kaunitaril. Ka siin tekib küsimus, miks lubas nõnda sügav noormees endale sellist narrust. Ja miks on tundeküllas Raphael üsnagi vaimustuses Rastignacist, kes on blaseerumuse ja silmakirjalikkuse musternäidis, väites, et kõik geniaalsed inimesed on sarlatanid? Hoolimata romantistlikest sugemetest mõjub teos ehk liigagi ebaloomulikuna. Niisiis võibki öelda, et Raphaeli soovide mittetäitumise taga olid tegelasesisesed paradoksaalsed iseloomujooned. Ei saa ju otsida armastust neilt, kes su siirust rumaluseks peavad ja heakskiitu leida neilt, kes su andeid ei näe.
Maurer oli Mustamäe projekteerinud. Maurer armastab ka oma tööd. Laura elas kõige ülemisel korrusel. Elavad Mustamäel ja ka töötavad. Peeter oli sündinud ja kasvanud Mustamäel. Theo suhtles Maureri naisega, rääkides talle oma unenägu. Maurer peab Theod ebameeldivaks inimeseks. Peeter tegi Theole libakõne. Eero leidis Laura näol oma lugeja. Kõik nad on üksikud. 4. Kuidas üks või teine tegelane sulandub Mustamäe olustikku? Eero ei põlastanud linna. Ta leidis selles oma paradoksaalsed võlud – veetlevalt ängistav rütm, ahistavalt võimas pinge, oma mõrkjad võlud. Eerole meeldis, et pood oli lähedal. Ka ajaleheputka ja trollipeatus. Eero ehmus, kui Mustamäe oli udus ning tundus nagu Mustamäed enam ei ole. Maurer pärines teisest miljööst, mida ta ise kujundas. Maurer oli vaimustatud uute linnaosade korrast ja elanike viisakusest. Tunnetab, et tühjal ristteel funktsioneeriv valgusfoor on märk inimeste hoolivusest.
Eriti sõnade vaene on aastal 1970 avaldunud ,,Seesama meri meis kõigis". Sellest luulest võib aru saada, et ta on loobunud värsi mõisteist ning tekst põhineb pealmiselt ühesõnalistest ribadest Sõnatus on seal väga metafoorne ja mõistukõlaline. Aastal 1982 ilmunud ,,Raske on kergeks saada" on samuti väga minimaalne, kuid metafoorsust on seal vähem. ,,Tükk elatud elu" ja ,,Õhtu toob kõik tagasi" on jällegi samalaadsed luulekogud. Kirjeldus on lihtne, kuid sellesse on põimitud paradoksaalsed mõttekäigud ja müstlised äratundmised. 4 Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Kaplinski http://jaan.kaplinski.com/life/elukaik.html http://jaankaplinski.webs.com/elulugu.htm 5
on heitgaasidest tulvil/ iga mõnekümne meetri taga on risttee, mis pakub ohtralt võimalusi liiklusõnnetusteks ja vähendab samal ajal tänava läbilaskevõimet/ linn avaneb alles temast autoga läbi kihutades/ Väljas polnud midagi teha üksainus supermarket, inimesi ja makarone täis, ei pargipinke ega baare, ei muuseume ega kinosid raske oli aega veeta/ 4) Kuidas üks või teine tegelane sulandub Mustamäe olustikku? Eero ei põlastanud linna. Ta leidis selles oma paradoksaalsed võlud veetlevalt ängistav rütm, ahistavalt võimas pinge, oma mõrkjad võlud. Eerole meeldis, et pood oli lähedal. Ka ajaleheputka ja trollipeatus. Eero ehmus, kui Mustamäe oli udus ning tundus nagu Mustamäed enam ei ole. Maurer pärines teisest miljööst, mida ta ise kujundas. Maurer oli vaimustatud uute linnaosade korrast ja elanike viisakusest. Tunnetab, et tühjal ristteel funktsioneeriv valgusfoor on märk inimeste hoolivusest.
