mitmete rakukogumite moodustumisega erinevatel tasanditel (kobarad, ahelad, kahekaupa koos jne). Harvemini võivad osad bakteriliigid paljuneda ka suguliselt (konjugatsioon). Isomorfne pooldumine pooldumisel tekivad kaks võrdse suurusega tütarrakku. Heteromorfne pooldumine pooldumisel tekivad kaks erineva suurusega tütarrakku. Generatsiooniaeg aeg, mis kulub raku moodustumisest pooldumiseni. Paljunemine leiab aset geomeetrilises progressioonis. Paljunemiskiirus sõltub mikroobi liigist, kultuuri vanusest, toitekeskkonnast, temperatuurist jt teguritest. Paljunemist piiravateks faktoriteks keskkonnas on ainevahetuseks vajalike ainete lõppemine; hapniku hulga vähenemine; H+ hulga suurenemine (pH langus); toksiliste ainete kogunemine. Mikroobide arvu määratakse pesade ehk kolooniate arvu järgi ühes milliliitris või grammis. Pesa tähendab ühest mikroobiliigist väljakasvanud mikroobide kogumikku kunstlikul söötmel
7. Nimeta seente põhirühmad, too näiteid. 8. Kuidas seened toituvad? 9. Kuidas seened paljunevad? 10. Milles seisneb seente tähtsus looduses? 11. Millist kahju tekitavad seened inimesele? 12. Kuidas seeni kasutatakse? 13. Kui suured on bakterid ja mis määrab nende suuruse? 14. Kirjelda bakteri raku ehitust ja rakuosade ülesandeid. 15. Nimeta bakteri kujurühmad. 16. Nimeta bakterite paljunemisviisid. 17. Kirjelda bakteri pooldumist 18. Millest sõltub ja kui suur võib olla paljunemiskiirus? 19. Kirjelda spooride moodustumist, nende tähtsust. 20. Kuidas jagunevad bakterid toitumise poolest, kuidas toituvad? 21. Milles seisneb bakterite tähtsus looduses? 22. Millist kasu toovad organismis elavad bakterid? 23. Kuidas on võimalik baktereid kasutada, too näiteid. 24. Millist kahju võivad tekitada patogeensed bakterid, too näiteid. SEENED Seenekeha on seeneniidistik e mütseel Üherakulised: ühetuumaga näit. pärmseen
2.) Prokariootsed ja eukariootsed mikroorganisimid prokariootsed- ehk eeltuumsed (rakutuuma pole) a) prioomid (nende kaudu nakkuste otsene levik) b) viirused (saavad paljuneda ainult peremees rakus, säilida suudavad ka väliskeskkonnas) dna viirused ja rna viirused c) bakterid - klamuudiad, riketsiad, mikroplasmad, spirokeedid (paljunevad iseseisvalt) päristuumsed ehk eukariootsed (rakutuum olemas) seened, algloomad 3.) Bakterite kasvufaasid (joonis) Bakterite paljunemiskiirus sõltub mikroobi liigist, kultuuri vanusest, toitekeskkonnast, temperatuurist jne. Bakterite kasvufaasid on: I) lag-faas (lähtefaas) aeg bakteri külvimomendist kasvu alguseni II) Log faas - bakterite arv kasvab III) Statsionaarne faas- tasakaal IV) kasvu lakkamise faas 4.) Bakterite hingamise tüübid 1) ranged aeroobid (ei paljne O2-ta) 2)anaeroobsed (paljunevad O2-ta) 3) fakultatiivsed anaeroobid (võimelised teemetatsiooniks ja eksidatsiooniks) 4) mikroaerofiilid (vajavad O2-te)
sünteesiks Tsütoplasma ühendab rakuosi, täidab rakku Ribosoomid valkude süntees Gaasivakuoolid aitavad vee pinnale tõusta ja püsida Paljunemine Pooldumine: a) Rõngaskromosoom kahekordistub b) Rõngaskromosoomid liiguvad teineteise raku otsa c) Raku keskele moodustub vahesein d) Kaks tekkinud rakku eralduvad teineteisest Teisi paljunemisviise niidikeste teel, spetsiaalsete paljunemiskehakeste abil, pungumine Paljunemiskiirus soodsates tingimustes 30min, heades 1-2h, looduslikult kord ööpäevas Millest sõltub? Elukeskkonnast Spooride moodustumine Kuidas toimub? a) Bakter satub eluks mittesobivasse keskkonda b) Väljutab kuni kolmandiku tsütoplasmas olevast veest c) Organellide arv väheneb d) Ruumalalt vähenenud bakter kattub tiheda kestaga Miks
