Don Juan 1.) Zanr: näidend, autor on määratlenud komöödiaks · Tegevus on jaotatud vaatusteks · Vaatused on jotatud stseenideks · Kirja on pandud otsene kõne, on mõeldud laval esitamiseks · naeruvääristab inimlikke nõrkusi ja pahesid 2.) Põhiteemad: · Armastus, suhted DJ ja kõik ta naised · Paheline elu jätab kõik maha, ei usu jumalat 3.) Konflikt: · Elab pahelist elu, vahetab naisi tihedamini kui sokke · Teda hakati taga otsima, meeste poolt kes olid lähedased naistega keda ta võrgutas · Ei kartnud Komtuuri/vaime 4.) Oluline stseen : pmst viiamne stseen kui DJ põrgusse tiritakse. Näitab, kui olla ükskõikne, mõeldes vaid iseendale, elada valedes ja mitte hoolida tagajärgedest, siis
seda oli huvitav lugeda, sest harimatu ja häbematu Nana jõudis kuhugi, algas tema tähelend. Oskus oma ilu kasutada võimuna oli muljetavaldav. Temast oli saamas kõrgklassi lõbunaine, keda kõik ihaldasid ja armastasid. Ainult natuke raske oli meelde jätta inimeste nimesid, kes sealt läbi käisid. Huvitav oli tähele panna, et teatrites kui näiteks mängida poolalasti kreeka Venust, või mingit muud mütoloogilist olendit, siis see ei olnud nii paheline ja labane kui lihtsalt alasti naise keha vaatlemine. Romaani keskosas toimus palju aga juhtus vähe. Kirjeldaksin raamatu keskosa nii, et kui alguses on Nana kui Venus, kes lendas särava tähena kõrgustesse, siis keskosa näitab Nanat naturalistlikul moel, naise kehalt on võetud õrn kehakate ja järgi jäi alasti olek. Armusuhted erinevate armukestega, kord ta armastas mehi, kord ta vihkas ning süüdistas neid kõigis oma ebaõnnestumistes
Negative intolerant - sallimatu Reckless - hoolimatu, kergemeelne Superficial - pealiskaudne Irresponsible - vastutustundetu Restless rahutu indecisive- kõhklev, ebakindel, otsustusvõimetu shallow- pealiskaudne aloof- endassesulgunud gullible- kergeusklik, lihtsameelne Contrary-vastandlik Perverse- paheline, jonnakas Unpredictable- Ettearvamatu. Unemotional-mitte emotsionaalne Rigid- kangekaelne, jäik Grudging- kade, ihne Pessimistic- pessimistlik Dull- tuim, igav, nüri Interfering- oma nina teiste asjadesse toppiv, sekkuv Lazy- laisk Dogmatic- dogmaatiline Cold- külm, kalk exaggerative-liialdav fickle- püsimatu weak-willed - tahtetu, iseloomult nõrk vague- ebamäärane, selgusetu to be easily led- kergesti eksitav Tactless- taktitundetu Kiddish- lapsik detached- eraklik, erapooletu
Relativism (väärtusi pole olemas, mina otsustan mis on), Absolutism (kindlad väärtused ja normid kõigile, inimene peab kuuletuma neile), Objektivism (väärtused olemas, aga peame taipama need ise, päriseks saavad väärtused, kui me elame)). RAKENDUSLIK EETIKA: Jutu sidusus (teame, mis on põhiargument, lähe ja milles on probleem), vabadus. Hindame tulemusi (hea, halb, neutraalne), tegusid (õige, väär, kohustuslik, valikuline) ja iseloomu (vooruslik, paheline, ükskõikne). Motiiv miks ma teen seda, mida ma teen.
noorust • Uut mõtteainet sai Blok Venemaal toimuvatest muutustest (Vene-Jaapani sõda, mässud, revolutsioon, sotsiaalne ebaõiglus, vägivald) • Luuletas kodumaast • Piiblimotiivid, vaene, kannatav kodumaa luuletsüklid • 1904 – 1908 – “Linn” • 1907 – “Lumemask” • 1906 – 1908 – “Faina” • Luuletus “Surmatantsud” • Rõõmsus, helged meeleolud asendusid sünguse ja hämarusega, masendusega, paheline maailm • Revolutsiooni aeg: • Blok uskus selle puhastavasse jõusse • “Intelligents ja revolutsioon” Aleksandr Blok suri 7. augustil 1921. aastal Petrogradis
Peamised tegelased: ESMERALDA -- ilus ja suure südamega mustlasneiu; PIERRE GRINGOIRE -- noor poeet ja lavastaja, kelle elu päästmiseks Esmeralda abiellub temaga; PHOEBUS DE CHATEAUPERS - noor kapten; FLEUR-DE-LYS -- rikas aristokraat, kes soovis noore kapteniga abielluda; PAQUETTE la CHANTEFLEURIE ehk ÕDE GUDULE -- Esmeralda ema; CLOPIN TROUILLEFOU -- Imede Aia (santide ja kerjuste) kuningas; CLAUDE FROLLO -- pühendunud ülemdiakon Notre-Dame` is, kes inimesena on vastuoluline ja paheline; QUASIMODO -- leidlaps, kes sai nime leidmise päeva järgi st esimene pühapäev pärast lihavõttepühi. Raamatu «Jumalaema kirik Pariisis» tegevus toimu algusega 06. jaanuar 1482. aastal Pariisis. See päev on kolmekuningapäev ja Narripidu peeti samal päeval. Põhilised tegevuse toimumise kohad on Geneve väljak , Imede Aed, Notre-Dame de Paris. Prantsusmaa valitsejaks on Louis XI, kelle valitsemisajal jahiti ja põletati nõidu
SANTLAAGER) See prantsuse kirjaniku tuntud romaan räägib mitme tegelase elust 15. sajandi Pariisis. Oskuslikult on vahele põimitud peatükid, mis käsitlevad Pariisi arhitektuuri. Jutustuse peategelasteks on noor poeet Pierre Gringoire, ülemdiakon Claude Frollo, kellalööja Quasimodo ja ilus mustlasneiu Esmeralda, kes ühendab tegelased jutustuseks. Vähesel määral on mainitud kuulsaid tolle aja inimesi. Tegelased on väga erinevad: Claude Frollo on paheline isiksus. Jutustuses jääb kõlama Claude Frollo moto:" Kui ei saa mina teda, ei pea teda keegi saama." Seevastu Quasimodo, poolenisti valmis, nagu ta ise ütleb, on läbinisti hea. Olles kirikus varjul, ei ole ta näinud inimeste viha ja silmakirjalikkust. Kuigi loodus pole temaga helde olnud, suudab ta rõõmu leida sealt, kust keegi teine seda otsidagi ei oska. Quasimododoga peaaegu ühele pulgale võib ka Esmeralda, kes üle kõige maailmas armastab tantsimist