mugavaks peetakse, aga inimene jookseb sellele vaatamata. Tunne, et keegi ei usu, kui halb mul on ja et ma kohe suren, on depressioonile iseloomulik tunne. Ajud on nii väsinud, et iga tark, kes suu lahti teeb, tekitab õudustunde, mis blokeerib isegi kuulmise. Meeleheitest teekski midagi, aga mingit head mõtet ei tule. Et tegema peab, siis tehakse mõttetusi, kuigi seda mitte mingil juhul ei tunnistata. Depressioonis inimese tunded, mõtted, sõnad ja teod on paradoksaalsed. (Viilma, 2003). Sellisest põrgust pääsemiseks ei valita vahendeid, kusjuures kõik muu lakkab tähtis olemast. Eksisteerib ainult üks eesmärk: mitte tunda oma alaväärsust, mitte mäletada oma häbi. Et kõik depressiooni tekitavad süütunded on meelte tekitatud, siis kõik depressioonivastased vahendid on tegelikult meelte ülekavaldamine, meelepetete tekitamine ja meelte mürgitamine. Tänapäeva inimesele on meelemürkide abil elamine eriti omane, sest nende abil pääseb
,,Seesama meri meis kõigis" (avaldatud kogus ,,Uute kivide kasvamine", 1977), kus Kaplinski näib olevat värsi mõistest loobunud ja koostab teksti peamiselt ühesõnalistest ridadest. Minimalistlikku laadi jätkab veel 1982 ilmunud ,,Raske on kergeks saada", aga metafoorsus on siin taandunud.1985 avaldab Kaplinski luulekogu ,,Õhtu toob tagasi kõik", mis lööb tema eelnenud luuleloomingust lahku. Valitseb pealtnäha lihtne kirjeldus, millesse põimuvad paradoksaalsed mõttekäigud ja müstilised äratundmised.Stiil on vaoshoitud, ilma tunderõhkudeta. Raamatus ,,Öölinnud. Öömõtted" (1998) on Kaplinski avaldanud eestikeelsete luuletuste kõrval rea tekste soome ja inglise keeles, ,,Sõnad sõnatusse" (2005). Aastal 2000 ilmunud ,,Kirjutatud" on Kaplinski luuletuste koondkogu (üle 900 lk). Proosa 1980. aastate lõpust hakkas Kaplinski avaldama oma luulele lähedast autobiograafilist
Linn avaneb alles temast autoga läbi kihutades. Väljas polnud midagi teha – üksainus supermarket, inimesi ja makarone täis, ei pargipinke ega baare, ei muuseume ega kinosid – raske oli aega veeta“ (abimaterjal.blogspot.com, 2012). Seda, kuidas tegelased Mustamäe olustikku sulandusid, on käsitletud 2012. aasta „Sügisballi“ põhjalikus kokkuvõttes ning seal seisneb see järgnevalt: „Eero ei põlastanud linna. Ta leidis selles oma paradoksaalsed võlud – veetlevalt ängistav rütm, ahistavalt võimas pinge, oma mõrkjad võlud. Eerole meeldis, et pood oli lähedal. Ka ajaleheputka ja trollipeatus. Eero ehmus, kui Mustamäe oli udus ning tundus nagu Mustamäed enam ei ole. Geete Kaasik Maurer pärines teisest miljööst, mida ta ise kujundas. Maurer oli vaimustatud uute linnaosade korrast ja elanike viisakusest
Hinge on meilt röövinud tsivilisatsioon, millesse oleme sattunud ja mida liigse õhinaga teenime, uskudes, et ta on meile annud vabaduse... Hinge tagasitulek tähendaks ka eestlaste taas-saamist päris-eestlasteks".[2] Minimalistlikku laadi jätkab veel 1982 ilmunud ,,Raske on kergeks saada", aga metafoorsus on siin taandunud. 1985 avaldab Kaplinski luulekogu ,,Õhtu toob tagasi kõik", mis lööb tema eelnenud luuleloomingust lahku. Valitseb pealtnäha lihtne kirjeldus, millesse põimuvad paradoksaalsed mõttekäigud ja müstilised äratundmised. Stiil on 6 vaoshoitud, ilma tunderõhkudeta. ,,Tükk elatud elu" (1991) jätkab samas laadis, raamatusse kuulub ka pikem proosaluuletus ,,Läbi metsa". Luulekogu ,,Mitu suve ja kevadet" sisaldab peale Kaplinski enese luuletuste tõlkeid hiina luuletaja Su Dungpo (Su Shi) tekstidest. Järelsõnas põhjendab autor valikut sellega, et teda ühendab Su Dungpoga ,,kiindumus chan- buddhismisse"
