Tudengi emakeel ei ole eesti keel. Kaasaja filosoofia 1. Selgita, mida tähendab Thomas Kuhni järgi “normaalteadus”? Milline on normaalteaduse roll teadusliku teadmise loomisel ja kuidas puutuvad sellesse faktid ja “paradigma”? Normaalteadus tähendab seda, et tegeletakse juba olemas olevate hüpoteeside põhjal uute nähtuste uurimisega. Antud teadus ei tegele mingite julgete hüpoteeside arendamisega, pigem mõeldakse nö kinnisesse kasti ja seal ka tegeletakse. Selletõttu võivad jääda mõned tähtsamad avastused tegemata, kuna normaalteaduse puhul teadlased ei tegele sellega, mis on väljaspool põhi-hüpoteesi. Paradigma puutub sellesse, kuna see tähendab eeskuju ja just sellele ka ehitatakse uued hüpoteesid ja arvamused. Iga normaalteadus põhineb mingisugusel paradigmal. 2. Mis on ja millist rolli mängivad anomaa...
Kvalitatiivsete uurimuste puhul on esialgne materjal vähem struktureeritud, operatsionaalsed definitsioonid pole väga detailsed,empiiriliste nähtuste ning teoreetiliste mõistete seos alles selginebuurimuse käigus. Teooria mõisted pärast empiirilist andmekogumist. 3.Selgitage, milles seisnevad kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete uurimismeetodite põhimõttelised erinevused. Kvalitatiivsed tuginevad pigem inimteadustest lähtuvale sotsioloogilisele paradigmale. Eesmärgiks mõista subjektide käitumist, tuua välja subjektiivseid tähendusi, mida inimesed oma tegevusega seovad. Kvantitatiivsed tuginevad pigem loodusteadustest pärinevale sotsioloogilisele paradigmale. Eesmärgiks selgitada nähtusi subjektiväliselt, objektiivselt. Kontrollivad püstitatud teoreetilisi hüpoteese, mõõtes uurimisobjektide väliseid tunnuseid, kasutavad sotsiaalsete nähtuste uurimiseks arvulisi seoseid. 4
astronoomia", "newtonlik dünaamika", "korpuskulaaroptika" või "laineoptika", "analüütiline keemia" jt. 3. Normaalteadus. Mida õieti tähendab mõistatuselahendamise metafoor? Näiteid. Normaalteaduse tegevust juhib paradigma. Normaalteaduse kõige põhilisem tunnus on see, et ta pole üldiselt suunatud avastuste tegemisele. Tegevuse eesmärgiks pole leida uut fakti või ideed; vastupidi, sihiks on allutada maailm omaksvõetud paradigmale. Tegeldakse peamiselt sellega, et püütakse laiendada omaksvõetud paradigma kehtivuspiirkonda ja täpsustada tema omadusi; hõlmata võimalikult suur nähtuste hulk. Normaalteaduslikud uurimused on nii eksperimentaalsed kui teoreetilised (matemaatilised probleemid). Eksperimentaaluurimuse eesmärgiks võib olla võimalikult täpselt mõõta paradigma jaoks olulisi suurusi, uurimused on alati
Seda eelkõige kulutuste kasvu ja efektiivsuse languse tõttu. Oma aja kohta edumeelsed riiklikult finantseeritavad sotsiaalprogrammid sõid ja söövad endid ise, tahame seda või mitte. Siin on tegu vaat' et loodusseadusega ning iseloomustama sobib situatsiooni vanasõna "oma nahk on lähemal". (1) Lähtudes eelpool mainitud raha kulutamist/kasutamist iseloomustavatest kategooriatest, saaksid nö. noored/uued heaoluühiskonda rajavad riigid panna aluse uuele heaoluriigi paradigmale. Eelkõige tuleb kriitiliselt üle vaadata riiklikult osutatavad sotsiaalprogrammid ja sihtrühmad. Ei saa eitada riiklike programmide vajalikkust, kuid igal meetmel on oma optimaalne toime aeg, mille ületamisel hakkab programm enda bürokraatiat tekitama ja toitma. Sellises faasis meetmed on raiskamine ja tuleks kas lõpetada või omandi ja finantseerimise vormi muuta. Kindlasti tuleks sotsiaalkindlustuses tehtavad maksed (pensionid, töötus, ravikindlustus etc.) personaliseerida
