Postembrüogenees - organismi lootejärgne areng. Rakutsükkel - raku eluring ühe jagunemise lõpust teise jagunemise lõpuni. Somaatiline rakk - organismi ehitusse kuuluv keharakk. Sperm ehk seemnerakk Spermatogenees - seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini. Surm on organismi elutegevuse pöördumatu lakkamine (Staadiumid: agoonia, kliiniline surm, bioloogiline surm) Sügoot viljastunud munarakk, millest areneb loode; Tsütogenees- tsütoskeleti taastumine Tsütokinees plasmajagunemine Vananemine on geneetiliselt määratud ja algab inimesel viljastumise hetkest ning haarab organismi tervikuna, kuid on oluliselt mõjutatud väliskeskkonna poolt: · päevitamine · haigused · toitainetevaegus · kehavõõraste ainete kuhjumine · rakkude jagunemisvõime langus Viljastumine - gameetide ühinemine uue organismi tekke jaoks. Mitoos
Mitoos koonduvad kromosoomid, tsentromeeridele kinnituvad kääviniidid. 3) Anafaas: kääviniidid lühenevad, (varasemas eesti keeles karüokinees) on eukarüootse raku jagunemine, mille puhul kromosoomid raku poolustele liiguvad kromatiidid. 4) Telofaas: kromatiidid keerduvad lahti, tekivad tuumakesed ja jaotuvad tütarrakkude vahel võrdselt. TSÜTOKINEES- Tsütokinees on raku jagunemisprotsessi etapp, mille tuumaümbris, toimub tsütogenees: tekivad 4 tütarrakku. Meioosi tähtsus: meioos kaasneb sugurakkude käigus kromosoomid, tsütoplasma, organellid ja rakumembraan jagatakse võimalikult võrdselt kahe ja eoste moodustumisega, tekivad 4 geneetiliselt erinevat tütarrakku, kromosoomide arv väheneb kaks tütarraku vahel. VILJASTUMINE- on sugulise sigimise põhiprotsess, milles eriomased rakud ühinevad korda, mis on oluline viljastumiseks. OVULATSIOON- nimetatakse munaraku (mõnikord rohkem kui ühe
moodustub 2 tütarrakku. tsentrioolid kahesutuvad jällegi , kromosoomid ei keerdu täielikult lahti, tuumamembraane ei teki ja tuumakesi ei moodustu. Mõlemasse tütarrakku jäänud kromosoomid koosnevad aga kõik kahest kromatiidist ning DNA kahekordistumist ei järgne. Interfaas:lühiajalisem ja liitub teise jagunemise profaasiga. Profaas: sama!! metafaas: sama!! anafaas: sama!! telofaas: kromatiidid keerduvad lahti, moodustavad tuumamembraanid ja tuumakesed. Sel ajal toimub ka tsütogenees. Taasub tsütoskelett. Meioosi tulemusena tekib ühest diploidsest rakust neli haplodset tütarrakku. Ovogenees-munaraku areng, ovogoonide paljunemine lõpeb juba looteeas. Samas algab meiootiline jagunemine ning esimese aasta lõpus on rakud meioosi esimese jagunemise profaasis. Seejärel see peatub kuni suguküpsuse saabumiseni. Sela jätkub meioos tsükliliselt- toimub korraga ainult ühes v enamas rakus. Sellest järeldub, et mistahes kahjulikud
mittesugulinekromosoomistikuga rakk, mis idaneb mullas. Viljastumine toimub sama taime rakkude vahel. Samblad, sõnajalad ,seened. Pärilik muutlikus esineb, väike.Vegetatiivne pooldumineTaimedel kasvuorganite abil: juured, mugulad, võsundid, lehed. Pär.muutlikus puudub 2.Mitoos tagab organismi kasvamise ja arengu. Karüogineesi käigus tagastatakse kromosoomides oleva geneetilise info võrdne jaotumine tuumade vahel. Karüogineesi lõpus hakkab tsütoplasma jagunemine(tsütogenees) , mille tulemusema moodustub kaks tütarrakku(tsütogenees). Pärituumsete rakkude jagunemise viisi, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes, nimetatakse mitoosiks (koosneb seega karüogineesist ja tsütogeneesist). Üldine käik Mitoosi võime tinglikult jagada neljaks osaks: profaas, metafaas, anafaas, telofaas . Profaasis keerduvad kromosoomid järk-järgult kokku, rakutuum suureneb ja tuumakesed kaovad