teenime, uskudes, et ta on meile annud vabaduse... Hinge tagasitulek tähendaks ka eestlaste taas-saamist päris-eestlasteks".[4] Minimalistlikku laadi jätkab veel 1982 ilmunud ,,Raske on kergeks saada", aga metafoorsus on siin taandunud. Aastal 1985 avaldab Kaplinski luulekogu ,,Õhtu toob tagasi kõik", mis lööb tema eelnenud luuleloomingust lahku. Valitseb pealtnäha lihtne kirjeldus, millesse põimuvad paradoksaalsed mõttekäigud ja müstilised äratundmised. Stiil on vaoshoitud, ilma tunderõhkudeta. ,,Tükk elatud elu" (1991) jätkab samas laadis, raamatusse kuulub ka pikem proosaluuletus ,,Läbi metsa". Luulekogu ,,Mitu suve ja kevadet" sisaldab peale Kaplinski enese luuletuste tõlkeid hiina luuletaja Su Dungpo (Su Shi) tekstidest. Järelsõnas põhjendab autor valikut sellega, et teda ühendab Su Dungpoga ,,kiindumus chan-buddhismisse". Raamatus ,,Öölinnud
vaevaliselt, sest und on vahel veel vähem kui enne uinutit oligi. Sellepärast piirdutakse unehäirete ravimisel lühikeste ravimiperioodidega. Kui loobumine osutub raskeks, peab seda tegema annust vähehaaval vähendades. Rahustite ja uinutite ebasoovitatavad mõjud · kesknärvisüsteemi üldine pärssimine · unisus · mälupuudulikkus · reaktsiooniaja pikenemine · alkoholi jms toime tugevnemine mürgituseoht · paradoksaalsed reaktsioonid ärevuse suurenemine või agressiivsus LAHUSTID Lahustite nuusutamine on üks odavaimaid ja vastikumaid uimastikasutamise viise. See, kuidas lahustid inimesi tapavad, on niihästi ebameeldiv kui ka häiriv, vahel koguni naeruväärne. Nuusutamine on suhteliselt turvaline kokaiini võtmise viis. Kuna membraan on väike ja kokaiin jõuab vereringesse vähehaaval. Kui kokat viiakse kehasse päraku või tupe kaudu, siis pääeseb
Nic h o la s võ itle b Va h e m e re s a a re l üks ind us e g a ja ka a lub e ne s e ta p p u. Leides end harjumuspäraselt mööda saart kõndimas, leiab ta eest maavalduse ja varsti ka selle omaniku, jõuka Kreeka eraku Maurice Conchisega, kes võibolla tegi ja võibolla ei teinud II Maailmasõja ajal koostööd natsidega. Nicholas on järkjärgult tõmmatud Conchise psühholoogilsse mängu, tema paradoksaalsed vaated elule, salapärasus inimesena ja tema ekstsentrilised maskid. Alguses tunduvad jumalamängu erinevad aspektid Nicholasele naljana, kuid üksikasjalikumaks ja pingelisemaks muutudes kaob Nicholase võime teha vahet tehislikul ja tegelikkusel. Vastu tema tahtmist ja teadmisi saab ta osaks jumalamängust ning ta saab aru, et natsi okupatsiooni taasesitamine, de Sade järgsed absurdsed näidendid ja
vanureil, maksatsirroosi puhul ja suitsetajatel) · Toime kestus sõltub suuresti aktiivsetest metaboliitidest (flurasepaami t 1/2 on 2-3 tundi, N- desalküülflurasepaamil >50 tundi) · Toime sõltub ravimisisaldusest veres, mis aga individuaalselt suuresti varieerub RAHUSTITE PEAMISED KÕRVALTOIMED · Kesknärvisüsteemi üldine pärssimine · Unisus · Mälupuudulikkus · Reaktsiooniaja pikenemine · Alkoholi jms toime tugevdamine · Paradoksaalsed reaktsioonid: ärevuse ja agressiivsuse suurenemine Võõrutussündroom pärast bensodiasepiine · Sümptomid Ülemäärane erutatus: ärevus, ärrituvus, unetus, rahutus Vegetatiivsed nähud: higistamine, südamekloppimine, vererõhu kõrgenemine, värinad, peapööritus Krambid · Riskitegurid Ravi: kestus üle 6 kuu, suur annus, lühikese toimeajaga ravim, äkiline lõpetamine Patsient: varasem sügav ärevus, uimastite tarvitamine, naissugu, kaasnev isiksusehäire või