Otsetoetustest hoidutakse 70-80ndatel tööstusharude konkurentsivõimelisuse Maksupoliitikas on investeeringutoetusena kasutusel vähenemine, kaitsmine väliskonkurentsi eest. amortisatsioonireeglid, tehnoloogiapoliitilised- ja ekspordisoodustused. Vaatamata ustavusele vabaturu paradigmale nähti Tehnoloogiapoliitikas olulisel kohal riigihanked potentsiaalsete konkurentide esilekerkimises (suunatud enamasti relvastus-, kosmose- ja maailmaturul ohtu Ameerika tööstusele. Et sellele energeetikatööstustele) väljakutsele vastata, tugevdati riiklikku Riiklik teadusfond NSF finantseerib samuti valikuliselt tehnoloogiapoliitikat. uuringuid ning ergutab sama-aegselt ettevõtluse ja
· konflikt · areng, staadiumid Humanistlik paradigma · eneseteostus · vabadus, eksistentsiaalsus · terviklikkus · irratsionaalsus, spontaansus Kognitiiv-käitumuslik paradigma · õppimine · mudel, mudeldamine · atributsioonid, ootused · sotsiaalne keskkond Klassifitseeriv paradigma · isiksuse jooned · vajadused · psühhodiagnostika · tüpoloogiad · temperament, somatotüübid Vastavalt paradigmale saab ühte ja sama isiksuse käitumist interpreteerida mitmel erineval moel: Näiteks armastus Psühhodünaamiline paradigma · instinkt ja vajadus · fiksatsioon · projektiivne olemus · bioloogiline · seotus (attachment) Humanistlik paradigma · irratsionaalsus · sisemise vabaduse tingimus · terviklikkus, baasväärtus · olemuslik Kognitiivkäitumuslik paradigma · omandatud suhtlemisviis · mudel
· konflikt · areng, staadiumid Humanistlik paradigma · eneseteostus · vabadus, eksistentsiaalsus · terviklikkus · irratsionaalsus, spontaansus Kognitiiv-käitumuslik paradigma · õppimine · mudel, mudeldamine · atributsioonid, ootused · sotsiaalne keskkond Klassifitseeriv paradigma · isiksuse jooned · vajadused · psühhodiagnostika · tüpoloogiad · temperament, somatotüübid Vastavalt paradigmale saab ühte ja sama isiksuse käitumist interpreteerida mitmel erineval moel: Näiteks armastus Psühhodünaamiline paradigma · instinkt ja vajadus · fiksatsioon · projektiivne olemus · bioloogiline · seotus (attachment) Humanistlik paradigma · irratsionaalsus · sisemise vabaduse tingimus · terviklikkus, baasväärtus · olemuslik Kognitiivkäitumuslik paradigma · omandatud suhtlemisviis · mudel
Teadlased väljendavad rahulolematust. Suurenevad konkureerivad paradigma artikulatsioonid. Teadlased vaatlevad lahendust kui nende distsipliini subjekti asjaolu. Ehk: Eraldada anomaalia täpsemalt ja anda sellele struktuur. Normaalteaduste reeglite piiride leidmine – kui kaugele reeglid ulatuvad. Leida viise, et võimendada kokkuvarisemist. Luua spekulatiivsed teooriad – kui edukas, siis üks teooria suleb tee uuele paradigmale; kui ebaedukas, siis teooriaid saab alistada relatiivse kergusega. Pöörduda filosoofilise analüüsi poole ja vaielda fundamentaalse üle, et avastada uusi mõistatusi. Kriis annab uusi tulemusi-avastusi. Kõik kriisid sulgevad ühel viisil kolmest: 1. Normaalteadus suudab käsitleda kriisi-tekkimise probleemi ja taanduda tagasi normaalsele. 2. Probleem esitab vastupanu ja on sildistatud, aga see on vaadeldud kui
