Arhitektuur Põhiline on puuarhitektuur. Iseloomulikuim ehitiste elemendiks on reljeefidega kaunistatud ja värvidega maalitud palk (sambad, talad). Iseloomulikuks on veel ehitiste katusevorm mitmekorruselised katused. Põhivormiks on puusammastele või postidele toetuv kõrge katusega koda Ehitisi kaunistatakse värvilise keraamika ja puunikerdustega. 3. Sajand ehituskunstis Levima hakkasid kaljusse raiutud templid ja pagoodid. Pagood ehitismonument, sümboolne austusavaldus Buddhale. Tavaliselt püstitati pagoodid pühakusäilmete matmiskohtadele. Pagoodid on mitmetahulised tornehitised, korruste vahel on üleskaarduvate servadega katuseräästad. Raudne pagood, Kaifeng, ehitatud 1049. aastal. Shanixi pagood Yingxianis. Ehitatud 1058. aastal. Lossid ja templikavatised koosnevad üksikutest madalatest hoonetest, mis on sümmeetriliselt
olid talumajad. Püstpalkidele stuupad (poolkera kujulised Iseloomulikuks elemendiks on toetuv massiivne katus. Savist kupliga kaetud ehitised Buddha reljeefidega kaunistatud ja katusekivid, palju kloostreid, mälestuseks) värviliseks maalitud palk, mida templid, pagoodid (ehitised Arhitektuur ja skulptuur kasutatakse sammasteks, taladeks, valgest kivist alusel sinna moodustavad omapärase terviku. piitadeks. Eriline katusevorm ja toetuvad lakitud puust postid mis glasuuritud savist katusekivid. kannavad katust) Pagoodid (ehitis-monument
värviliseks maalitud palke olid kõrged ja paksud õlgedest Templi saalide uksed on ühel kasutati sammastena, taladena, viilkatused, toetusid puust joonel, lage toetavad sambad. piitadena. Mitmekorruselised postidele. Hiina mõjust lisandusid Stuupad poolkera-kujulise katused. Ohtralt kaunistatud. pagoodid, kuid Jaapanis ulatuvad kupliga ehitised Buddha Kaljudesse raiutud templid, katuseräästad tornist kaugemale ja mälestuseks pagoodid(nagu India stuupa) kaardusid hoogsamalt ülespoole. Elumajades ei teatletud
meenutavad pigem monumente. mitmekorruselised katused. Ehitised on hargnevad käikude ja õuede labürindid. Pühakodade välisseinad näivad kaunistatud ohtralt värvilise keraamika ja Hiina mõjul lisandusid kloostrites lausa koosnevat skulptuuride puunikerdustega. Kiviehitisi on vähe ja needki templitele pagoodid, kuid katuseräästad massist. Tempel ise võis kasvad sarnanevad puitehitistega. Kiviehitistest olid olid pikemad. Ehitised hakkasid seisma paljude ruumidega suureks olulisimad müürid. Budismi levik tõi kaasa valgest kivist alusel. Seinad võisid olla ehitiseks. Templite hämarus kaljusse raiutud templid ja pagoodid
4. Iseloomusta Hiina eksamite süsteemi. 2.5. Mis iseloomustab hiina kultuuri kuldset ajastut? 3.Ühenda joonega inimene ning tema sünni ja surma aasta. 5p Kong Fuzi 1130-1200 Li Bo 712-770 Wang Wei 701-762 Du Fu 551-479 eKr Zhu Xi 699-759 4.Seleta mõisted. 3p Hiina Hieroglüüfkiri - Pagoodid Neokonfutsianism - 5.Ühenda joonega õige periood. 4p Mongolite ülemvõimu periood 960 - 1279 Tangi riigi periood 1271 - 1368 Hani riigi periood 618 - 907 Songi periood 206eKr- 220pKr 6. Kuidas oli Tangi riigi perioodi ajal ehitatud linnad ja elamud? 2p 7. Mis on pildil ?(1p) ...........................................