mis temast endast saab. Võib juhtuda, et antakse oma hing kuradile või hoopis jätab saatan oma lubaduse üldse täitmata. Goethe teoses "Faust" sõlmib Faust lepingu Mefistofelesega, kes on seal raamatus kuradiks. Mefistofelesel on nii inimlik kui ka deemonlik olemus. Sama on ka "Meistris ja Margaritas", kus Margarita nõustub kuradiga koostööd tegema, lootes vastutasuks saada kokku oma armastatuga. Woland on küll paheline ning saatanlik, kuid ta peab oma lubadusest kinni. Arvan, et pole olemas täiesti halba ega ka üdini head inimest. Kõikidel on omad head ning halvad omadused. Nii on alati olnud, läbi aegade ning nii jääbki, sest öeldakse, et pole halba ilma heata ning kahjuks või õnneks on see ütlus tõsi. Angelika Vihermets
välimusega kõiki, kellega kokku puutus. Raamatu jooksul esineb mitu Teos algab kohast, kus kaks vana sõpra lord Henry Wotton ja kunstnik erinevat Dorian Grayd: esimene neist on naiivsevõitu jonnakas Basil Hallward istuvad ateljees ning vestlevad. Kunstnik on parajasti noormees, kel pole oma ilu mõjust aimugi ning kes naudib kunstnik Basili ametis ühe noore mehe portreega. Nagu selgub, kohtus Basil portreel seltsi; teine on paheline ja uudishimulik Dorian, kes juhindub kollasest kujutatud Dorian Grayga mõni aeg tagasi ühel peol ning noormees on raamatust ja lord Henry nõuannetest; kolmas endas kahtlev Dorian, kes sellest ajast saati teda tugevalt inspireerinud. ei ole üdini halb, kuid peab leppima paratamatusega; neljas oma Peagi saabub ka Dorian ise. Kõigist Basili püüdlustest hoolimata teeb
*1913 novellikogu ,, Õhtu taevas" *1913 valikkogu ,,Liivakell" Tähtsamad novellikogud *1917 novellikogu ,,Saatus *1920 ,,Raskuse vaim" *1925 ,,Hingede rändamine" Romaanid : * 1915 ,,Felix Ormusson" *1937 ,,Väike Illimar" Tuglas novellistina Ta järgis klassikalise novelli põhimõtteid, kuid viis sisse ka uuendusi ja koguni kujundas isikulise novellitüübi. Sarnased teemad ja ideed: *armastuse jõud ja tragäädia *mõistmatu elusaatus *kättesaamatu vabadus *priiskav paheline nauding *lõbujanu Analoogilised sõlmsündmused *tundmatu maailm *vastuhakk iseendale ka oma saatusele *katastroofid, õudused Tüüpilised tegelased : *agressiivsed valitsejad *täiskasvanute maailmaga kokkupuutuvad lapsed *passiivsed lihtinimesed *inimlikke omadusi kehastavad loomad Loodus- ja miljöökujutlused *reaalsuse ja fantaasia põimumine *korduvad värvid *loodusdetailid ja esemed Kirjandusikud rõhmitused *Noor -Eesti 1905 1916 (Tartus) *,,Siuru" 1917 1919 (Tallinnas)
20-25; 22% Arvamused hüpnoosist Tagasihoidlikud teadmised Samastamine unelaadse seisundiga Võrdselt nii positiivne kui ka negatiivne hinnang Ohtlikud küljed: Alateadvuse nõrgenemine Täielik allumine hüpnotiseeritava mõjule Naiivsete inimeste ärakasutamine Eluohtlik Positiivsed küljed: 13% Huvitav ja paheline teema 27% Positiivne Tõhus ravivahend Negativne Neutraalne Soov hüpnoosi õppida Ei oska hinnata 32% 28%
õiguse eest teineteist armastada ja abielluda. "Võluflööt" - 2 vaatuseline ooper.Avamäng on sonaadivormis ja iga aaria vahel on kõnedialoogid. Võluflööt on laulumäng. Laulumängudel oli kindel temaatika: võitlus hea ja kurja, valguse ja pimeduse vahel. "Don Juan" on Mozarti kõige novaatorlikum ooper. Selle ooperis segunesid esmakordselt tõsise ja koomilise ooperi jooned. Don Juan on paheline isiksus, kuid seejuures mehelikult võluv, julge, leidlik ning suhetes naistega, kes talle meeldivad, kütkestavalt õrn. Don Juani karakteri eri küljed väljenduvad ilmekalt mitmesugustes muusikalistes numbrites. Wolfgang Amadeus Mozart võis inimesena olla väga ebameeldiv ja pirtsakas, oli tal suurepärane anne ja loov mõtlemine.Ta võis surra küll vaesena, aga see eest tema looming on rikkalik, mis elab meis veel sajandeid.
naised(vb matemaatik,filosoofia üle Beaumarchais "Figaro pulm" arutlemine,feminism) Defoe "Robinson Crusoe", ülitundeline, loodust ülistav, puhtus, siirus, Goethe "Noore Wertheri Sentimentalism 18/19 saj.vah. hale, halav, õhkav, paheline aadlik->siiras kannatused", Karamzin "Vaene talupoeg, kurb, traagiline Liisa", Richardson "Clarissa", "Pamela" õppust keskajast, süngus(ei usu enam Byron 1788-1824 (36a) siirust, puhtust)->pessimism, üksindus, Petöfi 1823-1849 (26a)
1. Sissejuhatus: See prantsuse kirjaniku tuntud romaan räägib mitme tegelase elust 15. sajandi Pariisis. Jutustuse peategelasteks on noor poeet Pierre Gringoire, ülemdiakon Claude Frollo, kellalööja Quasimodo ja ilus mustlasneiu Esmeralda, kes ühendab tegelased jutustuseks. Vähesel määral on mainitud kuulsaid tolle aja inimesi. Tegelased on väga erinevad: Claude Frollo on paheline isiksus. Jutustuses jääb kõlama Claude Frollo moto:" Kui ei saa mina teda, ei pea teda keegi saama." Seevastu Quasimodo, poolenisti valmis, nagu ta ise ütleb, on läbinisti hea. Olles kirikus varjul, ei ole ta näinud inimeste viha ja silmakirjalikkust. Kuigi loodus pole temaga helde olnud, suudab ta rõõmu leida sealt, kust keegi teine seda otsidagi ei oska. Quasimododoga peaaegu ühele pulgale võib ka Esmeralda, kes üle kõige maailmas armastab tantsimist
Üle kõige hinnati koloriidi ilu ja selle väljendusvõimalusi. Ajastu kangelased olid vabadusvõitlejad. lemmikteemasid oli kihutavad või tagajalgadele tõusnud hobused, ratsanik uljalt mõõgaga vehkimas.Igatsus kaugete aegade järale.Romantikud pettusid mõistuse kunstis(inimese pea ei suuda maailma mõistusega haarata.Rom on pigem ellu suhtumine kui kunsti stiil 7.Romantiline inimtüüp:sale,ilus, peen, paheline,kahvatu jume,oskab ujuda, vehelda, tulistada, on ateist, devooniline jumalasalgaja, kangelane, kellel on minevikku,lonkab, armid ja haavad, esitab saatusele väljakutse, näeb noorem välja,salapärane süü või tegu minevikust, kodutu, külaline, ei austa end vaid keskkonda, langeb kangelasena, tunneb sõjakunsti.