Saaremaa Ühisgümnaasium Jaan Kross Luulereferaat Koostaja: Gädi Liis Juht,12c Juhendaja: Rita Ilves Kuressaare 2010 Sisu SISSEJUHATUS Eelkõige tuntakse Jaan Krossi kui romaani kirjaniku. Kuigi paljud kirjanikud on iljelenud nii lüürilist luulet kui ka jutsutavaid proosazanre, on vähe neid, kelle saautused küündiksid mõlemas vallas ühtviisi kõrgele. Jaan Krossi luulega on õigupoolest paradoksaalsed lood. Kirjaniku luule on uuenduslik ja avaldab kaasaegsele kirjandusele arvatavasti suurematki mõju kui tema kunstiküpsed proosateosed. Paljud Krossi luuleteosed ultuvad küll puhtalt kirjandusloolisest kontekstist kõrgemale, ajatule tasemele, kuid tema luuleloomingu hindamine eeldab siiski põhjalikumat kirjutamisajastu tundmist, kui läheb tarvis nooremate poeetide või tema enda romaanide ja noellide nautimiseks
sündinud/ tugeva ilumeelega – sodimise korral tuleb võtta uus blankett/ ei talu ebamäärasust/ ta ei olnud oma luulest vaimustatud, seda hiljem uuesti lugedes/ unistab paremast maailmast/ hajameelne, oli koos naisega elanud pisikeses äärelinna toakeses, kuid nüüd otsisid uut korterit, mõtles et on kogu oma maailmaelu luulesse kirja suutnud panna, juurdleb ka luule kui sellise olemuse üle ja kahetseb väljendusvahendite piiratust luules. Eero ei põlastanud linna. Ta leidis selles oma paradoksaalsed võlud – veetlevalt ängistav rütm, ahistavalt võimas pinge, oma mõrkjad võlud. Eerole meeldis, et pood oli lähedal. Ka ajaleheputka ja trollipeatus. Eero ehmus, kui Mustamäe oli udus ning tundus nagu Mustamäed enam ei ole. *August Kask – vana ja kibestunud armastab täpsust- tegi statistikat selle kohta, mis talle aknast paistis, inimeste sündivuse kohta
Hinge on meilt röövinud tsivilisatsioon, millesse oleme sattunud ja mida liigse õhinaga teenime, uskudes, et ta on meile andnud vabaduse... Hinge tagasitulek tähendaks ka eestlaste taas-saamist päris-eestlasteks". Minimalistlikku laadi jätkab veel 1982 ilmunud ,,Raske on kergeks saada", aga metafoorsus on siin taandunud. 1985 avaldab Kaplinski luulekogu ,,Õhtu toob tagasi kõik", mis lööb tema eelnenud luuleloomingust lahku. Valitseb pealtnäha lihtne kirjeldus, millesse põimuvad paradoksaalsed mõttekäigud ja müstilised äratundmised. Stiil on vaoshoitud, ilma tunderõhkudeta. ,,Tükk elatud elu" (1991) jätkab samas laadis, raamatusse kuulub ka pikem proosaluuletus ,,Läbi metsa". Luulekogu ,,Mitu suve ja kevadet" sisaldab peale Kaplinski enese luuletuste tõlkeid hiina luuletaja Su Dungpo (Su Shi) tekstidest. Järelsõnas põhjendab autor valikut sellega, et teda ühendab Su Dungpoga ,,kiindumus chan- buddhismisse". Raamatus ,,Öölinnud
meetri taga on risttee, mis pakub ohtralt võimalusi liiklusõnnetusteks ja vähendab samal ajal tänava läbilaskevõimet/ linn avaneb alles temast autoga läbi kihutades/ Väljas polnud midagi teha – üksainus supermarket, inimesi ja makarone täis, ei pargipinke ega baare, ei muuseume ega kinosid – raske oli aega veeta/ Kuidas üks või teine tegelane sulandub Mustamäe olustikku? Eero ei põlastanud linna. Ta leidis selles oma paradoksaalsed võlud – veetlevalt ängistav rütm, ahistavalt võimas pinge, oma mõrkjad võlud. Eerole meeldis, et pood oli lähedal. Ka ajaleheputka ja trollipeatus. Eero ehmus, kui Mustamäe oli udus ning tundus nagu Mustamäed enam ei ole. Maurer pärines teisest miljööst, mida ta ise kujundas. Maurer oli vaimustatud uute linnaosade korrast ja elanike viisakusest. Tunnetab, et tühjal ristteel funktsioneeriv valgusfoor on märk inimeste hoolivusest.