Arhitektuuri näiteks võib tuua Borobuduri tempel Jaava saarel. Hiinas võrreldes Indiaga arhitektuuris kasutati palkkonstruktsioone. Ehitusmaterjalina kasutati puitu, glasuuritud katusekive ning erinevalt Indiast kasutati vähe kivi. Hiina templite sambad olid kaunistatud värviliste ja ilusate reljeefidega. Üldse kasutati templites väga värvilisi kaunistusi. Eripära oli nendel templitel ka see, et neil oli väga kõrged katused. Hiinas olid pagoodid, mis sarnanes India stuupadega. Näiteks võib tuua Pagood Yingxianis. Jaapani arhitektuuri eripära seisnes selles, et nende templite eeskujuks olid talumajad. Vanemad templitel olid kõrged ja paksud õlgedest viilkatused, mis toetusid puust postidele. Hiina mõjust lisandusid pagoodid, kuid Jaapanis ulatuvad katuseräästad tornist kaugemale ja kaardusid hoogsamalt ülespoole. Elumajades ei olnud sümmetriat, tube eraldasid liigutavad vaheseinad, lükanduksed. Ehitusmaterjalina kasutati
karbikesed peavad olema tohutult nikerdatud; taldrikumaalid; tühi pilt; joonistavad kõik täpselt ära (maal nt mäed kobrutavad) tänapäeva inimese arust jubedad/häirivad värvid kasutusel; palju inimesi piltidel; puuehitised; mitmekorruselised katused; reljeefidega kaunistatud ja värviliseks maalitud palk (sambad, talad); ehitised kaunistati ohtralt värvilise keraamika ja puunikerdustega; levisid kaljusse raiutud templid; pagoodid -mitmetahulised tornitaolised ehitised, mille korruste vahel olid üleskeerduvad servad; oskavad materjali omapära ära kasutada (nt puude juuri); skulpuuri iseloomustus: peen, puhas detailide töötlus, voolav joon ja vorm, peenike pinnakäsitlus (nt terrakotasõdalased); Buddha levimise ajal tehti palju Buddha skulptuure; maalikunst oli paberil või siidil; maastikumaalid jätavad mulje nagu need oleks loodud varahommikul, kui jõgedes ja järvedest tõuseb udu, millest
meenutavad monumente. värviliseks maalitud palke olid kõrged ja paksud õlgedest Templi saalide uksed on ühel kasutati sammastena, taladena, viilkatused, toetusid puust joonel, lage toetavad sambad. piitadena. Mitmekorruselised postidele. Hiina mõjust lisandusid Stuupad poolkera-kujulise katused. Ohtralt kaunistatud. pagoodid, kuid Jaapanis ulatuvad kupliga ehitised Buddha Kaljudesse raiutud templid, katuseräästad tornist kaugemale ja mälestuseks pagoodid(nagu India stuupa) kaardusid hoogsamalt ülespoole. Elumajades ei teatletud
Välispidiselt elatakse konfutsianisimi järgi, sisemisel taoisimi põhimõtete järgi. 7. Kaligraafiat peeti vaimseks loominguks. Hieroglüüfide kaunilt kirjutamine ja maalimine kuulusid ülemkihi hariduse hulka. Sellist maalikunsti avalikult ei esitatud , vaid nauditi kõrgema seltskonna ringis. 8. Budism tõi kaasa omapäraseid arhitektuuri ja kujutava kunsti vorme. Levisid kaljusse raiutud templid ja omapärased ehitised pagoodid. Pagood- ehitis, monument, sümboolne austuse avaldus Buddhale. 9. Hiinas hakkas iseseisva teemana maastik esinema juba 4. Sajandil. 10.Jäetakse esi- ja tagaplaani vahele vaba ruumi, millega vihjatakse atmosfäärile. 11.Eelistused olid paberi ja trükikunsti näol olemas. 12. Hiina tarbekunstis olid esindatud : metallehistöö, nikerdused, tikandid, email-ja lakktööd, portselan. Erilist huvi tundi Euroopas portselani vastu.