ta linnast välja. Oli usklik, kuid rõhutas südametunnistuse vabadust, astus välja nõiaprotsesside vastu. Rõhutas , et inimese individuaalne tahe tuleb allutada üldisele. Christian von Wolff (1679-1754) - esitas nn terve mõistuse filosoofia, mille tõttu teda peetakse ratsionalismi üheks rajajaks Saksamaal. Rõhutas, et riigi kõrgeim kohustus on rahva heaolu, otsene vajadus .Vaeste kaotamine. Ühiskonna arenguvõimalused peitusid tema arvates kohalikus ettevõtlikkuses. Paheline kõik mis sellega vastuolus, sealhulgas luksus ja liigkasuvõtmine. Rõhutas eriti töö vajalikkust. Johan Gottfried von Herder (1722 - 1803) Pooldas progressi ideed, mille järgi ühiskonna kõrgeim seisund on humaansus. Taunis kangelaste kummardamist. Tema arvastes tuli kasvatada võltsimatut patriotismi ja sisendada õiglustunnet teiste rahvaste suhtes. Avaldas 13 eesti rahvalaulu.
kurdiks. Quassimodo oli samuti hea südamega inimene, kuid inimesed soovisid talle tema inetuses halba. Tema kentsaka välimuse pärast valiti ta ka narride kuningaks. Üks vähestest, kes ei suhtunud Quassimodosse põlastusega oli Esmeralda. Kuigi nad olid väga erineva välimusega, ühendas neid siirus ja silmakirjalikkuse puudumine. Kuid romaanis on ka täitsa tavalise välimusega ülemdiakon Claude Frollo, kes oli väga musta hingega ja paheline isiksus. Üks tema elu põhimõte, et kas saab tema kõik või ei saa seda mitte keegi, tegi sellest tegelaskujust lõpuks eemaletõukava inimese. Romaanis, mis kirjeldab väga erineva elusaatusega inimesi, eristub trellide taha suletud ja pattu kahetsev Gudule, kes leidis oma varastatud tütrekese sellel ajal kui Esmeralda oli juba süüdi mõistetud. Naine, kes oli täis vihkamist mustlaste vastu ja kes iseäranis ei sallinud kitsekesega tüdrukut,
,,Kabaree" kui figuuridega täidetud teos sarnaneb ,,Põrguga" nii visuaalselt kui temaatiliselt, ent erinevalt viimasest iseloomustab ,,Kabareed" kunstiteadlase Mai Levini sõnul pildi sisse viiv perspektiiv ning selles on rohkem jutustuslikkust ja alateadvuse hoovust. ,,Kabarees" põimuvad sürrealismi ja saksa ekspressionismi mõjud, kuid see jääb siiski Wiiralti suurepäraseks ja omanäoliseks loomeaktiks, milles mõju andvad suunad on sünteesitud vaid talle omaselt. Pealtnäha paheline kujundikeel kõneleb Mai Levini hinnangul just seeläbi ,,kõlbluse peeglist ja moraalsuse protestist". Teos on valminud vasegravüüri tehnikas. 7 7 ,,Kabaree", http://www.vaal.ee/est/avaleht/otsing/newwin/hor/pic_id-5400 Kasutatud allikad http://www.slideshare.net/Rokio/eduard-wiiralt-12317352?from_search=1 http://www.slideshare.net/merka01/eduard-wiiralt-12259761 http://www.vaal.ee/est/avaleht/otsing?_search_gallery=yes&author=Wiiralt
Abielu: peigmehe ja äia vahel otsustati, seaduslik eesmärk järglased, meestel abieluvälised suhted (hetäär), homoseksuaalsus, lesbilisus. Prostitutsioon halb. Jumalatega suhtlemine: usupidutsused, dionüüsiad (märts), olümpia; müsteeriumid (salajane usukultus) eesmärk surnuteriigis parem elu (nt Eleusise müst Demeteri auks) Kujunemine: algus maast, Prometheus (titaan) õpetas tule kasutamist, pandora (kõik paheline). Surmajärgsus: jõgi Acheron-paadimees Charon (hõbemünt). Austamine templites (preestid), pühamutes (Delfi) oraaklid K jumalad antropomorfsed, elasid Olümpose mäel (K põhjas). Pere-pantenon. 7.saj eKr Hesiodos-jumalate põlvnemine (theogonia). Suhtlemine:usupidustused ehk dionüüsiad (märts) ja olümpia ning müsteeriumid nt Eleusise Demeteri auks, et saaks parema elu peale surma. Inimkond maast, Prometheus õpetas tuld, Pandora (pahe) maale. Peale surma jõgi Acheron ja paadimees
sama. 3. Üleskaaluvus eetika reeglid on ülimuslikud. (Õunapuu lugu). Erandlik nähtus religioon. 4. Avalikkus peab olema teada. 5. Teostatavus ei tohi olla reeglid liiga koormavad. Aja jooksul muutuv. * Alturism egoismi vastand, teiste hüvanguks elamine. Eetika valdkonnad. * Tegu õige või väär, kohustuslik või vabatahtlik. * Tagajärg hea, halb, neutraalne. * Iseloom vooruslik, paheline, neutraalne. * Motiiv hea tahe, kuri tahe, neutraalne. * Tegude tüübid. 1. ,,Õige" 1.1 Kohustuslik, pead tegema. 1.2 Lubatav. 2."Vaba tahe" 3. ,,Vale" 3.1 Ei ole lubatud. 3.2 Tuleks hoiduda, hoidumine on kohustuslik. * Deontoloogilised eetikateooriad uurivad teo iseloomu. I. Kant (1724-1804), 10 käsku. * On olemas 2 sorti imeratiive: 1. Hüpoteetilised imperatiivid ehk tingimuslikud käsud. 2. Kategoorilised imperatiivid ehk paratamatud käsud.