4)Keeritsbakterid (spiroheedid) 5) Punguvad ja jätketega bakterid 6) Niitjad bakterid 16. Nimeta bakterite paljunemisviisid. Bakterid paljunevad mittesuguliselt, vegetatiivselt e. pooldumise teel. Erandina paljunevad mõned bakterid pungumise teel ja niitjate jätkete eraldumise teel. 17. Kirjelda bakteri pooldumist Esmalt kordistub kromosoom, seejärel pooldub rakk. 18. Millest sõltub ja kui suur võib olla paljunemiskiirus? Sobiva temperatuuri juures, milleks on enamasti umbes 37° C, võib pooldumine toimuda iga 20 minuti järel. Teoreetiliselt võib ühest bakterist 24 tunni jooksul tekkida ligikaudu 140 triljonit bakterit. 19. Kirjelda spooride moodustumist, nende tähtsust. Kui bakterid satuvad elama ebasoodsatesse tingimustesse, siis moodustavad osa liike spoore. Spoorid aitavad üle elada perioode, kus on puudu eluks vajalikest ainetest ja tingimustest. 20
Need on eredalt värvunud ja limased. Viljakeha moodustub kolooniasse kogunenud rakkudest ja nende poolt eritatavast limast. Paljunemine Bakterirakud paljunevad peamiselt pooldumisega. Bakterid paljunevad väga kiiresti. Aega, mis kulub ühe raku pooldumiseks nim. generatsiooniajaks. Soodsates tingimustes toimub kiirestikasvavate rakkude pooldumine iga 20-30 min. järel. Enamik baktereid aga ei paljune nii kiiresti ja nende generatsiooniaeg on soodsates tingimustes 1-3 tundi. Bakterite paljunemiskiirus sõltub väga paljudest teguritest: keskkonnas olemasolevatest toitainetest, toitainete kontsentratsioonist, temperatuurist jne. SEENED: Hallitusseened ja pärmid Seened on heterotroofsed organismid, mis vajavad eluks vaid piisavalt toitaineid, soojust ja niiskust. Valgust nad ei vaja. Peamiselt kasvavad mulla pindmistes kihtides. Seened võivad meile kasulikud olla näiteks toidutegemisel, ravimite valmistamisel ja isegi söögiks.
enamkohastunud kui homosügoodid, siis ta säilitab variantide arvu. Seda nimetatakse balansseeritud ehk tasakaalustatud valikuks: näiteks sirp-rakulise aneemia korral. Tasakaalustatud valik on looduslikes populatsioonides siiski harv nähtus, põhjuseks asjaolu et LV ei saa säilitada geneetilist polümorfismi mitme lookuse suhtes. LV toimib alati organismi või indiviidi tasemel paljunemiseelise kaudu. Alleelide sagedused populatsioonis muutuvad indiviidide kaudu, kelledel on erinev paljunemiskiirus ja -määr. Selles osas on aga vaidlusi veel palju ja mõned teadlased leiavad, et valik toimub põhimõtteliselt siiski kõigil tasanditel alates geenist ja lõpetades liigiga. Organismid ise ei tee midagi, mis võiks olla kasulik liigile kui sellisele. Iga isend konkureerib vaid oma liigikaaslasega, et saavutada edu paljunemises. Seepärast soosib LV selles suhtes vaid iga organismi isiklikke "ambitsioone", sest liigikaaslasega
Miks on mikroobidele hapnikku vaja? Aeroobid ja mikroaerofiilid. Miks paljud mikroobid ei talu hapnikku? Hapniku toksilisuse põhjused. Superoksiidradikaal ja hüdroksüülradikaal kui ülitugevad oksüdeerijad. Kus võiks looduses elada anaeroobseid baktereid. Kes on fakultatiivsed anaeroobid? Mis on küünlanõu? Kuidas luuakse seal anaeroobsetele mikroobidele sobivad elutingimused? Bakterite paljunemine, selle arvukad viisid. Kui kiiresti bakterid paljunevad? Millest sõltub paljunemiskiirus? Mis on generatsiooniaeg ja millest see sõltub? Kirjelda müksobakterite, bdellovibrioonide, klamüüdiate ja aktinobakterite elutsüklit. Koniidid kui aktinomütseetide ja hallitusseente paljunemivahendid. Hormogoonid ja goniidid paljunemisvahenditena. Mis on steriliseerimine? Mis on desinfitseerimine? Termiline steriilimine. J. Lister ja fenooli kasutamine. Fenoolikoefitsient. Millega kodustes olustes puhastada haava? Mis võiks olla koduapteegis selle jaoks olemas?