linnajagusid ja linnu.Arhitektuur on enamasti rajatud keerukale palkkonstruktsioonile. Iseloomulikeks on reljeefidega kaunistatud ja värviliseks maalitud palk, mida kasutatakse sammasteks, taladeks ja piitadeks ning eriline katusevorm ja mitmekorruselised katused. Ehitised on kaunistatud ohtralt värvilise keraamika ja puunikerdustega. Kiviehitisi on vähe ja needki sarnanevad puitehitistega. Kiviehitistest olid olulisimad müürid. Budismi levik tõi kaasa kaljusse raiutud templid ja pagoodid. Ehitusmaterjal Palk, katustel glasuuritud savist katusekivid, vähesel määral ka kivi. Arhitektuuri näited Suur Hiina müür, Yingxiani pagood, Pekingi Taevatempel Skulptuuri omapära Skulptuuri ei loetud kõrgete kunstide hulka. Materjaliks on keraamika, kivi, pronks, puu, elevandiluu jne. Skulptuuriteoste mõõtmed olid eri aegadel erinevad. Väga oskuslikult kasutati ära materjalide omapära. Iseloomulikuks on peen ja puhas töötlus, armastus voolava
summast. Alaline rahapuudus tekitas tema ja Gaby vahele hõõrumisi ning paar lahutus lõplikult 1898. a, kui Debussy oli lõpetamas uut orkestriteost ,,Nokturnid", mis koosneb kolmet osast. Need kajastavad poeetiliselt pilvist päeva Seinei kohal, Pariisi karnevali, kus mängib puhkpilliorkester, ja sulnist meremaastikku laulvate näkineidudega ning kuuluvad tema kõige impressionistlikumate teoste hulka nagu ka sari ,,Estambid" klaverile, mille osadeks on pseudeorientaalne ,,Pagoodid", ,,Õhtu Granades" (rauge hispaania habanera) ja virtuooslik ,,Aiad vihmas". 5 Abiellumine 1899. aastal leidis Debussy kelle tõmmu mefistolik välimus naistele väga meeldis Gaby asemele ilusa blondeeritud modelli Lilly Texier. Harimatu tiisikushaige Lilly oli talle täiesti sobimatu naine. 1903. aastal tutvus Debussy Emma Bardaciga, kes oli Faure endine kallim ja nüüd pankuriproua. Nad armusid teinetseisesse kirglikult ja
Üldtuntud on Suur Hiina müür. Skulptuur. Muistses Hiinas ei loetud skulptuuri kõrgete kunstide hulka nagu maali ja kalligraafiat. Sellest hooli-mta on skulptuuri viljeldud üsna ohtralt. Kalligraafia. Arhitektuuri ja skulptuuri peeti Hiinas käsitööks, maalikunsti ja kalligraafiat (ilukirja) aga vaimseks loominguks. Budism tõi kaasa omapäraseid arhitektuuri ja kuju tava kunsti vorme. Levisid kaljusse raiutud templid ja omapärased ehitised - pagoodid. Maalikunst. Hiina maalikunsti peamisteks vormideks on tusi- ja akvarellmaal paberil või siidil. JAAPANI KUNST Jaapani kultuur arenes kaua suhteliselt omaette. 7.-S. sajandil valmistati kloostrites hulgaliselt erineva suurusega Buddha kujusid, peamiselt pronksist või värvitud puust. Ilmalik kunst. Elati suhteliselt väikestes majades, mille järsult tõusvad katuse-uirgad rõhutavad hoonete kergust ja õhulisust.