Ta oli Onegini vastandiks. "Nad olid kahekesi kui leek ja jää, graniit ja vesi, kui värss ja proosa vastandid," ütleb autor. Kuid hoolimata sellest vahetasid nad Oneginiga mõtteid ning Lenski sai viimasest innustust kirjutamaks uusi teoseid. Lenski tugevad küljed, ta noorusest tulenev aktiivsus, lennukus, romantiline kirglikkus ja tulevikuusk, on ühtlasi ta nõrkuseks. Hästi kunstihingega inimene, armastas luulet. Autor on kirjutanud: Ta südames, kus täitsa puudus suurlinna paheline tusk, veel valitsesid arm ja truudus ja vankumatu õnneusk. Ta imetles maailma rikkust, ja liigutavat võhiklikkust kui algajal veel esines ta nooruslikes tunnetes. Nii püüdis meie kõigi elus ta esmajoones näha just universaalset mõistatust ja leidis raske mõtiskelus, et oleme siht ja tuum on mingi suur müsteerium. Uskus piiritut inimeste headust ja ausust. Äärmiselt armukadedana arvas, et Olga pettis teda Oneginiga
See prantsuse kirjaniku tuntud romaan räägib mitme tegelase elust 15. sajandi Pariisis. Oskuslikult on vahele põimitud peatükid, mis käsitlevad Pariisi arhitektuuri. Jutustuse peategelasteks on noor poeet Pierre Gringoire, ülemdiakon Claude Frollo, kellalööja Quasimodo ja ilus mustlasneiu Esmeralda, kes ühendab tegelased jutustuseks. Vähesel määral on mainitud kuulsaid tolle aja inimesi. Tegelased on väga erinevad: Claude Frollo on paheline isiksus. Jutustuses jääb kõlama Claude Frollo moto:" Kui ei saa mina teda, ei pea teda keegi saama." Seevastu Quasimodo, poolenisti valmis, nagu ta ise ütleb, on läbinisti hea. Olles kirikus varjul, ei ole ta näinud inimeste viha ja silmakirjalikkust. Kuigi loodus pole temaga helde olnud, suudab ta rõõmu leida sealt, kust keegi teine seda otsidagi ei oska. Quasimododoga peaaegu ühele pulgale võib ka Esmeralda, kes üle kõige maailmas armastab tantsimist.
Richard Riispere 12B Jõudmaks selgusele võimalikus, peab taotlema võimatut Salingeri jutustuses ,,Kuristik rukkis" on peategelane Caulfield omamoodi tegelane, sest ta kritiseerib täiskasvanuid, kes on üles kasvades kaotanud oma lapsepõlve omapära ja sulandunud massiühiskonda, mis on tegelikult võlts ja paheline. Holden otsustab, et tema ülesandeks on püüda lapsi kuristikuga rukkipõllul, et nad ei langeks täiskasvanute masendavasse maailma. Kuigi peategelane on nagu must lammas kõigi seas ja tundub, et keegi tema mõttekäiku ei jaga, on ta siiski sihikindel oma missioonis. Tema ajaloo õpetaja Pencey koolis, kust ta välja visati, õpetab teda: ,,Elu on tõesti mäng, mu poiss. Elu on tõesti mäng, mida tuleb mängida reeglite kohaselt." Igal pool surutakse reegleid ja norme peale
teemadeni, mis puudutasid kultuurset ühiskonda. ,,Kuid äkki sinnakanti sõitis Just Göttingenist otseteed ja kriitilisi meeli köitis uus naabermõisnik ja poeet- Vladimir Lenski, noor ja sirge, Kes kodukolkasse täis kirge Kui Kanti jünger ja fantast Tõi udusest Germaaniast Kateedritõed, kateedritoonid: Uutvärki vaimutormlase Suurpiduliku paatose, Priimõttelised illusioonid ja süsimustad, voogavad kaootilised kiharad." ,,Ta südames, kus täitsa puudus suurilma paheline tusk, veel valitsesid arm ja truudus ja vankumatu õnneusk. Ta imetles maailma rikkust, ja liigutavat võhiklikkust kui algajal veel esines ta nooruslikes tunnetes. Nii püüdis meie kõigi elus ta esmajoones näha just universaalset mõistatust ja leidis raskes mõtiskelus, et olemise siht ja tuum on mingi suur müsteerium." ,,Ta uskus, et sümpaatseid hingi peab kokku viima elutee, et kusagil käib kurtes ringi ka tema kallis kaaslane. Ta uskus: vangiraudu kandma
3)Argumendid A1 Täisealisel täie mõistusega inimesel peab olema valikuvabadus. (sh.valida kahjulikke asju- otsustab ise)- võib veenda täiskasvanud inimest A2: Ühiskonna vahelesegamine tugineb üldistel oletustel-neid ei pruugi olla alati õiged. Inimene teab kõige paremini, mis on talle hea. A3: (täiskasvanute) Karistamise asemel tuleks lapsi õigesti ja piisavalt harida A4: Halvad eluviisid -> halvad tagajärjed-> õpetav, hoitav eeskuju teistele A5: paheline elu karistab inimest ise Veenmine- Inimesed on kohustatud üksteist abistama hea halvast eristamisel ning üksteist julgustama seal, kus tuleb valida üks ning hoiduda teisest. 2) Kuid ühelgi inimesel ega kuitahes suurel inimeste hulgal pole õigust keelata teisel täisealisel inimesel talitada omaenese hüvanguks nii, nagu ta ise tahab. 4) Inimesele võib esitada või isegi peale suruda kaalutlusi, mis teda otsustamisel abistavad,
tagandada. 6. Miks koondas Louis XIV õukonnaelu Versailles`isse? Sest talle ei meeldinud Pariis seal toimunud sündmuste pärast 7. Kirjelda õukonnaelu Versailles. Suured ja uhked peod, ballid ja teatrietendused, kusjuures ballettides osales ka kuningas isiklikult. Hügieenile ei pööratud tähelepanu, igal pool, nii maas kui juustes jooksid ringi täid, muud loomad jne. üks-kaks vetsu aint mitmesaja inimese peale, niiet väljaheited vedelesid igal pool. 20 000 in. õukond paheline, kombelõtv. Mitu armukest 8. Milline kuulus lause omistatakse Louis XVle? Mida saab sellest lausest järeldada tema ja tema ajastu kohta? ''pärast mind tulgu või veeuputus.'' 9. Iseloomusta Louis XV valitsemisaega ja tema valitsemisstiili. 10. Kes oli/Mida tegi: Richelieu J. B. Colbert Mazarin - Louis XIII Louis X IV Louis XV 11. Mõisted: hugenott armuedikt päikesekuningas kardinal 1. 5