iga mõnekümne meetri taga on risttee, mis pakub ohtralt võimalusi liiklusõnnetusteks ja vähendab samal ajal tänava läbilaskevõimet/ linn avaneb alles temast autoga läbi kihutades/ Väljas polnud midagi teha üksainus supermarket, inimesi ja makarone täis, ei pargipinke ega baare, ei muuseume ega kinosid raske oli aega veeta/ 4. Kuidas üks või teine tegelane sulandub Mustamäe olustikku? Eero ei põlastanud linna. Ta leidis selles oma paradoksaalsed võlud veetlevalt ängistav rütm, ahistavalt võimas pinge, oma mõrkjad võlud. Eerole meeldis, et pood oli lähedal. Ka ajaleheputka ja trollipeatus. Eero ehmus, kui Mustamäe oli udus ning tundus nagu Mustamäed enam ei ole. Maurer pärines teisest miljööst, mida ta ise kujundas. Maurer oli vaimustatud uute linnaosade korrast ja elanike viisakusest. Tunnetab, et tühjal ristteel funktsioneeriv valgusfoor on märk inimeste hoolivusest.
". Kasvatusest võib saada n.ö. tippsport, stress, mis mõjutab isegi neid vanemaid, kes sellest teadlikult hoiduda püüavad. Nii võivad lapsed muutuda objektideks ja peegelpiltideks, kel 4 tuleb välja elada elu need tahud, millest nende vanemad ilma jäid. Teinekord jälle rõhub vanemat mõni tema enda lapsepõlveaja luupainaja nii rängalt, et ta ei suuda järjekindlalt talitada. Tagajärjed näivad olevat paradoksaalsed: samal ajal kui paljud vanemad mõistavad vabadust ja iseseisvust vääriti- kui piiride ja reeglite puudumist, otsivad lapsed rohkem kui kunagi varem selgeid ja kindlaid eeskujusid, kelle järgi oma samme seada, kelle vastu ,,hõõruda" ning kellega end mõõta. Selle asemel et olla niisuguseks eeskujuks, peidavad paljud vanemad ja kasvatajad end ülevate ja heade sõnade, keeruliste selgituste ning lõputute vaidluste taha,
tagasi tulles Sokratest, kes palub tal vastata küsimusele “Mis on vaprus?”. On täiesti võimalik, et antud inimene ei suuda anda temalt oodatavat vapruse olemusdefinitsiooni. Eespool arendatud Platoni arusaama loogika kohaselt ei saaks see inimene siis ka vapper olla – kui vaprus ikka tõepoolest eeldaks olemusteadmist vapruse kohta. Nagu siit nähtub, käivad ka Platoni õpetuses, nagu Sokratese juureski, eetilise intellektualismiga kaasas tavaarusaamade jaoks paradoksaalsed järeldused. Antud õpetuse lahknevust tavapärasest vapruse mõistmisest saab aga ehk mahendada Platoni mõiste “õige arvamus” abil: tavaarusaamade kohaselt vapper käitumine põhineks siis õigele arvamusele vapruse kohta ja selline käitumine on kindlasti eelistatavam ekslikele arvamustele toetuva käitumisega võrreldes. Kuid käitudes “õige arvamuse” kohaselt, ei oska inimene põhjendada, miks peaks toimima just nii ja mitte teisiti. Põhjenduse leidmine saab Platoni järgi