7) Lõpp Praktiliselt elu lõpuni Menopausini (u. 4550 a.) inimese genoomi suurus on hinnanguliselt 3000 Mbp Ontogenees organismi individuaalne areng Partenogenees neitsisiginemine Ovogenees munaraku areng Spermatogenees seemnerakkude areng Embrüogenees loote areng Fülogenees liigi ajalooline areng Tsütogenees tsütoplasma jagunemine Fotosüntees autotroofide orgaanilise aine sünteesiprotsess Postembrüogenees lootejärgne areng Karüokinees rakutuuma jagunemine Inimese munaraku viljastumine toimub munajuhas Mitoosi tulemusena saadakse enamasti DNA sisalduselt identsed rakud Inimese looteareng toimub emakas Meioos tagab pärilikkustegurite ümberrühmituse Krossingover ehk kromosoomide ristsiire toimub 1.profaasis
4) Telofaas: Ø tsütogeneesis moodustuvad kaks tütarrakku Ø tsentrioolid kahestuvad II Jagunemine1) Profaas: Ø tsentrioolid liiguvad poolustele, vahele kujunevad kääviniidid 2) Metafaas: Ø ekvatoriaaltasandile koonduvad kromosoomid Ø tsentromeeridele kinnituvad kääviniidid 3) Anafaas: Ø kääviniidid lühenevad Ø raku poolustele liiguvad kromatiidid 4) Telofaas: Ø kromatiidid keerduvad lahti Ø tekivad tuumakesed ja tuumaümbris Ø toimub tsütogenees: tekivad 4 tütarrakku Meioosi tähtsus: Ø meioos kaasneb sugurakkude ja eoste moodustumisega Ø tekivad 4 geneetiliselt erinevat tütarrakku Ø kromosoomide arv väheneb kaks korda, mis on oluline viljastumiseks Ovulatsioon küpse munaraku eraldumine munasarjast Menstruatsioon emaka pindmise limaskesta kihi eraldumine koos viljastumata munarakuga Menstruatsioonitsükkel aeg menstruatsiooni esimesest päevast järgmise menstruatsiooni alguseni
4) Telofaas: tsütogeneesis moodustuvad kaks tütarrakku tsentrioolid kahestuvad II Jagunemine 1) Profaas: tsentrioolid liiguvad poolustele, vahele kujunevad kääviniidid 2) Metafaas: ekvatoriaaltasandile koonduvad kromosoomid tsentromeeridele kinnituvad kääviniidid 3) Anafaas: kääviniidid lühenevad raku poolustele liiguvad kromatiidid 4) Telofaas: kromatiidid keerduvad lahti tekivad tuumakesed ja tuumaümbris toimub tsütogenees: tekivad 4 tütarrakku Mitoos Meioos Keharakkude Sugurakkude küpsemisel ja jagunemine eoste moodustumisel * enne Enne jagunemist DNA I jagunemist DNA 2x 2x Üks jagunemine, nelja Kaks jagunemist (4+4) I faasiga jagunemisel profaasis kromosoomid vahetavad võrdse pikkusega osi Mitoosi käigus I jag
o tsentrioolid kahestuvad II Jagunemine 1) Profaas: o tsentrioolid liiguvad poolustele, vahele kujunevad kääviniidid 2) Metafaas: o ekvatoriaaltasandile koonduvad kromosoomid o tsentromeeridele kinnituvad kääviniidid 3) Anafaas: o kääviniidid lühenevad o raku poolustele liiguvad kromatiidid 4) Telofaas: o keerduvad lahti o tekivad tuumakesed ja tuumaümbris o toimub tsütogenees: tekivad 4 tütarrakku Meioosi tähtsus: o meioos kaasneb sugurakkude ja eoste moodustumisega o tekivad 4 geneetiliselt erinevat tütarrakku o kromosoomide arv väheneb kaks korda, mis on oluline viljastumiseks 13.Nimeta munaraku ja seemneraku sarnasusi ja erinevusi. o Munarakk- Suur rakk, ei pea liikuma, kannab pärilikku ainet, o Seemnerakk- Väga väike rakk, vibur, peab liikuma ja vedama pärilikku ainet 14