Nüüd, kui ta on õppinud tundma tõelist armastust, näib teatrilaval mängitav talle tühja ja tähtsusetuna. Ta kaotab oma ande. Seepeale jätab Dorian neiu maha. Sibyl võtab endalt elu. Dorian saab sellest teada Henrylt, ta on vapustatud ja soovib oma julmusele karistust, aga noormehe mentor sõnab vaid: "Head kavatsused on lihtsalt tsekid, millega inimesed püüavad võtta raha pangast, kus neil mingit arvet ei ole." Kui Dorian järgmine kord oma portreed vaatab, avastab ta, et paheline julmus oli inetanud ta suu peeneid jooni ja teinud ta pilgu kalgiks. Tema anumist oli kuulda võetud. Portree muutub, aga Dorian jääb nooreks ja ilusaks. Ta patustab, elab liiderlikku elu, tarvitab oopiumi ja hävitab inimeste elu, kes tema vastu poolehoidu tunnevad. Dorian elab kaksikelu, aga pahelisuse jäljed jäävad ainult portreele. Tõeline Dorian püsib nooruslikult värskedzentelmenina, kes istub elegantselt ooperiloozis ja kelle närtsimatu sarm äratab üldist imestust. 1890
Pole olemas kõlbelist ega ebakõlbelist raamatut. On vaid hästi kirjutatud raamatud või halvasti kirjutatud raamatud. Ei midagi muud. Ükski kunstnik pole iial paheline. Kunstnik võib väljendada kõike. Mõte ja keel on kunstniku käes tema kunsti tööriistad. oscar wilde ,,Olete teie, maalijad, aga imelikud! Te teete kõik, mis võimalik, et kuulsust võita. Aga niipea kui olete selle saavutanud, tahate selllest kohe jälle lahti saada. See on rumalus, sest sellest, et kõik sinust rägivad on siin maailmas siiski midagi veel halvemat: kui sinust keegi ei räägi." Lord Henry
suheted. 1957. a. muutub täiskarsklaseks, tuge saab usust, harjutab pilli. Teev free jazzi, ei võta oma bändi harmooniainstrumenti. Viimasel eluperioodil mängib sopransax-i 60-te keskpaiku on maailma juhtivamaid jazzmuusikuid. Töötas välja oma harmoonilise süsteemi (palju kaldumisi ja kiirelt). Tema harmoonia C-As- E-C Liigub oma komponeeringutes vabalt ühest helistikust teise. Uudne sound. Saavutab rahva poolehoiu näitena paheline inimene tubli mees. Valdas vabalt kõiki jazzi stiile. Tema mängus on eneriga. Lause ehitus ja fraseerimine laitmatud, kasutas improvisatsioonides laade. Mõju jazzile on tohutu jäljendajaid palju. Sopransax sai võrdväärseks tänu Coltrane'ile. Elu lõpul tegeles avangardiga. Lood: "Giant Steps", ballaad "Naima" Chet Baker Cooli esindaja läänerannikul koos G. Mulliganiga. Kuulsaks sai trompetistina. Eriti kuulsaks sai siis, kui hakkas laulma. Modelli välimusega. 1952. a
etteaimatav ja alati tuli sealt midagi üllatavat. Ta arvas end ka olevat piisavalt eriline, et midagi olulist korda saata. 9. Milline on keskkonna mõju inimesele ja vastupidi. Inimest ümbritsev keskkond ajendab teda tegudele, mida ta ehk niisama ei söendakski teha. Näiteks tahtis Raskolnikov endale tõestada, et on nagu Napoleon ja temagi kuulub "haruldaste" inimeste sekka ning suudab sooritada veel tuhandeid teisigi heategusid. Ühiskond oli paheline ning romaan käsitleb selles isiksuse kõlbelist ja füüsilist kokkuvaritsemist. Inimese mõju keskkonnale seisnes näiteks selles, et Aljona Ivanovna tapmisega tegi Rodja teene inimestele, keda viimane liigkasuvõtjana tüssanud oli. See põhjustas aga meelehärma tapetu lähedastele. Ivanovna oli ka jõukas ning käitus teise inimestega halvasti. Selline käitumine tekitab ühiskonnas aga halba suhtumist jõukate inimeste vastu.
See jättis mulje, et nii peabki olema, mitte mingisuguseid sügavamaid tundeid ja Doriani suhtumine muutus filmi kestel pidevalt. Samuti ei olnud rezissööri jaoks probleem kujutada kõike väga realistlikult, alastistseenides ei jäänud midagi varjatuks ja selgelt oli näha Doriani allakäik. Filmi lõpus oli kõigile selgelt näha erinevus Londonisse saabuva noore mehe ja temast saava koletise vahel. Naturalismis oli meelistegelane pärit lihtrahva hulgast, ta oli paheline, kõlvatu ja eemaletõukav, talle jäid võõraks kõik paremad tunded ja mõtted. Dorian oli kohe kindlasti kõlvatu ja eemaletõukav. Filmi alguses ta lausa meeldis mulle, aga iga mööduva minutiga oli ta aina rohkem ärritav. Stseen, kus ta Basili matustel kõnet pidas, oli minu jaoks absoluutselt välja- kannatamatult vastik. Enda poolt mõrvatud mehe haual luuletust lugeda ja rääkida, kui väga teda igatsema hakatakse on ikka tõeline nahhaalsus. 2
selle esitamine. "Figaro pulm" on sädelev, lõbus ja vaimukas lugu Sevilla endise habemeajaja, krahv Almaviva praeguse kammerteenri Figaro ja toatüdruku Susanne'i võitlusest õiguse eest teineteist armastada ja abielluda. "Don Juan" Selle teose probleemiks koondub nimikangelase võluva elunautija ja seikleja ümber. "Don Juan" on Mozarti kõike novaatorlikum ooper. Selles ooperis segunesid esmakordselt tõsise ja koomilise ooperi jooned. Don Juan on paheline isiksus, kuid seejuures mehelikult võluv, julge, leidlik ning suhtes naistega, kes talle meeldivad, kütkestavalt õrn. Don Juani karakteri eri küljed väljenduvad ilmekalt mitmesugustes muusikalistes numbrites. "Võluflööt" Ooper "Võluflööt" on laulumäng. Avamäng on sonaat-allegro vormis ja iga aaria vahel on kõne dialoogid. Viinis oli laulumäng tol ajal populaarne. Laulumängudel oli kindel temaatika: võitlus hea ja kurja vahel,
Teisalt võib Holdenit pidada tegelikust maailmast äralõigatuks, sest ta näeb maailma vaid läbi enda vaatevinkli. Usun, et lugejate arv, kes suudavad end samastada Holdeniga, on hämmastavalt suur. Tema rahulolematus ja oskus seda väljendada kisub lugejat kaasa, paneb ta mõtlema. On huvitavam vaadelda olukordi tema vaatenurgast, minna kaasa tema murede ja pahurusega, kui hakata raamatut lugedes lahkama, mis võiks olla tema käitumise põhjuseks. On ilmselgeid märke, et Holden on paheline ja ebausaldusväärne : ta kukub välja neljast koolist, näitab ükskõiksust oma tuleviku suhtes, ta viiakse haiglaravile ning on suutmatu teiste inimestega samastuma. On teada kaks traumat, mis Holdenit tugevasti mõjutanud on: tema venna Allie surm ning ühe koolikaaslase enesetapp. Holdeni kõige silmapaistvaim iseärasus on tema ülim kriitilisus peaaegu kõigi ja kõige suhtes. Ta kritiseerib ja filosofeerib inimeste üle kes on igavad, ebakindlad