Ehitusel surnud maeti müüri: maailma suurim massihaud. Suurim ehitustempo: 2km päevas. Müüri kitsaim koht: 4,1m Kants kõrgem kaitsetorn · Peamine ehitusmaterjal puit. · Rajatud keerukale palktappkonstruktsioonile. · Värviliste reljeefide ja maalingutega kaunistatud hoone osad. · Mitmekordsed keerulise vormiga katused. · Ehitused kaetakse ohtra keraamilise ja puunikerdusega. · Pagoodid ehitismonumendid Buddhale (rajati säilmete matmispaigale) · YOUXGOUSI PAGOOD Raudne pagood 1041a 1048a Kaetud emaileeritud metallplaatidega 57,3m kõrge Tai kivialusel paiknev puidust ühekorruseline pühamu KEELATUD LINN (1368-1644) Pekingi vanalinnas Ehitatud 24 Mingi dünastia keisrile ja nende perekonnaliikmetele. Lihtinimestele keelatud 9 paleed, 9999 ruumi jne 250 ha Kõik tuletatud ringi ja ruudu kujundist, peegelduvad teljel
Tema loomingu põhiosa moodustavad lühiteosed. Nende hulgas on klaveripalu, üheosalisi orkestriteoseid ja romansse. Suurteoseid lõi Debussy harva. Debussy impressionistliku stiili tähtsamateks teosteks on: 1) sümfoonilised palad: "Fauni pärastlõuna" (1894) "Nokturnid" (1899) "Meri" (1903-1905) 2) ooper"Pelléas ja Mélisande" (1892-1902) 3) klaveripalad: "Vaselõiked" 1903 ("Pagoodid"; "Õhtu Granadas"; "Aiad vihmas") "Kujutlused" I 1905 ("Peegeldused vees") "Kujutlused" II 1907 (" Ja kuu laskus") Prelüüdid 1910, 1913 ( á 12 prelüüdi) 12 etüüdi 1914 Debussy muusikalist väljendusviisi iseloomustab väga peen maitse. Tema muusikas ei ole midagi pealetükkivat. Debussy teoste helikeel on habras ja õrn ning köidab kuulajat oma ülipeente värvi- ja meeleoluvarjunditega.Tähtis koht Debussy loomingus on tantsurütmidel. Debussy oli esimesi
maalimine kuulusid ülemkihi hariduse hulka. Hiinas oli seetõttu palju maalikunstnikke- asjaarmastajaid, nende hulgas olid ka mitmed keisrid. Sellist maalikunsti ei esitatud avalikult, vaid nauditi kõrgema seltskonna siseringis. Pärast Hami dünastia langemist 3. sajandil hakkas Hiinas levima budism, varsti küll konfutsiaanluse ja taoismiga segunedes. Budism tõi kaasa omapäraseid arhitektuuri ja kujutava kunsti vorme. Levisid kaljusse raiutud templid ja omapärased ehitised pagoodid. Pagood on ehitis-monument, sümboolne austusavaldus Buddhale (nagu india stuupagi). Tavaliselt püstitati pagood pühakusäilmete matmiskoha peale. Pagood on mitmetahuline tornitaoline ehitis, mille korruste vahel on iseloomulikud üleskaarduvate servadega katuseräästad. Hulgaliselt loodi ka Buddha figuure. Nende hulgas on hiiglaslik, 7. Sajandil loodud 25 m kõrgune kuju Luoyangi lähedalt, aga palju enam on pronksist ja kivist pisiplastikat. Maalikunst
Omapära püstpalkidele toetuv massiivne katus. Budismi mõjud al. 6. saj. mitmed ehitustehnilised võtted, segunesid kohaliku traditsiooniga.Katuseid hakati valmistama savist katusekividest. Ehitise mahtude jaotus muutus vähe. 7. saj. Horyuji buda usu klooster pealinn Nara lähedal, selle tempel vanimaid puuehitisi maailmas. 752. a. Suure Buddha Saal Todaiji kloostris Naras maailma suurim puuehitis. Kloostrites lisandusid viilkatusega hoonetele pagoodid, nende katuseräästad ulatuvad tornist kaugele ja kaarduvad hoogsalt ülespoole. Ehitised seisavad valgest kivist alusel, millele toetuvad lakitud puust postid, mis kannavad katust. Seinad postide vahel õhukesed ja kerged. 12. Kesk-Ameerika mäelstisi-Päikesepüramiid Teotihuacanis, sõdalaste tempel Tollanis, Tikali suur väljak templipüramiidiga, Palee Palenques. Sacsayhuamani kindluse müür Cuzcos.u. 1400-1500. Inkade kultuur. 15