niiditükikestega kui ka niidist eralduvate liikumisvõimeliste paljunemisrakkudega. Bakterid paljunevad väga kiiresti. Aega, mis kulub ühe raku pooldumiseks nimetatakse generatsiooniajaks. Soodsates tingimustes toimub kiirestikasvavate rakkude pooldumine iga 20-30 minuti järel. Enamik baktereid aga ei paljune nii kiiresti ja nende 4 generatsiooniaeg on soodsates tingimustes 1-3 tundi. Bakterite paljunemiskiirus sõltub väga paljudest teguritest, näiteks keskkonnas olemasolevatest toitainetest, toitainete konsentratsioonist, temperatuurist. Looduses on bakterite generatsiooniajad pikemad 24 tundi ja isegi kauem. (http://www.miksike.ee/docs/elehed/4klass/9loodus/elutuba/ainu/lagunemine.htm) Baktereid leidub rohkesti nii mullas, vees kui õhus. Mullas paljunevad peaaegu kõik bakterid. Vees eristatakse seal paljunevaid pärisasukaid, perioodiliselt vees elutsevaid
Ristsiire homoloogiliste kromosoomide osade vahetus Ahelenud geenid-geenid, mis asuvad kromosoomil üksteise naabruses ja päranduvad sageli koos T.H.Morgan äädikakärbse katse näitas, et valgesilmsust põhjustav geen on aheldunud kärbse sugu määrava geeniga tal tuntakse palju erinevaid mutatsioone tal on vähe kromosoome (4 paari) isas- ja emaskärbsed on kergesti eristatavad teda on lihtne kasvatada laboritingimustes tema paljunemiskiirus on suur, keskmiselt kahe nädalaga annab üks emaskärbes üle 100 järglase aasta jooksul on võimalik uurida ligikaudu 20 põlvkonda Mutatsioon - DNA järjestuses toimunud muutused (Juhuslikud muutused ehk mutatsioonid muudavad geenide või kromosoomide struktuuri või kromosoomide arvu) (anti)Onkogeen mutantne geen, mis põhjustab kasvaja teket(takistavad kasvaja arengut) Mutatsiooonid loovad esmase päriliku muutlikkuse ning ilma mutatsioonideta ei saaks
Paljud neist võivad elada üle koguni mõnetunnise keetmise. Niiskes kuumuses hukkuvad bakterite spoorid temperatuuril 120130°C 2030 min. jooksul, kuivas kuumuses 160 170°C juures 12 tunni vältel. Eriti vastupidavad on termofiilsete bakterite spoorid. Pärm- ja hallitusseened hukkuvad juba temperatuuril 5060°C ja nende spoorid 6580°C juures. Madalad temperatuurid. Keskkonnas alla optimaalse kasvutemperatuuri väheneb mikroobide paljunemiskiirus ja eluliste protsesside aktiivsus. Paljud roiskbakterid ja toidumürgistusi tekitavad bakterid on mesofiilsed ja harilikult ei paljune temperatuuril alla 4 5°C. Madalaid temperatuure kasutatakse laialdaselt kiirestiriknevate toiduainete ja söötade säilitamiseks. Toodete külmutamisel sureb märkimisväärne osa nende mikrobiootast. Külmutatult säilitamisel on hävimine tunduvalt aeglasem. Iga mikroorganismi juures eristatakse kolme temperatuuri punkti:
Obligaatsed anaeroobid - mikroobid, kes paljunemiseks vajavad hapnikuvaba keskkonda. Substraati nad lõpuni ei lõhusta. Anaeroobsetes tingimustes kasvavad võihappebatsillid, teetanuse ja botulismi tekitajad. 14. Bakterite kasv ja paljunemine ning paljunemise faasid vedelsöötmes Isomorfne pooldumine pooldumisel tekivad kaks võrdse suurusega tütarrakku. Heteromorfne pooldumine pooldumisel tekivad kaks erineva suurusega tütarrakku. Paljunemiskiirus sõltub mikroobi liigist, kultuuri vanusest, toitekeskkonnast, temperatuurist jt teguritest. Bakterite paljunemine vedelsöötmes. I. Lähtefaas (lag-faas) on aeg bakterite külvimomendist nende kasvu alguseni. II. Aktseleratsiooni ehk kasvu kiirenemise faas. III. Eksponentsiaal ehk log-faas bakterite arv kasvab geomeetrilises progressioonis. IV. Negatiivne aktseleratsiooni faas (aeglustuv log-faas). Selles faasis on poolduvaid isendeid kõige rohkem. V