Ta novellid haakuvad omavahel mitmeti,moodutades nii tervikuid.Novellid on mitmekesised ka miljöökujutise,selles sisalduva realistliku ja fantastilise elemendi poolest.Tuglase novellide pildi pool on väga oluline.Tegelaskonnas etenduvad silmapaistvat osa loomad ning ka mõned mütoloogilised olendid.Romaan"Felix Ormussen" (1915) ja "väike illimar"(1937).Ta novellide teemad olid nt. Inimesele mõistetamatu elusaatus,armastuse jõud ja traagika,kättesaamatu vabadus, paheline ja priiskav nauding.Tüüpilised tegelased on tal täiskasvanute maailmaga kokkupuutuvad lapsed ,pasiivsed lihtinimesed või mütoloogilised loomad. 6.Arbujad-Liikmed-Talvik,Viiding,Masing,Kangro,Alver,Sang ja merilaas.Aeg-1930.aastate kekpaik.1938.a ilmus koguteos"arbujad",mille oli koostanud Ants Oras.Nende ühisjoonteks oli- nooreestiliku sümbolismi taaselustamine ja edasiarendamine;klassikalise,kindla ja lõpetatud
Oma nime on saanud zanr peategelaset, kelle prototüüpe- pisipetturid, valemängijaid jm selliseid- 16 saj Eu palju ringi liikus. Kirjeldades ühiskonna eri kihte ja nende keskkonda, püüdsid romaanid juhtida tähelepanu sotsiaalsetele väärtustele, ja tegid seda kriitiliselt, kasutades ka groteski. Sageli oli tegemist nn kujunemisromaaniga, mis kirejldas peategelast poisi- või noorukiea seiklusi, tema võitlust olemasolu eest. Seekaudu näidati , kuidas paheline ühiskond rikub süütut inimest ja tõukab teda allakäigule, eluline konkreetsus, biograafilisus ja pihtimuslikkus tegid kelmiromaanist kaasajaromaani selle mõiste uusaegses tähenduses. tekkis ja arenes eelkõige hispaanias. Sealne varaseim teadaolev kelmiromaan on 16.saj keskpaigas ilmunud anonüümne ,, Tormese Lazarillo elukäik". Uusaja romaani esimene suurkuju oli Cervantes.
,,Nana" on üks neist raamatutest, mille ma huviga läbi lugesin, ilma et igavus või tüdimus oleks tekkinud. Zola oskab suurepäraselt tuua lugejani Pariisi aristokraatia ning samuti ka prostituudi igapäeva elu. Kirjanik kirjeldab täpsusteni inimeste tundeid, emotsioone, kapriise ja ihasid. Teoses tuleb selgesti välja aristokraatia soov tunda madalikke himusid, kuid samal ajal on neile oluline hoida oma positsiooni ühiskonnas ja seda mitte kuidagi rikkuda. Nana, kui paheline, kuid paeluv karakter, suudab keerata kõik mehed enda ümber, saades kõik, mida ta soovib. Kui tal aga kõik oli, ei olnud ta ka sellega rahul. ,,Nana" on lugu sellest, kuidas ka kõik ilus võib närtsida ning paheline Nana kaotas teoses oma ainukese vara oma ilu.
"Figaro pulm" on sädelev, lõbus ja vaimukas lugu Sevilla endise habemeajaja, krahv Almaviva praeguse kammerteenri Figaro ja toatüdruk Susanne'i võitlusest õiguse eest teineteist armastada ja abielluda. "Don Juan" Selle teose probleemistik koondub nimikangelase võluva elunautija ja seikleja ümber. "Don Juan" on Mozarti kõige novaatorlikum ooper. Selle ooperis segunesid esmakordselt tõsise ja koomilise ooperi jooned. Don Juan on paheline isiksus, kuid seejuures mehelikult võluv, julge, leidlik ning suhetes naistega, kes talle meeldivad, kütkestavalt õrn. Don Juani karakteri eri küljed väljenduvad ilmekalt mitmesugustes muusikalistes numbrites. "Võluflööt" on laulumäng. Avamäng on sonaat-allegro vormis ja iga aaria vahel on kõnedialoogid. Viinis oli laulumäng tol ajal tohutult populaarne. Laulumängudel oli kindel temaatika: võitlus hea ja kurja, valguse ja pimeduse vahel
Ta ei mängi eestilikku loidu kannatamist, nagu seda on arnolik unelmine või indreku ootamine või Kõrboja perenaise Anna hingevalud. Olgu ta finantsanalüütik Claire näidendis "Tõestus" (autor David Auburn) või Pille uues Jaan Tätte näidendis "Kaotajad" või prostituut mängufilmis "Must Veri", ikka toob Evelin lavale tegutsemise sooviga asjad korda ajada. Andri Maimets: (Evelinist Grease's) "Tallinna Linnateatri näitlejanna Evelin Pang (paheline ja «elu näinud» Betty Rizzo) on ses lavastuses nii häälematerjali kui ka näitlemise poolest lihtsalt enneolematult vaimustav. Et muusikalisse lavaloosse on 2 pikitud lugematul hulgal erinevaid lookesi ja liinikesi ning et peategelaste duett sesse ära kipub kaduma, mõjub Pange kangelanna keset seda kooli(m)elu värskendavalt ja kordaloovalt. Tema lahti mängida on ka lavastuse kulminatsioon, Rizzo soolo «Asju
selle esitamine. "Figaro pulm" on sädelev, lõbus ja vaimukas lugu Sevilla endise habemeajaja, krahv Almaviva praeguse kammerteenri Figaro ja toatüdruk Susanne'i võitlusest õiguse eest teineteist armastada ja abielluda. ,,Don Juan" (1787). Selle teose probleemistik koondub nimikangelase võluva elunautija ja seikleja ümber. "Don Juan" on Mozarti kõige novaatorlikum ooper. Selle ooperis segunesid esmakordselt tõsise ja koomilise ooperi jooned. Don Juan on paheline isiksus, kuid seejuures mehelikult võluv, julge, leidlik ning suhetes naistega, kes talle meeldivad, kütkestavalt õrn. Don Juani karakteri eri küljed väljenduvad ilmekalt mitmesugustes muusikalistes numbrites. ,,Võluflööt" (1791). Laulumäng. Avamäng on sonaat-allegro vormis ja iga aaria vahel on kõnedialoogid. Viinis oli laulumäng tol ajal tohutult populaarne. Laulumängudel oli kindel temaatika: võitlus hea ja kurja, valguse ja pimeduse vahel.
