Oma tresooraktsiate müük Väljaantud pikaajaline laen Tehti pikaajaline finantsinvesteering AS Aadamile Põhivara soetamine Liisingu tasumine Materiaalsed kulud põhivara rekonstrueerimisel oma remondijaoskonnas, materjalid olid laos Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kahjum Lühiajaliste kohustuste jäägi suurenemine võrreldes aasta algusega Käibevara (va raha ja pangakontod) jäägi vähenemine võrreldes aasta algusega Pikaajalise pangalaenu jäägi ümberreguleerimine lühiajaliseks vastus: Raha- ja pangakontode jääk bilansis arvestusperioodi lõpuks Page 1 Sheet1 200 Sissetulekud Väljaminekud 1000
Peamine erinevus finants-, kulu- ja juhtimisarvestuse vahel seisneb ajalises aruande. plaanis 2.Millist liiki põhivaralt ei arvutata kulumit? 2.Milised varad võivad kuuluda teehoiuettevõtte käibevara hulka Maad ei amortiseerita (?) (vähemalt 3)? Kasutusrendis olevalt varalt. (?) Raha ja pangakontod Nõuded ostjate vastu Viitlaekumised Ettemaksed 3.Mis võib sisalduda teehoiuettevõtte omakapitalis (nimetage vähemalt 3 majanduslikku kategoorijat)? 3.Mida iseloomustavad kapitali struktuuri suhtarvud (kas Aktsiakapital, ülekursus, reservid, aruandeaasta kasum kvalitatiivses või kvantitatiivses tähenduses)?
võlgnevuse kattekordaja = (Aktiva kokku – põhivara kokku) / Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja = (2 000 000€-800 000€) / 2 korda = 600 000€ Saame välja arvutada ka kohustused. Võlakordaja (D/A) = võõrkapital (ehk kohustused) / varad kokku Võõrkapital = Võlakordaja * Varad kokku = 1.0 * 2 000 000€ = 2 000 000€ AKTIVA PASSIVA Käibevara Lühiajalised kohustused - Raha ja pangakontod 100 000€ - Muud võlad 600 000€ - Nõuded ostjate vastu 100 000€ Lühiajalised kohustused KOKKU 600 000€ - Varud 1 000 000€ Pikaajalised kohustused 1 400 000€ Käibevara KOKKU 1 200 000€ Kohustused KOKKU 2 000 000€ Põhivara Omakapital - Materiaalne põhivara 800 000€ - Aktsiakapital 0€
Kokku 150,- Kokku 150,- 3. Koosta olemasolevate andmete põhjal bilanss. (8 punkti) · Tootmisseadmed 340 000 · Intressitulu 16 000 · Võlad hankijatele 250 000 · Palgakulu 413 000 · Käibemaksu ettemaks 159 500 · Pangakontod 14 700 · Aktsiakapital 400 000 · Ostetud kaubad müügiks 123 500 · Muu äritulud 12 000 · Ettemaksed hankijatele 56 000 · Eelmiste perioodide jaotamata kasum 43 700 AKTIVA PASSIVA
reservi hoidmine ja neile laenu andmine. 3. Kas Keskpank saab omatahtsi raha juurde trükkida ja seda siis käibele lasta? Põhjenda ! Ei saa. Vastavalt rahaseadusele peavad kõik käibele lastud Eesti kroonid olema tagatud kulla või välisvaluuta reservidega. PANGAÜLEKANDED: Pangasisene - maksjal ja saajal on mõlemal konto samas pangas. Siseriiklik - maksja ja saaja pangakontod on erinevates pankades ühes riigis Välismakse - makse toimub välisvaluutas ja/või maksja ja saaja pangakontod asuvad erinevates riikides. Situatsioon Korraldus Põhjenda! 1. Anne peab iga a) Määratud Sest summad koguaeg muutuvad. kuu maksma makse lasteaia tasu. 2. Peeter maksab b) Püsikorraldus Summa on sama iga kuu, meie ise ei iga kuu teosta seda, vaid pank.
ära esitada, millega seoses jätis Tallinna Halduskohus ennistamise taotluse rahuldamata. Kui haige peab isik olema (k.a sümptomid), et tal ei ole mitte mingit võimalust või viisi edastada kaebus posti teel või elektrooniliselt Kaebaja ei suuda piisavalt hästi tõestada seda, et oli tellinud kaebuse koostamise MTA täitemenetluse rakendamine, arestides kaebaja pangakontod, jättes kaebajat sellest teavitamata Tallinna Ringkonnakohus ei ole pädev hindama kellegi tervislikku seisundit Tallinna Ringkonnakohus ei kogunud tõendeid ega teinud kaebajale ettepanekut tõendite esitamiseks 2.4 Riigikohtu praktika viited Riigikohus toetub antud lahendis ainult korra varasemale praktikas avaldatud seisukohale. (19. jaanuari 2001. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-59-01, p 1).