hallitusseente koniidid, tsüanobakterite akineedid, müksobakterite müksospoorid. Koniidid: puudub korteks ja spoorikattted, aga vastupidav kuumusele, kuivusele ja keemiale. Akineedid: taluvad kuivust ja külma kuid mitte kuuma. Tsüstid: tsüstiks muutub kogu rakk. Pole termoresistentsed. Müksospoorid: müksobakterite tsüstid Bakterite paljunemine, selle viisid. Kui kiiresti bakterid paljunevad? Millest sõltub paljunemiskiirus? Mis on generatsiooniaeg? Enamik baktereid paljunevad pooldumise teel. Kromosoom paljuneb, kumbki tütarrakk saab sellest koopia ja tekib 2võrdse suurusega tütarrakku. Poolfumine võib toimuda nöördumise või ristvaheseina sissekasvamise teel. Esineb ka ebavõrdset paljunemist. Osad bd paljunevad ka mütseeli või selle rudimentide lagueemisel keradeks ja pulkadeks. Osadel rakkudel on tütarrakud erinevad liikumisviisi poolest- ühed viburiga, teised piilidega. JNEJNEJNE konspekt.
b) kaitsekorralduslike suuniste andmine Otsitakse vastust küsimustele stiilis ,,Kui suur on tõenäosus, et populatsioon on 50 aasta pärast välja surnud?" või ,,Millise populatsiooni majandamismeetodi juures populatsioon suurema tõenäosusega ellu jääb?" Populatsiooni elujõulisuse analüüs (PVA) võimaldab prognoosida liigi elujõulisust tema elukeskkonnas. PVA on demograafilise analüüsi (jälgitakse pop teatud isendeid, et määrata kindlaks nende kasvu- ja paljunemiskiirus ning suremus) üks edasiarendustest. PVAd võib käsitleda riskianalüüsina, mis matemaatilisi ja statistilisi meetodeid kasutades ennustab, kui tõenäoline on populatsiooni väljasuremine mingiks tulevaseks ajahetkeks. PVA on muutumas liikide kaitsekorralduse planeerimisel oluliseks instrumendiks. PVA on informatiivne, kui tegemist on elupaikade hävitamisest, killustamisest või kvaliteedi halvenemisest tulenevate mõjudega haruldase liigi eluvõimalustele
on osaliselt sõltuv A/a genotüübist. Ajahetkel t=1 on wA*NA A-tüüpi indiviidi ja wa*Na a-tüüpi indiviidi. Alleelisagedused muutuvad võrreldes eelmise plv-ga: fA(0)=NA/(NA+Na) fA(1)=wANA/ wANA+waNa Selleks, et saada alleelisagedus, siis pole olulised mõlema tüübi absoluutarvud. Selleks jagame lugejat ja nimetajat (NA + Na)-ga ja saame: • fA(1) = wAfA(0)/(wAfA(0)+wafa(0)) Nii, et uut alleelisagedust ei määra mife absoluutne paljunemiskiirus (w), vaid suhteline paljunemiskiirus. Ehk A alleeli sagedus oleneb suhtelisest paljunemiskiirusest. Nii on vaid suhtelised paljunemiskiirused olulised ja jagades valemi nimetaja ja lugeja WA-ga näeme, et : fA(t+1) = fA(0)/(fA(0) +(wa/wA)fa(0)) Ehk uus sagedus sõltub paljunemissuhetest (wa/wA). 5. Millistest faktoritest sõltub suhteline kohasus (relative fitness)? Suhteline kohasus w on absoluutsete kohasuste suhe w=λb/λa, ehk sõltub