ümbermaailmareis, mida juhtis Fernão de Magalhães. Maadeavastused laiendasid eurooplaste silmaringi. Euroopasse toodi kartul, tomat, mais ja tubakas. Kehtestati kaubandusmonopolid. 16. sajandi tähtsamad Euroopa sadamad: Lissabon ja Sevilla. 17. sajandi tähtsamad Euroopa sadamad: Amsterdam ja Antwerpen. Lääne-Euroopas intensiivne põllumajanduse areng. Reformatsioon ehk usupuhastus Suurim vapustus kristluse ajaloos. Katoliku kiriku kõlbeline allakäik. Usklike paheline elu ja suured kulutused. Katoliku kiriku vaba voli valitseda. Martin Luther (1483-1546) Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimise Teine tase õppis teoloogiat. Kolmas tase Koondas oma tähelepanu Neljas tase Piibli tekstidele. Viies tase Wittenbergi lossikiriku uksele löödud 95 teesi. Oli jäiga kirikuhierarhia vastu. 1520 pandi Luther paavsti käsul kirikuvande alla.
Nüüd, kui ta on õppinud tundma tõelist armastust, näib teatrilaval mängitav talle tühja ja tähtsusetuna. Ta kaotab oma ande. Seepeale jätab Dorian neiu maha. Sibyl võtab endalt elu. Dorian saab sellest teada Henrylt, ta on vapustatud ja soovib oma julmusele karistust, aga noormehe mentor sõnab vaid: “Head kavatsused on lihtsalt tšekid, millega inimesed püüavad võtta raha pangast, kus neil mingit arvet ei ole.” Kui Dorian järgmine kord oma portreed vaatab, avastab ta, et paheline julmus oli inetanud ta suu peeneid jooni ja teinud ta pilgu kalgiks. Tema anumist oli kuulda võetud. Portree muutub, aga Dorian jääb nooreks ja ilusaks. Ta patustab, elab liiderlikku elu, tarvitab oopiumi ja hävitab inimeste elu, kes tema vastu poolehoidu tunnevad. Dorian elab kaksikelu, aga pahelisuse jäljed jäävad ainult portreele. Tõeline Dorian püsib nooruslikult värskedžentelmenina, kes istub elegantselt ooperiloožis ja kelle närtsimatu sarm äratab üldist imestust. 1890
ette tõmbama, et hankida endale vajalikku soosingut ja neid inimesi enda huvides ära kasutada. Silmakirjalikkus on moodne pahe: "Silmakirjatsemine on eesõigustatud pahe, mis oma käega suleb kõigil suu, ning naudib rahumeeles kuningliku karistamatust. Teesklus ühendab kõik kambamehed, valitud seltskonnaks, kes ühtki neist põhimõtetest ründab, tõmbab kõik teised kaela." Sellise suhtumisega võis iga võrgutaja olla üdini paheline, kes manipuleeris kindlalt jumala sõnaga. Sellega püüdis ta õigustada oma eluviisi ja kombeid öeldes: "Mul pole enam muud mõttes, kui lõplikult lahti öelda kõigist ilma lõbudest." Selline sisemine muutus ei jää aga jumala poolt karistamata: ta langeb põrgusse. Aga iga sellise vagatseja puudulikkust saab korvata vaid tarkusega. Moliere uskus, et tarkusega on võimalik võita kõiki pahesid. Samas aga on tarkusega ka nii, et tarkus
ja kolme nälja käes kannatavat last. Selle käigus kaotas ta eneseväärikuse. Teoses kirjeldati ka umbes 16-aastast tütarlast, kes joobunult tänavatel kooberdas ja lõpuks pingile vajus. Raskolnikov sai aru, et tüdruk oli üsna purjus ning ei taibanud ilmselt, mis toimub. Tütarlaps hakkas aga huvitavama mõisnikku Svidrigailovit, kellel polnud tüdrukuga kindlasti häid kavatsusi plaanis. See noor tüdruk on justkui sotsiaalsete probleemide kogum. Ta oli ilmselgelt vaene ja paheline (seljas olid tal vaid kerged siidriided, mis tagant olid katki rebitud), oma väärikuse kaotanud ja tegeles ka kuritegevusega. Kuritegevus, üldiselt, on romaani läbivaks sotsiaalseks probleemiks. Peategelase Raskolnikovi tapmise üheks motiiviks oligi vaesus, mille all ta kannatas, ja mis viis kohutavate tagajärgedeni. 2. Raskolnikovi tõukasid kuritööle mitmed motiivid. Kõige tähtsam neist on see, et vaene tudeng pidas end teistest paremaks, priviligeeritumaks
" Mozarti koomilistes ooperites, mille tegevustik hargneb reaalelus, ei nõua armastajate teele kerkinud takistuste võitmine niivõrd palju mehisust, kuivõrd leidlikkust ja kavalust. "Don Juan" oli Mozarti kõige novaatorlikum ooper, uudne oli juba zanri nimetuski -- lõbus draama (dramma giocosa). Selles ooperis segunesid esmakordselt tõsise ja koomilise ooperi iseärasused. Selle teose probleemistik koondub nimikangelase võluva elunautija ja seikleja ümber. Don Juan on paheline isiksus, kuid seejuures mehelikult võluv, julge, leidlik ning suhetes naistega, kes talle meeldivad, kütkestavalt õrn. Don Juani karakteri eri küljed väljenduvad ilmekalt mitmesugustes muusikalistes numbrites. "Figaro pulm" Selle 2-vaatuselise ooperi libreto on kirjutatud kuulsa prantsuse kirjaniku Beaumarchais' komöödia järgi (Beaumarchais' kirjutas triloogia: "Sevilla habemeajaja", "Figaro pulm", "Süüdlane ema"). Kuna komöödias paljastati