.........................................................................................................5 RAHAVOOGUDE ARUANNE ...................................................................................................... 8 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD............................................................................9 Lisa 1. Kasutatud arvestuspõhimõtted .................................................................................9 Lisa 2. Raha ja pangakontod.............................................................................................. 11 Lisa 3. Ostjate tasumata summad.......................................................................................11 Lisa 4. Seotud osapooled....................................................................................................11 Lisa 5. Maksud .................................................................................................................. 11
Aktsiakapitali sissemaks põhivarana Oma tresooraktsiate soetamine Makstud firma omanikele dividende Oma tresooraktsiate müük Väljaantud pikaajaline laen Tehti pikaajaline finantsinvesteering AS Aadamile Põhivara soetamine Liisingu tasumine Materiaalsed kulud põhivara rekonstrueerimisel oma remondijaoskonnas, materjalid olid laos olemas Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kahjum Lühiajaliste kohustuste jäägi suurenemine võrreldes aasta algusega Käibevara (va raha ja pangakontod) jäägi vähenemine võrreldes aasta algusega Pikaajalise pangalaenu jäägi ümberreguleerimine lühiajaliseks Arvutada raha- ja pangakontode jääk bilansis arvestusperioodi lõpuks. Raha- ja pangakontode jääk bilansis arvestusperioodi lõpuks 200 1000 700 70 25 liidan 200 liidan 50 liidan 60 6 lahutan juhul kui maksti kassa või pangakontol oleva raha eest 10 lahutan 7 liidan juhul kui raha laekus kassasse või pangakontole
Sissejuhatus Ettevõtte vara jaguneb käibevaraks ja põhivaraks. Phivara on vara, mida kasutatakse majandustegevuses pikema ajavahemiku jooksul, tavaliselt rohkem kui üks aasta. Kik muu on käibevara. Käibevarana kajastatakse: raha ja raha ekvivalente, mille kasutus ei ole piiratud; vara, mida hoitakse müügiks ja mida tõenäoliselt suudetakse realiseerida lähema 12 kuu jooksul bilansipäevast. Käibevara näidatakse bilansis seitsme põhirühmana: 1. Raha ja pangakontod. 2. Aktsiad ja muud väärtpaberid. 3. Nõuded ostjate vastu. 4. Muud nõuded. 5. Viitlaekumised. 6. Ettemaksed. 7. Varud. Raha ja pangakontod Sellel bilansikirjel kajastatakse raha ja raha ekvivalente: kassa, välisvaluuta, arvelduskontod, välisvaluutakontod, nõudmiseni hoiused, investeeringud rahaturufondidesse ja muudesse ülilikviidsetesse väärtpaberitesse, mida saab normaalsetes tingimustes kiiresti konventeerida rahaks.
.............................................5 5.1 Raamatupidamisedokumentide koostamine.........................................................5 5.2 Raamatupidamisdokumentide säilitamine............................................................6 6. Raamatupidamise sise-eeskirjad.................................................................................7 7. Rahaliste vahendite arvestus...................................................................................... 8 7.1 Pangakontod ja nende arvestus.............................................................................8 7.2 Välisvaluutatehingud............................................................................................8 7.3 Kassatehingud...................................................................................................... 8 7.4 Lühiajaliste väärtpaberite arvestus....................................................................... 8 8
.naine ...eestlane ...majandusharidusega ...kõrgema haridusega ...Eestis tööluba omav 8.Bilanss on... ...raamatupidamise ettekanne, mis kajastub antud kuupäeva seisuga raamatupidamis kulueelarve vara, kohustusi ja omakapitali 9.Omakapital on.. ...käibevara+põhivara-kohustused ...käibevara+põhivara+aktsiakapital ...käibevara+kohustused+kasum ...varad+kasu 10.Bilansi põhiskeem väidab... ...kohustused+omakapital=varad ...tulu-kulu=kasum ...aktiva-passiva=0 11.Käibevara on... ...raha ja pangakontod ...aktsiad ja väärtpaberid(pv) ...nõuded ostjate vastu ...ettemakstud kulud 12.Põhivara on... ...immateriaalne põhivara ...varud ...materiaalne põhivara ...pikaajalised finantsinvesteeringud 13.Omakapitali koosseisu kuulub... ...aktsiakapital nominaalväärtuses ...reservid ...eelmiste perioodide jaotamata kasum/kahjum ...aruandeaasta kasum/kahjum ...omaaktsiad 14.Kasumiaruanne... ...peegeldab aruandeperioodi tulusid ja kulusid ...peegeldab aruandeperioodi tegelikke rahavoogusid ..
ja et laenatud raha läheb ikka asjaette,mitte niisama kulutamiseks. Samas aga ei võtaks ma laenu kui mul pole mitte mingisugust kindlat sissetulekut,oleksin juba kellelegi võlgu või laenaksin raha,et see meelelahutuses tuulde lasta. Teada on ju see,et kui oled juba võlgu,siis uue laenuga ei saa vanast lahti ning igasugused pahandused ja mured aina suurenevad kuni lõpuks võetakse su käest ära kõik: auto, korter, külmutatakse palgad ja pangakontod kuni võlgadest vabanemiseni. Isiklukult olen laenu võtmise vastu kuna suurenevad igasugused kohustused ja kindel on ka see, et tänapäeval on laenude tagasimaksmisega probleeme kõigil üldise majandussurutise tõttu. Pangalaenudest rääkimata,sest neid on praegusel ajahetkel väga raske kui mitte võimatu saada. Üldiselt tuleks võlasse ikkagi suhtuda nii nagu ütleb vanasõna,et võlg on võõra oma.