sajandil jõudsid Jaapanisse peamiselt Korea kaudu budism ja hiina kunsti mõjud, sealhulgas kiri, maalikunst, skulptuur ja mitmed ehitustehnilised võtted. Need segunesid kohaliku traditsiooniga. · 7. sajandil asutati pealinn Nara lähedale Horyuji buda usu klooster, mille tempel on vanimaid puitehitisi maailmas. · 752. aastal ehitatud Suure Buddha Saal Todaiji kloostris Naras on maailma suurim puitehitis. · Kloostrites lisandusid viilkatustega hoonetele hiina arhitektuuri mõjul pagoodid, kui dnende katuseräästad ulatuvad Hiinaga võrreldes tornist kaugemale ja kaarduvad hoogsamalt ülespoole. · Ehitised hakkasid seisma valgest kivist alusel, millele toetuvad lakitud puust postid, mis kannavad katust. Seinad postide vahel võivad olla väga õhukesed ja kerged. · Horyuji klooster · Todaiji Suure Buddha Saal (Great Buddha Hall) Buddha mõjud ja ilmalik kunst · 7.-8. sajandil valmistati kloostrites hulgaliselt erineva
Omapära püstpalkidele toetuv massiivne katus Budismi mõjud al. 6. saj. mitmed ehitustehnilised võtted, segunesid kohaliku traditsiooniga. Katuseid hakati valmistama savist katusekividest. Ehitise mahtude jaotus muutus vähe. 7. saj. Horyuji buda usu klooster pealinn Nara lähedal, selle tempel vanimaid puuehitisi maailmas. 752. a. Suure Buddha Saal Todaiji kloostris Naras maailma suurim puuehitis. Kloostrites lisandusid viilkatusega hoonetele pagoodid, nende katuseräästad ulatuvad tornist kaugele ja kaarduvad hoogsalt ülespoole. Ehitised seisavad valgest kivist alusel, millele toetuvad lakitud puust postid, mis kannavad katust. Seinad postide vahel õhukesed ja kerged. Sintoism ei soosinud kujutavat kunsti. 7.-8. saj. kloostrites erineva suurusega Buddha kujud. Materjal: pronks või värvitud puu Puulõiketehnika pärit Hiinast. Usuliste tekstide illustreerimiseks. Ilmalik kunst: Arenes Kyoto õukonna tellimusel.
Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level Jaapani pagoodid: vasakul Horyuji tempel Naras, 8. saj. kuulub maailma vanimate puitehitiste hulka, paremal Kofuku-ji tempel Naras.8. saj. Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level
Budistid ütlevad, et pole võimalik saada budistiks, kuni inimene pole küllalt vana mõistmaks, mida tähendab ütelda, et ta on budist. Usulise küpsuse saabumine. Kasvamise ajal elavad budistlikes maades mõned poisid teatud aja munkadena. Buda mungad elavad sellest, mis neile antakse - kausitäis riisi võib olla terve päeva toit. Noored buda mungad kannavad traditsioonilisi kollaseid mungarüüsid. Seda värvitooni nimetatakse safraniks. Jumalateenistuse paigad. Stuupad, vatid ja pagoodid. Indias nimetatakse budistide templit või pühamut stuupaks, Tais vatiks, Hiinas ja Jaapanis aga pagoodiks. Mõnda ehitisse saab sisse minna, teised (eriti stuupad) pole seest õõnsad, vaid monoliitsed nagu ausambad. Enamasti kuuluvad templite juurde Buddha kujud ja nikerdused. Mõned külastajad toovad lilli, küünlaid või põletavad magusa lõhnaga rohtusid, et näidata oma austust Buddha vastu, teised istuvad palves. Mõnikord toimuvad templi ümber protsessioonid. Perekonnaelu
