-KONTROLLIB KAS KIIRABI JA PÄÄSTETEENISTUS ON VÄLJA SAADETUD - ANNAB ESMAABI - HOIAB ÄRA VÕIMALIKUD UUED ÕNNETUSED - HOOLITSEB SÜTTIMISE ÄRAHOIDMISE EEST (SÜÜDE, AKUJUHTMED, TULEKUSTUTID) · REGULEERIB LIIKLUST JA PIIRAB ÕNNETUSKOHA · UURIB ÕNNETUSE TEKKE PÕHJUSEID · VASTUTAB AVARIILISE SÕIDUKI PUUTUMATUSE EEST 3. ÕNNETUSKOHALE SAABUMINE · HELISIGNAALID/SIREENID -LÜLITADA VÄLJA ENNE ÕNNETUSKOHALE SAABUMIST - SIREENIDE KASUTAMINE VÕIB MÕJUDA KANNATANU SEISUNDILE · VILKURID -VILKURID JÄÄTAKSE TÖÖLE · AUTO TULED - AUTO TULED HÄIRIVAD PÄÄSTETÖID JA MUUD LIIKLUST -PARKTULED, OHUTULED JA VILKURID ON PAREM VARIANT · INFORMATSIOON ESIMESENA ÕNNETUSKOHALE SAABUNUD AUTO: -INFORMEERIB KOHESELT OLUKORRAST - INFORMEERIB ILMASTIKU JA TEE OLUDEST - VAJADUSEL PALUB LISAJÕUDE · AUTODE PAIGUTAMINE - VÕIMALIKULT LÄHEDALE ARVESTADES TURVALIST VAHEMAAD -TEHNIKA PEAB PAIGUTAMA SAMALE TEEPOOLELE NN. "ROOTSI MUDEL" - KUI VÕIMALIK TAGA OHUTU MÖÖDASÕIT
turvameestele ripsmetele. Pipsmete töö, peale värviga määrimist ei ole enam nii efektiivne kuis oli see enne, ripsmed on kokku kleepunud ja seega hõredamalt. Paratamatult hõõrud sa silmi, kas väsimusest või siis see tõttu, et sinna on midagi ebameeldivat ja ebamugavat sattunud. Hõõrudes nii silmi, hakkab ripsmetelt värv puruna maha tulema. See sama puru, mis hõõrusid ripsmetelrt maha, satub silma. Selle peale muutuvad silmad punaseks kui kiirabi vilkurid, sest tegelikult sel hetkel vajavadki silmad abi. Kallis Terje, meie koostöö on siiani sujunud, kuid me ei ole kindlad, et suudame sinuga distantsi hoida ka edaspidi. Et koostööd jätkata peaksid rohkem valges lugema, ja silmadele puhukst andma kas loodusesse vaadates, ühte tooni värvi vaatama (nt: lagi, sein), magama. Hoia meid, sest sa ei kujta ettegi kui raske on sul ümber harjuda kui meid ename ei ole tööpostil.
· Turvavööd ja lapse turvaseade · Tunnusmärgid · Lisaseadmed ja kasutustõkis 2) Valgustusseadmed: · Lähi- ja kaugtule laternad · Päeva- ja seisutule laternad · Eesmised- ja tagumised udutule laternad · Eesmised, - külje- ja taga ääretule laternad · Piduritule laternad · Suunatule laternad ja ohutuled · Numbritule laternad · Tagurdustule laternad · Armatuurlaua märgulambid · Töötuled · Helkurid, vilkurid ja muud tuled 3) Juhtimisseadmed: · Rooliratas · Roolimehhanism · Roolihoovastiku liigendid ja esirataste pöördepiirikud · Koostude porikaitsed · Roolivõimendi · Ratta lõtk · Käänmik · Amortisaator ja muud juhtimisseadmed 4) Pidurid: · Sõidupidur, rikke- ja seisupidur, aeglusti · Piduritrummel- ja ketas, piduriklotsi kate · Piduri hoob, pedaal, trossid, vardad · Pidurivõimendi, - peasilinder ja ratta töösilinder
28) Separaatori kao näidik. 29) Prahikoguse näidik. Masina valgustus. A) Tulede valikulüliti . B) Välja lülitatud . C) Parkimistulede asend . (millega lülitatakse sisse-välja Gabariidituled) D) Maanteetulede asend . ( millega lülitatakse sisse-välja Ohutuled (vilkuvad) Neli esituld (kaks lähituld ja kaks kaugtuld) Vilkurid Alumised sõidutuled (kui olemas.) E) Põllutulede asend . ( millega lülitatakse sisse-välja Terapunker ja kõik kaheksa esituld.Reaotsitulede ja suunatulede hoob.Väljalaadimisteo tuli avatud olekus.Gabariidituled ja ohutuled.) F) Kaugtulede vilgutus . (Hoova tõmbamine ülemisse asendisse lülitab kaugtuled hetkeks sisse.) G) Lähitulede asend . (Lähitulede töötamiseks tõmmake hoob keskasendisse.) H) Kaugtulede asend
Liikleja peab täitma reguleerija korraldusi ka siis kui see on vastuolus liikluskorraldus vahendi nõuetega . Liikleja ei tohi takistada matuse ega muud rongkäiku , liikuvaid lastegruppe või reguleerija poolt saadetavaid sõidukite kolonne . Tee andmise üldised kohustused Liikleja peab juhinduma kõigist liikluskorraldus vahendidest ja reguleerija märguannetest. Liikleja peab teed andma sõidukile , millel põleb sinised või kollased vilkurid . parklast õue alalt , puhkekohast või teega külgnevalt alalt peab juht teed andma igale teel liiklejale. Sõidukiirus Asulavälisel teel 90km/h , asulasisesel teel 50km/h.Jääteel 10-25km/h või 40-70km/h kui jää paksus on kuni 50cm,üle 50cm sõidukiirus 70km/h.Pukseerimise kiirus 50km/h. Pukseeriva seadame veol 25km/h.Õuealal 20km/h või jalakäijate vahel jalakäija kiirusega. Bussil 60km/h , kui bussis on seisvad või küljega sõidusuunas istuvad sõitjad.