Raha üldmõiste ja Eesti kroon I Raha on hüviste vastu vahetamiseks mõeldud üldtunnustatud ja korduvkasutatav vahend. Raha on kui arvestusühik- kaupade väärtuste mõõtmisel, vahetusvahend, akumulatsiooni vahend ehk vara, mida saab koguda. Samuti on raha kui kaup ning maksevahend. Digitaalne raha on teisisõnu elektrooniline raha, mille alla kuuluvad pangakontod (tehingud internetipangas), pangakaardid, deebetkaardid (võimaldavad kasutada raha kontolimiidi ulatuses), krediitkaardid (võimaldavad kasutada lisaks kontolimiidile ka panga poolt pakutud krediiti ehk laenu). Reaalse raha alla kuuluvad aga paberraha ehk kupüürid ja metallraha ehk mündid. Hind, mida ollakse nõus maksma ühe riigi rahaühiku eest teise riigi rahas nimetatakse rahakursiks. Raha kasutamise eest makstavat tasu nimetatakse intressiks ehk raha hinnaks.
MUUTUSED Bilanssi analüüs Analüüsin, millised on toimunud muutused ettevõtte varade kirjetel, kuidas on lood ettevõtte kohustustega kas ettevõte on suurendanud või vähendanud laenukohustusi ja kas need muutused on olnud ettevõttele soodsad või mitte. Bilanss(kroonides) AKTIVA MUUTUS 31.12.200 31.12.200 Rahaliselt Käibevara 8 9 * %-s* Raha ja pangakontod 1 062 094 497 860 -564 234 -53,1 Nõuded ostjate vastu 763 822 1 138 991 375 169 49,1 Ettemaksed 114 349 122 485 8136 7,1 Varud 3 237 611 4 115 615 878 004 27,1 KÄIBEVARA KOKKU 5 642 830 6 266 035 623 205 11,0 Põhivara Materiaalne põhivara 1 129 970 994 043 -135 927 -12,0
Aktiva (vara) Käibevara 1. Raha ja pangakontod 2. Aktsiad ja muud väärtpaberid (turuhind tuleb näidata sulgudes) 3. Nõuded ostjate vastu Ostjatelt laekumata arved Ostjate vekslid Ebatõenäoliselt laekuvad arved (miinus) Kokku 4. Mitmesugused nõuded Nõuded tütar- ja emaettevõtetele Nõuded sidusettevõtetele Arveldused aktsionäridega Muud lühiajalised nõuded Kokku 5. Viitlaekumised (aruandeperioodi laekumata tulud) Intressid Dividendid Muud viitlaekumised Kokku 6. Ettemakstud tulevaste perioodide kulud Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Muud ettemakstud tulevaste perioodide kulud Kokku 7. Varud Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang Valmistoodang Ostetud kaubad müügiks Ettemaksed hankijatele Kokku Käibevara kokku Põhivara 8. Pikaajalised finantsinvesteeringud Tütarettevõtete aktsiad või osad Pikaajalised n...
12/31/2010 Bilanss Käibevara Kassa ja pangakontod 0 Nõuded 6,252,378,033 Investeeringud sidusettevõtesse 6,569,326 Laenud 80,750,934 Immateriaalne põhivara 2,003,922 Materiaalne põhivara 2,662,712 Viitlaekumised ja ettemaksed tulevaste perioodide kulud 403,798
Eestis registreeritud aktsiaseltsi juhatuse esimees peab olema o Füüsiline isik o Teovõimeline o Täisealine o Eestis tööluba omav ? Bilanss on o Raamatupidamise ettekanne, mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi ja omakapitali Omakapital o Käibevara+põhibara-kohustused Bilansi põhiskeem väidab o Kohustused+omakapital=varad Käibevara on o Raha ja pangakontod o Aktsiad ja muud väärtpaberid o Nõuded ostjate vastu o Viitlaekumised o Ettemakstud kulud Põhivara on o Immaterjaalne põhivara o Materjaalne põhivara o Pikaajalised finantsinvesteeringud Omakapitali koosseisu kuulub o Aktsiakapital normaalvärrtuses o Aazio o Reservid o Eelmiste perioodide jaotamata kasum/kahjum o Aruandeaasta kasum/kahjum o Omaaktsiad ,,-,, Kasumiaruanne o Peegeldab aruandeperioodi tulude ja kulude formeerumist
reeglina aruande perioodi lõpul. Seega on tegemist hetkearuandega. Koostatakse tekkepõhiselt (rakendatud likviidsuse printiipi likviidsuse vähenemise suunas). Bilanss koosneb kahest poolest - vasakul on varad ja paremal kohustused. Mõlemad pooled on võrdsed. See on minevikuline aruanne, ega näita firma tänast seisu. Varad - käibe ja põhivarad, käibevarad on kiiresti realiseeritavad või ühe aasta jooksul tarbitavad varad. Käibevarade hulka kuuluks raha ja pangakontod, lühiajalised finantsinvesteeringud (kuni aastase tähtajaga väärtpaberid), nõuded ostjate vastu, eelseisvate perioodide kulud ja tootmis- ja valmistoodangu varud. Põhivarad on tootmises kasutatavad varad, mida rakendatakse pikema aja jooksul - tavaliselt üle aasta. Põhivara võib olla piiratud ja piiramatu kasutuseaga. (piiramatu - maa, ülejäänud piiratud) Põhivarad võib liigitada materjaalseteks ja immaterjaalseteks.