DNA SÜNTEESI Interkinees 6)Profaas II *tsentrioolid liiguvad poolustele, nende vahele kujunevad kääviniidid 7)Metafaas II *ekvatoriaaltasandile koonduvad kromosoomid * tsentromeeridele kinnituvad kääviniidid 8)Anafaas II *kääviniidid lühenevad * raku poolustele lahknevad igasse tütarrakku 1 kromatiid, nii väheneb spermatosoidides ja munarakkudes kromosoomide arv poolele. 9)Telogaas II * kromatiidid keerduvad lahti * tekivad tuumakesed ja tuumaümbris * toimub tsütogenees: tekivad 4 tütarrakku Meioos kaasneb sugurakkude moodustumisega, tekivad 4 geneetiliselt erinevat tütarrakku, kromosoomide arv väheneb kaks korda, mis on oluline viljastumiseks . 11. MIS ON KUDE? KUDEDE KLASSIFIKATSIOON. Kudedeks nimetatakse ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakkudevahelise aine koondisi. On olemas: epiteelkude, side-ehk tugikude, lihaskude, närvkude. 12. EPITEELKOE KLASSIFIKATSIOON, LÜHI ISELOOMUSTUS, KUS LEIDUB
tsütogeneesis moodustuvad kaks tütarrakku tsentrioolid kahestuvad II Jagunemine 1) Profaas: tsentrioolid liiguvad poolustele, vahele kujunevad kääviniidid 2) Metafaas: ekvatoriaaltasandile koonduvad kromosoomid tsentromeeridele kinnituvad kääviniidid 3) Anafaas: kääviniidid lühenevad raku poolustele liiguvad kromatiidid 4) Telofaas: kromatiidid keerduvad lahti tekivad tuumakesed ja tuumaümbris toimub tsütogenees: tekivad 4 tütarrakku Meioosi tähtsus: meioos kaasneb sugurakkude ja eoste moodustumisega tekivad 4 geneetiliselt erinevat tütarrakku kromosoomide arv väheneb kaks korda, mis on oluline viljastumiseks Spermotogeneesi ja ovogeneesi võrdlus Võrreldavad tunnused Spermotogenees Ovogenees 1) Mõiste Seemnerakkude areng Munarakkude areng
Profaasis liiguvad tsentriooolide paarid jälljgi raku poolustele ja nendest lähtuvad kääviniidid. Metafaasis paiknevad kromosoomid ekvatoriaaltasandile ja kääviniidid kinnituvad tsentromeeridele. Anafaaasis kromosoomide tsentromeeris kahestuvad. Selle tulemusena lahknevad kromatiidid teineteisest ja liiguvad koos kääviniitide lühenemisega raku poolustele. Telofaasis keerduvad raku poolustele jõudnud kromatiidid lahti, moodustuvad tuumamembraanid ja tuumakesed. Sel ajal toimub ka tsütogenees ja kokku tekib 4 tütarrakku. Kääviniidid lagundatakse ja taastub rakule omane tsütoskelett. Sugurakkude areng Munaraku arengut nimetatakse ovogeneesiks. Meessugurakkude arengut nimetatakse spermatogeneesiks. Spermatogenees * spermid saavad alguse spermatogoonidest, mida toodetakse munandites alates teismelisest east * teismelise east hakkab organism tootma hormooni, mis aktiveerib munandid läbivad meioosi
Elastne kõhrkude kõrvalestas, kõripealises, väikestes bronhides. Sisaldab peamiselt elastseid ja vähe kollageenseid kiude, kondrotsüüdid paiknevad ühe-kahekaupa. Fibroosne kõhrkude diskid, meniskid, vaagnaluude õmblused. Tiheda sidekoe ja kõhrkoe vaheline vorm, interterritoriaalne substants koosneb kollageenstete kiudude kimpudest, kondrotsüüdid paiknevad ühe-kahekaupa. Kõhre arenemine Eristatakse tsüto-, histo- ja organogeneesi Tsütogenees toimub mesenhüümist kahes suunas: Mesenhüüm Kondroblasogeenne rakk Kondroblast (nendest osa kondrotsüütideks) Mesenhüüm Kondroklast e. makrofaag Histogenees: kondroblastid toodavad põhiainet ja kiude, jätkub kondroblastide diferentseerumine kondrotsüütideks Organogenees: mesenhüümist tekib perikonder, tekib noor kõhr kondroblastidega ja tsentraalne kõhr kondrotsüütide ja neist tekkivate kondronitega. Kõhrkoe kasv 1
annaabi.ee 