(Drucker, F. P. 2003, lk. 48) 9 Tegelikkuses pole sellisel vahetegemisel mingit mõtet. Ükski ettevõte, olgu siis äriettevõte või mõni teine institutsioon, ei suuda kauaks püsima jääda, kui ta ei tegele innovatsiooni ega ettevõtlusega. (Drucker, F. P. 2003, lk. 48) Tänapäeva uueks eelduseks- ja aluseks uuele paradigmale, mille juhtimine kui teadusharu ja praktiline tegevus rajada- on seega ((Drucker, F. P. 2003, lk. 50): Juhtimine eksisteerib institutsiooni tulemuste tarbeks. See peab algama oodatavate tulemuste defineerimisest ja organiseerima institutsiooni ressutsid nende tulemuste saavutamiseks. Juhtimine on organiks, mille abil intitutsioon- olgu selleks siis äriettevõte, kirik, ülikool, haigla või perevägivalla all kannatavate naiste varjupaik- on võimeline andma tulemusi, mis ulatuvad
mõtteviisi. sö on kirjeldatud ka kui filosoofiat või eluviisi, kui idoloogilist platvormi. SÖ-t iseloomustab inimese sügav vaimne ja vastutustundlik side ümbritseva keskkonnaga. SÖ ei vaatle keskkonda kui eraldiseisvat objektide kogumit vaid kui võrgustikku, mille osad on omavahel tihedalt seotud ning sõltuvad üksteisest. Kõige olulisem on SÖ rõhuasetus mitte-antropotsentrilistlikule ehk mitte- inimesekesksele vaid loodusekesksele paradigmale e seisukohale. Kõikide elu(loodus-)avalduste üheolulisusele ja võrdsusele. SÖ olulisemaks taotluseks on panna inimesed mõtlema, mille tulemusena iga inimene kujundab ise oma ökosoofia e ökoloogilise harmoonia v võrdsuse filosoofia. SÖ eelkäijateks on Henry David Thoreau teosega ,,Walden ehk elu metsas" ja Aldo Leopold teosega ,,maaeetika", kuid SÖ rajajaks peetakse Norra filosoofi Arne Dekke Eide Naessi. Tema teosega ,,The Shallow and the Deep long Ecology Movements"
1:1, diploididele omane retsessiivsus puudub). Siiani on üles leitud ca 100000 seeneliiki, mis on vaid 5-10% arvatavalt olemasolevatest seeneliikidest (Hawksworth et al., 1995; Oliver & Schweizer, 1999). Lõpuks tuleb rõhutada, et need haruldased juhtumid, millal rolli mängib HGT, on olnud võimalik välja selgitada genealoogilise pärilikkuse taustal, tänu valitsevale vertikaalse geeniülekande paradigmale. Tänuavaldus: Palju tänu Mart Viikmaale redaktsiooniliste soovituste eest. Anderson, J. B., Wickens, C., Khan, M., Cowen, L. E., Federspiel, N., Jones, T. & Kohn, L.M. 2001. Infrequent genetic exchange and recombination in the mitochondrial genome of Candida albicans. Journal of Bacteriology 183: 865-872. Awadalla, P., Eyre-Walker, A. & Smith, J. M. 1999. Linkage disequilibrium and recombination in hominid mitochondrial DNA. Science 286: 2524-2525. Brinkman, F. S., Macfarlane, E. L