ning peen pinnakäsitlus. · Konfutsianis ja taoims kujunesid välja 206 eKr-220 pKr. Konutsianism taotles ühiskonna harmooniat ja pidas selle saavutamise vahenditeks traditsioonide austamist, äärmuste vältimist ja mõõdukust. Taoism rõhutas inimese vabadust ja sõltumatust ühiskonnast ning pidas viimast loodusega võrreldes ebaloomulikuks ja suhteliseks. · 3.saj hakkasid levima kaljusse raiutud templid ja omapärased ehitised- pagoodid. · Pagood on ehitis-monument, sümboolne austusavaldus Buddhale. · Hulgaliselt loodi ka Buddha figuure. · Maalikunsti peamisteks vormideks on tusi- ja akvarellmaal paberil või siidil. Temaatikas domineerivad inimene, loomad, maastik. · Maal on tehtud paberi- või siidirullile, mis mõnekümne sentimeetri laiuse juures võib olla isegi kümneid meetreid pikk. · Chani usulahu munkadest maalijad panid rõhu lihtsusele. · Graafika tekkis varem kui Euroopas.
küllalt vana mõistmaks, mida tähendab ütelda, et ta on budist. Usulise küpsuse saabumine. Kasvamise ajal elavad budistlikes maades mõned poisid teatud aja munkadena. Buda mungad elavad sellest, mis neile antakse - kausitäis riisi võib olla terve päeva toit. Noored buda mungad kannavad traditsioonilisi kollaseid mungarüüsid. Seda värvitooni nimetatakse safraniks. Jumalateenistuse paigad. Stuupad, vatid ja pagoodid. Indias nimetatakse budistide templit või pühamut stuupaks, Tais vatiks, Hiinas ja Jaapanis aga pagoodiks. Mõnda ehitisse saab sisse minna, teised (eriti stuupad) pole seest õõnsad, vaid monoliitsed nagu ausambad. Enamasti kuuluvad templite juurde Buddha kujud ja nikerdused. Mõned külastajad toovad lilli, küünlaid või põletavad magusa lõhnaga rohtusid, et näidata oma austust Buddha vastu, teised istuvad palves
Skulptuure kasutati vähe ja siis meenutasid need kas linde või loomi - draakonid, kilpkonnad jm. 9. Kirjelda lühidalt tüüpilist Jaapani aeda * Jaapani aiad väljendavad lihtsust, ilu, selgust ja seotust loodusega. Lisaks saab neid luua väikesele alale ja neid on vaja vähe hooldada.Jaapani aia elemendid on kivid, vesi ja taimed. Kaunistustest esineb jaapani aias laternaid, et jalgteid valgustada, kivitorne (e pagoodid), Buddha kujusid ja skulptuurkurgi, kilpkonni, konni või küülikuid. Jaapani aias kasutatakse väikesi puid nt: jaapani vaher. Kõige vähem on jaapani aias õitsvaid taimi. Eriline koht jaapani aias on kirsiõitel. 10. Kirjelda lühidalt tüüpilist keskaegset aeda * 11. Kirjelda lühidalt tüüpilist renessanssaeda Itaalias * Renessansi aed: sümmeetria ja geomeetrilised vormid, proportsioonid, perspektiiv; liigiline