Hinge on meilt röövinud tsivilisatsioon, millesse oleme sattunud ja mida liigse õhinaga teenime, uskudes, et ta on meile andnud vabaduse... Hinge tagasitulek tähendaks ka eestlaste taas-saamist päris-eestlasteks". Minimalistlikku laadi jätkab veel 1982 ilmunud ,,Raske on kergeks saada", aga metafoorsus on siin taandunud. 1985 avaldab Kaplinski luulekogu ,,Õhtu toob tagasi kõik", mis lööb tema eelnenud luuleloomingust lahku. Valitseb pealtnäha lihtne kirjeldus, millesse põimuvad paradoksaalsed mõttekäigud ja müstilised äratundmised. Stiil on vaoshoitud, ilma tunderõhkudeta. ,,Tükk elatud elu" (1991) jätkab samas laadis, raamatusse kuulub ka pikem proosaluuletus ,,Läbi metsa". Luulekogu ,,Mitu suve ja kevadet" sisaldab peale Kaplinski enese luuletuste tõlkeid hiina luuletaja Su Dungpo (Su Shi) tekstidest. Järelsõnas põhjendab autor valikut sellega, et teda ühendab Su Dungpoga ,,kiindumus chan- buddhismisse". Raamatus ,,Öölinnud
XLIX Inimaru ei ole kuiva valgusega; vaid seda niisutavad tahe ja afektid, see, mis sünnitab teadusi, mida tahab; sest mida inimene eelistab, et see oleks tõsi, seda ta pigem usub. Seega ta lükkab tagasi rasked asjad, kannatamatuse tõttu uurimisel; kained asjad, sest need kärbivad lootust; looduse sügavamad asjad, ebausu tõttu; kogemuse valguse, ülbuse ja ebausu tõttu, et ei näiks, et tema mõte tegeleb tühiste ja mööduvate asjadega; paradoksaalsed asjad, rahvahulga arvamuse pärast; lõpuks nakatab ja värvib aru arvututel ja mõnikord tajumatutel viisidel afekt. L Aga kaugelt kõige suurem inimaru takistus ja kõrvalekalle tuleb meelte nüridusest ja kõlbmatusest ja pettustest; sest asjad, mis meeli tabavad, on ülekaalus asjade ees, mis meeli vahetult ei taba, olgugi et need on tähtsamad; seega mõtisklus peaaegu lakkab koos nägemisega; nii et nähtamatutest asjadest on vaatlust vähe või see puudub üldse
Perifeersed bensodiasepiiniretseptorid · Kõikides kudedes, neile seondub diasepaam, aga mitte enamus bensodiasepiine · Mitokondrite membraanis, mõjustavad steroidhormoonide sünteesi kolesteroolist selle mitokondriaalset transporti soodustades Rahustite põhilised kõrvaltoimed · Kesknärvisüsteemi üldine pärssimine · Unisus & reaktsiooniaja pikenemine · Mälupuudulikkus · Alkoholi jms toime tugevdamine · Paradoksaalsed reaktsioonid: ärevuse & agressiivsuse suurenemine Rahustite seiremudelid · Tingitud emotsionaalne reaktsioon (CER) · Geller-Seifteri test24 · Vogeli test25 · Frustratsioonitest · Uudistaval käitumisel põhinevad testid · Uudsete objektide peitmine, uudse toidu söömine · Sotsiaalse interaktsiooni test · Võimendatud võpatusrefleks · Distressi poolt esilekutsutud hüpertermia · Distresshäälitsuste (hädahüüdude) pärssimine Bensodiasepiinid sedatiivse toimeta?!
Samas käib kaasas eeldus, et teadlane on aus ja põhjalik, sest välitöökogemusi ei saa taastada. See inimene peab olema empaatiline, tal peavad olema mingid isikuomadused. Dokumenteerimine võib osutuda keeruliseks see meetod on vastuoluline, teeme korraga kahte asja, mis ei sobi kokku. Osaleme igapäevases elus, samas peame olema kõrval ja vaatama kõrvalt skisofreeniline meetod. Kas osaleme või vaatleme kõrvalt? Paradoksaalsed seosed. Tuleb leida kompromisse ja leida võimalus inimestega läbi rääkida. Saame palju infot, isiklik elu konfidentsiaalne; peame mõtlema, mis sellega peale hakata. Kas kirjutada üles või jätta oma peadesse. Kust läheb see piir on keeruline. Informatsiooni avaldamine keeruline küsimus. Samas kui kõik on konfidentsiaalne ja ei avalda midagi.