Erilist tähelepanu pöörati sealjuures briti v6i ameerika töösturile vajaliku tooraine hankimisvõimalustele kolooniatest, kommertsgeograafiat nimetatigi vahel koloniaalgeograafiaks. Ajapikku huvituti siiski ka tooraine v6i teiste kaupade tootmisv6imalustest selle päritolumaal ja nende kirjeldamiseks sobis päris hästi Euroopa mandrilt laenatud regioonide kirjeldamise paradigma. Nii lahenes kommertsgeograafia pikapeale üldtunnustatud paradigmale, pannes siiski peamist rõhku maailmaturul nõutavatele loodusvaradele ja nende kasutamisvõimalustele ja eirates muid teemasid. J.R. Smith üks kuulsamaid kommertsgeograafe. Stamp Maakasutusuuringute alustaja Ometi kujunes just Saksamaal teaduslik vool, mis kokkuvõttes tegi ära väga suure töö, mille tähtsus ja tähendus avanes alles siis, kui inimgeograafial jõudis kätte aeg paradigmat vahetada. See oli ruumökonoomikute vool, mis tegeles majanduse ruumilise korralduse
Kuigi allpool on esitatud teaduslikkuse kriteeriumid, siis tuleb arvestada, et arusaam sellest, mis on kasvatusteadustes teaduslik, ei olegi nii üheselt mõistetav. Esimeseks võimalikuks ja arvestatavaks asjaoluks on uute käsituste ilmumine seni üldlevinud klassikalise, nn loodusteaduliku teaduskäsituse kõrvale. Seepärast võib tänases kasvatusteaduses kõrvuti positivistlikule empiirilis-analüütilisele paradigmale leida traditsioonilisest teaduskäsitusest erinevat tõlgendavat lähenemisviisi, mis koos kvalitatiivsete uurimismeetoditega tähistab nn fenomenoloogilis- hermeneutilist paradigmat. Oluline koht kasvatusteaduslikus uurimistöös kuulub ka kriitilis- emansipatoorsele paradigmale. Seega oleks ennatlik teaduslikkuse üle otsustamisel lähtuda ainult tavapärastest teaduslikkuse kriteeriumidest. Mõõtmine kui
tööelutasakaal võtmetähtsusega. Nii trade-off kui ka triple tragedy on nö gender-neutral. Sotsiaalse investeeringu lähenemine seda pole, seega võtab vananeva ühiskonna probleemi tõsiselt. Siin sotsiaalpoliitika mõiste laiem, st klassikalistelt näitajatelt (sotsiaalkindlus, sh pension, töötutoetused, haigushüvitised) liigutakse kaugemale. Eelkõige uus fookus naiste tööhõivel, lastehoiul ja heaolul. Kuidas mõõta üleminekut sotsiaalse investeeringu paradigmale? Pole ühtset definitsiooni sotsiaalse investeeringu kulutustele. Hemerijck jagab: 1. service-oriented capacitating- ALMP, childcare, education, reserach and the rehabilitation of disabled (liidrid Skandinaaviamaad, siis kontinentaal-E) 2. benefit-transfer compensating- old age, surviors, disabled (v.a rehabilitatsioon); töötus (v.a ALMP). Siin Skandinaavia, kontinentaal-E, vahemeremaad samal tasemel).
Nt. soomeugrilased on üle võtnud 3 vene keele, aga räägivad seda teatud piirkondades soomeugriliku hääldusega. See soomeugrilik hääldus ongi see jälg. mõju avaldubki selles, et unustatud keel kõneleb ülevõetud keeles kaasa, oma aktsendiga. 19. Millisele teoreetilisele baasile tugineb arusaam kultuuri arengust? Teoreetilisele paradigmale, 19. sajandist. Erinevad teoreetikud on esitanud väiteid, üksteist toetades, üksteisest sõltudes, aga üksteisega põhilistes küsimustes üldse mitte sõltudes. Kõik põhinevad sellel vaatel: minevik on halvem, tulevik on parem. Areng on ühesuunaline. Kõigepealt: HEGEL- ,,Ajaloo filosoofias" räägib sellest, kuidas absoluutne idee järjest paremini ja täiuslikumalt avaldub meie ajaloolises elus. Kuidas elu muutub sellega seoses ratsionaalsemaks.