a kasumi jaotamine 1 784 057 -1 784 057 0 Makstud dividendid -1 000 000 -1 000 000 2006. a puhaskasum 2 186 095 2 186 095 Saldo seisuga 31.12.2006 2 200 000 220 000 0 12 730 173 2 186 095 17 116 268 Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 2. Raha ja pangakontod 31.12.2006 31.12.2005 Raha kassas 23 696 20 022 Pangakontod Hansapank Nordea pank 0 0 Ühispank 232 325 0 Kokku raha 256 021 20 022 Lisa 3. Nõuded ja ettemaksed
videomaterjali. Ainuüksi kümne päeva jooksul lisatud videode läbi vaatamiseks kuluks terve sajand. Infotehnoloogia pakub inimestele palju head, kuid sellega kaasnevad ka mitmed ohud. Internetipettuste arv on aasta-aastalt kasvamas. Väga sagedased on inimeste krediitkaardi info ja pangatunnuste vargus. Arvutid nakatakse programmijuppidega ehk viirustega, mis varastavad inimeste privaatset infot ja edastavad selle kurikaeltele, kes selle info abil tühjendavad inimeste pangakontod või siis saadud andmed edasi müüvad. Veel põhjustavad probleeme erinevad online-mängud ja internetti loodud virtuaalmaailmad. Paljud noored on arvutitest ja erinevatest mängudest jäänud sõltuvusse ja neile ei paku enam üldse huvi väljas värske õhu käes käimine. Selle asemel asemel eelistavad nad istuda peävade, nädalate või isegi kuude viisi arvuti taga. Selline tegevus mõjub aga inimese tervisele ja psüühikale laastavalt
kohustused (tema võlad) ning omakapitali (nende kahe eelneva vahelise vahe) mingil aja hetkel. Bilanss peegeldab ettevõtte hetke rahalist seisu palju on vara, kohustusi ja omakapitali. Bilanss koosneb kahest poolest, millest vasakpoolne on AKTIVA ja parempoolne on PASSIVA. Aktiva ja Passiva peavad olema võrdsed. Aktiva Aktiva = varad (sularaha, pangakontod, hooned, seadmed, kaubavarud, toormevarud, teiste laekumata arved) Passiva Passiva = kohustused (laenud, oma maksmata arved) + omakapital (aktsiad või osakud (algkapital) ja jaotamata kasum) Kasumiaruanne Kasumiaruanne kajastab tulude ja kulude vahekorda. Kui kulud ületavad tulusid, siis on tegemist kahjumiga ehk negatiivse kasumiga.
10. kuupäevaks peavad olema ka maksud riigile makstud. Aruanne peab olema valmis 1. juuniks. Koostada tuleb juhatuse deklaratsioon, bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne ja omakapitali muutusteb aruanne. Bilansist ja kasumiaruandest oleneb kõik, sest need on omavahel seotud. Lisade koostamine võtab aega, aga kahjuks ei oska öelda kui palju. Aga kuna programm lihtsustab tunduvalt tööd, siis selleks väga palju aega ei kulu. Kohustuslikeks lisadeks on raha ja pangakontod, maksuvõlad, kohustused ja ettemaksed, materiaalne põhivara, müügitulu, tööjõukulud. Loomulikult on lisasid veel, aga teised ei ole kohustuslikud. 2010. aasta aruande peab esitama elektrooniliselt. Esitama peab ka tegevusaruande, mille koostab ettevõtte juht. Tegevusaruanne kajastab seda, millega tegeles ettevõte eelmisel aastal, mis on tehtud, mida on plaanis veel teha, kui suur oli tööjõukulu jne.
1.2 Ettevõtte ajalugu............................................................................................................... 6 2 Raamatupidamise korraldamine, struktuur ja kasutatav raamatupidamisprogramm .............6 3 Rahaliste vahendite arvestus....................................................................................................7 3.1 Ettevõttes kasutatavad arvelduste vormid ja vastavad dokumendid.................................7 3.2 Arevelduskonto ja muud pangakontod, nende arvestus....................................................7 3.3 Kassatehingud................................................................................................................... 8 4 Arveldused aruandvate isikutega............................................................................................. 8 5 Varude arvestus........................................................................................................................9 5
Ettevõttel on palgatud juht töötasuga 30 000 krooni kuus, sekretär 9 000 krooni kuus, müügijuht 20 000 krooni kuus. Reklaamile ja turundusele kulutatakse 100 000 krooni aastas. Tegevusaasta tootmise ja müügimaht on 25 000 komplekti. Ühe komplekti müügihind on 300 krooni. Ettevõtte raamatupidamisbilansi andmed seisuga 31.12. 2012: AKTIVA Summas Raha ja pangakontod 100 000 Ostjate debitoorne võlg 300 000 Kaubavarud 100 000 Põhivara jääkmaksumuses 6 000 000 Aktiva kokku 6 500 000 PASSIVA Lühiajalised kohustused 500 000
31.12.2010 VARAD KÄIBEVARARAD Raha ja pangakontod 88 754 Nõuded ostjate vastu Ostjatelt laekumata arved 590 358 Ebatõenäoliselt laekuvad arved(miinus) -16 572 Kokku nõuded ostjate vastu 573 786 Mitmesugused nõuded 264 Ettemaksed 807 Varud Müügiks ostetud kaubad 20 941 Lõpetamata objekti müüdiks 5 102
