäälsusest näilisest lihtsusest kirjutavad muistsed filosoofist muusika tohutust mõjust kuulajaile. Seega peetakse muusikat ja musitseerimist
Eesti kalendrilaulud (1966-1967), Unustatud rahvad (1970-1989). Raua needmine segakoorile, tenorile, baritonile ja samaanitrummile. Kalevala IX runo, raualoits, kaasaegne tekst. Loova, rauda alistada suutva mõistuse rakendamine inimkonn hüvanguks või hävinguks. Maagiline kordumine, esituse sugestiivne pinge. Sõnum tänapäevas. Loomingule omane: Katkematu ja töötlemata rahvaviis, rahvaviisi jagamine erinevate häälte vahel, autentne esituslaad, foon ja ostinato, parafoonia, kaanon, ühendab rahvamuusika elemendid kaasaegsete kompositsioonivõtetega, helikobarad e klastrid, sosistamine, karjed Arvo Pärt (1935) Pärdi looming jaotatakse kaheks perioodiks. Teise perioodi tööd on tuntumad. Varajased tööd valmisid ranges neoklassikalises stiilis või mõjutatuna Dmitri Sostakovitsist, Sergei Prokofjevist või Béla Bartókist. Seejärel hakkas Pärt komponeerima Arnold Schönbergi dodekafooniat kasutades ja kirjutas seeriamuusikat. Sel ajal kirjutas ta 3
Põhilisteks poogenpilli tüüpideks fiidel ja rebekk. Näppepillidest harf, mis tuli mandrile Iirimaalt ja Briti saartelt. Lisaks: lauto, keelpill organistrum. Puhkpillidest erinevad flöödid MITMEHÄÄLNE MUUSIKA KESKAJAL Eeldusteks võib pidada ühiskonnas toimunud suuri muutusi, keskaja elu paranemist. Siiski on ka ühehäälsusega kaasnenud lihtsad mitmehäälsuse tüübid: 1. Burdoon-saatehääl, meloodiast madalamal, enamasti mõne pilliga mängitakse. 2. Parafoonia-meloodia dubleerimine kvart või kvint kõrgemalt või madalamalt. 3. Heterofoonia-ühe meloodia pisut erinevate variantide kooskõla. 4. Kuidas toimus mitmehäälsus? Vox principalis-peahääl Vox organalis-teine hääl Esimesed näited mitmehäälsusest on päris 10. sajandist-sellest ajast teame mitmehäälsuse tüüpi organum. Pariisi Notra-Dame koolkond 1150-1250 organum saavutab oma õitsengu. Notra-Dame koolkonnast on teada esimesed heliloojad- Leoninus ja Perotinus.
annaabi.ee 