läbiuurimata territooriume ja nii äailis maadeavastuste paradigrna ning sellele iseloomulik statistilise teabe kuhjamine seal kauem. Kommertsgeograafia oligi alguses vaid jäänuk maadeavastuste perioodi aegsest statistikast ja kuhjas kokku teavet, kust millist kaupa ja millistel tingimustel hankida saab. Erilist tähelepanu pöörati sealjuures briti või ameerika töösturile vajaliku tooraine hankimisvõimalustele kolooniatest. Nii lähenes kommertsgeograafia pikapeale üldtunnustatud paradigmale, pannes siiski peamist rõhku maailmaturul nõutavatele loodusvaradele ja nende kasutamisvõimalustele ja eirates muid teemasid. Saavutused kommertsgeograafias osutusid hiljem heaks aluseks, millele rajada loodusvarade geograafia. Üks tuntumaid kommertsgeograafe on ameeriklane Joseph Russell Smith (1874-1963). Ta "Põhja- Ameerika" ("North America", 1925) on võrdlemisi lahedane tüüpilisele regioonikirjeldusele (ehkki
a rakendati koolides ühtne tervishoiukorraldus. Kooliarsti ülesanne oli kooliruumide, sisustuse ja koolikorra sanitaarne kontroll, õpilaste tervisliku seisukorra jälgimine ja epideemiatõrje koolides. Oma töö kohta 10 esitati kord aastas aruanne (Gustavson 1979: 74-77). Liikudes meditsiiniliselt mudelilt sotsiaalse mudeli poole, toetub koolitervishoid muutunud paradigmale, kus on kindla koha omandanud haiguste ennetus ja tervise edendamine. Ka Eesti tervisesüsteemide arengus on varajase sekkumise käsitluses tekkinud vajadus tervishoiu-, sotsiaal- ja haridusvaldkonna paindlikuks koostööks. Koolitervishoius tähendab see õpilastele toimetulekuks võimaluste ja eeltingimuste loomist. Esmatasandisüsteemi osana pakub koolitervishoid kõikehõlmavat teenust: tervise edendamist, haiguste ennetamist, õpilaste ja nendega seotud täiskasvanute
ületanud teatud läve” 46. Rohemajanduse mõisted: tasakaalumajandus, mittekasv, nullkasv, ringmajandus, biomajandus, sinine majandus. (võtsin need netist, kuna ei leidnud slideidelt) Tasakaalumajandus - on majandus, mida iseloomustavad konstantsed rahvaarv, kapitalivarud ja materjali- ja energiavood, nii et inimtegevuse ja keskkonna vahel valitseb tasakaal Mittekasv - ehk tasaareng on kõige kaugemale minev alternatiiv majanduskasvu paradigmale, kuna selle all mõeldakse kasvu vastandit – kahanemist ja riikide majanduste ümberstruktureerimist nii, et need ei oleks kasvust sõltuvad[1]. See tähendab ka ressursikasutuse ja tarbimise vähendamist kui ainuvõimalikku teed sotsiaalse õigluse, ökoloogilise jätkusuutlikkuse ja heaolu parandamiseks. Nullkasv - on tasakaaluseisund, mis on saavutatud tootmise, tarbimise ja seda toetava ökosüsteemi vahel[1]
Tasakaalumajandus - Majandus, mida iseloomustavad suhteliselt püsiv rahvaarv, kapitalivarud ja materjali- ja energiavood, nii et inimtegevuse ja keskkonna vahel valitseb tasa-kaal. Seejuures võib muutuda sotsiaalne kapital – seega tehakse vahet kasvu (kvantitatiivne) ja arengu (kvalitatiivne) vahel. Mõiste populariseerijaks peetakse Herman Daly’t, kellelt 1971. a ilmus artikkel „Toward a steady-state economy“. Mittekasv - Kõige kaugemale minev alternatiiv majanduskasvu paradigmale, kuna selle all mõeldakse kasvu vastandit – kahanemist ja riikide majanduste ümber-struktureerimist nii, et need ei oleks kasvust sõltuvad (ISHES 2012). See tähendab ka ressursi-kasutuse ja tarbimise vähendamist kui ainuvõimalikku teed sotsiaalse õigluse, ökoloogilise jätkusuutlikkuse ja heaolu parandamiseks. Säästva mittekasvu all mõistetakse õiglast ja demokraatlikku üleminekut väiksemale majandusele, milles toodetakse ja tarbitakse vähem kui praegu.