..300 mm. Helkurid Eesmiste helkurite värvus peab olema valge, tagumistel punane ja külgmistel merevaigukollane. Haagise eesmised helkurid peavad olema mittekolmnurkse kujuga. Ratastraktoril ja liikurmasinal peab olema kaks tagumist punast mittekolmnurkse kujuga helkurit. Haagise tagumised helkurid peavad olema võrdkülgse kolmnurga kujulised, mille tipp on suunatud üles. Kolmnurga külje pikkus peab olema 150...200 mm. Kollased vilkurid Teel töötaval masinal peab olema vähemalt üks igas rõhtsuunas nähtav kollane vilkur või vilkurite kombinatsioon. Lisavilkur võib olla paigaldatud teel töötava masina väljaulatuvale tööorganile. Armatuurlaua märgulambid Märgulambid peavad olema paigaldatud ja toimima valmistaja juhendi kohaselt. 8. Elektrimootor 9. Kaitsmed Juhtmete ja aku kaitsmiseks lühise eest kasutatakse kaitsmeid. Sulavkaitsmete
organitesse - Ülisuure ohu korral lülitatakse süsteem välja tardumine: automaatne mitte teadvustatud organismi reaktsioon olukorras kus ta on silmitsi ülisuure stressiga (loomad mängivad surnut) Traumareaktsiooni alus - Amügdala (sensoorse ja motoorse info kooskõlastamine, emotsionaalsed reaktsioonid; kesktuum tingitud emotsionaalsed seosed) - ,,Kiirabi" aktiveeritakse, trauma olukorras on üleaktiveeritud kiirabi vilkurid töötavad kogu aeg ehk inimene tajub kogu aeg ohtu - Hipokampus tööks on töödelda traumakogemust, on pärsitud ehk trauma töötlust ei toimu, ,,siia ma suren praegu" ajusüsteem ei suuda end uuendada, jääb traumahetkesse Traumareaktsioonide psühholoogilised teooriad Kahekordse esindatuse teooria - Trauma on talletatud mällu kahel viisil: o Verbaalselt ligipääsetav info täiskasvanu räägib teistele mis temaga juhtus,
Süsteem koosneb: Tulekahjusignaali keskseade (sillas) Tulekahjusignaali masina kontroll-ruumi repiiterpaneel Erinevat tüüpi andurid Tulekahjust teavitamise nupud (MCP) Kohalik andurite lahtiühendamise seade sillas koos taimeri ja näiduga Aadresside kasutajaliides adresseerimata andurite jaoks Lühise isolaatorid Signaalkellad Masinaruumi signaaltulpadesse integreeritud vilkurid Tuletõrjeringi kontroll Elektrilised sireenid Õhutüfoonid Tulekahjuhäire nupud Üldohuhäire nupud Tulekahju avastamise ringkäigud Tulekahju avastamise ringkäigud on osa tulekahju avastamise ja –häiresüsteemist. Ringkäigu kontrollpunktid (võtmega süsteem) on ühendatud “sõlmedena” tulekahju avastmise ja -häiresüsteemi. Süsteemi alarm hakkab tööle, kui mõnda kontrollpunkti ei ole läbitud teatud
3) töötule laterna klaas, v.a alarmsõidukil kasutatavad, peab olema valgust hajutava mustriga. Temal ei tohi olla auto valgustusseadmetena kasutatavate laternate tähistust. Töötule värvus peab olema valge või valikkollane; 4) töötule lülitamine peab toimuma eraldi lülitiga ja sõiduki armatuurlaual peab olema nende märgulamp. Kontrollimine: 1) TÜ vaatlusega; 2) TK ja TJV katsetused ei ole kohustuslikud. Kood 209. Alarmsõiduki vilkurid Nõue: alarmsõiduki vilkur ja tema paigaldus alarmsõidukile peab vastama Vabariigi Valitsuse kehtestatud nõuetele. Alarmsõiduki vilkurit või nende kombinatsiooni ei tohi kasutada teistel sõidukitel; Kontrollimine: TÜ mõõdulindi, stopperi ja vaatlusega. Kood 210. Kollased vilkurid Nõuded: 1) kollane vilkur ja tema paigaldus hooldussõidukile peab vastama Vabariigi Valitsuse kehtestatud nõuetele;
nägemisulatuses ei ole, siis helistage raudtee juhtimiskeskusesse ja teavitage tekkinud olukorrast. Ärge lubage mootorsõidukitel üle raudtee sõita enne, kui raudtee-ettevõte on selleks loa andnud. Ärge teatage juhtimiskeskusesse, et raudtee on vabastatud, enne kui olete veendunud, et kõik inimesed ja seadmed on raudteest turvalises kauguses. Ärge eeldage, et teie sõiduki signaaltuled (vilkurid) on piisavaks märguandeks läheneva rongi meeskonnale, et ees on hädaolukord ja neil on vaja peatuda. Päästetöödel osalevad erakorralise meditsiini tehnikud peavad teadma, et raudteeliini sulgedes ei peata te vaid ühte rongi, vaid sulgete raudteeliikluse kogu süsteemis ja paljudel kilomeetritel. See toob kaasa rongide kuhjumise, ülesõitude blokeerimise ja muid ohtlikke olukordi. Reisirongide puhul