........................................ 3.18. Aega, mis kulub bakterirakkude arvu kahekordistumiseks bakteripopulatsioonis, nimetatakse generatsiooniajaks. Leidke joonise abil, kui pikk on bakteri A ja bakteri B generatsiooniaeg? 4 punkti Bakteri A generatsiooniaeg on ................. Bakteri B generatsiooniaeg on ................. Millistest keskkonnafaktoritest sõltub bakterite paljunemiskiirus? a)........................................................................... b)............................................................................ c)............................................................................ 17 3.19. Uuritakse temperatuuri mõju pärmseente elutegevusele
Fakultatiivsed anaeroobid - Saavad energiat hapnikuseoselisest metabolismist ja taluvad hästi hapnikku, kuid hapniku puudumisel võivad ümber lülituda kas kääritamisele või anaeroobsele hingamisele. Siia kuuluvad näiteks nitraatsed hingajad, enterobakterid, S. cerevisiae. Reeglina kasvavad hapniku olemasolul kiiremini, kui ilma hapnikuta. 20. Bakterite paljunemine, selle viisid. Kui kiiresti bakterid paljunevad? Millest sõltub paljunemiskiirus? Mis on generatsiooniaeg? Kirjelda müksobakterite, bdellovibrioonide, klamüüdiate ja aktinomütseetide elutsüklit. Koniidid kui aktinomütseetide ja hallitusseente paljunemivahendid. Hormogoonid ja goniidid paljunemisvahenditena. Bakterite paljunemine, selle viisid o Pooldumine enamik baktereid paljuneb pooldumise teel. Tekkivad tütarrakud on ühesuurused ja geneetiliselt identsed. Enne pooldumist toimub kromosoomi replikatsioon ja kumbki tütarrakk saab
....... .................................................................................................................................................. 3.18. Aega, mis kulub bakterirakkude arvu kahekordistumiseks bakteripopulatsioonis, nimetatakse generatsiooniajaks. Leidke joonise abil, kui pikk on bakteri A ja bakteri B generatsiooniaeg? 4 punkti Bakteri A generatsiooniaeg on ................. Bakteri B generatsiooniaeg on ................. Millistest keskkonnafaktoritest sõltub bakterite paljunemiskiirus? a)........................................................................... b)............................................................................ c)............................................................................ 18 3.19. Uuritakse temperatuuri mõju pärmseente elutegevusele. 6 punkti 1. Glükoosi lahus kuumutatakse, jahutatakse ja valatakse kolbi. 2. Lisatakse pärmseened. 3. Lahus kaetakse õhukese õlikihiga. 4
Enamus haigustekitajatest on fakultatiivsed anaeroobid. Obligaatsed anaeroobid − mikroobid, kes paljunemiseks vajavad hapnikuvaba keskkonda. Substraati nad lõpuni ei lõhusta. Anaeroobsetes tingimustes kasvavad võihappebatsillid, teetanuse ja botulismi tekitajad. 13. Bakterite kasv ja paljunemine ning kasvufaasid. Isomorfne pooldumine – pooldumisel tekivad kaks võrdse suurusega tütarrakku. Heteromorfne pooldumine – pooldumisel tekivad kaks erineva suurusega tütarrakku. Paljunemiskiirus sõltub mikroobi liigist, kultuuri vanusest, toitekeskkonnast, temperatuurist jt teguritest. Piiravateks faktoriteks on:Ainevahetuseks vajalike ainete lõppemine;Hapniku hulga vähenemine;pH langus;Toksiliste lõpp- produktide kogunemine. Kiiresti kasvavatel bakteritel kestab paljunemisperiood ehk generatsiooni aeg, ligikaudu 30 minutit. Täielik paljunemise lõpp saabub 18-24 h järel. Generatsiooniaeg on aeg, kus ühest bakterist saab 2 bakterit.