Tasakaalumajandus - Majandus, mida iseloomustavad suhteliselt püsiv rahvaarv, kapitalivarud ja materjali- ja energiavood, nii et inimtegevuse ja keskkonna vahel valitseb tasa-kaal. Seejuures võib muutuda sotsiaalne kapital – seega tehakse vahet kasvu (kvantitatiivne) ja arengu (kvalitatiivne) vahel. Mõiste populariseerijaks peetakse Herman Daly’t, kellelt 1971. a ilmus artikkel „Toward a steady-state economy“. Mittekasv - Kõige kaugemale minev alternatiiv majanduskasvu paradigmale, kuna selle all mõeldakse kasvu vastandit – kahanemist ja riikide majanduste ümber-struktureerimist nii, et need ei oleks kasvust sõltuvad (ISHES 2012). See tähendab ka ressursi-kasutuse ja tarbimise vähendamist kui ainuvõimalikku teed sotsiaalse õigluse, ökoloogilise jätkusuutlikkuse ja heaolu parandamiseks. Säästva mittekasvu all mõistetakse õiglast ja demokraatlikku üleminekut väiksemale majandusele, milles toodetakse ja tarbitakse vähem kui praegu.
8. Selgitage eetilise sentimentalismi filosoofilist positsioone 9. Selgitage deontoloogilise eetika positsioone 10. Selgitage konsekventsionalistliku eetika positsioone. 11. Milles seisneb fatalistlik ja voluntaristlik positsioon eetikas? Milliseid fatalistlikul ja voluntaristlikul positsioonil olevaid autoreid te tunnete? Selgitage nende seisukohti. 12. Mida tähendab eetiline relativism. Tooge poolt- ja vastuargumente. 1) Eetika ehk praktilise filosoofia tegeleb vastavalt paradigmale järgnevate küsimustega: Klassikaline paradigma – Mis on õnn? Milline on hea ja õnnelik elu? Milles see seisneb? Kuidas seda saavutada? Mida tuleks teha õnnelikkuse tagamiseks? Jne. Uusaegne paradigma – Mis on õiglus? Milline on õiglane tegu? Kuidas käituda enda ja teistega õiglaselt? 2) Õnn on ülim hüve, mis teeb inimese elu heaks, on tema elu lõppeesmärk. Soov saada õnnelikuks on pea iga inimese loomuses olemas.
Kuhni pildi teaduse edenemisest võib kokku võtta järgmise skeemiga: eelteadus- normaalteadus- kriis-revolutsioon-uusnormaalteadus-uuskriis Organiseerimata ja mitmepalgeline tegutsemine, enne kui on võtnud kuju teadus, saab struktuuri ja muutub juhitavaks, kui teaduskonnas kinnistub teatud ühine paradigma . Küpset teadust valitseb ühene paradigma, mis esitab valitsetavale teadusele õiguspärase töö standardid.Normaalteadlane tunneb end paradigmale alluva hästipiiritletud ala sees turvaliselt. Paradigma annab talle teatud piiritletud probleemid koos meetoditega, mille puhul ta on kindel, et need on lahenduse leidmiseks adekvaatsed.Kui aga tuleb ette ebaõnnestumisi, mis võivad lõpuks muutuda nii tõsisteks, et hakkab arenema tõsine paradigma kriis, mis võib lõppeda paradigma kõrvalheitmisega ning asendamisega täiesti uut laadi alternatiiviga. Paul Feyerabend : Tänapäeva väljakutsuvaimaid teadusteooriaid kuulub värvikalt
1970-ndate lõpus asub Valton oma ampluaad avardama kahes suuna, avaldades novellide kõrval nii mahukaid romaane ja jutustusi kui ka aforismikogumikke, pisiproosat, luuletki. Esimeste kogude ,,Veider soov"(1963) ja ,,Rataste vahel"(1966) valdavalt realistlikud elupildid ei eristu kuigivõrd proosa peahoovusest. Poolehoid nn väikesele inimesele, tööpoeesia ja lihtne stiil lähendaksid neid nagu nõukogulikule paradigmale, kuid samas peegeldab Valton argistes pisiasjades nõukogude süsteemi nuripidisusi. Teises kogus saab selgemad piirjooned üks Valtoni kandvaid teemasid, mis on kokku surutud pealkirjakujundusse: tavaline inimene ,,rataste vahel", talle arusaamatus bürokraatlikus masinavärgis, mis toodab võõrandumist. Hilisemas loomingus laieneb see loomuliku inimese ehk inimese bioloogilise põhiloomuse ja mehhanistliku tsivilisatsiooni vastuoluks