ja kolme nälja käes kannatavat last. Selle käigus kaotas ta eneseväärikuse. Teoses kirjeldati ka umbes 16-aastast tütarlast, kes joobunult tänavatel kooberdas ja lõpuks pingile vajus. Raskolnikov sai aru, et tüdruk oli üsna purjus ning ei taibanud ilmselt, mis toimub. Tütarlaps hakkas aga huvitavama mõisnikku Svidrigailovit, kellel polnud tüdrukuga kindlasti häid kavatsusi plaanis. See noor tüdruk on justkui sotsiaalsete probleemide kogum. Ta oli ilmselgelt vaene ja paheline (seljas olid tal vaid kerged siidriided, mis tagant olid katki rebitud), oma väärikuse kaotanud ja tegeles ka kuritegevusega. Kuritegevus, üldiselt, on romaani läbivaks sotsiaalseks probleemiks. Peategelase Raskolnikovi tapmise üheks motiiviks oligi vaesus, mille all ta kannatas, ja mis viis kohutavate tagajärgedeni. 2. Raskolnikovi tõukasid kuritööle mitmed motiivid. Kõige tähtsam neist on see, et vaene tudeng pidas end teistest paremaks, priviligeeritumaks
Dorian ise oli rikutud. Kõigi nende muutustega ja õpetustega muutus ka Doriani suhtumine nii ellu kui inimestesse. Ta ei väärtustanud enam neid häid põhimõtteid mida varem vaid ta elas lord Henry põhimõtete järgi. Lisaks andis lord Henry Dorianile veel pahalise väikse kollase raamatu, kus olid kirjas inimeste pahed ning Dorian otsustas lõpuks selle järgi elama hakata. Järelikult raamatu jooksul muutus Doriani suhtumine, sest üks väikse kollane paheline raamat ei saa inimesel õpetada midagi head. Dorian Gray on üks nendest inimestest, kes üritab elada nii nagu teised, muutes ise enda põhimõtteid. Seega antud analüüs sobib väga hästi sissejuhatuses toodud mõtiskluse paralleeriks. 2. Lord Henry õpetused (tsitaadid) · Hinge saavad ravida ainult meeled, nagu meeli ravib ainult hing. (lk 19) · Hea olla tähendab olla kooskõlas iseendaga. Ebakõla aga tähendab sundust olla kooskõlas teistega. (lk 63)
... See oli mu enda varastatud eluõigus." · Onu lapsel hea tunnistus, onu väga uhke. Näeb Bobby veel paremat => ,,Koolitunnistus ei tähenda midagi alles elus näitab inimene, mis ta tõepoolest väärt on." => süüdistatakse uhkuses · ,,Ma ei teinud, mida minult oodati, ega täitnud seega oma kohust kaasinimeste vastu." (Eeldati, et temast saab kurjategija, paheline inimene. Tal polnud aga sõpru, kes teda kiusatusse viiksid + uhkus ja jonn ->ei täitnud ootusi) · ,,Mu uhkus on alsolotl (konn, kes sigib ja elab vastsestaadiumis), kes ülbelt trotsis arengulugu ja jääaja kiuste jäi edasi elama, kes aga karistuseks iial ei jõudnud välja vastsestaadiumist." Proua N AHNUS/kaotused ja loobumine · ,,Olen alati kõik kaotanud, mis mulle kuidagi südamelähedaseks on saanud
Järgnevalt toetume tema suurele filosoofilisele tööle "Meditatsioonid esimesest filosoofiast " aastast 1641.Tegemist on tõlkega I, II ja VI meditatsioonist. Teen antud Marju Lepajõe tõlkest kokkuvõtliku ülevaate ja väljendan sinna juurde oma mõtteid. Descartese I meditatsioonis leiame arutelu selle üle, mis on tõeline ja mis mitte? Kas asjad on olemas või on need olemas ainult kujutlustes? Kas jumal on kõikhea või paheline? II meditatsioonis arutleb autor enese olemasolu teemal. VI meditatsioonis on peamiseks teemaks inimese hinge ja keha vaheline erinevus. Materiaalsete asjade eksistents. I meditatsioon Descartes (edaspidi autor) alustab võimalusest oma arvamused ühekorraga kõrvaldada ja pidada tõelist ebatõeliseks ja vääraks. Olles tõeseks pidanud kõike saadut meeltest või meelte kaudu. Öeldes, et seda kes on meid tüssanud ei tohi enam kunagi täielikult usaldada. Et kas
kaharate varrukatega pluus, musta lipsu, musta vaikest kubarat ja punast varvi parukat, mis koik kokku mojus usna humoorikalt. Printsessid, kes olid apelsinide sees kandsid koik kauneid oranZe kleite, kuid Ninetta kandis hiljem seest musta, kuid pealt oranZi varvi korsetti, pikka oranZi siidist seelikut ja kaelakeed. Prints kandis esimesel vaatusel oranZi mutsi, pruuni triiksarki, musti pukse ja pintsakut ja teisel vaatusel valget sarki, oranZi ulikonda ja oranZi mutsi. Salaparane ja paheline Fata Morgana kandis musta pukskostuumi ja kaelakeed. Sensuaalne Smeraldina kandis mustasid kingi ja sukkpukse, musta sadelevat kleit, kaelakeed ja peas mustadest sulgedest peaehet. Clarice kandis lillat varvi kleiti, millel olid puhvis varrukad, kaelakeed ja peas musta varvi peaehet. Ta oli paris sulekoerake laval kaasas. Koor kandis pilkupuudvaid, kirevaid ja varvirikkaid kostuume. Enamik meestegelasi kandis harilikku ulikonda *varvid varieerusid mustast hallini*.
Spetsiaalselt Praha teatri jaoks kirjutas ta ooperi "Don Giovanni ehk karistatud patune" (1787), mida võib ehk pidada kõige ulatuslikumaks ja keerulisemaks kõigist tema lavateostest. Ooperite lõpetuseks tuleks mainida Mozarti kõige novaatorlikumat ooperit ,,Don Juan", mille probleemistik koondub nimikangelase võluva elunautija ja seikleja ümber. Selle ooperis segunesid esmakordselt tõsise ja koomilise ooperi jooned. Don Juan on paheline isiksus, kuid seejuures mehelikult võluv, julge, leidlik ning suhetes naistega, kes talle meeldivad, kütkestavalt õrn. Don Juani karakteri eri küljed väljenduvad ilmekalt mitmesugustes muusikalistes numbrites. Sümfooniaid on Mozart kirjutanud 41, millest tuntumad on Es-duur, g-moll ning C-duur. Mozarti enam kui poolesajast sümfooniast loetakse kõige iseloomulikumaks just sümfooniat g-moll. See on üks tema kolmest viimasest ja kõige kuulsamast sümfooniast.
annaabi.ee 