Liisingu tasumine 60 Materiaalsed kulud põhivara rekonstrueerimisel oma remondijaoskonnas, materjalid olid 25 laos olemas Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kahjum 22 Lühiajaliste kohustuste jäägi suurenemine võrreldes aasta algusega 60 Käibevara (va raha ja pangakontod) jäägi vähenemine võrreldes aasta algusega 10 Pikaajalise pangalaenu jäägi ümberreguleerimine lühiajaliseks 10 Raha- ja pangakontode jääk bilansis arvestusperioodi lõpuks (30.09.2018). Bilanss = varad + kohustised ja omakapital Varad = kohustised + omakapital Aktiva = Passiva ehk Käibevara + põhivara = kohustised + omakapital. Vara konto lõppsaldo = algsaldo + deebetkäive - kreedikäive
lahti saada on väga raske. Sooviksin kuulda, kas äkki kellelgi on olnud sellega mingit kogemust või näidet (nö on vaesusest lahti rabeletud). Pursuit of fairness in household financial arrangements among young middle-class couples in Poland 50 – 50 mudel põhineb paaride ihale võrdsuse ja iseseisvuse järele. Seda mudelit eelistavad pigem uuemad paarid. Mõlemad suhtes olevad isikud panustavad võrdselt majapidamiskuludesse, kuid omavad isikliku pangakontod, mille üle teisel partneril puudub kontroll. Võrdsus ja sõltumatus on selle mudeli nii-öelda reeglid. Oluline on ühise eelarve loomine ning otsustamine mis kuuluvad ühiste kulutuste alla. Seejärel tuleb need ka võrdselt jaotada. Üür – ühine kulu, meigitooted – isiklik kulu. Ei ole oluline, kuidas maksmine toimub, vaid see, et mõlemad partnerid panustavad võrdselt. Raskusi valmistab see, et tuleb pidevalt arvestada, kes kellele kui palju võlgu on
RAAMATUPIDAMISBILANSS AASTA 2 AASTA 1 AK T I VA Käibevara 1. Raha ja pangakontod 2. Aktsiad ja muud väärtpaberid 3. Nõuded ostjate vastu 3.1. Ostjatelt laekumata arved 3.2. Ostjate vekslid 3.3. Ebatõenäoliselt laekuvad arved (miinusega) KOKKU rühm 3. 0 kr 0 kr 4. Mitmesugused nõuded 4.1. Nõuded tütar- ja emaettevõtetele 4.2. Nõuded sidusettevõtetele 4.3. Arveldused aktsionäridega 4.4. Muud lühiajalised nõuded KOKKU rühm 4
.................................................................. 7 2.3. Millised muutused toimuvad tööjõuturul.........................................................................8 2.4. Mis toimub hindadega......................................................................................................8 2.5. Kuidas toimub raha vahetamine.....................................................................................10 2.5.2. Pangakontod............................................................................................................10 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................12 Viidatud allikad.........................................................................................................................13 2 SISSEJUHATUS
Lepinguline õigus nõuda teiselt osapoolelt kohustuse täitmist Tagasiside Õige vastus on: Ühele poolele finantsvara ja teisele poolele finantskohustis või omakapitaliinstrument Küsimus 5 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Lühiajalisi investeeringuid kajastatakse bilansis: Vali üks: a. vahetult pärast bilansikirjet Nõuded ostjate vastu b. pärast käibevara c. vahetult pärast bilansikirjet Raha ja pangakontod d. vahetult pärast bilansikirjet Varud Tagasiside Õige vastus on: vahetult pärast bilansikirjet Raha ja pangakontod Küsimus 6 Õige Hinne 3 / 3 Märgista küsimus Küsimuse tekst Firma ostis 2. jaanuaril 2xx1 6 000 € eest masina, mille lõpetamismaksumus on 495 € ja kasutusaeg kolm aastat. Lineaarse meetodi rakendamisel on bilansi kirje Põhivara (jääkmaksumuses) jääk 31. detsembril 2xx2: Vali üks:
Kasumiaruanne 1 2001 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Lehekülg 3 Kasumiaruanne 1 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Lehekülg 4 Bilanss AKTIVA 31.12.2002 31.12.2001 KÄIBEVARA Raha ja pangakontod 0 0 Aktsiad ja muud väärtpaberid 0 0 Nõuded ostjate vastu 0 0 Ostjatelt laekumata arved 0 0 Ostjate vekslid 0 0 Ebatõenäoliselt laekuvad arved (miinus) 0 0
•Oluline on ka käibeväldete trendianalüüs, kuna absoluutne tase on sektorite lõikes üsna erinev •Käibekapitali analüüs on eelkõige oluline kaubandusettevõtete puhul Likviidsussuhtarvud•Eesmärgiks hinnata ettevõtte võimet tasuda oma lühiajalisi kohustusi•Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja (current ratio) – käibevara/lühiajalised kohustused. Normaalne, et oleks üle 1, hea tase hakkab kusagilt tasemelt 1,6.•Maksevõime kordaja (quick ratio) Raha ja pangakontod + nõuded ostjatele/lühiajalised kohustused. Normaalne, et oleks üle 0,6, hea tase on 1,0 •Maksevalmiduse kordaja (cash ratio) – sularaha/lühiajalised kohustused. Normaalne tase 0,2-0,3. •Isiklikult lähtun ettevõtte likviidsuse analüüsil eelkõige järgnevatest märkidest•Sularaha ja likviidsed väärtpaberid bilansis (võiks olla vähemalt 1% aastastest väljaminekutest, väiksemate (käive alla 10 M EEK) puhul kindlasti rohkem), samuti meie kontodel.