näide, eeskuju) tähendab teaduse ajaloo mõistena püsivat ja üldtunnustatud mõistete, seaduste ja meetodite süsteemi, millel rajaneb teadusliku uurimise ning teaduslike distsipliinide õpetamise traditsioon. 12 Paradigmad esinevad nii teaduslikus maailmapildis tervikuna kui ka teadusharudes. Põhiväide: ühe paradigma piires arenev normaalteadus jõuab lõpuks kriisini, millele järgneb üleminek kvalitatiivselt uuele paradigmale. Th. Kuhn on täpsustanud paradigma mõistet, võttes kasutusele matriitsi mõiste (Aarnio, 1. lk 53-55). Paradigmat võib mõista kui teadlasi ühendavat raamistikku, milles nende professionaalne kommunikatsioon toimub suhteliselt probleemideta ning teaduskollektiivides esitatud “asjatundjate hinnangud” uurimistööde kohta on suhteliselt üksmeelsed. Selles käsituses aitab õigusteaduslik
Õppimine. Mudel, mudeldamine. Atributsioonid, ootused. Sotsiaalne keskkond. KLASIFITSEERIV PARADIGMA: Otsistakse püsiomadusi, mis pole nähtavad. Iseloomuomaduste järgi inimeste jaotamine. Kaasasündinud reaktsioonid, mis on püsiomaduste taga. Isiksuse jooned. Vajadused. Psühhodiagnostika. Tüpoloogiad. Temperament, somatotüübid. Vastavalt paradigmale saab ühte ja sama isiksuse käitumist interpreteerida mitmel erineval moel: Näiteks armastus. Psühhodünaamiline paradigma: - instinkt ja vajadus. Oma neurootilisuse projektsioon. - fiksatsioon. - projektiivne olemus (armastan seda, keda tahan armastada). - bioloogiline (järglaste saamine). - seotus. Humanistlik paradigma: - irratsionaalsus. - sisemise vabaduse tingimus. - tervliklikkus, baasväärtus. - olemuslik ehk eksistents. Kognitiiv-käitumuslik paradigma: - omandatud suhtlemisviis
Kui me täna loeme eesti kirjandust, siis on siin oluline suundumus nö lihtne kirjutamine, kus pole olulised intertekstid või lähtumine huvist kirjutada ümber ajalugu või arutada globaalsete probleemide üle. See on tänase kirjanduse olulisi keskseid jooni. Täna ta ei mõju enam võib- olla nii efektselt ja võimsalt, aga kui Sauter avaldab esimesed tükid Indigost 80ndate lõpul Vikerkaares, siis need mõjuvad väga uuendavalt, kuna vastanduvad nõuka eesti toonasele paradigmale. See tähendab, et kirjandus on siis ikka see, kus kirjutatakse kaunis keeles ja on võimsad kujundid. Seega siis mõjub see novaatorliku, plahvatusliku ja võimsana. Indigo kirjeldab ühe indiviidi ekslemis 80ndate Tallinnas, kuid küsimus siin sellist, kas kirjutamise konventsioone järgitakse või mitte. Sauteri tekstide puhul on täheldatud kahte asja: 1. Kõik teemad, millest ta räägib, on inspireeritud igpäevast. Need tekstid vahendavad igapäeva emotsioone