Kui geneetiline mitmekesisus on tagatud, siis see suurendab elujäämise tõenäosust muutuvates keskkonnatingimustes. 6) Selgitage, milles seisneb pop. elujõulisuse analüüsi põhiolemus ja millised on selle rakendamisvõimalused. Populatsiooni elujõulisuse analüüs (PVA) võimaldab prognoosida liigi elujõulisust tema elukeskkonnas. PVA on demograafilise analüüsi (jälgitakse pop teatud isendeid, et määrata kindlaks nende kasvu- ja paljunemiskiirus ning suremus) üks edasiarendustest. PVAd võib käsitleda riskianalüüsina, mis matemaatilisi ja statistilisi meetodeid kasutades ennustab, kui tõenäoline on populatsiooni väljasuremine mingiks tulevakseks ajahetkeks. PVA on muutumas liikide kaitsekorralduse planeerimisel oluliseks instrumendiks. PVA on informatiivne, kui tegemist on elupaikade hävitamisest, killustamisest või kvaliteedi halvenemisest tulenevate mõjudega haruldase liigi eluvõimalustele. PVA võib osutuda eriti
Koniidid on kerged, hüdrofoobse pinnaga ja levivad hõlpsasti tuulega. Paljud bakterid paljunevad ka pungumise teel. Pung moodustub kas otse emarakule või hüüfi tippu. Pung eraldub emarakust enne, kui ta on emaraku suuruseks kasvanud. Huvitavalt paljuneb Epulopiscium fischelsonii , kelle emarakus moodustuvad elusad tütarrakud, mis väljuvad pilu kaudu tema rakul. Seega on tegu ,,sünnitajabakteriga". 96. Kui kiiresti bakterid paljunevad? Millest sõltub paljunemiskiirus? Kiiresti kasvavatel bakteritel on generatsiooniajaks 15-20 minutit. Generatsiooniaeg sõltub mikroobist, aga ka keskkonnatingimustest. Enamikul bakteritel on generatsiooniaeg ca 1 tund. 97. Mis on generatsiooniaeg? Aeg, mis kulub rakkude arvu kahekordistumisele polulatsioonis. Mida lühem generatsiooniaeg, seda kiiremini rakud jagunevad. 98. Kirjelda müksobakterite, bdellovibrioonide, klamüüdiate ja aktinomütseetide elutsüklit.
funktsioonid geneetilise informatsiooni sailitamisel ning edasiandmisel. Kui eelnevatel perioodidel uuriti parilikke nahtusi eelkoige korgematel, suguliselt sigivatel organismidel, siis tanapaeval on nendeks mikroorganismid (ainuraksed, vetikad, bakterid, viirused ja mikroseened). Mikroobide isearasused: 1) luhike elutsukkel (viirustel ja bakteritel 20...30 min, mikroseentel 1...2 tundi). See voimaldab uurida geneetilist sidet vaga paljude polvkondade jooksul. 2) suur paljunemiskiirus 3) suguta sigimise korval esineb ka suguline sigimine 4) lihtne kasvatada. Bakteritest koige enam on uurimistoos kasutanud soolekepikest Escherichia coli ja tema faage. DNA ehitus DNA paikneb rakutuumas kromosoomides. Erandiks on munarakud, kus osa DNA-st paikneb ka tsutoplasmas. DNA sisaldab adeniini, guaniini, tsutosiini ja tumiini (puudub uratsiil). E. Chargraff toestas1950.a, et puriin-ja purimidiinaluste suhe DNA-s on alati vordne:
alt 5 · apoptoos muutunud rakkude hävimise süsteem ei tööta · rakud muutuvad surematuks paljunevad lõpmatult. Teekond esimesest muutunud rakust vähkkasvajani on ajaliselt pikk, kestab paljude vähkide puhul aastakümneid. Kui inimene aga juba sünnib vigase geeniga (pärilik vähk), on see aeg poole lühem. Erinev on vähirakkude paljunemiskiirus - mõned vähid arenevad kiiresti, mõned aeglaselt. Enamik vähkkasvajatest tekib siiski elu vältel saadud geenikahjustuste tulemusena. Aineid, mis geene kahjustades vähki tekitavad, nimetatakse kantserogeenideks (vähitekitajateks). Geene kahjustav toime on paljudel keemilistel ühenditel, millega kokku puutume: radiatsioonil, mitmetel mikroorganismidel (Epstein-Barri viirus, B-hepatiidi viirus, inimpapilloomviirus,