........................................................................... 7 6.Raamatupidamisdokumentide koostamine ja säilitamine........................................................ 8 7.Raamatupidamise sise-eeskirjad............................................................................................ 10 8.Rahaliste vahendite arvestus.................................................................................................. 11 8.1.Pangakontod ja nende arvestus....................................................................................... 11 8.2.Välisvaluutatehingud...................................................................................................... 12 8.3.Kassatehingud................................................................................................................. 13 9.Erinevate varade allesoleku kindlustamine ja kontroll.......................................................... 14 9.1
4. lahtrisse "Klient/Hankija" on alati kohustuslik sisestada kliendi või hankija nimi. Kui ei toimu ostu-müügi tehing, vaid näiteks töötasu väljamaksmine, siis lisada hankijate nimekirja tehingu kirjeldus "töötasu väljamaksmine". 5. Enne müügiarvete/ostuarvete koostamist on vajalik üle vaadata ja täiendada müügiga seotud püsiandmed: kliendid, artiklid, makseviisid. Oluline on üle vaadata ka enda firma pangakontod ja arveldusarvete numbrid, mida soovite trükkida müügiarvetele. Pangakontosid saate muuta programmi menüüst Tegevused > Pank > Pangakontod. Kui te soovite kliente ja artikleid grupeerida, siis sisestage gruppide nimekirja ka grupid (saab kasutada vastava mooduli litsentsi olemasolul). Kui püsiandmed on üle vaadatud, siis valikus Müügiarved sisestage klientidele väljastatavad müügiarved ja klientide algsaldod e võlasaldod arvete lõikes
Bilanss, kasumiaruanne 1 Triin Muulmann RAAMATUPIDAMISE KONTOPLAAN KÄIBEVARA Käibevara bilansis seitsme põhirühmana: 1) raha ja pangakontod, 2) aktsiad ja muud väärtpaberid, 3) nõuded ostjate vastu, 4) mitmesugused nõuded, 5) viitlaekumised, 6) ettemakstud tulevaste perioodide kulud, 7) varud. Käibevara olemus Vara - mida ettevõte hoiab tavalise majandustegevuse käigus toimuva müügi tarbeks; - mis on sellise müügi nimel toimuva tootmise protsessis; - mis on kauba tootmiseks või teenuse osutamiseks vajalike materjalide või pooltoodete vormis PÕHIVARA Põhivara jaguneb:
11. Leida kasumilävi tükkides, kui kaup müüakse hinnaga 1000 kr/tk püsivkulud aastas 200000 kr ja muutuvkulud 800 kr ühiku kohta a) 1000 12. Märkige Eestis ettevõtte hulgas enam levinud õiguslik vorm b) osaühing 13. Üldreeglina püsivkulude kogusummale tootmismahu vähenemine a) mõju ei avalda 14. Ettevõtte planeeritud müügitulu on 500 tuh krooni müük kasumilävi punktis aga 400 tuh krooni, seega planeeritav ohutusvaru on c) 20% 15. Käibevarahulka kuuluvad a) raha ja pangakontod 16. ettevõtte võimet tasuda lühi ja pikaajalisi kohustusi d) kapitali strukturi suhtarv 17. Millises arunades kajustab kõige otsesemalt ettevõtte äritegevuse a) kaasumiaruanne 18. Kasumi genereerimise efektiivsust lähimüügilt Rentaablussuhtarv 19. Bostoni turuosa turukasvu matriksi rahalehmad Suur turuosa ja aeglane kasv 20. Lähtudes tegevus ja tootmismahu muutumise mõjul kulude eristatakse c) muutuv ja pusiv 21. Tulundusühistust iseloomustab järgnevatest vähemalt üks
saadetud vastavalt lepingule inkasso - raha sissenõue, mille esitab kauba müüja kauba ostjale (sundsissenõudmine) Sularahata arvelduste tehingud kajastatakse kontode väljavõtete ja algdok. järgi rp.registr. Sularahata arveldused(4) · Rahaliste vahendite hoidmiseks ja sularahata arvelduste ning maksete teostamiseks avatakse arvelduskontod pangas, milledelt tehakse ülekandeid sularahata arvelduste vormis Välisvaluutadele avatakse eraldi pangakontod. Raamatupidamises avatakse raamatupidamis- konto iga arveldusarve ja valuuta jaoks eraldi. · Panga poolt vaadatuna tähendab D-käive väljaminekut ettevõtte kontolt ja K-käive ? Sularahata arveldused(5) · Ettevõtted teevad makseid ka makse- ja krediitkaartidega või võtavad vajadusel välja sularaha.Kaartide kasutamine määratakse enamasti ettevõtte juhatuse poolt. Kaartide kasutamise kohta esitatakse raamatupidamisele teostatud maksete kohta kuludokumendid.
..................................................................................................................... 3 1.ETTEVÕTTE AJALUGU, TEGEVUSALAD, STRUKTUUR..............................................4 2.RAAMATUPIDAMISE KORRALDAMINE, STRUKTUUR, KASUTATAV RAAMATUPIDAMISSÜSTEEM..............................................................................................5 3.RAHALISTE VAHENDITE ARVESTUS..............................................................................8 3.1. Pangakontod ja nende arvestus........................................................................................8 3.2. Kassatehingud..................................................................................................................9 3.3. Välisvaluutatehingute arvestus...................................................................................... 10 4.ARVELDUSED ARUANDVATE ISIKUTEGA..................................................................10 5.VARUDE ARVESTUS.........