poolt. 96 Vanemate vastu suunatud vägivald (reeglina poegade poolt) kujutab endast tavaliselt "tasategemist", s.t. saades täiskasvanuks inimene maksab kätte parandamata solvangute eest, mida tekitasid talle isa või ema tema lapse- ja noorukieas. Teisisõnu talitab nendega samamoodi, nagu nemad talitasid temaga. Üks "sugulusmõrvade" eripära on selles, et nendes süüdistatavad harva tunnistavad end süüdi. Nende vastused vastavale küsimusele on küllaltki paradoksaalsed: «Jah, tapsin, kuid ma ei ole süüdi» Tapjad ei pea ennast saabunud tagajärgede tõeliseks või vähemalt ainukeseks allikaks, nad ei saa aru, milles seisneb nende süü ammu nässu läinud suhete taustal. Nad on veendunud, et kannatanud ise, kellega neid sidusid sugulus- või perekonnasidemed, on oma väärade tegudega agressioonipuhangut esile kutsunud. Süüdistatavate psüühiline seisund on raskendatud sellega, et nemad, isegi tundmata end
matemaatilisi meetodeid. Kokkulepped: Lausearvutuse lauseks võib olla igasugune lause, mille puhul saame rääkida selle sisu vastavusest tegelikkusele. Seejuures eeldame, et 1. Iga lause on kas tõene või väär (välistatud kolmanda seadus) 2. Ükski lause ei ole korraga tõene ja väär (mittevasturääkivuse seadus). Leidub loomuliku keele lauseid, mis neid tingimusi ei rahulda: · küsi- ja hüüdlaused, mis midagi ei väida · paradoksaalsed laused, millele ei saa üheselt omistada tõeväärtust · mõnes valdkonnas ei mõelda kahevalentselt Vastavatel juhtudel ja valdkondades ei saa lausearvutust kasutada. Näide: Lausearvutuse laused on: ,,Tallinn on Eesti pealinn." ,,Sead suudavad lennata." ,,Mis tahes reaalarvude a ja b korral a + b = b + a." Näide: Lausearvutuse laused ei ole: ,,Kuidas läheb?" ,,Ma valetan praegu." ,,Korrutage arvud 5 ja 9."
Puudub sära. Me oleme autopiloodil. Veel vähem on meil aega mõelda, miks me nii palju töötame. Me lihtsalt töötame. Ja mida rohkem me töötame, mida toimekamad me oleme, seda vähem on meil aega uurida, kuidas me oma elu elame, (lk 80- 81) Aktiivne kaasamine sõlmimine, otsustamine, valmistumine Paradoksaalsed lahendused A. Positiivne määramatus loovad nad sageli ebastabiilse töökeskkonna, kus määramatus on tavapärane nähtus. Et sellises keskkonnas toime tulla, peavad töötajad määramatust mõistma, kuid samas hoidma silme ees selget sihti
· ratsionaalsusele pretendeeriv argumentatsioon; · teesi huvipakkuvus arutluses osalevad isikud on huvitatud teesi tõestamisest või ümberlükkamisest sellisel määral, et nad on selleks valmis kulutama oma aega ja muid ressursse; · teesi tõevalmidus arutluse kontekstis väljendab tees tõest või väära propositsiooni; sellised ei saa olla nt küsimused, normid, käsud, keelud (nt ,,Siin ei suitsetata!") ega ka paradoksaalsed väited, mis ei võimalda üheselt määrata teesi tõeväärtust. Tavakeel on sageli emotsioonidest laetud, sellega peab informaalse käsitlusviisi puhul arvestama, ent emotsioonide mõju on loogilises mõttes pigem kontekstuaalset laadi. Tõestuse tunnuseks on samasugused indikaatorid nagu arutlusel, ent erinev on teesi esitamise viis. Tõestuse loogiline struktuur on analoogiline arutlusega ning koosneb samuti eeldustest,
inhalatsioonitrauma, põletik või anafülaksia, larüngospasm, turse, kasvaja); suurenenud limaeritus bronhides, limaskesta ödeem, bronhospasm (kopsuödeem, obstruktsioon) või maosisu aspiratsioon. Hingamisteede obstruktsiooni tunnused: Suurenev rahutus, düspnoe puhkeolekus või rääkimise ajal, poomistunne, hingamise abilihaste rakendamine, hingamisteede täieliku obstruktsiooni korral paradoksaalsed hingamisliigutused, mida kirjeldatakse sageli ka tagurpidi hingamisena (sissehingamisel tõmbub rindkere kokku ja kõht tõuseb, väljahingamisel vastupidi). Hingamisteede mittetäieliku obstruktsiooni korral põhjustab sissehingatava õhu vähenemine tavaliselt järgmisi tüüpilisi helisid: o Inspiratoorne düspnoe (striidor, kahin, vilin sissehingamisel) tekib siis, kui obstruktsioon on ülemistes hingamisteedes (kõri piirkonnas või sellest ülevalpool).
annaabi.ee 
