Putukate esitlus (0)

Putukatest
Sten
8.kl
Kõige suurem putukas
Kõige suuremaks putukaks loetakse sarvikpõrniklaste
alamsugukonda kuuluvat 17 cm pikkust hiidpõrnikat (Dynastes
hercules) (Coleoptera: Dynastinae), kes kaalub 37,5 grammi
Kõige väiksem putukas.
Kõige väiksemad putukad kuuluvad siseparasitoidide hulka
Neist on seniste mõõtmiste põhjal esikohal ripskireslase
(Dicopomorpha echmepterygis) (Hymenoptera: Myramidae) 0,14
mm pikkune pime ja tiivutu isane, teisel kohal 0,17 mm pikkune
munaparasitoid Megaphragma caribea (Hymenoptera:
Trihhogrammiatidae) ja kolmandal 0,2millimeetrine kasvuhoone
karilase vastsepatasitoid enkarsia (Encarsia formosa)
(Hymenoptera: Aphelinidae), keda kasutatakse ka meie
kasvuhoonetes kasvuhoonekarilase biotõrjes.
Pildid väiksematest putukatest
Dicopomorpha echmepterygis
Megaphragma caribea
Encarsia formosa
Lühim arengutsükkel
Arengutsükkel hõlmab arengufaase munast kuni suguküpse
valmikuni ning selle läbimise kiirus sõltub putukatel eelkõige
temperatuurist
California kaguosas eluneval pistesääsel (Psorophora confinnis)
(Diptera: Culicidae) kulub optimaalsetes tingimustes selleks
kõigest üks nädal
Umbes nii kiiresti kuivavad põllukultuuride niisutamisel tekkivad
loigud, milles vastsed arenevad
Kõige kiirem põlvkondade
vaheldus
Kõige kiiremini toimub põlvkondade vaheldus lehetäidel. Kurgi
(paakspuu) lehetäil (Aphis gossipii) (Homoptera: Aphididae)
kulub selleks 26 °C juures 5 päeva, rekord kuulub aga lehetäile
Rhopalosiphum prunifolia, kelle põlvkonnad vaheldusid 25 °C
juures iga 4,7 päeva järel.
Pikim valmikuiga
Kõige pikem valmikuiga, 28,7 aastat, on registreeritud
mullamurelase (Lasius niger) (Hymenoptera: Formicidae)
emasipelgal
Väikseimad munad
Kõige väiksemad munad, mille pikkus on 0,02­0,027 mm,
kuuluvad vastsekiinlasele Zenillia pullata (Diptera: Tachinidae)
Samasse sugukonda kuuluva Gymnosoma sp. munad on ligi
2000 korda suuremad
Vastsekiinlased arenevad siseparasiitidena nii putukatel kui
imetajatel
Kõige sügavamal vee all elav
putukas
Surusääse Sergentia koschowi (Diptera: Chironomidae) vastsed
elavad Baikali järves 1360 m sügavusel
See on võimalik, sest vastsete hemolümfis sisaldub
hemoglobiini, mis talletab hapnikku
Hemoglobiini leidubki putukatest ainult üksikute surusääsklaste
hemolümfis
Arvatakse, et selle rekordi võiks purustada vaid mõni
senitundmatu putukaliik samast järvest
Kõige kuumataluvam putukas
Sahara kõrbes elav jooksiksipelgas (Cataglyphis bicolor)
(Hymenoptera:Formicidae) säilitab bioloogilise aktiivsuse
ligikaudu kuni 55 °C juures
Kui teised kõrbesipelgad poevad temperatuuril 35­45 °C juba
maa alla, siis rekordiomanik muutub just siis aktiivseks ning
suundub toiduotsingule
Kõrbes elamiseks on sellel liigil oma kohastumused. Suur
liikumise kiirus jahutab keha, pikad jalad tõstavad ta maapinnast
kõrgemale, kus temperatuur on 6­7 °C võrra madalam
Toiduotsingutel teevad nad vahepeatusi, ronides maapinnast
kõrgemale kuivanud taimekõrtele ning jahutades end seal tuule
käes
Kõige külmataluvam putukas
Kõige madalamat temperatuuri taluvad Aafrika surusääse
Polypedilum vanderplanki (Diptera: Chironomidae) vastsed, kes
jäävad ellu ning suudavad edasi areneda pärast läbikülmumist
vedelas heeliumis temperatuuril 270 °C
See on mõnevõrra imelik, sest sellist kohastumust ei vaja ju
LääneAafrikas elav liik
Nii madalat temperatuuri talub ta aga tänu kudede äärmiselt
madalale veesisaldusele
Vedelas lämmastikus (temperatuuril 196 °C) läbikülmunud
putukas toibub hiljem kiiresti ja jätkab oma normaalset
elutegevust
Suurim parv
Suurimaid parvi moodustavad kõrbetirtsud (Schistocerca
gregaria) (Orthoptera)
Üks selline parv kattis 1954. aasta varakevadel Keenias 200 km²
suuruse maaala. Ühe ruutkilomeetri kohta tuli 50 miljonit, kogu
parve suuruseks hinnati 10 miljardit tirtsu. Sellisest parvest jäi
maha ainsagi rohulibleta must maa
Pikim ränne
Pikima registreeritud passiivse rände (liikumine tuule abil, kus
oma lennuvõime ei ole oluline) on sooritanud 1988. aastal
kõrbetirtsu (Schistocerca gregaria) parv, kes liikus troopiliste
tuulte ning tormidega LääneAafrika rannikult üle Atlandi ookeani
LääneIndia saartele
Kogu distantsi pikkuseks mõõdeti 4500 km
Kõige kiirem lendaja
Seni suurim usaldusväärne registreeritud lennukiirus, mõõdetuna
vabalennuna looduses, kuulub tondihobulaste sugukonna
(Aeshnidae) kiilile Austrophlebia costalis ning see on 98 km/h
Parmudel Hybomitra hinei (Diptera: Tabanidae) on emast jälitava
isase lühikese lennusööstu kiiruseks mõõdetud koguni 145 km/h
Väga suureks putukate lennukiirus minna ei saa, sest
õhutakistus võiks nad purustada
Aitäh ja tänan kuulamast !