Veoautode soetamine 4600000 0 0 0 0 Kassajääk 964453,8 2188313 3499317 4533266 5273150 Laenujääk 2578944 1947360 1315776 684192 52608 OÜ Rigmas Transport bilansi prognoosid AKTIVA * tegelik bilanss 30.09.2003* 31.12.2002 31.12.2003 31.12.2004 31.12.2005 31.12.2006 31.12.2007 Käibevara 1. Kassa ja pangakontod 39414 12500 964454 2188313 3499317 4533266 5273150 2. Nõuded ostjate vastu 211812 250000 709244 546650 435243 323498 211398 3. Muud nõuded 19075 40000 3500 3500 3500 3500 3500 3.1. Avansid aruandvatele isikutele 0 0 0 3.2
8. nädala praktikum ÕPIK LK 186 TEST T-7.1 Panga poolt väljastatud kontoväljavõttes tähistab deebet konto vähenemist. Sest mida rohkem ma raha kontole panen seda suurem on panga kohustus minu ees. Kui panga kohustus väheneb, siis ongi deebet. T-7.2 Lühiinvesteeringuid kajastatakse bilansis vahetult pärast bilansikirjet Kassa ja pangakontod. T-7.3 Maakleri teenustasu kajastatakse eraldi kuluna. Sest meie räägime lühiajalisest finantsinvesteeringust ja seega on maakleri teenustasu finantskulu. Kui jutt oleks pikaajalisest finantsinvesteeringust, siis maakleri teenustasu liidetaks ostetud aktsiate maksumusele. T-7.4 Kui tänapäeva müügitulu on suurem laekunud rahasummast, siis erinevuse summas debiteeritakse kontot Kassapuudujäägid ja ülejäägid. Debiteeritakse, sest puudujääks on deebetis.
Tööjõukulud: palgakulu 7200 14 sotsiaalmaksud 2376 Ärikasum (-kahjum) 4980,2 Kasum (-kahjum) enne tulumaksustamist 4980,2 Aruandeaasta kasum (-kahjum) 4980,2 Bilansi prognoos AKTIVA (VARAD) Käibevara Raha ja pangakontod 3500,00 Käibevara kokku 3500,00 15 Materiaalne põhivara Maa ja hooned 20984,00 Masinad ja seadmed 6500,00 Muu materiaalne põhivara 10568,00
5.Telefon 480 480 480 480 III. Rahal.vahend.kasut. 19 244 19 581 22 703 23 930 kokku IV. Jääk perioodi lõpuks 1 658 2 476 4 301 7 420 5.6. KAVANDATAVAD BILANSID BILANSIKIRJE SUMMA, eurot (aastate kaupa) 2012 2013 2014 AKTIVA Käibevara 1. Raha ja pangakontod 1 657 2 476 4 301 2. Nõuded ostjate vastu 3. Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 4. Varud Käibevara kokku 1 657 2 476 4 301 Põhivara 5. Materiaalne põhivara 910 910 910 6. Immateriaalne põhivara Põhivara kokku 799 688 577
a. Erisisu OÜ äriplaan 1999.a. Finantsanalüüs, Külim, 2000 Tsitstjakov, S., KPMG, Ettevõtte finantsjuhtimine [http://www.finance.ee/failid/fin.pdf]. 20.05.2003.a. 21 Lisa 1 Bilanss ning kasumiaruanne 2000 ja 1999 AKTIVA 2000 1999 Käibevara 1. Raha ja pangakontod 61 464 kr 7 297 kr 3. Nõuded ostjate vastu 3.1. Ostjatelt laekumata arved 143 761 kr 60 645 kr KOKKU rühm 3. 143 761 kr 60 645 kr 4. Mitmesugused nõuded 4.4. Muud lühiajalised nõuded 2 334 kr 83 909 kr KOKKU rühm 4. 2 334 kr 83 909 kr 6
a. Erisisu OÜ äriplaan 1999.a. Finantsanalüüs, Külim, 2000 Tsitstjakov, S., KPMG, Ettevõtte finantsjuhtimine [http://www.finance.ee/failid/fin.pdf]. 20.05.2003.a. 21 Lisa 1 Bilanss ning kasumiaruanne 2000 ja 1999 AKTIVA 2000 1999 Käibevara 1. Raha ja pangakontod 61 464 kr 7 297 kr 3. Nõuded ostjate vastu 3.1. Ostjatelt laekumata arved 143 761 kr 60 645 kr KOKKU rühm 3. 143 761 kr 60 645 kr 4. Mitmesugused nõuded 4.4. Muud lühiajalised nõuded 2 334 kr 83 909 kr KOKKU rühm 4. 2 334 kr 83 909 kr 6
11. Leida kasumilävi tükkides, kui kaup müüakse hinnaga 1000 kr/tk püsivkulud aastas 200000 kr ja muutuvkulud 800 kr ühiku kohta a) 1000 ! 12. Märkige Eestis ettevõtte hulgas enam levinud õiguslik vorm b) osaühing ! 13. Üldreeglina püsivkulude kogusummale tootmismahu vähenemine a) mõju ei avalda ! 14. Ettevõtte planeeritud müügitulu on 500 tuh krooni müük kasumilävi punktis aga 400 tuh krooni, seega planeeritav ohutusvaru on c) 20% ! 15. Käibevarahulka kuuluvad a) raha ja pangakontod ! 16. ettevõtte võimet tasuda lühi ja pikaajalisi kohustusi d) kapitali strukturi suhtarv ! 17. Millises arunades kajastab kõige otsesemalt ettevõtte äritegevuse a) kasumiaruanne ! 18. Kasumi genereerimise efektiivsust lähimüügilt Rentaablussuhtarv ! 19. Bostoni turuosa turukasvu matriksi rahalehmad Suur turuosa ja aeglane kasv ! 20. Lähtudes tegevus ja tootmismahu muutumise mõjul kulude eristatakse c) muutuv ja püsiv ! 21