erinevad rannad, metsad, kohtumisvõimalused vanade hõimkondadega, loodus ja erinevad loomaliigid. Bangladesh pakub ka laialdast ja odavat võimalust kalapüügiks, veesuusatamiseks, matkamiseks, sõudmiseks, purjetamiseks ning merevannideks. Lisaks tehakse veel jõe kruiise ja on võimalus minna puutumata loodusesse. Kuulsaimad paigad Bangladeshis Cox's Bazar- Seda kohta peetakse Bangladeshi turismi pealinnaks. Kilomeetrites kuldset liiva, kõrged kaljud, surfamise võimalus, värvilised pagoodid, Buddha templid ja hõimud ning eksootilised toitud. Seal on ka üks maailma pikimatest randadest (120km). Kukata- Kukata asub Bengali lahel 320 km pealinnast Dhakast ja seda kohta peetakse üheks maailma vaatamisväärseimaks rannaks. Sealt on võimalik nautida punast päikese tõusu ja loojumist rahulikus keskkonnas. Sundarbans- Sundarbans'i delta Gangese suudmes on maailma suurim mangroovi mets ulatudes nii Bangladeshi, Lääne- Bengalisse kui ka Indiasse. Seal on keeruline veeteede
ehitised Buddha reljeefidega kaunistatud ja mälestuseks) värviliseks maalitud palk, Arhitektuur ja skulptuur mida kasutatakse sammasteks, moodustavad omapärase taladeks, piitadeks. Eriline terviku. katusevorm ja glasuuritud savist katusekivid. Pagoodid (ehitis-monument Buddhale) 4. ehitusmaterjalid Kiviblokid, põletatud tellis Kivi, puu 5. arhitektuuri näited Boroboduri tempel Jaava Suur Hiina müür saarel, Angkor Vat Kambodzas 6. skulptuur Dünaamilisus, mänglevus, Keraamika, kivi, pronks, puu, liigutuste ja zestide elevandiluu jne. Peen ja
rullformaat. 1 Arhitektuur Hiina arhitektuur on põhiliselt puuarhitektuur. Puitu kasutades saab võrreldamatu paindlikuse, kohandatavuse ja mitmekülgsuse. Üheks iseloomulikumaks ehitiste elemendiks on reljeefidega kaunistatud ja värvidega maalitud palk, mida kasutatakse sammasteks, taladeks ja piitadeks. Hiinas esinevad pagoodid (pilt9) mitmetahulised tornitaolised ehitised, mille korruste vahel on üleskaarduvate servadega katuseräästad. Katused on Hiinas kõverad, sest need kaitsevad inimesi kurjade vaimude eest (vaimud eelistavad sirgjooni). Katuste materjaliks on glasuuritud savist katusekivid. Budismiga kaasnesid ka kaljudesse rajatud templid. Kiviehitisi on suhteliselt vähem ja neiski on palju üle võetud puuehitiste konstruktsioonist ja
järgult, sellest tuleneb ka rullformaat. Joonis 2. Tusimaal (Drawing: Ink..., 2008) 4.2 Arhitektuur Hiina arhitektuur on põhiliselt puuarhitektuur. Puitu kasutades saab võrreldamatu paindlikuse, kohandatavuse ja mitmekülgsuse. Üheks iseloomulikumaks ehitiste elemendiks on reljeefidega kaunistatud ja värvidega maalitud palk, mida kasutatakse sammasteks, taladeks ja piitadeks. Hiinas esinevad pagoodid (joon. 3)- mitmetahulised tornitaolised ehitised, mille korruste vahel on üleskaarduvate servadega katuseräästad. Katused on Hiinas kõverad, sest need kaitsevad inimesi kurjade vaimude eest (vaimud eelistavad sirgjooni). Katuste materjaliks on glasuuritud savist katusekivid. Budismiga kaasnesid ka kaljudesse rajatud templid. 7 Kiviehitisi on suhteliselt vähem ja neiski on palju üle võetud puuehitiste
Keisri lossidel ning tema erilise soosingu alla kuuluvatel templitel kasutati kuldkollast värvi. Valitsushoonetel, ülikute lossidel, templitel kasutati kas rohelist või punast värvi. Ülejäänud hoonetel halli värvi. Templite ja losside katused kaunistati keraamiliste kujudega. Eelistati draakoneid, föönikseid ja lõvisid, mis sümboliseerisid võimu ja jõudu ning pidid kaitsma loodusõnnetuste eest. Omapära lisasid linnapildile ka budistlikud katusehooned pagoodid mitmekorruselised tornid. Tangi perioodile järgnenud sajanditel arenes välja hiina teater, kuigi olid juba tuttavad varematest aegadest nuku- ja varjuteater. Muusikaline draama kujunes välja 12.-13. sajandil rahvapidudest ning lüürilistest lauludest. Esile kerkis hulganisti dramaturge, kes rääkisid oma näidendites Hiina ajaloost, kritiseerisid seisuslikku korda, rõhutasid patriotismi ning õigluse vajalikkust. Muusikaline