Kasvu laiema mõiste all peetakse silmas bakterite paljunemist. Bakterid paljunevad pooldumise teel, pungumisel, vahetul jagunemisel niitjate vormide segmenteerumisel, eoste sarnaste rakkude moodustumisel ja veel ka sugulisel teel. Kui pärast pooldumist on moodustunud kaks võrdse suurusega tütarrakku, nimetatakse seda isomorfseks pooldumiseks. Erineva suurusega pooldunud rakkude korral on tegu heteromorfse pooldumisega. Bakterite paljunemiskiirus sõltub mikroorganismi liigist, kultuuri vanusest, toitekeskkonnast, temperatuurist, süsihappe kontsentratsioonist söötmes jne. Paljunemine leiab aset geomeetrilises progressioonis (2, 4, 8, 16 mikroobirakku). Loodus ette seadnud piirid, mis piiravad seda kasvu. Nendeks piiravateks faktoriteks keskkonnas, kus bakterid paljunevad, on: 1. ainevahetuseks vajalike ainete lõppemine 2. hapniku hulga vähenemine 3. H+ hulga suurenemine (pH langus) 4
Leucothrix, Sphaerotilus ja Caryophanon paljunevad liikumisvõimeliste paljunemisrakkude- goniidide abil. Goniidid moodustuvad niidi tipmiste rakkude jagunemisel ja omavad vibureid. Omapäraselt paljuneb üks suuremaid baktereid Epulopiscium fischelsonii, kelle emarakus moodustuvad elusad tütarrakud, mis väljuvad pilu kaudu tema rakul. Seega on tegu "sünnitajabakteriga". Kui kiiresti bakterid paljunevad? Generatsiooniaeg erinev. Enamustel 1h. Millest sõltub paljunemiskiirus? Mikroobi liigist ja keskkonnatingimustest (temp.) E. coli gen aeg on 5,5 kraadi juures 5 ööpäeva, 37 kraadi juures 20 min Mis on generatsiooniaeg? Generatsiooniaeg on aeg, mis kulub rakkude arvu kahekordistumisele populatsioonis. Mida lühem g, seda kiiremini rakud jagunevad. Kirjelda müksobakterite, bdellovibrioonide, klamüüdiate ja aktinomütseetide elutsüklit. Müksobakterite arengutsükkel. Neil kogunevad vegetatiivsed rakud keskkonnatingimuste halvenedes
hingamisele. Siia kuuluvad näiteks nitraatsed hingajad, enterobakterid (ka soolekepike), S. cerevisiae. Reeglina kasvavad hapniku olemasolul kiiremini, kui ilma hapnikuta. Küünalnõu on kinnine anum, kuhu pannakse põlema küünal, mis kasutab ära kogu hapniku ja siis kustub. XVI 87. Bakterite paljunemine, selle viisid. Kui kiiresti bakterid paljunevad? Millest sõltub paljunemiskiirus? Mis on generatsiooniaeg? Bakterirakk paljuneb pooldumise teel sobiva temperatuuri juures, milleks on enamasti umbes 37° C. Pooldumine algab sellest, et mikroob kasvab pärilikult määratud pikkuseni. Pooldumisprotsessiga samaaegselt toimub kromosoomi ja plasmiidireplikatsioon nii, et tütarrakus on esialgse raku genoomi duplikaat. Tekkivad tütarrakud on ühesuurused ja geneetiliselt identsed. Enne pooldumist toimub kromosoomi replikatsioon ja kumbki tütarrakk
piimhappeks. 15. Bakterite kasv ja paljunemine ning kasvufaasid Bakterid paljunevad pooldumise teel, harvem aga ka sugulisel teel. Kui pärast pooldumist on moodustunud kaks võrdse suurusega tütarrakku, nimetatakse seda isomorfseks pooldumiseks. Erineva suurusega rakkude korral on tegu heteromorfse pooldumisega. Kuigi suurem osa baktereid paljuneb suguliselt, isastüüp F+ ja emastüüp F- vahel. Bakteri paljunemiskiirus sõltub bakteri liigist, kultuuri vanusest, toitekeskkonnast, temperatuurist, süsihappe kontsentratsioonist söötmel ja teistest teguritest. Paljunemine leiab aset geomeetrilisest progressioonist. Loodus on ette seadnud piirid, mis piiravad sella kasvu. Piiravateks faktoriteks on: 1) Ainevahetuseks vajalike ainete lõppemine; 2) Hapniku hulga vähenemine; 3) pH langus; 4) Toksiliste lõpp-produktide kogunemine.