praegu oma eluga oled? Hindamiseks kasuta kümnepallilist skaalat, kus 1 tähendab, et sa olev väga rahulolematu ja 10 tähendab, et sa oled väga rahul”. Õnnelik planeet Õnneliku planeedi indeks (The Happy Planet Index, HPI) Selle koostajaks ja läbiviijaks on New Economics Foundation, nef (vt http://www.neweconomics.org/). Tegemist on alates aastast 1986 Ühendkuningriikides tegutseva ning täna läänemaailmas domineerivale majanduslikule, keskkonnakaitselisele ja sotsiaalsele paradigmale selgelt vastanduva kooslusega. Muuhulgas on fondi fookuses olnud sellised teemad nagu arengumaade võlakoorma kustutamine, eetiline kaubandus, sotsiaalsed investeeringud, nad on püüdnud survestada G8 tegevust jms. Fond soovib juurutada uut käsitlust arengust ja progressist, nimetades seda jätkusuutlikuks heaoluks. Selles kontekstis on loodud ka Õnneliku planeedi indeks, mis kombineerib subjektiivset heaolu oodatava eluea ja ökoloogilise jalajäljega
omandavad pidevalt uusi oskusi ja on positiivselt häälestatud vahetama töö asukohta ja ülesannet. Organisatsioonid toimivad sarnaselt eksperimenteerivad ja püüdlevad eesmärgi suunas erinevaid teid kasutades. Rollide selgus ja täpne piiritlemine vähendavad organisatsiooni paindlikkust inimesed, kellele on määratud konkreetsed ülesanded ja vastutuse piirid ei soovi võtta lisaülesandeid ilma läbirääkimiste ja pika ette teatamiseta. Vastupidiselt vanale paradigmale kaasaegses organisatsioonis vaadatakse kriitiliselt üle olemasolevad ametijuhendid ja vajadusel loobutakse neist ning kasutatakse ad hoc meeskondi, mille koosseis varieerub kooskõlas ülesande muutumisega. Kaasaegne organisatsioon püüdleb inimressursi kompetentsi parema ära kasutamise ja koostööle integreerimise poole. Selle asemel, et ülesandeid osadeks jagada ja määrata iga osa sobilikule spetsialistile täitmiseks, loob organisatsioon mehhanismi, mis võimaldab
tähelepanuta. Nt Koperniku eelkäijaks võib pidada Aristarchost Samoselt (u 320250 e.m.a), eks oletas, et Maa tiirleb ümber Päikese. Kuid tollal polnud veel alust eelistada sellist teooriat, sest geotsentriline süsteem oli veel piisavalt edukas ning vastuvõetav ka tollasele tervele mõistusele. XVI sajandil aga, kui teadlased teadvustasid endile Ptolemaiose teooria kriisi, jõudis kätte aeg anda sõna konkureerivale paradigmale. Vana paradigma pooldajad aga ei kaota sugugi kergelt usku selle edusse. Nii ongi seletatav tõsiasi, et peaaegu kõik teadlased, kes on edukalt osalenud uue paradigma väljatöötamisel, on olnud kas väga noored või siis 49 uustulnukad antud valdkonnas: nad ei ole veel omandanud vana paradigma rutiini ning suudavad kergemini näha selle kõlbmatust
Juhtkonna esmaseks ülesandeks on selgitada, millised saavutused ja milline tegevustulemus antud organisatsioonis toimib. Igaüks, kes on sellega tegelenud, võib tõdeda, et tegemist on ühe kõige raskema, vaieldavama ja samas kõige tähtsama tööülesandega üldse. Järelikult on juhtimise spetsiifiliseks funktsiooniks koondada olemasolevad ressursid organisatsioonivaliste tulemuste saavutamiseks. Uueks eelduseks -- ja aluseks uuele paradigmale, millele juhtimine kui teadusharu ja praktiline tegevus rajada on seega: · Juhtimine eksisteerib institutsiooni tulemuste tarbeks. See peab algama oodatavate tulemuste defineerimisest ja organiseenima institutsiooni ressursid nende tulemuste saavutamiseks. 333 Peter F.Drucker ,,Juhtimise väljakutsed 21. sajandiks". Copyright 2003, tõlge eesti keelde. Kirjastus ,,Pegasus lk.44 334 samas lk. 45 335 samas lk. 45 336 samas lk. 47-48 337 samas lk. 48
annaabi.ee 