Muusikat tegime sää! kaunis harva, sest meid hakati kohe ära kasutama rünnaküksusena külade puhastamiseks partisanidest, transportide julgestamiseks eskordina ja üksikute toetuspunktide mehistamiseks külades ja strateegiliste kohtade juures nagu sillad, kanalid jne. Suurem osa muusikuist olid niimoodi mööda Cochinchina't (Lõuna-Vietnamfi too-aegne osariik) laiali toetuspunktides. Sellised toetuspunktid olid kas siis kiiresti ehitatud punkrid või kindlustatud kivimajad {tihti pagoodid). Need ..kindlused" olid mehistatud kolme vöi nelja leegionäri ja paarikümne kohaliku vabatahtlikuga, kes elasid koos naiste ja lastega neis toetuspunktides, mida prantslased nimetasid ..postideks". Selliste väikeste postide ülemaks oli tavaliselt seersant või kapral. 1946./47. aastatel, minu Cochinchina's viibimise algul, oli saal punaste partisanide (vietminhide) tegevus kaunis aktiivne kuigi neil ei olnud veel lõunas regulaarseid väeüksusi.
Mazdaistid redutavad praegu pakistanis ja põhja indias. [õpik: Mis on kunst?... kunst jaguneb I. arhitektuur II. tarbekunst III. kujutav kunst A. maalikunst B. skulptuur C. graafika kujtavat kunsti võib nimetada ka vabaeks kunstideks. Kaunid kunstid on mõiste mida kasutati varem, sellega kujutati skulptuur ja maalikunsti. Graafika jäi sellest välja. I. arhitektuur A. sakraalarhitektuur e. püha arhitektuur (templid, kirikud, kloostrid, moseed, pagoodid aasias, kabelid) B. profaanarhitektuur e. tavaline arhitektuur(lossid, paleed, raekojad, koolid, teatrid, tavalised elamud) tarbekunsti puhul kasutatakse tänapäeval mõistet disain, see on uus mõiste, see on tarbekunst mis on loodud mass tiraazis. Vanemal ajal tehti tarbekunsti kasitsi ja väiksemas tiraazis. üks tuntumaid on keraamika(savist nõud). Keraamika on leiutatud mitu korda, esmalt hakati seda tegema Jaapani saartel, ilmselt ainud
omanäoline. Hiinas on individuaalsus erinevalt Jaapanist väga oluline. Üksinduse kultus (mediteerimine, mõtisklemine) lõi väga tundliku maastikukujunduse. Hiina kunst kasvas välja kalligraafiast (piltkirjast), Hiina maalikunst sai omakorda aluseks hiina maastikukujundusele. Pärast Hani dünastia langemist 3. saj hakkas Hiinas levima budism, varsti küll konfutsianismi ja taoismiga segunedes. Budism tõi kaasa omapäraseid arhitektuuri ja kujutava kunsti vorme (pagoodid e budistlikud templid, kaljusse raiutud templid jne). Hulgaliselt loodi ka Buddha skulptuure. Budismiaja kunsti eesmärgiks oli aidata mediteerimisel koondada mõtteid Buddha õpetusele. Budism levis Hiinasse Indiast, õitseaeg Hiinas oli 6.-18. saj, siis toimus langus; uus tõus algas 20. saj enne kommunistide võimuletulekut. Hiina kunstikultuur on nõnda peaaegu katkematult jätkunud pronksiajast tänapäevani välja. Juba 4. aastatuhandel e.Kr loodud kõrgetasemeline keraamika ja 2
annaabi.ee 