piimhappeks. 15. Bakterite kasv ja paljunemine ning kasvufaasid Bakterid paljunevad pooldumise teel, harvem aga ka sugulisel teel. Kui pärast pooldumist on moodustunud kaks võrdse suurusega tütarrakku, nimetatakse seda isomorfseks pooldumiseks. Erineva suurusega rakkude korral on tegu heteromorfse pooldumisega. Kuigi suurem osa baktereid paljuneb suguliselt, isastüüp F+ ja emastüüp F- vahel. Bakteri paljunemiskiirus sõltub bakteri liigist, kultuuri vanusest, toitekeskkonnast, temperatuurist, süsihappe kontsentratsioonist söötmel ja teistest teguritest. Paljunemine leiab aset geomeetrilisest progressioonist. Loodus on ette seadnud piirid, mis piiravad sella kasvu. Piiravateks faktoriteks on: 1) Ainevahetuseks vajalike ainete lõppemine; 2) Hapniku hulga vähenemine; 3) pH langus; 4) Toksiliste lõpp-produktide kogunemine.
Mikroobide patogeensust määravad omadused Adhesioonivõime - P- fimbriad võimelised seostuma urotrakti epiteeliga (uropatogeenne E.coli). Polüsahhariidkapsel - S. pneumoniae kihnuga tüved põhjustavad invasiivseid infektsioone, kihnuta tüved vähepatogeensed. Omadus läbida barjääre - meningiiti tekitab E.coli K1:H7 serotüüp. Mikroobide hulk - TBC (10 rakku); shigelloos (>103 raku); salmonelloos (>108 raku). Mikroobide paljunemiskiirus inkubatsiooniperiood Adhesioon Bakterite pilid (pilid; fimbriad) - vahendavad bakterite kinnitumist makroorganismi rakkudele. Esialgu suhteliselt lõtv side. Vallandavad tugevama sideme tekkimise mehhanismi. Pinnavalkudega. Invasioon = invasiivsus Invasiivsus on mikroorganismide võime läbida nahka või limaskesta ja kahjustada kudesid Invasiinid ehk agressiooniensüümid. Siderofoorid - raua hankimine bakteritele. Bakterid vajavad vaba rauda. Mõned hangivad seda siderofooride abil
Kui eelnevatel perioodidel uuriti pärilikke nähtusi eelkõige kõrgematel, suguliselt sigivatel organismidel, siis tänapäeval on nendeks mikroorganismid (ainuraksed, vetikad, bakterid, viirused ja mikroseened). Mikroobide iseärasused: 1) lühike elutsükkel (viirustel ja bakteritel 20...30 min, mikroseentel 1...2 tundi). See võimaldab uurida geneetilist seost väga paljude põlvkondade jooksul; 2) suur paljunemiskiirus; 3) suguta sigimise kõrval esineb ka suguline sigimine; 4) lihtne kasvatada. Bakteritest on geneetikud kõige enam kasutanud uurimistöös soolekepikest Escherichia coli ja tema faage. 3 Nukleiinhapped kui geneetilise informatsiooni kandjad. 1944.a avastasid Avery, MacLeod ja McCarty, et geneetilise informatsiooni materiaalseks aluseks on nukleiinhapped - DNA ja RNA. Nukleiinhapped on kõrgmolekulaarsed polünukleotiidid
annaabi.ee 