Raha- kassas olev raha kui ka pangakontode jäägid, välja arvatud pikaajalised deposiidid. Lühiajalised finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed Varud Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud Kinnisvarainvesteeringud Materiaalne põhivara Immateriaalne põhivara RAHA JA LÜHIAJALISTE VÄÄRTPABERITE ARVESTUS Bilansikirjel Raha kajastatakse raamatupidamis-kohustuslase käsutuses olevat sularaha jääki kui ka raha seisu kõigil pangakontodel. Raha on maksevahend. Välisvaluuta pangakontod hinnatakse bilansipäeval ümber kehtiva Euroopa Keskpanga valuutakursi alusel. Bilansikirjel Lühiajalised finantsinvesteeringud kajastatakse väärtpaberitesse tehtud lühiajalisi investeeringuid. Raha kui objekti hoidmine on vähetulukas- raha hoiustamisel teenib see maksimaalselt pangadeposiidi intressi. Kursimuutused kajastatakse kasumiaruandes finantstulu või kuluna. Sularaha arvestus Ettevõttesiseselt hoitakse (sula)raha kassas. Kassatehingud kajastatakse kontol Kassa
Lisa 2 1,083 1,167 1,250 361 389 416 1,444 1,555 1,666 Lisa 3 BILANSI PROGNOOS Algsaldo 1. aasta 2. aasta 3. aasta 5-Jan-09 06-Jan-10 06-Jan-11 AKTIVA (VARAD) Käibevara Raha ja pangakontod 0 50,737 33,379 16,305 Nõuded ostjate vastu 40,125 10,536 14,519 Maksude ettemaksed sh käibemaksu ettemaks Tooraine ja materjali varud 6,442 10,230 11,750 Lõpetamata toodangu varud Valmistoodangu varud Käibevara kokku 0 97,304 54,145 42,575 Materiaalne põhivara
I muutus vara ümberpaiknemine, bilansimaht ei muutu, II muutus vara katteallikate ümberpaiknemine, bilansimaht ei muutu, III muutus vara ja vara katteallikate suurenemine, bilansimaht suureneb, IV muutus vara ja vara katteallikate vähenemine, bilansimaht väheneb. BILANSI PÕHIMÕTTELINE SKEEM AKTIVA= VARA PASSIVA = KAPITAL KÄIBEVARA KOHUSTUSED (VÕÕRKAPITAL) - RAHA JA PANGAKONTOD - LÜHIAJALISED KOHUSTUSED - VÄÄRTPABERID VÕLAKOHUSTUSED - NÕUDED OSTJATE VASTU OSTJATE ETTEMAKSED - VIITLAEKUMISED (aruande- VÕLAD TARNIJATELE perioodi laekumata tulud) MAKSUVÕLAD - ETTEVÕTTE POOLT TEHTUD VIITVÕLAD (aruandeperioodil ETTEMAKSED tegemata väljamaksed)
müügimeeste palk, müügikulud, reklaam, valmistoodangu ladu, varade amortisatsioon jne · muud ärikulud kohalikud maksud, eelmiste perioodide kahjum, kingitused, annetused jm. 9 BILANSISKEEM · AKTIVA = PASSIVA · AKTIVA = VARAD · PASSIVA = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL · VARAD = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL Bilansiskeem AKTIVA (vara) KÄIBEVARA · Raha ja pangakontod · Aktsiad ja muud väärtpaberid · Nõuded ostjate vastu Ostjatelt laekumata arved Ostjate vekslid Ebatõenäoliselt laekuvad arved (miinus) Kokku · Mitmesugused nõuded Nõuded tütar- ja emaettevõtetele Nõuded sidusettevõtetele Arveldused aktsionäridega Muud lühiajalised nõuded Kokku · Viitlaekumised (aruandeperioodi laekumata tulud) Intressid Dividendid Muud viitelaekumised Kokku · Ettemakstud tulevaste perioodide kulud
c) suureneb vara ja väheneb omakapital; d) väheneb vara ja suurenevad kohustused. 48-50 Firma A raamatupidamises on kontode saldod 2003. aasta lõpu seisuga järgmised: Lühiajalised kohustused 450 000 kr Põhivara (Maa) 900 000 kr Pikaajalised kohustused 1 200 000 kr Põhivara (Seadmed) 900 000 kr Raha ja pangakontod 300 000 kr Nõuded ostjate vastu 400 000 kr Põhivara (Hooned) 2 000 000 kr Aktsiakapital 1 500 000 kr Eelmiste perioodide jaotamata kasum 250 000 kr Akumuleeritud kulum 1 100 000 kr 6. jaanuaril 2004 laekus Firma A pangakontole ostjatelt rahasumma 250 000 kr ja ettevõte
annaabi.ee 
